100 aastat Eesti ettevõtlust

100 AASTAT

EESTI ETTEVÕTLUST Väljaande on koostanud Delfi Meedia sisuturunduse ja erilahenduste osakond

Talv 2024

WWW.ESET.EE

100 aastat Eesti ettevõtlust

Uus aasta pakub võimalusi neile, kes on valmis riske võtma Äsja läbi saanud 2023. aasta oli mitmeski mõttes keeruline: 12 kuule andsid ikkagi tooni sõda Ukrainas, sellest tulenev kasvav inf latsioon ja üldine ebakindlus terves majanduses. Olgugi et eelmist aastat jäävad need keerulised olud illustreerima, siis kõige mustemad stsenaariumid õnneks siiski ei realiseerunud.

Eksperdid ütlevad aga, et uus aasta pakub ka rohkelt võimalusi neile, kes on valmis positiivselt mõt lem a j a r i ske võt m a . C o op Panga juht Marg us Rink nendib, et nüüd oleks vaja hakata jõuliselt mõtlema, kuidas majandus t aas kasvama panna, leida põhjused, et ettevõtjad hakkaksid välja mõtlema j a k äik u lask ma uusi är iplaane, mille tulemusel tekiksid ka uued töökohad.

Eesti Panga andmetel on Eesti majandus olnud v iimased poolteist aast at lang uses. Kui 2023. aastal langes Eesti majandus prognoosi järgi 3,5%, siis 2024. aastaks ennustatakse languseks 0,4%. Eesti majanduse langusest taas kasvule viimisele saavad Ringi sõnul tugevalt kaasa aidata ka pangad. Tänu viimase aja suurematele kasumitele on pangad teeninud kapitali, mida majandusse tagasi suunata.

Coop Panga juht toob ka välja, et viimasel ajal on ta paljudes intervjuudes kuulnud, kuidas kõik läheb aina kehvemaks, aga tema hinnangul peletab selline negatiivne emotsioon majanduskasvu veelgi eemale. „Me ei tohiks kuidagi nina vastu maad käia, sest siis ei hakka ka mitte midagi juhtuma – siis see majanduskasv jääbki tulemata,“ räägib Rink.

, 8 st: .ee 08 o e ina 18 e-p eg 60 ta ar el i!

Os aure ni te pood w. foa le ww tele õi tu lli v te

SISSEJUHATUS

UUS!

UUS!

UUS!

Naissôdalased. Amazon. Kameruuni 2024.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt amasoniidiga Hõbe: 99.9 % / Kaal: 2 nuntii Hind: 299 €

Draakoni aasta 2024 – Kanada 2024.a kuldmünt Kuld: 99,99% / Kaal: 1,580 g

Läbimõõt: 14,6 mm Hind: 399 €

UUS! UUS!

Ettevõtjad muretsevad

Konkursil „Ettevõtluse auhind“ aasta kestliku ettevõtte tiitli võitnud A. Le Coqi juhi Jaanus Vihandi meele teeb hetkel kõige mõrumaks Venemaa algatatud sõda Ukrainas, sest selle põhjustatud kahju pole veel lõplik. „Nu k ra k s muudab see, et meie valitud rahva­e sindajad ei suuda päris hästi aru saada, kuidas maailm toimib, ja sellest tulenevalt tegeletakse peamiselt ümberjagamise, mitte uue väärtuse loomisele kaasa aitamisega,“ kõneleb ettevõtte juht.

Aasta perefirmaks valitud tarkvarafirma MRPeasy juht Konstantin Klugman nendib, et 2023. aasta oli võrreldes varasematega raskem ja on tunda paljude klientide ebakindlust tuleviku suhtes. „Selles situatsioonis kannatavad IT-investeeringud esimeste seas,“ mainib Klugman.

Kütusetarnija Orlen Eesti OÜ tegevjuhi Waldemar Kroli arvates on üllatav tõsiasi, et praegu on valitsusorganite fookuses see, milline võiks välja näha aasta 2030 või 2050, ja vaid vähesed küsivad, kuidas nende eesmärkideni jõuame. Millised on riigi tegelikud elujõulised võimalused ja kas esitatud visioonid ning otsused on parimad? „Mõnikord t undub, et praeguste probleemide ja kitsaskohtade lahendamise asemel keskenduvad administratsioon ning riigiasutused pigem tulevikuprojektidele ja oma võimuperioodi „mälestusmärkide“ arendamisele, mitte ei otsi parimaid ega kuluefektiivsemaid võimalusi praeguses hetkes,“ leiab Krol.

“Draakon” – Salomoni saarte 2024.a kuldmünt /ripats. 2g Läbimõõt: 11,5 x 19 mm Kuld: 99,99% / Kaal: 2 g Hind: 359 €

“Tere tulemast maailma!”

Kanada 2024.a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 15.87 g Hind: 89 €

Ônne ja edu! Draakoni aastal Kaksteist taevalikku kindralit: Manjusri & Draakon. Samoa 2024.a hõbemünt Kaal: 31,1 g / Hõbe: 99,9% Hind: 149 €

Draakoni aasta 2024 – Vanuatu ehtsa mageveepärliga ja kullatisega hõbemünt Hôbe: 99,9% / Kaal: 1 unts Hind: 139 €

UUS!

“Disney 100.a. Miki Hiir” Salomoni Saared 2023.a värvitrükis hõbemünt Hôbe: 99,9% / Kaal: 1 unts Hind: 139 €

Õnn kaasa! - Good Luck! – Palau 2024.a kuldmünt ehtsa ristikheina lehega Läbimõõt: 13,93 mm Kuld: 99,99% / Kaal: 1 g Hind: 159 €

Unts õnne – Palau 2024.a hõbemünt ehtsa ristikheina lehega Kaal: 31 g / Hõbe: 92,5% Hind: 129 €

Sündinud Draakoni aastal 2024 Draakonike - Tuvalu värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99 % / Kaal: 15,55 g Hind: 89 €

Briljantne armastus. Roosid.

Cooki saarte 2024.a. südamekujuline hõbemünt kristallidega Kaal: 20 g / Hõbe: 99,99% Hind: 159 €

Sloveenia 2023.a 3€ juubelimünt – Sloveenia spordipäev Hind: 9 €

UUS! Ônne ja edu! Draakoni aastal Kaksteist taevalikku kindralit: Manjusri & Draakon – Samoa 2024.a osaliselt kullatud vaskmünt. 45g Hind: 39 €

Martin Hanson

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundus: Delfi Meedia Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall

Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks.

Hind: 15 €

Andorra 2€ 2023.a juubelimünt – Suvine pööripäev. Hind: 35 €

UUS!

Seif–purk “Passata di Pomodoro” Hind: 15 €

Küprose 2023.a 2€ juubelimünt – Küprose keskpanga asutamise 60. aastapäev Hind: 7 €

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111 • Tel: 6018088

www.aurearegina.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

EESTI ETTEVÕTLUSE ÜLEVAADE

Tulevik majanduslanguses: inimeste ostujõud jätkab paranemist

Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka 2024. aastal

Foto: Shutterstock

Eesti Panga värskeima majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks, mille peamisteks põhjusteks on Eesti eksporditurgude halb seis ja kahanenud konkurentsivõime. Prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 0,4% ja kiiremat majanduskasvu on oodata alles alates 2025. aastast. Kahanev majandus toob järgmisel aastal kaasa töötuse mõningase kasvu, kuid inimeste ostujõud jätkab paranemist, sest hinnatõus on taltunud.

Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine. Müüki välisturgudele on aga takistanud meie peamiste eksporditurgude viletsam käekäik võrreldes Euroopa majandusega tervikuna ja vahetuskursi kallinemine Põhjamaadega. Olulist rolli on mänginud ka tootmiskulude tõus ning sõjast tulenevalt mitmete seniste tarneahelate katkemine ja ärimudelite hääbumine.

Ebakindlad olud ja kõrgemad intressimäärad pole soosinud ka uusi investeeringuid.

Tööturu jahenemine kahandab palgakasvu.

Ee Foto: sti Pank

2023. aasta on Eesti majanduse jaoks osutunud arvatust raskemaks ja majanduslangus kestab varem oodatust kauem.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

alanemisele, mis on muutnud tööjõu tööandjate jaoks odavamaks. Suur tootlikkuse langus annab aga märku töötajate alarakendatusest ja pessimistlikumaks muutunud lähiettevaade toob kaasa tööpuuduse suurenemise, mis tipneb 2024. aastal 9% juures.

Majanduslanguse mõju jõuab järjest tugevamalt tööturule.

Seni on ettevõtted püüdnud vältida töökohtade vähendamist, mistõttu koguhõive on peaaegu kaks aastat väldanud majanduslangusest hoolimata püsinud läbi aegade kõrgeimal tasemel. Töötajate hoidmine on saanud võimalikuks tänu majanduse peatse elavnemise ootusele ning reaalpalga 4

TALV 2024

Elukalliduse kiirele tõusule eelnenud ostujõud ennistub tõenäoliselt 2025. aastal.

Vähenenud tööjõu nõudlus ja hinnakasvu aeglustumine avalduvad ka palgakasvu raugemises. 2024. aastal takistavad palkade täielikku kohanemist kasinamate majandusoludega juba sõlmitud kollektiivsed palgakokkulepped avalikus sektoris ja üleriigilise töötasu alammäära tõus 820 euroni. Keskmine palk suureneb 2024. aastal 6,6% ja taandub sellele järgnevatel aastatel 5% lähedusse.

Sel aastal jõustuv enam kui 13% suurune alampalga tõus on ilmselt mitmetele madalama tootlikkuse ja väiksema palgatasemega ettevõtetele üle jõu käiv ning osa töötuse kasvust läheb miinimumpalga tõusu arvele.

Inimeste ostujõud jätkab paranemist.

Pisut enam kui aasta jooksul on keskmise palga ostujõud taastunud poole ulatuses; järelejäänud pool taastumisest kestab aga kauem, sest kuigi inf latsioon aeglustub, on tulevane palgakasv samuti vaoshoitum. Elukalliduse kiirele tõusule eelnenud ostujõud ennistub tõenäoliselt 2025. aastal.

Allikas: Eesti Pank

Statistikaameti teatel tarbijahinnaindeksi aastakasv 2023. aasta detsembris ei muutunud, püsides 4% juures. 2023. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujunes 9,2%, mis on kooskõlas Eesti Panga eelmise aasta jooksul tehtud prognoosidega. Mõnevõrra odavamate energiahindade ja toiduainete arvel on ka euroala riikide keskmine hinnakasv viimastel kuudel jõudsalt aeglustunud, ulatudes detsembris 2,9 protsendini.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal 3,4%. Aasta alguses kergitavad hinnataset mitmed maksutõusud. Käibemaksu ja aktsiisitõusude mõju hindadele vähendab jaanuaris maagaasi odavnemine ning tööstuskaupade hooajalised odavmüügid. Külmade ilmade jätkudes võib jaanuaris kujuneda oluliseks inflatsiooniteguriks elektri kallinemine. Elektri universaalteenuse lõppemine muudab elektrihinnad käesoleval aastal kodutarbijate jaoks heitlikumaks ja kogu tarbijahinnaindeksi seetõttu raskemini prognoositavaks. Nafta ja gaasi edasine hinnaareng sõltub paljuski maailma­ majanduse käekäigust.

Jättes kõrvale heitlikud energia- ja toiduhinnad, jätkub tänavu alusinflatsiooni aeglustumine nii kaupade kui ka teenuste arvel. Eelmise aasta teisel poolel Eesti hinnatase küll stabiliseerus, kuid suurt hinnalangust ei ole toimunud. Majanduslanguse tõttu tuleb osal ettevõtetel sel aastal tõenäoliselt hindu siiski langetada ja tootmiskulusid kärpida. Osas sektorites on hinnalanguseks ruumi ka kasumimarginaali arvel.

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER

100 aastat Eesti ettevõtlust

ERNST & YOUNG BALTIC AS

Olulise verstapostina tähistas EY 2022. aastal oma 30. tegutsemisaastat Baltimaades. Kõigi nende aastate jooksul on EY tegevus teinud võimalikuks mitmed väikesed ja suured muutused meie ühiskonnas, soodustanud pidevat kasvu ja innovatsiooni, avaldades mõõdetavat mõju nii Eesti, Läti ja Leedu ettevõtlusele kui ka elanikele ning kohalikule majandusele.

EY edulugu Baltimaades iseloomustab vastupidavus, uuendusmeelsus ja pühendumine paremini toimiva maailma loomisele. Viimase 30 aasta jooksul on EY tõestanud end kutsealaste teenuste turu liidrina, aidates ettevõtetel keerulistes oludes navigeerida, muutustega kohaneda ja kasvu­ võimalustest kinni haarata.

EY on juhtinud ettevõtteid - alates idufirmadest kuni rahvusvaheliste ettevõteteni - läbi kiirete sotsiaal­ majanduslike muutuste. Kasutades oma globaalse võrgustiku laiaulatuslikke erialateadmisi ja kogemusi erinevates sektorites, on EY pakkunud kohalikele väljakutsetele kohandatud lahendusi, mis on võimaldanud ettevõtetel jõudsalt kasvada ja areneda.

6

TALV 2024

EY on mänginud olulist rolli Balti riikide majanduste moderniseerimisel, maksu- ja õiguskeskkonna kujundamisel, arvukate ettevõtete auditeerimisel, tipptasemel nõustamisteenuste pakkumisel, uute tehnoloogiate juurutamisel ning infrastruktuuri arendamisel.

Samal ajal on seadnud EY oma tegevuses esikohale aga ka vastutustundliku ettevõtluse edendamise, et luua ühiskonnas positiivseid muutusi.

Läbi algatuste, nagu EY Aasta Ettevõtja konkurss, on EY pakkunud väga vajalikke platvorme, et tunnustada ja toetada kohalikke ettevõtlustalente Eestis, motiveerides nii omakorda majanduskasvu ja töökohtade loomist.

EY Baltikumi eduloo keskmes on inimesed – meeskonnas on praeguseks

juba ligi 900 professionaali, kes on teinud EY-st Baltimaade kutsealaste teenuste turul esinumbri. Kaasamise, mitmekesisuse ja õppimise kultuuris kasvanud EY tugev meeskond Baltimaades on olnud alati arengu ja muutuste eesotsas ning saavutanud erakordseid tulemusi.

Kolm aastakümmet tagasi, kui EY oma tegevust Balti riikides alustas, oli see ühtaegu nii hea võimalus kui ka tõsine väljakutse. Hoolimata alles lapsekingades olevast ärikeskkonnast otsustati kolme Balti riigi majanduse arengule siiski õlg alla panna. Praeguseks on sellest võitnud kõik osapooled.

EY lubab jääda ka edaspidi Balti riikide vankumatuks liitlaseks, keskendudes Eesti ettevõtete ja ühiskonna jätkusuutlikule ning kaasavale kasvule, et ka järgmised 30 aastat oleksid EY-le Baltimaades sama edukad ja põnevad kui esimesed.

Fot o:

Me saame aidata kaasa paremini toimiva maailma loomisele, olles ise aktiivsed. Nii on see alati ja igal pool, seda on näha looduses, inimsuhetes, maailmas laiemalt. Meie aktiivne panus võib aidata muuta maailma kõigi jaoks paremaks paigaks.

EY

tähistamine Eestis ja Baltimaades

Ranno Tingas, EY Eesti maksuosakonna partner

Foto :

Loome paremini toimivat maailma: EY 30-aastase teekonna

EY

30. aastapäeva tähistamisel Baltimaades jagas EY oma töötajate inspireerivaid lugusid

Olesia Abramova, EY Eesti auditiosakonna partner Me oleme läbimas praegu tohutut muutust – nii riigi kui ka ettevõtte tasandil. EY on võtmas kasutusele uusi tehnoloogiaid, uusi töövõtteid, püüdes olla oma tegevuses tõhusam.

Riigid teevad tegelikult sama. Aitame neil olla läbipaistvamad ja teha targemaid otsuseid ning see on midagi, mida tahaksin näha edaspidigi ja seda nii lähi- kui ka kaugemas tulevikus.

URBAN STYLE

100 aastat Eesti ettevõtlust

JJ-Street -

tänavatantsukool, mis päriselt hoolib Tänavatantsukool JJ-Street tähistas möödunud aastal oma 20. tegutsemisaastat ja on seega suurepärane näide sellest, kuidas kirg ja pühendumus võivad viia suure edu saavutamiseni. Rääkisime JJ-Streeti treeneri Lenel Karuga nende meeskonna senisest teekonnast ja tulevikuvisioonidest.

Hingega asja juures

Ei ole kahtlustki, et JJ-Streeti edu võti seisneb inimestes, kes kooli tegemisi veavad ja neisse usuvad. Kui Joel Juht 2003. aastal tantsukooli asutas, ei olnud tal peaaegu midagi peale visiooni ja unistuse. Ajapikku leidis ta enda kõrvale aga inimesed, kes, nagu temagi, uskusid, et tänavatantsul on kindel koht Eesti kultuurimaastikul.

Praeguseks õpetatakse noori tervelt 30 paigas üle Eesti ja nende tegemisi on tunnustanud ka vabariigi president.

See kõik on võimalikuks saanud tänu aastatepikkusele pühendumisele. „Meie organisatsioonis on kõik inimesed sellele kaasa aidanud. Nii need, kes on olnud, kui ka need, kes on täna,“ selgitab Lenel Karu.

Tõestus sellest, et JJ-Streetis inimesi tõesti hoitakse ja väärtustatakse, on ka see, et treenerid on kasvanud välja nendestsamadest noortest, kes tantsukooli alguses ise treeningutele tulid. See näitab selgelt, et inimestele on loodud võimalused saavutada seda, mida nad ise soovivad.

Head eeskujud noortele

Tantsimine on JJ-Streetis rohkem kui lihtsalt käte ja jalgade liigutamine. Koos tegutsetakse ühiste väärtuste alusel, milleks on ennekõike ausus, hoolivus,

viisakus, vastastikune usaldus ning lojaalsus. „Me püüame õpetada inimesi mõtlema ja tegutsema suuremalt ning suunata noori liikumise ja tervisliku eluviisi suunas. Meie noored algatavad projekte, korraldavad üritusi ja panustavad heategevusse. Oleme korraldanud tasuta õpihuvi- ja keeleõppelaagreid, loonud positiivse kogukondliku algatuse Eesti Suurim Süda ja suutnud tarkusepäeva puhul isegi koolidirektorid hiphoppi tantsima panna. Meie põhimõtted on meile olulised.“ Eesmärk on viia noori oma mugavustsoonist välja ja anda head eeskuju. „Meie tiim on võtnud osa Haanja sajakilomeetrisest ultrajooksust ja läbinud koos Võhandu aerutamismaratoni ning tantsukoolis on välja kujunenud sportlike aktivistide grupp. Nad käivad igapäevaselt lisaks saalis tantsimisele veel jooksmas, sportimas ja võtavad osa ka rahvaspordisündmustest,“ räägib Karu.

Ka tants on sport

Just kambavaim on see, mis aitab: „Kui treenerid ja organisatsiooni juhtkond annavad eeskuju ning seda tehakse ühiselt tervislikus ja lõbusas võtmes, siis inimesed tahavad koos olla. Ega kogukonnatunnet kellelegi peale sundida saa, see peab tulema loomulikult.“

Tantsukooli JJ-Street eestvedamisel toimub 11. veebruaril kolmandat aastat järjest positiivne kogukonna algatus Eesti Suurim Süda, kus inimesed saavad oma kodukandi rahvaga moodustada suuri südameid. Foto: Sergei Listov

2023. aasta sügisel tähistas tantsukool JJ-Street oma kahekümnendat sünnipäeva uhke juubelikontserdiga Alexela kontserdimajas. Foto: Harry Tiits Kuivõrd tänavu jõuab breiktants esimest korda olümpiale, siis tantsu­ sport on olnud JJ-Streetis fookuses juba pikemalt. Tantsukool pingutab selle nimel, et tänavatants oleks aina tõsiseltvõetavam ja hinnatum ala Eestis. „Näeme, et tänavatants on samamoodi spordiala nagu jooksmine või suusatamine, mille jaoks tuleb näha vaeva ja teha tööd. Üha raskemaks läheb treenerite töö noortega, aga meil jagub jätkamiseks endiselt usku ja positiivsust,“ sõnab Karu.

Koostööpartnerid JJ-Streetist:

Auris Rätsep, Grillfesti korraldaja: „Teen JJ-Streetiga koostööd juba 2004. aastast. Kohe alguses oli selge, et tegemist ei ole pelgalt Joel Juhi visiooni ja missiooniga, vaid millegi palju suurema kui pelgalt tantsukooliga. JJ-Street on elustiililiikumine, mis juhib noori moodsate meetoditega neile arusaadavas keeles ja vormis selliste tegevuste juurde, mis võimaldab igaühel avastada endas talent ning seda väljendada, tundes samal ajal kuuluvustunnet ja seeläbi hoiduda tühisest hängimisest. Kui meie noorte tulevik läheb teile korda, siis kõik, kellel pädevust ja võimalusi on – toetage selle tantsukooli tegevust ja projekte, sest need on reaalsetele tulemustele orienteeritud.“ Erik Naissaar, Pärnumaal asuva Striidikooli asutaja, Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president ning spordifestivali Kevad Battles peakorraldaja: „JJ-Streeti puhul näen, et etteasteid tehes on esindatud ka miimika ja silmis paistab kirg ning artistid siiralt soovivad anda oma etteastest maksimumi. Mul on tuttavaid nii Pärnust kui ka mujalt linnadest, kelle lapsed käivad selles organisatsioonis, ning siirast heakskiitu väärib ka kiire ja operatiivne kommunikatsioon ning abivalmidus ka väljaspool tööaega.

Tahan tunnustada seda, et treeningutel ei tegeleta ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervisega. Tänapäeval on see teadagi väga oluline teema.“

Tantsukooli JJ-Street asutaja Joel Juhti kommentaar: „Alustasin 20 aastat tagasi ja tänaseni imestan, et inimesed üldse toona trenni tulid. Siis olin veel poiss tänavalt, hiphop oli roppuseid täis ja ühiskond ei toetanud seda elustiili kuidagi.

Aga inimesed tulid ja jäid. Praeguseks olen juba umbes kaheksa aastat treeneri­ametist taandunud.

Kuigi ma armastan tantsimist üle kõige, siis minu vanusevahe noortega on üsna suur ning ma ei saa saalis lihtsalt olla mina ise. Põlvkondade erinevus on märgatav ja noored väga tundlikud, seega on keeruline neid tipptegijateks ette valmistada. Nüüd saab minu käe all õppida pigem eratreeningute vormis, mida teen suurima rõõmuga. Kuulun ka Põhja-Harju Koostöökogu juhatusse ja aitan edendada maaelu. See ei tähenda, et ma ei tantsiks. Elu ongi üks suur tants.“ JJ-Street ootab aasta esimesel poolel kõiki huvilisi treeningutega liituma.

Rohkem infot leiab kodulehelt www.jjstreet.ee ja sotsiaalmeediakanalitest: @jjstreetcompany facebook.com/jjstreetcompany youtube.com/@jjstreetcompany @jjstreetcompany TALV 2024

7

100 aastat Eesti ettevõtlust

LOGISTIKA

Kaubavedu raudteel või maanteel?

Küsimus, mis määrab logistikasektori tuleviku Nii nagu mitmed teisedki valdkonnad, on ka logistikasektor olnud viimasel ajal muutuste keerises. Eestis on olukord saanud aga lisaks üldistele trendidele erilise mõõtme ka geograafilistel põhjustel. Vaatleme siinkohal logistikasektori viimatisi probleemkohti, arenguid ja võimalikke tulevikusuundi erinevate tegijate vaatenurkadest.

Tekst: Georg-Marten Meumers Foto: Pixabay, Shutterstock Logistika on aegade jooksul olnud Eesti jaoks oluline majandusarengu komponent. Nii on see ka praegu, sest 2023. aasta esimese üheksa kuu seisuga panustas veonduse ja laonduse valdkond riigi SKP-sse ligi 1,4 miljardit jooksevhindades. Möödunud aasta kolmanda kvartali jooksul oli aga just veonduse ja laonduse tegevusala meie majanduse suurimaks pidurdajaks, olles võrreldes 2022. aasta sama perioodiga vähenenud riigi SKP osatähtsuses tervelt 1,4%. Eriti ilmestavad sektori raskuseid raudteevedudega kaasnevad probleemid.

Raudteetranspordiks sobivad kaubad liiguvad maanteedel

Raudteevedudega tegelev riigiettevõte Operail pidi eelmisel aastal oma kaubamahtu suurel hulgal vähendama tulenevalt Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonidest. Möödunud aasta esimese üheksa kuuga veeti kokku 1,5 miljoni tonni jagu kaupa, mis on 68% vähem võrreldes 2022. aasta sama perioodiga.

Siiski ei ole see aga ainuke motiiv raudteevedude kaubamahtude vähenemise taga. „Hetkel on Eestis odavam vedada raudteele oluliselt sobivamaid kaupu just ohtlikumal ja keskkonnakahjulikumal viisil ehk maanteel,“ sõnab Operaili juhatuse liige Merle Kurvits.

Ta lisab, et raudtee- ja maanteetransport peaksid konkureerimise asemel teineteist täiendama. „Kauba esimene ja viimane kilomeeter võib liikuda maanteel, pikem osa teekonnast peaks kulgema raudteel,“ ütleb ta.

Eelkõige peaksid tema sõnul raudteel liikuma mahukaubad, tehaste ja 8

TALV 2024

tööstuse jaoks vajalikud toorained, nagu vili, puit ja kütus, aga ka näiteks erinevate suurte masinate transport. „Võrreldes maanteeveoga kulutab raudteevedu umbes neli korda vähem kütust ja eraldab umbes kuus korda vähem CO2. Samuti leevendaks kaupade s u u n a m i n e m a a nt ee l t rau dt ee l e aasta-aastalt üha suurenevat autojuhtide põuda,“ nimetab Kurvits raudteevedude positiivseid külgi.

Maanteeveod hakkavad tulevikus toimuma elektrisõidukitega

Ometi on maanteeveod oluline ja asendamatu logistikasuund, mille abil

tarnida mahult väiksemaid ning kiiresti riknevaid kaupu, näiteks toiduaineid poodidesse. Kuna maanteevedude puhul on liikumises olevaid sõidukeid palju ja sõitude kogumaht võrreldes näiteks raudteevedudega oluliselt suurem, keskenduvad ka maanteevedusid teostavad ettevõtted praegu keskkonnasäästlikkusele. „Pikamaasõitudes on meil kasutusel biokütused, nagu biodiisel ja biogaas, ning igapäevasõitudes keskendume praegu elektrile, aga kindlasti ei sea me tehnoloogia osas endale tulevikuks piiranguid,“ tutvustab DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss nende kütusevalikut sõidukitel. Kliimameetmetele ja CO2 jalajälje vähendamisele pühendutakse tema sõnul pikaajaliselt, sest jätkusuutlik tulevik põhineb nende silmis süsinikuvabadusel. „Juba aastaks 2030 plaanime asendada 95% senistest pakiveosõidukitest elektrikaubikutega,“ toob Kirss ühe näite DPD eesmärkidest.

Ajakulu aitavad vähendada uuenduslikud tehnoloogiad

Pingutusi teevad nii DPD kui ka mitmed teised tegijad muudeski suundades, et muuta logistikat ja kullerteenuseid klientide jaoks mugavamaks. Ärimaailmas on rahvusvaheliste vedude puhul aastate jooksul standardiks saanud tarneklauslite sõlmimine ning üsna tihti

ka erinevate transpordiliikide ühildamine. Sellega seotud dokumendihaldus on logistikasektorile negatiivse asjaoluna külge pookinud aga suure ajakulu tarneprotsesside lõpule viimisel. Nüüd on logistikavaldkond saamas osa aga innovatsioonist, millel on potentsiaali seniseid harjumusi tulevikus oluliselt muuta. Äriklientidele suunatud MyDello keskkond on uuenduslik seetõttu, et võimaldab selle ühe asutaja Magnus Lepasalu sõnul korraldada globaalseid saadetisi oluliselt efektiivsemalt kui klassikalised kaubavedajad. „MyDello pakub vähem kui seitsme sekundiga kasutajale garanteeritud hinnaga lahendusi erinevatele transpordiliikidele, alates lennutranspordist ja merevedudest kuni kullerteenuseni välja,“ kirjeldab Lepasalu tehnoloogiat ning võrdleb MyDellot olemuselt Skyscanneri ja Bookingu reisisaitidega.

Lisaks äriklientide jaoks kiiremale ja läbi­paistvamale infovahetusele saavad efektiivsuse kasvust osa ka lõpptarbijad, kes peavad logistikakulude eest vähem maksma.

Milline näeb välja aga ideaalne tulevik logistikasektoris? MyDello visioon on selles osas üsna suur­ s u g u n e . „ Me i e m o t i i v o n m uu t a rahvusvaheline logistika ühel heal päeval täis­a utomaatseks,“ avaldab Lepasalu.

100 aastat Eesti ettevõtlust

BALTI LOGISTIKA

Klientidele pühendunud Balti Logistika muudab logistika lihtsaks Tihti tuleb ettevõtjal kauba vedamisel ise mõelda, millise pakkuja ja transpordiviisi abil saab ta kõige mõistlikumalt ning kvaliteetsemalt kaubavedu korraldada. Eestis tegutseb aga pika kogemusega ettevõte, mille mitmekülgsete oskustega eksperdid suudavad muuta logistika lihtsaks iga kliendi jaoks, toimetades kaubad kohale üle maailma.

See ettevõte on Balti Log istika – Eesti kapitalil põhinev tegija, kes tähistas hiljuti oma 25. tegevusaastat.

Balti Logistika on ekspedeerimisettevõte, mis pakub erinevaid transpordilahendusi ja tarneahela juhtimise teenuseid Eestis, Lätis ning Leedus.

Sisuliselt tähendab see seda, et kuigi ettevõte ise füüsiliselt kaupa kohale ei vea, siis olemasolevate ühenduste ja läbimõeldud lahenduste toel korraldatakse kliendi jaoks kaubavedu ära otsast lõpuni.

Püsikliendid on kuldkliendi staatuses

„Meie üks peamisi väärtusi on see, et oleme valdkonna mõistes küll väikeettevõte, kuid suudame olla väga paindlikud ning kliendi huvid kõige kõrgemale asetada,“ iseloomustab Balti Logistika tegevust ettevõtte operatsioonide juht Greete Orgusaar.

10

TALV 2024

Kuigi personali suuruse poolest on Balti Logistika tõesti väikeettevõte, on töö korraldatud nii, et igale püsikliendile on määratud kindel kliendihaldur, kes lahendab kõik tema logistikaga seotud küsimused. „Sellisel moel on meie jaoks kõik kliendid justkui kuldkliendi staatuses,“ ütleb Orgusaar ja rõhutab, et Balti Logistika eesmärk on olla klientide jaoks eelistatuim logistikapartner turul.

Tulenevalt kliendikesksest töökorraldusest on ettevõte seadnud oma töötajatele keskmisest kõrgemad nõudmised ja panustab tugevalt kollektiivi väljaõppesse. Selle tulemusel suudetakse hoida töötajate teadmised ja pädevus kõrgel tasemel kõigi transpordiliikide lõikes. „Meie inimeste mitmekülgsed teadmised ja oskused tagavad selle, et tööülesandeid ei ole meil vaja reeglina põrgatada erinevate osakondade vahel,“ toob firma operatsioonide

juht välja, mille pealt Balti Logistikas kliendi rahulolu kasvatatakse ja aega kokku hoitakse.

Lisaks oma valdkonna spetsialistidele võetakse Balti Logistikasse igal suvel tiimi juurde abikäsi praktikantide näol, kelle koolituseks on välja töötatud spetsiaalne sisseelamise programm. Senine statistika näitab, et paljudest praktikantidest on hiljem saanud ka täisväärtuslikud Balti Logistika töötajad.

Lo g is tikaf ir m a ko ntori seinal seisab uhkelt 12 punktist koosnev põhiväärtuste nimekiri, mida ettevõtte sees tuntakse ka kui aukoodeksit. Nimekirja kuuluvad väärtused, nagu suhtumine töösse kirega, alati kliendikesksete ja loovate lahenduste otsimine ning pühendumine unistuste tiimi hoidmisesse. Kuna logistikas tuleb igapäevaselt ette ka omajagu ootamatusi, on kõrgelt hinnatud ka alati tõe rääkimine, võimalikult ruttu, samuti valmidus oma vigu tunnistada, kuid alati neist õppida.

Tugevuseks on lennutransport ja erilahendused

Kuigi Balti Logistika teenuste portfell on lai, keskendutakse just rahvusvahelistele ja pikamaatranspor ti

hõlmavatele vedudele, ütleb ettevõtte Baltimaade müügi- ja turundusjuht Kalev Küt t. „Meie üheks tugevuseks on kindlasti lennutransport ja kuna turul on see teada fakt, siis just selle vajaduse kaudu paljud kliendid meieni jõuavadki,“ sõnab ta.

Balti Logistika on ülemaailmse logistikafirma UPS ametlik esindaja Eestis ja Lätis, mis tagab ettevõttele tugeva partnervõrgustiku, et tarnida õhuvedudega kaupa rohkem kui 150 riiki.

See, millist kaupa veetakse, sõltub kliendi vajadustest, kuid Balti Logistika on rõhu asetanud eriteenustele ja mittestandardsetele lahendustele. „Meie jaoks pole üleliia mõttekas konkureerida kullerfirmadega ühe paki Tallinnast Paidesse toimetamisel, aga kui saadetis on vaja viia kohale kindla temperatuuri juures või kindlaks ajaks, siis tuleme meie mängu,“ selgitab Kütt erilahenduste olemust.

Samuti ollakse valmis korraldama kõiksugu ohtlike kaupade ja erinõudeid vajavaid vedusid, olgu nendeks siis akudega toodete või militaarvaldkonna saadetiste transport, samuti näituste logistika ümber maailma.

Balti Log istika püsi b paindlikuna ka tradi tsiooniliste lahenduste ümberkorraldamises vastavalt olukorrale, olgu tegu pandeemia või eri paigus sõjakollete puhkemisega.

Heaks näiteks on koroonakriisi ajal merevedude transiitaja lühendamiseks väljatöötatud premium-merelahendus, mille käigus konteinereid liigutati Hiinast Euroopa põhisadamatesse meritsi ja edasi Baltimaade kiire maanteeveo toel.

Balti Logistika pikaajaline strateegia on olla jätkuvalt eelistatuim logistikapartner ja turuliider omas segmendis Baltimaade-üleselt.

P.P. EHITUSJÄRELEVALVE

100 aastat Eesti ettevõtlust

Kuumtaastamise remix-meetod on Eestis katete säilitamise üks arvestatav võimalus Kuumtaastamise remix’i teemade ring on tänapäeval aktuaalne mitmel põhjusel. Põhjamaades kõrgelt hinnatud kuumtaastustehnoloogia on paljastunud kui remondimeetod, millega kaasneb märkimisväärne keskkonnajalajälg. Murelikult nenditakse, et lähitulevikus võib selle kasutamise osakaal CO2-tasandil kalduda traditsioonilise freesimise ja uue katte paigaldamise poole, eriti arvestades keskkonnadeklaratsiooni EPD (Environmental Product Declaration) perspektiivi.

Arvestades väheseid riiklikke finantseerimisvahendeid lähiaastatel Eesti teedeehitusse ja seda, et Eesti erineb Põhjamaadest selle poolest, et peaaegu kõik kulumiskihi materjalid imporditakse meile, võiks E ­ estis kuumtaastamine olla endiselt asjakohane. See tuleneb asjaolust, et Eesti asfaldi tootmise arvutuslikud CO2 emissioonid on lähtematerjalide transpordi komponendi suurest osakaalust tulenevalt tõenäoliselt märkimisväärselt kõrgemad võrreldes Põhjamaadega.

Kuumtaastamise remix-meetod hõlmab minimaalses koguses uue asfaltsegu lisamist, kuna peamine protseduur keskendub eelkõige vana katte üleskuumutamisele, eemaldamisele ja koos uue asfaldiga kohapeal kokku segatuna tagasipanekule. Uut asfalti lisatakse vaid kulunud rattaroopa mahu ulatuses ja tavaliselt on värsket asfalt­

segu tarvis umbes 20–30 kg/m², mida on võrreldes tavapärase asfaltkatte laotamisega ligi viis korda vähem. Vajadusel võib freesitud vanale asfaldile lisada elavdavaid kemikaale aastate jooksul hapraks muutunud sideaine elustamiseks ja taastatud katte kasuliku ea pikendamiseks. Seetõttu on kuumtaastamise ruutmeeter tellijale märgatavalt ökonoomsem ja remix-tehnoloogiaga taastatud katte kvaliteet täielikult võrreldav värske asfaltkatte paigaldamisega. See mitte üksnes ei vähenda kulusid, vaid võimaldab ka kiiremat remonti, mis on oluline nii liiklusohutuse kui ka üldise liikluse sujuvuse seisukohast.

Kui arvestada Põhjamaades toimuvat kuumtaastamise tehnoloogia taandumist CO2 heitmete tõttu, võiks Eesti riigihangetel tekkida Põhjamaade remix-tehnoloogia pakkujate vahel

Objekt: Tallinn-Pärnu. Omanikujärelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Ehitaja: Verston OÜ. Tellija: Transpordiamet. Foto: Richard Viies

tugev konkurents, mille tulemusena võib ühikuhind riigihangetel veelgi odavamaks muutuda. Ka kõikidel praegustel Eesti kuumtaastamise hangetel on kasutatud Põhjamaadest toodud seadmeid, kuivõrd Eestis vastav masinapark suhteliselt heitliku riigitellimuse tõttu veel puudub. Seega võiks Eesti teedevõrk renoveerida vähemate finantsvahenditega märkimisväärsemal hulgal teekatteid ning samal ajal suureneks tööde maht, mille kulubaas sisaldab peamiselt töö tegemise kulusid ning puudub tavapärane materjalide maksumuse suur osakaal.

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ on pika edulugudel põhineva ajalooga inseneriteenuse pakkuja ning vastutanud paljude aastate jooksul muu hulgas ka erinevate kuumtaastamise tehnoloogiatega objektide omanikujärelevalve eest. Saadud kogemus on andnud neile kindla veendumuse, et Eesti taristusektori ettevõtted on saavutanud märkimisväärse praktilise oskuse, et uuendada teekatteid kuumtaastamise meetodil. Paremas seisukorras katted ja teedevõrk on olulised alused majanduse elavnemisele ja Eesti konkurentsi­ võimele tervikuna.

Võib järeldada, et kuumtaastamise remix-tehnoloogial võiks olla tõhus panus Eesti teede infrastruktuuri.

Näiteks Riigikontrolli 2022. aasta septembri audit tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta riigi tasemel täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ega arendamise eesmärke, mis mõjutab riigi majandust ning liiklejate ohutust. Seega on riigil väljakutse, kuidas vältida teedevõrgu hävimist alarahastamise tõttu.

Keerulistes olukordades on vaja püsima jäämiseks kohaneda ja kui riigi rahastus Eesti teedesse ning eriti katete säilitamisse ja arendamisse kukub lähiaastatel mitmekordselt, siis remixmeetod võiks olla üks alternatiive, mis annaks sektoris tööd ning võimaldaks suuremal määral vähemate vahenditega teid mingil ajaperioodil paremas korras hoida.

Kalev Pikaru, infravaldkonda kureeriv juhatuse liige

Objekt: Rannamõisa-Kloogaranna. Omanikujärelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Ehitaja: KMG Infra OÜ. Tellija: Transpordiamet. Foto: Richard Viies

TALV 2024

11

100 aastat Eesti ettevõtlust

TRÜKITÖÖSTUS

Trüki- ja pakenditööstuse trende kujundavad kliendid Trükitööstus on üks vanemaid tööstusharusid Eestis. Siinne esimene trükikoda alustas tööd juba 1631. aastal Tartus ehk 393 aastat tagasi. Ajalehtedest ja raamatutest alguse saanud trükitööstus on palju muutunud – vanast tööstusharust on saanud moodsa tehnoloogiaga suuresti ekspordile suunatud majandusharu, kus töötab üle 3500 inimese.

Tekst: Einar Ellermaa Eesti trüki- ja pakenditööstus hõlmab trükiste ning pakendite tootmist, trükiseadmete ja -materjalide müüki ning trükitellimuste vahendamist. Sektori koondkäive oli 2022. aastal ligi 640 miljonit eurot aastas, kusjuures tõus oli aastaga 19%.

Pakendite ja etikettide trükkimine on hoogsalt kasvanud

Ajalehtede-ajakirjade trükkimine on aastatega vähenenud. Raamatute trükk on püsinud stabiilsena – raamatute tiraažid on küll väiksemad, kuid välja antavate teoste arv on seevastu kasvanud.

E-kaubanduse hoogne kasv ja üldise tarbimise suurenemine on aga tõstnud trükitud pakendite ning etikettide tootmist ja laienenud on ka erinevate reklaammaterjalide trükk, kataloogidest T-särkideni.

Kui te poest liha-, piima- või jahutooteid ostate, teete valiku selle järgi, mida pakendile on kirjutatud. Ka passidele, ID- ja pangakaartidele on trükitud oluline info ning viidad ja tänavate ääres seisvad suured reklaamtahvlidki on jätkuvalt suures osas trükitud. Trükitud tooteid leidub kõikjal!

Valdkonna ettevõtteid ühendab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. Seitsme

trükiettevõtte eestvedamisel 1996. aastal loodud Eesti Trükitöösturite Liit on aastatega kasvanud nii liikmete arvult kui ka tegevuste ulatuselt. 2024. aasta alguse seisuga kuulub Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liitu 37 ettevõtet ning liit ise kuulub Euroopa graafikatööstuse assotsiatsiooni Intergraf. Eesti Trükija Pakendi­tööstuse Liidu eesmärk on soodustada ettevõtete- ning sektorite­ vahelist koostööd Eestis ja rahvusvaheliselt, aidata kaasa trüki- ja pakenditööstusele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu tagamisele ning laiemate esmase ja täiendõppe võimaluste loomisele nii trüki- kui ka pakenditööstuse valdkonnas. Liit toetab ka ettevõtteid arendustegevuses ja seisab firmade huvide eest suhtluses riigiga ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamisel.

Eesti trüki- ja pakenditööstus on teenust pakkuva tööstusharuna partner paljudele teistele majandussektoritele. Eesti on väga väikese siseturuga Euroopa ääreala ja väga sõltuv välisturgudel toimuvast nii toorme kättesaadavuse ning hindade kui ka klientide

Ettevõtte K-Print trükikoda. Foto: K-Print

ja tellimuste osas. Pinev poliitiline ja majandusolukord ning eelnevate aastate tarneprobleemid ja energiakriis on sundinud ettevõtteid suunama rohkem tegev usi riskide maandamisele ja tarneahelate kindlustamisele. „Eesti trüki- ja pakenditööstuse trende kujundavad suuresti klientide ootused uudsetele lahendustele, uute ning kestlike materjalide kasutamisele, ressursitõhusale ja efektiivsele tootmisele,“ kirjeldab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi. „Optimismi meil jagub: suund on võetud kestlikkusele ning selles vallas on trüki- ja pakenditööstusel lahendusi pakkuda küll.“

KASUTATUD RIIULID – AUS HIND JA MÕISTLIK LAHENDUS JUBA ALATES 2012. AASTAST! KÜSI PAKKUMIST info@laovarustus.ee

LADU KORDA!

ENEFIT

100 aastat Eesti ettevõtlust

Enefit on usaldusväärne energiapartner roheteekonnal Enefit on uus energia. 2024. aasta algusest pakume rahvusvahelise energia­ ettevõttena kõiki seniseid Eesti Energia tooteid ja teenuseid uue tütarettevõtte ning kaubamärgi Enefit alt. Uus nimi väljendab kogu arengut ja muutust, mida oleme läbi tegemas. Kõikidele senistele Eesti Energia klientidele oleme usaldusväärseks koostööpartneriks ka tulevikus.

Meie nutikad lahendused toetavad kliente roheteekonnal.

Igaühele oma roheteekond

Uued salvestustehnoloogiad ja elektri­ sõidukid muudavad pöördumatult arusaamist nii energia- kui ka transpordi­ sektorist. Sündmused ja avastused, mis raputavad ühiskonda, sunnivad mõtlema tulevikule ning selleks valmisolekule.

Enefiti eksperdid jagavad energiatarkust, et kohaneda, võimalustes orienteeruda ning aidata oma klientidel teha mugavaid, säästlikke ja keskkonnale kasulikke valikuid. Pole vahet, kas oled väikeettevõte, suur tootmisettevõte oma kinnisvaraga või keegi, kes tahab oma igakuiseid kulutusi vähendada – koos loome igaühele oma roheteekonna. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas ning soovime jõuda kaugemalegi. Et maailma muuta, peavad rohelahendused olema kasutajasõbralikud ning kättesaadavad.

Sellised, millega tahaks ja saaks liituda suurem hulk inimesi.

Kõigile tõhus päikesejaam ja salvestuslahendus

Päikesepaneelid on lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma ja tarbima.

Hea tootlikkusega ajal võib energiat isegi üle jääda ning seda on võimalik suunata võrku ja seeläbi tulu teenida. Pilootprojektina katsetame Enefiti äriklientide tarbeks suuri energiasalvestuslahendusi, millega saab ise toodetud või võrgust soodsatel tundidel salvestatud elektri talletada ning soovitud ajal jälle tarbida. Akude kasvav populaarsus on märk sellest, kuidas inimesed muutuva energiaturuga üha enam kohanevad.

Taastuvenergialahenduste kasutuselevõtuks on olulised kvaliteetsed terviklikud energialahendused, toodete-teenuste omavaheline sobivus ja hind. Selleks, et vähendada klientide jaoks kulusid ja soodustada tulevikus roheenergia tootmist, käivitasime eelmise kalendriaasta lõpus andmeteadlaste seas rahvusvahelise konkursi.

Selle eesmärgiks on leida elektri väiketootjate tarbimise ja tootmise prognoosimise jaoks täpsem mudel. Virtuaalse

Foto: Jarek Jõepera

elektrijaama kaudu pakume juba praegu paindliku energiajuhtimise teenust. Kui hoones on elektriseadmeid, mille koormusgraafikut saab nihutada, võimaldab see ettevõttel täiendavate investeeringuteta lisatulu teenida. Samal ajal on võimalik oma elektrisüsteemis rohkem taastuvenergiat kasutada ning seeläbi keskkonnasäästlikum olla.

Elektriautodele võimekas laadimistaristu

Aastast 2035 lõpetatakse Euroopa Liidus sisepõlemismootoriga autode müümine.

Samas lisandub turule üha enam elektri­ autode mudeleid, mida saab juba praegu nii oma hinnalt kui ka sõiduulatuselt sisepõlemismootoriga sõidukitega võrrelda.

Kiirlaadimisvõrgustikku arendades tahame ühiskondlikus teadvuses tekitada kindlustunde, et laadimine on alati käepärast.

Enefit Volti elektriautode avalik laadimistaristu ligikaudu 200 laadimispunktiga on juba praegu Eesti suurim, moodustades pea poole kõikidest avalikest laadimiskohtadest. Meie järgmise viie

aasta plaan näeb ette ühtse 5000 laadimispunktist koosneva võrgustiku loomist, mis ulatub Eestist Saksamaa piirini.

Paigaldatavate laadimisjaamade võimsus jääb vahemikku 22–360 kW, pakkudes nii poolkiir-, kiir- kui ka ülikiirlaadimise võimalust. Kui kiirlaadijates on võimalik 100 km katteks elektrit laadida keskmiselt 30 minutiga, siis ülikiirlaadijates kulub selleks vähem kui 10 minutit.

Koostööl asukohapartneritega on laadimisvõrku investeerimisel oluline roll. Nii jõuab rohkem laadijaid näiteks kaubanduspindade ja büroohoonete juurde, mis toob laadimise elektriauto omanikele lähemale ja pakub lisaväärtust nii klientidele kui ka töötajatele. Võrgustiku suuruse kõrval on eraldi fookus tugeval katvusel, mis tähendab, et loome laadimispunkte ka maapiirkondadesse ja suuremate maanteede lähedusse.

Eraomanikele pakume terviklikke energialahendusi alates sobiva laadija valimisest kuni paigalduse ja hoolduseni. Vaatame tulevikku, luues paljude elamispindadega uusarenduste juurde juba eos nutika elektriautode laadimisvalmiduse.

Panus süsinikuneutraalse tööstuse arenguks

Enefiti eesmärk on rajada 2040. aastaks ringmajandusel põhinev süsinikuneutraalne keemiatööstus. Uue tööstusharu arendamisel teeme koostööd juhtivate teadlastega, et asendada vedelkütuste tootmine järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Põlevkivi kõrval võtame toorainena kasutusele plastijäätmed ja vanarehvid. Üleminek keemiatööstusele tähendab ka uut kompetentsi, konkurentsivõimet, tasuvaid töökohti ja otsest tulu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eesti riigile.

Teeme aktiivselt koostööd ka Soome materjalitööstusega, et uurida põlevkivi põletamisel tekkiva tuha kasutamist sideainena betoonis, kuna tsement on kogu maailmas üks suuremaid CO2 heite allikaid.

Jätkame roheteekonnal edasi liikumist.

Loe Enefiti kodulehelt www.enefit.ee, mis meil järgmistele aastatele vastu minnes varuks on.

TALV 2024

13

100 aastat Eesti ettevõtlust

ALBIORIX

Ekspert: Eesti vajab tunnustatud raamatupidajate avalikku registrit ja EMTA ametnike litsentsimist Lätis jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, mis näevad ette raamatupidajate litsentsimise välisteenuste osutamiseks.

Läti riigi tuluteenistus (LRT) väljastab litsentsi välisteenuste raamatupidajale, pikendab selle kehtivust, peatab, tühistab ja kontrollib vabakutseliste raamatupidajate tegevust. Vabakutselise raamatupidaja tegevusluba väljastatakse viieks aastaks, teemat selgitab Albiorix OÜ prokurist Aleksandra Hlebnikova-Klink.

Tekst: Aleksandra Hlebnikova-Klink / Foto: Shuttesrstock 14

TALV 2024

ALBIORIX Välisraamatupidamisteenuse raamatupidaja on Läti seadusandluse kohaselt isik, kes ettevõttega sõlmitud kirjaliku kokkuleppe (v.a tööleping) alusel kohustub osutama kliendile raamatupidamisteenust. Vastavalt sellele peab tema kvalifikatsioon vastama vähemalt nõutava tasemega kutsekvalifikatsioonile, mida kinnitab vastav diplom või haridustunnistus raamatupidamise, majanduse, juhtimise või rahanduse valdkonnas.

Seadusemuudatused näevad ette, et naaberriigi tuluteenistus peab pidama avalikku vabakutseliste raamatu­pidajate registrit, mis annab teenuse saajatele võimaluse kontrollida vastava isiku õigust osutada klientidele raamatu­ pidamisteenust. Raamatupidajad (juriidilised ja füüsilised isikud), kes on saanud raamatupidamisteenuse osutamise loa, kantakse klientidele teenuseid osutavate litsentsitud raamatupidajate registrisse, mis on avalikult kättesaadav Läti riigi tuluteenistuse veebilehel.

Samasuguse tunnustatud raamatupidajate registri loomist kaalub Läti eeskujul ka Eesti Raamatupidajate Kogu, et see Riigikogule esitada.

Eestis ei ole veel kehtestatud kohustust, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. Eesti Raamatu­p idajate Kogu (ERK) algatas 2020. aastal raamatupidamisteenuste toimkonna eestvedamisel raamatupidamisette­võtete tunnustamise. „ERK tunnustatud raamatupidamisettevõte“ on sisuliselt kvaliteedimärk, mis rõhutab konkreetse raamatupidamisteenuse pakkuja professionaalsust ja usaldusväärsust.

Raamatupidamise kutsestandardid ja tasemed on Eestis olemas, aga üldpilt poolik

Muu hulgas korraldab Eesti Raamatu­ pidajate Kogu kaks korda aastas raamatu­pi dajate k ut s ee k s a m ei d .

Tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks on loodud raamatupidamise kutsestandardid, mille alusel saab oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Igale endast lugupidavale raamatupidajale on oluline, et teda peetakse professionaaliks mitte ainult haridusasutuse diplomi ja muljetavaldava elulookirjelduse, vaid ka kutsetunnistuse põhjal.

Raamatu­pidamise kutsevaldkonnas on hetkel kolm kehtivat kutsestandardit: raamatu­pidaja, tase 5; vanemraamatu­ pidaja, tase 6; juhtivraamatupidaja, tase 7.

Raamatupidajate omandatud kvalifikatsioon või ettevõttele sertifitseerimise tulemusel antud kvaliteedimärk on kindlasti professionaalne lähenemine ja määrab nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute pädevuse, kuna nende juures võib turvaliselt spetsialistidena

100 aastat Eesti ettevõtlust

Tunnustatud raamatupidamisettevõtte Albiorix OÜ prokurist Aleksandra Hlebnikova-Klink.

Foto: Erakogu

kvaliteetseid raamatupidamisteenuseid osutada. Tunnustamine toimub vastavalt „Raamatupidamis­e ttevõtte tunnustamise korrale“, mille kinnitas ERK nõukoda. Tunnustuse saamiseks peab raamatupidamisettevõte vastama dokumendis „Nõuded ERK tunnustatud raamatupidamis­ettevõttele“ esitatud hindamiskriteeriumidele.

kirjas esimene ettevõte, mis on saanud majandus- ja raamatupidamisvaldkonna juhtivate ekspertide tunnustuse ning saanud esinumbri 001. Lisaks tasub tähele panna, et ettevõte saadab oma töötajaid regulaarselt ka täiendkoolitustele ja eksamitele kutsestandardi saamiseks: raamatupidaja tase 5; vanemraamatupidaja tase 6.

Praeguseks on Eesti Raamatupidamise Kogu tunnustuse saanud vaid 19 raamatupidamisettevõtet.

Nimekirja leiab ERK kodulehelt: www.erk.ee/tunnustamine/tunnustatud-ev Vastavust nõuetele kontrollib sõltumatu sertifitseeritud (CIA) või atesteeritud (CGAP) siseaudiitor, kelle valib tunnustust taotlev raamatupidamis­ ettevõte Eesti Siseaudiitorite Ühingu liikmete hulgast oma äranägemise järgi ja tasudes nõuetele vastavuse kinnituse eest vastavalt sise­audiitoriga sõlmitud kokkuleppele.

Nõuded, mida siseaudiitor on kontrollinud, hõlmavad näiteks järgmist: kas ettevõttel on olemas riskianalüüs ja situatsiooniplaan talitluspidevuse tagamiseks; kehtivat tase 6 kutsetunnistust või vandeaudiitori kutset omavate töötajate (või juhatuse liikmete) arv; kas ettevõte järgib isikuandmete kaitse seaduses ja EL-i isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud andmekaitsereegleid; kas ettevõte järgib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega kehtestatud reegleid; kas ettevõte rakendab raamatupidamisteenuse osutamisel kvaliteedi tagamiseks piisavaid meetmeid jne.

Osaühing Albiorix on selles nime-

Õige ja mõistlik oleks sarnaselt Lätiga luua ka Eestis kohustus, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. Muret tekitab ka sellise kohustuse puudumine Eesti riigiasutustes, näiteks maksu- ja tolliametis, sest selle ameti tegevusala on ju eraja juriidiliste isikute maksustamine ning kontroll, kas maksud on õigesti tasutud.

Sellest tulenevalt peavad maksu- ja tolliameti riigiametnikud, keda esindavad maksuaudiitorid, kes teostavad füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli, arusaadavatel põhjustel olema kohustatud lisaks finants- ja raamatupidamisalastele teadmistele ning kogemustele omama ka asjakohast teadmiste taset, mis vastaks kõrgematele kutse­s tandarditele. Näiteks tavalisel riigiametnikul, keda esindab maksuhaldur, peavad olema 5. taseme raamatupidaja standarditele vastavad teadmised ning maksuaudiitori

osakonna juhataja peab oma teadmisi kinnitama 6. taseme vanemraamatupidaja kutsestandardiga.

Seega peaks tunnustatud raamatupidamisteenust osutavatel füüsilistel või juriidilistel isikutel olema nõuetekohane litsents, mis peaks kehtima proportsionaalselt ka maksuaudiitorite suhtes, kes teostavad era- ja juriidiliste isikute kontrolli. Vastasel juhul võib ebaõiglaseks lugeda asjaolu, mille puhul tunnistuseta maksuhaldur viib läbi tunnustatud isikute kontrolli ja teeb selle põhjal järeldusi ning maksuotsuseid, mida selles kontekstis saab käsitleda läbinud kontrolli isikute õiguste rikkumisena, kes on tõestanud oma teadmisi ja saanud vastava kutsestandardi taseme. Praktikas tuleb aga ette teisigi raskusi, mille puhul riik annab era- ja juriidilisi isikuid kontrollivatele maksu- ja tolliameti litsentsi mitte omavatele maksuaudiitoritele nii-öelda süütuse ja puutumatuse eelise.

Kodanike jaoks demokraatlikus riigis peavad meist igaühe õigused ja kohustused olema jaotatud nii, et esiteks õigus ise ei mõjuta ega riku. Era- ja juriidilised isikud, kes on oma oskusi ja teadmisi vastavate sertifikaatidega kinnitanud, on oma ala kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, mis tähendab, et nende poolt teatud tegevustele antud hinnangut tuleks arvesse võtta ja sellega ka arvestada. Samas tuleks vastava tunnustuse pälvinud ettevõtteid käsitleda kui eksperte.

Eksperdina soovitan tungivalt ette­ võtetel, kes ei ole raamatupidamis­ bürood, aga kus siiski töötavad raamatu­ pidajad, korraldada neile 5. ja 6. taseme kutsestandardite saamise koolitust.

Tingimustes, kus kutse staatuse omamine pole veel kohustuslik, on tunnistust saada palju lihtsam kui tingimustes, kus õppimiseks ja eksamite sooritamiseks on aeg piiratud.

Soovin kõikidele ettevõtetele, kelle eesmärgiks on mitte ainult enda tegevuse arendamine, vaid ka töötajate arendamine ja nende kutsekvalifikatsiooni omandamine, lähiajal edukalt omandada vastav raamatupidajate kvalifikatsioon ehk kvaliteedimärk.

Albiorixi kui tunnustatud raamatupidamisettevõtte teenustega saab tutvuda kodulehel www.albiorix.eu/et.

TALV 2024

15

100 aastat Eesti ettevõtlust

EHITUS

Ehitamine on tulevikku vaatav tegevus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige ja AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Ivo Volkov ning Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tarmo Idarand vaatavad ehitussektori hetkeolukorda ja tulevikku.

Toimetas: Eve Kallaste

Merko Ehitus Eesti juht Ivo Volkov.

Foto: Egert Kamenik

Ivo Volkov: ehitusturu praegune seis on üpris rusuv

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ivo Volkov usub, et praegusel ajal soosib edu ettevõtteid, kus on varasemalt hoitud konservatiivset joont, pole liialdatud finantsvõimendusega ja ollakse paindlikud. Ta ütleb, et oluline on suutlikkus muutunud turul uue loomuga töödele ümber orienteeruda, samuti julgus vajadusel radikaalseid otsuseid teha ja neid ellu viia. „Ehitusturu praegune seis on üpris rusuv ja suurt investeerimis­ tuhinat ei paista. Kuni majanduses paremaid aegu ei ennustata (nii nagu analüütikud ja pangad hetkel üksmeelselt hindavad), ei ole lähiajal ehitusturu suurt tõusu oodata. Investeeritakse siis, kui on julgus ja usk paremasse tulevikku. Julgus teha pikema perspektiiviga otsuseid on aga Ukraina sõja ja intressiralli algusest järjekindlalt pihta saanud.

Avalik sektor on andnud ehitus­ sektorile eri aegadel viiendiku kuni kolmandiku tööde mahust. Majanduse keerulisematel aegadel on riiklikud tellimused vähenenud, seda eriti teede ja hoonete ehituses. Tõsi, on ühekordseid spetsiifilisi suuri projekte (nt Rail Baltic), mis ei paku aga paraku tööd näiteks sektoris töötavatele viimistlejatele, müüriladujatele või teekatete rajajatele.

Riigi fookus on tavapärasemate h o o n et e j a ra j at i s t e e h i t a m i s e l t kaldunud kaitsevaldkonda. See on spetsiifiline valdkond, mis nõuab sageli erioskusi, mida aga pole kõigil tööturu osalistel paraku pakkuda.

tänasest odavamaks ehitamine suure tõenäosusega ei lähe ja ehitusinvesteeringuteks on praegu mõistlik aeg.

Hoonete renoveerimine energia­ tõhususe nimel on oluline, ütleb riik.

Keegi ei kahtle, et energiatõhusus, toetustega või ilma, on igal juhul mõistlik. Lähemate aastate jooksul on renoveerimismaraton vaja täistuuridel käima saada. Riigil on siin võimalus ja ka kohustus juhtida protsessi sel moel, et sellest võidaks keskkond ja seeläbi ka ehitussektor.“

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tarmo Idarand.

Foto: Erakogu

Ehitusinvesteeringuteks on praegu mõistlik aeg.

Tööhõive statistika näitab vald­ konnas langust. Kui ehitussektoris töötab keskmiselt 60 000 töötajat, st ligi 10% tööealisest elanikkonnast, siis ehitusmahtude vähenemisel 10% (mis on viimasel ajal ajakirjandusest läbi jooksnud) tähendab see lihtmatemaatiliselt töö kaotust 6000 paari töökäte jaoks.

Ehitustegevuse marginaalid on kokku surutud ja sisendhindade langust ei ole ratsionaalselt võttes põhjust oodata. See tähendab, et

Tarmo Idarand: osapoolte vahel peaks olema rohkem koostööd

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tarmo Idarand ütleb, et sisuliselt oleme majanduskriisis, kus suur osa ehitusvaldkonna turuosalistest tegutseb ja teeb otsuseid lühiajalisest perspektiivist lähtudes ning oma käimasolevast projektist või isegi selle projekti käimasolevast etapist kaugemale ei vaadata. Aga oluliselt rohkem oleks vaja koostööd erinevate osapoolte vahel ja tegutsemist ühise eesmärgi nimel kõikides etappides. „Üldsuundumus on rohkemate ja keerulisemate regulatsioonide poole.

Lähiaastatel saab ilmselt kuumaks teemaks ka ehitiste süsinikujalajälje

miinimumnõuded, selle arvutamine ja raporteerimine. Loodetavasti digitaliseerimine jätkub ja jõuame sinnamaani, kus inimtöö lisandumise asemel hakkab see automatiseeritavate tegevuste arvel uuesti vähenema.

Et ehitusel hakkaks paremini minema, peaks riik: Võimalikult vähe sekkuma regulatiivses mõttes.

Hoolitsema, et kõik planeeringud ja projektid saaksid kiirelt menetletud.

Riigi ehitusinvesteeringud peaksid olema kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga, nagu dokumendis „Ehituse pikk vaade 2035“ on kirja pandud. Paraku toimub risti vastupidine tegevus.

Riik ühe suurema ehitussektori tellijana peaks näitama erasektorile head eeskuju, kuidas ehitust tellida. Paljud erasektori tellijad juhinduvad olulisel määral RKAS-i tegevusest, kasutavad isegi samu dokumente jne.

Väärtuspõhised hanked on tuleviku­ suund. Ehitise tegelik kavandamine algab alles pärast hanke läbiviimist ehk projekteerija valimist. Valida projekteerija vähempakkumise abil on väga ahvatlev, kuid samas äärmiselt lühinägelik. Kuna ainult hinna alusel valikut teha ei ole mõistlik, tulebki mängu väärtuspõhine hange, kus lisaks hinnale vaadatakse ka kvaliteedikriteeriumeid. Projekteerimise puhul sõltub lõpptulemus eelkõige nende pädevusest, kes projekti kallal töötavad.

Seega peaksid kvaliteedikriteeriumid hindama just seda.

Väärtuspõhine hange ei ole kindlasti mingi võluvits, mis lahendab kõik probleemid. See nõuab ka pädevat ja kogemusega hankijat, sest valides eba­sobivad kvaliteedikriteeriumid või hoides hinna osakaalu liiga kõrgel, ei pruugi lõpp­ tulemus olla sugugi parem.“

Ehitusturg langustrendis Statistikaameti andmetel tegutseb ehitusturul ligi 15 500 ettevõtet. Kümne aasta tagusega võrreldes on ettevõtete arv kasvanud enam kui poole võrra.

2023. aasta kolme esimese kvartaliga ehitasid ehitus­ ettevõtted Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid ehitusmahud 9%. Ehitusturg on püsinud langustrendis juba alates 2022. aasta II kvartalist, mõjutatuna nii ehitushindade kasvust, intressimäärade tõusust kui ka tarbija kindlustunde vähenemisest.

Kui vaadelda pikemat aegrida, siis ehitame praegu 2018. aasta tasemel. Ehitushindade suurim kasv jäi 2022. aastasse, mil hinnad tõusid aastases võrdluses 18%. Praeguseks on kiire hinnakasv küll veidi raugenud,

16

TALV 2024

jäädes 2023. aasta kolme kvartali kokkuvõttes keskmiselt 7% piiresse.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Kui varasemalt on tavaks olnud, et kodune madalseis on suurendanud ehitamist naaberriikides, siis seekord pole erilist abi ka sealt loota. Sarnaselt Eestiga liiguvad langus­ trendis ka Soome ja Rootsi ehitusturg.

Kuidas edasi? Ehituslubade väljastamine elamute osas paraku kindlustunnet edaspidiseks ei suurenda.

Mitteelamute puhul on olukord lootusrikkam – eriti just rekonstrueerimistööde osas, kus väljastatud ehituslubade arv on ligi poole võrra suurem võrreldes aasta varasemaga.

Allikas: Statistikaamet

Kortermaja ehitamine Tallinnas.

Foto: Shutterstock

METRO CAPITAL

100 aastat Eesti ettevõtlust

Kinnisvara – kindel ja stabiilselt tulus koht raha paigutamiseks „Suurepärane asukoht on pikaajalise investeeringu oluline osa,“ ütleb kvaliteetset premium-kinnisvara arendava Metro müügijuht Madis Brjantsev, tutvustades ettevõtte uusi arendusi.

Samal ajal raputab Metro kinnisvaraarendus esmaseid koduostjaid on panustanud Tallinna ka karm reaalsus – elamuarendusse pea 20 sarnaselt läänega on aastat – see on number, a i n a ke e r u l i s e m a k s mis kõneleb usaldu­ muutumas noortel oma sest ja kvaliteedist. esimese kodu ostmine, Kuidas teil nende aastate t ä psemalt kodu ostu jooksul läinud on? finantseerimine, ja Kahekümne aasta Metro müügijuht Madis Brjantsev aina rohkem läheb jooksul on olnud turg üürituru poole kaldu. muidugi erinevaid aegu ja oleme läbi elanud mitmeid majandustsükleid.

Kuidas te turul toimuvat praegu näete, Kokkuvõttes võib öelda, et Metro on millisesse suunda see liigub? olnud edukas läbi aegade ja praegu on Tuleb tõdeda, et turg liigub hetkel kahes tegemist ühe pikema ajalooga elukondlahknevas suunas. Ühelt poolt muutuvad likku kinnisvara arendava ettevõttega aina olulisemaks suured ja avarad linnataasiseseisvunud Eestis. Meie projektid kodud, mis asendavad linnaäärseid asuvad valdavalt Tallinna kesk- ja südaeramuid ning ridaelamuid, vähendades linna piires. Tegeleme peamiselt just inimestel transpordile kuluvat aega. Selle hinnalisema ja kvaliteetsema kinnisvara trendiga liiguvad kaasa pigem jõukamad arendamisega ning pöörame alati tähele­ teise või mitmenda kodu ostjad, kes on panu läbimõeldud ruumide loomisele. väsinud linna ääres elamisest ning eelistavad küll vaikset kohta, aga keskuse Kinnisvaraäris tuleb alati olla sammuke lähedal. ees. Millised on inimeste eelistused Teisalt muutuvad üha olulisemaks praegu, võrreldes ajaga, mil alustasite? väiksemad korterid, peamiselt funktL i n n a r uu m o n 2 0 a a s t a j o o k s u l sionaalsed ühe- ja kahetoalised ning ka muutunud. Praegu on oluline elukvaliteet kompaktsemad kolme- ja isegi nelja­ ja keskkond, mis meie kodu ümbritseb. toalised korterid.

Näiteks kui rääkida linnaruumist, siis räägime alati n-ö 15 minuti linnast Metro portfooliosse kuuluvad nii uued ehk sellest, kas ja kuidas kodu ümbrus korterelamud kui ka ajalooliste hoonete rahuldab meie elu igapäevaseid vajadusi. renoveerimisprojektid. Millised on teie Metro arenduste puhul julgeme viimase aja olulisemad projektid? öelda, et 15 minuti raadiuses asub enamik Olulisemateks projektideks on eluks vajalikke teenuseid: koolid ja lastePirita teed ilmestavad Meerhof ja aiad, toidupoed, kohvikud, restoranid, sportimis- ja vabaajavõimalused jne.

Kui räägime linnaruumist ja elukvaliteedist, siis me räägime 15 minuti linnast.

Toimunud on mõttemallide muutus ja seda eriti noorema põlvkonna seas.

Noorem generatsioon eelistab vähem raiskamist, ökonoomsemaid ja funktsionaalseid kodusid.

Aina olulisemaks on muutumas ruumide rist- ja ühiskasutus, näiteks jagatud parkimiskohad või linnaaiandus.

Oru maja Meerhof 2.0, Kiikri ning Tivoli kvartali arendus, Toom-Kuninga 15.

Koostöös EBS-iga oleme rajamas Tallinna südalinna ühte suuremat projekti, Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakut.

Eedu on 30-korruseline mitmefunktsiooniline linnak, kuhu on koondunud nii ülikooli laiendus, hotell kui ka korterid.

Planeerimise lõppstaadiumis on Pirita tee 28 arendus, mille arhitekt on kuulus Ala arhitektibüroo Soomest. Pirita teele rajame eramaja kvaliteeti ja kortermaja mugavust ühendavad linnavilla stiilis kortermajad. Peatselt toome müüki ka Oru maja aadressiga Narva mnt 120.

Oru maja võib pidada silmapaistva arhitektuuri heaks näiteks. Kuid sama ahvatlev on ka hoone asukoht...

Tõepoolest, Oru maja asub Kadrioru pargi ja lauluväljaku vahel, Jaapani aia veerel ning vaid jalutuskäigu kaugusel merest. See on ideaalne ja idülliline asukoht, kus 15 minuti raadiuses on pargid, muuseumid, kohvikud ja restoranid, Tallinna ülikool ning muu kvaliteetseks eluks vajalik.

Oru maja visuaali on loonud arhitektuuribüroo Arhitect 11 ja seega võib oodata harmoonilist ning piirkonda sobiliku arhitektuuriga maja. Selle maja

südameks on vana väärtuslik tammepuu, mida Oru maja justkui kallistaks. Hoone on inspiratsiooni saanud ümbritsevast lopsakast taimestikust, merest ja pae­­ klindist. Enamikul korteritel on maani aknad ja Prantsuse rõdud, mõnel korteril ka terrass või rõdu.

Maja südameks on vana väärtuslik tammepuu, mida Oru maja justkui kallistaks ja oma rüpes hoiaks. „Loome kodusid, mille väärtus püsib“ – see on Metro üks deviise. Kindlasti võib ka Oru maja puhul julgelt rõhu­ tada, et tegemist on väärtusliku inves­ teeringuga.

Kuna linnaruum ei suurene, siis suurepärane asukoht on pikaajalise investeeringu tuumaks. Kinnisvara on erinevates majandustsüklites kindel ja pigem riskivaba koht raha paigutamiseks, seda nii tõusval kui ka langeval turul.

Oru maja oma erinevas suuruses pindadega sobib ideaalselt nii koduks kui ka investeeringuks. Seal on kortereid nii esmase kodu otsijale kui ka neile, kes soovivad soetada suuremat linnakodu.

Suunates pilgu tulevikku – millised eesmärgid on Metrol nii käesolevaks aastaks kui ka järgmisteks?

Edasine plaan on jätkata kvaliteetse elukeskkonna loomisega, mis on kooskõlas linna üldisema planeeringuga. Sel aastal ja järgmistel tegeleme eelmainitud projektide teostamisega.

Pirita tee 28

www.metro.ee

TALV 2024

17

100 aastat Eesti ettevõtlust

SB KESKKÜTTESEADMED

Kas tööstusel on valikut?

aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiavõi toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.

Pelletikütte eelised:

Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.

Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Kas neil on üldse valikut?

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 18

TALV 2024

Aavo Isak, Pelltech OÜ 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –

Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus. pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid

• Kohalik kütus. Kogu selle tootmis­ ahela lisandväärtus jääb Eestisse.

• Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

• Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.

• CO2-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.

• Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

• Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.

• Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.

• Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

• Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

• Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.

• Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole

vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.

KASTORAM WOOD

100 aastat Eesti ettevõtlust

Uuenduslikud kaubaalused säästavad loodust

Mitu aastakümmet erinevaid kaupade transportimiseks mõeldud pakendeid valmistanud ettevõtte Kastoram WOOD projektijuht Kalev Tõrra ütleb, et kuigi nende tooted on laias laastus masstooted, millega tegeletakse igas riigis, on Kastoram leidnud endale täiesti uue ja intelligentse, innovaatilise ärisuuna: laine- ning kärgpapist kaubaalused. Need on looduslikud, taaskasutatavad ja kerged ning kasutajale mugavad.

Pakendite ja kaubaalustega alustati juba Eesti taasiseseisvumise alguses ning ka praegu valmistatakse erinevaid puidust tooteid: nii standardseid n-ö euroaluseid kui ka erimõõdulisi rätsepalahendusi. Tõrra mainib, et nende kliendid on nii erinevatest valdkondadest kohalikud kui ka välismaised ettevõtted.

Firma energia püütakse fokusseerida erinevatele pakenditele, kaubaalustele, muu hulgas valmistatakse erimõõdulisi ja erilahendusega kaubaaluseid, kaste jms.

Uuenduslik ja jätkusuutlik ärisuund

„Viimased kümme aastat oleme aga arendanud uut ja üsna arukat tootesuunda, milleks on erinevad laine- ning kärgpapist kaubaalused. Oleme võimelised kavandama ja tootma neid väga erinevate vajaduste tarbeks. Kõik meie laine- ja kärgpapist tooted ning nende loomise tehnilised lahendused on ka kaitstud, see tähendab, et parimat lahendust suudame Eestis pakkuda vaid meie,“ selgitab projektijuht.

Välimuselt, kujult ja suuruselt on need alused väga sarnased oma

puidust vendadele. Plussidena võib aga välja tuua, et papist alused on mugavad ja nägusad nii kauba esitlemiseks

kui ka paigutamiseks müügialadel. Tõrra nimetab neid aluseid muu hulgas võõrkeelse nimetusega display pallet, mis markeeribki asjaolu, et neid kasutatakse kauba vahetul esitlemisel ja müügil: papist alus ostetakse tühjaks ning seejärel saab suunata sellise otse paberipressi. „Papist alused on alati kuivad, puhtad, kerged ja uued. Neid on väga mugav kasutada: tõstad autolt kauba maha ja sõidad sama pappalusega otse müügialasse. Kui alust enam vaja pole, saab selle pressida koos muu papiga

kokku ja saata taaskasutusse. Kaob ära vaev tegeleda raskete ja määrdunud puidust aluste utiliseerimise ning muu kaasnevaga,“ selgitab projektijuht.

Taaskasutatav ja ökoloogiline

Eriti nõutavaks muudabki need laineja kärgpapist kaubaalused nende taaskasutus, õigemini asjaolu, et aluste valmistamiseks kulunud materjal jääb ringlusse. Kastoram valmistab juba praegu oma aluseid kuni 2/3 ulatuses taaskasutatud papist.

Tõrra mainib, et puidust kaubaaluseid ei saa kunagi teha taaskasutatud puidust.

Paljud ei tea ka seda, et Euroopa Liidust välja liikuvad puidust alused peavad olema kuumtöödeldud puidust, mis muudab need kalliks. „Papist aluste puhul on suureks boonuseks ka nende aluste kaal, mis

transpordil on väga suur kulukomponent. Lisaks, nagu juba mainitud, kaob ära erinevate aluste utiliseerimiskulu ja selleks kuluv vaev,“ lisab projektijuht.

Olgugi et enamik papist kaubaaluseid tehakse ikkag i standardmõõtudes, on Kastoramil võimalik klientidele pakkuda aluseid ka erinevas mõõdus ja konfiguratsioonis.

Samuti saab lisatasu eest valida mõningaid värvitoone ning alustele on võimalik trükkida vajalikku informatsiooni ja tähistusi. Tõrra ütleb, et nad võimaldavad oma klientidele just selliseid rätsepalahendusi, nagu kliendil ja/või konkreetsel kaubal tarvis. „ P a p i s t k a u b a­­­­a l u sed pakuvad alternatiivi p a l j u d e s va l d k o n d a d e s , siiski mõningate eranditega.

Aga kui papist kaubaalus või pakend ei ole sobilik, valmistame alused puidust – klient saab ikkagi ja alati vajaliku lahenduse,“ kommenteerib projektijuht.

Kastoram WOOD toodab mainitud laine- ja kärgpapist kaubaaluseid juba praegu märkimisväärses mah us. Tõrra sõnul t ah ab et t evõte – ja on selleks ka võimeline – tootmist veelg i kasvatada. Selle juures soovitakse areneda just koos uute klientidega.

Vaata tooteid lähemalt: www.kastoram.com TALV 2024

19

100 aastat Eesti ettevõtlust

KARMENI MÖÖBLISTUUDIO

VÄIKE ON SUUR

tarneraskusi, saadi hästi hakkama ka koroonakriisi perioodil. Sel ajal, kui inimestel polnud võimalik tööl käia, pöörasid nad rohkem tähelepanu ümbritsevale, soovides oma keskkonda kaunimaks muuta, remontides kodu ja vahetades mööblit. Mida Naaber ettevõtjana soovib, on stabiilsus ja üldine toetus ettevõtjatele. „Et ühiskond oleks omadega paremas kohas ja inimestel oleks rohkem kindlustunnet,“ sõnab naine.

„Soovisin, et mul oleks väike firma, kus saan pakkuda klientidele mööblit nii, et on piisavalt aega pühendumiseks ja just selle kliendi soovidesse süvitsi minekuks.“ Unistus ühest ilusast mööblistuudiost oli Karmen Naabri kaaslaseks pikalt ja täpselt 20 aasta eest avaski uksed Karmeni Mööblistuudio. „Meie jaoks on iga klient väärtus ja meile tõesti meeldib tööd teha ka kõige väiksemate projektidega,“ sõnab Karmen Naaber. Esialgu kujunesid Karmeni Mööblistuudio põhisuunaks köögid, aga peagi hakati pakkuma ka vannitubade, esikute ja elutubade lahendusi. „See, kuidas mõni köök või esik just sellesse kodusse mahutada ja just selle kodu keeles kõnelema panna, pakub väljakutseid,“ ütleb ettevõtte juht.

Tõhus koostöö

„Alustasime siis, kui jooniseid tehti veel käsitsi ja tootminegi polnud automatiseeritud. Muutustega kaasaminek on köögistuudio jaoks olnud sujuv.

Loome kliendile tema soovide põhjal realistlikud pildid tema mõtetes olevast mööblist ja sellest, kuidas tema uus

köök ruumis paiknema hakkab,“ räägib Naaber.

Hea koostöö par tneri tega on Karmeni Mööblistuudio jaoks oluline, üheks suuremaks partneriks on kujunenud tuntud köögimööblitootja Arens AS. Meie koostööpartneriteks on mitmed sisekujundajad ja kinnisvara­ arendajad. Teeme mööblit nii Eestisse kui ka naabermaadesse. Aastakümnete jooksul on mitmed erakliendid tellinud meilt lausa mitmeid kööke ja soovitanud meid ka oma juba suureks sirgunud lastele.

Eestlased on suurepärased kliendid

Meie eesmärk on rahulolevad kliendid.

Kriis ei kõiguta

Kuna ettevõte on väike, on Karmeni Mööblistuudio alati erinevate majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohanenud. Ehkki vahepeal esines

Karmen Naaber ütleb, et eestlased planeerivad kodu kujundamiseks mõeldud raha väga hoolikalt ja tellivad endale köögi pikaks ajaks. „Mõnikord on just piiratud eelarvega mööbli planeerimine kõige põnevam. Eesti inimesed on klientidena väga toredad. Nähes pärast projekti valmimist kliendi silmis rõõmu, on alati hinges suur rahulolu ja tunne, et ajame õiget asja,“ rõõmustab ta.

Karmeni Mööblistuudio mõte on see, et kasvama ja laienema ei hakata, sest väike on hea olla. „Meie eesmärk on rahulolevad kliendid ja selle nimel tegutseme ühes koostööpartneritega suure naudinguga,“ ütleb ettevõtte juht.

Karmeni Mööblistuudio

TARTU MÖÖBLIKODA

Tartu Mööblikoda – eritellimusel sisustus kõige nõudlikumale maitsele Tartu Mööblikoda pakub terviklahendusi projekteerimisest valmistoodanguni. Eritellimusel mööbel valmib spetsialistide käe all ja soovi korral on võimalik kaasata projekti ka sisekujundaja.

Tartu Mööblikoja toodangusse kuuluvad kaupluste letid ja mööbel, vitriinid, kohvikute mööbel, kodumööbel, raamatukogu sisustus ja palju muud. Näiteks on Tartu Mööblikoda sisustanud paljud Rahva Raamatu poed, hotellid, mitmed koolid, kohvikud ja restoranid. Edukas ettevõte on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Äripäeva mööblitööstuse TOP-i ettevõte 2023 ja gasellettevõtte tunnustus Gaselli Kongressi poolt aastal 2022.

Tartu Mööblikojas töötavad koos nii tislerid, disainerid, arhitektid kui ka mööblimeistrid, kelle ühiseks eesmärgiks on luua harmooniline keskkond ja pakkuda parimat võimalikku teenindust ning tooteid.

20

TALV 2024

Mööbel on ruumi identiteedi looja, seega väärtustab Tartu Mööblikoda kvaliteetselt valmistatud sisustust.

Oodatud on nii äri- kui ka erakliendid ning pole kahtlust, et koostöös leitakse iga ruumi jaoks parim sisustuslahendus.

Uurisime Tartu Mööblikoja müügijuhilt Tanel Pritsilt, kuidas ettevõttel praegu läheb.

Olete tegutsenud aastast 2009.

Kuidas on läinud ja millised on teie tulevikuplaanid?

Alustasime nullist. Tartu Mööblikoda on tuntud usalduse ja kvaliteedi poolest.

Nüüdseks on meil olemas ka kaasaegsed seadmed ja algust on tehtud ka uue hoone rajamisega.

Fotod: Tartu Mööblikoda

Kes on teie peamine klient?

Eelkõige näeb meie mööblit suuremates ehitusprojektides (Ehitus5ECO, Merko, RevinGrupp jpt), aga teeme koostööd ka paljude kujundajatega raamatupoodide, restoranide, koolide, kohvikute ja ka eraisikutele erilise sisustuse pakkumisel.

Millega paistate silma, et klient valib koostööpartneriks just teie ettevõtte?

Me ei müü ainult mööblit – me pakume terviklahendust. See tähendab nõustame, projekteerime, toodame, paigaldame, hooldame jne. Aga eelkõige pakume me oma teadmisi ja kogemusi, täidame kokkuleppeid ning klient saab veelgi parema sisustuse, kui ta alguses ette oli kujutanud.

Mis on praegu peamised trendid sisustuses ja mööblivalikus?

Mööbel olgu lihtne, hästi hooldatav, kasutatakse julgemaid värvilahendusi.

Kombineeritakse väga palju metalli, klaasi, kivi ja erinevaid puitmaterjale.

Kujundaja: Ulvi Raudsik / Eluviis OÜ

Kujundaja: Mari Koger Ots / UDDU OÜ

Kujundaja: Mari Koger Ots / UDDU OÜ Uuri Tartu Mööblikoja pakutavate teenuste kohta lähemalt:

mooblikoda.ee

VENUS CLUB

100 aastat Eesti ettevõtlust

15 aastat pidusid: „Siit edasi on kõik boonus.“ Klubi Venus Tallinna vanalinnas tähistab tänavu 15. tegutsemisaasta täitumist. Selle aja sisse on jäänud muu hulgas korralik majanduslangus, koroonakriis ja loomulikult hulk uhkeid pidusid. Kuidas on üks ööklubi nii kaua vastu pidanud? Rääkisime Venuse juhatuse liikmete Renar Pindeli ja Kardo Kõivuga.

Lõime endale töökohad

15 aastat tagasi, 2009. aastal juhtus nii, et ühe Tallinna ööklubi töötajate suhted oma ülemusega muutusid keeruliseks. Pinge oli õhus ja tekkis olukord, kus üheskoos edasi minna ei olnud võimalik. Nii jõudsidki baarileti taga töötanud staarteenindajad otsuseni, et nad ei taha enam kellegi teise taktikepi järgi tantsida, ning on aeg oma asja ajama hakata. „Kliendibaas oli meil kõigil olemas ja nii tekkiski mõte, et võiksime leida oma pinna ning teha oma klubi,“ räägivad Venuse omanikud.

Saatuse tahtel oli klubi samal ajal sattunud raskustesse. Rahvast seal ei käinud ja äri ei õitsenud – ühesõnaga see koht vajas uut hingamist. Nii leidsidki noored ja hakkajad koha, millesse oma ihu ning hingega panustada: „Saime selle pakkumise juhuslikult ühe tuttava käest.

Venus oli tegelikult tegutsenud juba kümme aastat, aga see oli päris nukras seisus. Eks me tegelikult tahtsime alguses endale lihtsalt töökohti luua. Sündinud ettevõtjad me ei olnud.“

Parematel ja halvematel aegadel

Kui praegused omanikud Venuse 2009. aastal endale said, valitses Eesti majanduses tõeliselt nukker seis. Võiks ju arvata, et see muutis ka klubi käima tõmbamise keeruliseks, kuid tegelikult tõdevad omanikud, et ka raskel ajal tahetakse lõbutseda: „2009. aasta oli sügav majanduslangus. Õnneks on aga niimoodi, et pidutseda tahetakse nii siis, kui on väga head ajad, kui ka siis, kui on väga kehvad.

Ka pärast koroonat oli näha, et inimesed igatsesid väljas käimist. 2023. aasta esimene pool oli meil korralik hullumaja.

Pärast seda läks kõik normaalsuse piiridesse tagasi, aga eelmisel aastal tegime ka rekordkäibe.“ Pandeemia aastatel oli Venus 24 kuust 15 jooksul suletud. See tähendab, et kahe aasta jooksul sai tööd teha vaid üheksa kuud. Sellest hoolimata suutis klubi aga ellu jääda ja raskustest ka võidukana välja tulla: „Selle aja elasime suuresti üle tänu sellele, et suutsime kiiresti kulusid optimeerida, ja eks

normaalsete aastatega olid kogunenud ka väikesed varud.“

2024. aasta suvel tähistab klubi Venus suurejooneliselt oma 15. sünnipäeva, kuhu on oodatud kõik peojanulised hinged!

Hoia silm peal nende sotsiaalmeedial, et peo üksikasjadega kursis olla.

Pandeemia jäetud märke on meeste sõnul aga klubimaastikul siiani näha: „See 2023. aasta esimene pool näitas hästi seda, et koroona teg i turul korrektiive. Mingid klubid pandi kinni ja selle tõttu ongi Tallinnas praegu optimaalne arv klubisid – igale sihtrühmale nii vanuse kui ka muusika poolest.”

Koroona on ka peonädala lühemaks muutnud. Kui varasemalt oli Venus lahti kuus päeva nädalas, siis pärast koroonat peetakse pidusid neljapäevast laupäevani. Sellise muudatuse on tinginud nii pidulised ise kui ka töötajad. Pandeemia ajal olid paljud teenindussektori inimesed sunnitud otsima endale uue töö ja selle lõppedes tuldi küll teenindusse tagasi, aga siiski teise töö kõrvalt.

Selge sihtrühm ja kvaliteetne teenindus

Kindlasti on Venuse püsimisele kaasa aidanud ka see, et kohe algusest peale suutsid omanikud paika panna väga kindla sihtrühma, kellele pidusid korraldatakse.

Venuse puhul on tegemist 21+ klubiga, mis tähendab, et nooremad pidulised sinna sisse ei pääsegi. „Me oleme algusest peale seda joont hoidnud ja sellel on omad põhjused. Esiteks ei ole nooremad niivõrd heal järel ja teiseks ei oska nad veel vastutustundlikult alkoholi tarbida ning ega me seda propageerida soovigi,“ räägivad Venuse juhid.

Lisaks on klubiga algusest peale kaasas käinud kõrge teeninduse standard. Kui eelmine töökoht maha jäeti ja uue klubiga algust tehti, juhtus nii, et eelmisest kohast tulid kaasa peaaegu kõik kliendid. Nii sai tegijatele hästi selgeks see, et tähtis ei ole mitte koht, vaid inimesed. „Kui me eelmisest kohast ära tulime, siis juhtus nii, et see läks poole aastaga pankrotti. Kõik kliendid tulid siia kaasa ja meil oli järjekord ukse

taga. See näitab selgelt, kui oluline on kvaliteetne tööjõud.“

Siit edasi on kõik boonus

Tulevikku vaadates tunnistavad mehed, et kindlat eesmärki nad püstitanud ei ole: „Me võtame seda nii: juba 15 aastat oleme saanud teha seda, mida armastame, ja oleme seda teinud hästi, nii et kõik, mis siit edasi tuleb, on puhas boonus. Kui peaks juhtuma, et see saab läbi, siis meenutame positiivselt seda, mis oli. Üldiselt öeldakse, et ööklubide eluaeg on kolm kuni viis aastat, nii et meil on juba väga hästi läinud.“

facebook.com/Venusklubi @venusclubestonia

21 TALV 2024 21

100 aastat Eesti ettevõtlust

METALLITÖÖSTUS

Metallitööstuse arendamiseks valmis Tekst: Urmas Hiie Kui nende ridade autor nelikümmend kaks aastat tagasi Tallinna Polütehnilisse Instituuti masinaehitust õppima läks, sai tema kursuse esimeseks kuraatoriks noor säravate silmadega assistent Jüri. Ta oli just saabunud praktikalt Tšehhoslovakkiast ja rääkis õhinal, kuidas varsti robotid kogu metallitööstuses inimestelt töö üle võtavad.

Tollal programmeeriti arvuteid ASCII-koodides ja uue, keerulisema programmeerimiskeele Fortran loogikat õpetati tudengitele käsitsi kriidiga tahvlile numbrijadasid kribades. Kuraatori maalitud pilt robotitest metallitööstuses tundus rohkem ulmeraamatutest pärit loo kui tulevikuvisioonina. Eks oli ikka üks õppinud lukksepp rohkem väärt.

Aastad möödusid, saabus Eesti vabariik. Masinatööstus vajus pimedusse. Lipulaevad, nagu Vasar, Talleks, Ilmarine, Dvigatel ja Volta, transformeerusid kinnisvaraprojektideks. Ainsa suurtootjana on tänu rootslastele elus Norma. Elektriseadmete tootjatest tegi tänu visionäärist juhile Endel Pallale tugeva tõusu Harju Elekter Keilas. Järjepidevalt arenevaks masinaehitajaks võib

pidada ka Tehas Metallisti, kelle teatepulga ETS NORD paarkümmend aastat tagasi üles korjas.

Masinatööstus hakkas uuesti jalgu alla võtma aastatuhande alguses. Esiti küll rohkem allhanketööstusena lääne kontsernidele, kuid üha enam on ettevõtteid oma tooteportfelli arendusega.

Eelmisel kümnendil sai ka robotibuum jalad alla. Saksamaalt pärit Industry 4.0 maalis suurejoonelise visiooni, kuidas oleme jõudnud automatiseeri tud ajajärku, kus inimkäsi enam tootmisega kokku puutuma ei peaks!

Kuid maailm areneb spiraali mööda.

Suur robotite vaimustus on üle läinud.

Industry 5.0 propageerib inimeste koostööd masinatega. ­Massproduction asendub üha enam mass customi­ sation’iga. Teooria väidab, et tähtsaim osa tootmise arengus ei ole efektiivsuse tõstmisel, vaid kliendile vajaliku lahenduse õigeaegsel tarnel. See on tõstnud kilbile projekteerimistarkvarade arenduse, millega kõigepealt luuakse tootest digitaalne kaksik, simuleeritakse dünaamiliselt selle tööd ja alles tellija heakskiidul alustatakse tootmisega. Kogu protsessi suureks abimeheks on saamas AI, kes analüüsib andmeid, loeb sealt

välja mustreid ja aitab leida töödeks optimaalseid lahendusi.

Oleme väga väike riik võimsa metallitööstuse arendamiseks. Vajame nutikaid lahendusi ja disainmõtlemise rakendamist.

Masinaehituse jaoks on palju nišše, kus väikeettevõtted suudavad edu saavutada.

Headeks näideteks on Meireni tippkvaliteediga lumesahad või Dipperfoxi kännufreesid, mis on maailmas ainulaadsed ja loovad kasutajatele suurt lisandväärtust.

Teine tähtis teema on tipptehnoloogia. Näiteks ETS NORD suudab laserrobotkeevituse abil sulatada õhukesest roostevabast terasest detailid homogeenseks tooteks kokku. Eelduseks on kõrge täpsusastmega lehetöötluskeskused ja CNC-painutusseadmed, mis võimaldavad detailid sulatusjoonele kokku sobitada 0,1 mm täpsusega. Neid kasutades saame luua universaalseid lihtsalt koostatavaid ja uuskasutatavaid ventilatsioonisüsteemi mooduleid erinevateks vajadusteks.

Muidugi on olulised digitaalsed lahendused kogu väärtusprotsessis koos AI-ga, mis võimaldavad kiirelt tooteid ja teenuseid kliendi vajaduste järgi ümber disainida. See on Eesti masinatööstuse edu peamine eeldus.

Põlva Soojus – juba 30 aastat toasooja

Kuigi ettevõttel ja selle eelkäijatel on pikk ajalugu, pole Tarmo Kirotari sõnul mõtet seoses spetsiifilise tegevusalaga erilisest eduloost rääkida. „Aktsiaseltsi Põlva Soojus põhitegevuseks on soojuse tootmine, jaotamine ja müük.

Siht on alati olnud pakkuda kohalikele võimalikult head teenust ja tegutseda nii, et inimesed ei saaks arugi, kuidas soojus majja tuleb. Viimaste aastate suured hinnahüpped pole lasknud meil muidugi märkamatuks jääda ja vahel ei saa kliendid arugi, miks nende küte maksab nii palju rohkem ajalehes ära trükitud maailmaturuhinnast,“ sõnab ta.

Selgituseks võib öelda, et kaugkütte maksumust ei võta keegi laest, vaid seda kalkuleeritakse keeruliste 22 TALV 2024

Foto: Shutterstock

Põlva Soojuse juht Tarmo Kirotar ütleb, et märkimisväärse verstapostini on jõutud, toimetades tasapisi, aga kindla eesmärgiga – hoida inimeste kodud ja töökohad soojana.

valemitega ja koostöös konkurentsi­ ametiga. Soojuse hind on kulupõhine, koosnedes lisaks kütuste (maagaas, vedelgaas, hakkepuit) ja elektrienergia hindadele ka ettevõtte tegevuskuludest ning soojuse tootmiseks tehtud investeeringutest. Suurima osa hinnast moodustab maagaas – 44%. Gaasi hinna komponendid on omakorda börsihind, müüja marginaal, võrgutasu, strateegilise gaasivaru varumakse ja aktsiis.

Soojaturu kõikumistel lõppu ei paista

„Meie valdkonnas loevad pikaajalised head lepingud – see on see, mis aitab hoida hinda ühtlasel tasemel. Hinda mõjutavaid tegureid on aga omajagu. Mõni aasta tagasi moodustas suure osa meie tööst torustike ehitus ja uuendamine Põlvas, kus pea kümme aastat on 2/3 soojusenergiast toodetud hakkega. Ka sel aastal taotleme tõhusa kaugkütte märgist, mis antakse juhul, kui soojuse tootmiseks kasutatakse

Rohkem inseneritarkust tootmistesse Herki Soosaar, Tartus tegutseva väikese metallitootmisettevõtte Nordic Metal Works juht Meie tehasele andis hoogu Kreenholmi pankrot. Saime sealt soetada vanaraua hinnaga tootmisseadmeid. Need olid küll Nõukogude omad, aga head.

Hiljem vahetasime need uute vastu.

Meie metallitööstus on praegu keerulises seisus. Väikestel on kõige raskem, kuna konkurents on suur.

Neil on pisem klientuur, ka taas­ kasutusega on veel probleeme. Kuna oleme väike riik, sõltume peamiselt ekspordist, mis omakorda mõjutab meie valdkonda. Eesti tulevik metalli­ tööstuses on hakata tootma kvaliteetseid ja kalleid tooteid.

Tänu kõrgkoolidele on meil palju noori haritud insenere ja tehnolooge.

Kui suudaks nende tarkuse suunata tootmisse ja meil jätkuks koolitatud tootmisspetsialiste, oleks see suur samm edasi.

vähemalt 50% taastuvenergiat. Valdade liitumisega saime oma hoole alla hulga katlamaju, mis vajasid ja vajavad täielikku kaasajastamist. 2022. aasta kevadest käib põhiline tants kütuste varustuse ja hindade ümber, mis andis tõuke uute tehniliste lahenduste kasutamiseks. Eesmärgiks on tagada tarbijale soodsam soojuse hind.

Tootmist kõigutavad ka muutlikud ilmaolud. Olen oma töökohal olnud üheksa aastat ja võin öelda, et 2023. aasta sügis on olnud eriline, sest suvi kestis meie mõistes poole oktoobrini. 2021. aastal taheti majadesse soojust juba augusti keskel, aasta hiljem aga septembris,“ loetleb Kirotar turbulentseid tegureid.

Võib tunduda üllatav, kuid küttefirma töö sõltub ka üha paremini soojustatud hoonetest. „Soojustamine on väga tervitatav. Tarbitakse vähem kütet, õhku paisatakse vähem CO2. Samas teeb vähenev tarbimine meile tootmise kallimaks, sest kõiki kommunikatsioone on ikka ju vaja käigus hoida. Aga pole hullu, saame hakkama,“ räägib Kirotar. „See kaootilisus ei näigi lõppevat! Kui ei mõjuta hindu maailmaturg, siis ilmastik.

Kui mitte ilmastik, siis miski muu. Põhiline on kõige selle juures püüda jääda rahulikuks ja teha oma tööd nii hästi, kui on võimalik. Et inimesel poleks sooja pärast muret,“ lisab ta lõpetuseks.

Soojust soovides www.polvasoojus.ee

LASERLÕIKUS

AITAME LEIDA PARIMAT LAHENDUST TOOTEARENDUSES

VARSON

100 aastat Eesti ettevõtlust

Varson on hingelt sama noor kui 30 aastat tagasi 1994. aastal oli oma äriga alustajaid palju, aga juubelit ei saa neist sel aastal kaugeltki kõik tähistada. Mis seisab ühe kolmekümnenda verstapostini jõudnud ettevõtte käekäigu taga, mõtisklevad aktsiaseltsi Varson asutajad Meelis Kalamees ja Tiit Laur.

Meelise ja Tiidu sõnul on nad oma ettevõttes algusest peale tegelenud kõige sellega, mis liigub ehk tööstustarvikutega. Praegusel ajal leiab Varsoni tohutust tootevalikust kaupa alates laagritest ja rihmadest kuni mootoriteni välja.

Sellele lisaks inseneriteadmist, mis aitab lahendada keerukaid ülesandeid.

Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi (TTÜ) mehaanikateaduskonna lõpetamist suundusid mõlemad tööle tootmiskoondisesse Polümer, tol ajal päris atraktiivsesse suurettevõttesse.

Riigitöö tolmu pühkisid nad aga 1994. aastal jalgelt, et hakata tegelema tööstustarvikutega. „Nii me olemegi siis kahekesi seda asja vedanud. Uskumatu, aga juba 30 aastat. Pea on küll veidi hallim, aga hingelt oleme ikka sama noored,“ muheleb Meelis Kalamees.

Nii me olemegi siis kahekesi seda asja vedanud.

Tolleaegsest tragist kaubavahetusest Soome partneritega on praeguseks välja kasvanud usaldusväärne Eesti ettevõte. Ulatusliku rahvusvahelise tarnevõrgustiku kaudu jõuavad Varsoni tööstusettevõtetesse tarvikud paljude Euroopa riikide kõrval ka Aasiast.

Nutikad ja osavate kätega

Varsoni esindustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus on suures osas ametis inseneri­ haridusega mehaanikaspetsialistid. Tiit Lauri sõnul ongi läbi aegade firmat vee peal hoidnud nutikad inimesed. „Oleme algusest peale hinnanud inseneri­ kesksust, mis aitab meil leida toimivaid lahendusi. Eriti puhkudel, kui kliendil on olemas mõte, kuid ei suuda seda teostada. Meil on olemas oskusteave, mis aitab paljusid asju ümber mõelda ja meie tooteid kombineerides ka

kõrval hindama ka näiteks kaugtööd seni äärmiselt kontorikeskses ettevõttes. Ja eks üht-teist pannakse kõrva taha ka praegustest turbulentsidest, on kaua koos töötanud tandem kindel.

Abi saavad ka start-up’id ja kodused meistrimehed

Kolm aastakümmet ühes paadis. Meelis Kalamees ja Tiit Laur tööle panna. Kusjuures, tänapäeval on ju nii, et mehaanikuid kipub tehastes nappima. Abistame kliente tihti ka selle rolliga,“ toob Laur välja nende eripära.

Kalamees lisab, et hakkama saadakse ka peenema näputööga, nagu elektrimootori laagri vahetus, aga ka erinevate võllide häälestamise või näiteks transportöörilindi paigaldusega. „Asi, mida mujalt naljalt ei saa,“ lisab ta, „on kliendi mõõtude järgi võllide valmistamine vajadusel ööpäeva jooksul, koos otste ettevalmistuse ja sobivate laagritega. Selle teeme valmis Pärnu esinduses ja saadame, kuhu vaja.“

Kriisiaegade julged otsused

2008. aastal, kui Eestit tabas suur majanduslangus ja paljud otsi kokku tõmbasid, tegi Varson vastupidi: kolis suuremale pinnale ja hoidis alles kõiki töötajaid. „See oli meil niisugune raske periood, kuid õigustas end igati. Õnneks läks kõik hästi! Kriisi vaibudes olime täisjõus meeskonnaga uues kontoris valmis. Kliendid tulid kaasa.

Aitasime neid, nemad jälle meid ja nii on meie koostöö sujunud läbi raskuste siiani välja,“ meenutab Kalamees. Õpetlik on olnud ka koroonaaeg, mille mõjusid tunneb kogu maailm siiani, sundides tarneahelate täiustamise

Kuigi mõiste „start-up“ seostub tavakodanikul esimese hooga põhiliselt nutimaailmaga, märgib Laur, et Eestis on päris palju uusi väiketeg ijaid, kes valmistavad äärmiselt hästi läbi mõeldud ja tugeva IT-baasiga tooteid.

Kui neil on midagi kuskil vaja liikuma panna, aitab Varson neid meeleldi. „Kui siiani on meie kliendid olnud eelkõige metsa- ja toiduainetööstuses või näiteks põllumajanduses tegutsejad, siis üha rohkem leiavad meid üles meistrimehed, kes kodus pesumasinaid, vanu ketassaage ja muid seadmeid üles putitavad ning mõnd detaili vajavad.

Hea minek on ka erinevatel niidukite ja murutraktorite originaalrihmade asendustel. Ka need peavad vastu täpselt esimese kivini, kuid kordi väiksema hinnaga,“ ütleb Kalamees, soovitades kohe esindusse tormamise asemel kaaluda ka nutikamaid lahendusi.

Osavate käte tarbeks valmib Varsonil peagi e-poe funktsiooniga IT-platvorm, kus on mugav vajaminevaid detaile leida ja koju tellida. Laur kommenteerib seda järgnevalt: „Kui 30 aastat oleme keskendunud Eesti tööstusklientidele, siis nüüd oleme üha avatumad ka kõikidele teistele. Astuge läbi ja kõik veereb jälle, nagu ütleb meie lööklause.“

www.varson.ee

VARSON laagrid rihmad ketid ketirattad rihmarattad reduktorid sidurid tihendid liimid määrded mootorid sagedusmuundurid

 Varsoni suurim vara on nutikas ja ühtne meeskond.

TALV 2024

25

100 aastat Eesti ettevõtlust

PRIA

MAAELU ARENEB nii arvuti kui ka adra abil Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on oma tegutsemisaastate jooksul saanud hästi tuntuks kui Euroopa makseagentuur. Oma arengukava ambitsioonikal kursil edasi pürgides on PRIA soov maaelu edendamisse veelgi enam panustada.

Senine PRIA toetus on mööda Eestit ringi sõites hästi märgatav nii põldudel kui ka kerkinud hoonetes. Maaelu arenguks on alates 2000. aastast välja makstud 5,35 miljardit eurot. Praegu saab öelda, et makseagentuurina on PRIA alati olnud Euroopa parimate hulgas. Viimastel aastatel on makstud toetusi rekordilähedaselt ja 2024. aastal ollakse valmis isegi kuni 400 miljoni euro väljamaksmiseks.

PRIA 24 tegutsemisaasta jooksul on moel või teisel toetatud 64 571 eraisikust ja 35 060 juriidilisest isikust klienti.

Igal aastal on töös olnud keskmiselt üle poolesaja toetusskeemi – näiteks 2022. aastal 84 meedet, 2023. aastal 96 –, millega on toetatud nii suurfarme, väiketootjaid, külakiikesid kui ka paremaid valikuid laste koolilõunas. Sellest lähtuvalt saab öelda, et PRIA tööst on kasu igale Eesti inimesele ja see teadmine võiks olla üldtuntud. Üks osa PRIA missioonist on maapiirkondade areng ja seal elavate inimeste toetamine, aga kodumaine söök toidulaual ning toidujulgeolek laiemalt on ühtviisi oluline kõigile – tallinlasest Karisöödi küla elanikuni.

Uuendused näitavad vastupidavust

Pabertaotlustest e-PRIA-ni, kohapealsest kontrollist satelliitseireni ja kasulikud arendused registrites – need

26

TALV 2024

on vaid mõned suured arenguhüpped PRIA tegutsemisajal. Ka möödunud aasta oli PRIA-le eriline, sest liigutakse 2022.–2027. aasta arengukava eesmärkide suunas ning rakendusid Euroopa ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 toetusskeemid.

Pindalatoetuste puhul võeti kasutusele pinnaseire ja töötati välja PRIA esimene nutirakendus Iva. Pinnaseire rakendamine on olnud üks suuremaid muudatusi seniste programmperioodide ajaloos. Näiteks, senise 5% kontrollvalimi asemel on nüüd kohustus kontrollida 100% toetusaluseid põlde. Põldude hulk, mida oli vaja põhjalikult kontrollida, tõusis 78 000 hektarilt 978 000 hektarile. Proovikividele vaatamata näitas möödunud aasta Eesti põlluharijate vastupidavust ja uuendusmeelsust.

Näiteks Iva rakendamise puhul saatsid kliendid vastused ehk edastasid oma põldudest tehtud fotod lig i 80% saadetud fotoülesannete kohta, mis nii suure uuenduse puhul on väga hea tulemus. Teiste riikide senise kogemuse põhjal oleks olnud kordaminek juba 50% vastamine.

Klientide valmisolekut uute teenuste kasutamiseks näitab seegi, et 2023. aastal pakkus PRIA esmakordselt klientidele võimalust kasutada juhendamisteenust, mis oli esimene samm PRIA uuest kliendihaldusstrateegiast,

ning kliendid võtsid selle väga positiivselt vastu. Klientidelt saadud tagasiside põhjal saab PRIA oma teenuseid edasi arendada just suunda, mis lihtsustab kõigi osapoolte tööd ning hoiab maal toimetajatele kokku väärtuslikku aega.

Digitehnoloogiad ja tehisaru maaelu teenistuses

Nagu PRIA nimigi ütleb, on see ka informatsiooni amet ning kogutud teavet ja andmeid saaks rakendada maaelu püsimiseks, edenemiseks ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Hea nõu, andmete kasutamine tarkade otsuste tegemiseks ja erinevate uute võimaluste tutvustamine võib maal hakkama saamiseks olla teinekord palju olulisema mõjuga, kui piltlikult öeldes sada eurot toetust hektari kohta. Samuti ei ole digitehnoloogiad ja maaelu ühes lauses enam

juhuslikult, vaid selle valdkonna uusi arengusuundi saab ka põllumajanduses rakendada.

Juba praegu saab kasutada PRIA kodulehe avalikke infoteenuseid, mis on kuvatud statistikamoodulis. Samuti on töös hulk selliseid arendusi, mis personaliseeritud teadmusteenuste hulka järgnevatel aastatel oluliselt kasvatavad ning seeläbi andmed kasulikuks muudavad. Näiteks on käivitunud projekt kliimaneutraalse toidutootmise rohefoori loomiseks, et ettevõtjatele kliimaeesmärkide täitmisel appi tulla.

Loodava mudeli abil saaks ettevõtted andmepõhiselt hinnata oma ettevõtte näitajaid erinevatest aspektidest, alates väetiste- ja veekasutusest kuni sotsiaalseteni, ning planeerida seeläbi investeeringuid ja aidata vähendada kasvuhoonegaase.

Kindlasti jätkab PRIA oma olulist rolli makseagentuurina, kes suunab maaellu toetusi. Samuti on vaja jätkata kasutusel olevate teenuste parendamist, aga ka uute arendamist, et PRIA oleks tuntud kui väärtuslik nõuandev koostööpartner ja maaelu arengu toetaja nii arvuti kui ka adraga.

PÕLLUMAJANDUS

100 aastat Eesti ettevõtlust

Põllumajandussektor

ootab stabiilsemaid aegu EPKK juhatuse esimees Ants Noot ütles, et kuigi möödunud aasta jääb meelde ekstreemsustega, ei saa loota kergemate perioodide peale. „Vaatamata sellele, et 2024. aasta on uute ootuste ja lootustega oma uksed avanud, ootavad mitmed seadused ning määrused alles vastu võtmist.

Neist oleneb paljuski, milliseks kujuneb järgnevate aastate põllumajandussektori ettevõtluskliima,“ lausus ta.

Tekst: Juuli Nemvalts / Foto: Shuttesrstock Kui eelmine aasta jääb meelde erakordselt kõikuvate ilmastikuoludega, kus veel juuni alguses võimutsesid hiliskevadised öökülmad ja sellele järgnes piirkonniti kuupikkune kuivaperiood ning saagikoristuse ajal vihmad, mis põhjustasid tõsist peavalu enamikule põllumeestest, siis ka algav aasta tõotab tulla väljakutserohke. „Ettevõtjad on jätkuvalt silmitsi kõrgete sisend- ja heitlike energiahindadega ning survega tööjõukulude tõusuks, samal ajal kui piima ja teravilja kokku­ostuhinnad on jäänud selgelt 2022. aastale alla,“ osutas Noot. Ta lisas, et uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava rakendamine oma järjest keerulisemate toetusmeetmetega ja vähenenud otsetoetuste tasemetega pole ettevõtluskliimat kergemaks teinud.

Muutuvad seadused ja maksud

Noot ütles, et enam küsimusi tekitab ootuspäraselt kõik kliimapoliitika ja rohepöördega seonduv. „Esmane küsimus on: milline saab olema väljatöötatav kliimaseadus või millised kliimaeesmärgid seatakse põllumajandusja toidusektorile ning maakasutusele?

Põllumajandussektor ootab vastuseid, kas vastu võetavate seadustega kaasnevad täiendavad piirangud ja kohustused ning kas nähakse ette ka leevendusmeetmeid? Suure tõenäosusega saavad need küsimused alanud aastal vastuse,“ avaldas Noot.

Ka EPKK mahetoimkonna esinaine Mirjam Pikkmets ütles põllumajandussektori väljavaateid kommenteerides, et ees ootab küllaltki raske aasta. „Hindade tõusud ja rahva vähenev rahakott lisab pingeid juurde. Ilmselgelt kahe peamise maksutõusuga, käibe- ja automaks, tõusevad kõik sisendite hinnad – on arusaadav, et koja liikmed ootavad meilt sektori huvikaitset,“ avaldas ta.

Mahemeierei juhina töötav P ­ ikkmets kinnitas, et järjest enam tunnevad toidutootjad, et odavam importtoit mõjutab ostjate ostuotsuseid. „Kahjuks meie enda riigi ekspordivõimekus ilmselt ei tõuse nii kiiresti, et kodumaise toidu müüginumbrite kukkumist vähegi tasandada. Loodan, et rajatud uus E-Piima tööstus hoiab piima hinna tootjatele mõistlikuna. Ilmselt peavad töötlejad lahendama ka uute rakenduvate seadustega kaasnevaid muutusi ja

Metsandussektori kommentaar EPKK nõukogu liige Priit Põllumäe tõi esile metsandusvaldkonna olulisemad teemad, milles tuleb alanud aastal aktiivselt kaasa rääkida. „Eelkõige kliima­seadus ja sellest tulenevad võimalikud piirangud/kitsendused maa- ja metsakasutusele, elurikkuse strateegia ning looduse taastamise määruse rakendamine: raadamine ja raadamisvabad tooted ning turvasmuldadel metsad,“ loetles ta esmaseid murekohti.

Põllumäe ütles sektoris toimuvaid poliitilisi vaidlusi kommenteerides, et erametsaomanikud ja jahimehed väärivad rohkem riigipoolset usaldust. „Nad vajavad heade ja tarkade otsuste tegemiseks suuremat stabiilsust, kindlustunnet ning poliitilist selgust. Tegemist on valdkondadega, kus otsused on pikaajaliste mõjudega ja poliitiline rööprähklemine ning populistlik aktivism ei aita metsa- ja maakasutustest saadavate hüvede tagamisele mitte kuidagi kaasa,“ tunnistas ta.

see ennustab veelgi toidusektori kulude tõusu,“ lausus Pikkmets.

Ootused oskustele

Koja teadusnõukogu liige Ants-Hannes Viira osutas, et kui vaadata suuremat pilti, on väliskeskkond olnud viimastel aastatel küllaltki turbulentne. „Alguses oli koroonakriis ja nüüd on sõda Ukrainas – neid konflikte on maailmas

veel. See kõik puudutab, tahame või ei, ka meie põllumajandus- ja toidusektorit. Me peame neid muutunud tingimusi arvesse võtma,“ tõdes Viira.

Lisaks väliskeskkonna mõjudele maadleb põllumajandussektor tema sõnul ka tööjõuprobleemidega, kuna tööealisi inimesi jääb vähemaks ja ka ootused inimeste oskustele muutuvad. „Tehnoloogiavaldkonnas on muutused suured – tehisintellekt on meid juba palju mõjutanud, kuid siia tuleb lisada ka digitaliseerimine. Murekohti lisab kõik kliimamuutustega seonduv, möödunud aasta kevadine põud teeb meid väga ettevaatlikuks. Elame muutuval ajal, väliskeskkond muutub hästi kiiresti ja meil on mõistlik oma senised strateegiad üle vaadata. Me peame üle vaatama maksu- ja poliitilise keskkonna, lisaks päriskeskkonna ehk kliima ja vaatama, kas meie strateegiad ja tegevuskavad aitavad meil kõigi nende ülesannetega hakkama saada,“ lisas ta. „Meie kõigi ühine soov on kindlasti see, et looduskaitselised ja kliimaeesmärgid oleksid mõistlikus tasakaalus sotsiaalmajanduslike ning toidujulgeoleku eesmärkidega. Meie ettevõtjad on võtnud endale ülesandeks meie inimeste toidulaua kindlustamise omamaise tervisliku, maitsva ja väikese süsinikujalajäljega toiduga. Samal ajal säilitades elujõu maapiirkondades ja panustades meie kaunisse mitmekesisesse loodusesse. Ootame omalt poolt, et poliitikud ja ametkond võimaldaksid meile võrdseid ning toetavaid konkurentsitingimusi meie naabritega ja Eestimaa inimesed jätkuvalt eelistaksid omamaiseid toiduaineid,“ kinnitas Noot.

TALV 2024

27

100 aastat Eesti ettevõtlust

RAVIMITÖÖSTUS

95% Eesti ravimitööstuse toodangust läheb ekspordiks Enamik inimesi teab ilmselt Tallinna Farmaatsiatehast, mis on loodud juba 1914. aastal – sellega on Tallinna Farmaatsiatehas Eesti ja Balti riikide vanim ravimitootja.

Tallinna Farmaatsiatehase AS tegutseb ka praegu ja on Eesti Ravimitootjate Liidu liige. Liit on loonud ka Eesti tootjate töögrupi, et ühiselt panustada Eesti farmaatsiatööstusse.

Tekst: Einar Ellermaa Eestis tegutseb farmaatsiatööstuses kokku umbes 30 ettevõtet, mis arendavad või toodavad ravimeid või ravimisarnaseid tooteid. Arendus- ja tootjaettevõtteid on ligikaudu 15. Eesti farmaatsiasektori firmad tegelevad peamiselt ravimite toimeainete arendamise ja tootmise, aga ka salvide, geelide, kreemide arendamise

ning tootmisega. Samuti toodetakse Eestis süstelahuseid, kapsleid ja tablette ning desinfektsioonivahendeid. Osas Eestis tegutsevates sektori ettevõtetes toimub ka arendus- ja teadustöö, mis on ravimitööstusele suunatud.

Eksport ja biotehnoloogia arendamine

Eesti tootjate käive on kokku hinnanguliselt 50 miljonit eurot ja kuna Eesti turg on väike, siis 95% Eesti ravimitööstuse toodangust läheb ekspordiks. Mõned näited ettevõtetest, kes tegelevad ravimite arendamise ja tootmisega: Tallinna Farmaatsiatehase AS, AS Chemi-Pharm, TBD-Pharmatech OÜ, AS Cambrex Tallinn, AS Kevelt, Icosagen AS, Interchemie Werken de Adelaar Eesti AS, PharmaSynth AS jt.

Biotehnoloogiavaldkonna arendamine on muutunud aktuaalseks kogu Euroopas. Koroonakriisi õppetundide järel seadis Euroopa Liit prioriteetseks kolm strateegilist suunda: EL-i iseseisvuse taastamine, tagades ravimite ja varustuse olemasolu, tõhusam koor-

dineerimine EL-is, toetades riiklikke meetmeid, ning tihedam koostöö liikmesriikide vahel.

Ravimite tootmine on spetsiifiline valdkond, mis nõuab nii teadusmahukat eeltööd, spetsiifilisi tootmiskohti, ranget kvaliteedikontrolli kui ka järelevalvet – ravimitootmise arendamine on pikaajaline ja vajab suuri investeeringuid ning strateegilist vaadet. Eesti ravimitootjad on viimastel aastatel kasvanud ja arenenud, on tehtud investeeringuid uutesse tootmisüksustesse ning laiendatud tegevust.

Eestil on potentsiaali

„Farmaatsiatööstus on teadmiste- ja ressursimahukas ning nõuab investeeringuid – nagu näitab viimaste aastate areng, on ka Eestis selleks kompetentsi ja potentsiaali,“ ütleb Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Võrreldes naabritega on Eestis ravimitööstus riiklikult vähem prioriseeritud – meil on seni puudunud strateegiline vaade valdkonnale. Näiteks Lätis on strateegiline tööstusinnovatsioonipoliitika olnud süsteemsem ja fokuseeritum, see

Tallinna Farmaatsiatehase uus tootmistsehh Tallinnas, kus hetkel testitakse arendusprotsessis olevate ravimite tootmist. Foto: Eesti Ravimitootjate Liit on toonud ka tugevad farmaatsiasektori ettevõtted.

Oluline probleem on farmaatsiasektori jaoks spetsialistide vähesus: farmaatsiasektor on innovatsioonimahukas ja seetõttu on pidevalt puudu sektoris töötamise kogemusega inimesi, nende seas kõige rohkem keemikuid, tehnolooge (keemiatehnoloogia), kvaliteedi­ spetsialiste, farmatseute ja proviisoreid.

Lisaks Eestis tegutsevatele tootjatele esindab ravimitootjate liit Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid rahvusvahelisi originaalravimite ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid. Ravimitootjate liit tegutseb selle nimel, et väheneksid tarnehäired, et arstimid oleks Eesti inimestele kättesaadavad ja et Eesti patsiendini jõuaksid võimalikult kiiresti ka uued ravimid.

Kinnisvara halduskogemus aastast 1991 www.brem.ee

ÖÖPÄEVARINGNE AVARIITEENUS LAI VALIK ÄRIPINDADE TUGITEENUSEID PUHASTUSTEENUSED KVALIFITSEERITUD PERSONAALNE KORTERMAJADEHALDUR KVALIFITSEERITUD PERSONAALNE ÄRIKINNISVARA HALDUR NÕUDLIK VÕLAMENETLUS TEHNOTEENUSED JA TEHNILINE HALDUS

100 aastat Eesti ettevõtlust

LAITSERALLYPARK

Kogu pere elamuskeskus Laitses Kõigest 30-minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast asuv LaitseRallyPark pakub unikaalset võimalust: nautida kiiret auto- või kardisõitu ja elada adrenaliinirohket elu väga turvalisel moel. Ühe mehe unistusest on praeguseks kasvanud välja maailmatasemel elamuskeskus, kus saab panna proovile oma oskused roolis, uudistada hinnalist uunikumide kollektsiooni ja õppida uut automaailma kohta.

LaitseRallyParki looja Üllar Suvemaa on ise Laitsest pärit ja viimased mõnikümmend aastat ihu ning hingega rallipargi arendust vedanud. Ehitusinseneri haridusega meest ennast pole kiirusepisik küll nakatanud, kuid teda huvitab siiski kõik, mis on seotud autode, võidusõidu ja liiklusega. LaitseRallyPark pole aga vaid rajal kihutamine, elamuskeskuse kompleksi kuulub ka lastele mõeldud liikluslinnak, mängudemaja, samuti suur peo- ja konverentsiruum. Teemapargis saab veeta imelise päeva oma pere või sõpradega, kuid korraldada ka meeskonnaüritusi või firmapidusid.

Veeda aega rooli keerates

Rallipargi südameks on loomulikult erinevad rajad, kus saab ennast proovile panna rallikrossis ja kardisõidus, talviti ka jäärajal. Miks mitte ka automudelismis, mille rada on samuti olemas! Elamuskeskusesse võib tulla nii oma autoga, kuid huvilistele renditakse 2,3-kilomeetrisel

paarisrajal ringi kihutamiseks ka Ladasid ja BMW-sid. Kiirusehullude jaoks on siin kõik turvaline – öeldakse ju rallipargi reklaamklipiski, et „Tule rallita meil, mitte tänaval“. LaitseRallyParkis korraldatakse ka rahvusvahelisi võistlusi, mis tähendab, et kõik rajad on vastavuses nõuetega, mis tagab turvalisuse, kuid mis peamine, suurepärase sõidukogemuse.

Kuna LaitseRallyParkis tahetakse tegevust pakkuda absoluutselt kõigile, on üha rohkem hakatud mõtlema, kuidas äratada autohuvi ka kõige väiksemates, kolmekuni seitsmeaastastes, sest just neist kasvatatakse tulevasi Märtineid, Tänakuid ja Aavasid. Nende kõige pisemate jaoks on kindel koht laste liikluslinnakus, kus on maha märgitud päris auto- ja kõnniteed, paika pandud liiklust reguleerivad foorid ja märgid ning ehitatud väikesed majadki.

Unikaalne kollektsioon

Elamuskeskuse teiseks keskmeks on vanaautode kollektsioon, mis on praeguseks 30 TALV 2024

ilmselt Eestimaal kõige uhkem ja annab silmad ette paljudele välisriikide auto­ muuseumidelegi.

Mainitud kollektsioonis on mitu ees­­kujulikult restaureeritud Ford T-d, ­Chevrolet Capitol, Buick Model 27, 1935. aasta MG Midget PA, Ameerika klassikuist 1957. aasta Bel Air. Ühtekokku rohkem kui 50 klassikalist vanaautot, sealhulgas 15 BMW-d, millest mitmed on siinmail absoluutsed rariteedid (mudelid 300 Izetta, 700, 2002 Turbo). Lisaks veel suur hulk nõukogudeaegseid masinaid, mis on tänapäeval kollektsionääride silmis juba vägagi ihaldusväärseteks muutunud.

LaitseRallyParki tegevjuht Üllar Suvemaa ütleb, et iga uunikumiga käib kaasas oma lugu – nii auto enda lugu kui ka selle kollektsiooni saabumise lugu.

Kümmekond autot on ta ise oma meeskonnaga restaureerinud, paljude „korda tegemine“ seisab veel ees. Kollektsioonis olevad autod on osalenud ka erinevates filmides, nendega on tehtud pulmasõite ja neid on kasutatud fotosessioonidel.

Pärast kiiremaid ringe autoroolis ongi mõnus jalutada Automajas ja õppida

tundma seda ajalugu, mismoodi autod sündisid, arenesid, muutusid. Soovi korral on võimalik Suvemaad kutsuda ka giidiks oma kollektsiooni tutvustama.

Pidu, mis peo nime väärt

Vanaautode väljapanekuga samas majas asub ka tänapäevane ja kuni 300 inimest mahutav peaaegu black-box’i stiilis peo- ja konverentsisaal, kus on peetud nii seminare, juubeleid, asutuste pidusid, Eesti tippbändide kontserte kui ka valitud aasta autot. Praegu on juurdeehitusena valmimas ka köök, mis tähendab, et lähitulevikus on külalistel, kes on võidusõidu ja autode kollektsiooni uudistamisega ühele poole saanud, võimalik ka keha kinnitada.

Privaatsemate rõdudega peoruum ei ole kaugeltki mõeldud vaid autondusega seotud ürituste korraldamiseks. Elamuskeskuse muudabki eriliseks asjaolu, et L ­ aitseRallyPark pole mõeldud vaid „bensiini­peadele“, sest autode ilu ja kiiruse võlu oskavad hinnata kõik inimesed.

Kohtumiseni LaitseRallyParkis!

Vaata lähemalt: www.laitserallypark.ee

EESTI PAAT

100 aastat Eesti ettevõtlust

Meremessi hoiavad Neptun ja Eesti paadikogukond Märtsis saavad juba 24. korda kokku paadimüüjad ja -omanikud ning need, kelle hobi on veega seotud.

1990ndate aastate Pirita jahisadam.

Kodumaad vaatama tulnud väliseesti papile näidatakse Lennart Meri paati, et näe, presidendi oma. Too vaatab päramootorit ja õhkab pehme inglise aktsendiga: „Oo, Evinrude! Minu paadi taga Ameerikas ka Evinrude. Ainult mul on neid kaks!“ – nii jutustab lustakas linnalegend. Vett on sellest ajast merre voolanud mitukümmend aastat ja võimsate aerutõmmetega on edasi liikunud ka eestlaste paadikultuur.

Toonasest Lennarti paadist vingemaid pille sumab Eesti vahustes vetes ringi omajagu. Statistika ütleb, et paaril viimasel aastal on siin registreeritud 1410 uut väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega veesõidukit. Kui neile lisada jetid (325), võetakse iga kuu Eestis arvele pisut üle 70 uue kõnealust tüüpi veesõiduki. Hobilaevastikuga koos kasvab jõudsalt ka Meremess, mis

Quarken 35 Cabin. Foto: Quarken

võõrustab sel aastal rohkem kui sadat Eesti ja välismaa ettevõtet.

Vana arm ei roosteta, ka meresoolas

Bell-Marine eestvedaja Kaarel Paakspuu ütleb, et Meremess on absoluutselt ainus üritus, kuhu tulevad kokku kõik Eesti paadimaastikul vähegi arvestatavad tegijad, et näidata, milline Eesti paadielu kui selline parasjagu välja näeb. „Oleme osalenud algusest peale, juba siis, kui esimesed korrad Pirita TOP-i parklas kokku saadi. Üle 20 aasta kindlasti,“ pakub ta, ja ta ei eksi.

Sama kaua kaasa löönud Kalle Kütt JMK Marinest lisab, et talle kui edasimüüjale annab mess võimaluse esitleda oma kõige uuemaid tooteid ka laiemale publikule. „Samas saame ülevaate konkurentide toodetest ja tegevusest,“ täiendab ta öeldut kavalalt, lisades, et veehobihuvilisel pole paremat

kohta, kus võrrelda erinevaid tooteid Quarken 35 Cabin – alus, mis hoiab ja hõlbustada sellega teadliku valiku Kalle Küti sõnul kogu nende meestegemist, sest infot saab valdkonna konda juba pikka aega ülevoolavalt ekspertidelt kätte vahetus positiivses meeleolus. Miks, suhtluses ja samas kohas. saad kuulda messil!

Kõik on kohal nagu üks Tänu Bell-Marinele mees – üle saja Eesti ja jõuavad messil rahvani välismaa ettevõtte. kaks tõsist tegijat. Neist „Püsiosalisi, kelle esimene, kahe 300 hj südi panustamise toel V8-mootoriga varusmess aastast aastasse tatud Targa 27.2 GT h o o g s a l t k a s va b , o n on tõeline 4x4 offroadomajagu,“ ütleb Meremeremaastur ja Aquador messi korraldaja Kristo 300 HT oma klassi Igav ei hakka isegi lastel.

Herzmann. Vanade kõige mõnusam ning Foto: Meremess olijate Premium Boatsi, ruumikam matkapaat.

Top Marine, Jakari Marine, Yamaha Keskuse, Viking LSE Estonia, Alter Mereriietust hinnatakse Marine, Boatworldi ja paljude teiste ka sisemaal kõrval on õla alla pannud ka firmad, Omaette merekaupade grupi mooduskellel esmapilgul veega nagu asja polegi. tavadki messil riided ja jalatsid, mis Näiteks Respo, kes seisab kvaliteetsete jagunevad profi- ning mere-vabaajapaadihaagistega hea selle eest, et kõik rõivasteks. Viimased on mugavad ja eksponeeritavad alused Eesti Näituste taskukohase hinnaga ka tavatarbijale, messikeskusesse kohale jõuaks. kel päris karmi tormijopet ehk iga päev vaja ei lähegi. Muidugi on kohal ka surfiklubid, matkaautod, elektriJa neid paate juba jagub! rattad ning lai valik kalamehevarustust Välismaiste paadimarkide ja -mudelite saabastest veekindlate nutiseadmeteni. loetelu, mis siia jõuavad, on pikk. Kõige lühem teekond toob kohale muidugi Soomest, kuid leidub ka kaugemate maade kaupa. Premium Boats paneb sel aastal uudistamiseks esmakordselt välja kogu pere Norra matkapaadi SKILSØ 35 PANORAMA ja päevasõidu nautlejad saavad uudistada luksuslikku kaatrit CRANCHI 26 RIDER Euroopa vanimalt paaditootjalt Itaaliast, aga Meremess toimub näha saab ka XO ja NORDKAPP-i popu8.–10. märtsil laarsemaid mudeleid.

Eesti Näituste messikeskuses.

JMK Marine lipulaevaks saab olema muljetavaldavalt stiilne ja uuenduslik meremess.ee TALV 2024

31

100 aastat Eesti ettevõtlust

TOIDUAINETÖÖSTUS

Sirje Potisepp: toidutööstus saab

olla edukas ainult juhul, kui toodab seda, mida tarbija osta soovib Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp leiab, et meie toidutööstus on maailmatasemel. Seda kinnitavad ka asjaolud, et 35% kogu sektori toodetest läheb ekspordiks, mis jõuavad enam kui sajasse maailma riiki. Koroona ja inflatsioon on tööstust küll räsinud, kuid siiski suudetakse pakkuda muljetavaldavat sortimenti.

Tekst: Martin Hanson „Toidutööstus saab olla edukas ainult juhul, kui toodab seda, mida tarbijad osta soovivad, ja peab olema alati pool sammu tarbijate eelistustest ees.

Vastasel juhul hõivavad koha importtooted. Seega on võtmesõnad ikkagi tootearendus ja turundus,“ kinnitab Potisepp.

Milline on Eesti toiduainetööstuse seis praegu, võrreldes 10–20 aasta taguse ajaga?

Eesti liitumine Euroopa Liiduga tõi kaasa uued ja rangemad hügieenining toiduohutusnõuded, mis andis Eesti toidutööstustele kindlasti tugeva kvaliteeditõuke ja nõudis ka muidugi kohati väga suuri investeeringuid.

Paraku kõigil selleks võimekus puudus, kuid tugevamad ja võimekamad jäid ellu. Samuti saadi aru, et tegelikult on suurematel ettevõtetel kergem ajaga kaasas käia ja maailmaturul konkureerida. Euroopa Liiduga ühinemine avas ju sisuliselt meie turu kogu maailmale, andes mitte ainult Eesti ettevõtetele võimaluse kergemini eksportida suurele ja kõrgema hinnaga turule, vaid konkurents tihenes jõuliselt ka koduturul.

Loomulikult oleme väga heal tasemel, sest kvaliteetset toitu saab teha ainult kvaliteetsest toorainest. Eesti toit on FAO rahvusvahelise uuringu alusel puhtuselt teisel kohal maailmas ja taimekaitse­ vahendite kasutuselt oleme tagantpoolt viie väiksema seas. See on tunnustust väärt. Samas peavad ettevõtted meeletult panustama tootearendusse, seda nõuavad konkurents ja tarbijate valikud – kes ei suuda kaasa minna, ei saa ka turul hakkama.

Turundus ja pakendite arengulood on olnud muljetavaldavad – toiduohutus

32

TALV 2024

Ettevõtted peavad panustama tootearendusse, seda nõuavad konkurents ja tarbijate valikud – kes ei suuda kaasa minna, ei saa ka turul hakkama.

Sirje Potisepp Foto: Tiit Blaat

on garanteeritud, pikem säilivusaeg nii tänu uutele tehnoloogiatele kui ka pakenditele annab võimaluse eksportida ilma säilitusaineid kasutamata meie toiduaineid üle maailma. Eesti toidutööstus ekspordib üle 35% oma toodangust ja statistiliselt rohkem kui sajasse sihtriiki üle maailma. Ka koduturul on valik läinud väga laiaks ja järjest enam toodame kohapeal ka neid tooteid, mis on vajalikud erinevate toidutalumatuste korral.

Mis on olnud viimase kümnendi suurimad arengud ja edulood?

Toidutööstus saab olla edukas ainult juhul, kui toodab seda, mida tarbijad osta soovivad, ja peab olema alati pool sammu tarbijate eelistustest ees.

Vastasel juhul hõivavad koha importtooted. Seega on võtmesõnad ikkagi tootearendus ja turundus. Tootearenduses on olnud suund tervislikumate toodete ning soola- ja suhkrusisalduse vähendamise poole, samuti kvaliteetsemate toidurasvade kasutamise suunas.

Võtmesõnaks on ikka uute trendide ja tarbijate valikutega kaasaminek ning suunanäitamine. Tehakse koostööd teadlastega, et tuua turule erinevate toitainetega rikastatud ja funktsionaalseid tooteid. Keskkonnahoiule on toidutööstused ammu hakanud mõtlema ja kõikvõimalikud kergemad lahendused tootmistes on ammu ära tehtud. Nüüd pigem oodatakse konkreetsemaid suuniseid rohepöörde tingimustes ja soovitakse aru saada, mida, mis aja jooksul tegema peab ning kuidas edasi minna.

Kas eestlased on hakanud paremini sööma ja kui palju on selle põhjuseks toidutööstus?

Tarbijad on muutunud te ad l i k u m a k s, k u id valikuid tehakse ikka selle järgi, mis maitseb, ja eelistatakse harjumuspäraseid tooteid.

Meile meeldib süüa parajalt magusaid, soolaseid ja maitsvaid toite – see trend on muutumatuna püsinud. Küll on Eesti inimesi peetud konservatiivseteks tarbijateks, kes eelistavad teatud ja tuntud tooteid.

Kuid me oleme ka väga avatud uutele maitsetele ja toodetele.

Juba COVID-i algusest peale hakkas sektor kaotama käivet, sest müügikohad suleti ju päevapealt nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Väga selgelt võib ka välja tuua, et kui inimestel on majanduslikult kergem, ostetakse enam kvaliteetsemaid, kallimaid ja tervislikumaid tooteid. Praegune olukord sellist tarbimist ei soosi ja nii peavad ettevõtted suutma pakkuda väga laia sortimenti toodetest – nii neile, kel sissetulekud kasinad, kui ka neile, kes võivad endiselt endale lubada kõige kallimaid tooteid. See kõik nõuab nii ettevõtetelt kui ka tarbijatelt nutikat majandamist.

Kuidas mõjus eelmiste aastate inflat­ sioon sektorile?

Kindlasti negatiivselt. Juba COVID-i algusest peale hakkas sektor kaotama käivet, sest müüg ikohad suleti ju päevapealt nii Eestis kui ka mujal maailmas. Seoses sellega langes ka kasum, mille laastav mõju lõi sektorit ülikiires hinnatõusude faasis, mida ei saanud kohe lõpphindadesse viia. Kui pole aga kasumit, ei suudeta teha ka investeeringuid, töötajate palka tõsta jm. Investeeringuid tehti oma ellujäämise nimel ja nii investeeriti rohkem erinevatesse küttelahendustesse.

Mis on praegu suurimad väljakutsed sortimendis, kvaliteedis ja laiemalt kogu valdkonnas?

Kõige suurem väljakutse on, kuidas säilitada see, et Eesti tooted oma väikeste tootmismahtude ja suhteliselt kõrgete omahindadega oleksid ka praegustes tingimustes Eesti elanikele taskukohased ning meelepärased.

Meid mõjutavad otseselt kõik sisendhindade tõusud (toore, energia, kütus jne), maksutõusud ja uued maksud.

Me ei tea veel praegu, millised kulud ja kohustused toob kaasa rohepööre, kuid ka see mõjutab toodete lõpphinda.

Samal ajal tuleb olla hinnakonkurentsis importtootjatega ja säilitada kohad poeriiulitel nii Eestis kui ka välis­ riikides.

TESKATEL

100 aastat Eesti ettevõtlust

Kati, tule söööööma! „Olid ajad – mäletan, kuidas 1994. aastal kühveldati kaupluste tagalaos vajaminev sool, suhkur ja tangained ise kotikestesse – kui oli, mida sinna panna,“ meenutab praeguseks juba 30 aastat kuivainete pakendamise ja hulgimüügiga tegeleva ettevõtte Teskatel OÜ juht Ahto Orle. Üheksakümnendatel olid poeriiulid Eestis suhteliselt tühjad, kuid aja möödudes sai elu igas valdkonnas hoo sisse ning Teskatel OÜ esimeste klientide ehk ladude ja poodide hulka tulid ka toitlustusasutused – köögid ja restoranid. Väiksemad kauplused koondusid hiljem tuntud kaubanduskettideks ja koostöö nendega on tugev siiani. „Kui äriga alustasime, siis nii-öelda täiesti tühjalt kohalt. Kogemuse puudumise kompenseeris julgus ja tahe ning meid tiivustas see, millisena tulevikku nägime,“ ütleb Orle.

Aastate jooksul on nii turg kui ka Eesti inimeste toi tumisharjumused tundmatuseni muutunud.

Va l i k , m i l l e s t t o i t u v a l m i s t a d a , on praegu avar, kuid põhivajadus jääb. Öeldakse, et mida lühem

on toidukauba etiketil koostisosade nimekiri, seda tervislikum see sööjale on. Teskatel OÜ tooted on ühesõnalised: sool, suhkur, riis, tatar, hernes, põlduba, kaerahelbed, kruup, tangud, manna. Tegelik nimekiri on pikk. Ostja silm märkab poeriiulil mällu sööbinud kujundusega KATI kaubamärki eksimatult ja harva juhtub, et mõni konkureeriv helves või tera on soodsama hinnaga. „Lihtsate asjade kestvus peitubki nende lihtsuses. Meil on õnnestunud ajada püsivalt oma rida, hoida stabiilset käivet ja sujuvalt ka laieneda,“ tõdeb firmajuht.

Toorme pakendamiseks ja hulgimüügiks ostab Teskatel OÜ talunikelt ning välistarnijatelt. Erinevatele ettevõtetele osutatakse ka pakkimisteenust. „Kui aastaid tagasi lootsime, et

ehk jõuame peaaegu iga Eestis elava pereni, siis praegu see nii ongi, kuigi kõigis toidupoodides kogu meie valikut ostja veel ei leia. Siiras tänu tarbijale ja kõikidele koostööpartneritele, kes meid on usaldanud!“ ütleb Ahto Orle.

Soovime, et inimesed selles kiires maailmas leiaksid aja toidu valmistamiseks iseendale ja perele ning kasutaksid esivanemate retsepte mitte ainult pühaderoogade valmistamiseks, vaid julgelt korra või paar nädalas. Kas mäletad, millal sõid viimati vanaema valmistatud punasesõstra-mannavahtu, isetehtud verivorsti, kartuli-tanguputru või suitsukoodist keedetud hernesuppi?

Kuidas maitses?

Järgmised sada aastat teie kõigiga, Teskatel OÜ

Kirjuta: teskatel@hotmail.com BACULA

Aakre Moos tähistab 35 aasta juubelit toiduvärve. Kui Eestisse jõudsid pulbrilised toiduvärvid ja vedelaid toiduvärve enam ei ostetud, tuligi idee hakata valmistama hoopis moose. Seega, moosiettevõtluseni jõudsin toidu­ värvide tootmise kaudu.

Kust te oma tooraine saate?

AS Bacula on Eesti turul tegutsenud juba 35 aastat, tootes moose väike- ja suurettevõtetele. Oma toodetes eelistavad moosimeistrid kasutada kodumaiseid marju ja puuvilju, mis teeb need väga maitsvaks ning sobilikuks nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Aakre Moos pakub üle 110 erineva toote pagaritele, kondiitritele, meieritele, kokkadele ja muidugi kõikidele moosisõpradele.

Ei ole moosi, mida Bacula tehase meistrid teha ei oskaks. Valikust leiab palju erinevaid tooteid, kuid suur hulk valmib ka n-ö rätsepaülikonnana.

Uurisime AS-i Bacula juhatajalt ja ühelt omanikult Vahur Vuksilt, kuidas ettevõttel läheb ning millised on tulevikuplaanid.

Kuidas teie ettevõte alguse sai?

Uudishimust! Suures koguses marjadega kokkuostu ja töötlemisega tegin algust, töötades Rõngu Aiandusseadmete Katsetehases mahlatsehhi juhatajana. 1989. aasta sügisel alustasime kooperatsiooniseaduse ajal tootmiskooperatiivina, kus tootsime marjade pressijäägist ekstraheerimise ja kontsentreerimise meetodil looduslikke

Kõigepealt Eestist, põhiliselt Lõuna-­ Eestist. Ostame kokku vaarikaid, mustikaid, maasikaid, õunu, rabarberit, tikreid, pohli, astelpaju, murakaid, ploome, kirsse, sõstraid, arooniaid, pihlakamarju, ebaküdooniat, jõhvikaid, kõrvitsat... Selle tooraine, mida meil ei jätku piisavalt või ei kasva, peab muidugi sisse tooma, näiteks murakad Skandinaaviast ja tsitruselised lõuna poolt.

Kas kasutate traditsioonilisi retsepte või on arendatud välja erilised retseptid?

Meil on mõlemad kasutuses – kasutame nii vanu traditsioonilisi moosiretsepte kui ka uusi, sest me toodame moose ka tööstustele. Traditsiooniliste retseptide järgi valminud tooted lähevad inimestele kodukööki kasutamiseks,

uute retseptide järgi valminud tooteid kasutavad piima- ja kondiitritööstused.

Kuidas teie tooted erinevad teistest turul olevatest sarnast tüüpi toodetest?

Me peame tooted tegema tellija maitse järgi ehk valmistama väga palju „rätsepaülikondi“.

Nii nagu tellija tahab, nii me teeme!

Milliseid uusi maitseid või tooteid on teil lähiajal plaanis tutvustada?

Tellijate soov on praegu selline, et moosis oleks võimalikult vähe suhkrut. Sellised tooted ongi valmimas.

Millised on teie ettevõtte tulevikuplaanid?

Esimesel kohal on paindlikkus, teisel tihe koostöö kliendiga ja kolmandaks soovime saada veel paremaks tootjaks.

Uuri Aakre mooside kohta lähemalt: moos.ee

TALV 2024

33

100 aastat Eesti ettevõtlust

PEPEKALA

30. aastapäeva tähistav Pepekala pani eestlased punast kala sööma Oma 30 aasta juubelit tähistavat kalapoodi Pepekala võib pidada põhjuseks, miks eestlased punast kala armastavad. Just nimelt Soome kasvandusest toodud kvaliteetne forell oli see uimeline, mis pani Eesti vanimale kalamüüjale aluse.

Pepekala juht ja omanik Reet Rohesalu ütleb, et nad „olid esimesed, kes hakkasid Eestis punast kala ka müügiks grillima ja suitsutama. Eesti inimene oli seni pigem harjunud kala soolama“.

Nii Pepekala algus, keskpaik kui ka praegune olukord on täis seiklusi, juhuseid ja raskeid katsumusi. Kalapood sai aga alguse puhtast nõudlusest: üks soomlasest ärimees kaebas kaasmaalasele Pertti Tervonenile, et Eestis ei ole saadaval normaalset kala. Tervonen kaasas partneriks Rohesalu ja sündiski ettevõte, mille nimi koondab kokku Pertti nime ning firma tegevusala.

Praeguseks pereettevõte

Kalamüüja, keda hindavad ka professionaalid

„Oleme läbi nende aastate olnud nomaadid, pidevalt kolinud ühest kohast teise oma lettide ja kaladega.

Oleme kala müünud Keskturul, ammu kadunud Super Netto poodides, Prismades ja nii edasi. Mingil hetkel saime aru, et tuleb keskenduda kvaliteedile ja küll tulevad ka kliendid. Praegu oleme valinud oma väljunditeks kaks nädalavahetusel lahti olevat laata ja oma väikese poe,“ mainib Rohesalu. Loomulikult on Pepekala oluline partner ka Eesti restoranidele ja kohvikutele. Muuseas, Pepekala on olnud ka kultussarja „Õnne 13“ toetaja, seda seriaali algusest peale.

Firma omanik ütleb, et eks kõige põnevamad ja ka raskemad ajad on seotud äriga Keskturul. Seal pidi lisaks konkurentide õelutsemisele kannatama ära ka 1990ndate „katusepakkumised“ ja ähvardused. „Pertti oli aga selgrooga mees ja ütles kõikidele selge „ei“, et tema on rendi maksnud ning rohkem ei maksa.

Eks olime ühel korral ka kuu aega Soomes „peidus“, kui olukord väga tuliseks läks,“ kirjeldab Rohesalu kalaäri kui maffiafilmi.

34 TALV 2024

Läbi kolme tegutsemiskümnendi on jäädud truuks kvaliteedile: kui pakkuda võimalikult hea maitsega, värsket ja ilusat kala, on sellele ka alati kliente.

Rohesalu ütleb, et inimesed armastavad kala ikka sama palju kui alati, kuid suured muutused on nende 30 aastaga toimunud valikutes. „Norra lõhe ja Soome forelli kõrval on väga populaarseks saanud näiteks ka huntahven ning kuldmerikoger ehk dorada. Eelistatakse aga ikka neid kalu, millel oleks võimalikult vähe luid, mida saab kohe süüa, millega oleks vähe jamamist,“ lisab kalamüüja.

Aastatega on Pepekala valik pidevalt laienenud. Olgugi et ka praegu tuuakse suurem osa punast kala nii Soomest kui ka Norrast, mängivad valikus suurt rolli ka kohalike kalurite Eesti merest, jõest ja järvest püütu. Rohesalu ütleb, et nad tunnevad isiklikult kõiki kalureid, kes neile oma kala müüvad, ja saavad olla veendunud, et kala on värske, kvaliteetne ja just see, mis lubatud. „Müüme kõike vastavalt saadavusele ja hooajale – vähihooajal vähki, kammkarpe ning kõiki kalu kilust angerjani, samuti soola- ja suitsukala, kalamarja,“ loetleb Rohesalu. Tõenäoliselt ei ole olemas meie kandis teada-tuntud kala, mida Pepekala valikus poleks.

Tuleb vaid küsida või nende kodu­ lehelt www.pepekala.ee järele vaadata.

Lisaks värskele ja külmutatud kalale on Rohesalu väga rahul nende kulinaariatoodetega: soolaforelli ja -siiaga, samuti külmsuitsutatud kalafilee, vürtsikilude ja kotlettidega. Nipp on selles, et soolamisel tuleb marinaadis kasutada vähem soola, mahedalt suitsutada ja lasta kaladel enne serveerimist „tõmmata“.

Praeguseks on Pepekala täieõiguslik perefirma, sest ka pojad Raul ja Reigo on asunud – vastavalt müügi- ja ostu­ juhina – ettevõtte käekäiku ohjama. Ema Reet ütleb, et kui poistelt nooruspõlves küsis, et kas nad tulevad tema juurde tööle, oli vastus olnud selge „mitte iialgi“.

Unistuseks oma väike kohvik

Sellest, et pojad on nii-öelda pukis ja ettevõte jätkab pereliikmete käes, on rõõmu ka emal, sest nii saab Rohesalu ehk lükata käima oma väikese unistuse: avada pisikese kalakohviku oma kodukandis Rohuneemes. Nagu naine ise ütleb, siis ei midagi suurt, kuid väga ausat. „Kala ja muid mereande on mul väga heas kvaliteedis lähedalt võtta, samuti on mul peas palju retsepte, mismoodi olen ise ning kuidas on minu vanemad ja vanavanemad kala söönud. Tahan neid ka teistega jagada. Teeks toite, mis annaksid edasi selle tõelise kala maitse,“ mainib Reet Rohesalu.

Igapäevaselt leiab rikkaliku kalavaliku Tallinna poest Tammsaare tee 89.

Kui soovid meid leida turgudelt, oleme laupäeviti olemas Viimsi Taluturul ja Tallinna Kalaturul ning neljapäeviti kohtab meid Viimsi Lavendel Spa parkimisplatsil.

Vaata lähemalt: www.pepekala.ee

Parandame korstnaid üle Eesti, et vähendada korstnapõlengutest tekkinud tulekahjude arvu Päästeameti varasem kogemus näitab, et külmakraadide kasvades kipub suurenema tulekahjude ja tules hukkunute arv. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb järgida ohutu kütmise põhitõdesid ja vältida pigiste korstende ülekütmist. Seepärast soovitame lasta oma korstnad üle kontrollida ja vajadusel lõõr tulekindla seguga renoveerida.

Renoveerimine võtab aega vaid päev ja on 3x soodsam kui hiljem uus korsten laduda.

- Kaamerauuringud - Lõõride renoveerimistööd - Mehaaniline puhastus - Suitsutorude paigaldus - Krohvimis- ja pottsepatööd

TULEMUSENA:

- Kütmisel ei tungi ving ega suits enam eluruumidesse - Pigi ei imbu läbi korstna - Tõmme paraneb oluliselt - Korstna põleng ei tungi eluruumidesse - Pikendab korstna eluiga

Helista ja küsi hinnapakkumist! +372 5380 2450 (eesti) • +372 5858 0234 (vene) • info.renoproff@gmail.com

100 aastat Eesti ettevõtlust

REIS

Alustame igat aastat optimismiga Eesti reisisektor on viimastel aastatel kõvasti kannatanud, kuid nüüd on taas põhjust rääkida positiivsemal noodil, sest eestlased reisivad taas pea sama palju kui enne pandeemiat. Samas on mure Eesti külalislahkuse sektoriga – oli keerukas aasta. Räägime Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi Killu Maidlaga Eesti külalislahkuse sektori käekäigust möödunud aastal.

Foto: Shuttesrstock

Tekst: Kairi Prints

samuti u 400 miljonit ööbimist, samas selle puudujäägi katab kenasti sise­ turismi kasv võrreldes pandeemiaeelse ajaga (+392 000 ööbimist).

Paraku pole siseturism viimastel kuudel kasvanud ja pigem on Eesti inimeste pu h k used ning n äd a la­ lõpureisid meie hotellides ja spaades vähenenud, sama oleme märganud restoranide külastustest. Loodame, et majandus pöörab kasvule, intressikulud langusse ja meie inimesed saavad peatselt taas lubada endale puhkust ja toiduelamusi väljaspool kodu.

Turismi- ja külalislahkuse sektoris töötavad inimesed on parandamatud optimistid.

Foto: Krõ õt Ta rk

m

Eesti külalislahkuse sektoril oli keeru­ line aasta. Ajakirjandusest on läbi käinud, et Eesti majutusettevõtted Sügisel vähenes märgatavalt ka lootsid eelmiseks aastaks kiiremat ärireisijate hulk, sest sektorites ja etteturismi taastumist. Nii see siiski ei võtetes, kus on keerulised ajad, kehtesläinud. Mis oli selle põhjuseks? tatakse sageli esimesena kokkuhoiu­ Ennekõike kindlasti väiksem välispoliitika just reisikuludele. Koosolekud turistide hulk, kui oodati. Võrreldes ja kohtumised kolitakse ajutiselt veebi pandeemiaeelse ajaga ( ja me peame ning nii jääb ka meie sektoris tulemus just sellega võrdlema, sest pärast kohe kehvem. pandeemiat ei ole sek tor veel nor maa laast at näinud) on puudu Milline oli välisturistide ööbimise ennekõike tur ismig r upid, mis on maht Eesti majutusasutustes aastal hotellidele andnud olulise mahuosa 2023? Mis riikidest turistid on meile ja aidanud täita hooajavälist aega. n-ö truuks jäänud ja kes on hakanud Reisikorraldajad otsivad sageli grupvähem käima? pidele soodsamat hinnataset ja seda Aasta kokkuvõtted saame statistika­ saavad hotellid pakkuda väljaspool ameti vahendusel paraku veebruaris. kõige kõrgema nõudlusega perioode – Oktoobrikuu seisuga oli välisturistide see on mõlemapoolselt kasulik, kuna ööbimisi Eestis kokku 5,5 miljonit ööd. hotellid saavad madalhooajal tööd ja Seda on tervelt 500 000 ööbimist turistid hea hinna-kvaliteedi vähem kui samal ajavahemikul suhte. Selliseid gruppe oli enne pandeemiat. Soommeil varasemalt kõige laste ööbimised on el rohkem Saksamaalt, vaid Tallinnas taasaga ka teistest tunud, mujal Eestis Euroopa riikidest, veel mitte. Aga samuti Aasiast ja eks tagasi­tulekut USA-st. alustataksegi Möödunud Tallinnast, alles aasta mahud olid järgmised reisid marg inaalsed – viivad siit edasi. ma hubroneer inSamas peame guid tehakse pikalt meenutama, et ette ja seda mõjutas soomlasi käis kõige veel sõja alg use šokk, rohkem Eestis hoopis Killu Maidla ei juletud siiakanti tulla.

2016. aastal, 2019. aastaks Praegu on olukord veidi muutunud – kõlab julmalt, aga Euroopa on sõjaolukorraga harjunud. Ka Aasia ja USA reisid taastuvad vaikselt. Partneritel on rohkem usku meie piirkonna reisipakettide müüki ja uueks suveks on broneeringuid mõnevõrra rohkem. Kui palju neist realiseerub, näeme mõne kuu pärast.

36

TALV 2024

oli nende hulk mõnevõrra langenud.

Väga positiivne on lätlaste ööbimiste statistika – nad on järjest uusi rekordeid püstitanud. Lisaks lätlastele on positiivse tulemusega ka Ukraina ja Poola päritolu külaliste ööbimised.

Kõik teised turud on veel miinuses.

Venemaa turistide puudujääk on meil

Kas on märke, et alanud aastal võiks olukord paremaks minna? Kas sellele on võimalik ka riigil kuidagi kaasa aidata? Mida saavad sektori töötajad ise ära teha?

Turismi- ja külalislahkuse sektoris töötavad inimesed on parandamatud optimistid. Me alustame iga aastat optimismiga ja anname endast parima, et teha uus ning parem aasta! Jah, majanduse seis võtab optimismi maha, kulud ka endiselt tõusevad – aga nii hull kui pandeemia ajal ikka ei ole!

Vähemalt on inimestel lubatud meie juurde tulla ja meil on lubatud oma teenuseid pakkuda.

Konkurents on tugev ja ettevõtted peavad pingutama nii selle nimel, et külastajaid võita, kui ka selle nimel, et töötajaid leida ja hoida. See teeb kindlasti ka teenused paremaks. Samas mõjub

maksukoormuse ja üldiste kulude tõus pärssivalt investeeringutele. Eesti hotellide hinna ja kvaliteedi taset hinnatakse väga kõrgelt, kuigi kodumaal on aeg-ajalt nurinat ja kriitikat kuulda. Kes rohkem Euroopas ringi reisivad, oskavad kõike paremini hinnata. Töötame sektoris ühiselt selle nimel, et tõsta teeninduse kvaliteeti ja arendada edasi valdkonnas töötavate inimeste professionaalseid oskusi. Hea teenindus on privileeg, mida tuleb toetada ja arendada.

Riigil tuleb kahtlemata panustada jätkuvalt lennuühenduste arendusse – sellistesse, mis ar vestaks ka meie tur ismiekspordi vajadustega, ehk ühendustesse sihtkohtadega, kust on potentsiaali tuua lisakülastajaid.

Turismi impordiosa (ehk Eesti inimeste reisimine Eestist välja) on taastunud ja hetkel meie turismibilansi negatiivseks viinud. Peame hoolitsema ühiselt selle eest, et seda turismiraha ka riiki sisse toodaks.

Ja me ei väsi meenut amast, et m aj ut use k ä ibem a k sutõusu k s on siiski ajastus vale ja liiga vara tuleb see lisakoormus sektorile peale. Oleks õige lasta enne taastuda ja seejärel vaadata, kas saab maksukoormust veelgi suurendada. Majutus- ja toitlustussektor on üks tööjõumahukamaid ning seetõttu on meie maksukoormus tööjõumaksude kaudu riigi toimetulekusse juba üsna mahukas. Käibemaksu osa majutussektori maksulaekumistest on pigem marginaalne, aga ettevõtete kasumlikkuse taastamisel mängib praegu iga kulu olulist rolli.

Kui julgelt teete prognoose käes­ olevaks aastaks? Lootust ju ei kaota?

Ei kaota! Teeme sellest parima võimaliku aasta!

HOLLYWOOD

100 aastat Eesti ettevõtlust

Ainulaadne ÖÖKLUBI kogu maailmas „Ilmselt pole alla 40-aastaste seas just palju eestlasi, kes Hollywoodist midagi kuulnud poleks,“ ütleb Eesti tuntuima ööklubi juhataja Rauno Otsepp. Mis teeb Hollywoodist isegi maailma mastaabis erilise lokaali, sellest Raunoga lähemalt räägimegi.

Kui kaua Hollywood juba tegutsenud on?

Hollywood pandi püsti 1990ndate keskel ja aastal 2025 saab klubi juba 30-aastaseks. Sellise elueaga ei saa uhkeldada Euroopas just paljud ööklubid. Isegi maailma suurimates linnades ringi vaadates võib Hollywood pika tegutsemisaja üle uhkust tunda.

Eestis on Hollywood kindlasti üks ööelu verstaposte.

Kas üldiselt lähevad klubid palju kiire­ mini põhja?

Ma ütleks, et klubid ja öölokaalid võib laias laastus jagada kaheks. Esimesed on kultuuriasutuse tüüpi kohad, mis tasapisi uuenevad, kuid põhimõtetelt jäävad samaks. Teised on sellised, kes käivad kõige värskemate trendidega kaasas ning järgivad nii programmis kui ka kujunduses moesuundi. Just

need teised ei pea tihtipeale kaua vastu. Hollywoodi nimetaksin moodsaks kultuurimajaks.

Mis on Hollywoodi pika eluea saladus?

Eks siin ole mitmeid põhjuseid. Mina liitusin Hollywoodiga 2013. aastal, kuid edu saladus peitub paljuski töös, mida on tehtud enne mind juba algusajast saati. 2000ndate algus oli praegusega võrreldes täiesti teine maailm ja klubile on laotud tugev vundament.

Loomulikult mängivad Hollywoodi edukuses rolli teisedki faktorid, näiteks asukoht. See on keset linna, see on eriline hoone. Palju pole selliseid kohti, kus hoone algne eesmärk on siiani säilinud – toimiv kino.

Mida järgite klubi programmi koosta­ misel?

Programm ja kontseptuaalne lähenemine on ajas muutunud. Hollywoodi algusaegadel jagunes klubi kaheks korruseks. Üleval mängiti rohkem nii-öelda peavoolumuusikat, allkorrusel leidsid oma koha pigem underground-muusika austajad. Pikapeale selgus aga, et nii erinevat rahvast oli ühes klubis keeruline vastu võtta.

Seetõttu rajati toona alumisele korrusele lounge-lokaal Kaheksa.

Programmi koostamisel lähtume peavoolumuusikast, ent tuntud lugusid mängitakse tantsulises, natuke intensiivsemas võtmes. Päris tavapärast raadiomuusikat Hollywoodis ikkagi ei

teisi enda ümber tunda ja näha, online-maailm seda asendama ei hakka. Inimene tahab ju ikka päriselt näha, päriselt katsuda, päriselt tantsida. Ja selleks tuleb kodust välja tulla.

R ä ä k i d e s ra s ket e s t kostu. Programmile aitab aegadest ... me näeme, kaasa ka klubi kujundus, Ööklubi Hollywood juhataja Rauno Otsepp. et maamärgid või ööelu mis on pigem black-box’i verstapostid ei kao tegetüüpi, lisandiks VIP-alad. likult kuhugi.

Need saavad See annab meile võimaikka hakkama ning küll jõuab klubisse luse klubi vastavalt vajadusele ümber tagasi nii see kodus istuv inimene kui ka kujundada. Igal aastal sisustust välja ei turist. Millal see kõik täielikult taastub? vahetata ja seinu üle ei värvita, mistõttu Eks seda näitab aeg. saame siin korraldada väga erinevaid üritusi.

Mida toob Hollywoodile tulevik?

Vaadates otsa linnakujundamisele, siis Kuidas on Hollywoodis rasked ajad üle muutuvad sellised kohad tegelikult elatud? järjest erilisemaks ja haruldasemaks.

Selge see – öö- ja klubielu oli enne Linnaruumi, sealhulgas suuri saale, interneti tulekut natuke teistsuguse jääb aina vähemaks. Eluruum tiheneb. kaaluga. Toona võis klubiomanik sõna Meie oleme tuleviku suhtes mõõdukalt otseses mõttes rikkaks saada, sest optimistlikud. väljas käidi rohkem. Sellegipoolest – Kindlasti mõtleme välja midagi vajadus inimestega näost näkku kokku erilist aastaks 2025. Hollywood saab siis saada ei kao kuhugi, hoolimata sellest, 30-aastaseks ja seda tasub tähistada! et tänapäeval on suhtlus telefoni­ See on verstapost! ekraanile kolinud. Inimesed tahavad

A-klassi artistid, kes moodsat kultuurimaja läbi aegade raputamas on käinud: Sub Focus, Pendulum, Sigma, DJ Fresh, Paul van Dyk, Kanine, Holy Goof, Valentino Khan, Sam Feldt, Little Big, Sofi Tukker, White Stripes, Bloodhound Gang, Jimmy Somerville, Syn Cole, Tommy Cash, London Elektricity, Elliphant, Metrik, Sikdope, Matisse & Sadko, Madisson Mars, Fred V & Grafix, Maduk, Alexander Alar, Matrix & Futurebound, Goddard, Phlegmatic Dogs, NCT, Oh Wonder, TroyBoi, Subshock & Evangelos, Crimson Scar, Tungevaag, Pi’erre Bourne, Alessandra, Camouflage, Klaxons, Nublu ning kõik teised kodumaised rohkem ja vähem kuulsad artistid.

TALV 2024

37

100 aastat Eesti ettevõtlust

TALLINNA HIPODROOM

Sada aastat Tallinna Hipodroomi

Tallinna Hipodroom on ajaloo jooksul üle elanud nii mõndagi: erinevad riigikorrad, pankroti, ajutise sulgemise ja ka suure tulekahju, mis hävitas hiiglasliku tribüüni ning kontorihoone. Ometi tähistas Tallinna Hipodroom mullu õnnelikult sajandat sünnipäeva.

Kuigi esimene traavirada ja hobuspordiühing rajati 1884. aastal, nägi kaasaegne traavispordi ning hobusekasvatuse kompleks Tallinna Hipodroomi näol päevavalgust alles 1923. aastal Pelgulinnas ning tegutseb seal siiani.

Saja-aastasest kogemuste pagasist peab Tallinna Hipodroom olulisimaks Baltimaade parimate traavlite vahel peetavat Balti Karikat – Eesti on Balti Karika võitnud 17 korral. Hiljutiseks suurimaks võiduks võib aga lugeda hoopis uue hipodroomi rajamist Saue valda Tuula külasse. Skandinaavia tasemel võistlusrada valmis juba 2021. aasta suvel, kuid esimene täispikk võistlushooaeg oli seal 2023. aastal. Mullu sügisel valmis ka esimene suur tallihoone, mis on mõeldud võistluste ajal hobuste majutamiseks.

Takistustest tuleb üle hüpata

Tallinna Hipodroomil on harrastatud erinevaid hobuspordialasid, nagu galopivõidusõit, takistussõit ja raskeveohobuste võistlus, kuid hipodroomi leivanumbriks on alati olnud traavisport.

Viimase näol on tegemist väga oma­pärase hobuspordialaga, kus sõitjad istuvad hobuse taga kärus ja loomad võistlevad omavahel traavi joostes – võidab see, kes jõuab esimesena finišisse. Praegu on aga Tallinna Hipodroomi suurim murekoht see, et traavispordil puudub noorte sõitjate ja treenerite pealekasv. Kuna 38 TALV 2024

hipodroom on aga aktiivselt traavispordi turundamisega tegelema hakanud, on ka huvi selle spordiala vastu kasvanud.

Hipodroom 100 – mis edasi?

Hipodroomil toimub põnevaid üritusi üsna tihti – eraldi tasub välja tuua mullu esimest korda läbi viidud perepäeva, mis pakkus meelelahutust igas vanuses inimestele ning mille korraldamisega plaanitakse kindlasti jätkata. Väga edukas sündmus oli ka Tallinna Hipo­ droomi sajas sünnipäev, kus esinesid mitmed tuntud artistid ning ekstravagantne show-programm meelitas kohale mitu tuhat inimest. Sellega sai punkt pandud Tallinna Hipodroomi ajaloole vanas asukohas.

Praegu on ettevõtte põhirõhk uue hipodroomi arendamisel ja võistluste ning ürituste korraldamisel. „Modernsed tingimused uues asukohas meelitavad võistlejaid kohale mitmest riigist ja meil on hea meel tõdeda, et Eesti traavispordi tase on viimase aastaga teinud olulise arenguhüppe,“ räägib hipodroomi tegevjuht Mihkel Gull. Traavivõistluste näol on tegemist väga meeleolukate üritustega, sest pealtvaatajatel tekivad kindlad lemmikud, kellele südamest kaasa elatakse. Võistlustele lisab põnevust ka totalisaatoril mängimine, sest jooksu võib võita favoriit või täielik üllataja – kunagi ei tea. Alates suve teisest poolest toimuvad ka tšempio-

naadid kahe-, kolme- ja nelja-aastastele hobustele ning ka muud suurvõistlused ja karika­sarjade finaalid.

11. mail avatakse esmakordselt kõikidele huvilistele uue hipodroomi esimese talli uksed, kus saab külastada erinevaid töötube ning ise proovida paariskärus traavliga sõitmist. Toimuvad ka traavivõistlused ja 6.–7. juulil leiab teist korda aset Hipodroomi Perepäev. Hipodroomil on arengufaasis ka teenus, mis pakub võimalust proovida turvaliselt traavliga kärus sõitmist – soetatud on paariskärud, kus sõitja istub ees ning treener taga. Niimoodi saavad kõik huvilised spordialaga tutvust teha ja tulevikus ehk liituda juba uute treeningutega.

Hipodroom plaanib lähitulevikus keskenduda uue hipodroomi ja traavispordi arendamisele ning Tuulasse koli-

misele. Plaanis on valmis ehitada veel mõned tallid ja rajada hobustele jalutuskoplid. Kui hobustele on head olme- ja treeningtingimused tagatud, ehitatakse ka pealtvaatajatele tribüünihoone koos restoraniga. Lisaks planeerib hipodroom traavispordikooli loomist ja traavitreeningutega alustamist, et ka uued huvilised rajale jõuaksid. Tallinna Hipodroomil töötatakse iga päev selle nimel, et suurendada spordiala populaarsust ja tagada hobustele suurepärased treening- ning olmetingimused.

Paar korda aastas korraldatakse hipodroomil ka suuremaid üritusi, mille jaoks on kokku pandud meelelahutusprogramm. 2024. aasta hooaega on planeeritud 15 traavivõistlust – täpsema ürituste kalendriga saab tutvuda hipodroomi kodulehel ja sotsiaalmeedias.