TAASKASUTUS
Meie igapäevast riiet ... Igal aastal valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme ja selleks raiutakse 150 miljonit puud. Kogusime fakte, mis näitavad selgelt – taaskasutus peaks rõivamoes alternatiivist muutuma meinstriimiks. TEKST: TIARE TRUSS, VIOLETA OSULA FOTO: SHUTTERSTOCK
“Kõige keskkonnasõbralikum jakk on sul juba kapis olemas,” on öelnud keskkonnaspetsialist Lisa Williams. Ja sellest tulekski uusi riideid hankides lähtuda. Kiirmoodi tarbides astume iga päev lähemale tulevikule, kus elame keset reostatud maailmamerd, mürgist atmosfääri ning kemikaalidest küllastunud vett ja toitu. Me ei saa lastelastele edasi anda iidseid rabasid ja puhtaid randu, sest oleme neid ise hoogsalt hävitamas. Ka sellega, et tarbime arutult, toodame metsikutes kogustes prügi, milleks saavad kahjuks suures osas ka meie riided. Enamasti me ei mõtle, missuguses protsessis kiirmoodi tarbides osaleme ja kui suurt ohtu ühe riidekapi sisu endas peidab.
Sina pesed pesu, keskkond kannatab Pestes masinas riideid, mis on valmistatud sünteetilistest materjalidest, nagu polüester, nailon ja akrüül, jõuavad miljonid väikesed tehislikud riideosakesed läbi veesüsteemide jõgedesse, 20
APRILL 2022
Osta vähem, parema kvaliteediga ja taaskasuta! lenemata aina populaarseO maks muutunud annetuspunktidest, heategevuslikest ettevõtetest ja poodidest, visatakse siiani ära üle poole vähekantud riietest. Osta kvaliteetseid riideid, mis kestavad. Vali naturaalsed või poolsünteetilised rõivad. Eelista eetilise tootmise põhimõtetega valmistatud materjale. Proovi kapis seisma jäänud rõivaid ümber disainida! Taaskasuta ise ja vii ka enda riided taaskasutuseks.
järvedesse ja maailmamerre. Kas pesupesemine ikka on nii suur kahju meie loodusele? Selgub, et jah, sest lausa 72% riietest koosneb sünteetilisest kiust. See materjal laguneb maapinnal kauem kui 200 aastat. Üksainus polüestrist fliisjakk eraldab igal pesukorral umbes 1900 sellist tillukest riidekiudu. Keskmiselt peseb üks leibkond aastas ligikaudu 400 pesumasinatäit pesu, mille peale kulub umbes 60 tonni liitrit vett. Aastas kokku kulub moetööstuse tõttu 1,5 triljonit liitrit vett. Siia kõrvale võib tuua fakti, et 750 miljonil inimesel ei ole ligipääsu puhtale veele. Riidekiud on ohtlikud. Mikrofii-
berosakesed ummistavad seedimist ning kahjustavad inimese magu ja seedeelundkonda. Väiksematele planktonitele, krabidele, kilpkonnadele ja kaladele tunduvad mikrofiibri laadsed kiud justkui söök. Selle tulemusena on teadlaste uuringute kohaselt nimetatud kiude leitud ka inimese toidulaualt.
Kemikaalidest küllastunud Aastas valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme, kasutades selle käigus üle tuhande erineva kemikaali. Näiteks 1 kg tekstiili valmistamiseks kulub 1 kg kemikaale. Kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleb lausa 23% tekstiilitööstusest. Ligikaudu 20 000 inimest aastas sureb riiete peale piserdatud kemikaalide tõttu. Ka puuvilla kasvatamise käigus kasutatakse pestitsiide, mis on nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale väga ohtlikud. Nahatekstiili valmistajatest 80% kasutavad kroomi. Tööstuslik kroom põhjustab hingamisteede haigusi ja vähktõbe. Kokkupuutel nahaga võib kroom tekitada allergiaid ja nahahaavu. Enam kui 150 miljonit puud raiutakse aastas riidetööstuse tõttu maha. Seesugune puude kogus teeks ritta pannes maailmale ringi ümber. Ning kogu maailma tselluloosist tuleb 1/3 ohustatud metsadest.
Kelle väiksed käed? Keskmine palk rõivatööstuse tehastes ei taga rohkemat, kui et seal töötavad inimesed, kellel tihti polegi oma madala haridustaseme pärast mingeid muid valikuid, saaks hädapärast elatud,
söödud, joodud. Kangaid ja riideid tootvate tehaste tingimused on mõnes piirkonnas alla igasuguse arvestuse. Tööpäevad küündivad 14–16 tunnini. Ventilatsioon puudub, päevast päeva hingatakse sisse toksilisi kemikaale. Tagajärgedeks on tulekahjud, õnnetused, vigastused, haigused. 168 miljonit last on sunnitud igapäevaselt moeühiskonna jaoks töötama. Teadaolevalt töötab Aasia ja Vaikse ookeani piirkondades samahästi kui sundtööjõuna ligi 12 miljonit inimest. Juba üks inimene oleks liiga palju.
Kas teadsid? 5,2% kogu maailma prügist on riided! 23% kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleneb tekstiilitööstusest. Aastas kulub 70 miljonit naftatünni polüesteri valmistamiseks. Viiest riideesemest kolm lõpetavad 12 kuu jooksul prügina. Toodame 400% rohkem riideid kui 20 aastat tagasi. Brändid lisavad aastas 2 kollektsiooni asemel juba ka 52 mikrokollektsiooni.
