Tervisemeeter (kevad 2023)

Salakaval päike!

Melanoomi esineb järjest enam noortel inimestel ning eriti ohtlikuks peetakse naha kiiret ja korduvat põletamist päikese käes, nagu juhtub näiteks lõunamaareisidel. Loe lk 10

Professor Margus

Viigimaa:

inimeste enda kätes on palju rohkem, kui nad ise arvavad!

Loe lk 6

PEAVALUDEST VABAKS

Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et peavalu on lihtsalt normaalne elu osa ja tegu polegi eraldi haigusega. Probleemne on ka olukord, kui ravis pannakse kogu rõhk ainult ravimite võtmisele ja mittefarmakoloogilisi meetmeid ei rakendata üldse või rakendatakse minimaalselt. Kuidas peavaludega võidelda?

Loe lk 4

NOHUST LAHTI

Nohu leevendamiseks ja raviks on olemas mitmeid looduslikke vahendeid. Kõige olulisem on mitte saata nohust last lasteaeda või kooli. Jää ka ise kodukontorisse, et teisi mitte nakatada. Kuidas ja milliste looduslike vahenditega ennast nohu ajal turgutada?

Loe lk 7

HOIA KAALU KA KESKEAS

Kas tuleb tuttav ette? Kilod üha kogunevad ja see, mis töötas 20–30-aastaselt – kalorite vähendamine, füüsiline aktiivsus, erinevad praktikad –, enam ei aita. Kuidas langetada kaalu, kui oled vanuses 40+?

Loe lk 9

KÕIGE OLULISEM

PENSIONISAMMAS

Kui mõne muu aine puuduse korral annab organism meile sellest üsna pea märku, siis D-vitamiini defitsiiti tunneme alles pensionieas. Miks D-vitamiini regulaarne tarbimine oluline on?

Loe lk 3

Hind: 3.90 €

Kevad 2023

Vaata lk 3

Uuring: Eesti elanikud on kõige rohkem rahul eriarstiabiga

Eelmisel aastal olid Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 65% Eesti elanikest ja arstiabi kättesaadavust pidas heaks üle poole elanikkonnast, selgus Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.

Möödunud aastal puutus Eesti tervishoiusüsteemiga ühel või teisel moel kokku 97% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (80%), külastati perearsti või pereõde (69%), käidi hambaarsti juures (59%) või eriarsti vastuvõtul (50%). Kõige enam oldi rahul eriarstiabiga, ligi üheksa patsienti kümnest (88%) jäid oma viimase arstivisiidiga rahule. Allikas: Tervisekassa

Lugejamäng

Tülikad peavalud segavad keskendumist ja normaalset eluviisi. Kahjuks kannatab 93% inimestest mingit tüüpi peavalu käes. Kuidas leevendada ja ennetada pingepeavalusid, mis on kõige sagedamini esinev peavalu tüüp? Õige vastuse leiad lk 4-5.

Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse kümnele õnnelikule välja üks purk Magnesium Pro Expert MGR N30 tablette Vastuseid ootame hiljemalt 15.04.2023

Grow Finance/Repforce OÜ, Veskiposti 2, AVALA Ärihoone, 10138 Tallinn või e-aadressil ipharma@repforce.ee

D-vitamiin on meie tervise pensionisammas

On inimesi, kes suhtuvad D-vitamiini võtmisesse väga tõsiselt, kuid on ka neid, kes usuvad, et küllap on meie organism elukeskkonnaga kohastunud. Uurisime doktor Leho Ripsi käest, kuidas selle D-vitamiiniga siis lugu on, kas, kes ja kui palju seda võtma peaks ning kui palju saame selle juures loota päikesele, mida viimasel ajal niigi harva näinud oleme.

D-VITAMIINI PUUDUS ENDAST MÄRKU EI ANNA

Dr Rips ütleb väga tabavalt: „D-vitamiin on nagu meie tervise pensionisammas: aeglaselt korjad, eriti hästi aru ei saa, et midagi muutub, aga pensionieas vaatad, et midagi ikka on kogunenud.“ See ongi üks põhjuseid, miks D-vitamiini võtmisesse alati täie tõsidusega ei suhtuta – D-vitamiini defitsiidil esineb akuutseid ehk ägedaid sümptomeid üliharva, mis tähendab, et igapäevases elus me D-vitamiini puudust ei taju.

Kui mõne muu aine puuduse korral annab organism meile sellest üsna pea märku, siis D-vitamiini defitsiiti tunneme alles pensionieas. „D-vitamiini puuduse korral tekib kumuleeruv efekt, kus aastatepikkune defitsiit põhjustab hulga probleeme. Näiteks on luude hõrenemine üks väga tõsine probleem, mida näeme järjest noorematel inimestel. Ka mängib D-vitamiin olulist rolli immuunsüsteemi toimimises ja viirushaigustega võitlemises.

Niisiis võib pikaaegne D-vitamiini puudus suurendada näiteks viirus-

haigustesse haigestumise riski. D-vitamiini defitsiit on aga tõesti olukord, mida silmaga näha ei ole, sest puuduvad selged tunnused,“ selgitab dr Rips. „Nii võimegi väita, et D-vitamiini dividendid võtame välja sageli alles vanemas eas, harvemini esinevate luumurdude, üldiste terviseprobleemide, vigastuste ning parema koordinatsiooni ja lihasjõu näol.“

MIKS MEIL TEKIB D-VITAMIINI PUUDUS?

Peamine põhjus, miks meil D-vitamiini defitsiit tekib, on see, et inimesed veedavad tänapäeval väljas väga vähe aega. „Üks väga levinud valearusaam on see, et D-vitamiini ei ole vaja juurde võtta, sest meie organism on kohastunud vähese päikesega. See argument ei võta aga arvesse tänapäevast elustiili. Meie vanavanemad olid võib-olla tõesti kohastunud siinse kliimaga, aga nemad veetsid ka palju rohkem aega väljas. Ühtegi ilusat ilma nad toas ei raisanud ja nii saadi sellest vähesest päikesest viimnegi piisk kätte. Seda tänapäeval aga enam ilmselgelt ei ole.“

Muidugi mängib põhjamaa inimeste vähestes D-vitamiini varudes rolli ka ilm. Kõige parem looduslik D-vitamiini allikas on loomulikult päike, aga nagu me ise teame, on külmematel kuudel päikest väga vähe näha. Ja isegi

D-vitamiini puudus on eelkõige seotud meie tubase elustiiliga.

kui juhtub olema päikeseline talv, siis tegelikult ei ole sellest meile palju kasu, sest talvel on päikesekiirguse nurk meie naha suhtes selline, et D-vitamiini süntees on minimaalne või puudub sootuks. Öeldakse, et meie laiuskraadil on päikese abil loodusliku D-vitamiini tootmine võimalik maist kuni septembrini, mis tähendab, et sügisel ja talvel peaksime me kõik tegelikult D-vitamiini lisaks võtma.

Kolmandaks D-vitamiini defitsiidi laia leviku põhjuseks peab dr Rips viimase aja tendentsi päikesekreeme ülekasutada. „Nahavähi risk on intensiivse päikesekiirguse käes kindlasti suur ja hoiatused selle suhtes adekvaatsed,

aga absoluutne hirm ükskõik mille ees võib meile tihti teha karuteene. Päikesekreemid blokeerivad D-vitamiini tekke organismis ega lase nahal päikesega harjuda. Kui nahal ei ole kunagi tekkinud võimalust päikesekiirgusega toime tulla, sest seda on alati katnud päikesekreem, siis ongi risk end päikese käes kahjustada suurem. Ükski päikesekreem ei garanteeri, et teil ei teki nahavähki, küll aga garanteerib päikesekreem selle, et tol päeval organism D-vitamiini ei sünteesi.“ See ei tähenda aga seda, et peaksime suvel end rannas praadima, vaid seda, et nii päikesekreemi kui ka päevitamisse tuleb suhtuda kaine mõistusega.

Ka toiduga on D-vitamiini asendada väga keeruline. „D-vitamiini leidub palju näiteks kalatoodetes, mis peaksid looduse poolt meie toidulauale kuuluma, aga neid inimesed enam väga süüa ei taha. Ja isegi kui kalatooteid mõistlikus ja õiges koguses tarbida, ei ole sealt saadav D-vitamiin piisav defitsiidi vältimiseks.“

D-VITAMIINI PEAKSID VÕTMA NII VANAD KUI KA NOORED

Kuigi vananedes naha võime D-vitamiini sünteesida väheneb ja väheneb ka aeg, mis väljas veedetakse, siis praeguste teadusuuringute kohaselt ei eristata noorte ja eakate üldist vajadust D-vitamiini tarbida. „Meie publitseeritud uuringud Eesti noorte D-vitamiini taseme kohta näitavad, et isegi suvel on neil see seis üsna kehv. Põhjuseks on meie elustiil. Noored ei käi enam väljas. Sarnaselt eakatega veedavad nad suurema osa oma ajast siseruumides, nii et üldiselt kehtivad kõikidele vanusegruppidele samad reeglid. Kindlasti on individuaalseid erinevusi, aga need on pigem erandid,“ selgitab dr Rips.

Hoolikamalt peaksid oma D-vitamiini taset aga kindlasti jälgima naised ja inimesed, kes maadlevad kaaluprobleemidega. „Naiste ja meeste võime D-vitamiini sünteesida on küll sama, aga naistel tihemini esinev aneemia teeb oma töö. Kui rauda on organismis vähe, siis D-vitamiini transport luudesse on häiritud, isegi kui seda on kehas piisavalt.“

Ülekaalulisuse puhul aga võib sattuda olukorda, kus D-vitamiini on organismis isegi liiga palju, aga kasu sellest siiski ei saada. „Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis see ladestubki rasvas. Ülekaalulistel juhtub seetõttu sageli nii, et ladestunud rasv justkui tõmbab D-vitamiini endasse, mille tõttu organism seda keha funktsioonivajaduste jaoks kasutada ei saa.“ Sellel samal põhjusel peab ettevaatlik olema ka kaalu kiirelt kaotades, sest kaalu langedes hakkab D-vitamiini suurel hulgal vabanema ja kui D-vitamiini preparaate veel lisaks tarbitakse, võib tekkida üleannustamise oht.

Kõige parem looduslik D-vitamiini allikas on loomulikult päike. Foto: Shutterstock

LEHO RIPS MD, ortopeed Tartu Ülikooli Kliinikum, Sporditraumatoloogia Keskus. Tartu Ülikool

Peavaludest priiks

Pingepeavalud on kõige levinum neuroloogiline haigus, mida elu jooksul kogeb üle poolte inimestest. Uurisime neuroloog Alo-Rainer Leheste käest, kuidas selliste peavaludega toime tulla ja mismoodi neid ennetada.

DR ALO-RAINER LEHESTE

Arst-õppejõud neuroloogia erialal; SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Kuidas pingepeavalu ära tunda? Mis seda tekitab?

kartlikkusest ja helitundlikkusest tohib maksimaalselt esineda vaid üks (tüüpilisel juhul pole kumbagi). Lisasin kirjelduse ette sihilikult sõna „klassikaliselt“, kuna alati võib esineda ka ebatüüpilisi haigusjuhtusid, mis päris sajaprotsendiliselt kriteeriume ei täida. Pingepeavalu atakk võib kesta 30 minutist kuni 7 päevani.

Pingepeavalude tekke täpse

episoodilise ja kroonilise (15 või rohkem päeva kuu kohta) pingepeavalu jaoks mõneti erinevad –näiteks kroonilise vormi puhul on selgelt suurem roll geneetilistel faktoritel (n-ö eelsoodumuse aspekt). Kroonilise vormi korral toimub juba kesknärvisüsteemi valu töötlevates juhteteedes ja keskustes

sensitisatsioon, mis viib n-ö valu võimendatud tajumiseni, valu töötluse häireni. Stress, unetus, üleväsimus ja veel mitmed tegurid võivad samuti pingepeavalusid provotseerida.

Kuidas leevendada pingepeavalu? Kas sobib lihtne valuvaigisti või on mõni parem lahendus? Kui peavalud on harvad (näiteks mõned korrad kuus), siis piisab tavalistest käsimüügi valuvaigistitest. Soovitatavalt kohe valu tekkides, et efekt oleks võimalikult hea. Sobivad näiteks ibuprofeen või paratsetamool. Peavalude ravis on rangelt soovitatav vältida opioide, nagu kodeiin või tramadool, kuna need võivad soodustada valuprobleemi krooniliseks muutumist. Kui peavalupäevasid on kuu kohta juba neli või rohkem (eriti kui nõnda juba mitme kuu jooksul), siis võib osutuda vajalikuks ka profülaktiline ravi. Sellisel juhul peaks pöörduma perearsti vastuvõtule, kes olukorda hindab ja vajadusel neuroloogile suunab. Harvade ja nõrgemate peavaludega ei peagi alati ilmtingimata tabletti võtma – jalutuskäik värske õhu käes või näiteks magamine on sageli positiivse efektiga. Abi võib olla ka pea ja kaelapiirkonna lihaste masseerimisest või venitusharjutustest.

Kuidas pingepeavalusid ennetada?

Üldised tervisliku eluviisi põhitõed kehtivad ka siinkohal.

Normaalne unerežiim – tüüpiliselt 7–8 tundi und päevas; oluline indikaator on see, kas ärkate hommikul puhanuna või mitte. Uneprobleemide korral peab kindlasti nendega tegelema ja unerohud on siiski n-ö viimase rea variant, kui muudmoodi pole õnnestunud seisu parandada, või siis lühiajaline toetav meede.

Regulaarne füüsiline aktiivsus – eelistatult aeroobne tegevus, näiteks jalutamine, ujumine vms.

Koormus ei pea üldse olema suur, aga oluline on just regulaarsus. Näiteks 3–4 korda nädalas 30–45 minutit korraga on juba väga hästi. Trennil on nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele suurepärane efekt.

Kaela- ja õlavöötme pingete korral spetsiaalsete harjutuste tegemine, vajadusel füsioterapeudi poole pöördumine. Esmased har-

jutuste juhendid saab ka perearstilt või internetist (ise otsides tuleb kindlasti ka allika usaldusväärsust kriitiliselt hinnata). Kindlasti tasub investeerida ka heasse madratsisse ja patja.

Kaasuvate haiguste kontrolli all hoidmine. Eeskätt on peavaludel oluline komorbiidsus (koos esinemine) näiteks depressiooni ja ärevushäiretega, aga tegelema peaks kõigi seisunditega, mis paralleelselt olemas on. Tooksin eraldi välja ka obstruktiivse uneapnoe, mis mõjutab negatiivselt und ja on paljudele seisunditele (sh peavaludele) riskiteguriks.

Toitumise teema on ehk olulisem küll migreeni kontekstis, aga oma roll on sellel ka pingepeavalude puhul. Tervislik toitumine aitab kõigi haiguste korral, aga tooksin välja just selle, et toitumise intervallid peaksid olema võimalikult regulaarsed ja toidukordi ei tohiks vahele jätta, kuna tühi kõht võib peavalu provotseerida. Ka liigne kofeiin ja vähene vedeliku tarbimine ei mõju hästi. Neist viimane on praktikas väga levinud ja pärast selle korrigeerimist tunnevad inimesed sageli olulist positiivset efekti.

Omaette teema on peavalu ennetamine sagedaste või krooniliste pingepeavalude korral. Nende jaoks kasutatakse spetsiifilisi preparaate, mille eesmärk on ajas peavalupäevade sageduse langetamine. Rakendatud peavad olema aga ka kõik eelnevalt toodud punktid, vastasel juhul ei pruugi head raviefekti saada. Tablett üksi sellistel juhtudel lahendus ei ole.

Millist rolli mängib magneesium pingepeavalude ja lihaskrampide leevendamises ja ennetamises?

Magneesiumi rolli on rohkem uuritud migreeni teemal, kus ta on üks preventiivse ravi variantidest (reeglina mitte küll esimene valik). Pingepeavalude korral pole tegu rutiinse ravisoovitusega, ent kuna magneesiumi kõrvaltoimete profiil on suhteliselt hea ja magneesiumi defitsiit võib olla peavaludega seotud, siis võib teda raviks proovida. Soovitaks siiski see enne arstiga läbi rääkida. Pigem näen magneesiumil rolli ennetavas ravis, mitte hooravimina.

Tüüpiline doos võiks olla 400–600 mg päevas. Magneesiumi defitsiidi kohta mainiks veel seda, et tavapärane vereanalüüs peegeldab tema reaalset taset organismis väga halvasti, kuna enamik magneesiumist paikneb rakkudes. Ru-

tiinselt määratakse aga rakuvälist hulka (1–2% koguhulgast).

Lihaskrampide korral leiab magneesium sageli soovitamist, aga suuremahulised uuringud pole tegelikult tema kindlat positiivset mõju kinnitada suutnud. Seega seda kasutatakse palju, aga tegelikult objektiivne tõendus, et see toimiks, pigem puudub.

Kui kuu kohta on peavaluga päevasid neli või rohkem, võib osutuda vajalikuks peavalu profülaktiline ravi.

Millised on kõige sagedasemad eksiarvamused peavaludega seoses? Mida tehakse tihti valesti? Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et peavalu (pingepeavalu või migreen) on lihtsalt normaalne elu osa ja tegu polegi eraldi haigusega. Õnneks on see mõttelaad aja edenedes järjest rohkem tagaplaanile jäänud ja tänapäeval on teadlikkus teemast oluliselt kasvanud. Eriti vale on see juhtudel, kui peavalu on sage või krooniline – sellisel juhul on tegu juba tugevalt elukvaliteeti halvava seisundiga, millel on ka negatiivne sotsioökonoomiline

mõju, näiteks töölt puudumise või töövõime languse kaudu.

Tihtipeale leiab aset ka olukord, kus peavalud muutuvad väga sagedaks või lausa krooniliseks, aga jätkatakse ainult hooravimite (ibuprofeen, paratsetamool jt sarnased)

tarvitamisega ega pöörduta arsti poole. Paraku on ka olukordi, kus peavalude temaatikaga vähem tegelevad meditsiinitöötajad ei taba ära õiget hetke, et patsienti spetsialistile suunata. Sellisel juhul on kõrge risk ravimite liigtarvitamise peavalu (medication overuse headache) arenemiseks. Üldiselt kui kuu kohta on peavaluga päevasid neli või rohkem, võib osutuda vajalikuks peavalu profülaktiline ravi. Tegu on igapäevase raviga ja hoopis teistsuguse toimemehhanismiga preparaatidega. Probleemne on ka olukord, kui ravis pannakse kogu rõhk ainult ravimite võtmisele ja mittefarmakoloogilisi meetmeid ei rakendata üldse või rakendatakse minimaalselt. Eriti oluline on see taas just sagedase või kroonilise peavalu korral. Hea tulemus eeldab mõlema paralleelset rakendamist. Peamised mittefarmakoloogilised meetmed on näiteks normaalne unerežiim, regulaarne (aeroobne) füüsiline aktiivsus, tervislik dieet, tegelemine kaela- ja õlavöötme pingetega, piisav vedelikutarbimine. Vastuvõttude praktika põhjal võib öelda, et regulaarsed spordi- ja võimlemisharjumused on täiskasvanud elanikkonna hulgas kahjuks pigem erand kui reegel.

Regulaarne füüsiline aktiivsus on hea viis peavalude ennetamiseks. Foto: Shutterstock

Inimeste endi kätes on rohkem, kui nad arvavad

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarsti ja kardioloogiakeskuse teadusjuhi prof Margus Viigimaa sõnul peituvad Vahemere dieedis laialdased kasulikud tervisemõjud ning seda eriti kõrge kolesteroolitasemega patsientidele. „Kui kõik ka mõõdukalt ülekaalulised inimesed langetaksid oma kaloraaži 10% ja pöörduksid mõõduka Vahemere maade dieedi poole, tooks see meeletu tervena elatud eluaastate arvu kasvu,“ ütleb Viigimaa.

PROFESSOR MARGUS VIIGIMAA

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla kardioloog, kardioloogiakeskuse teadusjuht

Mis on Vahemere inimeste pikema eluea ja parema tervise saladus?

See hõlmab kahte komponenti: Vahemere dieet ja sotsiaalne elustiil. Vahemere dieedis on rõhk taimsel ja hooajalisel vähetöödeldud toidul. Olulised on pähklid, puu- ja köögiviljad, oliiviõli, täisteraviljast tooted (pruun riis, kinoa, hirss) ning värsked kalatoidud. Punane liha on teisejärguline. Soola asemel kasutatakse mitmeid erinevaid ürte ja see aitab vererõhuhaiguste progressiooni pidurdada või üldse ära hoida. Magustoite asendavad puuviljad ja marjad. Eestis on võrreldes Vahemere maadega soolaste ja magusate snäkkide, suhkru ning suhkruga magustatud jookide osakaal toidupüramiidis

liiga suur. 2010. aastal tunnustas UNESCO Vahemere dieeti kui inimkonna kultuurilist pärandit. Inimesed toituvad tervislikult, aga selle juures on ka sotsiaalne pool.

Kui palju saab inimene südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ise ära teha?

Inimeste enda kätes on palju rohkem, kui nad ise arvavad. See moodustab kogu ennetusest 50% või isegi rohkem. 25 aastat tagasi läbi viidud uuringus selgus, kuidas Rootsi inimesed usuvad Eesti inimestest oluliselt rohkem, et nende tervisekäitumine aitab kardiovaskulaarhaigusi ennetada. Isegi nüüd, kui terviseteadlikkus on

suurenenud, loodetakse ikka suurel määral arstiabile ja arvatakse, et palju seisneb ka geneetikas.

Olete öelnud, et Vahemere dieet on elukestva hea tervise kuldstandard. Millist kasu toob see dieet kõrge kolesteroolitasemega patsientidele?

Vahemere dieet normaliseerib vererõhku, langetab LDL-kolesterooli taset, tõstab HDL-kolesterooli taset ja aitab vähendada kehakaalu. Lisaks sellele vähendab see diabeedi väljakujunemise riski 50% võrra ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise riski 31% võrra. Veel on teada, et dieet vähendab vähi, depressiooni ja dementsuse riski, tugevdab luid ning vähendab oksüdatiivset stressi.

Millised oleksid olulisemad väljavõtted Vahemere dieediga seotud uuringutest, kui pidada silmas kolesteroolitaseme langetamist ja südamehaiguste ennetamist?

Väiksemaid uuringuid on Vahemere dieedist palju tehtud. Kõr-

Tervisliku menüü omadused

SVH riski vähendamiseks on soovitatav rakendada Vahemere (või sellesarnast) dieeti

Eelistatud on rohkem taimsel toidul ja vähem loomsel toidul põhinev menüü

Kogu päevane soola tarbimine < 5 grammi

30–45 grammi kiudaineid päevas, eelistatult täisteratoodetest

≥ 200 grammi puuvilja päevas (≥ 2–3 portsjonit)

≥ 200 grammi köögivilja päevas (≥ 2–3 portsjonit)

Punase liha tarbimist tuleks vähendada maksimaalselt 350–500 grammini nädalas, eelkõige tuleks vähendada töödeldud liha tarbimist

Kala, eelkõige rasvane kala, on soovitatav 1–2 korda nädalas

30 grammi ilma soolata pähkleid päevas

Alkoholi tarbimist on soovitatav piirata maksimaalselt 100 grammini nädalas

Piirata tuleb suhkruga magustatud jookide, näiteks karastusjookide ja puuviljamahlade tarbimist

Allikas: Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta kardiovaskulaarhaiguste preventsiooni juhendi dieedisoovitused

gema taseme tõendatuse jaoks on vaja randomiseeritud uuringut. Üks olulisemaid on PREDIMEDi uuring, mis on avaldatud New England Journal of Medicine’i meditsiiniajakirjas (üks suurima mõjufaktoriga meditsiiniajakirju).

Uuring viidi läbi Hispaanias suure kardiovaskulaarse riskiga inimese seas vanuses 55–80 eluaastat. Uuringus jaotati osalejad kolme gruppi: ühele soovitati toidus vähendada loomseid rasvu, teisele grupile süüa rohkem pähkleid ja kolmandale grupile tarbida esimese külmpressi (extra virgin) oliiviõli. Pärast nelja aasta ja ka-

heksa kuu pikkust jälgimisperioodi uuring katkestati, sest saadi piisavalt head tulemused. Oliiviõli osakaalu toidulaual suurendanud inimestel vähenes kardiovaskulaarrisk 31% võrra ja pähklite kogust suurendanud inimestel vastavalt 28% võrra. Seega vähenes mõlemal juhul kardiovaskulaarne risk ligi kolmandiku võrra. Leiti, et uuringus osalejatel vähenes müokardiinfarkti ja insuldi väljakujunemise tõenäosus. Lisaks leiti, et dieedi abil väheneb metaboolse sündroomi, diabeedi, hüpertooniatõve, hüperkolesteroleemia ja põletikureaktsiooni teke.

Inimesed toituvad tervislikult, aga selle juures on ka sotsiaalne pool.

Nohust saab lahti ka looduslike vahenditega

Kuidas nohust looduslike vahenditega vabaneda, selgitab Revali Raeapteegi proviisor-juhataja

Triinu Entsik- Grünberg. Selgub, et valikut on küll ja veel.

Kui viirushaigus hakkab ligi hiilima, lähen tavaliselt ka sauna. Tilgutan kerisele visatavasse vette eukalüptiõli, teen kümmet eeterlikku õli sisaldava seguga kanarbikuteed ja püüan võtta aja maha, et organism saaks rahulikult viirusega võidelda. Tavaliselt see aitab.

Lapsepõlvest mäletan, et kui hakkasin haigeks jääma, tegi ema kanasuppi. Kui palavikku veel ei olnud, tehti ka sinepiga jalavanni.

Juua anti kas pärnaõie-, mustasõstra-, vaarikavarre- või vaarikamoositeed meega ja pärast seda oli sooja teki alla magama minek. Esimesel päeval, kui alles tundsid, et hakkad haigeks jääma, oli väga oluline puhata. Seda korrutan ka oma patsientidele.

Kui nohu oli juba kinni, siis kasutati meie peres Kuldtähe palsamit (mentool, kamper, piparmündiõli, eukalüpt, nelgiõli) kas kaelale määrituna või inhalatsiooniks.

Eeterlike õlide inhalatsioon on ka praegusel ajal õigel kohal. Erinevate õlide valik selleks on nüüdisajal määratult suurem.

Eukalüpti, magusa apelsini, mürdi ja sidruni eeterlike õlide segust kapslid on head sekreedi vedeldajad nii sinusiidi kui ka bronhiidi korral.

Eeterlike õlide inhalatsioon on ka praegusel ajal õigel kohal.

Nina limaskesta hooldusvahendina on saadaval mitmeid looduslikke tooteid, mis kergendavad hingamist ning niisutavad ja kaitsevad limaskesta. Saadaval on naturaalne õlide segu, mis sisaldab teepuu ja eukalüpti eeterlikku õli ning saialilleja siberi nulu õli. Samuti ninasprei, mis sisaldab astelpajuõli, saialilletinktuuri, punase päevakübara tinktuuri, eukalüptiõli, nuluõli ja piparmündiõli. Või preparaat, mis sisaldab astelpaju-, sidruni- ja piparmündiõli ning taruvaigutinktuuri.

Nina loputamiseks sobib looduslik steriilne merevesi, mis vähendab tõhusalt nina ja urgete kinnisust külmetuse, gripi, heinapalaviku või allergia korral, puhastab aktiivselt ninakäike ning niisutab nina limaskesta. Nina tundliku

limaskesta sümptomite leevendamiseks leidub looduslikku merevett nii eukalüptiõliga kui ka aaloeekstraktiga. Soft variant aitab limaskestal säilitada niiskust ning filtreerida ja niisutada õhku. See aitab hingamissüsteemil tervena püsida. Selle ninalahuse soolasisaldus on kohandatud keha loomuliku soolatasemega ja seetõttu toimib ta ninale õrnalt.

Organismi turgutamise eesmärgil kuumale teele lisamiseks sobib kümne ürdi eeterlikest õlidest koosnev segu. See sisaldab harilikku aniisi, hiina kaneeli, harilikku sidrunheina, harilikku sidrunipuud, tähklavendlit, lõhnavat muskaadipuud, nelki, lavendlilehist salveid, laialehist lavendlit ja tüümiani. Kõigepealt võiks eeterlike õlide auru sisse hingata ja alles seejärel tee ära juua.

Kaelale määrimiseks ja inhalatsiooniks sobib juba artiklis varem mainitud Kuldtähe palsam, mis sisaldab mentooli, kamprit, piparmündiõli, eukalüpti ning nelgiõli.

Sissehingamiseks sobivad erinevad eeterlikud õlid, näiteks eukalüpti-, teepuu-, nulu- ja männiõli. Neid võib panna näpuotstele, aroomilambi sisse või teha vanamoodsal moel inhalatsiooni kuuma veega.

Viimasena, kuid kindlasti mitte vähem tähtsana tuleb mainida ravimtaimeteesid, mis ajavad higistama ja suurendavad uriinieritust. Viirushaigustest kiiremini paranemisel on eriti olulised pärnaõis, kanarbik ja kummel.

LASTE NOHU

Laste puhul on esimene oluline asi õppida õigesti nuuskama. Oluline on nuusata üks ninapool korraga. Nina loputamiseks soovitame merevett sisaldavaid aerosoole, mis veeldavad sekreeti ja kergendavad selle eritumist ninast. Samuti on hea õhtul enne magamaminekut määrida rindkerele näiteks teepuuõli, mille aurud kergendavad hingamist. Inhaleerimiseks võib kasutada ka nohupulka. Lastele on olemas ka spetsiaalsed eeterlikke õlisid sisaldavad plaastrid, mida võib pidžaama külge kleepida.

Kui ei ole palavikku, siis võiks teha soojendavaid jalavanne või määrida jalatallad ja varbavahed kokku näiteks hanerasva-nuluõli salviga ning katta need sokkidega. Nohune laps ega täiskasvanu ei tohi lasteaeda ega tööle minna, sest võib teisi nakatada.

TRIINU ENTSIKGRÜNBEG Revali Raeapteegi proviisor-juhataja

Foto: Tiit Aunaste

Kuumale teele lisamiseks sobib kümne ürdi eeterlikest õlidest koosnev segu. Foto: Shutterstock

Unerohu võtmine on libe tee

„Me kipume arvama, et uneajast võiks kogu aeg lõivu võtta – kui tervis on hea ja tööd palju, tundub uni aja raiskamisena,“ tõdeb unearst dr Marlit Veldi. Kuidas on aga unega lood tegelikult?

Mida enne uinumist vältida?

DR MARLIT

VELDI

Tartu Ülikooli

Kliinikum, kõrva-, nina- ja kurguarst, unearst

Paar tundi enne magamaminekut ei ole suurem söök kindlasti hea. Minu juurde on tulnud näiteks inimesi, kes kurdavad, et nad enam-vähem söövad end magama ja ärkavad siis öösel kell kolm refluksi vaevusega. Refluks on unega väga seotud. Samas päris tühja kõhuga ei ole ka hea voodisse minna – näiteks on noori, kes hoiavad oma kehakaalu, söövad kell viis õhtul viimase võileiva ega jää siis magama või ärkavad öösel üles. Enne magamaminekut sobib kerge valgurikas eine, näiteks puder või mõni piimatoit.

Sama käib aktiivse füüsilise trenni kohta. Jõusaalis tuled põlevad, aga tegelikult oleks aeg juba rahulikult kodus olla. Õhtul võib väljas teha jalutuskäiku, aga mitte aktiivset trenni.

Une ja tegevuste vahelise seose nägemiseks oleks hea trükkida

internetist välja unepäevik ning märkida kahe nädala jooksul iga päev ära, mis kell lähed magama, mida enne magamaminekut teed ja mis kell üles tõused.

Mis on parim soovitus öösel ärkajale, kui enam und ei tule? Üldiselt soovitan rahulikku voodis lamamist, ei maksa minna paanikasse, et ma nüüd ei maga – sellega kütab end kõige rohkem üles. Võiks endale öelda: okei, ma ei maga, aga olen rahulikult voodis ja kogu mu keha puhkab. Tegelikult

Unerohtudest soovitab dr Veldi melatoniini, sest see on aine, mis reguleerib une-ärkveloleku rütmi ja on organismis ka loomulikult olemas.

Foto: Shutterstock

magab inimene rohkem, kui ta arvab, juhul kui ta just ei ole tõesti öösel raamatut läbi lugenud! Kui

üles ärkamise põhjuseks on rahutute jalgade sündroom, aitavad jalamassaažid ja -vannid, aga viimased peaksid olema niisuguse temperatuuriga, mis erksaks ei tee.

Kas unerohu võtmine on väga libe tee?

Üldiselt oleks kõige soovitatavam melatoniini sisaldav unerohi, sest melatoniin on aine, mis reguleerib une-ärkveloleku rütmi, see on organismis ka loomulikult olemas.

Zopiklooni tüüpi unerohud, mis on retseptiravimid, võeti kasutusele 1981. aastal ja mõned on neid

sealtmaalt tarvitanud. Nii pika aja peale võiksid nad täpselt samamoodi platseebot võtta. Kõige rohkem kohtab tendentsi, et inimene võtab unerohtu ja tekib sõltuvus: algul võtab pool tabletti, jääb ilusti magama, aga siis enam ei jää. Edasi võtab terve tableti, mis tähendab, et ta peaks annust järjest suurendama, ja see on probleem. See, kui inimene võtab vaid teatud situatsioonis veerand või pool tabletti, ei ole väga hull. Vahel arvatakse, et tänapäeva meditsiin on kõikvõimas, aga alati peab aru saama, millega me rohkem abistame ja millega pigem kahjustame.

Allikas: Tervis Pluss

Kehakaal ja keskiga

Pärast 40. eluaastat muutub sama kaalu hoidmine üha raskemaks. Mis on keskea kaalutõusu põhjuseks, kas see on alati halb ja kuidas kehakaalu hoida?

de või alla võtta. Arenenud tugevate lihastega põletatakse kaloreid ka füüsilise tegevusetuse seisundis.

Kilpnäärme seisund. See, kas keegi kaotab edukalt kaalu, sõltub ka kilpnäärme seisundist, mis kontrollib peaaegu kõiki keha olulisi metaboolseid funktsioone.

probleemide eest, sealhulgas kopsupõletiku, põletuste, insuldi, vähi ja hüpertensiooni eest.

Väike tervislik lisakaal tagab ka naha elastsuse säilitamise. Peenikestel inimestel on rohkem kortse, mistõttu nad näevad visuaalselt vanemad välja kui kergelt ülekaalulised.

TASAKAALUSTATUD TOITUMINE

NAISED, KESKIGA JA KEHAKAAL

Naistel on keskeas kaalu üle kontrolli hoidmine raskem kui meestel, sest 40. eluaastaks muutub naiste hormonaalne tase. See, mis töötas 20–30-aastaselt – kalorite vähendamine, füüsiline aktiivsus, erinevad praktikad –, enam ei aita. Esimene asi, mis naiste kehakaalu muudab, on menopausi algus. Kilod hakkavad lisanduma umbes 45. eluaastast ja kogunevad kuni 60ndateni – alguses aktiivselt, hiljem see stabiliseerub. Kõik see on loomulik, kuna muutuvad metaboolsed protsessid.

Tasapisi muutub ka hormonaalne taust, sest naise munasarjade aktiivsus järk-järgult kahaneb, kuna östrogeeni toodetakse vähem. Isegi kui naine pöörab tähelepanu toitumisele ja on üsna aktiivne, võib kehakaal jääda samaks või isegi veidi tõusta. Võib olla ka probleeme suguhormoonide töö või kilpnäärmega. Need on kõige aktiivsemad hormoonid, kontrollides pidevalt rakkude tööd, seedimise aktiivsust, valkude, süsivesikute, rasvade lagunemise kiirust, vitamiinide ja mineraalainete sisenemist rakkudesse.

Soovitud tulemuse saamiseks tuleb paika panna õige toitumine ja elustiil, tervise jälgimine, sportimine, igakülgne enda keha eest hoolitsemine. Teisisõnu, hea vundamendita sa maja tugevana ei hoia ja keha on ju sinu maja.

MEHED, KESKIGA JA KEHAKAAL

Meeste puhul on kehakaalu kerkimise põhjuseid enamasti kolm.

Esimene aspekt – 40. eluaastaks muutub suuresti meeste elustiil. Saabunud on majanduslik heaolu, teatud stabiilsus ja harjumused –võib lasta end n-ö vabaks ning nautida elu. Seejärel suureneb kaal ja järgmisena kerkivad esile terviseprobleemid.

Teine aspekt – neljakümnendaks eluaastaks omandab mees positsiooni, mis toob suure vastutuse, ebaregulaarse töö, unepuuduse, treeningutest loobumise, ebakorrapärase toitumise, stressi, sageli ka alkoholi ja hilised õhtusöögid. Tasapisi moodustub kõhupiirkonda rasvade ladestumine ja tõuseb ka vererõhk, tõuseb kolesteroolitase, ilmneb podagra, häiritud on süsivesikute ainevahetus.

Kolmas aspekt – ootamatu töö kaotamine. Siit võib saada alguse depressioon, alkoholi tarbimine, suhete rikkumine, kaootiline ja heitlik toitumine, motivatsiooni kadumine tervislikuks eluviisiks.

Selle kõige tagajärjena tekib kaalutõus ja kujunevad välja haigused.

HORMOONID

Nii naiste kui ka meeste puhul mängib kaalu osas rolli muutus hormoonide töös.

Östrogeen. Testosteroon muundub rasvkoes spetsiaalse ensüümi toimel östradiooliks ja seetõttu

on ülekaalulistel meestel kõrgem östradiooli tase.

Kortisool ehk stressihormoon. Pidev liigne kortisool stimuleerib meid stressisööma, mille tulemusel rasvarakud kasvavad.

Insuliin. Insuliini ülejääk muundatakse rasvadeks.

Greliin ehk näljahormoon. Kui ainevahetusprotsessid on häiritud või on probleeme maoga, tekib hormooni üleküllus, mis põhjustab söögiisu ja ülesöömist.

Leptiin ehk küllastustunde hormoon. Kui leptiini ei eritu piisavalt, oleme pidevalt näljased. Juhtub ka seda, et rasvumise korral ei kuule närvisüsteem leptiini signaale ja kaob kontroll söögiisu üle.

HEA VORMI ALUSED

Head soolebakterid. Saladus, miks mõnel inimesel on heas vormis püsimine teistest tunduvalt lihtsam, võib peituda soolestiku mikrobioota omadustes. Mida mitmekesisem on mikrobioota, seda kõhnem on inimene.

Toitumistegurid. Õiget kalorikogust mitte saades vähendab organism ainevahetuse säilitamiseks vajalikku energiahulka. Sellistel asjaoludel võib inimene isegi suhteliselt väikese toidukoguse korral kiiresti kaalus juurde võtta. Füüsilise vormisoleku tase. Lihaste seisund määrab ka keha võime kaloreid põletada, kaalus juur-

Kõik sõltub sellest, kuidas inimene end oma kaalu suhtes tunneb. Tasub vaadata ka kehakaalu vastavust kehamassiindeksile. 29 on juba kalduvus rasvumisele, seda ei tohiks lubada.

Tegelikult on väikesest lisakaalust kasu ja võib-olla lõpetavad mõned lugejad, eriti naised, pärast selle artikli lugemist mõtlemise, kuidas nad ometi saaksid oma vihatud 3 kilo kaotada. Ülekaalulisus võib kaitsta paljude meditsiiniliste

Tervisliku kaalu hoidmise reeglid on väga lihtsad. Toit peaks olema tasakaalustatud, sisaldades õiges vahekorras valku, kaltsiumi, häid rasvu ja süsivesikuid. Olulisel kohal on köögiviljad ja kindlasti ei tohi unustada veejoomist. Toidukordi võiks olla neli. Söömise ajal ei tohiks kiirustada. Viimane toidukord peaks olema 1,5–2 tundi enne magamaminekut. Ei ole soovitatav söömise ajal lugeda, telekat ega telefoni vaadata. Soovitan jagada dieeti kalorisisalduse järgi nii, et hommikusöök oleks 25%, vahepala 20%, lõunasöök 35%, õhtusöök 20%.

Mida teha, et saada tervemaks? Olla valmis muutusteks, olla kannatlik, kuulata tähelepanelikult toitumisnõustaja soovitusi ja nendest ka kinni pidada.

Kõik sõltub sellest, kuidas inimene end oma kaalu suhtes tunneb.

ARTUR MINENKO Confido toitumisnõustaja

VÄIKE LISAKAAL EI TEE HALBA

Soovitud kehakaalu saamiseks tuleb paika panna õige toitumine ja elustiil. Foto: Shutterstock

Tervislikku päevitamist pole olemas

Päikeseline päev teeb kõikidel meele rõõmsaks ja kutsub veetma aega väljas. Kui hea mõte see on ja kas selle tulemusena ka meie keha meile väga vajalikku D-vitamiini sünteesib, selgitab dermatoloog dr Ene Mäestu.

välja, et päikesekaitsekreeme on hakatud aktiivsemalt kasutama ja solaariumifänne on jäänud vähemaks.

NAHAVÄHI TUNNUSED

Dermatoloog

„Ultraviolettkiirgus on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja ravib ka mitmeid nahahaigusi, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit, kuid liigsel päikese käes viibimisel avalduvad ka mittesoovitavad tagajärjed, nagu päikesepõletus, sünnimärkide rohke tekkimine, naha enneaegne vananemine, nahavähk, melanoom ja krooniline silmade kahjustus,“ selgitab dr Mäestu.

Ohutut päevitamist tema sõnul ei eksisteeri. „Naha päevitumine on naha kaitsereaktsioon ja päevitunud nahk on juba päikesest kahjustatud, seega tervislikku päevitust ei ole olemas. Päevitamist ei tohiks mitte kuskil reklaamida,“ rõhutab ta. Nahaarstina näeb dr Mäestu liiga sageli päikesest kahjustatud nahka, naha pahaloomulisi kasvajaid ja üsna

Liigne päikeselembus võib viia nahavähini. „Naha pahaloomuline kasvaja võib tekkida igas nahapiirkonnas, kuid sagedamini päikesele avatud kehaosadel: näol, peanahal, huultel, kõrvadel, kaelal, rinnal või käsivartel. Nahavähk saab alguse marrasknaha rakkudest. Erinevad nahavähi vormid avalduvad kas väikese naha värvi või punetava sõlmekesena või ketendava ja koorikutega laiguna, mis ei parane, suureneb ja kipub korduvalt haavanduma. Nahavähi tunnuseks võib olla ka nahamoodustise sügelus ja valulikkus, mis on kestnud vähemalt kaks kuud,“ selgitab dr Mäestu ning lisab, et nahavähi sagenemist seostatakse elanikkonna vananemise ja päevitamisega.

Naha melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis areneb naha pigmentrakkudest ehk melanotsüütidest kas eelnevalt tervel nahal või pigmentsünnimärgi sees.

„Sünnimärgi hoiatusmärkideks on värvuse muutus, erinevad vär-

gi ebasümmeetriline kasv, sakiline serv ning haavandumine, kui haavandumine ei ole seotud sünnimärgi eelneva traumaga.“ Dr Mäestu soovitab arstile näidata ka sünnimärki, mis on teistest sünnimärkidest silmatorkavalt erinev. Melanoomi esineb ka noortel inimestel ning eriti ohtlikuks peetakse naha kiiret ja korduvat põletamist päikese käes, nagu juhtub näiteks lõunamaareisidel.

PÄIKESEKAITSEKREEMID

JA D-VITAMIIN

Kuna päikesekaitsekreemid vähendavad nahka pääseva ultraviolettkiirguse hulka, takistavad nad ka D-vitamiini sünteesi nahas. Ka suvel võib inimeste D-vitamiini

Melanoomi esineb ka noortel inimestel ning eriti ohtlikuks peetakse naha kiiret ja korduvat põletamist päikese käes, nagu juhtub näiteks

Dr Ene Mäestu soovitab meeles pidada ohutu päevitamise kuldreegleid: väldi keskpäevast päikest ajavahemikul 11-15, püsi varjus, kata nahk riiete ja mütsiga, kasuta päikesekaitsekreemi. Foto: Shutterstock

tase olla madal ning soovitab seda regulaarselt kontrollida riskigruppidel – rasedatel, eriti veganitel, vanemaealistel, rasvunutel ja krooniliste haigustega inimestel, kes põevad näiteks tsöliaakiat, tsüstilist fibroosi, osteoporoosi, kellel on krooniline neeru- või maksahaigus. „Siia gruppi kuuluvad ka inimesed, kes ei saa päikese käes viibida teatud ravimite regulaarse tarvitamise või päikeseallergia tõttu,“ täiendab ta.

D-vitamiini olulisust on raske alahinnata. „D-vitamiinil on tähtis

normaalses arengus, vere hüübimises. Selle kestev vaegus põhjustab imikutel ja väikelastel rahhiiti, mis väljendub luude pehmenemise, kerge murdumise ning lihaste lõtvusena. Täiskasvanutel tekib luude pehmenemine siiski harva ja enamasti eakatel inimestel, kui kaasneb ka kaltsiumi vähesus,“ selgitab dr Mäestu.

Päikeserohkel ajal soovitab dr Mäestu pidada meeles päikesekaitse kuldreegleid. „Väldi keskpäevast päikest ajavahemikul 11–15, püsi varjus, kata nahk riiete

DR ENE MÄESTU

Patsient: „Mis siis saab, kui lõikus ebaõnnestub?“

Arst: „Ärge muretsege, teie ei pane seda tähelegi.“

„Kas te lonkate jalga kogu aeg?“ uurib tohter.

„Ei, ainult siis, kui ma käin.“

„Miks sa töötad vaimuhaiglas?“

küsib kolleeg psühhiaatrilt. „Su patsiendid on alaarenenud ja palk on väike!“

„Aga see-eest ei suuda ükski patsient tõestada, et teda ravitakse valesti!“

Haiglasse toodi raskete põletushaavadega mees.

Pärast läbivaatust ütleb arst: „Huvitav, teil on peale põletushaavade ka palju luumurde. Mis juhtus?“

„Päästjatel polnud vett kaasas. Labidatega kustutasid, raisad!“

Naine: „Doktor, mu mehel on kombeks läbi une rääkida. Mida ma peaksin tegema?“

Doktor sarkastiliselt: „Andke talle võimalus päevasel ajal rääkida.“

Mees magab norinal sohval ja neelab oma õnnetuseks talle suhu jooksnud hiire alla. Naine, kes seda märkas, helistab arstile, et nõu küsida, mis nüüd teha.

Arst: „Ma tulen nii kiiresti, kui saan, aga seni lehvitage mehe suu ees juustu, ehk hiir tuleb lõhna peale ise välja.“

Kui arst pärale jõuab, näeb ta järgmist pilti: naine seisab sohva ees ja lehvitab suure hoolega heeringat mehe suu kohal.

Arst: „Põrunud olete või? Ma ju ütlesin, et juustutükki tuleb kasutada, hiirtel pole heeringast sooja ega külma.“

„Ma tean, ma tean,“ vastab naine, „aga kõigepealt pean ma selle kuradi kassi kätte saama.“

Patsient doktorile: „Näen unes, et tambin jalgadega ust, aga uks lahti ei tule.“

Doktor küsib: „Kas uksele on midagi kirjutatud?“

„Jah, tõmmata ...“

Ristsõnamäng

Vastuseid ootame hiljemalt 15.04.2023 Grow Finance / Repforce OÜ, Veskiposti 2, AVALA Ärihoone, 10138 Tallinn või e-aadressil ipharma@repforce.

Õigesti vastanute vahel loosime välja

10 purki Vitamin D3 Pro Expert 4000IU SENIOR õlikapsleid N60, mis toetavad Sinu immuunsüsteemi ja südametervist, et anda Sulle lisajõudu!

Eelmise ristsõna õige lahendus:

HOIA OMA IMMUUNSUS PARIMAS VORMIS

Väljaandja: Repforce OÜ ipharma@repforce.ee www.ipharma.ee

Trükk: Printall

Aitäh kõigile vastanutele ja soovime õnne auhinna võitjatele, nendeks on: Kaja Põld, Andres Aruneem, Silver Lepik, Ülle Uuetoa, Elmar Sammel, Ants Kuzmin, Mati Tamm, Reelika Järvinen, Piret Ruts, Ene Treimann.