Noorte Ekspress (November 2021) by Eesti Ekspress

Enimlevinud vaimse tervise mured noorte seas

Oled hädas küberkiusamisega?

Kuidas noori kaasata?

Hea enesetunde test

Noorte Ekspress Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

NOVEMBER 2021

Kasutada mustvalgel kujun

Mitte kasutada värvilisel või m

SISUKORD DIGITALISEERUMINE Eesmärk on saada paremaks ja võita! 4 Iga neljanda lapse nähtamatu probleem 5 Oled hädas küberkiusamisega?

Digisõltuvus võib tabada igaüht

Iduettevõte – enne tee ja siis mõtle!

E-sport noorsootöös 8 7 nõuannet, kuidas muuta internet paremaks paigaks

Kas suudad 15 minutit ilma nutiseadmeta olla?

Sotsiaalmeedia vanasõna – enne mõtlen, siis jagan

Kui turvaliselt kasutan oma nutitelefoni?

“Lihtsalt tunnen, et see on vale!”

Kuhu pöörduda vaimse tervise muredega?

VAIMNE TERVIS

FOTO: HTM

Hea noor! Hoiad enda käes Noorte Ekspressi. Kas teadsid, et käimas on noorsootöö nädal? Kui ei teadnud, uuri lähemalt veebilehelt www.noorsootoonadal.ee, noorteinfoportaalist Teeviit ja meie sotsiaalmeediakanalitest, sest nädala raames on toimumas palju põnevat noortele üle Eesti. Noorsootöö nädal toimub juba 11. korda ja kannab endas mõtet “Teen endale head”. Sellel aastal räägime kõigest, mis seondub vaimse tervise, digitaliseerumise ja noorsootöö võimalustega. Just nendele teemadele keskendub ka sinu käes olev ajaleht – leiad siit inspiratsiooni, palju põnevat ja kasulikku lugemist, teiste noorte kogemuslugusid, häid nippe ning praktilisi harjutusi. Meil on sulle ka väike väljakutse! Kutsume sind osa võtma 15 minuti väljakutsest “Lennurežiim”. Võta sel nädalal iga päev vähemalt 15 minutit aega iseendale ja lülita selleks ajaks oma telefon lennurežiimile. 15 minuti väljakutse võib seisneda näiteks lugemises, sportimises, muusika kuulamises, joonistamises, sõbraga rääkimises, naermises või muus meelepärases – seda sulle sobival ajal. Kui soovid hiljem inspiratsiooniks teistele jagada, millisel moel sina oma akusid laed ja vaimset tervist hoiad, kasuta sotsiaalmeedias teemaviiteid #lennurežiim ja #teenendalehead. Sama teemaviitega leiad Teeviit Instagramist ja TikTokist ka teiste toredaid nippe. Anna sellest kindlasti ka sõbrale teada – koos on ägedam! Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist! Liis Enson Noorsootöö nädala projektijuht

Enamlevinud vaimsed mured noorte seas

Alguses oli kõik suurepärane

Vaimse tervise hoidmine

Iseseisvalt ärevuse vastu

Iga probleem on piisavalt suur

Hetkeemotsioonide rägastik

Killu ja Kelly jutt jookseb tänaseni

Hea enesetunde TEST

Ärevusest ja ärevusega

Tahad investeerida

NOORSOOTÖÖ Vabatahlik töö pakub väärtust

Kuidas elada tervislikult?

Miks on uni tähtis?

Kuidas noori kaasata?

FUN Ristsõna

Sudoku

Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös. Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Jaanika Kivvit, jaanika.kivvit@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Eesikaanefoto: Kaire Vacker Trükk: Printall

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 3

DIGITALISEERUMINE

Eesmärk on saada paremaks ja võita! Kevin Tarn on 24-aastane noormees, kes mängib professionaalselt arvutimänge. Tema valikuks on Counter-Strike: Global Offensive ehk CS:GO. Muu hulgas on tipptasemel e-sportlane osalenud ka PGL Major Kraków 2017 turniiril, mis on väikest viisi iga mängija unistus. Lühidalt, mida tähendab e-sport?

E-sport on ala, kus enamasti elukutselised mängurid mängivad vaatajate jaoks arvutimänge.

Kust sai alguse sinu huvi selle vastu?

Ma olen noorest saati tegelenud paljude erinevate spordialadega ja alati väga võistluslik olnud, arvutimängude mängimine oli üks minu hobidest. Algselt ei olnud mul mingit kindlat plaani, et sellega tõsise-

Fotod: Kaire Vacker

malt tegelema hakata, aga ajapikku paistis välja oskus ja talent, millega lõpuks kaasnesid võimalused, millest kinni haarasin.

Mida on e-sport sulle andnud?

Kindlasti olen saanud sellest väga palju. Näiteks suhtlemis- ja meeskonnatööoskuse, olen saanud huvitavate inimestega kohtuda, maailmas ringi reisida ning leidnud elus ambitsiooni ja eesmärgid. Arvan, et olen erinevaid oskusi omandanud ja neid tänu e-spordile edasi arendanud. Loogiline mõtlemine on sel alal edukas olemiseks väga tähtis. Ka suhtlemisoskus on oluline ja tänu maailmas ringi reisimisele olen saanud palju uusi ja huvitavaid tutvusi.

Kui kaua oled professionaalselt sellega tegelenud? E-sport on olnud minu elukutse juba alates kaheksateistkümnendast eluaastast ja ilmselt jätkub mu karjäär veel aastaid.

Eestis on mängijaid küllaga, aga kuigi paljud neist ei ole läbi murdnud ega tippu jõudnud. 4

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

Milline näeb välja ühe e-sportlase nädal? Kui kombineerida sport ja kontoritöö üheks tegevuseks, siis selle tulemus oleks e-sportlane. Suurem osa päevast läheb töö peale – mängides omapäi või koos meeskonnaga, mängimisele mõeldes või vaadates teisi mängimas. Kõik eesmärgiga saada paremaks ja võita. Isiklikult tegelen ka füüsilise treeninguga – nimelt jõusaalis –, mis aitab mind keskendumisvõime ja enesekindlusega.

Kas Eestis on suur kogukond?

Eestis on mängijaid küllaga, aga kuigi paljud neist ei ole läbi murdnud ega tippu jõudnud. Hiljuti on näiteks Telia ja Red Bull pööranud järjest rohkem tähelepanu e-spordile, et aidata sel Eestis kasvada.

Kuidas suhtuvad teised sellesse, et tavalise spordi asemel tegeled hoopis e-spordiga?

Arvan, et tihtipeale oleneb see sellest, kas inimene on teadlik, mida e-sport endast kujutab ja milline on üks elukutseline e-sportlane. Need, kes on teadlikud, tunduvad pigem olevat positiivsel arvamusel ja suhtuvad sellesse hästi. Need, kes ei ole sellel teemal teadlikud,

Arvan, et kui midagi päriselt uskuda, siis on võimalik see ka reaalsuseks teha. ilmselt vaatavad seda teistsuguse pilguga ega näe sellega tegelevat inimest kui sportlast.

Kas sellise alaga tegelemine on kulukas?

Elukutselisena kaetakse kõik teie reisimise ja üldiselt välismaal viibimisega seotud kulud. Tihtipeale võimaldatakse mängijatel soovi korral saada ka varustus ja muid asju läbi sponsorite, tasuta. Kulutused on väga minimaalsed või peaaegu puuduvad.

Mida soovitaksid noorele, kes tahaks e-spordiga tõsisemalt tegeleda? Kuidas peale hakata ja millele mõelda? Arvan, et kui midagi päriselt uskuda, siis on võimalik see ka reaalsuseks teha. Samas tuleks olla mõistlik – võtta mängimist kui hobi seni, kuni tuleb reaalne võimalus sellega potentsiaalselt kaugele jõuda.

DIGITALISEERUMINE

Iga neljanda lapse nähtamatu PROBLEEM Kius telefonis või internetis on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlusel. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et Eestis puutub küberkiusamisega kokku iga neljas laps. Kuigi noorte hinnangul on koroonaviiruse perioodil küberkiusamist jäänud vähemaks, on see samas muutunud vähem avalikuks ja liikunud kinnistesse sotsiaalmeedia gruppidesse ja otsesõnumitesse. Õpetajate ja vanemate jaoks muudab see laste toetamise kindlasti keerulisemaks. TEKST: TELIA EESTI “Küberkiusamine on tegevus kübermaailmas, millega tehakse sihilikult kellelegi haiget. Kuigi enamasti on see korduv tegevus, siis kübermaailmas piisab ka ühestainsast postitusest või kommentaarist, mis hakkab oma elu internetis edasi elama ja ajas veel rohkemate inimesteni jõudma. Seda, mis on tehtud, on põhimõtteliselt võimatu tagasi võtta. Kui koolis on kiusataval võimalik abi paluda õpetajalt või mõnelt tugitöötajalt, siis kübermaailmas on noor pigem üksi ja talle ei tule keegi appi. Sellepärast ongi oluline, et me märkaks rohkem internetis olevat kiusu ning sekkuks, et seda oleks vähem,” lausus politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punak.

Viis soovitust Maarja Punakult, mida teha siis, kui märkad internetis endale või teisele inimesele postitatud sobimatut kommentaari: 1. Anna tegijale teada, et selline kommentaar ei ole sobiv. Pöördu kommenteerija poole viisakalt, ilma sarkasmita. Inimesed saavad teravast huumorist erinevalt aru. Teavita kiusatut, kui kiusamine toimub tema teadmata. 2. Too välja teise inimese kommentaaris see, mis sinu hinnan-

Foto: Shutterstock

gul teeb kellelegi haiget. Ole valmis enda kommentaari pikemalt lahti seletama. 3. Kommentaari tegemise järel ise solvamise sihtmärgiks saades anna inimesele selge tagasiside kommentaari sobimatuse kohta ja tegevuse kohta, mida sellest tulenevalt teed (blokeerid inimese, lahkud arutelust, ähvardamise puhul teavitad politseid). Kopeeri või salvesta haiget tegevad postitused või kommentaarid, et kasutada neid

Kui koolis on kiusataval võimalik abi paluda õpetajalt või mõnelt tugitöötajalt, siis kübermaailmas on noor pigem üksi ja talle ei tule keegi appi.

vajadusel tõendina, kuniks juhtunu leiab lahenduse. 4. Jäta reageerimata trolli tehtud kommentaarile. Raporteeri või blokeeri ja kutsu ka teisi seda tegema, kui nemad arvavad samamoodi, et pahatahtlikud kommentaarid on sobimatud. 5. Veebiruumis näita ise enda kommentaaridega eeskuju ning teavita portaale ja vajadusel politseid kontodest, mis kokkulepitud reeglitest kinni ei pea ja teadlikult teistele kannatusi põhjustavad. Toeta kannatajat ka kiusamise jätkudes, et ta ei tunneks ennast üksinda. Tänavu oktoobris käivitas Telia Eesti juba viiendat korda küberkiusamise vastu seisva algatuse #suurimjulgus, mille peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust.

Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. “Küberkius on teema, mis on endiselt ühiskonnas raskesti mõistetav ja seda ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kui mina ei aita nii füüsilises kui ka kübermaailmas neid, kes vajavad abi, siis kuidas ma saan eeldada, et teised mulle seda vajaduse korral pakuvad,” lausus Telia Eesti toetustegevuste juht ja algatuse #suurimjulgus eestvedaja Elo Võrk. Algatuse #suurimjulgus keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajaliku info ja lehel on võimalik vestlusaknas anonüümselt otse suhelda Lasteabi spetsialistiga, kellelt saab küsida nõu ja abi ööpäevaringselt. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 5

DIGITALISEERUMINE

Oled hädas küberkiusamisega?

Foto: Shutterstock

Kuidas küberkiusamist ära tunda?

Mida teha, kui mind kiusatakse?

Ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jne korduv saatmine Isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ja selle levitamine vastu tema tahtmist Enese kellegi teisena eksponeerimine (kellegi elektroonilisse kirjakasti sissemurdmine, vale nime all esinemine, ebaõige ja laimava sisuga e-kirjade ja sõnumite saatmine) Internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, tema alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajaid mitu

Räägi oma murest usaldusväärse inimesega (nt oma vanemate, õe või venna, sõbra või klassijuhatajaga). Ära jää sellega üksi – sinu elus on palju inimesi, kes sinust hoolivad ja tahavad tõesti aidata. Salvesta võimalikult palju tõendusmaterjali kommentaaridest, sõnumitest, postitustest jms. Isegi kui kiusaja need kustutab, on sul olemas tõendid. Kirjuta juurde ka kuupäevad. Pöördu vajadusel abi saamiseks internetikeskkonna haldaja poole, kes aitab maha võtta keskkonnas levitatud materjale või blokeerib kiusajad.

Mida teha, kui märkad kiusamist? Ära levita kiusu. Sellega aitad kaasa kiusaja publiku suurendamisele. See kaitseb nii ohvrit kui ka sind ennast, sest ka sinu jalajälg internetis muutub kiusavat sisu levitades kogu eluks negatiivseks. Julge välja öelda, kui näed, et midagi on valesti. Kui näed internetis käitumist, mis võib kellelegi haiget teha, siis ütle otse välja, et see pole okei. Palu ebasobiv sisu eemaldada. Sinu esimesele sammule julgevad järgneda ka teised, kes ohvrit toetama hakkavad. Ära jää kõrvalseisjaks, sest nii annad kiusajate tegevusele heakskiidu. Paku oma abi. Ütle ohvrile, et sa oled olemas ja tahad aidata. Kiusatava toetamine tähendab talle sageli palju rohkem, kui aimata oskad. Fikseeri olukord, tee screenshot, talleta tõestusmaterjal, teavita küberkiusust lehekülge, kus see toimus, et haiget tegev sisu võimalikult kiiresti eemaldataks ja kiusaja käitumine peatataks. Julgusta kiusatavat rääkima või räägi ise olukorrast mõnele usaldusväärsele täiskasvanule või pöördu Lasteabi või veebikonstaabli poole. Helista nõu ja abi saamiseks lasteabitelefonile 116 111, saada kiri või võta ühendust chat’i kaudu lehel www.lasteabi.ee.

Lingid, kust abi ja nõu saab: www.lasteabi.ee  www.politsei.ee/et/veebikonstaablid  www.suurimjulgus.ee

 DIGITALISEERUMINE 

Foto: Shutterstock

Digisõltuvus

võib tabada igaüht Digisõltuvuse või arvutisõltuvuse tunnuseks on suur soov ja kiusatus teha pidevalt erinevaid tegevusi digitaalsete vahendite või arvuti vahendusel. Kiusatuseks võivad olla mängud, äpid, filmiklippide vaatamine või lihtsalt internetis surfamine, mis hakkab igapäevaelu segama. Selline sõltuvus mõjutab oluliselt suhtlemist, õppimist, perekonnasuhteid ja muude kohustuste täitmist. Tegelikult ei ole digitaalsete vahendite ja arvutite kasutamine kohe sõltuvus, vaid sõltuvus tähendab just sagedast soovi, tahet ja kiusatust kasutada digitaalseid vahendeid või arvutit. Lisaks võib olla raske hakkama saada olukorras, kus ei ole ligipääsu internetile. Liigne digivahendi seltsis aja veetmine mõjub halvasti ka kehale, kuna enamasti jääb puudu just

Tegelikult ei ole digitaalsete vahendite ja arvutite kasutamine kohe sõltuvus.

füüsilisest liikumisest ja aktiivsusest. Lisaks võib ekraanide sinine valgus peletada ka une, mistõttu võid olla väga väsinud ja loid. Samuti tuleb arvestada toitumisega – see võib sootuks ununeda, kuid samas võib liigne arvuti taga näksimine hoopis kaalu tõsta. Kõige suuremas ohus on need, kel on harjumus internetis olla selleks, et oma meeleolu parandada ja end igapäevaelu stressist välja lülitada. Samuti on riskirühmas need lapsed ja noored, kel on varem diagnoositud meeleoluhäireid (depressiooni, ärevushäireid), aktiivsusja tähelepanuhäiret, sotsiaalfoobiat. Madal enesehinnang, üksildus ja loomupärane impulsiivsus võivad samuti suunata lapsi ja noori liigselt aega internetis veetma. Koostatud Peaasi allika põhjal

Digisõltuvusega võib kaasneda järgnev: suur soov olla pidevalt või väga pikka aega digivahendis (telefonis, tahvelarvutis, arvutis); telefonist või arvutist nähtu tekitab heaolutunnet; õppimine ja kohustused ununevad; pidev unisus ja loid olek; suhted ja suhtlemine jäävad unarusse; pinges keha.

Testi, kas sul on arvuti- või internetisõltuvus

Liigne digivahendi seltsis aja veetmine mõjub halvasti ka kehale.

Sul on võimalus teha arvuti- ja internetisõltuvuse test peaasi.ee kodulehel. Lisaks saad sealt lugeda ka nippe, kuidas arvutikasutamisele piire seada.

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 7

DIGITALISEERUMINE

Iduettevõte – enne tee ja siis mõtle! Anita Algusega tehtud intervjuus räägime iduettevõtte Konnekt sünniloost. Räägi natuke endast – kes oled ja millega tegeled?

Olen 18-aastane Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Anita Algus. Ma olen natukene nagu Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit. Peamiselt tegelen igapäevaselt oma iduettevõtte Konnektiga, millega arendame mobiilirakendust. Lisaks tegelen ajakirjandusega, praegu koolilehes, kuid suvel olin Õhtulehes uudistetoimetuses reporter. Mu suur kirg on ka vabatahtlik töö.

Mis on Konnekt?

Konnekt on minu teine pere. Lugeja jaoks tähendab Konnekt muidugi

vist esmalt mobiilirakendust. Tegelikult on Konnekt mobiilirakendus, millesse saab panna oma plastkaardid. 1. novembril tuli turule mÕpilaspilet Tartu koolidele. Sellega saab end nüüd sööklas ja raamatukogus valideerida ning ununenud õpilaspileti pärast ei peagi muretsema.

Kuidas tuli idee millegi sellise väljaarendamiseks?

Konnekt sündis, kui ma end Kristiine keskuse põõsas oma geograafiaja ettevõtlusõpetaja eest nädalavahetus enne olümpiaadi peitsin. Kogu see jama tekitas minus suuri süümepiinu ja ma mõtlesin, et järgmisel õppeaastal tuleb kindlasti õpilasfirma teha, et oma lodevus heastada. Niisiis võtsingi ühendust Jürgeniga (meie turundusguru) ja koos asusime otsima viimaseid liikmeid. Grete (meie hull geenius) lisandus Konnekti tiimi võistluse tõttu, mille me Jürgeniga organiseerisime. Nimelt pidi

Anita Algus (vasakul)

Grete turundama kartuleid õhupalli sees. Kuna mul on varasemalt väike ärinaise kogemus minifirma tegemisest, tahtsin ma seekord mingeid vigu vältida – esimene neist oli ühe inimese ideega firma tegemine. Seetõttu läksimegi me TÜ sTARTUp Labi STARTER Tartu häkatonile, et tulla ühiselt maailmamuutvale ideele. Vaatasime seal oma rahakotte ja mõtlesime, et nii ikka ei saa – need tuleb korda teha!

Mida soovitaksite noortele, kes enda iduettevõtet asutada sooviksid?

Enne tee ja siis mõtle! Lihtsam on alustada ja tee peal õppida, kui õppida ja seejärel alustada. Kõik, mis sa arvad, et suudad saavutada, ongi

sinu saavutuse piirides. Ausalt! Vaata üle, et su tiimi kuuluksid inimesed, kes sinu praeguseid oskuseid mõne uuega täiendaksid. Sedasi on lihtsam tööd jagada ja raskustega toime tulla. Alusta probleemist – raske on müüa asja, mida kellelgi tegelikult vaja pole. Sul endal pole ka pikas perspektiivis sedasi motivatsiooni asja juures olla, sest sa jääd ilma nendest samastumismomentidest kliendiga. Mind motiveerib väga, kui kasutajad räägivad, et neil jäävad kogu aeg kaardid maha ja keegi (meie näol) lõpuks lahendab seda probleemi. Veel üks minu isiklik soovitus: leia tiim ja seejärel see ühisosa idee jaoks. Sedasi armute koos oma probleemi ja leiate tugevaima lahenduse.

E-sport noorsootöös Põhja-Tallinna Noortekeskus on e-spordiga mitmeid aastaid seotud olnud ja olulise väljundina on sündinud GiTGuD e-spordi turniiride sari noortele, mis tänavu aasta toimus juba kolmandat korda. E-sport on meie noortekeskusesse jõudnud aastate jooksul eelkõige tänu noortele, arvutimängudest huvitatud noorsootöötajatele ja noortekeskuse arvutipargi arendustöödele. TEKST: MARIS POŠLIN, Põhja- Tallinna Noortekeskus juhataja Arvutimängud on minu arvates väga oluline teema ka noorsootöös ja valdkond pakub avaralt võimalusi nii koostööks kui ka oskuste ja teadmiste arendamiseks. Pean tunnistama, et olen isegi arvutimängudega üles kasvanud ja armastan siiani neid aeg-ajalt mängida. Ei pea ennast küll e-sportlaseks, kuid arvutimängud, mida tavaliselt mängin, pakuvad mulle võimalust keskenduda vahelduseks ainult ühele asjale, põnevust ja strateegilise mõtlemise proovilepanekut ning fantaseerimise võimalust. Usun, et sarnaseid väär8

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

tusi pakuvad mängud ka noortele, ning ehk seetõttu olengi olnud huvitatud seda noorsootöö kaudu ka rohkem uurima, noori teekonnal toetama ja neile selles valdkonnas võimalusi pakkuma. Tallinna noortekeskuste koostöös korraldatud e-spordi turniir GiTGuD on tõsiselt andnud märku sellest, kui vajalik on e-spordi käsitlemine noorsootöös. Noored ei ole enam niisama kodumängurite tasemel, vaid meil on juba olemas professionaalselt arvutimänge mängiv põlvkond. Samal ajal puuduvad või ei ole e-sportlas-

test noortele piisavalt kättesaadavad juhendajad või väljundtegevused e-spordis. Siinkohal olemegi Tallinna noortekeskustega võtnud endale rolli pakkuda noortele neid võimalusi e-spordis. Noortekeskuste korraldatud e-spordi turniir on mingil määral ka omanäoline, sest kasutame ürituse korraldamisel ka noorte omaalgatust, kaasame noori vabatahtlikena ja toetame noortelt noortele tegevusi. Tänavu aasta registreerus noortekeskuste korraldatud e-spordi põhiturniirile 32 meeskonda ehk ligikaudu 180 noort. Lisaks nendele osales ligikaudu kakskümmend vabatahtlikku, kellest tahaksin siinkohal eriti välja tuua noorte korraldatud mängude striimid ehk kommentaaridega otseülekanded ja intervjuud YouTube’i keskkonnas GitGuD e-spordi põhiturniiri mängudest. Samal ajal ei ole see turniir ainukene e-sporti hõlmav tegevus meie noortekeskuses. Arvutimängud pakuvad võimalust murda välja füüsilistest piiridest, mistõttu korraldame aastas ka noortekeskuste ühist Gaming-päeva programmi või pakume erinevaid digiteemalisi töötubasid.

Noortekeskuses oleme saanud noori ka töötubade kaudu arendada – näiteks korraldame juba aastaid IT-öö tegevusi, millega on mitmed noored meiega koos mängides üles kasvanud ja osalevad nüüd oma meeskonnaga meie turniiridel. Kogu see kompott toobki e-spordi noorsootöösse ja vastupidi. Siinkohal tahan ära mainida GiTGuD e-spordi turniiri 2021 korraldanud noortekeskused: Põhja-Tallinna Noortekeskus, Kesklinna Noortekeskus, Lasnamäe Noortekeskus, Kristiine Noortekeskus, Valdeku Noortekeskus, Haabersti Noortekeskus ja Mustamäe Avatud Noortekeskus. Samuti e-spordi turniirile aluse pannud endised noorsootöötajad: Tom Kasak ja Sander Alekand ning meie GiTGOD Ivar Olesk.

Illustratsioo

tock n: Shutters

DIGITALISEERUMINE

7 nõuannet, kuidas muuta internet paremaks paigaks Internet sai tegelikult alguse enam kui 50 aastat tagasi. Alguses olid internetti ühendatud ainult ülikoolide, riigiastutuste ja sõjaväe arvutid ning internetti kasutati info jagamiseks ja üheskoos maailma paremaks tegemisel. Tol ajal ei kujutanud keegi ette, et iga tavaline inimene võiks piiramatult internetis aega veeta. TEKST: DIANA POUDEL 80ndate alguses tulid esimesed personaalarvutid ja nüüd said ka tavalised inimesed oma arvutitega internetti minna. Muidugi oli siis interneti kiirus veel väga aeglane ja digitaalsed fotod olid veel tulevikuunistus ning inimesed kasutasid internetti suhtlemiseks ja info hankimiseks. Koos 21. sajandi algusega tulid sotsiaalvõrgustikud ja koos digitaalsete fotoaparaatide ning nutitelefonide kiire levikuga oli igal inimesel võimalik oma loodud sisu internetti postitada. Ja see oli hetk, kus internet hakkas muutuma tunduvalt inetumaks paigaks, kui selle loojad pool sajandit tagasi aimatagi oskasid. Ma ausalt ei tea, miks internet toob inimestes tihti välja halvema poole. Aga usun, et igaüks meist on näinud internetis midagi inetut ja ebameeldivat. Vägivaldseid videoid, küberkiusamist, nõmedaid kom-

mentaare ja avalikuks tehtud sõnumeid, mis tegelikult olid mõeldud privaatselt üksikutele silmadele. Aga me ei pea sellega leppima. Usun, et igaüks meist saab anda ka oma panuse, et internet oleks kõigi jaoks meeldivam, ohutum ja usaldusväärsem paik ning siinkohal panen kirja mõned soovitused. Mõtle, enne kui postitad Internetis on infot liiga palju ja seetõttu peame oleme kriitilised selles osas, mida me sinna postitame. Iga pilt ei pea internetti minema ja kui jagada mõnd linki, siis tuleks mõelda, kas see link on usaldusväärne ning info vajalik.

meeldivaks märkinud. Aga lohutuseks võin öelda, et probleem pole tavaliselt sellisel juhul meie sõprades, vaid hoopis veebilehtede algoritmides. Kuna infot on meeletult, siis leht ise otsustab, mida ja kui paljudele ta näitab, ning mõni asjalik postitus ei pruugi isegi tuttavate infovoogu jõuda.

Ärme reageerime inetule sisule Nagu öeldud – veebilehtedel on väga suur roll algoritmidel. Need on põhimõtteliselt sellised valemid, mis püüavad arvutada, kui palju inimesed ühele või teisele postitusele tähelepanu pööravad. Kusjuures kahjuks ei loe algoritmidele see, kas postitusele pööratakse positiivset või negatiivset tähelepanu. Seega kui reageerid mõnele rumalale asjale näiteks seda kommenteerides või YouTube’is allapoole suunatud pöialt vajutades, siis ikkagi aitad sa sellel infol levida. Kui miski on väga nõme, siis kõige targem on seda ignoreerida – nii jõuab see vähemate inimesteni.

Aitame võimendada head sisu Kui näed internetis mingit infot, mis võiks päriselt sõpradele kasulik olla ja mis pigem looks positiivset emotsiooni, siis jaga seda või märgi meeldivaks. Kahjuks on inimesed imelikud j a t iht i reageerime

Usun, et igaüks meist on näinud internetis midagi inetut ja ebameeldivat. pigem halvale kui heale ning seetõttu halb sisu võimeneb ja hea kaob selle taustal ära. Kui me teadlikult püüame head sisu rohkem nähtavamaks teha, siis niimoodi muutubki internet juba veidi sõbralikumaks paigaks. 

Diana on virtuaalne õpetaja, kelle õpikuks on YouTube’i kanal ja klassiruum asub Discordis. Ta on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor ja teinud sadu külalistunde turvalise interneti teemadel enam kui poolesajas Eesti erinevas paigas. Foto: Renata Keva

Ärme muretseme, kui postitusele ei reageerita Mõnikord võib tekkida kurb tunne, kui oled mõne uue foto või sõnumi postitanud ja ükski sõber pole seda 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 9

DIGITALISEERUMINE Ole ettevaatlik liiga põnevate uudistega

Valeuudised kipuvad olema põnevamad kui päris uudised ja neid jagatakse rohkem.

Suurimaks probleemiks kipub viimasel ajal internetis olema valeinfo levik. Mõnikord pannakse valeuudis internetti ringlema nalja pärast, kuid tihti on nende postituste taga ka inimesed, kes püüavad täiesti teadlikult valeinfoga segadust külvata. Valeuudised kipuvad olema põnevamad kui päris uudised ja neid jagatakse rohkem. Alati enne mingi põneva uudise jagamist guugelda ja uuri, kas see on ikka päris. Kui sa kontrolli teha ei viitsi, siis jäta lihtsalt uudis jagamata – järelikult pole see sinu jaoks nii oluline teema.

Ära võta vastu tasuta lõunaid Väga tihti võib internetis näha väga soodsaid pakkumisi või kirjas on see, et osaled kuskil loosis või saad midagi tasuta. Väga tihti on sellised tasuta asjad skämmid ehk pettused ja me maksame kallilt kas oma andmete või ajaga – kõige hullemal ju-

Illustratsioon: Shutterstock

Kui miski on väga nõme, siis kõige targem on seda ignoreerida – nii jõuab see vähemate inimesteni.

hul võib tasuta asja püüdmine internetis lõppeda pahavaraga nutiseadmes ning suurte sekeldustega.

Kui kedagi kiusatakse, siis sekku Internetis on palju lihtsam inimesi kiusata kui päriselus. Jah – füüsiliselt puutuda ei saa, kuid sõnadega saab tegelikult palju roh-

kem haiget teha kui lüües. Kuna iga inimene näeb näiteks TikToki või Instagrami kontole sisse logides erinevat sisu ja väga erinev on see sisu ka erinevates vanusegruppides, siis kahjuks virtuaalruumis on täiskasvanutel palju keerulisem sekkuda, kui mingi probleem tekib. Seetõttu peavad noored ise olema tähelepanelikud

ja kui on näha, et kedagi trollitakse või kiusatakse, siis tuleks sellest kindlasti teada anda. Raporteeri postitust lehe haldajale, tee kuvatõmmis (screenshot) ja saada see näiteks noorsootöötajale või veebikonstaablile. Lõpetuseks on mul palve kõigile neile, kes seda artiklit loevad ning kellel on nooremad õed ja vennad. Palun hoidke silma peal, mida need väiksemad nutihuvilised internetis teevad. Kahjuks paljud täiskasvanud ei tea, millised mängud on sobivad ja millised rakendused eakohased, kuid noored ise teavad seda üsna hästi. Seega uurige õdedelt ja vendadelt, mida nad digidžunglis toimetavad, ning kui tekib mure nende ohutuse või vaimse tervise pärast, siis kindlasti andke selles märku mõnele täiskasvanule.

Kas suudad 15 minutit

ilma nutiseadmeta olla? Oled sa vaadanud, mitu tundi sa päeva jooksul telefonis oled? Kakskolm tundi või rohkem? Täitsa kindel värk, et veedad seal liiga palju aega ja hulk vajalikke asju jääb tegemata. Sa oled ärkvel umbes 16 tundi ööpäevas, sellest argipäeval 7–8 tundi koolis, paar-kolm tundi trennis, paar tundi õpid ja paar-kolm tundi tiksud arvutis või telefonis. Seda on ju pagana palju! Kutsume sind osalema Lennurežiimi väljakutses! Osalemine on lihtne – pane oma isiklik nutiseade 7 päeva jooksul iga päev 15 minutiks lennurežiimile. Mis juhtub, kui sa telefoni lennurežiimile paned – kardad, et maailm kihutab sinust mööda? Jääd 10

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

millestki ilma? Tegelikult mitte midagi hullu ei juhtugi. Kasuta seda aega, et tegeleda millegi meeldivaga – mine jalutama, puhka, loe raamatut, naera või tee sporti! Ja kindlasti – kutsu sõber ka!

Oleme kutsunud appi ka juutuuber Karl-Gustav Kurni ja näitleja Kristjan Lüüsi. Tšeki, mida nemad seitsmel päeval lennurežiimi ajal teevad, ja mõtle, mida teeksid ise.

Jälgi meid nii Teeviida Instagramis, TikTokis kui ka Facebookis ja jaga oma nippe meiega, kasutades teemaviiteid #lennurežiim, #teenendalehead ja #Teeviit.

VALIKUD

Sotsiaalmeedia vanasõna –

enne mõtlen, siis jagan Nutiseadmete abil suhtlemine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Populaarsed sotsiaalmeediarakendused pakuvad mitmeid võimalusi enese väljendamiseks ja teistega info jagamiseks. See on väga hea, kui teha seda läbimõeldult. Kuna internet on avalik ruum, kus kõik avaldatu salvestub ja on edasi saadetav, tuleb ebasoovitavate olukordade vältimiseks läbi mõelda, millist infot ja kellele endast jagada. Vaata üle privaatsussätted. Enamasti on rakendustes konto loomisel see automaatselt avalik, mis tähendab, et kogu avaldatu on kättesaadav kõigile. Oma privaatsuse kaitseks on oluline muuta oma konto privaatseks, sest siis saad määrata, kellele oma postituste vaatamiseks loa annad. Tutvu kindlasti privaatsussätetega ja loe läbi ka sotsiaalmeediarakenduste kasutajatingimused. Kasuta võimalikult äraarvama-

tut salasõna ja ära jaga seda kellegagi. Võimalusel kasuta sotsiaalmeediarakenduses oma konto kaitseks kaheastmelist autentimist. Mõtle postitused läbi. Enne postituse tegemist vaata üle selle sisu ja mõtle läbi, kelleni see info võib jõuda, sest kõik, kes seda näevad, võivad infot alati edasi saata ning salvestada. Kontrolli regulaarselt üle oma postitused, sõnumid ja kommentaarid. Kustuta kõik,

mis tundub ebavajalik. Pea ka meeles, et teisest inimesest foto või video jagamisel internetis tuleb temalt selleks enne luba küsida. Oma andmete jagamine. Kui keegi hakkab sinuga internetis suhtlema, ära jaga talle enda ega oma lähedaste andmeid enne, kui sa ei ole veendunud, et tegu on usaldusväärse isikuga. Ära jaga kergekäeliselt oma kontaktandmeid ja mõtle hästi läbi, millist infot soovid teistele endast oma profiilil avaldada. Fotod ja videod. Kui soovid enda fotot lisada suhtlusportaali, siis mõtle enne, milline foto on sobilik. Ära riputa üles pilti, mille pärast sul võib häbi olla näiteks oma vanemate ees. Arvesta sellega, et kõiki pilte on võimalik kopeerida ja sa ei tea kunagi, kuhu su pildid võivad sattuda. Samuti ära laadi ilma küsimata internetti fotosid oma sõbrast. Vaata üle oma sõprade ja kontaktide nimekiri. Ära võta kergekäeliselt vastu sõbrakutseid inimestelt, keda ei tunne. Lisa oma sõprade nimekirja vaid inimesi, keda sa päriselt

tunned. Oluline ei ole, kui palju inimesi sa enda sõprade nimekirja suudad lisada, vaid see, kui palju sul tegelikult tõelisi sõpru on. Mõistlik on läbi mõelda, kas jagada oma postitust kõikide oma kontaktidega või teatud osaga nendest. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse. Ära avalda teiste inimeste andmeid ilma nende nõusolekuta. Ära laima ega solva teisi, vaid käitu teistega viisakalt. Kui vajad abi, siis anna sellest teada suhtlusvõrgustikus, kasutades näiteks nuppu Report või Teavita või pöördu nõu ja abi saamiseks usaldusväärse täiskasvanu, lasteabitelefoni 116 111 (www.lasteabi.ee) või veebikonstaablite poole. Rohkem nõuandeid leiad lehelt noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud. Enne mõtle, siis jaga.

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 11

TEST

Kui turvaliselt kasutan oma nutitelefoni? Telefoni kasutame me kõik iga päev. Kui palju oleme aga kursis ohtudega, mis meid taskuarvutis varitsevad? Tee test ja saa teada!

Iga jah-vastus annab ühe punkti. 1. Olen pannud oma nutitelefonile ekraaniluku peale (kas kood, muster või sõrmejälg). 2. Olen ära vahetanud nutitelefonis SIM-kaardi algse PIN-koodi, sest nii on seda palju raskem ära arvata, kui keegi nutiseadme omavoliliselt enda kätte saab. 3. Minu loodud paroolid on vähemalt 8 tähemärki pikad, sisaldavad nii suuri kui ka väikseid tähti ning numbreid ja sümboleid. 4. Vahetan regulaarselt nutitelefoni ja kontode sisselogimisparoole ega jaga neid kellegagi. 5. Kasutan äppide ostmiseks nutiseadme tootja ametlikke poode, nagu App Store (Apple) või Google Play (Android). 6. Enne äppide allalaadimist kontrollin nende tausta (vajadusel otsin internetist taustainfot, loen teiste arvamusi jne) ja tutvun ka privaatsusreeglitega. 7. Jälgin, milliseid õigusi äpp küsib (neid näidatakse äpi allalaadimisel). 8. Uuendan pidevalt nutitelefoni ja rakenduste tarkvara (kasutan uusimaid tarkvaraversioone). 9. Tean, et ka nutitelefon võib viiruste ja pahavaraga nakatuda, seepärast ei kliki kahtlastel linkidel. 10. WiFi-võrkude puhul jälgin, millisesse võrku ühendun, ja kasutan soovitatavalt parooliga kaitstud võrkusid. 11. Võimalusel kasutan kaheastmelist autentimist, mis aitab kaitsta oma kontot parooli lekkimise korral. 12. Erinevate sotsiaalmeediaplatvormide kasutamisel olen tutvunud nende privaatsuse säte12

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

tega ja olen seadistanud oma profiili privaatseks. 13. Postituste tegemisel tean, et nende sisu on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edastatav. Seega olen enda kohta infot avaldades ettevaatlik, mõtlen oma postituste sisu läbi ja aeg-ajalt vaatan üle, mida olen avaldanud, ning vanemad postitused kustutan. 14. Tean, et nutiseadme vahendusel kellegagi suheldes ei pruugi inimene olla see, kes ta väidab end olevat. 15. Olen tähelepanelik info suhtes ja võimalusel kontrollin selle usaldusväärsust, kasutades mitut allikat. 16. Tean, kuidas erinevates sotsiaalmeediakeskkondades veebilehe haldajat teavitada, kui keegi rikub minu või kellegi teise kasutajaõigusi või veebikeskkonna reegleid (näiteks küberkiusamine, vägivaldne sisu jne). 17. Suhtlen teistega viisakalt ega sea ohtu kellegi teise turvalisust ja privaatsust. Näiteks enne kellestki pildi või video tegemist ning ka enne selle jagamist küsin temalt selleks luba. 18. Tean, et nõu ja abi saab lasteabitelefonilt 116 111, lehelt www.lasteabi.ee (chat ja e-post) ning veebikonstaablitelt www. politsei.ee/et/veebikonstaablid. 19. Salvestan (varundan) nutiseadmes olevad andmed võimalusel seadmest välja (näiteks pilveserveritesse), sest nii ei kaota ma koos nutiseadmega kogu infot. 20. Nutiseadet müües või vahetades kustutan kõik sinna salvestatud andmed.

Foto: Shutterstock

20 punkti. Suurepärane! Väärtustad nii enda kui ka teiste turvalisust ning oskad oma nutiseadet ja seal olevat infot kaitsta. Oled sellega paljudele eeskujuks. Soovitame sul ka edaspidi oma teadmisi pidevalt täiendada ja neid oma sõpradega jagada. 15–19 punkti. Tubli! Kasutad oma nutitelefoni üsna turvaliselt. Nii ei sea sa oma andmeid ega oma nutiseadet ohtu. Loodetavasti said siit veel mõtteid, mida kasutusse võtta. 10–14 punkti. Hea, et tead ja oled tegemas juba nii mõndagi, et oma nutitelefoni turvalisemalt kasutada. Ehk leiad siit paar mõtet, mida kohe veel kasutusse võtta.

0–9 punkti. Tundub, et sa pole veel eriti läbi mõelnud, kuidas oma nutitelefoni turvalisemalt kasutada. Vaata üle küsimused, mis said ei-vastuse, ja võta nendest nõuannetest kohe paar lihtsamat kasutusse. Vajadusel aruta neid teemasid oma vanema või õpetajaga. Häid nõuandeid noortele, kuidas targemalt ja turvalisemalt oma nutitelefoni ja teisi nutiseadmeid kasutada, leiad noorte veebilehelt noor.targaltinternetis.ee.

DIGITALISEERUMINE

“Lihtsalt tunnen, et see on vale!”

Kindlasti on oluline teada, et ka valeinfot on erisugust. On olemas kogemata valeinfo ja justkui enam-vähem kahjutu valeinfo. See tähendab, et põhimõtteline sõnum või uudis on tõene, aga mõni fakt selles on vale – inimestel jäävad asjad valesti meelde või ununevad. Ja siis on nimelt manipuleerimiseks mõeldud ja reaalselt ohtlik valeinfo. See võib külvata paanikat ja väärarusaamu.

ja pikema kaarega ka Venemaa kaudu. Kuna teema on ühine, saavad kõik väärinfo levitamisest huvitatud osapooled taaskasutada mujal popiks osutunud meeme, müüte, pseudoarstide videoid, vandenõuteoreetikute “tõestusvideoid”. Väärinfot luua on COVIDi kontekstis väga lihtne, sest materjali on palju. Võib ka väita, et COVIDi-vaktsiin on väärinfole haavatavam kahel põhjusel. Esiteks sai see tõesti üsna kiiresti valmis. Siin tuleb aga mõista, et kuna kriis oli erakordne, panustati vaktsiini loomisesse ka erakordselt suur hulk teadusuuringu raha ja toimus enneolematu koostöö valitsuste, ettevõtete ja teadlaste vahel, mis võimaldaski protsessi kiirendada. Aga põhimõtteliste vastaste puhul loogilised argumendid ei päde. Seetõttu kasutatakse vaktsiiniinfo kohta mõistet “tajutud tõde” – ma lihtsalt tunnen, et see on nii, ja seda sellepärast, et reageerin infole läbi mingisuguse hirmu või eelnevate traumade-teadmiste.

Kuidas tunda ära, et tegemist on valeuudisega?

Kuidas suurendada ühiskonnaliikmete usaldust õige info vastu?

Tegime intervjuu Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professori Katrin Tiidenbergiga, kes on sotsiaalmeediat uurinud üle 10 aasta. Uurisime, miks levib valeinfo seoses COVID-19 viirusega ja mis seda põhjustab. Mis on valeinfo?

Tegelikult ei ole selle jaoks ühte kindlat reeglit või valemit. Kui mingisugused taktikad valeinfo levitajate poolt nii-öelda lahti hammustatakse, siis muudavad nad kohe oma taktikat. Kogu aeg leitakse üha uusi viise, kuidas valeinfot levitada. Aga üks võimalus on jälgida oma reaktsiooni ja proovida aru saada, kuidas infot omandatakse või milliseid tundeid see tekitab. Teame, et internet toimib just nii, et isegi naljadena jagatud asjad võivad kellelegi tõena tunduda või keegi jagab neid faktidena edasi.

Miks levib vaktsineerimisega seoses palju valeinfot ja kuidas teada, mis on õige ja mis vale?

Vaktsineerimisega seonduv valeinfo ei ole kuidagi eraldiseisev üldisest infokorratusest. Põhimõtteliselt on meil praegu usalduskriis, mis on seotud nii info kui ka infoallikatega.

Mis seda põhjustab?

Üks põhjus on, et üle nelja miljardi inimese maailmas kasutab sotsiaalmeediat, aga nad kasutavad

Katrin Tiidenberg

umbes kümmet platvormi, mis kuuluvad umbes viiele suurettevõttele. 20 aastat tagasi oli internetikasutus rohkem killustunud. Oli palju erinevaid lehekülgi, jutukaid, foorumeid. Platvormid on ehitatud nii, et nad teeniks nende ettevõtete ärihuve. Nii ongi meil täna sotsiaalmeedia, mis ei soosi rahulikku arutlust, vaid just emotsiooni tasandilt rapsimist, kuna rapsimine hoiab meid kauem platvormil.

Üldiselt jõuab väärinfo Eestisse ingliskeelse sisu kaudu otse USAst ja pikema kaarega ka Venemaa kaudu.

Foto: erakogu

Vaktsineerimine ja vaktsiinid on olnud kasutusel juba pikka aega. Miks levib valeinfo just seoses COVID-19-ga?

Ühelt poolt muidug i see, et COVIDi-pandeemia on enneolematu ja üleilmne, kohati ka täiesti elu ja surma küsimus. Muidugi on inimestel teema vastu kõrgendatud tähelepanu ja kiiresti tekib ka mustvalge seisukoht. Info tarbijana võib tunduda, et teema on liiga oluline, et selle üle pikalt mõelda, peaks justnagu väga kiiresti otsustama, mida ma usun. Teine aspekt on seotud ülemaailmastumisega – me teadlastena näeme palju, et väärinfot taastoodetakse. Üldiselt jõuab see Eestisse ingliskeelse sisu kaudu otse USAst

Siin on mitu tahku. Ühelt poolt on öeldud, et erinevad mindfulness’i tehnikad ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisele suunatud tehnikad aitavad inimesel endalt küsida, miks ma ei usu, miks ma ei usalda. Need aitavad ka aru saada, millal mul lülitub sisse n-ö kiire, rapsiv ja ärritunud mõtlemine ja millal suudan kasutada aeglast mõtlemist. Kas ma olen näiteks oma valitsuses pettunud ja kannan selle pettumuse üle kõigile teistele institutsioonidele? Kas see on minu pettumus või on see kodust päranduseks saadud pettumus?

Kuidas saan kujundada oma arvamust, ilma et peaksin kartma, et see on kellegi poolt kallutatud? Ei saagi. Seda ei saa mitte keegi maailmas mitte kunagi, sest niimoodi ei tööta aju, kultuur, mälu, ajalugu ega identiteet. Tähendused ja arvamused luuakse ja taasluuakse pidevas suhtluses teiste inimeste ja nende ideedega. Täiesti iseseisvalt omandatud ja mitte kallutatud arvamust lihtsalt pole olemas. Oluline on mõelda, millistest tellistest ma oma arvamuse ehitan. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 13

Kuhu pöörduda

Kuidas reageerida?

vaimse tervise

muredega? Eestis on mitmeid võimalusi, kuhu pöörduda murede ja küsimustega, mida üksi enam lahendada ei saa. Paljudele küsimustele on võimalik leida abi veebilehtedelt peaasi.ee ja teeviit.ee.

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

Kiiremates küsimustest on võimalik helistada: 631 4300 – psühholoogilise kriisiabi telefon (tööpäeviti kl 9–20) 731 8764 – valvearsti/valveõe telefon (psühhiaatriakliiniku erakorraline vastuvõtt Tartus Raja 31, kabinet B 1002, I korrus) 614 2644 – PERHi psühhiaatriapolikliiniku registratuur (Paldiski mnt 52, Tallinn) Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu

küsimiseks ja abi saamiseks. Meile saab helistada numbril 116 111, kirjutada meili teel aadressil info@lasteabi.ee või võtta ühendust kodulehe www.lasteabi.ee kaudu. Lasteabitelefonile helistamine on tasuta ja kõnedele, sõnumitele, kirjadele vastame ööpäev läbi. Oleme olemas igal ajal ja iga murega! 655 8088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) – emotsionaalse toe telefon (iga päev kl 19–07)

Kui sa näed, et sinu mõnel lähedasel on pidev kurnatustunne, elutüdimus või enesetapumõtted, siis ära vaata sellest mööda. Reageeri toimuvale! Pea meeles, et sa oled oluline. Sinu sõbrad ja lähedased on olulised. Suitsiidist rääkimine võib tunduda ebamugavana, aga vaikimine ei ole lahendus. Kuidas reageerida, küsid. Jäta meelde kolm nippi Kuula – lase oma sõbral rääkida. Hea, kui lähete mõnda rahulikumasse kohta, kus saate olla eraldi. Ära sunni oma sõpra kõike jagama. Anna talle võimalus rääkida ja paku talle võimalust olla kuulatud ilma hinnanguid või kommentaare jagamata. Kutsu abi – pöördu usaldusväärse täiskasvanu poole ja palu abi. Ohu korral ära jäta sõpra üksi – kui sulle tundub, et sinu sõber plaanib kohe midagi ette võtta või on vähimgi kahtlus, et oht tema elule on suur, siis jää temaga. Sinu kohalolek on oluline.

VAIMNE TERVIS 

Enamlevinud

vaimsed mured

noorte seas Ligikaudu pooled noortest inimestest ei tunne end praegusel ajal ja elukorralduse taustal kuigi mõnusasti. Kõige tavalisemad on ärevuse ja depressiooni tunnused, aga on ka kurnatust, uneraskusi, söömishäireid ning aktiivsusja tähelepanuhäire tunnuseid. Kõigi nende raskuste puhul on tähtis teada, et olemas on leevendust. Enda toetamiseks on võimalik nii ise kui ka teiste abiga palju ära teha. Illustratsioon: Shutterstock

TEKST: MTÜ PEAASI

Ärevus tekib kergemini muutlikel aegadel Muutused, ebamäärasus ja ebakindlus, millega iga päev silmitsi seisame, on üks loogiline ärevuse põhjustaja. Kuidas koolis õppimine toimub, kas koolimajas või arvuti taga? Kas võin oma trennides ja huviringides edasi käia? Millal mul on võimalik sõpradega kokku saada? Miks mu vanemad mures on? Ärevus on keha ja meele normaalne reaktsioon reaalsele või tajutud ohuolukorrale. Praegusel ajal on rohkesti nii reaalset ohtu viiruse levikuga seoses kui ka nii mõndagi hirmsat, mida saame hästi ette kujutada. Ärevus võib tunda anda pingena kehas, iiveldusena, isegi pea- või kõhuvaluna. Muretsemine, kergesti ehmumine, keskendumisraskused on tihti ärevuse tundemärgid. Tajutav võib see olla ka õhtuti, kui liiga palju mõtteid peas keerleb, või hommikul ärgates, kui saad aru, et oled pea sama väsinud kui õhtul. Ärevus võib seostuda erinevate olukordadega, näiteks tervisega, tugevate ärevushoogudega, mõne olendi või tegevusega, näiteks koerte või esinemisega. Vahel on ärevus ka n-ö vabalt lainetav seisund, kui mure või hirm võib seostuda ükskõik millise ohtlikune näiva asjaoluga.

Mõningane ärevus võib meid tegutsema panna, seda on vast nii mõnigi meist kogenud. Selge on ka see, et kui me elus midagi olulist ärevuse tõttu tegemata jätma hakkame, siis oleks põhjust kõrvaldada see häiriv ärevus, mitte toetavad suhted või arendavad tegevused.

Kuidas depressiooni ära tunda? Üks tavalisemaid vaimse tervise raskusi on depressioon, mis ei ole lihtsalt halb tuju, vaid vähemalt kakskolm nädalat kestnud negatiivsete mõtete-tunnete nõiaring. Depressiooni nõiaringi sattunud inimene on üsna passiivne ja ta tõe-

Foto: Shutterstock

poolest ei taha ega suuda nii palju kui varem. Ta hoidub positiivsetest sotsiaalsetest kontaktidest ja tõenäoliselt liigub vähem. Tõsise depressiooniseisundi korral ei saa noor vajalikku energiat ei toidust ega ka unest. Tema tegutsemisvõimekus on pöördvõrdelises suhtes enesehinnanguga: kui ta teeb vähem, siis ei saa ta ka tunnustust ei iseendalt ega teistelt. Lihtsalt olemise eest ju end ega teisi ei kiida. Seetõttu on depressioonis inimese enesehinnang alanenud ja vajab turgutust. Nõiaringi osaks on nii negatiivsed mõtted kui ka tunded enda, teiste ja maailma suhtes. Tavalised on enesesüüdistusmõtted, kahtlused ja enese halvustamine, väärtusetuse tunne. Ka sisemine tunne on sellele vastav: kurbus, vahel viha või tunnete tuimus annavad valdava emotsionaalse tooni igapäevaelule. Palju mõtiskletakse mineviku halvana tajutud sündmuste üle ja sageli lisanduvad sellele ärevad hirmumõtted tuleviku suhtes. Tulevikku tajutakse tumeda ja perspektiivituna, seal on keerukas midagi head ja lootusrikast kohata. Tervetele inimestele on üldiselt omane loota, et kunagi lähevad asjad paremaks ja oma fantaasiates põhjalikult sobrades leitakse pea alati midagi, mida

oodata. Depressiooniseisundis on selliste positiivset tulevikku joonistavate piltide leidmine keeruline ettevõtmine. Lootusetuse tunne on seetõttu üks ohtlikumaid. Oluliseks depressiooni iseloomustavaks emotsiooniks on ka üksildustunne.

Tavalised on enesesüüdistusmõtted, kahtlused ja enese halvustamine, väärtusetuse tunne. Oluline on proovida vähemalt midagi, et ennast aidata – kasutada vaimse tervise vitamiine. Oma raskust sõprade ja usaldusväärse täiskasvanuga jagada. Isegi kui isu eriti ei ole, siis tervislikult toituda. Liikuda endale vastuvõetaval viisil, nii tunnikese päevas. Leida enda jaoks midagi, mis natukenegi tuju tõstab või rahustab. Võtta teadlikult aega puhkamiseks. Olla ühenduses nende inimestega, kellega suhtlemine sulle hästi mõjub. Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad. Nõu saab küsida Lasteabi telefonilt 116 111, koolipsühholoogide tugiliinilt 1226 ja peaasi.ee veebinõustamisest peaasi.ee/kysi-noustajalt. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 15

VAIMNE TERVIS 

Foto: Shutterstock

Alguses oli kõik suurepärane Ületöötamine ja sellega kaasnev läbipõlemine ei ohusta ainult keskealisi karjääriinimesi. See võib inimest tabada hoopis varem – oma loo räägib anonüümseks jääda sooviv noor, kes koges läbipõlemist oma esimesel ametikohal. Alguses oli kõik suurepärane – olin just gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud ja asunud tööle oma esimesele ametikohale. Olen terve oma elu iseloomult küllaltki ambitsioonikas olnud ja ka tollane periood ei olnud erand – tahtsin tõestada eelkõige iseendale, aga ka teistele, et olen sihikindel, täpne ja tulemustele orienteerutud ning saavutan kõik, mille ma endale eesmärgiks sean. Läbipõlemisteekond algab vaikselt ja salakavalalt. Esmalt jätsin vahele paar trenni, mõeldes, et küll ma pärast intensiivsemaid aegu taas ree peale saan. Siis hakkasin vahele jätma lõunaid, lubades endale, et küll ma pärast tööpäeva kodus söön. Järsku avastasin end töömeile lugemas viimase asjana enne magamaheitmist ja esimese asjana pärast ärkamist. Ja siis nädalavahetuseti töötamas. Pikendamas 16

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

oma tööpäevi, et jõuda tööga järje peale. Uusi projekte enda peale võtmas. Ladumas enda peale järjest uusi kohustusi ja veendes end, et see on ju ainult väike lisaülesanne, küll ma sellega hakkama saan. Kõva töö viib sihile – mõni aeg hiljem oli mul võimalus liikuda ametialaselt kõrgemale ja kuigi see innustas mind veelgi rohkem ja intensiivsemalt oma töö ja karjääriga tegelema, oli see ka periood, kus hakkasid ilmnema esimesed märgid läbipõlemisest. Mul oli järjest raskem keskenduda, mu mälu muutus kehvaks ja mul oli pidevalt jõuetuse ja väsimuse tunne, mistõttu ei jaksa-

Läbipõlemisteekond algab vaikselt ja salakavalalt. nud ma pärast tööpäeva lõppu tavaliselt enam eriti midagi teha – tahtsin mõtete eest põgeneda ja seetõttu möödusid mu õhtud magades, telekat vaadates või sihitult jalutades, et jätta kõik “see” selja taha. Ka kõige lihtsamad ülesanded nõudsid minult suurt pingutust ning iga uus päev tõi kaasa veel suurema kurnatu-

Kõigest hoolimata ei suutnud ma endale ja teistele tunnistada, et ma enam ei jaksa. se, üksilduse ja tunde, et olen lõksus elus, kus ma tegelikult olla ei taha. Kõigest hoolimata ei suutnud ma endale ja teistele tunnistada, et ma enam ei jaksa. Minu suutmatus keskenduda ja tööülesandeid täita tekitas minus veelgi suurema süütunde ja piinlikkuse, sest mulle oli antud karjäärialaselt ju suur võimalus ning ma ei suutnud seda piisavalt hästi ära kasutada ja näidata, kui hea töötaja ma olen. Seega surusin hambad risti ja teesklesin, et kõik on korras, kõik on hästi ja ma suudan, jaksan, tahan seda kõike edasi teha, kuulamata enda mõistust ja keha, mis kisendasid igal sammul, et see ei saa enam nii jätkuda – mida valjemini nad mulle märku andsid, seda rohkem üritasin edasi tegutseda. Lisaks märkasid mu lähedased, et olin muutunud heatujulisest ja suhtlemisaltist inimesest vastupidiseks – inimeseks, kes

ei tahtnud enam kellegagi suhelda ning oli pidevalt küüniline ja tujukas. Mu keha oli lõpuks see, mis andis täielikult alla, ja sattusin haiglasse. See oli minu äratus. Haiglas olles jõudis kohale karm reaalsus, et nii pole võimalik enam jätkata, ja astusin oma tervenemise nimel esimese sammu – lahkusin oma ametikohalt. Läbipõlemisest ei saa üle paari nädalaga, vaid see on pikaaegne konstantne töö iseenda ja oma vajaduste teadvustamisega – pidin õppima uuesti enda jaoks aega võtma ja puhkama, oma keha kuulama ning

Haiglas olles jõudis kohale karm reaalsus, et nii pole võimalik enam jätkata. paluma teistelt inimestelt abi, kui ma ise enam ei jaksa. Naasin tööellu alles siis, kui tundsin, et olen piisavalt terve ja suudan märgata läbipõlemismärke juba ennetavalt ning tegutseda vastavalt, et mitte samasse olukorda tagasi langeda. Kuigi vahel on stressirohkemaid perioode ka praegu, olen rahul nii oma töökoha, eraelu kui ka tasakaaluga nende vahel ja sellega, et mul on alati vabadus teha otsuseid lähtuvalt oma tervisest.

Vaimse tervise hoidmine Siin on kümme sammu vaimse tervise hoidmiseks ja depressiooni ennetamiseks.

1. Liiguta end! Aktiivne liigutamine mõjutab aju tasandil emotsioone ja motivatsiooni, hirmureaktsiooni ning ka teatud mälu funktsioone! See tuleneb sellest, et füüsiline aktiivsus muudab meie aju verevarustust ja hormonaalset tasakaalu. 2. Maga piisavalt! Magamise ajal sina, su aju ja keha taastuvad. Piisavalt puhanuna suudad sa paremini keskenduda, ärkvel olla, su tegutsemisvõime ja emotsioonide reguleerimine on tugevamal ja paremal järjel, kui nad on juhul, kui oled väsinud.

3. Toitumine korda! Siin on kaks reeglit: söö tasakaalustatult ja söö regulaarselt. See tähendab, et hea toitumise korral leiad menüüst mitmekesiseid toitaineid, sööd korraga mõõdukalt ja vastavalt vajadusele, tarbid palju vedelikku ega liialda suhkrute ja rasvade tarbimisega. 4. Mine välja! Õues olemine aitab natukenegi leevendada D-vitamiini puudust! Juba 20 minutist väljas olemisest piisab. 5. Hoidu mõnuainetest! Näiteks on alkoholil endal depressiooni tekitav toime! Hoiduda tuleks ka narkootikumidest ja suitsetamisest. 6. Arenda oma probleemilahendusoskusi. Paremad probleemilahendusoskused aitavad paremini ka stressiga toime tulla. 7. Muretse vähem! Saad õppida, kuidas muuta oma mõtlemist selles suunas, et sa liiga palju ei muretseks. Iga mure tähendab negatiivset

Illustratsioon: Shutterstock

NIPP 

mõtet ja mida rohkem sa muretsed, seda rohkem keerutad enda peas negatiivseid mõtteid. Ärevus, mis tuleneb muretsemisest, on sageli eelnev samm depressioonile. 8. Ole mängulisem ja loovam! Tuues oma igapäevaellu rohkem mängulisust ja loovust, tunneme ka rohkem rõõmu, elevust, uhkust, entusiasmi ja huvitatust. 9. Suhted lähedastega! On väga oluline, et pööraksid tähelepanu ka sellele, missugused on sinu suhted lähedastega ja missugune on sinu sotsiaalne kaasatus laiemas mõttes.

Sul on alati võimalik oma suhteid parandada ja hoida! Nii saad uurida, kuidas olla hea sõber ja kuidas lahendada tekkinud tülisid. Depressioonis inimese jaoks on toetavad suhted oluliseks abiks – inimesele tähtsate suhete katkemine või rahulolematus nendega on üheks riskiteguriks depressiooni puhul. 10. Teadvusta! Depressiooni saadab häbimärgistamine ja valehäbi. Kuigi see on haigus nagu iga teine (olgu selleks külmetus või luumurd), ei suhtuta sellesse kui haigusesse, mis vajab spetsialisti abi. Nii juhtubki, et paljud depressioonis olevad inimesed hakkavad abi otsima hilinenult.

Iseseisvalt ärevuse vastu Ärevus on reaktsioon reaalsele või ettekujutatud ohule. Sellised tundmused on igapäevased ja osa meie tavaelust. “Ärevust ja hirmu tunneme kas muretsemise, pingetunde, halva ootuse hirmu või muu sarnasena,” kirjeldab peaasi.ee üks asutajaliige ja lastepsühhiaater Ere Vasli. Kui aga ärevus põhjustab igapäevaseid või sagedasi probleeme tavaelus, siis võime kahtlustada ärevushäiret. Toome välja kolm nõuannet, kuidas iseseisvalt ärevust leevendada. 1. Tähelepanu ümbersuunamine Leia endale tegevus, mis haarab su tähelepanu ja aktiivsuse. Näiteks liikumine, sportimine, söögitegemine jpm. Hea on leida aeg-ajalt endale uusi tegevusi, sest ka uudsus on haarav. Viie meele harjutus, mida saab teha vaikselt, loetledes tajutavat mõttes iseendale või siis koos kaaslasega. Loetlen 5 asja, mida näen. Loetlen 4 asja, mida kuulen. Loetlen 3 asja, mida puudutan. Loetlen 2 asja, mida haistan. Loetlen, millist maitset tunnen.

2. Keskkonna muutmine Üks võimalus ärevusega tegelemiseks on vahetada keskkonda. Näiteks toas olles minna õue ja leida õues olemisele mingi sobiv eesmärk (niisama sportlik jalutuskäik, pildistamine, poes käimine vms).

3. Ärevustunde ja kehalise pinge vähendamine Tundemaailma ja ka kehalisi pingeid saab vähendada hingamisharjutustega. Lihtne hingamisharjutus – istu mugavalt ja sule soovi korral silmad. Pane tähele,

kuidas hingad, katsu hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Pane käsi kõhule ja tunneta, kuidas hingates kõht tõuseb ja langeb. Kui hingad sisse, siis ütle mõttes või vaikse häälega “sisse”; kui hingad välja, siis “välja”. Mõtle ainult oma hingamisele ja korda endale sõnu “sisse” ja “välja”. Võid proovida lugeda ka kümneni – “üks” ja hingad sisse, “kaks” ja hingad välja. Nii kümneni ja siis alustad jälle ühest. Muude mõtete tekkides pööra tähelepanu taas hingamisele ja “sisse”/”välja” ütlemisele või numbrite lugemisele. Hingamine kestab umbes kaks minutit. Nüüd pane taas tähele, mis hääled su ümber on ja kus sa oled. Ava vaikselt silmad ja vaata oma ümbrust. Märka muutust endas. Artikkel on koostatud koostöös peaasi.ee spetsialistidega. Illustratsioon: Shutterstock

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 17

VAIMNE TERVIS

Iga probleem on piisavalt suur Koostöös Noorte Vaimse Tervise Liikumisega avaldame 21-aastase Maria Kristini loo. Ta jagab isiklikke kogemusi vaimse tervise probleemidest ja oma teekonnast tervenemisel.

Nagu väga paljudel meist, ei ole mul kunagi olnud väga sõbralik suhe oma välimuse või kehaga. Küll oli nina liiga suur, silmad liiga väikesed, sõrmed liiga lühikesed ja number kaalul liiga suur. Välist survet end muuta ei olnud. Mu pere on alati mulle korrutanud, et ma olen ilus laps. Kui mu kehakaal vahel liiga kiiresti kasvas, ei ostetud enam nii palju magusat majja ja soovitati pärast sööki jalutama minna, kuid kritiseerivaid sõnu oma kehakaalu kohta ei kuulnud ma mitte kunagi. Igatahes mitte oma pere poolt. Mäesuusatrenn ja kool olid keskkonnad, kus mu kehakaal esimest korda probleemiks muutus. Trennija klassikaaslastele ei olnud pinnuks silmas mitte ainult mu välimus, vaid ka käitumine ja sportlik edu, mis tõi kaasa hukkamõistvaid pilke, tõrjumist ja mõnitamist. Kogu selle kiusamise tõttu kujunes mul kaheksanda klassi lõpus välja depressioon, mille üheks sümptomiks oli vähene söögiisu. Ma sõin väga harva, tihti olin isegi mitu päeva söömata. See oli aga tahtmatu ja arvasin, et see tuleb hoopis koolija tööstressist. Ajapikku hakkas mu kehakaal vähenema, mis valmistas mulle rõõmu. Pere ja sõbrad hakkasid mind kiitma ja mõnda aega tundsin end hästi, kuid mitte kauaks. Kiusamise tõttu oli mu minapilt kordades negatiivsemaks muutunud ja ma hakkasin paranoiliselt mõtlema, et olen ikka veel sama suur ja võtan vaikselt isegi kaalus juurde, kuigi kaal hoopis kukkus. Aasta hiljem tuli aeg uude gümnaasiumisse minna. Suvi enne gümnaasiumisse minekut proovisin palju trenni teha ja väga vähe süüa, et alla võtta ja uutele klassikaaslastele meeldida. See aga vallandas kontrollimatu magusasöömise, kuna mu keha vajas kaloreid ja kaal hakkas uuesti tõusma. Pärast suurt söögikogust proovisin toitu kas välja oksendada, trenni teha või järgmistel päevadel vä18

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

Foto: Shutterstock

hem süüa kui tavaliselt. Hakkasin oma kaloreid jälgima. Seadsin endale kalorilimiidi ja olin uhke, kui sõin sellest numbrist vähem. Kuid väheste kalorite tõttu sõin tihti üle ja nõiaring hakkas otsast peale. Selline käitumine kestis kuni üheteistkümnenda klassini, kui hakkasin oma depressiooni tõttu psühholoogi juures käima. Seal sain ma esimest korda aru, et mu suhe toiduga ei ole normaalne. Psühholoogi juures hakkasin oma suhet toiduga parandama ja mõistsin, et

Pärast suurt söögikogust proovisin toitu kas välja oksendada, trenni teha või järgmistel päevadel vähem süüa kui tavaliselt. stressirohketel aegadel tekib mul vajadus oma toitumist kontrollida. Mõtlesin, et kui ma ei suuda sündmusi ega keskkonda enda ümber kontrollida, siis vähemalt suudan kontrollida oma kehakaalu ja söömist. Sellisel viisil sain ka tähelepanu probleemidelt ja stressilt millelegi muule pöörata. Kalorite luge-

mine andis võimaluse välismaailma eest põgeneda sinna, kus tundsin end hästi ja varjatuna. Kuigi kaheteistkümnendaks klassiks oli tänu psühholoogile mu suhe toiduga paranenud, tulevad vanad harjumused ikka ja jälle tagasi. Vahel läheb mitu päeva mööda nii, et ainukeseks toiduks on vaid paar õuna. Alles aasta aega tagasi kehtestasin endale stressi tõttu uuesti kalorilimiidi, lootes, et see teeb mu enesetunde paremaks. Tundsin viha ja piinlikkust, kui sõin sellest rohkem. Õnneks oskasin aastaid tagasi õpitud nippide ja analüüsimisega end nõiaringist taas välja tuua. Nüüd oskan oma sümptomeid paremini lugeda ja isegi siis, kui pean end tihti sunniviisiliselt kööki tirima, tean, et minul endal on parem, kui mu kõht on täis. Mu suhe toiduga jääb aga pikemaks ajaks imelikuks: sean endale ikka üsna rangeid piiranguid toiduainete ja kellaaegade osas. See-eest annan iga päev endast parima, et võrreldes eelmise päevaga parem olla ja enda eest rohkem hoolt kanda. Kui vaatan endast pilte, mis sellel pimedal ajal tehtud on, siis olin ma palju peenem, kui tollel

momendil arvasin end olevat. Nägin end kordades suuremana, kui ma tegelikult olin. Ma arvasin, et mu mure ei ole piisavalt suur ja et see on isegi normaalne. Paljud naised tahavad ju alla võtta ja söövad seetõttu vähe ning kuna ma ei keelanud endal ebatervislike toitude söömist täielikult ära (peaasi et pärast kaloririkkaid päevi vähendasin oma kalorilimiiti mõneks ajaks), ei näinud ma oma käitumises mingit probleemi. Tähtis on aga teada, et iga väiksena tunduv probleem on piisavalt suur, et abi otsida. Igaühel väljenduvad probleemid erinevalt. Kuigi ma olen paljust üle saanud ja mu suhe toiduga on paranenud, on mul veel pikk tee ees, aga ma tean, et see kõik on seda väärt. Meie kõigi tervis ja heaolu on kõige tähtsamad asjad ja need peaksid alati esikohal olema. Kalorite vähendamisega ei saavutata kontrolli elu üle, teatud toitude keelamisega ei saavutata õnne ja oma (toidu)soovide eiramine tekitab ainult veel rohkem stressi. Inimene peab sööma, et energiat saada ja ellu jääda. Toit võib olla meie sõber või vaenlane ja ma annan endast kõik, et temaga uuesti sõbraks saada.

VAIMNE TERVIS

Hetkeemotsioonide rägastik oli vanasti inimeste vaimne tervis parem, kuna ei olnud sotsiaalmeediat. Kiusamine toimus näost näkku ja inimesed said koju minna ja kiusamisest puhata. Keegi ei saanud sulle ühe sekundiga mingit negatiivset sõnumit saata või sulle midagi halba öelda. Inimesed mõtlesid rohkem, enne kui midagi ütlesid.

Alide Kristine Alba räägib otse ja ausalt enda sotsiaalmeedia kasutamisest ja sellega seotud riskidest. Millist mõju sa sotsiaalmeediat kasutades tunned? Kas vaimne tervis ja sotsiaalmeedia on omavahel seotud? Ükskord kirjutasin ühe loo oma kogemuse kohta ja see sai videoks, millest väike klipp läks TikToki ja see jõudis kümnete tuhandete noorteni. Enamik kommentaare selle video all olid negatiivsed ja ehkki tegin selle anonüümselt, olin ikkagi pettunud, kuidas tänapäeva noored kiusamisse suhtuvad. See tekitas paariks päevaks mitte nii toreda tunde, aga tulin sellest kurbusest välja ja elu läks rõõmsalt edasi. Vaimne tervis ja sotsiaalmeedia on omavahel mõnes mõttes seotud. Võtame näi-

Millised ohud on sotsiaalmeedias? Aga võimalused?

Alide Kristine Alba

teks TikToki. Seal on nii palju noori ja lühivideoid. Noored eriti ei mõtle, enne kui nad mingi negatiivse kommentaari kirjutavad. Pikalt ei peagi mõtlema, kuna kohe keritakse ette uus video ja lisatakse sellele uus kommentaar. Minu arvates

Tänapäeval näevad noored mingit TikToki või Instagrami postitust, mis neile ei meeldi, ja jätavad sinna alla väga palju kommentaare, mis on kirjutatud hetkeemotsiooniga, mis kaob paari sekundi pärast, kui nad uut videot vaatama hakkavad. See ei ole ainus oht sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeediast on väga kerge näha, kus sa elad, kui sa postitad pilte oma rõdult, hoovist, majast, või isegi kui su sõber postitab mingi pildi, kus on su tänava nimi või maja taustaks. Inimesed on paraku vahepeal väga

pahatahtlikud ja tahavad sult midagi varastada või sulle või su pereliikmele haiget teha. Sellepärast tuleb olla väga ettevaatlik sellega, mida sa postitad. Sotsiaalmeedia ei ole ka kogu aeg halb, see loob inimestele võimalusi kiirelt tähtsat infot jagada. Läbi sotsiaalmeedia saab oma tooteid promoda või vajalikke asju leida. Sealt saab inspiratsiooni ja motivatsiooni, palju uusi ideid ja võrratuid unistusi.

Osaled ka projektis “Targalt internetis”. Mida see sulle õpetanud on?

Käisin projekti raames suvekoolis. Leidsin sealt palju uusi tutvuseid ja teadmisi. Tegime seal huvitavaid tegevusi ja grupitöid. Täitsime ka testi targalt internetis olemise kohta ja aitasime kaasa ühe lühivideo loomisele. Seal oli väga tore ja ma soovitaksin kõigil, kellel võimalus, “Targalt internetis” laagrites käia. Küsis Maris Praats ning toimetas Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla.

Killu ja Kelly jutt jookseb tänaseni Viljandis koos ülikooli astunud neiud tulid, nägid ja tegid. Tüdrukud alustasid podcast’iga “Killy”, mis keskendub enesearengule ja enesekindluse kasvatamisele. Meie oleme Killu ja Kelly. Kui tahad meie poole ühiselt pöörduda, siis Killyle reageerime mõlemad. Me tutvusime, kui astusime koos Viljandis ülikooli. Mäletame, kuidas enne meie kursuse esimest kohtumist Kirsimäel kirjutas Kelly kursuse chat’i ja küsis, kas keegi tahaks temaga koos sinna jalutada. Et siis on julgem ja ei eksi ära. Kuna elasime mõlemad ühikas, ütles Killu, et “davai, lähme koos”, ja juba sel esimesel jalutuskäigul hakkas jutt jooksma. Jookseb tänase päevani.

Kust tekkis podcast’i idee?

Viskasime kaks aastat tagasi nalja, et oleks täitsa tore oma podcast’i teha. Siis kolisime Viljandis oma korterisse ja õhtuti oli raske koo-

Millistel teemadel te räägite?

Killu ja Kelly

litöödele keskenduda, sest meil on niiiiii palju sügavaid vestluseid. Üks meist võis öelda täiesti suvalise lause, millest arenes välja mitmetunnine jutustamine. Arutasime ühel hetkel, et mis juhtuks, kui keegi peale meie kuuleks veel neid jutte, ning mis oleks, kui saaksime oma mõtetega kedagi aidata. See

idee oli täiega hirmutav ja samas nii põnev! Sellest esimesest misoleks-kui-arutelust möödus kaheksa kuud, kuniks julgesime esimese osa välja anda. Kusjuures me tegime kogu podcast’ini jõudmise protsessist eraldi episoodi (osa number 8), kui keegi tahab pikemalt kuulda.

Võtsime juba alguses eesmärgiks, et selles podcast’is õpime me koos oma kuulajaga. Me ei ürita kedagi elama õpetada, vaid arutleme teemadel, mis meid ennast kõnetavad ja meie elus parasjagu aktuaalsed on. Meie olulisim fookus on eneseareng ja teadlik elu. Me räägime sellest, kuidas oma elu ja emotsioone ise juhtida, mitte lihtsalt vooluga kaasa minna. Kuidas rajada tervislikke suhteid, seada piire, jääda iseendaks ja kasvatada enesekindlust. Meile on t o h u t u l t tähtis, et meie koos oma kuulajatega vaataksime oma elule ausalt otsa ja seaksime sihi, kuhu tahame jõuda. Tähtis on mõista, et muutus algab iseendast. Sul on ALATI võimalik oma mõtteviisi, käitumist, harjumusi ja oskuseid muuta, Sa pead seda vaid ise tahtma. Milline näeb välja sinu enesekindel elu täis armastust iseenda vastu? Küsis Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 19

TEST

Foto: Shutterstock

Hea enesetunde TEST Kas oled hea enesetunde guru või on sul veel palju õppida? Allpool on kirjeldatud mõningaid olukordi, mille abil saad kujundada oma enesetunnet ja hoida vaimset tervist. Uuri järele, kui meisterlik sa selles oled! Iga jah-vastus annab ühe punkti. 1. Ma ei võta kõiki oma mõtteid liiga tõsiselt, eriti kui olen väsinud või näljane. Tean, et mõtted ei pruugi olla üks ühele vastavuses reaalsusega. 2. Tean, kuidas hoiduda muretsemisest. Muretsemisest ei ole kasu ja seetõttu proovin muremõtetest vabaneda, kui nad mulle pähe tulevad. 3. Proovin magada kaheksa tundi igal ööl. 4. Söön korrapäraselt ja tavalist tervislikku toitu. 5. Ma ei kasuta alkoholi oma tuju tõstmiseks või ärevuse leevendamiseks. Olen teadlik, et alkohol muudab depressiivseks. 20 NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

6. Katsun iga päev valgel ajal kasvõi 20 minutit õues viibida. See aitab ennetada D-vitamiini puudust ja selle kaudu tuju langust. 7. Teen regulaarselt sporti. Kasvõi 30 minutit päevas (või 120–150 minutit nädalas), kui rohkem ei jõua. See tekitab hea meeleolu, hoiab aktiivsena ja aitab mul olla enesekindlam. 8. Pööran tähelepanu oma lähedastele ja sõpradele. Suhete hoidmine ja tugevdamine on oluline nipp hea enesetunde hoidmisel. 9. Teen võimalusel vabatahtlikku tööd. Teiste aitamine teeb õnnelikuks. 10. Kui tunnen end kehvasti, tean, et ma ei ole ainus, kes nii tun-

TULEMUSED 11–15 punkti Vaimse tervise meister! Oskad enda enesetunnet meisterlikult mõjutada, saad filigraanselt hakkama oma enesetunde kujundamisega, žongleerid virtuooslikult pingete ja häirivate tunnetega. Sa kohe oskad olla õnnelik.

6–10 punkti Vaimse tervise spets. Enamasti tunned ära, kui sinu enesetunne vajab sekkumist, ja teed seda spetsialisti tasemel. Oled võimekas igapäevaelu pingetega toimetulekus, kuid saad ka uusi oskusi omandada, et seda veelgi suurema osavusega teha. Sul on vedanud!

0–5 punkti neb, ja otsin võimalusi oma tunnete jagamiseks. 11. Kui olen kurb või vihane, võtan midagi ette, et need tunded kergemini üle läheksid. Näiteks kuulan muusikat, loen midagi, lähen õue, teen sporti, suhtlen kellegagi, teen kassile pai, vaatan naljakaid videoid või midagi muud. 12. Oskan olla tänulik heade asjade eest minu elus, märkan, kui inimesed on minu vastu kenad või juhtub midagi head. 13. Oskan huumorist lugu pidada ja naeran, kui vähegi võimalus tekib. 14. Kui võimalik, õpin ja avastan uusi asju, oskusi ja võimeid. 15. Ma kohe oskan hästi puhata.

Vaimse ter vise õppur. Sul on suurepärane võimalus õppida nippe, kuidas oma vaimset tervist hoida ja enesetunnet kujundada. Kõik võimalused on selleks sulle avatud. Tekitab natukene kadedust. Testi on koostanud MTÜ Peaasjad. Kui sooviksid uusi mõtteid oma enesetunde parandamiseks või kurbus hinge trügib, küsi nippe peaasi.ee nõustajatelt.

VAIMNE TERVIS 

Ärevusest ja ärevusega Tahan jagada oma lugu, et näidata, kui oluline ja vajalik on enda vaimsele tervisele otsa vaadata ning aru saada, kui midagi on valesti ja vajab tähelepanu. Ma olen kogu elu vältel olnud pigem äreva iseloomuga. Mõtlesin tihti erinevaid olukordi oma peas üle, pelgasin võõraid kohti ja situatsioone ning lahkusin harva oma mugavustsoonist. Kõik muutus, kui pärast keskkooli lõpetamist kolisin teise linna ja alustasin uue eluetapiga. Juba pärast mõnda nädalat uues linnas varises mu visioon tulevikust kokku – kahtlesin sügavalt ülikoolivalikus ja tulin sealt juba pärast esimest kuud ära. See kogemus pani mind tundma end väärtusetu ja saamatuna. Püüdsin end sundida koolis käima ja ütlesin endale korduvalt, et mulle meeldib seal ja kõik. Olukord oli minu jaoks nii ärevust tekitav, et minestasin koolis ja kodus võitlesin migreenihoogudega. Seejärel otsustasin ülejäänud aasta töötada ja järgmisel aastal uuesti ülikooli minna. Töötasin kahel kohal, mis tähendas minu jaoks 50–60 töötundi nädalas. Olin aasta lõpuks läbipõlenud, tarbisin alkoholi ja teisi mõnuaineid, mis süvendasid ärevust. Olukord muutus, kui elasin üle väga traumaatilise kogemuse, mis jättis mu mitmeks kuuks justkui šokiseisundisse. Vähendasin küll töökoormust, kuid ärevus oli meeletu – kestis hommikust õhtuni. Kogesin mitu korda nädalas paanikahoogusid ja magasin unehalvatuse tõttu öösel 3–4 tundi. Olin pidevalt pinges ning arvasin, et kõik inimesed räägivad minust ja vaatavad mind. Vältisin kõike peale töö ja kodu vahet käimist. Mäletan, et toidupoest tulles astusin koduuksest sisse nuttes ja mis kõige hullem, ma ei saanud isegi täpselt aru, miks. Sõpradega kohtudes olin alati väga positiivne ja naerusuine, tahtsin unustada kõike, millest mõtlesin siis, kui üksinda kodus olin. Üks raskemaid perioode ilmnes siis, kui otsustasin otsida abi ja tuge oma sõpradelt. Need, kelle poole pöördusin, ei osanud mind kuidagi toetada või olid ajapuuduses, mis pani mind tundma, nagu abi po-

lekski saada. Ise ma kusagile pöörduda ei osanud ega soovinud, mille tõttu töötasin veel rohkem ja üritasin unustada pidutsemise abil. Kõik tundus nii uskumatuna, sest ma poleks eales arvanud, et minu vaimne tervis võiks kontrollida kogu mu elu. Olen alati arvanud, et olen väga tugeva iseloomu ja karakteriga ning tulen kõigest välja. Mingi hetk tundsin lausa ahastust, et kuidas ma nüüd sellisest asjast ennast välja ei too. Tundsin oma elukoha suhtes sellist vastikust, et kui linnast lahkusin ja tagasi sõitsin, hakkasid käed meeletult värisema ning nutsin esimesed päevad voodist lahkumata. Kõik muutus, kui saabus järgmi-

se aasta september ja astusin teise linna ülikooli. Tundsin kohe, et keskkonnamuutus, uued inimesed ja meeldiv eriala tegid mulle head. Uus elukoht oli rahulikuma tempoga, uued sõbrad kuulasid ning toetasid mind ja tundsin üle pika aja, kuidas ärevus justkui taandus, kuid tõusis jällegi, kui tekkis mõni pingelisem olukord. Ühel hetkel teadvustasin endale, et kui ma selle probleemiga ei tegele, siis ärevus vaid süveneb. Harisin end eneseabiraamatutega, liitusin vaimse tervise organisatsiooniga ja läbisin koolitusi, mis aitasid nii mind kui ka õpetasid mul teisi aidata. Tundsin end hästi, sest minu keskkond oli toe-

Illustratsioon: Shutterstock

tav ja hakkasin iga päev üha rohkem tänulikkust tundma kõige üle, mis mulle antud on. Täna võin öelda, et ma ei ole oma haigusest välja tulnud, vaid oskan sellega igapäevaelus toime tulla. Ma olen jõudnud siia! Siia, kus hoolimata vaimse tervise probleemidest olen aktiivne koolis ning viies organisatsioonis või projektis ja mahutan iga päev enda graafikusse tegevusi, mis hoiavad ja toetavad mind. Hindan üle kõige enda, pere ja sõprade heaolu. Mind toetavad näiteks regulaarne füüsiline aktiivsus, muusika kuulamine ja puhkamine ajal, mil ma seda tahan, mitte ainult siis, kui arvan, et olen selle välja teeninud. Mind innustab näiteks ka teadmine, et mulle on antud terve ja intelligentne keha, mis on piisavalt tark, et tegeleda enda hoidmisega. Samuti olen tänaseks võtnud endale eesmärgiks selle, et võimalikult paljud inimesed oskaksid enda muredega sõpru, kolleege ja tuttavaid aidata. Kui võitlesin oma probleemidega, tundsin just sellest kõige rohkem puudust. Praeguseks olen abi ja tuge andnud mitmele enda sõbrale, tuttavale ja pereliikmele. Minu üleskutse teistele on, et ükskõik kui tugev või südikas sa arvad end olevat, siis vaimne tervis on miski, mis tihtipeale ei parane iseenesest. Tugevus on näha enda juures nõrkust ning tunnistada, et pean aja maha võtma ja abi küsima. Samuti tahan kõikidele inimestele südamele panna, et otsida juhiseid, kuidas märgata enda ümber olevaid inimesi, kes tunduvad meile teistmoodi kui tavaliselt. Kunagi ei tea, mida üks toetav lause või küsimus võib vaimse tervise murega inimese heaks teha. Vaadates oma loole tagasi, olen tänulik, et selle perioodi elus läbisin ja julgen nüüd oma kogemusest rääkida. Olen tänaseks täielikult teine inimene ning väärtustan, hindan ja näen ümbritsevat maailma hoopis teistmoodi. Ma ei ole vihane või nördinud, vaid tunnen, et kõik, mis juhtus, pidi juhtuma. Siin ja praegu oma lugu jagades loodan, et julgustasin vähemalt üht inimest oma muredele varem abi otsima, kui mina seda tegin. On okei olla mitteokei ja selle teadvustamine teeb igaühest meist võitja. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 21

VAIMNE TERVIS 

Tahad

investeerida? Siis investeeri noorsootöö võimaluste abil iseendasse! 95% noortest arvab, et noorsootöö andis neile palju uusi teadmisi. Miks peaksid sina sellest ilma jääma? Kas on liiga palju valikuid ja sa ei tea, mida võtta, mida jätta? Või tundub, et sinu piirkonnas polegi mingit valikut? Mõlemal juhul on see artikkel sulle!

Siin saad enda soovide järgi leida kõige sobivama valiku noorsootöö võimalustest. Samuti leiad ehk võimalusi, millest enne ei teadnud. Või ideid oma algatusteks, kui sinu piirkonnas on vähe põnevust. Ole ise liider, kes teised oma projekti kutsub. Oma suursündmuse loomine pole vaid rikastele – noor-

Noorte noorsootööga rahulolu uuring 2016 näitas, et suur osa noortest ootab mitmekülgsemaid ja kaasaegsemaid valikuid. 22 NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

sootöös leiad suure motivatsiooni ja leidlike ideedega ka rahalist toetust. Noorte noorsootööga rahulolu uuring 2016 näitas, et suur osa noortest ootab mitmekülgsemaid ja kaasaegsemaid valikuid. Ära oota, et need valikud ise tekiksid. Loome uut koos! Või on sul ikka mõni põhjus noorsootöös mitte osalemiseks? 12–26-aastased noored tõid 2016. aasta haridusministeeriumi noorte rahuolu uuringus peamiseks põhjuseks välja, et ei ole teadlikud huvitavatest tegevustest. Oleks päris kurb, kui jääd lahedatest sündmustest, lõbusatest koolitustest, rahvusvahelistest sõpradest ja eduelamustest ilma lihtsalt seepärast, et sa ei tea pooli noorsootöö võimalusi.

Mis on noorsootöö? Kui nüüd tekkis küsimus, et misasi see noorsootöö on, siis noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Aga kes on noorsootöötaja? Noorsootöötaja on isik, kes sulle need tingimused arendavaks tegevuseks loob. Aga parem on, kui loote need tingimused koos. Suhtle noorsootöötajaga ja räägi talle oma huvidest. Kindlasti jäid sulle mõned noorsootöö võimalused silma. Nüüd, kui eelistused on leitud, uuri nende kohta lähemalt noorsootöötajalt, internetist või kooli huvijuhilt ja vaata ka teisi artikleid nii Teeviida veebilehel kui ka Facebookis.

Allikad: Mihuse artikkel – analüüsi “Noorsootöö võimalused noorte ettevõtlikkuse toetamisel” kokkuvõte Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga, lõpparuanne Artikli koostas noorteinfo praktika raames Tallinna Ülikooli noorsootöö III kursuse tudeng Rahel Tammiste.

Mida ja kuidas valida?

Noorsootöö võimalustega tutvumiseks, lihtsasti kättesaadavate tegevuste jaoks, noorteinfo leidmiseks vali avatud noorsootöö. Maailmavaate avardamiseks, töökogemuse saamiseks, eri ametite katsetamiseks, ettevõtete telgitaguste avastamiseks vali vabatahtlik töö. Oma idee elluviimiseks, liidrikogemuse saamiseks vali noorteprojektid. Tutvusringkonna laiendamiseks, julguse suurendamiseks vali noortemalev. Uute tegevuste proovimiseks, vanade hobide edasiarendamiseks vali huviharidus. Ettevõtluskogemuse saamiseks, oma projekti elluviimiseks vali noortelaager. Teistelt kultuuridelt õppimiseks, keelte harjutamiseks, rahvusvaheliseks kogemuseks vali rahvusvaheline noorsootöö. Juhtimiskogemuse saamiseks, oma tugevuste leidmiseks vali noorteühing. Teiste ettevõtlike noortega tutvumiseks, oma äriidee elluviimiseks vali õpilasfirma.

NOORSOOTÖÖ

Vabatahlik töö pakub väärtust Stessy ja Madis on Teeviida vabatahtlikud, kes täidavad väga erinevaid ülesandeid. Rääkisime noortega, mis neid vabatahtliku töö juures paelub ja mida nad täpsemalt Teeviidas teevad. Kes oled, kus tuled, millega tegeled?

Madis: Minu nimi on Madis Kormik, olen 20aastane, tulen Tallinnast ja töötan ühes Tallinna kaubanduskeskuses turvamehena. Lisaks tegelen ka muusikaga. Stessy: Olen Stessy ja tulen Tartust-Narvast. Õpin gümnaasiumis ja olen aktiivne noor. Lõpetasin Narvas põhikooli ja käin nüüd gümnaasiumis enda sünnilinnas Tartus. Osalen rohkesti erinevates projektides, mõningaid aitan ka korraldada. Mul on palju hobisid, kuid põhi-

lisemad nendest on programmeerimine, laulmine, fotograafia ja tennis. Armastan proovida palju uusi asju. Kuulun ka Vitatiimi ja Teeviidu vabatahtlike hulka!

Mida tähendab sinu jaoks vabatahtlik töö? Madis: Vabatahtlik töö on minu jaoks rahustav tegevus, et saada igapäevatööst välja.

Vabatahtlike projektid on tohutu loovuse valdkond ja see on imeline! Stessy: Minu jaoks on see unikaalne võimalus muuta inimeste, sealhulgas ka enda elu paremaks. See on võimalus laiendada oma silmaringi ja külastada uusi kohti. Võimalus saada hindamatut kogemust erinevates projektides ja kohtuda huvitavate inimestega. Osaledes erinevatel üritustel, saad end näidata nii loomingulise kui ka korraldusliku poole pealt. Vabatahtlike projektid on tohutu loovuse valdkond ja see on imeline!

Kuidas see kõik alguse sai?

Madis: Vabatahtlik töö sai minu jaoks alguse kuus aastat tagasi Kingitud Elu vähiravifondist. Stessy: Tegelikult on see väike armas lugu. Augusti viimasel nädalal oli toimumas Твой Valik festival Narvas, kuhu läksin koos sõpradega. See oli mu viimane päev seal linnas enne Tartusse minekut. Seal kohtasin Elizavetat ja kuulsin tuttavalt, et ta on Teeviida liige (organisatsioon, mida olen juba pikemat aega jälginud ja millega väga liituda tahtsin). Astusin otse tema juurde ja ütlesin, et tahan Teeviidaga liituda. Ta oli väga rõõmus, mis mind pisut üllatas – me vahetasime kontakte ja septembri esimesel nädalavahetusel sain juba vabatahtlike kokkutulekule. See oli üks mu ootamatumaid otsuseid ja olen selle üle väga õnnelik.

Kui palju sul on erinevaid kogemusi? Mis sa teinud oled? Madis: Olen olnud kuus aastat vähiravifondis Kingitud Elu vabatahtlik, lisaks olen olnud Eesti jalgpalli liidus ja ka FC Floras vabatahtlik.

Samuti olen loomulikult ka Teeviida vabatahtlik. Stessy: Olen Vitatiimi vabatahtlik. Aitan seal rohkesti erinevate projektide korraldamisega. Üks neist oli näiteks Everyone Is Learning festival, kus olin organisatsioonis abiliseks ja vabatahtlikuks. Osalesin ise ka väga paljudes projektides, näiteks “Sinu mõju” ja “Prototron Junior”.

Miks just Teeviit? Mis sulle Teeviida puhul meeldib?

Madis: Teeviit sellepärast, et noorena saab panustada noorteinfosse. Teeviida puhul meeldib mulle see, et kogu seltskond on sõbralik ja see tekitab ühtekuuluvuse tunde.

Kuna varem tegelesin Teeviida sotsiaalmeedias Facebooki lehele postitamisega, siis sain sealt kogemust, kuidas teha postitusi sotsiaalmeedialehele. Teeviida vabatahtlikud

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 23

NOORSOOTÖÖ Stessy: Tegelikult ma ei tea kindlat vastust sellele küsimusele. Tundsin, et tahaksin proovida olla osa sellest tiimist ja aidata kaasa millegi suurema teostamisel. Mulle meeldis, et Teeviit pööras tähelepanu sellele, et Eestis pole taolisi infoportaale noortele, ja lõi selle. Ning veelgi toredam on olla vene keele tiimis, mis on mõeldud venekeelsele sihtgrupile Eestis, kuna nende jaoks ei olegi üldse midagi veel tehtud. Samuti on Teeviida lahutamatuks osaks selle fantastiline tiim!

mesi, kes püüdlevad millegi poole samamoodi nagu mina.

Mida sa elus veel väärtustad?

Madis: Elus väärtustan peale vabatahtliku töö tegemise ka muusikaga tegelemist, fotograafiat ja monteerimist. Stessy: Väärtustan väärikust, armastust ja vabadust. Muidugi on ka teisi asju, aga need on põhilisemad.

Sul on võimalus öelda midagi noortele, mis sa öelda tahad?

Millised ülesanded sul Teeviidas on?

Madis: Teeviidas on minu ülesanneteks sündmuste kalendri täitmine ja sotsiaalmeedia tiimis kujunduste tegemine. Stessy: Kuna olen Teeviidas veel uus, siis alles hakatakse mulle mingeid konkreetseid ülesandeid andma. Siiani olen vaheaja meeskonnas, kus aitan kõigega, mis võimalik. Aga nii palju, kui aru sain, siis tegelen edaspidi tekstide tõlkimise ja artiklite kirjutamisega. Ausalt, ma tahaks kõike proovida ja kogemusi saada!

Kõige suurem elamus või kõige tähtsam kogemus, mis sa oled selle aja jooksul saanud? Madis: Kuna varem tegelesin Tee-

Stessy

Madis

viida sotsiaalmeedias Facebooki lehele postitamisega, siis sain sealt kogemust, kuidas teha postitusi sotsiaalmeedialehele. Stessy: Nimetaksin üldse võimalust selle tiimiga liituda ja teha koostööd vaheaja planeerimiseks.

Mis tunde vabatahtlikuks olemine sinus tekitab? Madis: Vabatahtlikuks olemine tekitab minus rahuloleva tunde ja sellega tegeledes ununeb stress!

Vabatahtlikuks olemine tekitab minus rahuloleva tunde ja sellega tegeledes ununeb stress! Stessy: Rõõmutunde, et saan teha midagi väärtuslikku. Midagi, mis saab teisi aidata. Vabatahtliku töö annab mulle palju võimalusi, mille eest olen tohutult tänulik. Näiteks kohata oma teel imelisi ini-

teeviit@harno.ee

Madis: Noored, kui midagi teete, siis palun ärge jätke seda pooleli! Kui jätad midagi pooleli, siis võib juhtuda, et enam selle juurde tagasi ei tule. Stessy: Ärge kartke astuda sammu edasi. Nagu öeldakse, parem proovida ja ebaõnnestuda kui üldse mitte proovida. Sammu astudes ei kaota te midagi, aga paigal püsides võite kaotada hunniku võimalusi. Igal juhul nautige igat hetke, igat sekundit ning teadke, et olete imelised ja tulete kõigi raskustega toime – jääb vaid astuda samm edasi! Küsis Maris Praats ning toimetas Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla.

NIPP

Kuidas elada

Jäta meelde!

tervislikult?

Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem. Alusta päeva hommikusöögiga. Söö regulaarselt. Söö vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas! Eelista lihale kala. Ära tarbi sõltuvusained ja ära liialda alkoholiga! Väärtusta toitu. Mõtle positiivselt!

Tervislikult elamine ja tervislik eluviis sõltub igast inimesest endast. See on seotud eelkõige toitumise ja liikumisega, kuid ka sõltuvusainete tarvitamise ja isegi peas keerlevate mõtetega. Tervislik elu koosneb eelkõige füüsilise ja vaimse tervise tasakaalust. Foto: Shutterstock

Ole toiduga tasakaalukas Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su keha vajab, ning sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid.

Vali õiged kogused Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Oluline on

süüa hommikusööki ja vältida liig- nevate ekraanide taga. Seetõttu on set karastus- ja alkohoolsete jooki- hea pärast kooli- või tööpäeva minde tarvitamist. na trenni või teha näiteks jalutuskäik looduses.

Liigu piisavalt

Selleks, et sinu keha püsiks terve, on toitumise kõrval oluline ka liikumine. Energia saamine ehk söömine ja toidust tuleneva energia kulutamine peavad olema tasakaalus. Selleks, ainevahetuse korrashoidmiseks ja hea tervise tagamiseks tuleks ennast kindlasti liigutada ning vähendada päevast istumisaega, eriti eri-

Hoidu sõltuvusainetest Erinevad sõltuvusained, nagu tubakas, alkohol ja narkootikumid, sh ka energiajoogid, kurnavad liigselt keha ega ole soovitatud mitte üheski vanuses. Ükski puuvili ega jooksuring ei korva kehale sõltuvusaine tarbimisest tekitatud kahju.

Hoia vaimset tervist Oluline on, et oleksime vaimselt terved ehk positiivsed, rahulolevad ja rõõmsad. Väga tähtis on ka see, et meie ise ega ka teised inimesed ei teeks ei enda ega teiste vaimsele tervisele halba ega mõjutaks kellegi mõtteid halvas suunas. Ei ole mõtet kulutada aega asjadele, mida sa ei saa muuta või mõjutada, ning energiat kaaslastele, kes ei ole sulle head. Loe rohkem, kuidas tulla toime negatiivsete mõtete, stressi või depressiooniga. Koostatud toitumine.ee allika põhjal

Miks on uni tähtis? Tuntud fakt on, et teismeline vajab ööpäevas vähemalt 8–10 tundi und. Une ajal olulised kehafunktsioonid taastuvad, inimene puhkab. Uni on sama oluline ja vältimatu nagu hingamine, vee joomine või söömine. Une puhul on oluline, et tekiks unerutiin ehk inimene läheks iga päev ühel ja samal ajal magama. See aitab välja puhata ja ka paremini uinuda.

Uni on baasvajadus, mille arvelt ei ole mõistlik kokku hoida, sest uni on edukuse ja produktiivsete päevade võti. Samuti aitab unerutiin hoida ühe komponendina korras vaimset tervist. Kui inimene piisavalt ei maga, eriti kui seda juhtub sageli, siis väsib ta ära. See tähendab, et ta on päeva ajal unine, võimalik on peavalu, õpi- ja keskendumisvõime alanevad. Unisusega on seotud kehvem tegutsemisvõime ja emotsioonide reguleerimise võime. Kui inimene ei ole piisavalt maganud, siis võib ta vastu tahtmist ja kogemata uinuda. Seetõttu on ka unisena auto juhtimine väga ohtlik.

Mõned nipid paremaks uneks

Foto: Shutterstock

Pea mõnda aega unepäevikut. See aitab sul näha, mida peaksid muutma, et hästi magada ja olla igapäevaselt energiline, rõõmus ja tark! Liigu vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit ja võimalusel õues. Hea oleks liikuda iga päev ja rohkem kui pool tundi. Kui võimalik,

siis päeval tasub olla päevavalguse käes. Tee oma magamistuba mõnusaks ja und soodustavaks. See tuba võiks olla jahe, vaikne, pime ja rahulik. Soovitame elektroonilised seadmed hoida käeulatusest eemal. Nende kasutamine siis, kui uni ei tule, muudab uinumise veel ebatõenäolisemaks. Äratamiseks kasuta äratuskella või mõne pereliikme abi. Jälgi toitumist ja söömise kellaaegu. Kui teed igal õhtul enne magamaminekut samu asju, siis su keha harjub nende une-eelsete signaalidega ära ja uni tuleb kergemalt. Näiteks käi vannis või duši all või loe raamatut. Pea päevikut või hoia voodi juures käeulatuses paberit ja pastakat. Kui uinumisel tuleb tegemata töid, täitmata kohustusi või muud ebameeldivat meelde, siis kirjuta need asjad üles. Nii on kergem neid oma peast välja saada! Artikkel on koostatud peaasi.ee kodulehe info järgi. 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 25

NOORSOOTÖÖ

Kuidas noori kaasata? “Selleks hetkeks olin seotud kaheksa teise noorteorganisatsiooniga ...” Triin Sooäär on noorte eest seisnud suurema osa oma elust. Kuidas jõudis Triin aga Lastekaitse Liitu ja kuidas võiksid sinna jõuda ka sina? Loe lähemalt!

vastu sootuks uus aastanumber. Antud hetkel olen vanuse vingerpussi tõttu viimaseid nädalaid Lastekaitse Liidu noortekogu juht, kuid see-eest juba teist kuud täitsa ametlikult peagi tööd alustava lapse õiguste saadikute võrgustiku koordinaator. Nende rollide taga peegeldub lisaks siirale tahtele muuta lapsesõbraliku keele kasutus normaalsuseks, reaalne tegevus, mis hõlmab muu hulgas laste ja noorte kaasamise praktikate väljatöötamist ja edendamist Eestis.

Millised on olnud sinu eredamad mälestused noorte kaasamisest?

Triin Sooäär

FOTO: ERAKOGU

Kuidas jõudsid sina Lastekaitse Liiduni ja millega seal täpsemalt tegeled?

Lastekaitse Liiduga olen olnud seotud tegelikult kogu elu. Sündisin ühel 2003. aasta talvisel ööl. Organisatsioon oli selleks hetkeks juba 15 aastat tegutsenud, kuid õnneks sündisin sel hetkel riiki, kus lapse õigused ei olnud võõrad ja teavitustöö laineharja poole püüeldi üha enam. Võiks isegi öelda, et esimesed kriisked sain teha oma sõnavabaduse tõestamiseks – nali naljaks. Kui sünni hetkel oli Lastekaitse Liidul vanust 15 aastat, siis veel 15 aastat hiljem sattusin tänu aktiivsele tööle endise kooli õpilasesinduse presidendina NEFi (National Eurochild Forum) esimesele Eesti kohtumisele, mille korraldajaks oli Lastekaitse Liidu noortekogu. Kui päris aus olla, ei saa jätta saladuseks huvi õigusteaduste vastu, mistõttu oli hiljem saadud kutse noortekoguga liituma justkui kingitus, millest 2018. aastal kohe kinni haarasin, et saada võimalus lapse õiguste teemadel rohkem teadlikuks saada. Selleks hetkeks olin seotud kaheksa teise noorteorganisatsiooniga, seega tundus, et üks ühenduslüli on vajalik ja täidaks eesmärke. Vahepeal on möödunud kolm aastat ja nii vaatab ka kalendrist 26

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

Illustratsioon: Shutterstock

Eredamateks mälestusteks on kombeks saada nendel verstapostidel, mil mõistad iseenda uusi oskuseid või kellegi maailmapilti uue nurga alt, kuid seda eeldusel, et on olemas teised kaasteelised ja eeskujud ehk majakad. Miski, mis sõnaga “kaasamine” alati meenub, on Türi Põhikoolis korraldatud sündmused projektipäevade näol, kus 12-liikmelise õpilasesindusega korraldasime kogu koolile ühe päeva enne jõule. Hiljem analüüsides märkasid noored seda, kuidas nad julgesid võtta vastu kiireid otsuseid ise töötube tehes või tundes, et nende arva-

mus on oluline, sest nad said need ka kohe ära teha. Teisalt meenub JUST Filmi lapse õiguste programm eelmisest aastat, mil esimest korda kaasati juba algfaasist ka neli noort üle Eesti – saime karmidele kaadritele teha analüüsi üheskoos selle valdkonna spetsialistidega, diskuteerides teemal, kas see film võtta või jätta. See oli hetk, mil tundsin, et noorte kaasamine ei ole sõnakõlks, vaid jooksva tööprotsessi reaalsus ning meie sisend ja arvamus olid päriselt olulised.

Kui kellelgi tekib nüüd idee olla rohkem kaasatud – kuidas saab noor seda teha? Kuidas Lastekaitse Liidu noortega liituda?

Lapse õiguste saadikute võrgustiku tegevus on praegu ettevalmistusfaasis, kuid alustab reaal-

See oli hetk, mil tundsin, et noorte kaasamine ei ole sõnakõlks, vaid jooksva tööprotsessi reaalsus ning meie sisend ja arvamus olid päriselt olulised.

set tööd juba novembri lõpust, mil iga soovija saab kandideerida läbi lastekaitseliit.ee kodulehel oleva viite. Meie eesmärk on anda lastele ja noortele võimalus panustada just teda kõnetavatel teemadel. Selle kohta on peagi tulemas lisainformatsioon nii liidu kodulehele kui ka lapse õiguste saadikute Instagrami instagram.com/lapseoigustesaadikud. Praegu saan öelda nii palju, et saadikuks saamisel tuleb läbida nii mõnigi tegevus – näiteks teha lapse õiguste kohta arutlev test, vestelda ühe praeguse saadiku ja koordinaatoriga ning läbida loovülesanne. Samas ei ole seal mitte midagi keerulist ning saadame kogu vajaliku eelinfo, mille abil valmistuda, nii et see protsess on jõukohane igaühele, kes on valmis natuke aega ja energiat panustama. Kui keegi tunneb, et soovib laste kaasamise eesmärgil hoopiski Eestis miskit vägevat korda saata, siis tasub sellest mulle märku anda (triin.sooaar@lastekaitseliit.ee) või võtta ühendust eelmainitud Instagrami lehe kaudu. Iga laps ja noor on särama hakkamist ootav noor täht, kui anname selleks võimaluse ja märkame seda, arvestades teda kõnetavaga.

FUN

Ristsõna „Digitaliseerumine“ 5.

9. 1.

Isikut tõendav dokument.

Mitu digipädevust on

digipädevusmudelis?

8. 4.

10.

Tuntuim otsingumootor.

Eesti noortevaldkonna ajakiri,

mille peatoimetaja on Laura Välik.

11.

Kõige populaarsem slaidiesitlusprogramm.

Postimees Juuniori peatoimetaja on Maiken ...

Levinud vestlusprogramm, mille logo näeb välja selline:

Eesti suurim noorteinfoportaal.

Märge, millega noored sageli sotsiaalmeedias viitavad. Vihje: #

10. Maailma populaarseim videovaatamiskanal. 11. Võib tekkida liiga palju nutiseadet kasutades (n-ö sundkäitumine).

Autor: Bert Tsapov

Ristsõna „Vaimne tervis“

15. 16. 18.

13.

19.

11. 12. 4. 8. 9.

6. 2. 3.

21.

10. 14.

Füüsiline tegusus.

Helide puudumine.

Äge pahameel.

Mure kaksikvend.

... ei peitu rahas.

Inimese arvamus iseendast.

Ravimine.

Eksami eel tekkiv rahutu tunne.

Hingevalu, nukrus.

10. ... ehk kreatiivsus.

17.

20.

11. Haiguslik kartus. 12. Käib sageli pingelise tööga kaasas. 13. Rahulolemine. 14. ... ehk emotsioon. 15. Levinud psüühikahäire. 16. Professionaalne hingeelu mõistja. 17. Töö vastand. 18. Kohanemisvõimeline, nõtke. 19. Helikunst. 20. Taunitav, kahjustav, halb võõrsõnaga. 21. Kui sul on ..., siis pool anna ära.

Autorid: Lohusuu noortetoa noored Nele Metsalu, Reelika Lindvee ja Karolina Vesselova

Toetaja:

24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 27

KONTAKT www.tallinn.ee/hoogsisse hoogsisse@tallinnlv.ee

Programmi noorsootöötajate eesmärgiks on noorega kontakti leidmine ja kontakti hoidmine, individuaalse toe pakkumine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine, mis toetavad noore soovi õpingute jätkamiseks või tööellu astumiseks.

PROGRAMMI ISELOOMUSTAVAD: - vabatahtlik osalus - individuaalne lähenemine - arengu toetamine - oma tee leidmine - aktiivne tugi kuni 12 kuud

Noorteprogramm Hoog sisse! “HOOG

SISSE”“ on suunatud 15 - 26aastastele noortele, kes soovivad leida töökohta või minna õppima.

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

ANNAME HOO SISSE!

Eesti tuleviku heaks

SUDOKUD Paiguta numbrid 1 kuni 9 tühjadesse ruutudesse nii, et igas reas, veerus ja jämeda joonega ümbritsetud alas esineksid need vaid korra.

9 6 7 8 2 7 9 7 5 2 8 1 6 4 5 6 4 4 3 7 6 3 1 9 9 1 7 8

4 6

7 3 1 2 3

1 2 7 9 8 8 9 6 5 2 6 7 1 2 6 4 2

3 6 8 3 9

28 NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

5 1 7

8 2 5 6 3 5

9 8 3

7 3

6 1

8 1 6 3 9 2 1 5 2 9 7 3 2 2 8 9 1 7 4 5 8

Noorte Ekspress (November 2021)

Articles inside

Kuidas noori kaasata?

Vabatahlik töö pakub väärtust

Tahad investeerida

Ärevusest ja ärevusega

Hea enesetunde TEST

noorte seas Alguses oli kõik suurepärane

Kuhu pöörduda vaimse tervise muredega?

Iga probleem on piisavalt suur

Enamlevinud vaimsed mured

“Lihtsalt tunnen, et see on vale!”

Sotsiaalmeedia vanasõna enne mõtlen, siis jagan

Kui turvaliselt kasutan oma nutitelefoni?

Kas suudad 15 minutit ilma nutiseadmeta olla?

Digisõltuvus võib tabada igaüht

Eesmärk on saada paremaks ja võita

Iga neljanda lapse nähtamatu probleem

7 nõuannet, kuidas muuta internet paremaks paigaks

Oled hädas küberkiusamisega?