Meie igapäevast riiet ...

Igal aastal valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme ja selleks raiutakse 150 miljonit puud. Kogusime fakte, mis näitavad selgelt – taaskasutus peaks rõivamoes alternatiivist muutuma meinstriimiks.

TEKST: TIARE TRUSS, VIOLETA OSULA FOTO: SHUTTERSTOCK

“Kõige keskkonnasõbralikum jakk on sul juba kapis olemas,” on öelnud keskkonnaspetsialist Lisa Williams. Ja sellest tulekski uusi riideid hankides lähtuda.

Kiirmoodi tarbides astume iga päev lähemale tulevikule, kus elame keset reostatud maailmamerd, mürgist atmosfääri ning kemikaalidest küllastunud vett ja toitu. Me ei saa lastelastele edasi anda iidseid rabasid ja puhtaid randu, sest oleme neid ise hoogsalt hävitamas. Ka sellega, et tarbime arutult, toodame metsikutes kogustes prügi, milleks saavad kahjuks suures osas ka meie riided. Enamasti me ei mõtle, missuguses protsessis kiirmoodi tarbides osaleme ja kui suurt ohtu ühe riidekapi sisu endas peidab.

Sina pesed pesu, keskkond kannatab

Pestes masinas riideid, mis on valmistatud sünteetilistest materjalidest, nagu polüester, nailon ja akrüül, jõuavad miljonid väikesed tehislikud riideosakesed läbi veesüsteemide jõgedesse,

Osta vähem, parema kvaliteediga ja taaskasuta!

Olenemata aina populaarsemaks muutunud annetuspunktidest, heategevuslikest ettevõtetest ja poodidest, visatakse siiani ära üle poole vähekantud riietest.

 Osta kvaliteetseid riideid, mis kestavad.  Vali naturaalsed või poolsünteetilised rõivad.  Eelista eetilise tootmise põhimõtetega valmistatud materjale.  Proovi kapis seisma jäänud rõivaid ümber disainida!  Taaskasuta ise ja vii ka enda riided taaskasutuseks.

järvedesse ja maailmamerre. Kas pesupesemine ikka on nii suur kahju meie loodusele? Selgub, et jah, sest lausa 72% riietest koosneb sünteetilisest kiust. See materjal laguneb maapinnal kauem kui 200 aastat. Üksainus polüestrist fliisjakk eraldab igal pesukorral umbes 1900 sellist tillukest riidekiudu.

Keskmiselt peseb üks leibkond aastas ligikaudu 400 pesumasinatäit pesu, mille peale kulub umbes 60 tonni liitrit vett. Aastas kokku kulub moetööstuse tõttu 1,5 triljonit liitrit vett. Siia kõrvale võib tuua fakti, et 750 miljonil inimesel ei ole ligipääsu puhtale veele.

Riidekiud on ohtlikud. Mikrofiiberosakesed ummistavad seedimist ning kahjustavad inimese magu ja seedeelundkonda. Väiksematele planktonitele, krabidele, kilpkonnadele ja kaladele tunduvad mikrofiibri laadsed kiud justkui söök. Selle tulemusena on teadlaste uuringute kohaselt nimetatud kiude leitud ka inimese toidulaualt.

Kemikaalidest küllastunud

Aastas valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme, kasutades selle käigus üle tuhande erineva kemikaali. Näiteks 1 kg tekstiili valmistamiseks kulub 1 kg kemikaale. Kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleb lausa 23% tekstiilitööstusest.

Ligikaudu 20 000 inimest aastas sureb riiete peale piserdatud kemikaalide tõttu. Ka puuvilla kasvatamise käigus kasutatakse pestitsiide, mis on nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale väga ohtlikud.

Nahatekstiili valmistajatest 80% kasutavad kroomi. Tööstuslik kroom põhjustab hingamisteede haigusi ja vähktõbe. Kokkupuutel nahaga võib kroom tekitada allergiaid ja nahahaavu.

Enam kui 150 miljonit puud raiutakse aastas riidetööstuse tõttu maha. Seesugune puude kogus teeks ritta pannes maailmale ringi ümber. Ning kogu maailma tselluloosist tuleb 1/3 ohustatud metsadest.

Kelle väiksed käed?

Keskmine palk rõivatööstuse tehastes ei taga rohkemat, kui et seal töötavad inimesed, kellel tihti polegi oma madala haridustaseme pärast mingeid muid valikuid, saaks hädapärast elatud, söödud, joodud. Kangaid ja riideid tootvate tehaste tingimused on mõnes piirkonnas alla igasuguse arvestuse. Tööpäevad küündivad 14–16 tunnini. Ventilatsioon puudub, päevast päeva hingatakse sisse toksilisi kemikaale. Tagajärgedeks on tulekahjud, õnnetused, vigastused, haigused. 168 miljonit last on sunnitud igapäevaselt moeühiskonna jaoks töötama. Teadaolevalt töötab Aasia ja Vaikse ookeani piirkondades samahästi kui sundtööjõuna ligi 12 miljonit inimest. Juba üks inimene oleks liiga palju.

Kas teadsid?

 5,2% kogu maailma prügist on riided!  23% kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleneb tekstiilitööstusest.  Aastas kulub 70 miljonit naftatünni polüesteri valmistamiseks.  Viiest riideesemest kolm lõpetavad 12 kuu jooksul prügina.  Toodame 400% rohkem riideid kui 20 aastat tagasi.  Brändid lisavad aastas 2 kollektsiooni asemel juba ka 52 mikrokollektsiooni.

Tähelepanuväärsed numbrid!

Panditops on ära hoidnud juba 400 000 ühekordse nõu kasutamise

Eestis toimub igal aastal ligikaudu 600 avalikku üritust, kus tekitatakse ühekordsete topside kasutamisega 68 tonni prügi. Kui lisada sinna juurde ka nõud ja söögiriistad, on kogused veelgi ahhetamapanevamad. Probleemi hirmuäratavate numbrite taga on alati tunnistatud. Püüdlused sellele lahendust leida ei ole olnud kuigi tulemusrikkad. Nüüd näib, et ohjad on lõpuks enda kätte haaranud Panditops.

Mõned aastad tagasi Eesti Pandipakendi käe all ilmavalgust näinud Panditopsist on praeguseks välja kasvanud Eesti suurim korduskasutatavate rendinõude teenus. Loodud süsteemi on hästi vastu võtnud nii sündmuste korraldajad kui ka külastajad. Usutavasti räägivad numbrid enda eest – ära on suudetud hoida koguni 400 000 ühekordse taldriku, kausi ja topsi kasutamine ning prügiks muutumine.

Küllap tundus meile kõigile omal ajal üksjagu võõras mõte sellest, kui peaks hakkama poes vett, mahla või teisi jooke ostes pakendi eest panti maksma. Enne tagatisraha süsteemi loomist 2005. aastal puudus mitte keskkonnasõbralikult mõtleva tarbija jaoks plast- ja metallpakendil väärtus. Arusaadavalt nappis sellega koos motivatsiooni pakendi taaskasutusse toomiseks.

Ajas on pandiraha kasutamine Eesti tarbijate käitumisharjumusi selgelt muutnud – praegu jõuab kümnest müüdud pandipakendist ringlusse koguni üheksa. Just see 17 aasta pikkune kogemus andis Eesti Pandipakendile kindlustunde, et samasuguse loogika kasutamine toimib ka topside ja nõude puhul. Ühekordsete plastnõude probleem, millega on pidanud ürituste korraldajad ja külastajad pikalt silmitsi seisma, on loodetavasti viimaks vaikselt unustuste hõlma vajumas.

Kuidas Panditops toimib?

Eesti Pandipakendi loodud süsteemi kasuks räägib ennekõike selle kasutuslihtsus – seda nii tarbija kui ka korraldaja vaates. Põhimõte pandisüsteemi taga on nimelt imelihtne. Nii nagu mis tahes teiste pandipakenditega, lisatakse külastajale väljastatud nõudele tagatisraha, mille saab ta hiljem nõusid tagastades ka täies ulatuses tagasi. Seejärel peseb Eesti Pandipakend kasutatud nõud puhtaks ja korduskasutab neid järgmistel üritustel.

Nii mõnelgi võib tekkida küsimus – iseäranis viimaste aastate valguses –, kas ja kui hügieeniline selline teenus on. Eesti Pandipakend on sellele mõeldes pannud eriliselt rõhku pandinõude puhastamisele. “Kõik meie korduskasutatavad nõud pestakse spetsiaalses tunnelpesumasinas, kus kasutame professionaalsetele nõudepesumasinatele sobivaid pesu- ja loputusvahendeid vastavalt veetüübile. Meie masin peseb kõiki pandinõusid 82-kraadise veega ja kuivatab seejärel 94-kraadise õhuvooluga,” selgitab Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke puhastusprotsessi, millele järgneb pestud topside luminomeetriga testimine. “Ikka selleks, et nii meie kui ka sina saaksid pandinõude puhtuses kindel olla.” Pärast seda, kui pandinõud on korralikult puhtaks pestud, pannakse need kohe spetsiaalsetesse kastidesse. Hoolega suletud kastid viiakse selleks ettenähtud laoruumi, kus need jäävad juba suure huviga ootama kutset järgmisele toredale suurüritusele.

Kümnest üritusel kasutusse läinud panditopsist jõuab tagasi rohkem kui üheksa, isegi peaaegu kümme. Nimelt jääb kõigist kasutatud nõudest tagastamata ainult 4%.

Parim prügi on see, mida pole tekkinud

Kõik Panditopsi nõud on valmistatud Euroopa Liidus ja peamiselt polüpropüleenist. Tänu sellele on need vastupidavad, ohutud kasutamiseks kõiksuguste (sh kuumtöödeldud) toiduainetega, taluvad kuni 100-kraadist kuumust ning ei karda pesumasinat ega mikrolaineahju. Pole siis imestada, et nõud peavad vastu 100 kasutuskorda, mõned neist lausa 500 korda. Mis kõige olulisem – rohkete kasutuskordade tõttu oma kaubandusliku välimuse minetanud nõud ei lähe äraviskamisele, vaid need suunatakse tagasi ringlusse, kus nendest valmistatakse juba uus samaväärne toode.

Prügi sorteerimine on küll hea, kuid parim prügi on mõistagi see, mida pole kunagi tekkinud. Enam pole aega oodata. Tee säästvam otsus juba täna!