Milline on avokaado jälg loodusele?

Kellele meist ei meeldiks võtta hommikul värskelt küpsetatud ahjusaia, määrida sellele avokaadokreemi, viilutada lisaks mahemuna, millele tõsta otsa Norra avamerelõhe fileed. Mida me selle juurde ei küsi, on see, et mis on selle võileiva hind loodusele.

FOTOD: ANDRES RAUDJALG

Küsimus on siin nii toidu kasvatamisele kulunud ressurssides kui ka transpordimõjus, kui avokaado Kesk-Ameerikast ja lõhe Norrast meie juurde kohale tuuakse. Teadusuuringud toidukilomeetrite kohta ütlevad selgelt: kliimat mõjutab vähem taimse toidu kui kohalike saaduste tarbimine. Euroopa Liidu kodaniku toidujalajälg on 2019. aasta uuringu kohaselt 1070 kilogrammi CO2 aastas. Eestis pisut väiksem. Seda juhul, kui arvesse on võetud toidu tootmisest, maakasutuse muutusest ja rahvusvahelisest transpordist tekkinud heide.

Samas suurusjärgus emissiooni tekiks, kui üks inimene sõidaks autoga 6000 kilomeetrit. Seejuures tuleb üle 75% sellest jalajäljest liha-, muna- ja piimatoodetest. Heidet ei tekita üksnes loomade majandamine, vaid ka see, kui võetakse maha metsi ja laiendatakse põllumaid, millest paljud asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Rahvusvahelisest transpordist tekkiv heide moodustab uuringu järgi keskmiselt vaid 6% meie toidu tootmisega seotud kasvuhoonegaasidest (enamasti 3–20%).

Samale järeldusele jõudsid 2008. aastal USA teadlased. Nad tõid esile, et kuigi toit reisib pikki vahemaid – lõplikuks kohaletoimetamiseks keskmiselt 1640 km ja kogu tootmistsüklis 6760 km –, tekitab transport toidutootmise kasvuhoonegaasidest 11%. Tootjalt edasimüüjale vedamine tekitab seejuures vaid 4%. Samas näitab uuring, et punase liha tootmisest tuleb keskmiselt 150% rohkem kasvuhoonegaase kui kana või kala kasvatamisest.

“Seega me väidame, et keskmise majapidamise toiduga seotud kliimajalajälge saab tõhusamalt vähendada menüüd muutes kui kohalikku toitu ostes,” ütlesid autorid Christopher Weber ja Scott Matthews. Nende sõnutsi piisab juba sellest, kui loobuda nädalas ühel päeval punasest lihast, et see kaaluks üles üksnes kohalikult toodetud toidu ostmise.

Maaülikooli põllumajandusteadlane Marko Kass märkis, et lihakasvatuse probleeme on eelkõige Lõuna-Ameerikas, kus uute põllumaade rajamiseks võetakse maha suuri metsamassiive. Põllusaadustega nuumatakse veiseid, kes omakorda eksporditakse laia maailma. Intensiivse majandamise tõttu kaovad metsad ja maa kõrbestub kiirelt. Tõepoolest, toidu “headust” ongi keeruline ühe mõõdu järgi arvestada. Näiteks võib kohalikku kliimasse sobimatu vilja kasvatamiseks kuluv energia kaaluda üles sama vilja välismaalt sisseveo. Muu hulgas on oluline, kui palju kasutatakse tootes ressursse, kust tuleb energia ja millise transpordivahendiga – lennuk, auto, rong või laev – kaup kohale tuuakse.

Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Ireene Viktor märkis, et kui räägitakse taimetoidule üleminekust, siis tuuakse tihti esile suurenevaid põllumaid ja kasvavat importi, kuid ei arvestata, et ka loomad tarbivad taimetoitu, mille asemel saaks kasvatada sööki hoopis inimestele. Euroopa Liidus kasutatakse ligi kahte kolmandikku teravilja loomasöödana, samal ajal kui inimesed tarbivad kolmandiku. Viktor rõhutas, et seejuures ei toitu ka loomad pelgalt kohalikust söödast: Euroopa Liit impordib umbes 70% oma loomasööta, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat.

Miljonid nälgivad: Vene ja Ukraina põllusaadused ei jõua enam Ida-Aafrikasse

Ida-Aafrika sõltub suuresti Venemaalt ja Ukrainast pärit põllukultuuridest, kuid sõja tõttu on toiduhinnad tõusnud, lisaks seisab piirkond silmitsi viimase neljakümne aasta suurima põuaga. ÜRO andmetel on keskmisest väiksem sademete hulk Ida-Aafrikas loonud viimase nelja aastakümne kõige kuivemad tingimused, mistõttu nälgib enam kui 13 miljonit inimest.

Nüüd muudab sõda Ukrainas kriisi veelgi hullemaks, tõstes teravilja, kütuse ja väetise hinda. Suur osa piirkonda toodavatest põllumajandustoodetest, nagu nisu, sojaoad ja oder, tulevad Venemaalt ja Ukrainast. Näiteks Somaalias on 20-liitrise toiduõli konteineri hind tõusnud 32 dollarilt 55 dollarini. Sudaanis on leiva hind peaaegu kahekordistunud ja mõned pagaritöökojad on suletud, sest nisu import on alates sõja algusest vähenenud 60%.

Näljahäda korral on eriti haavatavad just lapsed. Hinnanguliselt 5,5 miljonit piirkonna last seisab silmitsi alatoitumusega, teatas kristlik abiorganisatsioon World Vision.

Allikas: Roheportaal Allikad: EPL, Roheportaal