Illustratsioo
tock n: Shutters
DIGITALISEERUMINE
7 nõuannet, kuidas muuta internet paremaks paigaks Internet sai tegelikult alguse enam kui 50 aastat tagasi. Alguses olid internetti ühendatud ainult ülikoolide, riigiastutuste ja sõjaväe arvutid ning internetti kasutati info jagamiseks ja üheskoos maailma paremaks tegemisel. Tol ajal ei kujutanud keegi ette, et iga tavaline inimene võiks piiramatult internetis aega veeta. TEKST: DIANA POUDEL 80ndate alguses tulid esimesed personaalarvutid ja nüüd said ka tavalised inimesed oma arvutitega internetti minna. Muidugi oli siis interneti kiirus veel väga aeglane ja digitaalsed fotod olid veel tulevikuunistus ning inimesed kasutasid internetti suhtlemiseks ja info hankimiseks. Koos 21. sajandi algusega tulid sotsiaalvõrgustikud ja koos digitaalsete fotoaparaatide ning nutitelefonide kiire levikuga oli igal inimesel võimalik oma loodud sisu internetti postitada. Ja see oli hetk, kus internet hakkas muutuma tunduvalt inetumaks paigaks, kui selle loojad pool sajandit tagasi aimatagi oskasid. Ma ausalt ei tea, miks internet toob inimestes tihti välja halvema poole. Aga usun, et igaüks meist on näinud internetis midagi inetut ja ebameeldivat. Vägivaldseid videoid, küberkiusamist, nõmedaid kom-
mentaare ja avalikuks tehtud sõnumeid, mis tegelikult olid mõeldud privaatselt üksikutele silmadele. Aga me ei pea sellega leppima. Usun, et igaüks meist saab anda ka oma panuse, et internet oleks kõigi jaoks meeldivam, ohutum ja usaldusväärsem paik ning siinkohal panen kirja mõned soovitused. Mõtle, enne kui postitad Internetis on infot liiga palju ja seetõttu peame oleme kriitilised selles osas, mida me sinna postitame. Iga pilt ei pea internetti minema ja kui jagada mõnd linki, siis tuleks mõelda, kas see link on usaldusväärne ning info vajalik.
meeldivaks märkinud. Aga lohutuseks võin öelda, et probleem pole tavaliselt sellisel juhul meie sõprades, vaid hoopis veebilehtede algoritmides. Kuna infot on meeletult, siis leht ise otsustab, mida ja kui paljudele ta näitab, ning mõni asjalik postitus ei pruugi isegi tuttavate infovoogu jõuda.
Ärme reageerime inetule sisule Nagu öeldud – veebilehtedel on väga suur roll algoritmidel. Need on põhimõtteliselt sellised valemid, mis püüavad arvutada, kui palju inimesed ühele või teisele postitusele tähelepanu pööravad. Kusjuures kahjuks ei loe algoritmidele see, kas postitusele pööratakse positiivset või negatiivset tähelepanu. Seega kui reageerid mõnele rumalale asjale näiteks seda kommenteerides või YouTube’is allapoole suunatud pöialt vajutades, siis ikkagi aitad sa sellel infol levida. Kui miski on väga nõme, siis kõige targem on seda ignoreerida – nii jõuab see vähemate inimesteni.
Aitame võimendada head sisu Kui näed internetis mingit infot, mis võiks päriselt sõpradele kasulik olla ja mis pigem looks positiivset emotsiooni, siis jaga seda või märgi meeldivaks. Kahjuks on inimesed imelikud j a t iht i reageerime
Usun, et igaüks meist on näinud internetis midagi inetut ja ebameeldivat. pigem halvale kui heale ning seetõttu halb sisu võimeneb ja hea kaob selle taustal ära. Kui me teadlikult püüame head sisu rohkem nähtavamaks teha, siis niimoodi muutubki internet juba veidi sõbralikumaks paigaks.
Diana on virtuaalne õpetaja, kelle õpikuks on YouTube’i kanal ja klassiruum asub Discordis. Ta on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor ja teinud sadu külalistunde turvalise interneti teemadel enam kui poolesajas Eesti erinevas paigas. Foto: Renata Keva
Ärme muretseme, kui postitusele ei reageerita Mõnikord võib tekkida kurb tunne, kui oled mõne uue foto või sõnumi postitanud ja ükski sõber pole seda 24. november 2021 NOORTE EKSPRESS 9
