Noorte Ekspress (November 2021)

DIGITALISEERUMINE Ole ettevaatlik liiga põnevate uudistega

Valeuudised kipuvad olema põnevamad kui päris uudised ja neid jagatakse rohkem.

Suurimaks probleemiks kipub viimasel ajal internetis olema valeinfo levik. Mõnikord pannakse valeuudis internetti ringlema nalja pärast, kuid tihti on nende postituste taga ka inimesed, kes püüavad täiesti teadlikult valeinfoga segadust külvata. Valeuudised kipuvad olema põnevamad kui päris uudised ja neid jagatakse rohkem. Alati enne mingi põneva uudise jagamist guugelda ja uuri, kas see on ikka päris. Kui sa kontrolli teha ei viitsi, siis jäta lihtsalt uudis jagamata – järelikult pole see sinu jaoks nii oluline teema.

Ära võta vastu tasuta lõunaid Väga tihti võib internetis näha väga soodsaid pakkumisi või kirjas on see, et osaled kuskil loosis või saad midagi tasuta. Väga tihti on sellised tasuta asjad skämmid ehk pettused ja me maksame kallilt kas oma andmete või ajaga – kõige hullemal ju-

Illustratsioon: Shutterstock

Kui miski on väga nõme, siis kõige targem on seda ignoreerida – nii jõuab see vähemate inimesteni.

hul võib tasuta asja püüdmine internetis lõppeda pahavaraga nutiseadmes ning suurte sekeldustega.

Kui kedagi kiusatakse, siis sekku Internetis on palju lihtsam inimesi kiusata kui päriselus. Jah – füüsiliselt puutuda ei saa, kuid sõnadega saab tegelikult palju roh-

kem haiget teha kui lüües. Kuna iga inimene näeb näiteks TikToki või Instagrami kontole sisse logides erinevat sisu ja väga erinev on see sisu ka erinevates vanusegruppides, siis kahjuks virtuaalruumis on täiskasvanutel palju keerulisem sekkuda, kui mingi probleem tekib. Seetõttu peavad noored ise olema tähelepanelikud

ja kui on näha, et kedagi trollitakse või kiusatakse, siis tuleks sellest kindlasti teada anda. Raporteeri postitust lehe haldajale, tee kuvatõmmis (screenshot) ja saada see näiteks noorsootöötajale või veebikonstaablile.

Lõpetuseks on mul palve kõigile neile, kes seda artiklit loevad ning kellel on nooremad õed ja vennad. Palun hoidke silma peal, mida need väiksemad nutihuvilised internetis teevad. Kahjuks paljud täiskasvanud ei tea, millised mängud on sobivad ja millised rakendused eakohased, kuid noored ise teavad seda üsna hästi. Seega uurige õdedelt ja vendadelt, mida nad digidžunglis toimetavad, ning kui tekib mure nende ohutuse või vaimse tervise pärast, siis kindlasti andke selles märku mõnele täiskasvanule.

Kas suudad 15 minutit

ilma nutiseadmeta olla?

Oled sa vaadanud, mitu tundi sa päeva jooksul telefonis oled? Kakskolm tundi või rohkem? Täitsa kindel värk, et veedad seal liiga palju aega ja hulk vajalikke asju jääb tegemata. Sa oled ärkvel umbes 16 tundi ööpäevas, sellest argipäeval 7–8 tundi koolis, paar-kolm tundi trennis, paar tundi õpid ja paar-kolm tundi tiksud arvutis või telefonis.

Seda on ju pagana palju!

Kutsume sind osalema Lennurežiimi väljakutses!

Osalemine on lihtne – pane oma isiklik nutiseade 7 päeva jooksul iga päev 15 minutiks lennurežiimile.

Mis juhtub, kui sa telefoni lennurežiimile paned – kardad, et maailm kihutab sinust mööda? Jääd 10

NOORTE EKSPRESS 24. november 2021

millestki ilma? Tegelikult mitte midagi hullu ei juhtugi. Kasuta seda aega, et tegeleda millegi meeldivaga – mine jalutama, puhka, loe raamatut, naera või tee sporti! Ja kindlasti – kutsu sõber ka!

Oleme kutsunud appi ka juutuuber Karl-Gustav Kurni ja näitleja Kristjan Lüüsi. Tšeki, mida nemad seitsmel päeval lennurežiimi ajal teevad, ja mõtle, mida teeksid ise.

Jälgi meid nii Teeviida Instagramis, TikTokis kui ka Facebookis ja jaga oma nippe meiega, kasutades teemaviiteid #lennurežiim, #teenendalehead ja #Teeviit.