Milline on keskkonnasõbralik pakend?

“Pakend on keskkonnasõbralik, kui seda saab korduvalt kasutada ja seda on lihtne ümber töödelda.”

Keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala

Teekond keskkonnasõbralikuma eluviisi juurde on pikk. Kui aga esimesed sammud prügi sorteerimise näol on tehtud, on hea aeg järgmiste sammude peale mõtlemiseks.

TEKST: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Pakendite liigiti kogumine on nende materjalina ringlusesse tagasi saatmise jaoks esmatähtis. Kahjuks ei ole aga päris kõiki kogutud jäätmeid võimalik uuesti kasutada. Palju räägitakse keskkonnasõbralikest ja biolagunevatest pakenditest, kuid mida see kõik tegelikult tähendab?

Küsisime keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kala käest, mida keskkonnasõbralik pakend endast kujutab ja kuidas toidupoes käies paremaid valikud teha.

“Keskkonna seisukohalt on alati kõige parem jäätmeid, sealhulgas pakendeid, vähem tekitada,” nendib keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala. Täiesti pakendivaba elu ei ole tihti aga võimalik, mistõttu ongi tähtis pakendid liigiti koguda. “Materjalide ringlus säästab loodusvarasid ja energiat. Näiteks kulub paberi ümbertöötlemiseks vaid kolmandik energiast ja murdosa veest võrreldes paberi tootmisega esmasest puidukiust.”

“Pakend on keskkonnasõbralik, kui seda saab korduvalt kasutada ja seda on lihtne ümber töödelda,” ütleb Mari. Seetõttu soovitabki ta võimalusel plasti asemel alati eelistada klaasi, metalli või pappi. Spetsialist lisab, et keskkonnasõbralik pakend on pakend, mis koosneb ainult ühest materjalist: “Näiteks on väga keeruline materjalina kasutusele võtta mahlapakki, mis koosneb papist, plastist ja fooliumist.”

Me teame, et ka plasti töödeldakse ümber, kuid sellegipoolest soovitakse võimalusel plastpakendeid alati vältida. Mari ütleb, et peamine põhjus selle taga on plasti lühike eluiga: “Plasti kvaliteet muutub töötlemisel kehvemaks. Klaas ja metall seevastu on materjalid, mida saab lõpmatuseni ümber töödelda.” Lisaks ei ole kahjuks võimalik kõiki liigiti kogutud plastpakendeid ümber töödelda. “Plast on keeruline materjal ja seda on mitut erinevat liiki. Üks pakend võib koosneda mitmest erinevast plastist, näiteks pudel ühest, kork teisest ja etikett kolmandast materjalist. See teeb ümbertöötlemise keeruliseks. Seepärast on mõistlik juba poes eelistada pakendeid, mida saab korduvalt kasutada või mida on lihtne ümber töödelda,” selgitab keskkonnahariduse spetsialist, miks plastpakend niivõrd halb valik on.

Biolagunevate pakendite kohta ütleb Mari, et neid võib julgelt kasutada seni, kuni need on vanapaberist. Paberil on kindel eluiga, pärast mida on sellest võimalik keskkonnasõbralikul viisil vabaneda. “Paberit saab ümber töödelda seitse korda, iga töötlemisega jäävad paberikiud lühemaks ja lõpuks kvaliteetseid pabertooteid valmistada enam ei saa. Näiteks munakarbid on toodetud viimase kasutusringi vanapaberist ja need võib julgelt kompostida.” Veel tasub kompostimiseks kõrvale panna need papist ja paberist pakendid, mis on määrdunud. Enamasti tähendab see toidupakendeid. Praegu, kus restoranidest toidu kojutellimine on äärmiselt populaarne, tekib ka palju toidujäätmetega pakendeid. Paberi ja papi konteineritesse oodatakse siiski ainult puhast paberit ja pappi, mis tähendab, et rasvased toidukarbid tuleks kompostida või visata segaolmejäätmete konteinerisse.

Ka mõnedel plastpakenditel on peal biolagunev märgis, mis tähendaks justkui seda, et neid võib koos muude toidujäätmetega kompostida. Seda Mari Kala aga siiski teha ei soovita: “Biolagunevat plasti seevastu soovitada ei saa, sest enamasti vajavad sellised pakendid tööstuslikku kompostimist ning koduaias neid kompostida ei õnnestu.”

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine, nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.

Allikas: keskkonnaministeerium.ee