ROHELINE JALAJÄLG Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
APRILL 2022
Roheenergia laenu krediidi kulukuse määr on 7,12% aastas järgmistel näidistingimustel: laenu summa 8 500 €, osamaksete arv 62, intressimäär 6,50% + 6 kuu EURIBOR aastas (negatiivse EURIBORI korral loetakse EURIBORI väärtuseks 0; EURIBOR võib muutuda iga 6 kuu järel), lepingutasu 1% laenu summalt, igakuine haldustasu 0 €, igakuine osamakse 163,40 €. Krediidi kogusumma ja tagasimaksete summa 10 129,35 €. Tutvu finantsteenuse tingimustega ning vajadusel küsi nõu. Roheenergia laenu pakub Inbank Finance AS.
SISSEJUHATUS
Sisukord
Foto: Shutterstock
ROHELINE AEG
tuleb mühinal peale Roheline Jalajälg pakub lugejatele kõige värskemat infot rohemaailmast ja toob uudiseid keskkonnavaldkonnast. Planeedi heaolust ja kvaliteetsest elukeskkonnast hoolime ju kõik, selles pole kahtlustki. Mida saame aga oma igapäevases käitumises muuta või jälgida, et planeedi jätkusuutlikkusele kaasa aitaksime? Mida saavad teha ettevõtted ja arendajad? Sellele käesolevas väljaandes vastuseid otsimegi! Suured muutused algavad väikestest asjadest, näiteks toidupakenditest, mida iga päev kasutame. Inimesi, kes mähkmeid, praetud makarone, kasutatud pabernõusid ja ketšupipäraga plastpudeleid oma kodus ühte ja samasse prügikasti virutavad, on rohkem, kui võiks. Seetõttu ladustatakse praegugi hulk uuesti kasutamiseks kõlblikku materjali lihtsalt prügilais või aetakse törts paremal juhul kuskil katlamajas ahju. Aga talitada saaks selle kraamiga oi kui palju efektiivsemalt, kui kodumajapidamises üle jäävat liigiti koguda. Igal aastal tekib meie kodumajapidamistes iga inimese kohta mitusada kilo jäätmeid. Kui me neid ei taaskasuta, elame
ühel koledal päeval kurguni prügis. Kuidas siis ikkagi õigesti sorteerida? Milline on aga keskkonnasõbralik pakend? Pakendite liigiti kogumine on nende materjalina ringlusesse tagasi saatmise jaoks esmatähtis. Kahjuks ei ole aga päris kõiki kogutud jäätmeid võimalik uuesti kasutada. Palju räägitakse keskkonnasõbralikest ja biolagunevatest pakenditest, kuid mida see kõik tegelikult tähendab? Kellele meist ei meeldiks võtta hommikul värskelt küpsetatud ahjusaia, määrida sellele avokaadokreemi, viilutada lisaks mahemuna, millele tõsta otsa Norra avamerelõhe fileed. Mida me selle juurde ei küsi, on see, et mis on selle võileiva hind loodusele. Liikudes väikeste sammudega suuremateni, vaatame otsa, mida korraldavad rohemaailmas erinevad ettevõtted ja kontorid. 2020. aastal saime uudistest näha-kuulda LHV suurest “värbamistööst”, kus pangahoone vahekatusele olid end äsja sisse seadnud 300 000 usinat mesilaskolleegi. Needsamad laialdast tähelepanu pälvinud tolmeldajad olid pelgalt üks sümboolne killuke ettevõtte laiast rohelisest tegevuskavast,
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase taavet.kase@ekspressmeedia.ee
mis tõi neile aasta lõpus aasta rohelise kontori tiitli. 12 kuud hiljem sai rohetöö eest samu vilju maitsta Utilitas. Mesilased kontorihoone katusel tekitavad palju elevust, kuid kaua on räägitud ka rõivatööstusest. Igal aastal valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme ja selleks raiutakse 150 miljonit puud. Kogusime fakte, mis näitavad selgelt – taaskasutus peaks rõivamoes alternatiivist muutuma meinstriimiks. Loe Rohelisest Jalajäljest lähemalt! Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja ettevõtte US Real Estate koostöös otsiti Patarei merekindlusesse lahendusi, mis sobituksid piirkonna üldise miljöö ja visiooniga. Tudengid jõudsid tellijaga lahendusi otsides järgmiste märksõnadeni: hubasus, soojus, lainetus, vesi, paekivi, tellis, voolavus, ümarad vormid ja nurgad, pehmus. Koht, kus tahetakse olla pikemalt; tunne, et aega on. Kuidas on põnev projekt seotud jätkusuutlikkusega, saab lugeda juba järgnevatelt lehekülgedelt. Väljaandest leiavad lugemisrõõmu nii väiksed kui ka suured rohesõbrad. Head lappamist!
Reklaam: Margit Laasnurm margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
4
Milline on keskkonnasõbralik pakend?
6
Aga kui ikkagi prooviks sorteerida
10
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht: Eesti kliima soosib kindlasti päikeseparke
12
Tudengid pakkusid Patarei Merekindlusele ideid
16
Pandeemia käitumismustrit ei muutnud
18
Milline on avokaado jälg loodusele?
20
Meie igapäevast riiet ...
22
Eesti rohekontorid näitavad eeskuju
Aitame dokumentide koostamisel, komplekteerimisel, vajadusel osutame asjaajamise tervikteenust ning lisaks nõustamisteenust! Ekko Konsultatsioonid OÜ teenused: • Keskkonnamõju eelhindamine ja nõustamine • Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine ja nõustamine • Keskkonnalubade, komplekslubade taotluste koostamine, loa väljastajaga suhtlemine ja saastetasude deklareerimine. • Rahastustaotluste koostamine arendusprojektidele rahastuse taotlemiseks või ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks EAS-ist, KiK-ist, KredEX-ist või Eesti Töötukassast. Projektijuhtimine. Täpsem info www.ekko.ee või kirjutades ekko@ekko.ee
APRILL 2022
3
PAKENDID
“Pakend on keskkonnasõbralik, kui seda saab korduvalt kasutada ja seda on lihtne ümber töödelda.” Keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala
Milline on keskkonnasõbralik pakend? Teekond keskkonnasõbralikuma eluviisi juurde on pikk. Kui aga esimesed sammud prügi sorteerimise näol on tehtud, on hea aeg järgmiste sammude peale mõtlemiseks. TEKST: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK Pakendite liigiti kogumine on nende materjalina ringlusesse tagasi saatmise jaoks esmatähtis. Kahjuks ei ole aga päris kõiki kogutud jäätmeid võimalik uuesti kasutada. Palju räägitakse keskkonnasõbralikest ja biolagunevatest pakenditest, kuid mida see kõik tegelikult tähendab? Küsisime keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kala käest, mida keskkonnasõbralik pakend endast kujutab ja kuidas toidupoes käies paremaid valikud teha. “Keskkonna seisukohalt on alati kõige parem jäätmeid, sealhulgas pakendeid, vähem tekitada,” nendib keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala. Täiesti pakendivaba elu ei ole tihti aga võimalik, mistõttu ongi tähtis pakendid liigiti koguda. “Materjalide ringlus säästab loodusvarasid ja energiat. Näiteks kulub paberi ümbertöötlemiseks vaid kolmandik energiast ja 4
APRILL 2022
murdosa veest võrreldes paberi tootmisega esmasest puidukiust.” “Pakend on keskkonnasõbralik, kui seda saab korduvalt kasutada ja seda on lihtne ümber töödelda,” ütleb Mari. Seetõttu soovitabki ta võimalusel plasti asemel alati eelistada klaasi, metalli või pappi. Spetsialist lisab, et keskkonnasõbralik pakend on pakend, mis koosneb ainult ühest materjalist: “Näiteks on väga keeruline materjalina kasutusele võtta mahlapakki, mis koosneb papist, plastist ja fooliumist.” Me teame, et ka plasti töödeldakse
Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine, nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks. Allikas: keskkonnaministeerium.ee
ümber, kuid sellegipoolest soovitakse võimalusel plastpakendeid alati vältida. Mari ütleb, et peamine põhjus selle taga on plasti lühike eluiga: “Plasti kvaliteet muutub töötlemisel kehvemaks. Klaas ja metall seevastu on materjalid, mida saab lõpmatuseni ümber töödelda.” Lisaks ei ole kahjuks võimalik kõiki liigiti kogutud plastpakendeid ümber töödelda. “Plast on keeruline materjal ja seda on mitut erinevat liiki. Üks pakend võib koosneda mitmest erinevast plastist, näiteks pudel ühest, kork teisest ja etikett kolmandast materjalist. See teeb ümbertöötlemise
keeruliseks. Seepärast on mõistlik juba poes eelistada pakendeid, mida saab korduvalt kasutada või mida on lihtne ümber töödelda,” selgitab keskkonnahariduse spetsialist, miks plastpakend niivõrd halb valik on. Biolagunevate pakendite kohta ütleb Mari, et neid võib julgelt kasutada seni, kuni need on vanapaberist. Paberil on kindel eluiga, pärast mida on sellest võimalik keskkonnasõbralikul viisil vabaneda. “Paberit saab ümber töödelda seitse korda, iga töötlemisega jäävad paberikiud lühemaks ja lõpuks kvaliteetseid pabertooteid valmistada enam ei saa. Näiteks munakarbid on toodetud viimase kasutusringi vanapaberist ja need võib julgelt kompostida.” Veel tasub kompostimiseks kõrvale panna need papist ja paberist pakendid, mis on määrdunud. Enamasti tähendab see toidupakendeid. Praegu, kus restoranidest toidu kojutellimine on äärmiselt populaarne, tekib ka palju toidujäätmetega pakendeid. Paberi ja papi konteineritesse oodatakse siiski ainult puhast paberit ja pappi, mis tähendab, et rasvased toidukarbid tuleks kompostida või visata segaolmejäätmete konteinerisse. Ka mõnedel plastpakenditel on peal biolagunev märgis, mis tähendaks justkui seda, et neid võib koos muude toidujäätmetega kompostida. Seda Mari Kala aga siiski teha ei soovita: “Biolagunevat plasti seevastu soovitada ei saa, sest enamasti vajavad sellised pakendid tööstuslikku kompostimist ning koduaias neid kompostida ei õnnestu.”
PAKENDID
Aga kui ikkagi prooviks sorteerida Igal aastal tekib meie kodumajapidamistes iga inimese kohta mitusada kilo jäätmeid. Kui me neid ei taaskasuta, elame ühel koledal päeval kurguni prügis. TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kodus prügi liigiti kogumine on lihtsam, kui esmapilgul paistab.
Inimesi, kes mähkmeid, praetud makarone, kasutatud pabernõusid ja ketšupipäraga plastpudeleid oma kodus ühte ja samasse prügikasti virutavad, on rohkem, kui võiks. Seetõttu ladustatakse praegugi hulk uuesti kasutamiseks kõlblikku materjali lihtsalt prügilais või aetakse törts paremal juhul kuskil katlamajas ahju. Aga talitada saaks selle kraamiga oi kui palju efektiivsemalt, kui kodumajapidamises üle jäävat liigiti koguda. Miks võiksid sorteerida ise ja mitte jätta tööd prügilale? Kujutle, et su järgmine IKEA ost saabuks kujul, kus sadakond erinevat detaili ja kinnitusvahendit on pakitud lahtiselt ühte kasti. Poleks ju kuigi lihtne ja ajasäästlik sellest kuhjast komplekteerida midagi nii, et kõik jupid kenasti ja kasulikult kasutatud saaks.
Jäätmetega on sama lugu. Kui võtad vaevaks koguda liigiti, on neid palju lihtsam käidelda ja ringmajandusse suunata. Ka siis, kui sulle tundub, et seda hetkel kõige arukamal moel ei tehta, siis sorteerides säilib ikkagi võimalus, et tulevikus saab väiksema vaevaga hakata juba sorteeritud prügist tegema uusi asju, kasutada jäätmeid targemini kui lihtsalt kuhja mattes ja traktoriga kinni tampides. Kindlasti saabub millalgi ka aeg, kui robotid vanu prügimägesid lahti harutavad ja inimeste tegemata töö tagantjärele ära teevad. Uue elukorraldusega harjumine on raske, aga kõige lihtsam on nullist alustajal panna eraldi kolm asja: biojäätmed, vanapaber ja olmejäätmed ehk prügi. Viimasest neljanda sammuna pakend
PAKENDID
Biojäätmete konteinerisse käivad:
Muu prügi hulka lähevad:
riknenud toit ja toidujäätmed; tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored; liha- ja kalajäätmed, kalaluud; muna- ja pähklikoored; pabermassist munarestid; majapidamispaber, pabersalvrätid; kohvipaks, paberfiltrid; lõikelilled, ilma potita toataimed. Prügila traktori terasrataste all leiab oma otsa hulk kasulikku.
Vanapaberi hulka pista: ajalehed, ajakirjad; kataloogid ja reklaammaterjalid; töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud; trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber; kontoripaber; papp; jõupaber; kileaknata ümbrikud; vanad raamatud (kõvade kaanteta).
eraldada tundub õige pea juba iseenesestmõistetavusena.
Biojäätmed Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu “Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas” selgitas välja, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Sealhulgas kodumajapidamistes iga inimese kohta umbes 60 kilo. Kui neile lisada aia- ja haljastusjäätmed, saame suure koguse väga lihtsalt taaskasutatavat materjali, mille kompostimine on üks lihtsamaid ringmajanduse näiteid. Taaskasutuse seisukohast on kõige
jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud; kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika; küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed; hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, tühjad ja katkised pastakad, tühjad vildikad; katkised kruusid ja taldrikud; kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad.
parem koguda toidujäätmeid eraldi lahtiselt näiteks ämbrisse, kust need siis spetsiaalsesse kogumiskonteinerisse valada. Konteinerisse sobib jäätmeid panna ka paberkotis või 100% looduses lagunevas plastkotis, kuid mitte harilikus kilekotis. Aiaomanikul maandub kogu see kraam koos muude biojäätmetega kompostihunnikus, kus ongi selle õige koht.
Vanapaber Eraldi kogutud vanapaberist saab palju uut: joonistuspaberit, tualettpaberit, jõupaberit, ka erinevate toodete papp-pakendeid. Läbiloetud ajalehed ärkavad uuele elule aga näiteks hiig-
lasuurtes ajalehepaberirullides või munarestides. Kõikide nende asjade just vanapaberist tegemine säästab nii puid kui ka vett.
Segaolmejäätmed Kui oled kogunud eraldi kasvõi biojäätmed ja vanapaberi, väheneb segaolmejäätmete maht silmanähtavalt. Ja veel, su prügikast ei haise enam kunagi nii kui ehk enne selle loo lugemist. Allikad: Keskkonnaministeerium, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Uksevari
Hind alates 600 € 145 × 145 mm pruss
Timber Frame konstruktsioon, puupuru 5 x 5 m konstruktsioon
Hind alates 4700 € 195 × 195 mm pruss
Tankla, Lauka küla, Hiiu maakond puupuru@gmail.com tel 5843 7628
puupuru www.puupuru.ee
Vahvärkkonstruktsioon Timber Frame, puupuru 7 x 4 m konstruktsioon
Hind alates 6200 €
FENDAF
Keskkonnast hoolimine kui väärtus FendaF-i kontseptsiooni välja töötades oli meie jaoks selge, et üheks väärtuseks on olla võimalikult keskkonnasõbralikud. Juba aastaid räägitakse, et me tekitame meeletutes kogustes prügi, mis läheb põletamisele ehk mida ei ole võimalik ümber töödelda.
taaskasutus ümbertöötlemine ökonoomsus
HOOLIMINE
Pappkarbi kasuks otsustasime kahel põhjusel – seda on võimalik taaskasutada ja ümber töödelda. Pappkarbi välimuse säilitamise jaoks võtsime kasutusele ka rasva hülgava paberi, mis on oma olemuselt küll komposiitmaterjal, kuid see on koguseliselt väga ökonoomne. Lisaks on meil kasutusel lamineeritud paberkleepsud, mida ei ole vaja eemaldada, sest nende eemaldamine toimub automaatselt leotusvannis.
Miks keskkond on meie jaoks oluline?
Olenemata jäätmete sorteerimisest jõuavad paljud jäätmed ikkagi põletusse
FendaF sai alguse tänu kahele saksa lambakoerast vennale – Faddyle ja Fentonile, kellele üle kõige meeldib looduses viibida. Seega oli igati loogiline, et üheks meie väärtuseks peab olema keskkonna säilitamine. Üks oluline aspekt keskkonna säästmises on ökonoomsus ehk me peaksime ära tarbima nii palju kui vähegi võimalik. Aeg-ajalt võib sotsiaalmeedias kohata maiuste kohta kommentaare stiilis “kõik saast on vaja rahaks teha” või “tavaline tapa-
Kuigi meil on olemas eraldi plastjäätmete konteinerid, selgub, et enamik plastjäätmeid jõuab lõpuks põletusse. Kui tahad detailsemat infot, siis vaata 2021. aasta 23. novembri telesaadet “Laser”. Peamiseks probleemiks on mitme eri tüüpi materjali kasutamine. Selleks on nii papp + plast (nt korgiga piimapakend), plast + paber (enamik lemmikloomamaiuste pakendeid) kui ka kahe erineva plasti koos kasutamine. Sellised pakendid tõstetakse jäätmejaamas olmeprügi hulka ja need
E D U G O VEEK E N I M A T S PUHA OÜ PREISOR • • • • •
Setete pumpamine Veetaimede niitmine, taimemassi eemaldamine Kopratammide, vette langenud puude eemaldamine Ujumiskohtade puhastamine Kaevetööd pehmel pinnasel
est: tehtud tööd te il p ja t 10 Rohkem info , tel 505 4 4 e e l. o o h e e preisor.v
maja jääk”. Looduses sööks enamik koeri ja ka kasse hea meelega oma saagi ära ninast kuni sabani ehk koos sulgede ja/või karvadega. Äraviskamine on alati oluliselt energiamahukam kui tarbimine. Pea meeles – loomi ei tapeta reeglina mitte meie lemmikute pärast, vaid ikkagi inimeste pärast ja meie lemmikud saavad reeglina need osad, mis meist üle jäävad. Mida rohkem me loomast ära tarbime, seda kasulikum see keskkonnale on.
lähevad põletusse. Seega tegelikkuses ei ole sellisel sorteerimisel suurt efekti. Ja süüdi ei ole mitte tarbija, vaid tegelikult tootja, kes ei mõtle pakendamisel ümbertöötlemisele.
Muudame maailma FendaF-i üheks väärtuseks on maailma muutmine. Ma olen alati öelnud, et maailma muutmine algab meist endist. Meie e-poes saad peaaegu iga toote puhul valida pakendamise puhul kas pappkarbi või rasva hülgava paberi vahel, lisaks võid jätta tellimusele kommentaari, et võime pakendada kõik tooted kokku, seega saad just ise valida, kui keskkonnasõbralik sa oled. Meie showroom’ist saad maiuseid aga osta lausa pakendivabalt ehk tule meile külla ja võta oma pakend kaasa. Aita koos meiega säästa keskkonda ja muuta maailma paremaks kohaks! PIRET OPER FendaF-i kaasasutaja ning koerte toitumis- ja tervise kogemusnõustaja
www.fendaf.ee
KESKKONNAMINISTEERIUM
Tallinn saab põhjamaade modernseima
LOODUSMUUSEUMI Inimene vajab loodust – selles oleme ühel nõul. Aga mida vajab loodus? Selleks, et loodus suudaks jätkuvalt pakkuda meile sobivaid elutingimusi, on vaja teadlikku inimest. 2025. aastal avatav uus Eesti Loodusmuuseum saab olema põhjamaade moodsaim, atraktiivseim ja täiesti uutmoodi muuseum-kogukonnakeskus. Mitte ainult muuseum kogude ja vitriinidega, vaid keskkonnahoidlikkuse majakas ja muutuste kasvulava. Tänapäeva muuseum paneb mõtlema
ja eluviisi ümber hindama, pakub elamusi ja mõtestatud tegevust. Enneolematu püsinäitus ja meeldejäävad sündmused – hubased vestlusõhtud, põnevad töötoad ja silmi avavad konverentsid ootavad nii lapsemeelseid täiskasvanuid kui ka väikeseid teadlasi. Lisaks vaimutoidule saab nautida kodumaiseid hõrgutisi meie restoranis. Avatud õueala ja mereäärne promenaad kutsub külastama igal ajal ning selle nautimiseks piletit ei küsita. Uue hoonega tuleb ka leevendus seni äärmises kitsikuses viibivale ligi 330 000 eksemplarist koosnevale kogule. Uued ja turvalised hoidlad avavad kogude potentsiaali nii haridusele, teadusele kui ka elamusele. Muuseumi universaalselt kujundatud keskkond ei lase erivajadustel
muutuda takistuseks, vaid pakub külastuse käigus võimalusi kõigil oma tugevaid külgi rakendada. See on keskus, kus igaüks tunnetab looduse vajalikkust. Just praegu on parim ja võib-olla ka viimane aeg sellise keskuse loomiseks. Looduskeskkonnas toimuvad arengud võivad ilma muutusteta suhtumises ja käitumises viia selleni, et liike, mida me praegu veel looduses kohtame, saame tulevikus näha vaid muuseumis. Eesti on muuseumide maa. Meil on 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseumikülastusi Euroopas. Oleme valmis saanud KUMU, Lennusadama ja ERMi, mille külastajad on üle ootuste hästi vastu võtnud. Nüüd on arenguhüppe jaoks kord Eesti Loodusmuuseumil.
Kas rohepööre päästab lendorava? Rohepöörde ajastu on pannud meid oma igapäevaseid harjumusi ümber hindama, kuid tekitanud ka rohkelt vastuseta küsimusi. Keskkonnamaja koos loodusmuuseumiga võtab endale väljakutseid pakkuva rolli rohepöörde olemuse lahtimõtestamise toetamisel, et iga inimene saaks algatada sel teemal edasiviivaid arutelusid ja diskussioone.
KESKKONNAMAJA
kui keskkonnakestliku ehituse suunanäitaja Kliimakindel ja jätkusuutlik ehitamine toob kasu nii inimestele kui ka keskkonnale. 2025. aastaks rajatakse Tallinnasse Lennusadama kõrvale Keskkonnamaja, mis ühendab ehitamise nutika tehnoloogia abil kliimamuutuste leevendamise, nende mõjuga kohanemise ja keskkonnahoiuga. Keskkonnamaja tehakse puidust – see on mastaapsete hoonete ehitamisel kahtlemata suur samm. Kuigi puit on väheseid taastuvaid ressursse ehitusmater-
jalide seas, pole meil just ülemäära palju suuri esinduslikke puithooneid. Keskkonnamaja autorid on Eesti kohalikud tegijad Kavakava arhitektuuribüroost. Selles majas asuvad tööle Keskkonnaministeeriumi ja valitsemisala asutuste 570 töötajat ning Eesti Loodusmuuseum, kelle kaheksa korda suurenev ekspositsioonipind võimaldab imelist Eesti loodust tutvustada oluliselt suuremale auditooriumile. Hoonekompleksist saab tulevikus Eesti keskkonnavaldkonna süda ja kohtumispaik. Keskkonnakestliku ehitisena aitab Keskkonnamaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline
suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Keskkonnamaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Keskkonnamaja kavandatakse liginullenergiahoonena. Näeme seal nii päikesepaneele, mis katavad 17% maja energiavajadusest, kui ka mitmeid silmapaistvaid tehnoloogilisi lahendusi. Näiteks hakatakse biojäätmeid ümber töötlema kohapeal bioreaktoris. Samuti kogutakse reservuaaridesse vihmavett haljastuse kastmiseks, mis targa tehnoloogia abil isegi kuival perioodil taimi niisutab. Väga oluline on ka kestlik linnaruum, mis sobitub kogukonda ja pakub inimes-
tele mõnusat kohta, kuhu tulla kogu perega aega veetma. Keskkonnamaja hoovi on plaanitud lopsakas haljastus, esindusparki kodumaiste puuliikide grupid ja märgala, küljeparki loodusmaastik ning tänavale puiestee. Saame seal näha kuiva looniidu, soostunud niidu, kuiva aruniidu, nõmmemetsa ja halli rannikuluite liikidega kooslusi. Linnahaljastus toetab elurikkust, leevendab suvist kuumust ja vähendab suurematest sadudest tingitud üleujutusi linnatänavatel, aidates seeläbi kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemisele, meie endi elukvaliteedi parendamisele ja meeldiva elukeskkonna loomisele. Tervikuna moodustab see innovaatilise kompleksi, mis on eeskujuks madalsüsinikehituses ja ringkasutuse ideede levikul. APRILL 2022
9
PÄIKESEENERGIA
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht: Eesti kliima soosib kindlasti päikeseparke
Päikeseenergia kasutamise arendamisega tegeleva Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaki sõnul on Eesti kliima päikesest energiatootmise jaoks väga soodne ja võimalused muutuvad ka eratarbija jaoks järjest paremaks. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK
Olukord ja võimalused on sedavõrd muutunud, et päikesepaneelid on järjest rohkematele kodumajapidamistele kättesaadavad ka ilma igasuguste toetusteta. Kas Eesti kliima soosib päikesest energia tootmist? Kus me kümnepalliskaalal paikneme? Kindlasti pigem soosib. Kümnepalliskaalal paikneme seitsme ja kaheksa vahel. Seletan. Euroopas on olnud kombeks koostada piirjoontega kaarti, millises piirkonnas on mõtet päikeseelektrit arendada ja kus piirkonnas mitte, ehk n-ö päikesepotentsiaali kaarti. Kui mina kümme aastat tagasi selle tehnoloogiaga tegelemist alustasin, läkski see piir enam-vähem Eesti juurest. Aga tuleb aru saada, et see maatriks moodustub tehnoloogia hinnast ja klimaatilistest tingimustest. Tolleaegne tehnoloogia hind ei võimaldanud meie klimaatiliste tingimustega koostoimes nii hästi ots otsaga 10
APRILL 2022
kokku tulla. Aga kuna kasutegurid on kasvanud ning tehnoloogia on läinud efektiivsemaks ja odavamaks, on tasuvuse ja majandusliku mõttekuse piir järjest kaugemale põhja poole nihkunud. Täna paigaldavad isegi soomlased väga edukalt ka Rovaniemisse paneele, mis on sisuliselt põhjapolaarjoonel. Mina ütlen alati, et päikeseelektrijaam magab Eesti laiuskraadil talveund novembri keskpaigast kuni vabariigi aastapäevani. Eestis saaksid majapidamised ja ettevõtted suure osa oma suvisest elektrist ikkagi päikeseenergiaga kaetud. Meie probleem on kodumajapidamisel see, et suvel jääb väga palju energiat oma tarbimisest üle, sest üldjuhul on tarbimine väike. Talvel jääb jällegi puudu, seega tuleb suvel ette toota, võrku müüa ja ettemaksu saada, et seda siis sügisel tagasi tarbida. Kas tavaline inimene on päikesepaneelidega seonduvatest võimalustest teadlik, või vaadatakse seda pigem kui valitutele mõeldud kallist ja keerulist nähtust? Veel mõni aasta tagasi tõesti vaadati nii, aga see on tänu meedias kajastatud lugudele ja koolitustele muutunud. Täna sellist hirmu ja suurt teadmatust enam väga palju ei ole. Kuid siiski, ka minu poole pöördutakse väga palju lihtsate küsimustega. Näiteks tuntakse huvi, et kui paigaldada endale päikesepaneel, kas siis jääb elekter võrgust ära kadudes endiselt alles. Lühike vastus on, et ei jää. Tõsi, vastupidine võimalus on iseenesest olemas, aga see on eraldi teema ja läheks palju kallimaks. Eks ka Elektrilevi liitumiste statistika näitab, et huvi kodumajapidamiste osas on väga aktiivne, eriti möödunud
talve kõrgeid elektrihindu arvestades. Selles nähakse kui ühte vähest võimalust oma energiakulude kontrollimiseks üleüldse. Olukord ja võimalused on nii palju muutunud. Elektrihinnad on läinud selliseks, et kui päikesepaneele on vähegi võimalik kusagile paigaldada, tasub igal kodumajapidamisel need üles panna ning seda täiesti tavalistes turutingimustes, ilma igasuguste toetustega arvestamata. Loomulikult tuleb seda targalt teha, et mitte üledimensioneerida või mõttetult aladimensioneerida. Lihtne võrdlus on see, et päikesepaneelidega on sinu toodetava elektri omahind umbes 5–7 eurosenti kWh. Meil on börsihind 100 eurot MWh ehk ainuüksi elekter maksab 10 senti ning sellele lisanduvad võrgutasud, riigimaksud jne. Seega 10-sendine elekter pistikupesast on tegelikult juba 18–19 eurosenti. Kui tarbida enda toodetud elektrit, siis võrgutasu ega riigimakse ei ole. See on hästi lihne matemaatika igale inimesele, et enda elekter tuleb üle poole odavam, kuid selle saamiseks tuleb teha vastav investeering. Üldjuhul pole mõnetuhandesed säästud Eesti kodumajapidamistes ju ebatavalised. Kodumajapidamise päikeseelektrijaama dimensioneerimise rusikareegel on, et jaam peaks tootma aastas umbes sama palju elektrit kui majapidamises tarbitakse. Eesti keskmine eramus elava majapidamise kohta on umbes 5000–7000 kWh, seega peaks see ka nii palju tootma. Eesti laiuskraadil toodab sellise koguse energiat päikeseelektrijaam võimsusega 5–7 kW, mille hind on umbes 5000–8000 eurot. 5 kW paneele on umbes 25 ruutmeetrit katusepinda.
Kas näiteks uusarenduse rõdule oleks mõtet ka ühte paneeli paigaldada? On ikka. Tavaliselt on korteritel ühefaasilised liitumised. Ma tean, et kohe varsti tuleb Eestis turule ettevõte, kes pakubki ühe paneeli võimalust – kinnituskrontsteinid, tavalise seinapistikuga mikroinverter, mis sünkroniseerib võrguga ära ja sisuliselt on sul ühe paneeli elektrijaam.
Keda eelistada? Kes siis ütleks, et tema ei ole kõige parem ... See on igavene küsimus, kellele Dacia ja kellele Audi. Igasuguse tehnoloogiaga on ju võimalik osta odavamaid komponente, näiteks odavaid paneele ja Hiina invertereid, aga ka oluliselt kallimaid, näiteks korralikumate Euroopa tootjate invertereid ja globaalsete suurtootjate paneele. Turul tegutsevatelt paigaldajatelt tasub küsida referentse, mida nad varem teinud on. Enamikul on need kodulehel väljas. Ma usun, et turul aktiivselt tegutsevad ettevõtted ikkagi teavad, mida nad pakuvad, ning teevad oma asja ikka korralikult, aga eks alati on musti lambaid ka sees. Kas ja kui palju on päikesepaneelid aja jooksul efektiivsemaks muutunud? Päikesepaneelid on ajaga efektiivsemaks muutunud. Kui mina kümme aastat tagasi oma maja katusele esimese päikeseelektrijaama paigaldasin, oli sealsete päikesepaneeldie kasutegur ca 15,5%. 1,6-ruutmeetrine paneel oli võimsusega 230–235 W. Täna on täpselt sama suure paneeli võimsus ca 350 W ja kasutegur kuskil 20–21% ehk kasutegur pindalaühiku kohta on kasvanud kümne aastaga umbes veerandi võrra.
ROHELINE KINNISVARAARENDUS Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja ettevõtte US Real Estate koostöös otsiti Patarei Merekindlusesse lahendusi, mis sobituksid piirkonna üldise miljöö ja visiooniga. Tudengid jõudsid tellijaga lahendusi otsides järgmiste märksõnadeni: hubasus, soojus, lainetus, vesi, paekivi, tellis, voolavus, ümarad vormid ja nurgad, pehmus. Koht, kus tahetakse olla pikemalt; tunne, et aega on.
Patarei Merekindlus Patarei Merekindlusest rajatakse 2026. aastaks ainulaadsete elamuste keskus, mis kombineerib ajalugu, unikaalset meelelahutust, uudseid teenuseid ja erilist atmosfääri. Patarei Merekindluse arendaja on US Real Estate OÜ.
EKA tootedisain
Tudengid pakkusid
Patarei Merekindlusele ideid TEKST: EKA TUDENGID TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: ANDRES RAUDJALG Tellija poolt oli ette antud viis suunda, millest iga tudeng sai endale meelepärase valida. Kursust juhendas Argo Tamm. Kursusest võtsid osa tudengid Natalja Gumennik, Anita Mürisep, Ester Sall, Linda-Maria Varris, Kertu Liisa Lepik, Henry Markus Gregory ja Priit Kangur.
Tellija antud suunad Rannaalale mõeldud lamamistool, mida saaks liigutada vastavalt päikese suunale. Liigutatav müügikäru, kust oleks võimalik müüa erinevat tänavatoitu, smuutisid, kohvi, suveniire või muid väiksemaid asju. Kärud paikneksid Gorži hoovis ja neist oleks võimalik moodustada suuremaid kooslusi, näiteks turu toimumise jaoks. Gorži hoovis olevate restoranide vaheseinad, mis restorane omavahel eraldaksid ning mis sobituksid ruumis oleva rohelise ala ja selle elementidega.
Välistingimustesse sobivad istepingid, mis ääristaksid Merekindluse ümber voolavat kanalit. Märksõnadeks ilmastikukindlus ja visuaalne kergus. Skulptuurivorm, mis sobituks esmajoones muusikamaja lähedal olevale haljasalale, aga ka teistele rohelistele saartele Merekindluse ümber.
Tudengite lahendused Natalja lahendus: Tool KIVI – inspireeritud Patarei Merekindluse ehitamisel kasutatud suurtest erikujulistest kividest, mis sobitusid kokku nagu klotsid. Iga 3D-prinditud tool on unikaalne. Kivi peal saab istuda, lamada ja võtta päikest ehk valida endale ise sobiva istumisasendi. Anita lahendus: Volai lamamistool, mis on mõeldud Patarei Merekindluse promenaadi lõppu liivaalale. Inspiratsiooniks olid kindluse võimsad võlvkaared, mis tervikuna moodustavad lainetava lae. Esteri lahendus: Merekäru. Mitmenäoline liigutatav ja lukustatav toidukäru, mida saab kasutada nii Gorži sisehoovis kui ka suveperioodil õues.
Avatava katusega, mis on kinnitatav kolmes variatsioonis: müügi ajal üleval, vihma ja tuule eest varjus ja täiesti kinni. Suveperioodil näeksid kärud välja nagu vanasti paadid piki rannaäärt. Linda ja Liisa lahendus: Vahesein, mis mõeldud restoranidele hubasust ja intiimsust pakkuma. Disain sobitub Gorži hoovi miljöö ja Patarei Merekindluse väärtustega. Pehme ja õhuline kujundus toetab keskkonda ega võta kogu tähelepanu endale, võrestik tagab seejuures restorani külastajatele võimaluse nautida ka kindluse ajaloolist välisfassaadi. Henry lahendus: Kaarpink on inspireeritud Patarei Merekindluse sees olevatest võlvkaartest. Nii nagu võlvkaarte kuju hoiab võimsat ehitist stabiilsena, võimaldab pingi jalgade kaar maksimaalset stabiilsust, hoides samal ajal kerget ja voolavat muljet vastukaaluks Merekindluse massiivsusele. Priidu lahendus: Patarei linnuhotellid on obeliske meenutavad kolmnurksed tornid, mille ülemises osas on laululindude pesad. Projekt loob pesakastid peamiselt piiritajatele ehk piirpääsukestele ja kuldnokkadele.
Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonnas tegeldakse inimkeskse disainiga. Professionaalseid disainereid koolitame siin juba üle 50 aasta. Ajalooliselt on tootedisaini õppes keskendutud tööstusdisainile. Kiire areng IKT-sektoris on tootedisaini mõistet laiendanud: senisele tööstustoodete (mööbel, elektroonikaseadmed jms) kujundamisele on lisandunud digitaaltoodete valdkond.
Kas US Real Estate tahab olla jätkusuutlik? US Real Estate’i tegevjuht Aavo Kokk Ei taha! Kas sina tahaksid, et sinu abielu on ainult jätkusuutlik? Meie tahame enamat kui jätkusuutlikkust. Tahame elada põnevat ja loomingulist elu. Jah, me otsime ja katsetame lahendusi, mida kutsutakse jätkusuutlikuks. Aga meid tõukab tagant hasart tõestada, et alati saab teha paremini. Asju tuleb teha südamega, mitte punkte lugedes.
12
APRILL 2022
PAKENDIRINGLUS
Lasteraamat teeb selgeks, miks jäätmeid tuleb liigiti koguda Märtsikuus jõudis raamatukaupluste lettidele uus lasteraamat “Ellen, Eik ja kilekoti mõistatus”, mis räägib läbi seiklusliku loo sellest, miks on kodus tekkivate jäätmete liigiti kogumine oluline ning mida saab korralikult sorditud jäätmetest edasi teha. Raamatu väljaandjaks on Eesti Pakendiringlus koostöös lastekirjanik Kätlin Vainola ja Menu Meediaga. Raamatus on ka illustreeritud infolehed toodete eluringist, pakendite ja muude jäätmete ringlussevõtu võimalustest ning sellest, kuidas keskkonda võimalikult vähe kahjustada. Illustratsioonide autor on Eili Lepik-Kannelmäe. Eesti Pakendiringluse juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul on lapsi oluliselt lihtsam õpetada jäätmeid sortima kui täiskasvanuid. “Lapsed on huvitatud uuest ja põnevast, nad hoolivad väga loodusest ja keskkonnast enda ümber ning nad sordivad jäätmeid juba väga väikesest peast hea meelega – kui ainult anda selleks võimalus. Selle raamatu eesmärk ongi anda lastele läbi põneva ja seiklusliku loo teadmisi ka selle kohta, miks võiks jäätmeid sortida ning mis neist jäätmeist edasi saab, kui neid sorditakse, ja mis saab siis, kui ei sordita.” “Kirjutasin raamatu, et lastele ja ka iseendale meelde tuletada, miks on oluline loodust hoida, miks mitte tekitada liialt palju prügi ja miks juba olemasolevaid asju kasutada võimalikult kaua,” sõnas raamatu kirjutanud lastekirjanik Kätlin Vainola. “Ma arvan, et lasteraamatute valik võiks olla mitmekesine: lisaks seiklustele, fantaasiamaailmale ja unistustele võivad lapse lugemislaual olla ka midagi natuke tarka ja pedagoogilist sisaldavad raamatud. Keskkond, kus me elame, ei ole iseenesestmõistetav ja me igaüks, ka päris väiksed lapsed, saame selle heaks midagi teha.” teadushuvilised. on suured leiutajad ja 10-aastased Ellen ja Eik sid nemad valmis roboteid, siis meisterda Kui nende klass ehitas gi prügi õigesti koristada ja sorteerib ise SodiBoti, kes aitab tuba sed kooli jõuavad, teistele esitleda. Kui lap ära. Käes on aeg robotit midagi muud. ti asemel on kotis hoopis siis selgub aga, et SodiBo ks ja SodiBoti kehastuma detektiivide Nüüd peavad Ellen ja Eik abritädi, edasi s, mis viib kõigepealt na ära päästma. Algab seiklu a juurde. Muu tmeauto ja jäätmejaam pakendite konteineri, jää endiringlus, mis on taaskasutus ja pak hulgas saab lugeja teada, b kõigist õunajäätmetega ning mis saa mida teha kodus tekkivate est ja vanadest riietest. südametest, mahlapakkid
Raamat on saadaval Apollo ja Rahva Raa
matu kauplustes.
APRILL 2022
13
Soneti tooted on saadaval Biomarketis, Selveris, Maksimarketis, Prismas, Stockmannis ja biomarket.ee veebipoes.
SOLARSTONE
Eesti ettevõte paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma Energiakriisi ajastul on iga uus idee energiahindadest sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks vajalik. Üks üha laiemalt levima hakkav võimalus on kasutada ehitusmaterjalina integreeritud päikesepaneele, mida seni oleme harjunud nägema rohkem katustes, kuid millele Viljandis tegutsev Solarstone on leidmas nutikaid rakendusi. Solarstone on sel aastal toonud turule juba kaks uut toodet – elektrit tootvad viilhallid ja autovarjualused. PVC-, sandwich- ja terashallid, mis toodavad roheenergiat Erinevalt elektrit tootvatest viilhallidest puudub tavapäraselt lahendatud konstruktsioonidel otsene tasuvusaja mõõde. Päikesehalli kui innovatiivse päikesejaamaga on võimalik lukustada elektrihinna komponent ja nii kaitsta end volatiilse turuhinna eest. Erinevus klassikaliselt püstitatud tootmis- või laohoonetest seisnebki selles, et tavapärased katuse- või seinamaterjalid (PVC-kate või sandwich-paneelid) asendatakse integreeritud päikesepaneelidega, mis ehitustehnilistelt omadustelt ei jää nimetatud materjalidele alla ning muudavad hoone samamoodi veetihedaks, ilmastikukindlaks ja soojapidavaks. Paneelid saab integreerida vähemalt 18-kraadise kaldenurgaga PVC-, terasja sandwich-hallide katustesse. Viilhalli fassaadi saab samuti rajada päikesepaneelidest, tagades lokaalse elektrienergiaga tootmise ka hilissügisel ja talvel.
Viilhall laenu võtmata Solarstone pakub klientidele ka hallide finantseerimislahendust, mis seisneb selles, et päikesehallid pannakse püsti
elektrilepingu vastu. Näiteks paigaldatakse kliendi platsile enda kuludega 650 ruutmeetri suurune viilhall, mille elektritootmise võimsus on 130 kW. Tellija teeb notariaalse hoonestusõiguse või kasutusõiguse lepingu ja halli eest maksmine toimub sedasi, et klient ostab fikseeritud hinnaga päikesehalli abil toodetud elektrienergia. Seega – Solarstone müüb hallist tekkivat elektrit lihtsalt kliendile osakaupa maha ja uue tootmishoone soetamine ei tekita talle laenukohustust. Kui üks hall toodab aastas näiteks 90 000 kWh elektrit, siis selle elektrikoguse ostmine ongi sisuliselt “laenu” tagasimakse.
Pane autovarjualune teenima Päikesepaneelidega autovarjualuse abil toodetud energiat saab edukalt ära kasutada lähedalasuvas majapidamises või ettevõttes või müüa elekter tagasi võrku ja teenida tulu. Autovarjualused pakuvad maapealsete PV-süsteemidega võrreldes tõhusamat ja märkamatumat viisi päikeselt energia kogumiseks. Lisaks laadimisvõimekusele pakub varjualune sõidukitele varju, vähendab elektrikulusid ja halva ilmaga seotud hoolduskulusid.
Varjualuse kasutusalad Elektri tootmine majapidamisse Sõidukite varjualune Elektriauto laadimine Elektri müük võrku Varjualuse eelised Kaitseb sõidukeid ja tehnikat otsese päikesekiirguse eest Pakub kaitset ilmastikuolude eest Asendab garaaži Elektriauto laadimisvõimalus – säästlikult ja roheenergia abil Väiksem sõltuvus elektri börsihindade kõikumisest
Uudne click-on-lahendus pakub päikeseenergia tootmiseks nutikaid võimalusi Solarstone’i arendatud ja patenditud click-on-alumiiniumraamitis teeb võimalikuks päikesepaneelide integreerimise erinevatesse konstruktsioonidesse. Esialgu katuselahenduste jaoks välja mõeldud toodet on nüüdseks edukalt rakendatud ka viilhallides, varjualustes ja fassaadides. Ehitisse juba selle püstitamise ajal päikesepaneelide integreerimine vähendab aga mõistetavalt kogu hoone maksumust ja on ka igas muus mõttes säästlikum variant.
APRILL 2022
15
KESKKOND
Pandeemia käitumismustrit ei muutnud
Kaks aastat tagasi kevadel hakkas maailma meedias ringlema palju uudiseid, kuidas mitmeks kuuks seisma jäänud tööstus, energiatootmine, lennundus pakkusid loodusele üllatava võimaluse paraneda: välja ilmusid loomaliigid, mis arvati olevat jäädavalt kadunud, Indias kerkis sudust nähtavale Himaalaja mäestik, kõikjal mõõdeti ja kinnitati puhtama õhku olemasolu. TOIMETAS: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kahjuks osutus see kõik hetkeliseks rõõmuks: inimkond paiskas 2021. aastal vaid elektri saamiseks atmosfääri 36,3 miljardit tonni süsihappegaasi, mida on rohkem kui kunagi varem ajaloos. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel kasvas üleilmne energiatootmisega seotud süsihappegaasi heitmete hulk mullu 6%. Heitmete hulk tegi suurima mõõdetud aastase hüppe ja tõusis 2 miljardit tonni. Heitmete kasvu põhjustas peamiselt suurenenud kivisöe kasutamine, millega turgutati koroonakriisist pihta saanud maailmamajandust. Energ ianõudluse taastumisega langesid agentuuri sõnul kokku mitmed raskendavad asjaolud, nagu põuad Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias, mis mõjutasid hüdroelektri tootmist, ning rekordiliselt kõrge maagaasi hind. Agentuuri analüüsi järgi vedas süsinikuheitmete pandeemiaeelsele tasemele jõudmist eest Hiina, kus heitmete kogus kasvas 2019. ja 2021. aasta vahel 750 miljoni tonni jagu. 16
APRILL 2022
Raport, mis head ei ennusta Veebruari lõpus tutvustas ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) aruannet “Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raportis on kokku võetud 34 000 teadusartiklit 270 teadlaselt. Keskkonnaagentuuri juht, IPCC kontaktisik Eestis Taimar Ala toob aruandest välja neli põhilist riski Euroopale, mis võimenduvad, kui ülemaailmne soojenemine ületab 1,5 °C ja kliimamuutustega kohanemisse ei panustata piisavalt. “Need riskid võimenduvad veelgi, kui soojenemine ületab 3 °C, seda isegi juhul, kui kohanemiseks on tehtud kõik, mis võimalik,” selgitab Ala. Esiteks, kuumalainete esinemise sagedus ja nende intensiivsus suureneb, ühes sellega ka nende mõju inimeste ja ökosüsteemide tervisele ning elule. Põhja-Euroopas on kliimamuutustest põhjustatud kuumastress esialgu väiksem kui mujal Euroopas. Teiseks, kuumuse ja põua koos-
mõju tagajärjel väheneb põllumajandustoodang. Põhja-Euroopas võib olla ka positiivseid mõjusid põllumajandusele, näiteks võib suureneda mõnede teraviljade saagikus ja puude kasvamiskiirus, kui ülemaailme soojenemine ei ületa 2 °C. Kolmandaks, veepuudus suureneb. Ne l j a n d a k s , ü l e u j u t u s t e m õ j u inimestele, majandusele ja infrastruktuurile suureneb. “Euroopas prognoositakse, et rannikulade üleujutustest põhjustatud kahjustused suurenevad sajandi lõpuks vähemalt kümme korda. Läänemere kohta juba teame, et meretaseme tõus jääb siin alla globaalse keskmise, mis aga ei tähenda, et saame teha järeleandmisi valmisolekul. Meretaseme tõusu, tugevate tuulte ja intensiivsete sadude koosmõjul tekkivate üleujutustega peame arvestama ka meie,” selgitab Taimar Ala.
Sõda segas kaarte veelgi Sõjast ei jää puutumatu miski, kaasa arvatud keskkond. SEI Tallinna vanemeksperdi Harri Moora sõnul on militaartegevusel suur keskkonnamõju ka rahuajal. “Igasugune militaartegevus kasutab suures koguses energiat ja ressursse, lisaks eeldab sõjaks valmistumine pidevat harjutamist, mis kahjustab ja saastab nagu mistahes muu vahetu tegevus meie elu- ja looduskeskkonda. Uuringud on näidanud, et näiteks USA sõjavägi on üks maailma suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, paisates õhku rohkem süsihappegaasi kui enamik riike,” selgitab Moora.
Sõj alise tegevuse keskkonnamõju ulatus ja iseloom sõltub konflikti suurusest, aga ka osalistest ja sellest, kui palju järgivad konf liktis osalejad rahvusvaheliselt kokkulepitud reegleid. Eriti rängad võivad keskkonnamõjud olla siis, kui kasutatakse põletatud maa taktikat ning rünnatakse valimatult ka suuri tööstusettevõtteid, energiatootmiskomplekse ja kütusehoidlaid. Tihti hävib sõjategevuse käigus põllumajandusrajatisi, põllumaid, veehoidlaid ning põletatakse maha metsi ja looduskaitsealasid. “Kahjuks on näha, et Venemaa armee sõjaline tegevus Ukrainas ei järgi mitte mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Pommitatakse valimatult nii tsiviilhooneid, tööstusettevõtteid kui ka elutähtsaid rajatisi. Ukrainas on palju tööstusobjekte ja jäätmehoidlaid, mille purustamine võib põhjustada laialdast ja pikaajalist reostust, millest ei pruugi puutumata jääda ka naaberriigid,” ütleb Moora. Kõige suuremat otsest riski meie kõigi elule ja tervisele ning ka looduskeskkonnale põhjustab aga Venemaa rünne tuumaelektrijaamadele, lisab SEI Tallinna vanemekspert. Siiani on õnneks suuremaid katastroofe välditud, kuid Venemaa armee on näidanud, et nad ei kohku tagasi ka selliste objektide pommitamisest. Loodetavasti ei arene see konflikt tuumasõjaks, mille mõjusid pole meil võimalik enam hoomata. Allikas: EPLi Roheportaal
KESKKOND
Miljonid nälgivad: Vene ja Ukraina põllusaadused ei jõua enam Ida-Aafrikasse
Milline on avokaado jälg loodusele? Kellele meist ei meeldiks võtta hommikul värskelt küpsetatud ahjusaia, määrida sellele avokaadokreemi, viilutada lisaks mahemuna, millele tõsta otsa Norra avamerelõhe fileed. Mida me selle juurde ei küsi, on see, et mis on selle võileiva hind loodusele. FOTOD: ANDRES RAUDJALG Küsimus on siin nii toidu kasvatamisele kulunud ressurssides kui ka transpordimõjus, kui avokaado Kesk-Ameerikast ja lõhe Norrast meie juurde kohale tuuakse. Teadusuuringud toidukilomeetrite kohta ütlevad selgelt: kliimat mõjutab vähem taimse toidu kui kohalike saaduste tarbimine. Euroopa Liidu kodaniku toidujalajälg on 2019. aasta uuringu kohaselt 1070 kilogrammi CO2 aastas. Eestis pisut väiksem. Seda juhul, kui arvesse on võetud toidu tootmisest, maakasutuse muutusest ja rahvusvahelisest transpordist tekkinud heide. Samas suurusjärgus emissiooni tekiks, kui üks inimene sõidaks autoga 6000 kilomeetrit. Seejuures tuleb üle 75% sellest jalajäljest liha-, muna- ja 18
APRILL 2022
piimatoodetest. Heidet ei tekita üksnes loomade majandamine, vaid ka see, kui võetakse maha metsi ja laiendatakse põllumaid, millest paljud asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Rahvusvahelisest transpordist tekkiv heide moodustab uuringu järgi keskmiselt vaid 6% meie toidu tootmisega seotud kasvuhoonegaasidest (enamasti 3–20%). Samale järeldusele jõudsid 2008. aastal USA teadlased. Nad tõid esile, et kuigi toit reisib pikki vahemaid – lõplikuks kohaletoimetamiseks keskmiselt 1640 km ja kogu tootmistsüklis 6760 km –, tekitab transport toidutootmise kasvuhoonegaasidest 11%. Tootjalt edasimüüjale vedamine tekitab seejuures vaid 4%. Samas näitab uuring,
Ida-Aafrika sõltub suuresti Venemaalt ja Ukrainast pärit põllukultuuridest, kuid sõja tõttu on toiduhinnad tõusnud, lisaks seisab piirkond silmitsi viimase neljakümne aasta suurima põuaga. ÜRO andmetel on keskmisest väiksem sademete hulk Ida-Aafrikas loonud viimase nelja aastakümne kõige kuivemad tingimused, mistõttu nälgib enam kui 13 miljonit inimest. Nüüd muudab sõda Ukrainas kriisi veelgi hullemaks, tõstes teravilja, kütuse ja väetise hinda. Suur osa piirkonda toodavatest põllumajandustoodetest, nagu nisu, sojaoad ja oder, tulevad Venemaalt ja Ukrainast. Näiteks Somaalias on 20-liitrise toiduõli konteineri hind tõusnud 32 dollarilt 55 dollarini. Sudaanis on leiva hind peaaegu kahekordistunud ja mõned pagaritöökojad on suletud, sest nisu import on alates sõja algusest vähenenud 60%. Näljahäda korral on eriti haavatavad just lapsed. Hinnanguliselt 5,5 miljonit piirkonna last seisab silmitsi alatoitumusega, teatas kristlik abiorganisatsioon World Vision. Allikas: Roheportaal
et punase liha tootmisest tuleb keskmiselt 150% rohkem kasvuhoonegaase kui kana või kala kasvatamisest. “Seega me väidame, et keskmise majapidamise toiduga seotud kliimajalajälge saab tõhusamalt vähendada menüüd muutes kui kohalikku toitu ostes,” ütlesid autorid Christopher Weber ja Scott Matthews. Nende sõnutsi piisab juba sellest, kui loobuda nädalas ühel päeval punasest lihast, et see kaaluks üles üksnes kohalikult toodetud toidu ostmise. Maaülikooli põllumajandusteadlane Marko Kass märkis, et lihakasvatuse probleeme on eelkõige Lõuna-Ameerikas, kus uute põllumaade rajamiseks võetakse maha suuri metsamassiive. Põllusaadustega nuumatakse veiseid, kes omakorda eksporditakse laia maailma. Intensiivse majandamise tõttu kaovad metsad ja maa kõrbestub kiirelt. Tõepoolest, toidu “headust” ongi keeruline ühe mõõdu järgi arvestada. Näiteks võib kohalikku kliimasse sobimatu vilja kasvatamiseks kuluv energia kaaluda üles sama vilja välismaalt sisseveo. Muu hulgas on oluline, kui palju kasutatakse tootes ressursse, kust tuleb energia ja millise transpordivahendiga – lennuk, auto, rong või laev – kaup kohale tuuakse. Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Ireene Viktor märkis, et kui räägitakse taimetoidule üleminekust, siis tuuakse tihti esile suurenevaid põllumaid ja kasvavat importi, kuid ei arvestata, et ka loomad tarbivad taimetoitu, mille asemel saaks kasvatada sööki hoopis inimestele. Euroopa Liidus kasutatakse ligi kahte kolmandikku teravilja loomasöödana, samal ajal kui inimesed tarbivad kolmandiku. Viktor rõhutas, et seejuures ei toitu ka loomad pelgalt kohalikust söödast: Euroopa Liit impordib umbes 70% oma loomasööta, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Allikad: EPL, Roheportaal
TAASKASUTUS
Meie igapäevast riiet ... Igal aastal valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme ja selleks raiutakse 150 miljonit puud. Kogusime fakte, mis näitavad selgelt – taaskasutus peaks rõivamoes alternatiivist muutuma meinstriimiks. TEKST: TIARE TRUSS, VIOLETA OSULA FOTO: SHUTTERSTOCK
“Kõige keskkonnasõbralikum jakk on sul juba kapis olemas,” on öelnud keskkonnaspetsialist Lisa Williams. Ja sellest tulekski uusi riideid hankides lähtuda. Kiirmoodi tarbides astume iga päev lähemale tulevikule, kus elame keset reostatud maailmamerd, mürgist atmosfääri ning kemikaalidest küllastunud vett ja toitu. Me ei saa lastelastele edasi anda iidseid rabasid ja puhtaid randu, sest oleme neid ise hoogsalt hävitamas. Ka sellega, et tarbime arutult, toodame metsikutes kogustes prügi, milleks saavad kahjuks suures osas ka meie riided. Enamasti me ei mõtle, missuguses protsessis kiirmoodi tarbides osaleme ja kui suurt ohtu ühe riidekapi sisu endas peidab.
Sina pesed pesu, keskkond kannatab Pestes masinas riideid, mis on valmistatud sünteetilistest materjalidest, nagu polüester, nailon ja akrüül, jõuavad miljonid väikesed tehislikud riideosakesed läbi veesüsteemide jõgedesse, 20
APRILL 2022
Osta vähem, parema kvaliteediga ja taaskasuta! lenemata aina populaarseO maks muutunud annetuspunktidest, heategevuslikest ettevõtetest ja poodidest, visatakse siiani ära üle poole vähekantud riietest. Osta kvaliteetseid riideid, mis kestavad. Vali naturaalsed või poolsünteetilised rõivad. Eelista eetilise tootmise põhimõtetega valmistatud materjale. Proovi kapis seisma jäänud rõivaid ümber disainida! Taaskasuta ise ja vii ka enda riided taaskasutuseks.
järvedesse ja maailmamerre. Kas pesupesemine ikka on nii suur kahju meie loodusele? Selgub, et jah, sest lausa 72% riietest koosneb sünteetilisest kiust. See materjal laguneb maapinnal kauem kui 200 aastat. Üksainus polüestrist fliisjakk eraldab igal pesukorral umbes 1900 sellist tillukest riidekiudu. Keskmiselt peseb üks leibkond aastas ligikaudu 400 pesumasinatäit pesu, mille peale kulub umbes 60 tonni liitrit vett. Aastas kokku kulub moetööstuse tõttu 1,5 triljonit liitrit vett. Siia kõrvale võib tuua fakti, et 750 miljonil inimesel ei ole ligipääsu puhtale veele. Riidekiud on ohtlikud. Mikrofii-
berosakesed ummistavad seedimist ning kahjustavad inimese magu ja seedeelundkonda. Väiksematele planktonitele, krabidele, kilpkonnadele ja kaladele tunduvad mikrofiibri laadsed kiud justkui söök. Selle tulemusena on teadlaste uuringute kohaselt nimetatud kiude leitud ka inimese toidulaualt.
Kemikaalidest küllastunud Aastas valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme, kasutades selle käigus üle tuhande erineva kemikaali. Näiteks 1 kg tekstiili valmistamiseks kulub 1 kg kemikaale. Kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleb lausa 23% tekstiilitööstusest. Ligikaudu 20 000 inimest aastas sureb riiete peale piserdatud kemikaalide tõttu. Ka puuvilla kasvatamise käigus kasutatakse pestitsiide, mis on nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale väga ohtlikud. Nahatekstiili valmistajatest 80% kasutavad kroomi. Tööstuslik kroom põhjustab hingamisteede haigusi ja vähktõbe. Kokkupuutel nahaga võib kroom tekitada allergiaid ja nahahaavu. Enam kui 150 miljonit puud raiutakse aastas riidetööstuse tõttu maha. Seesugune puude kogus teeks ritta pannes maailmale ringi ümber. Ning kogu maailma tselluloosist tuleb 1/3 ohustatud metsadest.
Kelle väiksed käed? Keskmine palk rõivatööstuse tehastes ei taga rohkemat, kui et seal töötavad inimesed, kellel tihti polegi oma madala haridustaseme pärast mingeid muid valikuid, saaks hädapärast elatud,
söödud, joodud. Kangaid ja riideid tootvate tehaste tingimused on mõnes piirkonnas alla igasuguse arvestuse. Tööpäevad küündivad 14–16 tunnini. Ventilatsioon puudub, päevast päeva hingatakse sisse toksilisi kemikaale. Tagajärgedeks on tulekahjud, õnnetused, vigastused, haigused. 168 miljonit last on sunnitud igapäevaselt moeühiskonna jaoks töötama. Teadaolevalt töötab Aasia ja Vaikse ookeani piirkondades samahästi kui sundtööjõuna ligi 12 miljonit inimest. Juba üks inimene oleks liiga palju.
Kas teadsid? 5,2% kogu maailma prügist on riided! 23% kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleneb tekstiilitööstusest. Aastas kulub 70 miljonit naftatünni polüesteri valmistamiseks. Viiest riideesemest kolm lõpetavad 12 kuu jooksul prügina. Toodame 400% rohkem riideid kui 20 aastat tagasi. Brändid lisavad aastas 2 kollektsiooni asemel juba ka 52 mikrokollektsiooni.
EESTI PANDIPAKEND
Tähelepanuväärsed numbrid! Panditops on ära hoidnud juba 400 000 ühekordse nõu kasutamise Eestis toimub igal aastal ligikaudu 600 avalikku üritust, kus tekitatakse ühekordsete topside kasutamisega 68 tonni prügi. Kui lisada sinna juurde ka nõud ja söögiriistad, on kogused veelgi ahhetamapanevamad. Probleemi hirmuäratavate numbrite taga on alati tunnistatud. Püüdlused sellele lahendust leida ei ole olnud kuigi tulemusrikkad. Nüüd näib, et ohjad on lõpuks enda kätte haaranud Panditops.
Mõned aastad tagasi Eesti Pandipakendi käe all ilmavalgust näinud Panditopsist on praeguseks välja kasvanud Eesti suurim korduskasutatavate rendinõude teenus. Loodud süsteemi on hästi vastu võtnud nii sündmuste korraldajad kui ka külastajad. Usutavasti räägivad numbrid enda eest – ära on suudetud hoida koguni 400 000 ühekordse taldriku, kausi ja topsi kasutamine ning prügiks muutumine. Küllap tundus meile kõigile omal ajal üksjagu võõras mõte sellest, kui peaks hakkama poes vett, mahla või teisi jooke ostes pakendi eest panti maksma. Enne tagatisraha süsteemi loomist 2005. aastal puudus mitte keskkonnasõbralikult mõtleva tarbija jaoks plast- ja metallpakendil väärtus. Arusaadavalt nappis sellega koos motivatsiooni pakendi taaskasutusse toomiseks. Ajas on pandiraha kasutamine Eesti tarbijate käitumisharjumusi selgelt muutnud – praegu jõuab kümnest müüdud pandipakendist ringlusse koguni üheksa. Just see 17 aasta pikkune kogemus andis Eesti Pandipakendile kindlustunde, et samasuguse loogika kasutamine toimib ka topside ja nõude puhul. Ühekordsete plastnõude probleem, millega on pidanud ürituste korraldajad ja külastajad pikalt silmitsi seisma, on loodetavasti viimaks vaikselt unustuste hõlma vajumas.
Kuidas Panditops toimib? Eesti Pandipakendi loodud süsteemi kasuks räägib ennekõike selle kasutuslihtsus – seda nii tarbija kui ka korraldaja vaates. Põhimõte pandisüsteemi taga on nimelt imelihtne. Nii nagu mis tahes teiste pandipakenditega, lisatakse külastajale väljastatud nõudele tagatisraha, mille saab ta hiljem nõusid tagastades ka täies ulatuses tagasi. Seejärel peseb Eesti Pandipakend kasutatud nõud puhtaks ja korduskasutab neid järgmistel üritustel.
Nii mõnelgi võib tekkida küsimus – iseäranis viimaste aastate valguses –, kas ja kui hügieeniline selline teenus on. Eesti Pandipakend on sellele mõeldes pannud eriliselt rõhku pandinõude puhastamisele. “Kõik meie korduskasutatavad nõud pestakse spetsiaalses tunnelpesumasinas, kus kasutame professionaalsetele nõudepesumasinatele sobivaid pesu- ja loputusvahendeid vastavalt veetüübile. Meie masin peseb kõiki pandinõusid 82-kraadise veega ja kuivatab seejärel 94-kraadise õhuvooluga,” selgitab Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke puhastusprotsessi, millele järgneb pestud topside luminomeetriga testimine. “Ikka selleks, et nii meie kui ka sina saaksid pandinõude puhtuses kindel olla.” Pärast seda, kui pandinõud on korralikult puhtaks pestud, pannakse need kohe spetsiaalsetesse kastidesse. Hoolega suletud kastid viiakse selleks ettenähtud laoruumi, kus need jäävad juba suure huviga ootama kutset järgmisele toredale suurüritusele.
Kümnest üritusel kasutusse läinud panditopsist jõuab tagasi rohkem kui üheksa, isegi peaaegu kümme. Nimelt jääb kõigist kasutatud nõudest tagastamata ainult 4%. Parim prügi on see, mida pole tekkinud Kõik Panditopsi nõud on valmistatud Euroopa Liidus ja peamiselt polüpropüleenist. Tänu sellele on need vastupidavad, ohutud kasutamiseks kõiksuguste (sh kuumtöödeldud) toiduainetega, taluvad kuni 100-kraadist kuumust ning ei karda pesumasinat ega mikrolaineahju. Pole siis imestada, et nõud peavad vastu 100 kasutuskorda, mõned neist lausa 500 korda. Mis kõige olulisem – rohkete kasutuskordade tõttu oma kaubandusliku välimuse minetanud nõud ei lähe äraviskamisele, vaid need suunatakse tagasi ringlusse, kus nendest valmistatakse juba uus samaväärne toode. Prügi sorteerimine on küll hea, kuid parim prügi on mõistagi see, mida pole kunagi tekkinud. Enam pole aega oodata. Tee säästvam otsus juba täna! APRILL 2022
21
ROHEKONTORID
EESTI ROHEKONTORID näitavad eeskuju 2020. aastal saime uudistest näha-kuulda LHV suurest “värbamistööst”, kus pangahoone vahekatusele olid end äsja sisse seadnud 300 000 usinat mesilaskolleegi. Needsamad laialdast tähelepanu pälvinud tolmeldajad olid pelgalt üks sümboolne killuke ettevõtte laiast rohelisest tegevuskavast, mis tõi neile aasta lõpus aasta rohelise kontori tiitli. 12 kuud hiljem sai rohetöö eest samu vilju maitsta Utilitas.
Foto: LHV
Kokku on LHV katusel seitse mesitaru, kus elab ligi 300 000 mesilast.
TEKST: RIINA PALMISTE Kuidas tähtsa verstapostini jõuti? Millal astuti esimesed tõsisemad sammud rohelise kontori suunas? Milliseid põhimõtteid ja tegevusi on sestpeale kontoris rakendatud? Mida soovitada ettevõtetele, kes teevad alles esimesi arglikke samme selles suunas? Seda eeskujulikelt rohekontoritelt uurisimegi.
Utilitas lõi töötajatele elektrisõidukite pargi “Küllap ei toonud tunnustust pelgalt üks pintslitõmme suuremas pildis, vaid läbimõeldud ja terviklik lahendus,” pakub viimati tiitli pälvinud Utilitase rohelise kontori koordinaator Elina Kink. Ettevõtte sõnul on nad järginud keskkonnahoiu põhimõtteid oma tegevuses juba mõnda aega. Tõsisem samm rohelise kontori poole astuti aga kontorivahetusega. “Kuivõrd kontori tingimused vajasid ajakohastamist ning ees ootas uue kontori ehitamine, oli iseenesestmõistetav, et nii uute ruumide tehnilistes lahendustes kui ka sisustamises hoiame kinni keskkonda säästvatest põhimõtetest.” Töö oli kiire ja korralik
– kui uude kontorisse koliti sisse 29. aprillil, siis rohelise kontori sertifikaat pälviti juba 10. juunil. Pool aastat hiljem jõuti aasta rohelise kontori tiitlini. Olulise tähtsusega on ainuüksi Utilitase kontori kohavalik, mille puhul sai üheks põhikriteeriumiks võimalus kasutada keskkonnasõbralikku energiat. “Nii on uues kontoris kasutusel kaugküte, mis on teatavasti kõige väiksema jalajäljega kütteviis, ja roheline elekter,” avaldab Kink. Loetelu kõigist tehtud sammudest tuleks väga pikk, aga kui tuua välja siiski veel mõned, siis kontori küttelahendus on ruumipõhise reguleerimisega. Elektrit säästetakse targalt juhitud valgustusega, mis vähendab energiatarbimist isegi kuni viis korda. Vee tarbimist optimeeritakse automaatsete segistitega. Kuni selleni välja, et kontori sisustuses eelistatakse kodumaist ja ruumide elavdamiseks kasutatakse kohalike kunstnike teoseid. Eriliselt paistetakse silma sellega, et ollakse üks vähestest ettevõtetest, kes on loonud oma töötajatele kasutamiseks elektrisõidukite pargi. Ühiskasutuses elektrisõidukeid laetakse päikesepar-
Utilitase keskkonnateadlikud töötajad kontoris, mis pälvis möödunud aasta lõpus 2021. aasta rohelise kontori tiitli. Foto: Utilitas 22
APRILL 2022
LHV büroo- ja infohaldusjuht Age Leedo
Foto: LHV
kides ja koostootmisjaamades toodetud rohelise elektriga ning seda saab teha otse kontori parkimismajas.
Linnamesindusega tegelevas LHV-s alustati infohommikute sarjaga Varem sama tiitli pälvinud LHV sõnul on iga sellise protsessi puhul oluline sisemine soov midagi ära teha. “Just LHV inimesed ise olid need, kes soovisid astuda keskkonnasäästlikumale rajale, mis andiski väga hea kasvupinnase rohelise kontori poole liikumiseks,” avaldab ettevõtte büroo- ja infohaldusjuht Age Leedo, kelle sõnul ei saa muidugi alahinnata ka juhtkonna tuge ning avatud meelt uuendustega kaasa minna. Selleks et kõik sujuks libedalt, moodustati rohelise kontori töörühm, kelle ülesandeks sai olukord kaardistada, põhimõtted koostada ja seejärel neid samme ka teistele töökaaslastele tutvustada. Peale selle, et LHV on muutnud oma ruumid rohelisemaks selle sõna kõige otsesemas mõttes, on paari viimase aasta sees ellu viidud mitmeid teisi suuri muutusi. Esiteks hakati Tallinna kontoris kasutama rohelist energiat. Samal ajal töötati välja jäätmete sorteerimise süsteem. Kogutud biojäätmed töödeldakse ümber ning pannakse ringlusse. Näiteks eelmisel suvel kasvatati oma terrassil maitsetaimi ja tomateid, mis leidsid hiljem tee töötajate lõunalauale. Sellega loetelu ei piirdu. Koostöös rendileandjaga taotleti Tallinna hoonele BREEAM-i sertifikaat. Rääkimata regu-
laarsetest tööruumide sisekliima analüüsidest. Mööda ei saa vaadata ka varem mainitud 300 000 kolleegist, kelle töömaa on Tallinna kesklinna puud, põõsad ja lilled ning ülesandeks pakkuda linnakeskkonnale tolmendamisteenust. Usinate mesilaste meesaak pannakse purkidesse ja selle tarbib tööpere talve jooksul ära. Aktiivselt tegeletakse ka töötajate teadlikkuse suurendamisega – selleks alustati mõnda aega tagasi infohommikute sarjaga “Mis on tegelikult oluline?”. Igakuistel infohommikutel osalevad eri valdkondade eksperdid paneeldiskussioonis, mille teemad puudutavad nii töötaja, tööandja kui ka meid ümbritseva keskkonna heaolu.
Iga väike muutus loeb Utilitase rohelise kontori koordinaator ei tee saladust, et uudsed ja keskkonnasõbralikud lahendused ei ole paraku tänapäeval veel laialt levinud. Nende leidmine on ajakulukas ning rakendamine võib osutuda teistest kallimaks. Samas ei tohiks Elina Kingi sõnul lasta end sellest liialt heidutada, vaid võimalusel ikkagi aega ja raha panustada, et töökeskkond rohelisemaks muuta. “Rohetehnoloogia tundub esmapilgul kallim, aga võib sageli pikas perspektiivis hoopis odavamaks lahenduseks osutuda, kuna hoiab madalal püsikulud või parandab töötajate heaolu,” avaldab ta. Teistel roheluse poole püüdlevatel ettevõtetel soovitab Utilitas alustada pisikestest sammudest. “Iga väike muutus loeb. Sageli võivad juba needsamad väikesed tegevused viia olulise kokkuhoiuni ja heitmete vähendamiseni.” Ka LHV soovitus on alustada tasa ja targu. “Nii jõuate suurte tegudeni. Selleks et aru saada, milline on hetkeolukord ja mida peab parandama või muutma, on väga hea alustada Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni välja töötatud kontrollküsimustiku täitmisega. See annab selge ülevaate ja suuna tulevikuks,” annab Leedo nõu. Kes vajab siiski rohkem tuge ja nõustamist, siis ettevõtted ei ole kitsid oma kogemusi soovijatega jagama. “Võtke ühendust ja tulge meile külla,” julgustab Utilitase rohelise kontori koordinaator Elina Kink koostööle.
ÕHK ON ELU ALUS NING ÕHUKVALITEEDIST SÕLTUB INIMESTE TERVIS
CO2 ÕHUKVALITEEDI MONITOR AM7000 AM7000 on intelligentne töölaua siseõhu kvaliteedi monitor. j , Monitori suudab mõõta siseruumis kuut õhukvaliteedi näitajat, ed osakesed (PM2,5), CO2, milleks on temperatuur, niiskus, tahked ed ühendid. formaldehüüd ja lenduvad orgaanilised
SUUDAB JÄLGIDA SISEÕHU KVALITEETI JA VÄLJASTADA REAALAJAS ANDMEID TEMPERATUURI TÄPSUS: ±1 ℃, TÖÖTEMPERATUUR: –10 ℃ ~ 50 ℃
MOODNE JA KOMPAKTNE DISAIN
Õhukvaliteedi monitor AM7000 on ette nähtud kasutamiseks nii kodudes, kontorites, koolides, haiglates kui ka teistes avalikes siseruumides.
Lisainfo:
info@starlogic.ee
www.starlogic.ee
TÄHELEPANU: Olete oodatud osalema „Avatud LIFE projektide päeval“ 28. mail 2022 erinevas paigus üle Eesti! Üritused on TASUTA! LIFE programmil täitub maikuus 30 tegutsemisaastat. Selle päeva tähistamiseks avavad 10 LIFE projekti üle Eesti oma uksed ja kutsuvad kõiki huvilisi külla, et näidata, mida nad meie looduse ja keskkonna heaks teinud on. Põnevaid ja jõukohaseid tegevusi jagub kogu perele. Milline hea võimalus: • minna metsamatkale lendorava radadele (Ida-Viru mk); • avastada Muhu pärandkooslusi läbi virtuaalsete matkaradade (Saare mk); • järele proovida, kui sügavale laukasse on võimalik taastatud Soosaare soos vajuda (Viljandi mk); • kuulda sademeveeprobleemidest ja nende looduspõhistest lahendustest Viimsi näitel (Harju mk); • tutvuda kahepaiksete eluoluga Mädapea tammikus (Lääne-Viru mk); • heita pilku varjatud veemaailma RMK Põlula kalakasvatuskeskuses (Lääne-Viru mk); • nautida hommikukontserti koos pikniku ja mõtiskeluga Nedrema looduskaitsealal (Pärnu mk); • minna seikluslikule matkale Aidu karjääri (Ida-Viru mk); • nautida paadiretke Emajõel (Tartu mk); • panna käed külge Pudisoo jõe talgupäeval (Harju mk)! Erinevatesse sihtkohtadesse väljuvad eri piirkondadest tasuta bussid. Kohtade arv on piiratud, registreerimine avatakse mai alguses!
Täpsem info:
life.envir.ee
Broneeri kuupäev varakult ja veeda koos pere ja sõpradega mõnus päev looduses! Samal päeval on Eesti Loodusmuuseumi ja AHHAA teaduskeskuse külastamine soodushinnaga. Kasuta kassas märksõna „LIFE30“.
LIFE Connecting Meadows LIFE IP CleanEST LIFE Happyfish LIFE IP ForEst&FarmLand Flying Squirrel LIFE LIFE Revives LIFE Mires Estonia LIFE UrbanStorm WOODMEADOWLIFE CoastNet LIFE
