100 aastat Eesti Metsa- ja Põllumajandust (august 2023)

Kriisid on viinud meid uuele tasemele

Juba mitmendat aastat räägitakse kõikides majandusvaldkondades kriisisituatsioonist, justkui olekski meie elu liikunud ühest kriisist teise. Ajad on tõepoolest olnud heitlikud ja dramaatilisi sündmusi on olnud mitmekümne aasta jagu.

Tegelikult unistame ju rahulikult ja vapustusteta kulgevast elust ning sellest, et meie rutiinseid tegemisi miski ei häiriks. Elutargad inimesed ütlevad, et kui elu tundub liiga rahulik ja mõnus, ongi juba probleemid silmapiiril.

Just nii on tegelikult läinud Eesti metsa- ja puidutööstuses, mis on aastaid vedanud meie eksporti ning majandust laiemalt. Üksteise järel on sektorit tabanud vapustused nii tooraine- kui ka eksporditurul, samuti poliitilised otsused, mis on kogu tööstusharu jätnud ebakindlasse olukorda. Mõni ettevõte on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama, kuid jätkajad mõistavad, et muutunud aeg pakub ka uusi võimalusi. Puidul kui looduslikul materjalil on väga suur tulevik kliimaeesmärkide täitmise valguses, sest puidu kaudu seotaval süsinikul on tohutu roll süsinikuheite vähendamisel, samuti biokeemiliste tulevikumaterjalide loomisel.

Põllumehel tuleb aga lisaks laias maailmas toimuvatele sündmustele hakkama saada ka ilma vingerpussidega. Tänavune aasta oli juba

järjekorras kolmas, mis kostitas meid pikale veninud põuaga. Kui suve keskel tundus, et tulemas on lausa ikaldus, siis suve teine pool tõestas, et põllumees on ka sellest katsumusest välja tulnud, ja siiamaani näitavad saagid vaid paarikümneprotsendist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega.

Põhjuseks jällegi põllumehe tarkus – kui kliima enam suvivilja kasvatada ei võimalda, siis kasvatame talivilja. Kui heinasaak kipub väheseks jääma, eks külvame siis rohkem põuakindlat maisi ja teeme sellest silo!

Oma väljaandes kirjutame ka just avatud Epiima juustutööstusest, mis peaks meie piimanduse viima uuele tasemele, sest mahud mitmekordistuvad ja see peaks looma ka kindlustunde neile piimatootjaile, kes peavad laienemisplaane.

Kriisides karastunud Eesti põllu- ja metsamajandus on endiselt tugev, arenemisvõimeline ning uuendusmeelne.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Jana Rand, jana.rand@maaleht.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall

FOTO: SVEN ARBET

Põllumees on õppinud toime tulema ka põuaga.

Milline oli eelmine aasta meie põllumajandus- ja toidutootjatele?

Maaeluministeerium koostab iga-aastaseid ülevaateid meie põllumajanduse ja toiduainetööstuse kohta ning selle andmetel oli 2022. aastal põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus alushindades (koos tootetoetustega) 1,59 miljardit eurot.

Majandusharu kogutoodangu

väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus umbes 52%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu

väärtus 41% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd umbes 7%. 2022. aasta tulemust

mõjutasid nii teraviljasaagi suurenemine ligi viiendiku võrra kui ka põllumajandusloomade ja kodulindude arvu vähenemine. 2022 oli erakorraline aasta, mil teravilja tarneahelate ebakindlus hoidis enneolematult kõrgel teravilja hinna ning väe-

tiste ja energiahindade hüppelisest kallinemisest ajendatult tõusid ka põllumajandussaaduste tootjahinnad. Kogukulud ületavad kogutoodangu väärtust ja põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu kujuneb ainult toetuste abil alates 2015. aastast.

Teravilja kasvupind vähenes 2022. aastal oli teravilja kasvupind 361 823 hektarit (–1,4%).

Vähenemine toimus tõenäoliselt rapsi kasvupinna suurenemise arvelt. Teravilja kasvupinnast moodustasid taliteraviljad rekor-

dilise 57%. Taimekasvuperioodi iseloomustasid 2022. aastal keerulised talvitumistingimused, jahe kevad ning juuni lõpu ja augusti kuumus. 2022. aastal koristati 1,53 miljoni tonni suurune teraviljasaak (+19%).

Rapsi/rüpsi kasvupind oli 2022. aastal 86 448 hektarit

(+10%). Rapsi saagiks saadi 218 671 tonni. Keskmine saagikus võrreldes 2021. aastaga küll vähenes 8%, aga kasvupinna suurenemise tõttu koristati rekordsaak.

Kaunvilja kasvupind on viimased kolm aastat püsinud stabiilselt veidi alla 50 000 hektari.

Keskmine saagikus võrreldes 2021. aastaga küll vähenes 8%, aga kasvupinna suurenemise tõttu koristati rekordsaak.

te suure hinnatõusuga kaasnevaid kulusid.

Kui 2021. aastal mõjutas kaunvilja saagikust põud, siis 2022. aastal soosisid ilmastikutingimused kaunvilja koristust. Kaunvilja saagiks saadi 123 282 tonni ja nii keskmine saak kui ka keskmine saagikus suurenesid 56%.

Teravilja ja rapsi kõrge hind aitas tasandada tootmissisendi-

Kartul ja teised köögiviljad Kartuli kasvupind oli 2022. aastal 3381 hektarit. Kartuli saagiks saadi 77 972 tonni (+10%). Jaheda ja märja mai tõttu jäi kartuli mahapanek mitmel pool hiliseks; suvi tõi endaga kaasa kaks kuumaperioodi. Seega oli taimede areng olenevalt ilmastikutingimustest piirkonniti väga erinev. Parem seis oli Lõuna-Eestis.

Eestis toodeti 2022. aastal veidi üle 44 000 tonni värsket köögivilja ja üle 9200 tonni

Kartulisaak kasvas koguni 10% võrreldes eelmise aastaga. FOTO: SVEN ARBET

värskeid puuvilju ja marju, sh maasikaid (1767 t). Aastases võrdluses oli avamaaköögiviljade saak (39 599 t) 10% väiksem ja saagikus 1% väiksem. Katmikköögivilja saak (4424 t) ja saagikus jäid 48% madalamaks võrreldes eelmise aastaga. Katmikköögivilja saagi vähenemist 2022. aastal mõjutas kõrge energiahind ja väga kuum suvi (temperatuur kasvuhoones tõusis üle 30 kraadi).

Puuvilja- ja marjakasvatajatele oli aasta parem kui kaks sellele eelnenut. Puuvilja- ja marjasaak (sh maasikad) kokku oli 9243 tonni, mis oli 77% enam võrreldes 2021. aastaga (5219 t).

Puuviljade ja marjade saagikus oli 84% ja maasikatel 31% parem eelnenud aastaga võrreldes. Köögiviljade tootjahinnad olid Eestis 2022. aastal tõusutrendis.

Mahepõllundus ja

-tootmine

Mahedana kasvatati kõige enam teravilja (54 398 ha); maheteravili moodustas 15% Eestis kasvatatud teraviljast.

Maheloomakasvatusega tegeleb üle poole mahetootjatest (1126 tootjat). Ligikaudu pooli kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult. 2022. aastal oli veisekasvatus mahepõllumajandusliku loomakasvatuse üks suuremaid harusid, kokku peeti 50 971 veist (aastaga muutusteta). Eelnenud aastate mahepõllumajanduslikult

peetavate lammaste arvu vähenemine asendus 2022. aas-

tal kerge tõusuga. Peeti 39 231 lammast (+1%).

Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks (193). Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms.

2021. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu

toidukaupade jaeturumahust

5,0%. Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist

1,5% (koos otsemüügiga).

Piimatoodang püstitas

rekordeid

Piima- ja piimatoodete hinnad püstitasid 2022. aastal uusi rekordeid ning toodangu ja ekspordi/impordi väärtused kasvasid. Samas paljude tootmissisendite (kütus, elekter, sööt, materjalid jne) hinnad kerkisid samuti enneolematult kõrgele. Eestis oli piimatoodang 2022. aastal 851 500 tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes 1,4% enam.

Piimalehmade keskmine produktiivsus jätkas kasvu, suure-

Piimalehmade keskmine produktiivsus jätkas kasvu, suurenedes aastaga 2,2%, ja jõudis 10 183 kilogrammini.

nedes aastaga 2,2%, ja jõudis 10 183 kilogrammini. Piimatootmise kogukulud kasvasid 2022. aastal hinnanguliselt umbes kolmandiku võrra. Ka ilmastiku poolest ei kujunenud aasta kuigivõrd soodsaks, sest suviste kuuma- ja põuaperioodide tõttu jäi paljudes kohtades rohukasv kesiseks ning söödavarumine kannatas, samuti mõjutas kuumus lehmade piimakust ja piima rasvasisaldust.

Piima kokkuostuhind kõikus Piima keskmine kokkuostuhind, mis 2021. aasta teisel poolaastal selge tõususuuna võttis, jätkas ka kogu 2022. aasta vältel sama kurssi, püstitades üha uusi rekordtasemeid. Piima kõrge hind aitas tootjatel toi -

me tulla tootmissisendite suure hinnatõusu ja üldise kõrge inflatsiooniga.

Aprill 2022 426,38

Mai 2022 438,82

Juuni 2022 457,78

Juuli 2022 467,41

August 2022 480,18

September 2022 500,47

Oktoober 2022 518,91

November 2022 532,11

Detsember 2022 544,15

Jaanuar 2023 522,15

Veebruar 2023 491,81

Märts 2023 477,25

Aprill 2023 452,07

Mai 2023 426,13

Juuni 2023 409,60

Piima keskmine kokkuostuhind langes 2023. aasta mais võrreldes aprilliga 2,9% – 426,13 eurole tonni kohta, juunis aga

3,9% – 409,6 eurole tonni kohta. See on ka viimase poolteise aasta kõige madalam hind.

Naturaalkaalus osteti Eesti põllumajandustootjatelt 2023. aasta mais kokku 73 800 tonni piima, 6500 tonni võrra rohkem kui aasta varem. Eliitsordi piima kokkuost moodustas sellest 61 100 tonni, 5300 tonni rohkem kui mullu mais, selgus statistikaameti andmetest.

Piima keskmine rasvasisaldus püsis aastavõrdluses stabiilne, 3,9%, ning keskmine valgusisaldus püsis 3,4% juures.

Joogipiima toodeti mais 9100 tonni, 3,2% võrra vähem kui 2022. aasta samal kuul. Koort toodeti eelmisel kuul 4,2% vähem kui aasta varem samal ajal ehk 2300 tonni. Hapendatud piima tootmine langes 5,7% – 3300 tonnile. Käesoleva aasta teise kvartali piimatoodang kokku oli 222 152 tonni.

Loomakasvatus ja lihatootmine

Eestis toodeti 2022. aastal liha 78 014 tonni. Pärast nelja-aastast kasvu liha kogutoodang vähenes (–5%). Kahanes kõikide lihaliikide toodang, mõjutatuna tootmissisendite järsust hinnatõusust ning üldisest kiirest inflatsioonist, kuid kõige enam kahanes sealiha tootmine (–5%). 2022. aastal toodeti sealiha 43 325 tonni, mis oli endiselt veidi üle poole (56%) liha kogutoodangust. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus aasta-aastalt suureneb ja oli 2022. aastal 29%.

Sisendite kõrgetest hindadest mõjutatuna oli veise-, sea-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2022. aastal oluliselt kõrgem kui varasematel aastatel. Hinnarekordeid tegi veiseliha kokkuostuhind, mis on viimasel paaril aastal püsinud väga madalal.

Toiduainetööstuse

toodang suurenes

Toiduainetööstuse ettevõtete toodang suurenes aastaga 23%. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (17%). Enam kui kolmandik toodangust eksporditakse.

Vaatamata toodangu väärtuse kiirele suurenemisele jäi mahu kasv tagasihoidlikuks (u 2%), millest võib järeldada, et väärtuse kasv tulenes eeskätt toodangu kallinemisest.

Toiduainetööstuse ette võtete müügitulu oli 2022. aastal 2,81 miljardit eurot (+24%). Rekordilised energia- ja kütusehinnad ning ka muude sisendite hinnatõus kiirendas kulude kasvu (+26%). Toiduainetööstuse kogukasum 2022. aastal oli 48,7 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes enam kui kolmandiku võrra (–33%).

Kuid mõned toiduainetööstuse tegevusalad lõpetasid aasta kahjumiga: lihatööstus (–21,7 mln eurot), muude toiduainete tootmise ettevõtted (–5,2 mln eurot) ning pagaritööstus (–0,5 mln eurot).

Allikas: Maablogi.ee

Piimakarja produktiivsus jätkas 2022. aastal tõusu. FOTO: IVAR SOOPAN

Panustame täis kõhule ja õnnelikele sabaotsadele!

Söötmine

VERTIKAALSED SÖÖDAMIKSERID RINO (saadaval erineva mahutavusega: 5–60 m³)

Karastatud terasest lõikenoad 20mm paksused padjad

Vertikaalsed söödamikserid sobivad suurepäraselt kompaktsete söödapallide lõikamiseks, kus segatavat sööta ei purustata liigselt isegi pikema segamise korral. Neid iseloomustab väike võimsustarve ja mitmekülgsed söötmisvõimalused. Eeliseks on spiraali ainulaadne geomeetria, õige nurga all asetsevad noad ja võimalus kasutada valikuid, mis parandavad lõikamist, segamist ja materjali jaotamist.

• Karastatud terasest lõikenoad, mis on kaetud spetsiaalse pinnakattega, et pikendada nende kasutusiga.

• Opti-Cut-tehnoloogiaga segamistigu

• Valmistatud S355J2 + N kvaliteetterasest paksusega kuni 25 mm

HORISONTAALSED SÖÖDAMIKSERID PUMA (saadaval erineva mahutavusega: 7–23 m³)

Horisontaalsed söödamikserid sobivad ideaalselt farmidesse, kus sööta valmistatakse mitme grupi jaoks. Need purustavad materjali kuni kaks korda kiiremini kui vertikaalsed mikserid. Horisontaalse söödamikseriga valmistatud sööt on loomadele täielikult seeditav ning tulemuseks on lihaveiste suurem kaalutõus ja piimalehmade suurem piimatoodang.

• Suure tööpinnaga tähekujulised noad

• 2 horisontaalset segamistigu, mis paiknevad kogu segamisvanni pikkuses ja mille spiraalidele on paigutatud noad. Ainulaadne kuju ei lase materjalil kokku rulluda ning tagab täiusliku ja ühtlase mahalaadimise.

Robotsöödasättija EM LIZARD

Regulaarne sööda lükkamine on oluline, et loomad oleksid terved. See julgustab neid sagedamini söömas käima ja see on lihtsaim viis kõrvaldada probleemid sööda sorteerimisel. Lisaks positiivsele mõjule loomade tervisele tõstab sööda lükkamine piimatootmise efektiivsust ja parandab farmi majandustulemusi.

Traktori ette kinnitatav söödasättija

EM VIPER

Täidab 2 funktsiooni: lükkab ja pehmendab segusööta. Saab lisada labad, mis aitavad sööta täiendavalt õhutada. Töötab 125 cm³ hüdromootori toitel ja nõuetekohaseks tööks vajalik võimsus on 10 l/min. Seadmel on hoidik kolmepunktihaagise, EURO-, SMS- või muude mittestandardsete seadmete jaoks.

reguleeritava vahega kaabits

Tugevdatud keskpaneelid

Tähekujulised noad* Pühkimisplaat*

Vastunoadainulaadne lahendus, mis takistab sööda ummistumist

Tähekujulised noad

Happekindel tugevdus

Kopphaarats EM ALLIGATOR Universaalne seade silo tõstmiseks. Tänu suletud põhjale on võimalik transportida ka lahtist ja püdelat materjali.

fb.com/euromilkpolska euromilk.pl euromilkpolska

Ruloonilõikur

EM SHARK

Silopallide lõikamiseks, traktorist väljumine või täiendavad tööriistad ei ole vajalikud.

Levita looduse jõudu!

Sõnnikulaotus, lupjamine, silovedu

SÕNNIKULAOTURID BUFFALO (mahutavus: 10–40 t)

Sõnniku potentsiaali ärakasutamiseks on oluline, et see oleks purustatud ja ühtlaselt laiali laotatud. EUROMILKi masinate standardvarustuses on lai vertikaalne puistur, mis sobib ideaalselt erinevateks töötingimusteks. Massiivsete puisturite allosas on labadega kettad, mis võimaldavad saavutada mitmemeetrise puistamislaiuse ning on hetkel turul saadaval olevatest tõhusaim lahendus.

MULTIFUNKTSIONAALNE MASIN

Sõnnikulaotur on investeering aastateks ning selle ostmine tuleks hoolikalt läbi mõelda, et masin vastaks farmi kõige olulisematele vajadustele ja seda saaks maksimaalselt kasutada. Tänapäeval kasutatakse sõnnikulaoturit mitte ainult väetamiseks, vaid ka põllukultuuride transportimiseks (Buffalo mudelid mahutavad kuni 60 m³ haljasmassi) ja põldude lupjamiseks (selleks saadaval lisavarustus).

LISAVARUSTUS

Konveieri kiiruse reguleerimise juhtpult

Kaalusüsteem Konveieri ja hüdrauliliste elementide juhtpult

Elektrooniline juhtpult ISOBUS-terminaliga ühendamiseks

Uus piimatööstus veab Eesti piimanduse järgmisele tasemele

Üsna pea täistuuridel tööle hakkav Epiima uus Paide juustutööstus on Eesti seniseid mahte arvestades hiigelsuur ja annab loodetavasti uue hingamise kogu

9. augustil, kui Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas selle intervjuu andis, võttis Paidesse rajatud uus piimatööstus vastu esimese partii piima ja algas suure ettevõtmise viimane etapp ehk tööstuse käikulaskmine. „Regulaarse juustutootmiseni plaanime jõuda 15. septembril ja see on justnimelt see kuupäev, mis plaanitud,“ on Murakas rahul. Ta lisab, et nii suure ettevõtmise puhul on see väga hea tulemus, eriti kui mõelda viimaste aastate heitlike aegade ja majandussituatsiooni peale. Tehase ehitustööd algasid 2021. aastal ja selle aja jooksul on pidanud toime tulema nii koroonaviiruse, tarneraskuste kui ka Ukraina sõjast tingitud väljakutsetega. Vahepeal on hüppeliselt kallinenud nii ehitusmaterjalid, energiakandjad kui ka tööjõud. Tehase esime-

ne rahvusvaheline tehnoloogiahange ebaõnnestus ja ettevõtte oli sunnitud korraldama uue, kuid tagantjärele tarkusega tuli see tehase praegusele lõpplahendusele ainult kasuks.

Gigantset piimasektorit teenindavat projekti on kaua ette valmistatud ja algse tehnilise lahenduse ning selleaegsete hindade põhjal ligi sajamiljonilise tehase maksumus on kujunenud tänaseks märksa kõrgemaks. Tehas on rajatud tehnoloogia viimase sõna järgi. 25 000 ruutmeetri suurusel katusealusel pinnal on täielikult automatiseeritud ja digitaliseeritud tootmine, kus käsitööd on väga vähe, küll aga vajab see kõrgelt kvalifitseeritud tehnilise ja infotehnoloogilise haridusega tööjõudu.

Tihedas koostöös Hollandi partneritega on Eestisse toodud

parim teave tehase ettevalmistamiseks, sisustamiseks ja ülesehitamiseks ning see on abiks ka sujuva käivitamisprotsessi juures.

Mõistagi nõuab sellise tehase käimajooksmine, projektimahu saavutamine ja õige kvaliteedi timmimine veel suurt pingutust. Kui kõik korras, hakkab tehasest iga päev tulema umbes sada tonni juustu, mille tarvis

vajatakse iga päev 1000–1100 tonni toorpiima. Lisaks sellele töödeldakse tehases ümber ka juustutootmisel tekkiv vadak. Kui varasemalt oli vadak vaid tüütu jääkprodukt, siis nüüd on vadaku- ja vadakuproteiinipulber maailmas nõutud koostisosa nii toiduainetööstuses kui ka loomasöödas. Kogused on suured ja sellisele tootmismahule pole Eestis

varasemalt olnud midagi sarnast vastu panna. Küsimusele, kas meie piimatootjad suudavad sellist hiiglaslikku tootmist ka toorpiimaga varustada, vastab Murakas, et uue tehase vajaduse tingiski asjaolu, et senini oleme pidanud umbes kolmandiku toodetud toorpiimast töötlemata kujul välja vedama. „Ka riiklikul tasandil on võetud majanduse prioriteediks see, et

meie piimandusele.

Jaanus Murakas on rahul, et pärast mitut aastat pingelisi ehitustöid saab tehas õigeaegselt tootma hakata.

Epiima uus piimatööstus hakkab valmis saama.

FOTO: KASPAR POKK

FOTO: SVEN ARBET

kodumaisele toorainele võimalikult suur lisandväärtus anda, mitte toorainena välja viia. Kuna aga meie piimatööstused ei olnud senini võimelised seda piimakogust efektiivselt töötlema, on see asjaolu saanud ka piimatootmise ja farmide arengu piduriks,“ selgitab Murakas.

Epiim on ühistuline ettevõte ja lisaks Eesti tootjatele on sel liikmeid ka Lätist, kes oma piima siia töötlemisele saadavad. Kuna mõlemad riigid ja ka vahemaad on üpris väikesed, peabki tegema koostööd, et üheskoos suuremaid mahte saada. Epiim on Eestis esimene taoline rahvusvaheline piimaühistu, kuid Euroopas on selliseid juba varemgi loodud, näiteks Taani ja Rootsi või Hollandi ja Saksamaa tootjate vahel.

Uue tehase tööle hakkamisega kaob ära ka vajadus piima kaugete vahemaade taha transportida. Seegi on oluline kokkuhoid nii rahalises mõttes kui ka rohepöörde vaates. Ka Euroopa Liidu visiooni kohaselt peaks piim saama töödeldud tootja juurest mitte kaugemal kui 300 km.

Eesti piimafarmidel on potentsiaali

Eesti piimakari on Euroopa tootlikem ja ehkki lehmade arv veidi väheneb, siis tootlikkus ja piimahulk ikkagi suureneb. Sellest hoolimata on Eesti potentsiaal piimatootmise laiendamiseks väga suur. Kui meil on praegu umbes 80 000 lüpsilehma, siis pool sajandit tagasi oli Eestimaal ligi 400 000 lehma.

Holland ja Eesti on pindala poolest võrreldavad, kuid seal peetakse kokku 1,3 miljonit lüpsilehma. Piim toodetakse suurtes kõrgtehnoloogilistes kompleksides. Et piimatootmine koondub suurtesse ja tootlikumatesse farmidesse, on ülemaailmne trend.

Samas on arutletud ka selle üle, et meil on nii tõuaretuses kui ka karjade arendamisel peetud peamiseks eesmärgiks kõrge too-

dangu saavutamist ja vähem pööratud tähelepanu sellele, mida see piim sisaldab. Piimatööstuseid huvitab aga mitte niivõrd piimahulk, kuivõrd selle valgu-, rasvade ja kuivainete sisaldus, mis annab piimatoodetele toiteväärtuse. See, et ka selles osas meie piima kvaliteet veelgi paraneks, peaks olema karjade arendamise ja tõuaretuse järgmine eesmärk.

Efektiivsus tuleb suuremast mahust

Piimatööstus on mahupõhine sektor ehk et efektiivsus tuleb sellest, mida suuremaid koguseid ja madalama hinnaga suudetakse toota. „Tarbija tahab odavamat toitu ja kui me seda pakkuda ei suuda, ei pea me konkurentsis vastu. Sama on ka piimatootmises. Efektiivsed suudavad olla eelkõige suured tegijad, sellised farmid, kus on juba ligikaudu 500 või rohkem lehma. Väikeste farmide arv on olnud langustrendis. Pisemad far-

mid on jätkusuutlikud, kui nad kasutavad minimaalselt vöörtööjõudu – tuleb leida oma tee,“ sedastab Murakas.

Konkurentsis püsimine eeldab ka seda, et tootmise energiakulud oleksid madalad ja arvestaksid kliimanõudeid. Epiima meiereid töötavad juba alates 2016. aastast hakkpuidul. Uues tehases on samuti hakkpuidukatlamaja ja uusim tehnoloogia on efektiivne ning energiasäästlik. Energiakulude madalal hoidmine ja energiakriisiga toimetulek on toiduainetööstusel üks võtmeküsimusi, kuna tööstus on reeglina energiamahukas.

Lisaks sellele peab eksporditav toodang vastama paljudele nõuetele/sertifikaatidele ja mida kallim turg, seda rohkem nõuete täitmist tõendavaid sertifikaate olema peab.

Eestis toodetud juust on aga vägagi naturaalne, ilma ebavajalike värv- ja säilitusaineteta. Seda osatakse arenenud turgudel vägagi hinnata. „Võib öelda,

et me valmistame juustu samal põhimõttel nagu sajandeid tagasi, ainult et kõige nüüdisaegsema tehnoloogia abil,“ kinnitab Murakas.

Nõudlus üksnes suureneb

Ka selle pärast, kes selle sada tonni juustu iga päev ära sööb, ei pea Jaanus Muraka arvates muretsema: „Rahvaarv maailmas

tõuseb ja toidu tarbimine suureneb. 2050. aastaks on meil kogu maailmas vaja 70% rohkem toitu, kui tootsime 2000. aastal. Peale selle on muutunud ka Aasias elavate inimeste toidueelistused. Kui varasemalt Hiinas, Vietnamis või mistahes Aasia maal piima ja piimatooteid praktiliselt ei tarbitud, on nüüdsest ka seal hakatud hindama euroopalikku kööki, kuhu piim igal juhul kuulub. Just see, et Aasia riigid matkivad väga suures osas euroopalikku toidukultuuri, tekitab ka piimatoodete lisanõudluse. Näiteks meie toodangust on selle osa, mis varem eks-

porditi Venemaale, nüüdseks hõivanud eksport Jaapanisse, Hiinasse, Malaisiasse jne.“

Juba on näha, et nõudlus piimatoodete järele on järgmisel kümnendil suurem, kui tootmine kasvada jõuab. Kümne aasta pärast on maailmaturul pigem piima puudu, sest tarbimine suureneb kiiremini kui tootmine. Paljudes riikides, kus praegu on piimatootmine riigipõhiselt väga intensiivne, vähendatakse lähiaastatel selle tootmist.

See peaks hea sõnum olema ka meie piimatootjatele, sest nõudlus hoiab piimahinnad kõrgemal.

Globaalsetest trendidest veel niipalju, et ka Euroopa Liidu analüüsides nähakse seda, et piimatootmine liigub kliimamuutuste tõttu järjest rohkem põhja poole, sest lõunas ei jätku selleks tegevuseks enam piisavalt vett. Kui üldiselt arvestatakse põllumajanduse kasumlikkust selle järgi, mis annab hektari kohta suurima kasumi, siis meil on selleks potentsiaalselt kindlasti piimatootmine.

„Kui nõudlus tõuseb ja toorpiima õiglane hind püsib, on piimatootjatel põhjust mõelda tootmise laiendamisele, mis genereerib Eestile eksporti, majanduskasvu, lahendab regionaalseid väljakutseid ja väärindab maksimaalselt meie rohumaade kasutust.

Seega loodame, et üldine foon soosib Eesti farmerite piimatootmise arengut ning uus piimatööstus on oluline lüli väärtusahelas,“ on Murakas veendunud.

Piimatootmises on efektiivsemad just suured farmid.

Eesti juustule on avanenud Aasia turud.

FOTO: SVEN ARBET

FOTO: VALLO KRUUSER

Piimatootja peab olema väga kohanemisvõimeline

Eesti piimatootmisel on perspektiivi, kuid tegutseda tuleb väga kaalutletult. Kõrged piimahinnad soosivad piimatootmise suurendamist, kuid hinnata tuleb ka praeguse majandussituatsiooni riske.

Kõpu põllumajandusühistus kulgeb augustikuu pineva viljakoristusaja rütmis. Ühistul on teravilja all 1900 hektarit maad, kasvatatakse teravilja, rapsi ja maisi. Sel aastal on ilmastik viljakoristuse eriti keeruliseks muutnud, kuid enne seda polnud lihtsad ajad ka kevadel, mil algul jahedus ja hiljem põuaperiood takistasid viljakasvu oluliselt.

Niisamuti ei ole tänavune kevadsuvi ka heinakasvu soodustanud ja nii mitmedki loomakasvatajad vaatavad tulevale talvele murega, sest vähem sööta tähendab ilmselgelt kõrgemaid hindu.

Prognooside kohaselt hakkavad piima tootmiskulud tänavusest saagist valmiva sööda kulude kasvu tõttu kerkima,

mille taga on väetiste vähemalt kolmekordne hinnatõus. Samuti liiguvad tõusvas joones tööjõukulud, sest laudatöötajaid napib ja olemasolevail on seetõttu võimalik kõrgemat töötasu küsida.

Kõpu põllumajandusühistu juht Tõnu Vreimann kinnitab, et Kõpu kandis Viljandimaal on põud viljale ja heinale liiga teinud ning rekordsaaki loota ei ole, kuid vajaliku sööda saavad nad sellegipoolest kätte. „Kogu rohusööt tuleb meil oma põllult, samuti kasvatame teravilja nii söödaks kui ka müügiks, raps läheb täies ulatuses müügiks. Sel aastal kasvatasime maisi sajal hektaril ja just mais oli see, mis põuale kõige paremini vastu pidas,“ annab mees ülevaate.

FOTO: SVEN ARBET

Maisi kasvatatakse Kõpus söödalisandiks, silo tehakse rohusilona. Silo tegemisel on see hea külg, et tavaliselt saab teha suve jooksul kuni kolm niidet ja kui esimene niide oli ka kehvavõitu, nagu selgi aastal, siis teine ja kolmas niide aitavad ikka hädast välja. Lisaks sellele on kogenud põllumeestel ikka ka veidi tagavara. Nii näiteks kinnitab Vreimann, et neil on üks siloauk veel eelmisest aastast avamata ja kvaliteetset silo kannatab kasutada ka 1-2 aastat pärast selle tegemist. Söötmine on kõige alus Just silo on aga piimakarja peamine sööt ja sellest sõltub ka piimahulk ning kvaliteet. „Oleme silo tegemist aastatega pidevalt katsetanud, kogemusi saanud ja neist õppinud. Ses mõttes on ikka heast meeskonnast väga suur abi,“ on Vreimann rahul. Ta kinnitab tõsiasja, et karja söötmine on kõige alus, samuti see, kui hästi loomad end laudas tunnevad. „2006. aastal oli meil piimatoodang umbes 6000 kg aastas. Samal aastal läksime üle vabapidamisele ja kui lehmad lõast lahti said, kerkis piimatoodang hüppeli-

Äri- ja eluhoonete ehitus

Tööstushooned

Põllumajandushooned ja rajatised

Betooni- ja üldehitustööd

Vundamendid

Betoonpõrandad ja platsid

Monoliitbetooni tööd

Montaažitööd- elementide paigaldus

Müüritööd

Kõpu PMi piimafarmi paralleelne lüpsiplats 28 lehmale.

Kõpu kandis

Viljandimaal

on põud viljale ja heinale liiga teinud ning rekordsaaki

loota ei ole, kuid vajaliku sööda saavad nad sellegipoolest kätte.

selt, sest nad pääsesid vabalt söödale ligi ja stressi vähendamiseks ei ole nad ka söötmisgruppidesse jaotatud. Edasine areng on läinud tasapisi. Oleme tegelenud karja arendamise ja tõuaretusega ning täiustanud loomade söötmist, otsides kõige paremaid variante silo valmistamiseks ja õige

Punane kari on end õigustanud

Nüüd on Kõpu põllumajandusühistu piimatoodang keskmiselt 12,3 tonni lehma kohta aastas, kusjuures karjas on 80% punast tõugu lehmad. Vreimanni sõnul peetakse punast tõugu lehmi musta-valgekirjudest ehk holsteini tõugu lehmadest vähem produktiivseks, kuid punasel on samuti oma tugevad küljed. Lisaks sellele, et punasel tõul on tervis veidi tugevam ja lehmad püsivad kauem karjas, on nende piimas ka rohkem kuivainet, valku ja rasva.

Senini on piimatööstustes makstud ikka piimakoguse ja mõningal määral ka rasvasisalduse järgi, kuid piimatootja loodab, et ehk tulevikus hakatakse rohkem piimas sisalduvate kasulike ainete eest maksma.

Piimahindadest ja nende muutumisest rääkides arvab Tõnu Vreimann, et need on eluaeg kõikunud, kuid eelmisel aastal toimunud hinnahüpe

Kõrgemaid toorpiima kokkuostuhindu on piimatootjad saanud nautida aastajagu, kuid nüüd on need jälle tasapisi langema hakanud.

Kõpu PMil on karjas üle tuhande kolmesaja looma, kellest pooled on lüpsilehmad ja ülejäänud noorloomad. Karja täiendus tuleb vasikalaudast, mis juba paar aastat tagasi organiseeriti moodsaks robotlaudaks, ehk et vasikate söötmine on täielikult automatiseeritud. Vasikate jaoks on sadakond boksi ja söödarobot arvestab igale vasikale vastavalt tema vanusele vajaliku toidukoguse ning kannab söödaköögist kuni viis korda päevas toidu ette.

Uuendustest pole pääsu Kokkuvõttes peab Tõnu Vreimann piimatootmist Eesti põllumajandusele üheks paremaks väljundiks. Meil on selleks parimad looduslikud tingimused, sobiv kliima, piisavalt vett ja maad ning ka kogemused, mis on Eesti piimakarja paarikümne

dumas. Seda arvestades ning oma tegevuse keskkonnajalajälje paremaks juhtimiseks, loomade heaolu ja tootmise efektiivsuse suurendamiseks soovime laiendada olemasolevat Pargi laudakompleksi. Oleme plaaninud ehitada uued

laudahooned, lüpsikoja, sõnniku- ja silohoidlad. Selle äriplaani vettpidavuses saab kindel olla, kui toorpiima kokkuostuhinnad on jätkuvalt vastavuses tootmiskuludega. Kuna piimatootjast ei sõltu ei kokkuostu- ega sisendhinnad, on ainus

keskkonnanõuetele ning püstitatud kliimaeesmärkidele.

Inseneriharidusega Vreimann on alati olnud uutele tehnoloogiatele avatud ja arvab, et uuendused viivad majandust edasi. Samas peab nende uuenduste mõttest ka aru saama, et need

Lihaveiste ravija hooldusbokside eripakkumine

Priefert S0191

• •

Priefert S04

•

Tugev metallkonstruktsioon

Põranda laiust on lihtne reguleerida

•

Kaheosaline liigendatud

tagavärav

•

SOODUS: -600€

•

Gravitatsioonilukustitega

küljepaneelid

•

Boksi külgede eemaldatavad

alumised paneelid

Põhivarustuses veise pea lukustusvärav manuaalne või iselukustuv

SOODUS: -750€

Suurim ja enim müüdud veiste hooldusboks

Kohandatav igale püsivale või teisaldatavale koplisüsteemile

Põranda laiust on lihtne reguleerida

Maksimaalne ligipääs veise

kaelale – eriti mugav looma

süstida

Põhivarustuses on küljeuks selekteerimiseks või hädaolukorraks

Manuaal-automaatne pealukustusvärav

Tõnu Vreimann uues vasikalaudas.

FOTO: SVEN ARBET

Palkide etteandelaud on tõhus abivahend nii küttepuude tootjale kui ka metsaomanikule

Põhjamaises kliimas on tule tegemine väga vana traditsioon, saunakultuur püha ja ahiküte külma peletamise eelistatuim viis. Vajadus küttepuid varuda oli, on ja jääb ning masinad teevad mängleva kergusega ära selle, mis esiisade jaoks oli aastast aastasse ränk töö. Nüüdisaegne tehnika säästab inimest. Küttepuude tööstur saab tänapäeval oma tootmist aga veelgi tõhustada erinevate haagitavate seadmete abil.

Palkide etteandelaud

säästab inimjõudu

Üks võimalus, kuidas küttepuid tootes tööjõukulu vähendada, on kasutusele võtta palkide etteandelaud. Masin aitab palgid tõsta puulõhkumismasina transportöörlindile (etteveolindile) ja kaob vajadus teha seda käsitsi. Toode ühendatakse puulõhkumismasinaga ja pannakse tööle selle hüdropumba, vajadusel hüdrojaama abil. Etteandelaud on kompaktne ja piisavalt mobiilne ning seega on võimalik seda lihtsalt ümber paigutada ja kasutada nii sise- kui ka välistingimustes. Toode sobib väga hästi küttepuude tootmisega tegelevasse ettevõttesse, aga teeb palkidega opereerimise muga-

vamaks ka neile, kellel ahiküte või majandatav mets.

Hüdrorulliga ja rullteeta

Väga tugeva konstruktsiooniga palkide etteandelaudu valmistab Eestis Saarde valla aasta ettevõtjaks 2022 pärjatud Hevo Tehnika OÜ.

Palkide etteandelaud läbis tootena hiljuti uuenduskuuri ja ka omatootena valmivad rullid on nüüd senisest stabiilsemad. Need kinnitatakse rulltee raamile polditavate laagripukkidega. Etteandelauale tervikuna lisati ka mitmeid ohutust tõstvaid detaile.

Etteandelauda on võimalik osta täiskomplektina ja osaliselt – rullteeta. See on paindlik

lahendus kliendile, kellel on masina ühendamiseks teatav valmidus juba olemas.

Tunnustatud nii Eestis kui ka Skandinaavia maadest Suurbritanniani

Hevo haaketehnika põllumajandus- ja metsatööde tõhustamiseks, aga ka teised metallist tooted on saanud väga head tagasisidet nii siseturu kui ka välismaa klientidelt ning koostööpartneritelt. 2023. aasta suvel näiteks toimus Soomes

Oripääl riigi suurim põllumajandusmess OKRA, kus oli ka Hevo Tehnika puude etteandelaud tootena esindatud. Nii OKRA messil toimunut üldisemalt kui ka Hevo Tehnika pal-

kide etteandelauda kajastati Soome usaldusväärseimas ja oma ala juhtivas masinaajakirjas Koneviesti.

Hevo erinevad tooted on kasutusel ja tunnustatud Inglismaal, Norras, Austrias, Rootsis, Belgias, Soomes ja Lätis. Ettevõte plaanib tulevikus ka laieneda. Kogemus ja paindlikkus

Hevo Tehnika asutati 1996. aastal ja alustati taktorihaakeriistade valmistamisega. Praeguseks on valikus üle 80 erineva tootemudeli, mille hulgas on nii põllu- ja metsatehnikat kui ka

nende varuosi. Kvaliteetne ja vastupidav tootevalik täieneb pidevalt. Lisaks arvestatavale hulgale omatoodetele teeb ettevõte ka metallist eritellimusi, hooldab ja remondib murutehnikat ning rendib oma tehnikat välja.

Hevo üks oluline eelis on alati olnud kliendi eripäraga arvestamine – haagitavad ühendused on valmistatud sobima võimalikult paljude masinatega. See võimaldab valmistooteid koos tööle panna nii vanema kui ka uuema ning erineva kaubamärgi rasketehnikaga.

Ettevõtte juhataja Siim Ruzitši sõnul on Hevo tootearendus saanud päris mitmel korral inspiratsiooni kliendi erisoovist – seetõttu julgustab ta huvilisi, kelle masinapargist n-ö lisalüli puudu, nende ettevõttega igal juhul ühendust võtma. Ka palkide etteandelaua saamislugu on sarnane – kliendi eritellimusel valminud proovitoode osutus võimekaks ja hiljem tekkis etteandelaua tootmiseks juba püsiv nõudlus.

Diginähtavus

Hiljuti valmis Hevo Tehnikal kasutajasõbralik koduleht hevo.ee koos uue e-poega. Üsna pea lisandub sellele ka soome- ja ingliskeelne versioon. Kõiki e-poes olevaid tooteid saab kiirelt ja mugavalt tellida kliendile sobivasse sihtkohta. Digitaalne tellimuste esitamine hoiab kokku nii kliendi aega kui ka raha, mis muidu kuluks kohapeale ja tagasi sõitmisele ning veose vedamisele.

Tutvu nüüdisaegsete ja töökindlate masinatega veebilehel hevo.ee või kirjuta oma erisoovist kokkupandava metalltoote valmistamiseks hevo@hevo.ee.

• Vee, kanalisatsiooni ja gaasi välistorustike ehitus

• Hoonesiseste kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus

Initex Grupp OÜ on 2019. aastal Eesti erakapitalil loodud ettevõte, kuid töökogemust on meil juba mitmeid aastaid. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kvaliteetset tööd ja rahulolu. Kliendi soovide täitmine on esmane prioriteet ning pakume alati omalt poolt nõu, et saavutada kliendi jaoks parim lahendus. Kui soovid küsida nõu või hinnapakkumist, siis võta meiega ühendust.

• Mahutite, septikute, biopuhastite ja pumplate müük ja paigaldus

• Kaevetööd

Maa või raieõiguse õiglane väärtus minutitega ja tasuta

Maaomanikel pole sageli aimu oma maa tegelikust hinnast ja raieõiguse müügil kardetakse tihti pettust, sest andmeid ei osata õigesti tõlgendada. Seni puudus Eestis võimalus oma kinnistu andmetele ajakohase, personaalse ja tasuta hinnangu saamiseks – nüüd on selleks loodud tasuta maahinnavaatlus.ee kalkulaator.

Portaali maahinnavaatlus.ee loojate sõnul on viimastel aastatel maahinnad pidevalt muutunud, omanikud segaduses ja kui elad ise Eesti teises otsas, pole maaomanikuna aimugi, palju sinu omanduses olev kinnistu võiks väärt olla. Ka metsaomanikel, kel on küll tellitud met-

samajandamiskava, puuduvad sageli erialased oskused ja ligipääs turusituatsioonile, et andmete põhjal raieõiguse õiglase hinna tarbeks järeldusi teha. Maahinnavaatluse kalkulaatori näol on esimest korda maaomaniku jaoks tekkinud ainulaadne võimalus arvutada välja oma

maa tegelik ja hetkeoludest lähtuv väärtus.

Alati ajakohane ja tasuta Maahinnavaatluse portaalis võib omanik kasvõi iga kuu vaatamas käia, kui suur tema maatulundusmaa või raieõiguse väärtus parasjagu olla võiks.

Meie keskkonda koondub info väga usaldusväärsetest allikatest: puidu lõppostjatelt, tehastelt, saekaatritelt, suurematelt ettevõtjatelt. Maahinnavaatluse kalkulaator kaalub hinnaarvestuses paljusid erinevaid aspekte, näiteks vanemate või aegunud takseerandmete olemasolul oskab see arvestada metsa juurdekasvu, kvaliteeti, kasvukoha viljakust, kinnistu asukohta, ligipääsetavust ja palju muud. Uute andmete korral on kalkulaatori töö muidugi veel lihtsam.

Uuendame oma andmeid kord kuus vastavalt turusituatsioonile piirkonnas. Iga omanik saab oma kinnistu turuväärtu-

se teada võimalikult täpselt, seejuures on kalkulaatori kasutamine täiesti tasuta ja iga huviline võib selle keskkonna kaudu oma maa või raieõiguse hinda arvutada nii palju kordi kui soovib. Kalkulaator annab kasutajale hinnavahemiku, mitte ühe konkreetse summa. Samuti ei pea maaomanik kartma, et tema andmed kusagile internetiavarustesse jäävad, sest kalkulaatori käsutusse antavad andmed kustuvad kohe pärast arvutuse tegemist ja füüsiliselt need kellegi teise kätte ei satu.

Õiglase

hinnaga müügioksjon

Kui omanik on tänu meie kalkulaatorile juba vägagi teadlik oma maa õiglasest hinnast, võib tal idaneda ka mõte kinnistu või raieõiguse müügist. Meie eesmärk ei ole, et inimene peab arvutusi tehes nüüd kindlasti müüma, kuid vähemalt oskab ta sügavalt järele

mõelda, kui keegi pakub talle odavamat hinda. Parima hinna saamiseks soovitame aga oksjonit. Oleme lehele maahinnavaatlus.ee teinud uuendusliku oksjonikeskkonna, kus iga kinnistuomanik saab oma kinnistu väärtust anonüümselt realiseerida. Valime oksjonipartnereid eriti hoolikalt – väärtustame piirkonnapõhiseid, pika kogemusega ja kõige kallimaid hindu pakkuvaid usaldusväärseid tegijaid. Kui esmased pakkumised on tehtud, saavad kõrgeima hinna pakkujad hinda veel kord korrigeerida ja maaomanik võidab sellest tohutult! Müügi korral jäävad kõik kulud ostja kanda, mistõttu ei tule maaomanikul selle tõttu ka rahakotti avada. Töötame selle nimel, et oksjoni tulemusena saaks omanik oma kinnistu või raieõiguse müügist maksimaalse võimaliku tulu.

Ka metsade raieõiguse müügil väärib iga omanik seda, et tema vara müügist saadud tu-

lud ja kulud oleksid läbipaistvad ning kontrollitavad. Teadlikud metsaomanikud oskavad tänapäeval müüa oma metsa nii, et kogu protsessist on selge ülevaade. Arusaadavalt võtab usaldusväärse partneri valik silme ees kirjuks ja seepärast oleme valmis appi tulema. Meil on hulk ausaid, hea hinnagarantiiga ja metsadesse vastutustundlikult suhtuvaid ettevõtjaid, kelle seast sobivaima valimise võtame meeleldi enda õlule. Metsaomaniku jaoks on see riskivaba, sest tema käest me selle eest raha ei küsi. Portaali maahinnavaatlus. ee loojad ja eestvedajad on maa ning metsade vahel üles kasvanud, ise maaomanikud ja kannavad Eesti maad ning metsi oma südames. Seepärast on nad pühendunud õiglase väärtuse ja hinnainfo usaldusväärsele jagamisele ning seisavad südamega selle eest, et iga omanik saaks müügisoovi korral igal hetkel parima võimaliku hinna.

SEAKASVATUSES nähakse uusi võimalusi

Eesti seakasvatajad on üle elanud palju keerulisi aegu, kuid hetkel on sealiha hinnatõus loonud soodsa pinnase tootmise laiendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.

NUTIKAD LAHENDUSED

varal silma peal hoida igal ajal ja igal pool

 Lai valik kaameraid – 4G, WiFi, akuga, päikesepaneeliga, salvestiga

 Kõrgkvaliteediline video – kuni 12 MP

 Lihtne paigaldada

 Kaugjuurdepääs ja mobiilirakendus

 Kahesuunaline heli

 Pilveteenus ja/või kohalik salvestus

2021. aastal oli Eestis 316 000 siga, 2022. aasta lõpus aga oli nende arv vähenenud 47 000 võrra ehk koguarv oli 269 000. Selle tõttu toodetakse nii sel kui ka järgmisel aastal 70 000 – 100 000 nuumikut vähem. Kui varasemalt oli meie sealihaga varustatuse protsent umbes 80, siis nüüdseks on see langenud 70 protsendini.

Seakasvatuses lähtutakse ettevõtte suuruse hindamisel emiste arvust ja selle järgi kuulus aasta algul 54 protsenti emistest ehk 10 500 emist kahele suurele väliskapitalil põhinevale suurettevõttele – Rakvere Farmidele ja Atria Farmidele. Vähem kui pool ehk 46 protsenti ja 9000 emist kasvab Eesti farmerite sigalates, mida on alla 30. Rakverele ja Atriale kuulub ka kaks tapamaja, millega nad omavad 70 protsenti kogu riigi tapamahust.

Seakasvatus, nagu ka kõik muud majandusharud, on viimase kümne aasta jooksul elanud kriisist kriisi. Varasemalt kõikus sealiha hind ettearvatavalt – kui nõudlus mingil põhjusel vähenes, hakkasid hinnad langema, siis vähenes pakkumi-

ne ja see omakorda kergitas jällegi hindu.

Aasta algul EPPK korraldatud seakasvatuse konverentsil tõdes Saimre seakasvatuse juht Mati Tuvi, et seakasvatus on viimase kümne aasta jooksul liikunud ühest kriisist teise. Juba alates 2014. aastast, mil Venemaa ründas esimest korda Ukrainat ja Vene turg sulgus, pitsitas see seakasvatajaid tugevalt. Samal aastal hakkas meil levima ka sigade Aafrika katk, mis tingis paljud piirangud, tsoneerimised, seafarmide sulgemised ja ettevõtete pankrotid.

Seakatk levis edasi Euroopas ja Hiinas ning siis liitus kogu selle segase olukorraga ka COVIDi pandeemia, nii et kriis jätkus ja läks sujuvalt üle Venemaa poolt algatatud sõjaseisukor-

rale Euroopas, mis tõi kaasa energiakriisi ning kõrged teraviljahinnad.

Pöörane sealiha hinnatõus Samas on nii liha kui ka põrsaste müügihinnad teinud aasta algusest pöörase tõusu. Sealiha hinnad kujundatakse Saksamaal, kus lihaturg toimib börsi põhimõttel, kus lepitakse kokku partiide alghinnad ja sealt tuleb ka nõudmise-pakkumise suhe. Seal kujunev referentshind on aluseks näiteks Rakvere lihakombinaadi hindadele ja selle alusel kujuneb hind ka teistele Eesti tootjatele. Kui veel aasta tagasi pakkusid Saksamaa referentshinnad sealiha hinnaks 1,25 €/kg ümber, mis oli kõvasti alla lihatootmise omahinna, siis selle aasta veebruaris olid need 2,28 euro juures kilo-

Kõrgenenud lihahindade tõttu on seakasvatusel potentsiaali.

Saimre seafarmi juhataja Mati Tuvi arvates võiks seakasvatus koonduda ühistutesse.

grammi kohta, mis märkis viimase 20 aasta hinnarekordit. Seega kasvas sealiha hind aastatagusega võrreldes pea 75% ja Euroopa Liidu keskmine sealiha kokkuostuhind on tõusnud ligi 64%. Sellise hinnatõusu põhjuseks peetakse kõrge energiahinna tõttu vähenenud sealiha pakkumist, sest paljud seakasvatajad olid sunnitud tegevuse mahtu vähendama või üldse lõpetama. Kõrge hinnatase on jätkunud ja pole põhjust arvata, et see oluliselt langema hakkaks.

Ehkki tarbija jaoks halb uudis, annab see seakasvatajatele lootust kriisidest hoolimata oma tegevusega jätkata.

Seakasvatajad seakatku hirmus Drastilised muutused majanduses on sundinud oma tegevust ümber korraldama ka Kaubi seafarmi. Kui varasemalt oli see täistsükliga sealihatootja, siis nüüd on 10 000 nuumikuga seafarm suletud ja tegeletakse üksnes põrsaste tootmisega. Kaubi farmide juhatuse liikme Alar

Põldmaa sõnul oli nuumikufarmi sulgemise peapõhjus üle jõu käivad söödahinnad.

Samuti on nende tegevusse oma jälje jätnud sigade Aafrika katku puhangud, mis juba 2015. aastal viis likvideerimisele Puurmanni seafarmi 9000 siga.

„Siiamaani ei oska arvata, kuidas seakatk meie farmi pääses, sest juba siis olime kõiki bioturvalisuse nõudeid oma farmis rakendanud. Isegi nüüd, aastate pärast, ei oska ka teadlased täp-

selt seletada, mil moel katkupisik farmidesse pääseb,“ möönab Alar

Põldmaa. Seega on sigade Aafrika katk justkui mingi ebaõnn, mis aeg-ajalt seapidajaid tabab, ja see muudab farmerite niigi pingelise elu veelgi stressirohkemaks.

Põldmaa sõnul on nõudlus Eesti sealiha järele suur. Kuna kogused on väikesed, müüakse palju liha ka otse turgudel ja seal kipub juba nõudlus pakkumist ületama. Kuid tootmise suurendamise riske kardavad paljud ebakindlas majandussituatsioonis võtta ja seetõttu on tootjaid vähemaks jäänud. Näiteks söödaturul on praegu ebakindlus nii suur, et müüjad keelduvad hindu fikseerimast ja konkreetse hinna saab teada alles umbes kuu aega enne ostu. Varem, kui sealihatootmine töötas täistsükliga, oli ettevõttel ka oma söödatehas. Nüüd aga tuleb sööt sisse osta. Samas on ka põrsaste müügihinnad kerkinud ulmeliselt. Alar

Põldmaa sõnul oli umbes aasta

Seega on sigade Aafrika katk justkui mingi ebaõnn, mis aegajalt seapidajaid tabab, ja see muudab farmerite niigi pingelise elu veelgi stressirohkemaks.

tagasi põrsa hind 15 eurot, kuid nüüd pakutakse isegi 93 eurot, seega on tõus kuuekordne. Ta lisab, et enamasti selle hinnaga siiski müüa ei ole võimalik, sest nõudlus paneb siiski hinnad paika ja seega peab müügi juures olema ikkagi paindlik. Põldmaa sõnul müüvad nad põrsaid Eestisse ja osalt ka Poola.

Kaubi farmis tulevikku väga mustades toonides ei nähta, eriti kui lihahinnad enam-vähem sellisel tasemel püsivad. Põldmaa sõnul vaadatakse praegu ringi sobiva investori leidmiseks.

„Meil on kõik oluline täistsükliga seakasvatuse käivitamiseks olemas – nii ruumid kui ka kogenud

personal. Kui tootmine nüüdisajastada ehk et sellesse vajalikud investeeringud teha, saaks tootmise päris lihtsalt uuesti käima panna,“ ütleb Põldmaa. Samuti loodab ta, et ka riik hakkab seakasvatust rohkem väärtustama ja märkama ning et vähemalt olemasolevadki toetused jäävad. Eesti seakasvatusel on potentsiaali Tänavu kevadel peetud seakasvatuse konverentsil tõdes Mati Tuvi, et Eesti seakasvatusel on palju eeliseid, sest meie sealiha on kvaliteetne. Kõrge kvaliteedini on aidanud jõuda tasemel tõuaretus, hoolikalt valitud

söötmine ja sigade populatsiooni hea tervis, mistõttu läheb Eesti sigade ravimiseks vaja minimaalselt antibiootikume.

Tema sõnul peaks seakasvatuse edukaks toimimiseks muutma tootmisprotsessi veelgi efektiivsemaks. Samal ajal peab seakasvataja olema ka börsimaakler, et õigel ajal soja ja teravilja ostuhind fikseerida, ning ka ärimees, kes suudab osta odavalt, toota efektiivselt ja müüa kasumlikult. Tuvi tõdeb, et need omadused käivad ühele tootjale ilmselgelt üle jõu, ja näeb seakasvatuse tulevikku ühistulises tegevuses, kus tehakse ühised ostud, ühised müügid ja oleks ühine lihatööstus.

Ta leidis ka, et seakasvatuses on vaja koostada kvaliteedikava ja seda tootmises rakendada. Eestimaist kvaliteeti peaks rohkem usaldama, Eestis peaks korraldama söödatootmise ja ka tõuaretuses tuleks rohkem hakata kasutama kohalikku tõumaterjali.

Tänavu tähistataksegi Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist.

Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade Aafrika katkust või majandusolukorrast tingitud raskused, kuid praegune situatsioon on küllalt lootustandev, et seakasvatus võiks taas hoo sisse saada.

Nüüd on üha rohkem hakatud rääkima vajadusest ühistulist tegevust arendada ja tootjaorganisatsioonidesse koonduda, et üheskoos tugevamad olla. Organisatsioonidesse koondumine annab seakasvatajatele juurde läbirääkimisjõudu ja muudab nende tegevuse kestlikumaks, sest tootjad võivad koos sisendeid soetada või toodangut turustada.

Seakasvatuses on muutusi ka selles vallas, et järjest rohkem räägitakse vajadusest parandada sigade heaolu ja liha kvaliteeti. Sigade heaolu osas on Eesti samuti juba palju ära teinud, kasvõi see, et meil on sigade asustustihedus väiksem.

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige Anu Hellenurme rõhutas mainitud konverentsil, et sealiha on kõrge (toite)väärtusega toiduaine ja selle kvaliteedi kindlustamiseks ning tarbijatele selgitamiseks on abi kvaliteedikavast.

Siht on jõuda piisavalt kaugele, et kvaliteedikava järgi toodetud sealihatooted saaks märkida „Eesti liha“ märgiga, mis annaks tarbijale kindluse, et tarbitav sealiha on toodetud Eestis vastutustundlikke ja kestlikke põhimõtteid järgides ning on ühtlasi tervislik.

Eestis on sigade tõuaretusega tegeletud juba terve sajand.

FOTO: RAIVO TASSO

Organisatsioonidesse koondumine annab seakasvatajatele juurde läbirääkimisjõudu ja muudab nende tegevuse kestlikumaks.

Põud on teravilja kahjustanud kardetust vähem

Tänavune keeruline taimekasvatusaasta teeb kindlasti teraviljakasvatajad murelikuks.

Samas on nii kokkuostu- kui ka sisendhinnad stabiliseerunud ja olukord teraviljaturul võrreldes eelmise aastaga märksa rahulikum.

Tegelikult oli meil juba kolmas järjestikune põuane aasta. Selle aasta tegi erandlikuks see, et põud algas juba maikuus. Samas ei olnud kõik piirkonnad samas olukorras, mõnel pool oli siiski ka sademeid, kuid mõnel pool kestis põuane aeg 6–7 nädalat.

Samasuguses ja mõneti veelgi halvemas seisus olid ka meie naabrid Lätis ja LõunaSoomes. „Hinnanguliselt kaotasid teraviljakasvatajad põua tõttu 20–25% saagist,“ kinnitab viljamaaklerfirma Copenhagen Merchants juht Indrek Aigro.

Tema sõnul olid põuakahjustused kõige leebemad Leedus, kus võidakse sel suvel saada koguni rekordiline viljasaak, lätlaste saak tuleb ilmselt 10% väiksem. Nii Leedu kui ka Läti kannatas ka augustikuiste rahehoogude käes, kuid see oluliselt saagiprognoosi ei muutnud.

Lõuna-Soomes võib viljasaak põua tõttu isegi 25–30% väiksem tulla.

Kuna põud kipub olema nüüd peaaegu iga-aastane nähtus, on põllumehed selleks aastate kogemuse abil valmistunud. Meie taimekasvatusstruktuur on võrreldes paarikümne aasta tagusega oluliselt muutunud. Praegu kasvatatakse meil valdavalt talivilja, mis kasutab oma kasvamiseks ära sü-

Võib kindlalt väita, et viimased viis aastat on olnud teraviljakasvataja jaoks ajaloo parim periood.

gisel, kevadel ja talvel mulda jäävat niiskust, ning seetõttu need kasvuperioodil veepuuduse tõttu ei kannata. Samas saab selliseid kultuure, nagu mais, herned ja oad, külvata ainult kevadel. Seetõttu on sordiaretajad hakanud oma töös arvestama ka sortide põuakindlust.

Ajaloo parim viisaastak Ehkki 2023. aasta ei näi teraviljakasvatajale tulevat kõige edukam, ei saa Indrek Aigro sõnul põllumajandust kunagi hinnata vaid ühe aasta põhjal: „Aastad on väga erinevad ja minimaalne periood, mille jooksul tasub põllu majandusettevõtja tulemuslikkust hinnata, on viis aastat. Mäletatavasti oleme kaks viimast aastat saanud raporteerida rekordilistest viljasaakidest ning ka hüppeliselt tõusnud viljahindadest, seega võib kindlalt väita, et viimased viis aastat on olnud teraviljakasvataja jaoks ajaloo parim periood. Kuigi tänavune aasta võib olla kehvem, siis meie põllumehed on enamjaolt hästi kapitaliseeritud ja majapidamised sellisel järjel, mille varal saab üle elada ka keerulisemad perioodid.“

Ta lisab, et veel eelmisel sügisel-talvel muret teinud sisendhinnad hakkasid kevadel allapoole tulema ja on nüüdseks

Saagid on korralikud

Õige tehnika ja sobivate sortide valikul annavad põllud ka tänavu rekordilähedasi saake. Iga-aastasel viljelusvõistlusel on juba esimesed tulemused teada ja Facebooki lehel tutvumiseks. Sealt saab lugeda, et taliodra koristus on lõppenud ja viljelusvõistlusel osalenud nelja põllu keskmiseks saagiks tuli 8,2 t/ha.

Viimase viie aasta keskmine viljelusvõistluse taliotrade saak oli 8,3 t/ha, seega üllatuslikult saadi tänavuse põuaga viie aasta keskmisele väga lähedased saagid:

• Raido Allsaar Järvamaalt 9,5 t/ha

• Keio Karu Jõgevamaalt 8,4 t/ha

• Ants-Endel Sõrra Tartumaalt 8,4 t/ha Võrdluseks taliodra keskmised saagid:

• 2022 9,0 t/ha

• 2021 7,8 t/ha

• 2020 8,3 t/ha

Ka talinisu saagid on lootustandvad. Karl-Gustav Peterson Tartumaalt Kõivu Agrost suutis põuase kevadega kõiki üllatada. Nimelt oli tema viljelusvõistlusele esitatud suurima, 111 ha põllu talinisusordi `Informer´ saagikuseks 11,5 t/ha. Nii et õhus oli täiesti reaalne uus viljelusvõistluse saagirekord, mis aastast 2019 on Sven-Erik Lohu nimel ja on 11,9 t/ha. Kordusmõõtmisel aga selgus, et senine rekord jääb püsima, sest mõõdeti ligikaudu sama tulemus, mis eelmiselgi päeval.

Ka teravilja kokkuostuga tegeleva Linas Agro ülevaatest selgub, et põuakahjustused on piirkonniti väga erinevad ja saaginumbrid varieeruvad suuresti Eesti lõikes ning sõltuvalt sellest, kes rohkem põua tõttu pihta sai.

Taliodra koristus on peaaegu lõppenud ja näiteks taliodrasordi `Jakubus´ saaginumbrid eri piirkondades on 5–8 t/ha, hübriidtaliodra ´SY Baracooda´ saagikus on keskmiselt 7 t/ha kohta.

Talinisu `Etana´ on ennast nii eelnevatel kui ka sellel aastal väga heast küljest näidanud. Põllud üle Eesti näevad välja väga ilusad, kuid osas kohtades on külm ja põud rohkem liiga teinud. Esimesed saaginumbrid on üle 7 t/ha ja kategoriseeritud teise klassi toidunisu. `Etana´ annab hea tulemuse ka põuasel aastal ja on paindlik külviaja suhtes. Põuase suve algusega ja nüüd sadanud vihmadega on talirapsil hakanud arenema uued külgvõrsed, mis teevad põllud ebaühtlaseks ja raskendavad koristust. Talirapsi `Dominator´ põldu vaadates tundub taimik madal ja tagasihoidlik, kuid põllu sisse kõndides on pilt hoopis teine. Taimed on väga hästi võrsunud, kõtru palju ja pikkus arvestatav ning seemned sees üsna suured. Kahjuks on külm ja põud samuti taimedele liiga teinud. Vaatamata kliimatingimustele võis vaatepildiga rahule jääda.

Kui aastakümneid tagasi kasvatati Eestis peamiselt otra ja rohkem rukist, siis nüüd on vastavalt nõudlusele sortimendis kõige rohkem nisu ja rapsi.

stabiliseerunud. „Kui keegi muidugi ostis endale väetiseid või taimekaitsevahendeid hindade tipust ja müüs vilja odavnenud hindadega, võis ka kahjumisse jääda, kuid selliselt toiminuid oli ilmselt vähe,“ möönab Aigro.

Sõja mõju on vähem märgatav Juba teist aastat kestev sõda Ukrainas ja takistused Musta mere äärse vilja müügiga ei ole globaalsel teraviljaturul enam eriti suur mõjutaja. „Sõda põhjustas viljahindade graafikus äkilise jõnksu ülespoole, mis siis tasapisi ja laugelt jälle allapoole tulema hakkas. Praegu on maailma bilansis nisu väga palju ja globaalsel turul kujuneva hinnaga saab oma vilja müüa ka Eesti põllumees,“ selgitab Aigro.

Viljamüügi osas annab ta nõu jääda realistlikuks ja püüda rohkem riske juhtida: „Kõige keerulisem muutuja põllumehe plaanide koostamises on ilmastik. Näiteks juba märtsi lõpus on pilt selge, kuidas taliviljad talvitusid, ja siis oleks mõistlik juba fikseerida näiteks 20% saagi hinnad.“

Ta tõdeb, et riskide juhtimisel ja viljakasvatuse uute meetodite kasutuselevõtul on aktiivsemad suurtootjad ja

põllumeeste uus põlvkond, kes nüüd järk-järgult peale on tulnud: „Põllumajanduses toimuvad praegu suured muutused. Palju on neid, kes on harjunud vanamoodi põldu pidama ega arva uuendustest suurt midagi. On toimunud konsolideerumine ja näha on, et suurtootjad on efektiivsemad, kursis uute võimalustega ning targemad riskide juhtimisel.“

Eesti teraviljatootmisel pole kaugeltki veel piirid ees ja kartusel, et maailmas teravilja vaja pole, pole alust. Meie nisul on toidukvaliteet ja see on turul hinnatud. Kliima soojenemise tõttu jääb maailmas teraviljatootmiseks sobivaid maid järjest vähemaks, seevastu rahvaarv vaid kasvab.

Kui aastakümneid tagasi kasvatati Eestis peamiselt otra ja rohkem rukist, siis nüüd on vastavalt nõudlusele sortimendis kõige rohkem nisu ja rapsi. Nisukasvatuses on muutunud see, et kui paarkümmend aastat tagasi oli talinisu osakaal vaid 25%, siis praeguseks on see 85%. See on meie kliimas oluline, et pikendada koristusakent.

Hinnad kaupluses hakkavad langema „Kui sõja puhkedes läks vaid kaks kuud, et viljahinnad kahekordistuksid, siis allapoole tulemine toimub väga sujuvalt ja pikkamööda. Toiduinflatsioon algas veebruaris 2022 ja kestis kogu aasta. Kõigepealt said hinnatõusust kasu tootjad, seejärel läks kasumimarginaal üle tarneahelasse – tööstusesse, transporti, kaubandusse. Nüüd soovib tööstus oma marginaali võimalikult kaua hoida, kuid konkurents on see, mis lõpuks peab hinnad jälle allapoole tooma,“ selgitab Aigro.

Muidugi pole ühe leivapätsi hinna mõjutajaks üksnes teravili, seal on ka energia, tööjõu, transpordi jms hinnatõus, mis ei lase ka leivapätsi hinnal kiiremini langeda.

„Oleme näinud juba kiiret hinnalangust energiakandjate, ehitusmaterjali, puidu jpt kaupade osas, toiduainete hinnalangus on veel suures osas ees. Teraviljatoodete hinnad on minu hinnangul võimelised langema isegi 2019. aasta tasemele,“ ennustab ta.

Indrek Aigro sõnul pole maailmaturul viljapuudust karta.

Talioder andis sel aastal üle keskmise saake.

Talinisu kasvatatakse Eestis järjest enam. FOTO: LII SAMMLER

Toiduainete hinnalangus on veel ees. FOTO: ARGO INGVER FOTO: SVEN ARBET

Rasketehnikale mõeldud iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

Sujuv sõit on tagatud nii metsas, mudas, nõmmel kui ka kõrbes, sest Kässbohrer Geländefahrzeug AG on PowerBully välja arendanud just läbimatu maastiku jaoks. Roomiksõiduk rajab endale sihtkoha suunas teed kõikjal, kus ratastega sõiduk meelt heidaks. Nii tuleb ka selles olevatel liugelaagritel ületada erilisi takistusi. Need peavad tõrkumata taluma mustust, niiskust ja tolmu. Seetõttu tegid disainerid panuse iguse hooldusvabale rasketehnika materjalile: igutex TX1.

Kässbohrer Geländefahrzeug AG on tuntud PistenBully tootja – seadme, mis tagab alati hoolitsetud nõlvad maailma suusakuurortides. Kuid PistenBully pole ainus sõiduk, mida Laupheimi juurtega ettevõte toodab. PowerBully on sõiduk, millega Kässbohrer soovib avada täiesti uue turu. Jõulise nime taga on suure kandevõimega veosõiduk, mis saab hakkama ka kõige ebatavalisemate töödega raskel maastikul. PowerBully on suure raamiga roomiksõiduk, millele saab paigaldada puurimismasinaid, tõsteplatvorme, liigendiga noolkraanasid ja kallureid ning palju muudki, olenevalt kliendi soovidest. Kasutusalad ulatuvad gaasi- ja naftatorustike, elektri- ja telefoniliinide ehitamisest ning hooldamisest kuni tulekaitse, mullauuringute ja transporditöödeni, võimalikud on ka paljud muud rakendused.

Kuni 16,6-tonnise kandevõimega PowerBully ehitatakse kliendi spetsifikatsioonide järgi. Paindliku kohandatavuse tagavad paljud valikuvõimalused, nagu raamipikendused, telemeetria; laia, kitsa või võrega kabiini võimalus ning ka erinevad roomikud.

Äärmuslikud töötingimused

Roomikutega sõidukid avaldavad maapinnale väga vähe survet ja mõjutavad seetõttu keskkonda

minimaalselt. Kuid PowerBully suudab töötada äärmuslikes keskkonnatingimustes. Seda on vaja kõigil pinnastel, kus ratastega sõiduk edasi ei jõuaks. „Muda ja lörts, samuti eraldatud, järsud ning kivised ja tolmused keskkonnad on need, kus PowerBully tegutseb,“ selgitab Simon Holland, Kässbohrer Geländefahrzeug AG PowerBully äriarendusjuht. Eraldatud kohtades tegutsedes on põhimure ilmne: PowerBullyle peab saama loota ka siis, kui järgmine tee on kilomeetrite kaugusel. Seetõttu on vaja, et kõik sõiduki komponendid töötaksid usaldusväärselt, oleksid tõrkekindlad ja vajaksid vähe hooldust.

Kulud väiksemaks, tehnoloogia paremaks PowerBullyt ümber kujundades uuris Marius Holder, Kässbohreri arendusinsener, varem kasutatud liugelaagreid. Käsitsi treitud spetsiaalsed plastlaagrid olid liiga kallid ja nende valmistamine aeganõudev. Saadaval olid ka pronkspuksid ja kattega teraspuksid, kuid need jäeti kõrvale veelgi kõrgema hinna ning erinõuete tõttu. „Eriti sõiduki šassiis paiknevad liugelaagrid puutuvad kokku äärmuslike tingimustega. Telgede ümber on niiskus, liiv ja kivid,“ räägib Holder. Roomikud viivad neisse sõlmedesse veel omakorda saasteaineid. Tihendusele vaata-

mata pole alati võimalik mustust laagritest eemal hoida. Liugelaagrite kinnikiilumine tooks kaasa tohutuid kahjustusi, alates maastikuga kohanevuse kadumisest kuni roomiku maha libisemiseni, mis põhjustaks sõiduki seiskumise. Selliseid juhtumeid tuleb ennetada, mis esitab liugelaagritele suure väljakutse.

Õige materjali otsingul „Kuna teistes projektides on olnud iguse liugelaagritega häid kogemusi, võtsin 2020. aasta maikuus ühendust Reiner Nusseriga,“ meenutab Marius Holder. „Korraldasime katse kolme erineva iguse materjaliga, samuti metall-laagri ning varem kasutusel olnud, konkurendi valmistatud treitud laagriga ning tegime pikaajalise katse reaalsetes tingimustes Kässbohreri võlliga,“ selgitab Reiner Nusser, igus GmbH tehniline müügijuht. „Nii selgus, et igutex TX1 on PowerBully jaoks optimaalne materjal.“

Katsed tehti standardsetel raske kiikuva koormuse jaoks mõeldud katseseadmetel Kölnis asuvas iguse 3800ruutmeetrises laboris. Kulumismäära kindlaks tegemiseks mõõdeti laagrite seinapaksust enne ja pärast katset, kasutades välismikromeetrit jõu suunal. Katse näitas, et materjali TX1 tööiga on kaheksa korda pikem kui eelmisel liugelaagril. Numbrites väljendatult: kuiva-

des tingimustes on kõige suurem kulumismäär treitud plastlaagril: umbes 832 µm/km; kõige väiksem laagril iglidur Q2: umbes 73,5 µm/km. Määritud olekus on kõige suurema kulumismääraga metall-laager (u 199 µm/km), kõige väiksemaga igutex TX1 (u 70 µm/km).

igutex TX1: rasketehnika materjal PowerBully jaoks igutex TX1 on kiudkomposiit-liugelaager, mis nagu kõik igliduri ja igutexi liugelaagrid, on isemääriv ja kuivalt töötav. Üksikutel juhtudel, nagu näiteks PowerBullys, saab laagrit ka määrida, et tagada võlli korrosioonikaitse.

igutex TX1 on ühtaegu nii väga hea kulumis- ja hõõrdeteguri kui ka hea mõõtmestabiilsusega.

„Kuna materjalist igutex TX1 liugelaagrid on keritud pikast kiust, taluvad need isegi tugevaid lööke ning on mõõtmetelt väga stabiilsed,“ kinnitab Reiner Nusser. Seetõttu saab igliduri ja igutexi liugelaagreid kasutada isegi rasketehnika rakendustes – metallist lahenduste asemel, mis nõuavad alati püsivat määrimist –või seal, kus määrde puudumine võib põhjustada hooldus- ja remondikulusid ning masinarikkeid. TX1 talub ka väga hästi erinevaid temperatuure, kemikaale ja niiskust ning sobib seetõttu ideaalselt PowerBully erinevateks kasutusviisideks. Vähene

maksimaalne veeimavus (alla 0,1 massiprotsendi) koos mereveekindlusega tähendab, et igutex TX1 materjalist liugelaagreid saab kasutada isegi rabades või jõgedes.

Laagrid täidavad olulisi ülesandeid

PowerBully võnkuvates telgedes on kasutusel neli igutex TX1 materjalist liugelaagrit. Teljed kompenseerivad sõidu ajal ette tulevaid ebatasasusi. Laagrid taluvad roomiksõiduki 30-tonnist kogumassi ja suurt pinnasur-

vet. Lisaks taluvad laagrisõlmed ka neisse sattuda võivat muda, niiskust, mustust ja peeneteralist liiva. Sama kehtib ka kahe igutex TX1 liugelaagri kohta, mis asuvad roomiku pingutusteljes. 131- ja 156millimeetrise siseläbimõõduga puksid valmistati spetsiaalselt Kässbohrer Geländefahrzeug AG tarvis.

PowerBully sai Kuldse Manuse auhinna PowerBullys kasutusel oleva igutex TX1 liugelaagriga suutis Kässbohrer Geländefahrzeug AG veenda ka 10. Manuse auhinna žüriid. Auhinnaga tunnustatakse polümeerist liugelaagrite põnevat ja loovat kasutamist. Sel aastal laekus auhinnale 582 rakendust 41 riigist. Žürii, mis koosnes erimeedia ning äri- ja teadusvaldkondade esindajatest, valis välja neli rakendust, mis eristuvad tehnilise ja majandusliku tõhususe ning loovuse poolest. Kässbohrer rõõmustas Kuldse Manuse auhinna ja 5000eurose preemia üle. „Auhind on tunnistus heast koostööst meie tarnija igusega ning kinnitab meile, et oleme leidnud hea lahenduse, nii tehnilises kui ka majanduslikus mõttes,“ võtab ekspert Marius Holder asja kokku.

Rohkem infot hooldusvabade rasketehnikamaterjalide kohta: www.igus.ee/bearings-for-construction-machinery

PowerBully on suure platvormiga roomiksõiduk. Sellele saab kinnitada puurmasinaid, teleskoopkraanasid, tõsteplatvorme, liigendiga noolkraanasid, kallutuskaste ja palju muud.

Kasutusel kõikjal maailmas, muu hulgas elektri- ja telefonikaablite paigaldamisel ning hooldamisel.

PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul.

Hooldusvabad, rasketehnikale mõeldud igutex TX1 materjalist liugelaagrid sobivad eriti suure koormusega rasketehnika rakendustesse.

Kässbohrer Geländefahrzeug AG võitis 2021. aastal Kuldse Manuse auhinna igutex TX1 kasutamise eest.

FOTO: KÄSSBOHRER GELÄNDEFAHRZEUG AG

KÄSSBOHRER GELÄNDEFAHRZEUG AG

FOTO: KLAUS FRITSCHE FOTOGRAFIE KLN

Kliimamuutused sunnivad ka põllumajandust kohanema

Ekstreemsetest ilmaoludest on saamas normaalsus ja kuna selle vastu lähiajal midagi teha ei suudeta, tuleb nende oludega kohaneda.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus on analüüsinud kliimamuutuste mõju erinevates eluvaldkondades ja põllumajanduse kohta kirjutatakse, et viimastel aastatel on Eestis taimede kasvuperioodid pikenenud – külviaeg on hakanud saabuma varem ja saagikoristus võib toimuda hiljem, kuigi hilisem saagikoristus võib olla raskendatud liigniiskuse tõttu. Heitlik talv vahelduvate sulade

ja jäätumistega halvendab taliviljade talvitumist ning suureneb lumiseene oht. Pikema hooaja tõttu on hakatud kasvatama rohkem silomaisi ja taliteraviljana talirapsi, samuti on hakatud viljavaheldusse kaasama hernest või põlduba. Temperatuuride tõus, sademete hulga suurenemine ja lumikatte vähenemine soodustab traditsioonilisi loomakasvatusharusid. Juhul kui niiskuse hulk

väheneb, võib see loomakasvatussaaduste tootmist raskendada söödanappuse tõttu.

Keskmise temperatuuri tõus loob eeldused saasteainete emissiooni suurenemiseks sõnnikukäitluses. Kliimamuutuste tagajärjel tekib rohkem tormidest põhjustatud elektrikatkestusi ja tõrked loomakasvatusseadmete töös võivad olla fataalsete tagajärgedega.

Meemesilased on olulised tolmeldajad, kes otseselt ja vahetult sõltuvad sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad ilmastikku ning korjetaimi. Erinevatel põhjustel hukkub igal aastal 25–30% mesilasperedest.

Kliima soojenemise valguses eeldatakse, et järjest enam levivad taimi, põllumajandus-

loomi ja ka otseselt või kaudselt inimesi ohustavad patogeenid ning potentsiaalsed nakkushaiguste lülijalgsetest siirutajad. Üha sagedamini tuvastataksegi seni soojema kliimaga seostatud infektsioone ja siirutajaliike piirkondades, kus neid varem polnud.

Põud ja paduvihmad hakkavad korduma Keskkonnaagentuuri eksperdid ennustavad, et Eestis, rääkimata muust maailmas, hakkab keerulisi põuaseid aegu üha enam esinema. See kõik on seotud kliimamuutustega.

Kliimamuutuste stsenaariumid ennustavad Eestile sademete hulga kasvu, aga ka perioodilisi põudu. Eesti vee-

Eestis tekib agrometeoroloogiline põud siis, kui vegetatsiooniperioodil on vähe või pole üldse sademeid keskmiselt kümme päeva või kauem.

varude jaotus aasta sees on selgete märkide järgi muutumas ja igakevadine suurvesi jäämas haruldaseks nähtuseks.

Kevadine suurvesi aga aitab täiendada mullavee varusid ja loob taimedele vajalikud kasvutingimused. Nüüd ei ole enam kui kümme aastat olnud pikka ega lumerohket talve, mis täidaks kevadel veekogud. Talv on heitlik ehk külmetab ja sulatab vaheldumisi ning täidab veekogud pigem külmal aastaajal. See aga ei toeta või mõnikord suisa pärsib põllumajandustegevust.

Kui ei ole ka sademeid, nagu juhtus sel kevadel, tekibki põud. Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune mai üks sademevaesemaid Eesti mõõtmisajaloos.

DONG FENG

304G2 E5

• võimsus 25 hj

• 4WD

• reevers

• hüdroväljavõtted

Lisavarustus

• kabiin

• esilaadur

• transpordiametis registreeritav

7990

Rapsikasvatus on hüppeliselt kasvanud tänu soojemale kliimale.

Kontakt Indrek tel 504 1986 • Keit tel 5366 9656 • info@talutehnika.ee

Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa Rohkem infot www.talutehnika.ee

Väljakutsed globaalsel tasandil

KPMG on kliimamuutuste seisu uurinud globaalsel tasandil ja firma blogis kirjutatakse, et kliimamuutuste näol on tegu tõelise väljakutsega, sest teekond kliimaeesmärkideni toob kaasa olulisi muudatusi senistes põllumajanduspraktikates. Tähtis on tagada, et jätkusuutlikkus ei tähendaks kohalikele tootjatele üldist toidutoodangu langust, ekspordi vähenemist ega impordi kasvu, mis võiks negatiivselt mõjuda globaalsele toidujulgeolekule ning tooks kaasa hinnatõusu.

Seega seisab põllumajandustööstus kliimamuutuste tõttu silmitsi mitmekordse väljakutsega. Esiteks tuleks suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Olles tööstusharu, mis on otseselt mõjutatud muutustest looduskeskkonnas, on see väga vastuvõtlik kliimamuutuste füüsilistele mõjudele. Kliimamuutuste tõttu põllukultuuride tootlikkuse langust prognoositakse paljudes Lõuna-Euroopa riikides, samal ajal Põhja-Euroopas võib oodata paremaid põllukultuuride kasvatamise tingimusi. Sellele vaatamata sagenevad ka Põhja-Euroopas tulevikus ekstreemsed ilmastikunähtused, mis mõjuvad põllumajandusele negatiivselt.

Teiseks tuleks kindlasti vähendada põllumajanduse osakaalu kliimamuutuste põhjustajana.

Globaalne toidusüsteem toodab 21–37% kogu maa ilma kasvuhoonegaaside (KHG)

heitmetest, mis on rohkem kui maanteetransport, lennundus ja meretransport kokku. Kõige rohkem heitmeid (40%) tekib põllumajandusmaa ettevalmistamisel ning põllukultuuride ja kariloomade kasvatusel. Kolmandaks tuleb tagada toidujulgeolek. Elanikkonna kasv maailmas toob kaasa ka märkimisväärse toidunõudluse suurenemise. Lisaks sellele on COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõda välja toonud rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse, mistõttu on kohalikul toidutootmisel oluline julgeoleku roll. Põllumajandusettevõtted, mis mõistavad, et nende tegevusel on märkimisväärne keskkonnaja sotsiaalne mõju, nii positiivne kui ka negatiivne, omavad konkurentsieelist, sest nende mõjude analüüside tulemusi saab kasutada positiivsete tulemuste saavutamiseks. Jätkusuutlikkus ja ESG näitajatele keskendumine on viimastel aastatel muutunud võtmesõnadeks vastutustundliku majanduse kontekstis.

Kohanemine ja paindlikkus Baltic Agro arendusdirektor

Margus Ameerikas kinnitas

Eesti Raadiole antud intervjuus, et meie põllumehed ongi juba muutunud keskkonnatingimustega kohanema hakanud. Oli ju tänavune kevad ja suve esimene pool väga põuane, kuid õnneks oleme oma taimekasvatusstruktuuri muutnud. Kui meil oleks valdav suviviljade kasvatus, nagu veel paarkümmend aastat tagasi, oleks ikaldus täielik. Praegu on

üle poole, mõnel kasvatajal ka juba kaks kolmandikku talivilju, mis suudavad oma arenguks ära kasutada kevadtalvist niiskust.

Maalehele antud kommentaaris sõnas Ameerikas, et uutes keskkonnatingimustes tuleb olla paindlik ja kohaneda ning olla valmis muutuseid ära kasutama.

Kõigi eelduste kohaselt on meie piirkonnal kliima soojenemisest vaid võita, sest olud

taimekasvatuseks muutuksid soodsamaks ning saaksime kasutada uusi liike: teramais, sojauba, talioder, vahekultuurid jm.

Näiteks talirapsi 15 aastat tagasi meil ei olnud, kuid praegu on rapsipinnast juba pool. Saame kasutusele võtta lõunapoolsemates piirkondades kasvatatavaid saagikamaid sorte. Sellega suureneb mitmekülgsus ja riskide hajutamine. Taime- ja loomakasvatuse vastupidavuse tagab bioloogiline mitmekesisus. Kahjuks on inimkond maksimaalset efektiivsust taga ajades jõudnud selleni, et 75% toidust saadakse, kasvatades vaid 12 taimeliiki ja viit loomaliiki. Sordiaretuses nüüdisaegsete biotehnoloogiliste võtete laialdasem kasutamine tagab väiksema energiasisendiga agrotehnika ja parema vastupidavuse põuaperioodidele. Oluliselt lüheneb ka aretuseks vajalik aeg ja energiakulu.

Ebastabiilne ilmastik on saanud tavaks ja peame oskama sellega arvestada. Bioloogiline mitmekesisus ja tehnoloogiate mitmekülgsus on võtted, millega saab järjest suuremate ilmamuutuste riske hajutada.

Keskkonna mõju vähendamine tähendab seda, et kuigi põllumajanduses on ilmastikul oluline roll, saame ka ise väga palju ära teha. Tavaliselt on nii, et mida korrektsemalt agrotehnika nõudeid täidame, seda väiksemaks jääb kliimast sõltumine. Näiteks taimede täpse toitmisega varustame neid just sobilike elementidega kõige õigemal ajal ega jää lootma, et küll nad hea ilma korral mullast midagi saavad.

Ebasoodsaid ilmastikutingimusi määratlev korraldus

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel on valitsusel võimalik teha kindlaks sellised ebasoodsad ilmastikutingimused, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ja tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju. 2023. aastal on selliseks ebasoodsaks ilmastikutingimuseks põud, mis tekitab olulist saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad.

Maaelu- ja põllumajanduse kantsleri Madis Pärteli sõnul antakse ebasoodsaid ilmastikutingimusi kindlaks tegeva korraldusega riigi tasandil sõnum,

et tegemist on erakordse olukorraga põllumajandussektoris.

See korraldus on informatiivse sisuga, mida on võimalik võtta aluseks erinevate lepinguliste suhete ja kohustuste ümbervaatamisel osapooli rahuldavate uute lahenduste leidmisel. Eelkõige aitab see moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel näiteks pankade ja lepingupartneritega.

Leevendavad meetmed Ka Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutasid juuni lõpus Luksemburgis hetkeolukorda põllumajandussektoris, mida on kõvasti räsinud ilmastikust tulenevad kahjud ja sõda Ukrainas. Olukorra leevendamiseks tutvustas Euroopa Komisjon 26. juunil kolmandat abipaketti, mille raames on Eestile kavandatud abisumma 1,7 miljonit eurot, millele on võimalik omakorda lisada riiklik kaasrahastus 200%.

Valitsuse korraldusega antakse põllumeestele parem võimalus lepingutingimuste läbirääkimisteks ja ka PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet saavad teha erandeid kehtestatud nõuetes, kui põllumajandustootjad annavad teada, et nad ei saa neid nõudeid põua tõttu täita.

Keskkonnaagentuuri andmetel sadas maikuus Eestis keskmiselt 12 mm, mida on väga vähe (vaid 28% aastate keskmisest maikuisest sademete hulgast). Paljudes paikades Eestis ei registreerinud sademejaamad sademeid üldse alates 18. maist.

Üleujutused muutuvad üle maailma aina sagedasemaks. FOTO: KIUR KAASIK

Bioloogiline mitmekesisus ja tehnoloogiate mitmekülgsus on võtted, millega saab järjest suuremate ilmamuutuste riske hajutada.

LIHAPOOD RATASTEL

- kõrge kvaliteediga kodumaine sealiha otse ja omadelt.

Müügil ka šašlõki-, ahju-, suitsu- ja toorvorstid, šašlõkiämbrid, pasteedid, sealihakonservid, värske hakkliha, subproduktid ja valik lemmikutele. Võimalik tellida põrsas grillimiseks, suitsutamiseks, lõkke peal küpsetamiseks. Kindlatesse sihtkohtadesse toome korra kuus sealiha

TASUTA kohale

Rikkaliku valiku värsket kodumaist sealiha ja erinevaid grilltooteid leiad ka meie Rakvere Vaala keskuse lihapoest.

Avatud T–R 10–18 / L 10–15 / P–E suletud

MORGANDER OÜ Soovin osta või rendile võtta toimiva

REHVID

KÕIKIDELE MASINATELE (autod,

Küsida võib kõiki rehve. Asume Tartus, transport üle Eesti.

EHITAME JUST SINULE VAJALIKU VIILHALLI –TOOTMISHOONE, LAUDA, MANEEŽI, SÖÖDAHOIDLA, GARAAŽI, REMONDITÖÖKOJA, VARJUALUSE VÕI MIDA IGANES

OMA TEGEVUSEKS VAJAD!

MORGANDER OÜ info@morgander.ee | www.morgander.ee

USSIMO – ÕRNADE TAIMEDE KASVUJÕUD

Kobrit OÜ pakub taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist – biohuumust.

Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.

USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

Tel 5458 2474

Küttekollete ehitus, remont ja paigaldus Tel 5362 0623 info@ahjusoojus.ee

LISAINFO JA TELLIMINE +372 5358 6772 vajanguperefarm@gmail.com | Perefarm

Baltic Grain Trade balticgraintrade balticgrain.eu

Kalvi Korkmann +372 5303 2136 | Kaivo Pullisaar +372 5691 0005 | Kalev Vunk +372 524 0373 | Cätlin Mägi +372 562 55855

PUKSIIRI JA TÕSTETEENUS LÕUNAEESTIS (kraanaga, kandevõime kuni 5 tonni)

TEGUTSE TARGALT –HOIA TERAVILJAPÕLLUD PUHTAD JUBA SÜGISEL

KONTAKTSE MÕJUGA JA MULLATOIMELISED HERBITSIIDID LAIALEHELISTE JA KÕRRELISTE UMBROHTUDE TÕRJEKS.

Parim efektiivsus kultuuri 1.–3. pärislehe faasis. Õige valik, kui põllul tülikad umbrohud:  murunurmikas, harilik rukkihein, vesihein, roomav madar, kesalill, mailane, põldsinep, põldrõigas.

Projekteerime, ehitame ning restaureerime erinevaid põllumajandushooneid ja -rajatisi. Sealhulgas ka tööstus- ja abihooneid, eramuid ning paljut muud.

Võta meiega ühendust: info@noolprojekt.ee tel 5309 1006 noolprojekt.ee

Lisainfo tel 5354 4610 | Nordisk Alkali AB | nordiskalkali.ee | Ann.r@nordiskalkali.ee

M etstaguse Agro OÜ on aastast 1993 Jär vamaal tegutsev Eesti kapitalil põhinev piimatootmiset tevõte. Et tevõt tel on 800 vabariigis kõrgel tasemel piimalehma. Pidevalt investeerime uuematesse tehnoloogiatesse ja tehnilistesse lahendustesse. M eie piimatootmise märksõnadeks on loomade heaolu ja kvaliteetne piim.

O tsime oma meeskonda

loomaars ts eemendus tehnikut agronoomi

Kandidaadilt eeldame: loomakas vatuslikku er ihar idust kohus etundlikkust ja ausust et tevõtlikkust ja aktiivsust

Kandidaadilt eeldame: agronoomilist eriharidust arvuti kasutamise oskust kohusetundlikkust ja ausust ettevõtlikkust ja aktiivsust

Omalt poolt pakume: konkurentsivõimelist töötasu enes earendamis e ja kogemuste omandamis e võimalusi s õbralikku töökollektiivi

Kontakt : Teet Kallakmaa Tel 5 02 126 3 teet@kreedo.ee

Linnu Talu müüb Valgamaal Tagulas pruune Bovans ja valgeid Nick Chicki tõugu erinevas vanuses munakanu.

PÄIKESEPANEELID muutuvad järjest populaarsemaks –ja põhjusega

Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal tõusma hakanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.

Millega arvestada?

Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskusi ning paljude nüansside tundmist.

Paneelid tuleb paigaldada nii, et need ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lamekatusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.

Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel. Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projekteerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist kontrollida hoone kosntruktsioone.

Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja tavapärase hoolduskoormuse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ega täiendava hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hooldust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.

Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust

Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam.

Päikesepaneelide jm pindpaigaldistega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel.

Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.

Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.

Kõik see mõjutab ka katusekonstruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket.

Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikesepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.

Päikesepaneelide planeerimine katusele ja katuse turvavarustus

Enne päikesepaneelide paigaldamist katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsu- ja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioonišahtide asukohad.

Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul

ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks päikesepaneelidega katuseid planeerida.

Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloomingut selle projekteerimisel ega paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse- kui ka turvasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kinnituvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm).

Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused

Sageli ollakse olukorras, kus turvavarustust ei ole enam võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.

Päikesepaneelide

paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele

Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest.

Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoormuste talumiseks, samuti turvavarustuse lahendusi.

Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad katusele spetsiaalsetele alustele. Eesti. Kaablirennid võiks olla pealt kaetud.

Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR-lappidegapaigaldatav päikesepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi.

Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.

Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.

Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele

Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:

n aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;

n katusekatte pinnale ballastiga;

n katusekatte külge.

Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead.

Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid

TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust.

hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katust puhastada. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauruja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.

Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.

Katuse peale ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBR-kummimatte.

Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide

alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Peale selle tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuulekoormustega.

Artikkel on valminud Evari Ehitus OÜ ja Alo Karu koostöös. Foto: Alo Karu evari.ee

Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik.

Pelletitega kütmine – see on imelihtne!

kindlasti

ja oh kui mõnus on koju jõudes teha tuli pliidi alla või ahju ning nautida seda soojust, mida puude põlemine tekitab.

See on nii olnud aastasadu ja küllap on see nii veel aastasadu. Me suhtume küttepuudesse erilise sümpaatiaga, sest see on meil vist juba geenides, et õiget sooja annab ikkagi puutuli.

Kui nüüd võrrelda, siis pelletid on needsamad küttepuud, ainult väikese töötlemise tulemusel on romantikat jäänud vähemaks ja efektiivsust tulnud juurde. Las kaminapuud jäädagi kamina kütmiseks ja romantiliste õhtute veetmiseks ning las pelletid teevad seda, milleks nad on mõeldud – kütavad toa soojaks automaatselt, vähese vaevaga ja säästlikult.

Kas pelletitel toasooja andjana on veel eeliseid peale selle, et kütmine on automaatne ja säästlik? Lisaks on pelletid 100% taastuv biokütus, mille kasutamine ei emiteeri süsihappegaasi rohkem, kui puidu kasvatamiseks kulus. Pelletid on kohalik kütus, mille tootmise iga etapp annab tööd meie

oma inimestele. Pelletid on väärindatud puidujäätmed: saepuru, höövlilaastud ja puidutööstuses vältimatult tekkivad jäägid. Kui meil ei oleks pelleteid, tuleks nad kindlasti välja mõelda.

Mitmekülgne ja võimekas kütus

Lisaks sellele, et pelletid on parim kütus kodu kütmiseks, saab neid efektiivselt ja säästlikult kasutada ka suuremates katlamajades nii auru ja tehnoloogilise soojuse tootmiseks, terve asula või linnaosa kütmiseks kui ka sooja veega varustamiseks. Pelletitega kuivatatakse teravilja ja teelehti, pastöriseeritakse piima, tehakse pitsat ja küpsetatakse leiba, pestakse pesu, kuivatatakse värvi ning aurutatakse vahtrasiirupit.

Pelltech on tootnud ja arendanud pelletipõleteid ning -katlaid juba alates 2006. aastast ja meie seadmed teevadki kõi-

ki loetletud töid. Meie pelletiseadmeid töötab nii Argentinas kui ka Hollandis, nii Rootsis kui ka Indias, rääkimata Lätist või Soomest. Kõige rohkem on neid siiski Eestis. Nii Sagadi mõis kui ka Kurtna alevik saavad meie põletite-kateldega köetud, samuti mitu tuhat kodumajapidamist. Viimaste aastate arendused ongi suunatud rohkem tööstustarbijatele – suure võimsusega pelletipõletid, aurukatlad ja

ka kuuma õhu kalorifeerid on meie praegused uudised. Seejuures ei ole me unustanud ka eramaju – meie väiksema võimsusega pelletikatlad ja -põletid on valmis ning ootavad küttehooaega. Kaua pole seda ehk enam vaja teha, sest KredEx on juba välja hõiganud uue meetme, millega toetatakse vanade, saastavate kütteseadmete väljavahetamist uute ja puhta põlemisega seadmete vastu. Meie katlad-põletid on katsetes saanud väga häid tulemusi ja nad kuuluvad standardi EN 3035/2012 järgi kõige kõrgemasse ehk viiendasse klassi. Soovitan soojalt.

Tõeliselt õdusa õhtu juurde kuulub

kaminas praksuv tuli

AAVO ISAK, Pelletikeskuse ja Pelltech OÜ ärijuht

Pelletid on 100% taastuv biokütus.

Milline metsastatistika on siis õigem?

Sel aastal on palju diskuteeritud selle üle, kas Eesti metsatagavara ja ka sobilikke raiemahte on õigesti kokku loetud ning hinnatud. Valitseb kaks erinevat seisukohta.

Kui senimaani on riik oma metsatagavara hulka arvestanud aastakümneid kehtinud metoodika järgi, siis Postimehe Fond algatas projekti metsade alternatiivseks hindamiseks. Selle projekti autoreiks on Tartu Ülikooli teadlased eesotsas Lembit Maametsaga.

Projekti selgituses kirjutatakse, et selle eesmärgiks on lihtsalt pakkuda avalikkusele teise metoodikaga tehtud ülevaadet meie metsadest ja nende iseloomust, uskudes, et metsade alternatiivne hindamine (MAH) on tõele oluliselt lähemal kui praegune ametlik metsastatistika.

Projekt annab ülevaate viimase kümnendi raietest, väites, et tegu on selgelt liiga intensiivse metsakasutusega, ja pakub välja oma raiemahud.

Meie metsade üle peab ametlikku arvestust Keskkonnaagentuur ja aastast 1999 on tehtud arvestuse pidamiseks statistilist metsainventuuri (SMI), mille abil jälgitakse metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna.

Kui SMI järgi oli Eesti metsade tagavara 2021. aastal 464 mln tihumeetrit, siis alternatiivse hindamise järgi saadi 367 mln tihumeetrit. Seega oleks Eestis justkui 97 mln tihumeetrit vähem, kui näitab SMI, ning majandatavate metsade netojuurdekasv (5,7 mln tihumeetrit 2021. aastal) ligi kaks korda

väiksem, kui on Keskkonnaagentuur seni (kuni 2015. aastani) Euroopale raporteerinud.

Inventeerimise kaks moodust

Metsade alternatiivse hindamise analüüsile kirjutas põhjaliku vastuse Keskkonnaameti metsaosakond, kes selgitas, et Eesti metsi inventeeritakse praegu kahel viisil. Silmamõõdulise lausmetsakorralduse käigus kogutud andmeid kasutatakse eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende põhjal saab ekspert koostada ka metsavarusid iseloomustavaid aruandeid, sest kõik kogutud andmed kantakse metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse. Statistilise metsainventuuri puhul arvutatakse puidutagavara hinnangud proovitükkidel kasvavate puude mõõtmisand-

Meie metsade üle peab ametlikku arvestust Keskkonnaagentuur ja aastast 1999 on tehtud arvestuse pidamiseks statistilist metsainventuuri.

mete põhjal. Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdu list takseerimist, mida täpsus tatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspind ala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste, loendamiste või kaugseire andmetega.

Silmamõõduline hindamine ei saa olla väga täpne. Erinevalt lausmetsakorraldusest põhi neb SMI puude mõõtmisel. Puudel mõõdetakse tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt ning mudelpuudel ka puu kõrgus ja vanus. Praktika näitab, et SMI mõõtmistulemuste alusel saadakse 15–20% kõrgemad tagavarahinnangud võrreldes lausmetsakorraldusega.

Andmete ekslik kasutamine MAH analüüsil kasutatud punkthinnangute aluseks võetakse lausmetsakorralduse andmed, need aga alahindavad tegelikku hektaritagavara ligi 20%, samas jääb see metsa korraldamise juhendis lubatud vea piiresse. Kui neid andmeid laiendada kogu Eesti metsatagavarale, saadakse ka koguhinnangus sama suur eksimus.

Lausmetsakorralduse suur tagavara alahindamine sai sel-

Juurdekasvu ja raie võrdlemise võimalikkus on lõputu küsimus, millele ühest vastust ei ole. Ekspert, kes vaatab laiemat pilti, suudab neid ka korrektselt võrrelda.

rinnaspindala (Bitterlichi)

mõõtmiste süstemaatiline alahindamine suurema tagavaraga ja/või tihedamates puistutes; metsakorralduses ei arvestata alati teist rinnet.

Lisaks SMI-le on lausmetsakorralduse tagavara alahindamist täheldanud ka Maaülikool oma kasvukäigu püsiproovitükkidel kluppimisandmete põhjal. Näiteks, kui metsaregistri andmetel on saja-aastaste esimese boniteedi männikute keskmine hektaritagavara 356 m3/ha, siis SMI andmetel 434 m3/ha ja kluppimisandmete alusel 432 m3/ha. Proovitükkidel mõõdetakse kõik puud 1,3 m kõrguselt. Nende proovitükkide raadius on kuni 30 m ning seega võib neid hinnanguid väga täpseks lugeda. Lausmetsakorralduse ja SMI erinevus ei ole kaugeltki Eesti eripära. Sarnaseid erinevusi kirjeldavaid lugusid kuuleb ka teiste riikide esindajatelt ja keskmiseks lausmetsakorralduse tagavara alahinnanguks peetakse 15−20%.

Kaugseire ja maapealsed mõõtmised

MAH uuringu jaoks kasutati lausmetsakorralduse andmeid, mida kaugseire meetoditega laiendati kogu Eestile. Selline meetod eeldab väga kvaliteetseid algandmeid. Kuid lausmetsakorralduse andmed alahindavad tugevalt metsatagavara, samasuguseid olulisi eksimusi on ka teistes takseerandmetes.

se“. Seegi tõe kriteerium ei pruugi olla tõene. Esiteks jäetakse lageraietel kasvama seemne- ja säilikpuud, mis on tagavara arvestuses, aga ei ole raie arvestuses. Teiseks loetakse metsatagavaraks puude tüve maht juurekaelast ladvani. Metsast aga tihti latva välja ei tooda. Keskmisena võib ladva osakaaluks puu mahust lugeda 15%, lisaks veel kõrgemate kändude jagu. Segadus juurdekasvude definitsioonidega

Puidutagavara arvestatakse katselappidel kasvavate puude mõõte arvestades.

MAH uuringus viidi igal 20. punktil läbi kameraalne kontroll, mis sisuliselt tähendab, et 5% punktidest kontrolliti arvuti ekraanilt. Võrreldes SMI tagavaraproovitükkide kluppimistega pole eelkirjeldatud kontrolli täpsus kuidagi võrreldav.

Postimees kirjutas oma juhtkirjas: „Postimehe Fondi toetatud uurimus võttis Eesti metsamaal aluseks 900 000 paika, samal ajal kui SMI on iga-aastase aruande koostamiseks kasutanud 30 000 proovitüki andmeid. Seepärast on alust pidada lehes tutvustatud uurimust esinduslikumaks, järelikult ka täpsemaks“.

Alternatiivses uuringus kasutati ka kaugseire andmeid.

geks pärast SMI puu tasemel mõõtmiste algust juba 24 aastat tagasi. Erinevuse põhjuseid on mitmeid: silmamõõdulise meetodi inimlik faktor; näiteks ülesse poole eksimise kartuses hindavad metsakorraldajad pigem metsatagavara väiksemaks;

Tegelikkuses sõltub täpsus kahest näitajast: proovitükkide arvust ja mõõtmiste enda täpsusest. Kuna kluppimisandmed on silmamõõdulisest inventeerimisest oluliselt täpsemad ning lausmetsakorralduses esineb süstemaatilist tagavara alahindamist, ei saa MAH uuringu andmeid kindlasti lugeda täpsemaks.

Postimehe artiklist loeme: „Tõe kriteeriumiks on puidukogus, mis lageraie tulemusena lõpuks metsast kätte saadak-

Juurdekasvu ja raie võrdlemise võimalikkus on lõputu küsimus, millele ühest vastust ei ole. Ekspert, kes vaatab laiemat pilti, suudab neid ka korrektselt võrrelda. Tõsi on aga see, et lihtne „raie suurem või väiksem kui juurdekasv“ on võrdlusena sisutu. Kahetsusväärselt eksitakse MAH analüüsis juurdekasvude liikide osas. Postimees kirjutab: „MAHi tulemuste analüüsimisel otsustasime kasutada juurdekasvu iseloomustamiseks keskmist juurdekasvu. Ehk siis lihtsat arvutustehet: juurdekasv võrdub metsa tagavara jagatud vanusega“. Sellise arvutustehtega ei saa me keskmist juurdekasvu, vaid keskmise tagavara muudu. Keskmise juurdekasvu definitsioon on: „Keskmine juurdekasv väljendab puistu keskmist puiduproduktsiooni kasvuaasta kohta kogu kasvuperioodi jooksul. Näitaja leitakse aastaste juurdekasvude summa jagamisel puistu vanusega“. Need on selgelt erinevat sisu omavad definitsioonid. Keskmine juurdekasv sisaldab ka suremuse ja hooldusraiete tõttu välja minevat puitu. MAH võrdleb enda arvutatud keskmist tagavara muutu raietega. Sealjuures tuleks aga arvestada, et tagavara muut sõltub vanusest. Tagavara keskmine muut on väike väga noores ja väga vanas metsas. Teiseks, selliselt arvutatud keskmine tagavara muut on maksimaalne, kui lageraie toimuks alati ligilähedaselt mahuküpsuse eas. Kuna aga meie raied tehakse pigem vanemas eas, ületab ka raie selliselt arvutatud keskmist tagavara muutu ja ka selliselt arvutatud juurdekasvu otse võrdlemine raiega on eksitav. Kui võrreldakse keskmist jooksvat juurdekasvu keskmise tagavara muuduga, siis loomulikult on ka tulemused erinevad. Kuna tagavara on alahinnatud u 20%, on samas suurusjärgus alahinnatud ka keskmine tagavara muut. Ja kui SMI tagavara on ülehinnatud, siis miks raiemahte ülehinnatuks ei peeta? Keskkonnaagentuur jääb seega seisukohale, et SMI praegune andmekogumise süsteem on otstarbekas ja võimaldab saada adekvaatsed statistilised hinnangud metsamaa pindalale, keskmisele hektari- ja kogutagavarale.

Vaidlus selle üle, kas meie metsade senine statistika on õige või mitte, kestab juba aastaid.

PUIDUHINNAD on teinud uskumatuid hüppeid

Maa-ameti hinnainfo andmetel on metsa hind pärast juuni- ja juulikuist ümarmaterjali hinnalangust stabiliseerunud ning mõne puidusortimendi puhul isegi vähesel määral taastunud.

Enamik saetööstusi on pärast suvepuhkust taas oma kokkuostupunktid avanud ja puiduturg näitab elavnemise märke. Kui juulikuus langes männipalgi maksimaalne kokkuostuhind 73 euroni, siis augustis on see tõusnud 90 euroni. Ka kuusepalk on taastunud samaväärsest madalseisust 80 euro piirimaile. Lehtpuu sortimendi saepaku hinnad on suvekuudel langenud 20–30 protsenti ja hetkel need taastumise märke ei näita. Kui maikuus maksti vineeri tootmiseks sobiva kasepaku tihumeetri eest kuni 180 eurot, siis praeguseks on hind langenud 140 euroni. Paberipuu sortimendis on augustikuus tõusnud 4,1% okaspuude kokkuostuhinnad. Kase

ja haava paberipuit püsib vastavalt 53 ja 44 euro piirimail.

Eelmise aasta neljandas kvartalis algas puidu seninägematu hinnatõusu langus. Langesid peaaegu kõikide sortimentide hinnad, suurem hinnalangus oli männipalkidel, paberi- ja küttepuidul. Sellele vaatamata olid kõikide sortimentide hinnad kõrged ja metsaomaniku vaatevinklist head.

„Käärid“ lehtpuu hindades Erametsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnadünaamika jagunes aasta lõpus kaheks. Kase jämesortimendid kallinesid, seevastu haava- ja lepapalgid odavnesid. Nii kallines 2022. aasta neljandas kvartalis

kasepakk 3,5% ja kasepalk 3,6%. Haavapalk samal ajal odavnes 5% ja lepapalk 6,4%. 2021. aasta detsembriga hindu võrreldes on kõikide lehtpuusortimentide hinnad väga palju tõusnud. Nii on kasepakk kallinenud 48,9% ehk 61,76 €/tm.

Kasepalgi hinnatõus oli 64,6% (55,01 €/tm), haavapalgil 54,9% (31,73 €/tm) ja lepapalgil 58,4% (30,75 €/tm). 2022. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KIKi hinnastatistika alusel kasepakul 187,93 €/tm, kasepalgil 140,13 €/tm, haavapalgil 89,53 €/tm ja lepapalgil 83,39 €/tm.

Paberipuiduturg läks pärast pöörast hinnakasvu oodatud langusesse. Kõikide sortide hind langes eelmise kvartaliga arvestatavalt. Männipuit odavnes 9,5%, kuusepuit 11,2%, kasepuit 13,2% ja haavapuit 18,7%.

Kallima sordi tiitlit hoidis kindlalt kasepuit, odavaima nimetuse võttis endale tagasi haavapuit, mille hind vahepeal ületas mõlema okaspuupuidu hinda.

2021. aasta neljanda kvartaliga võrreldes oli hinnakasv olnud ikkagi erakordne. Nii on männi-

Küttepuidu hind oli järjepidevalt kasvanud enam kui aasta, tehes mõõdukama tõusuga perioodide vahel järske hüppeid üles.

puit aastaga kallinenud 104,4% (40,3 €/tm), kuusepuit 102,1% (39,45 €/tm), kasepuit 92,7% (51,9 €/tm) ja haavapuit koguni

107,8% (38,9 €/tm). 2022. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KIKi hinnastatistika alusel männipaberipuidul

78,92 €/tm, kuusepaberipuidul

78,08 €/tm, kasepaberipuidul

107,97 €/tm ja haavapaberipuidul 75,07 €/tm. Eeldatud hinnalangus saabus ka küttepuidu turule. Küttepuidu hind oli järjepidevalt kasvanud enam kui aasta, tehes mõõdukama tõusuga perioo-

PK Oliver AS on 1993. aastal asutatud hakkpuidu tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Meie peamisteks klientideks on katlamajad ja koostootmisjaamad, kellele tarnime aastas ligikaudu 500 000 kuupmeetrit biokütust. Pakume oma partneritele usaldusväärset ja pikaajalist koostööd.

PK Oliver AS ostab

virnastatud võsa ja raiejäätmeid Mandri-Eestis.

 Kasvava ja langetatud võsa ning raiejäätmete ost

 Metsakinnistute ja raieõiguse ost

 Giljotiini ja väljaveo teenus

MAKSMINEHINNADHEAD,KIIRE!

Kontakt: tel 521 9230 Logistik@pkoliver.ee

Puiduturg näitab taas elavnemise märke.

FOTO: SHUTTERSTOCK Tegevuspiirkonnaks Saaremaa, Hiiumaa, Lääne Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti

dide vahel järske hüppeid üles. 2022. aasta neljandas kvartalis langes hind 13,7%. Aastaga tõusis küttepuidu hind enam kui kaks korda ehk 125,4%. Detsembris maksis tihumeeter 3 m segaküttepuitu 67,11 eurot.

Suvi kahandas hindu veelgi Eesti Erametsaliidu hinnastatistika järgi odavnesid okaspuupalgid ja kase jämesortiment juulis märgatavalt. Paberipuidu sortidel on hinnatrendid erinevad ja sellest võib välja lugeda teatud ebaselgust järgnevate arengute osas. Küttepuidu hind küll pisut kallines, kuid üldine hinnatrend on pidama jäänud tasemel 40 €/tm.

Okaspuupalkide hinnad odavnesid kolmandat kuud järjest, kusjuures juulis oli hinnalangus küllalt järsk. Kuuga odavnes männipalk 12,6%, männipeenpalk 8,4%, kuusepalk 11,4% ja kuusepeenpalk 7,2%. Kolme kuuga on hinnad odavnenud umbes veerandi ehk 25%.

Aastataguse ajaga hindu võrreldes tabas eriti järsk kukkumine just männipalgi hinda, mis seni püsis kuusepalgist

selgelt kõrgem, kuid oluline hinnavahe kadus. Aastaga langes männipalgi hind 35,9% (43 €/tm) ja männipeenpalgil 28,9% (30,2 €/tm). Samal

ajal odavnes kuusepalk 18,2% (16,3 €/tm) ja kuusepeenpalk 10,9% (9,2 €/tm).

Juunis oli hinnalangus lõpuks jõudnud ka kasepaku ja -palgi hindadeni ning poolteist aastat kestnud järjepidev hin-

natõus sai läbi ja juulis oli hindade odavnemine päris järsk. Kuuga odavnes kasepakk 8,5% ja kasepalk 11,1%. Haava- ja lepapalkide hinnad vähenesid märksa mõõdukamalt (vastavalt 3,9% ja 5,7%). Kolme kuuga on kõik eelnimetatud sortimendid tuntavalt odavamaks muutunud. 2022. aasta juuliga võrreldes on kasepakk ja -palk ainsad, mis veel ületavad eelmise aasta hinda. Tänavu on kasepaku hind 6,4% (10,55 €/tm) ja kasepalgi hind 1,2% (1,5 €/tm) kõrgem kui mullu. Haavapalk on samal ajal odavnenud 27% (22,8 €/tm) ja lepapalk 12,1% ( 9,5 €/tm).

Paberipuiduturul olid hinnamuutused sortide lõikes erisuunalised. Kasepuit tegi oma hinnalanguse eelmisel kuul ära ja juulis järgnes sellele väike, 1,5% hinnatõus. Haavapuit samal ajal odavnes 7,6% ning okaspuupuit jäi nende kahe vahele ja odavnes 3,9%. Kallim sortiment oli jätkuvalt kasepuit ja odavaim haavapuit. Haavapuidu selline hinnalangus on viinud selle hinna praktiliselt samale tasemele küttepuidu hinnaga. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes olid kõik sortide hinnad oluliselt madalamad. Küttepuidu hind veidi kasvas, kuid olulisem on märgata viiekuust perioodi, kus hind on kõikunud 40 euro ümber. Juulis maksis tihumeeter küttepuitu 40,33 eurot. Tundub, et sellest hinnatasemest on hetkel kujunemas küttepuidule mingiks perioodiks tasakaalupunkt.

Raietööde hinnad sõltuvad enamasti valitsevast aastaajast. Kuna talvel tehakse raietöid rohkem, on ka hinnad mõnevõrra kallimad.

Tõusnud on puidu varumisja transpordikulud Niinimetatud kännurahale on metsaomanike jaoks positiivset mõju avaldanud kõrgel püsinud puiduhinnad. Teisalt avaldavad üha enam negatiivset mõju kallinenud mootorikütuste hinnad, kasvavad töötasud ja üldine tarbijahinnaindeksi väga suur kasv (üle 20%). Kännuraha arvestamisel tuleb lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Statistikast nähtub, et isegi kui varumis- ja transpordikulud

osutuvad keskmisest kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu või lõpptarbija on kaugel), on küttepuidu hind erametsaomaniku jaoks hetkel siiski hea.

Ka metsamaa hind kõigub Metsamaa keskmine hind jäi 2020.–2021. aastal 4000–6000 euro vahele. Siinjuures tuleks aga arvestada sellega, et statistikasse on kaasatud ka vähem väärtuslikud (raiutud) metsamaad, mis raiumata metsamaa keskmist hektarihinda oluliselt allapoole toovad. Küpse männimetsaga metsamaa hektar, millel kasvava met-

sa tagavara on vähemalt 400 tm, maksab kuni 37 000 eurot. Sellise tootlikkusega männimetsi on Eestis siiski vähe. Lehtpuumetsade maksimaalne hektarihind osutub mõnevõrra kesisemaks, jäädes 20 000 euro piirimaile. Raietööde hinnad sõltuvad enamasti valitsevast aastaajast. Kuna talvel teostatakse raietöid rohkem, on ka hinnad mõnevõrra kallimad. Hooajalist hinnakõikumist põhjustab eeskätt raietööde nõudlus.

Raietööde hinnastamine toimub maha raiutud ja metsast välja veetud metsamaterjali tihumeetrite alusel. Kui talvisel ajal maksab ühe tihumeetri metsamaterjali langetamine ja kokkuvedu laoplatsile umbes 18 eurot, siis suvekuudel võib metsaomanik selle 15 euro eest metsast kätte saada.

Lisaks raieteenusele vajab metsaomanik ka metsaveoteenust, et raiutud metsamaterjal lähimasse kokkuostupunkti transportida. Siinkohal on raietööde teostajad enamasti samuti abiks ja laias laastus võib veoteenuse hinda arvestada nii, et 50 kilomeetrit metsavedu maksab kuus eurot iga veetud tihumeetri eest.

Halupuude lõhkumiseks vajaliku 3,1meetrise küttepuidu hinnad püsivad üsna stabiilselt ja tõusevad sügise lähenedes iga kuu mõne protsendipunkti võrra. Hetkel jääb kogu okasja lehtpuusortimendi tihumeetri hind 33–40 euro vahele. Hakkepuidu kokkuostuhind on viimastel kuudel püsinud 12–13 euro vahel.

LASKI TEHNIKAGA KIIRELT KORDA Kinnistud, pargialad, metsatukk, maakodu või mistahes haljasala!

TEHNIKA PROFIKASUTUSEKS VÕI NÕUDLIKULE KLIENDILE

PUIDUHAKKURID

Okste ja puidu hakkimiseks multši või koristuse eesmärgil.

OKSAPURUSTAJAD

Taimejääkide ja okste purustamiseks.

LASKI – EESTI TURUL END JUBA TÕESTANUD TEHNIKAVALIK!

KÄNNUFREESID

Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks.

LEHEIMUR-HEKSELDID Haljasalade, parkide jm koristuseks.

Üldine hinnatõus on kergitanud ka metsavarumise hindu.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Metsa- ja puidutööstus on meie suurima potentsiaaliga tööstusharu

Metsandus

ja puidutööstus, mis on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suuremaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid, on sattunud peaaegu täiusliku tormi kätte.

Audiitorfirma KPMG analüütik

Andris Jegers kirjutab KPMG blogilehel, et nõudluse vähenemine peamistel eksportturgudel, energia ja tooraine väga kõrge hind, konkurentsivõime vähenemine Euroopa riikides, kus valitsused toetavad sealseid tööstusettevõtteid, ja kasvav ebakindlus sunnivad loobuma investeeringutest. Metsanduse arengukava toob eeldatavasti kaasa ka raiemahtude olulise vähendamise. See on ainult osaline loetelu probleemidest, millega puidutööstus peab nüüd ja pikemas perspektiivis hakkama saama.

Kvartal või poolaasta on liiga lühike periood hindamaks, kui suur mõju sektorile tervikuna saab olema hetkel majanduskeskkonda mõjutavatel teguritel. Sektori koondkäive 2022. aasta neljandas kvartalis kasvas 14% võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga. Suurimad käibekasvatajad on muu hulgas need ettevõtted, kes külmemate ilmade saabumisel kasvatasid pelleti ja energiapuidu müüki.

Tööhõive maapiirkondades väheneb

Töötajate arv sektoris on langustrendis, aastane langus 8%. Eelmise aasta viimastel kuudel jõudsid avalikkuse ette mitmed koondamisteated puidutööstuse ettevõtetest ja see trend on jätkunud ka käesoleval aastal. Maapiirkondades vähenev tööhõive on kindlasti murettekitav trend ja selle täielik mõju Eesti regionaalarengule väljendub alles aastate pärast.

Puidu- ja metsatööstus on praegu üks suuremaid regionaalsesse arengusse ja Eesti SKPsse panustajaid. Mets on oluline vara, mida Eesti saaks rohepöörde raames oma konkurentsivõime parandamiseks kasutada. Seda nii puidul põhinevat materjaliteadust kui ka tehnoloogiaid arendades. Selle aluseks on kindlustunne tuleviku suhtes, et mahukad investeeringud tasuvad ennast pikaaegselt ära. Praegune metsanduse arengukava näeb aga sektoris ette suuri kärpeid ja kindlustunne tuleviku suhtes selgelt kahaneb.

Poliitiliste otsuste mõju

Puidutööstuse juhtide hinnangul võib metsanduse arengukavas planeeritud raiemahtude vähenemine tuua kaasa vähemalt 6000 töökoha kadumise ja seda peamiselt maapiirkondades, kus juba praegu on tööhõive langustrendis.

Huvitav saab olema ka puidutööstuse tulevik energiatootmise vaatenurgast. Raiemahu vähenemine 2–3 miljoni tihumeetri võrra sunnib muutma raie proportsiooni veelgi enam energiapuidu kasuks ning me jõuame sinna, kus ligi 60% raiutavast puidust on vähe väärtuslik energiapuu. Seda hakatakse Eesti sooja- ja elektritarbijale müüma ning võib ennustada, et oluliselt kallima hinnaga. Raske on mõista, kuidas see aitab kaasa majanduse arengule või sektori konkurentsivõime hoidmisele.

Puidutööstus aasta esimesel poolel KPMG blogilehel kirjutab analüütik Johanna Mägi, et kuigi üldpilt puidutööstuses on praegu murettekitav ja järgmised paar kvartalit tulevad kogu sektorile keerulised, võib siiski varasemale kogemusele tuginedes uskuda, et keerulisemate aegade mõju sektorile ei saa olema laastav. Ettevõtted on hästi kapitaliseeritud, automatiseeritud ja igati suutelised leidma lahendusi ka siis, kui avalikkuse üldine hoiak ja riiklik majanduspoliiti-

Puidutööstuse juhtide hinnangul võib metsanduse arengukavas planeeritud raiemahtude vähenemine tuua kaasa vähemalt 6000 töökoha kadumise ja seda peamiselt maapiirkondades.

ka ei soosi metsa- ja puidutööstuse arengut.

Keerulistele aegadele vaatamata näitas Eesti puidutööstus 2023. aasta esimeses kvartalis tugevat majandustulemust. 2023. aasta esimese kolme kuuga ulatus puidutööstuse, mis hõlmab nii puidu esma- kui ka järeltöötlejaid, kogukäive 865 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on puidutööstuse käive kasvanud 14,1%, mis tuleb peamiselt tahkekütuse hulgimüüjate ning puidust tarbe- ja dekoratiivesemete tootjate käibe kasvust.

Kui võrrelda viimase 12 kuu müügitulu 2023. aasta esimese kvartali lõpu seisuga sellele eelnenud 12 kuu perioodiga, on kogukäive kasvanud 15,9%. Viimase aasta käibekasvu taga on suuresti hindade kasv, mis on tingitud muu hulgas puiduhindade, tööjõukulude ja teiste sisendhindade tõusust.

Töötajaid jäi vähemaks Olenemata tugevast majandustulemusest on tööhõive puidutööstuses langenud ja mitmed sektori ettevõtted pidanud töötajaid koondama. Kui 2022. aasta esimeses kvartalis oli valdkonnas 11 100 töötajat, siis 2023. aasta esimeseks kvartaliks oli töötajate arv langenud 10 500ni. Samal

ajal on palgad puidutööstuses tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 12%: sektori keskmine töötasu oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1809 eurot (2022. aasta esimeses kvartalis 1621 eurot).

Sektori esindajate sõnul seisab Eesti puidutööstus silmitsi madala tööhõive ja vananeva töötajaskonnaga. Tingituna rahvastiku madalast iibest, tööealiste inimeste arvu vähenemisest lähitulevikus ja vähesest huvist eriala vastu noorte seas, võib probleem järgnevate aastate jooksul süveneda ning seetõttu võib eeldada, et palgakasv sektoris jätkub ka edaspidi.

Tootmine on muutunud veidi efektiivsemaks Puidutööstuse efektiivsusnäitajad on võrreldes 2022. aasta lõpuga stabiilsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on puidutööstusettevõtete käive töötaja kohta kasvanud 21,1% tulenevalt nii hindade kasvust kui ka töötajate arvu vähenemisest. Kuivõrd Eesti aastane inflatsioonitase 2023. aasta esimese kvartali seisuga oli 17,1%, jäi aastane sektori efektiivsuse reaaltõus umbes 4% juurde.

Järgnev aasta tõotab Eesti puidusektorile tulla keeruline, kuna Eesti puidutööstuse eks-

kaasnevates sektorites. Samas on valitsus võtnud eesmärgiks suurendada puidu väärindamist Eestis kohapeal. Sektori esindajate sõnul on puidukeemia puhul tegemist uuendusliku valdkonnaga, mis aitaks pikendada kohaliku puidu tarneahelat ja tekitada Eestis uue ringbiomajanduse lüli. Kuigi lähitulevik tõotab puidusektorile tulla raske, on minevik näidanud, et Eesti puidutööstus kohaneb kiiresti ja on suutnud nii käivet kui ka kasumit kasvatada ka kõige karmimatel kriisiaastatel. Varasemate aastate kõrgetest investeeringutest tulenevalt on Eesti puidutööstusettevõtted hästi automatiseeritud, digitaliseeritud ning keskmisest kõrgema tootlikkusega. Lisaks võib loota ka osalist puiduhindade allapoole korrektsiooni seoses energiahindade taltumisega Euroopas.

Allajäämine rahvusvahelises konkurentsis

Selleni, et Eesti pole tööstusinvesteeringute sihtriigina atraktiivne, on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul viinud mitmed siseriiklikud otsused või tegematajätmised ja nii jäävad siinsed ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis alla.

port on peamiselt Skandinaavia maadesse, kus ehitus- ja kinnisvarasektori kasv on asendunud langusega. Seda eriti Rootsis, kus väljastatud ehituslubade arv on tugevasti langenud võrreldes eelnevate aastatega. Lisaks on langenud tarbijakindlus kõikidel olulistel puidusektori eksportturgudel ning tööstuse klientidel on suured laoseisud, mille müük võtab tavapärasest rohkem aega.

Aprillis avaldatud koalitsioonileppest selgus, et uus valitsus lähiaastatel raiemahte suurendada ei kavatse, mis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu sõnul mõjutab otseselt tööhõivet metsanduses ning sellega

Liidu tegevjuht Henrik Välja on öelnud, et selleks, et tööstus konkurentsivõimeliselt toimiks, vajab ta pidevalt moderniseerimist, pidevalt investeeringuid. Investeeringuotsuste tegemiseks on vaja teatud kindlustunnet tuleviku ees, et investorid on oma investeeringu pealt võimelised ka tulu teenima. See väga pikalt kestnud diskussioon metsade majandamise ümber on selle olukorra tekitanud.

Poliitikud on öelnud, väiksema lisandväärtusega tooted ei saagi olla konkurentsivõimelised.

„Otse palgist kõrgema lisandväärtusega tooteid üldiselt ei toodeta. Ikkagi enne on saeveskid, siis võib-olla veel hööveldaja ja siis tuleb maja või disainmööbel või muu järgmine asi. Me ei saa öelda, et me neid esimesi väärtustamisastmeid üldse ei hinda või ei vaja. Need on vajalikud ka selleks, et hiljem neid kõrgema lisandväärtusega tooteid toota,“ ütles Välja ERRile antud intervjuus.

Tootmise efektiivsus puidutööstuses sõltub paljuski tehnoloogiast.

Paljude puitmajatehaste laod on täis ja ootavad müüki.

FOTO: AGO TAMMIK

Ulukitõrjevahend Trico muudab töö kiireks ja efektiivseks

Trico on looduslik ja efektiivne taimekaitsevahend metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatud kahjustuste vältimiseks okasning lehtpuudel. Tänu laialdasele kasutusele Rootsi ja Soome metsanduses ning sealsetele rahulolevatele klientidele võib kindel olla, et Trico süstemaatiline kasutamine tagab kaitse ulukikahjude eest.

Looduslik ja usaldusväärne toode

Trico on kestlikult hangitud looduslik toode, mille peletusefekt seisneb lõhnas. See ulukitõrjevahend koosneb veest ja lambarasvast, mille tõttu kaob sõralistel igasugune huvi maitsta taime isegi möödaminnes. Samas on toode ohutu nii inimestele kui ka loomadele ega mõju kahjulikult töödeldavatele taimedele ja looduskeskkonnale. Lisaks looduslikule päritolule on Trico ka väga efektiivne

ja suudab kaitsta kõiki puuliike kõigi hirvlaste eest. Pikaajaline kogemus Rootsis ja Soomes on näidanud, et sõralised ei harju vahendi spetsiifilise lõhnaga, mis tähendab, et nii noored kui ka vanemad puud ja taimed jäävad terveks.

Noored puud on kaitstud

Trico tootjate jaoks on metsauuendus väga oluline ja nad mõistavad, kui tähtis on, et see õnnestuks. Metsa uuendamise esimene suurim katsumus

Kasutamine

Istikutel pritsitakse ladvakasve, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasve üks-kaks korda aastas ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pihustada tüved üle vastavalt vajadusele.

Lõhnatoime moodustamiseks piisab umbes 4 ml taime kohta. Ühe hektari kuusetaimede pritsimiseks jätkub 10 liitrist peletusvahendist.

Kui oled metsaühistu liige ja soovid taotleda toetust ulukikahjustuste ennetamiseks, soovitame alustada pritsimisega 12. oktoobrist, kui ulukikahjustuste ennetamise toetuse taotlus on esitatud ja oled teavitanud ühistut töödega alustamisest.

Miks valida Trico?

n Kiire ja efektiivne töötlemine (pritsitav valmissegu).

n Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (umbes 8 kuud).

n Saab töödelda nii okas- kui ka lehtpuid.

n Kasutatav istikust palgipuuni – tüve pritsimine tagab kaitse sarvesügamise ja koorimise vastu.

n Pärast töötlemist hästi nähtav.

ongi uute puude kaitsmine pärast istutamist, eriti metsloomade eest. Jahtimine võib küll sel puhul olla tõhus, kuid mitte ainus lahendus. Trico tagab, et metsaomanike jõupingutused tasuvad end ära ja noored puud saavad hirvlaste kahjustustest puutumatult areneda. See on asjatundliku ja moodsa metsamajanduse kuldstandard.

Trico püsib puudel sügisest sügiseni

Meie vihmaste sügiste ja märgade talvedega võib kahtlemata tekkida küsimus Trico

vihmakindluse kohta. Vastuse sellele murele võivad anda 70 välikatset ja rahulolevad kliendid, kes on seda toodet kasutanud juba 20 aastat. Trico on vihmakindel peletusvahend ja piisab, kui seda pihustada kord aastas.

Ja ka selle ühe korra muudab eriti mugavaks fakt, et Trico on kasutusvalmis pihustustoode.

Seda on kiire ja lihtne kasutada, mis suurendab tootlikkust, vähendades samal ajal töötunde. Trico sobib igale maastikule, kuhu saab seljapritsi kaasa võtta.

Rohkem infot: www.systemseparation.ee/ulukitorjevahend-trico/ või www.metsauhistu.ee/trico-taimekaitsevahend/

METSAÜLEM: parim metsamajandamisviis on uuendusraie

Suures metsafirmas, nagu igas teiseski suurtootmises, on võtmesõnaks efektiivsus. Aktiivse metsamajandamisega on metsast saadav tulu suurem, leiavad ka teadlased.

Metsagrupp OÜ on üks Eesti suuremaid metsafirmasid, kelle suur osa kinnistuid paikneb Pärnumaal. Ettevõtte Pärnumaa metsaülem Andro Lemmik ütleb siinseid metsi kirjeldades, et need on põhiliselt sega metsad. Kohati vesistel, kohati liivastel maadel kasvavad metsad on suures osas keskealised.

„Põhiliselt teeme uuendus- ja harvendusraieid, raiumise juures on oluline ka turusituatsioon ehk et müüa tuleb võimalikult kasumlikult. Raiume niipalju, kui jõuame,“ räägib ta.

Suured mahud eeldavad võimsa tehnika olemasolu. Harvendusraieks on metsaülemal kasutada kaks komplekti harvesterist ja kokkuveotraktorist koosnevat masinaparki, uuendusraieks üks komplekt, pluss metsaveomasin. Kui on tipphooaeg, tuleb võtta alltöövõtjaid raietöödele lisaks, samuti võsatöödele, sest tööd on Pärnumaa metsades tohutult.

Tööde planeerimisel väga palju pead murdma ei pea, sest metsi majandatakse vastavalt metsamajandamise kavale. Kuna Andro Lemmik on etteval-

mistuselt metsakorraldaja, on metsamajandamiskavad tema teha. Mehe tulemuslikku tegevust on märgatud ja ta on üks tänavusi kandidaate ka parima metsamajandaja tiitlile.

Noortes lehtpuumetsades tehakse valgustusraiet, kui mets on kasvanud 10–15 aastat. Metsades, kus on enamasti okaspuud, tehakse valgustusraiet kahel korral, raiudes algul välja kõik lehtpuud ja teisel korral jäetakse need lehtpuud, mis kasvavad sobivates kohtades, alles.

Sellise mastaabiga ettevõte peab olema efektiivne, kuid samas majandama kõikidele headele tavadele vastavalt. Andro Lemmiku arvates on parim metsa majandamisviis uuendusraie ja pärast seda kohe uue metsa rajamine, hooldamine ning üleskasvatamine.

„Iga ettevõte peab kasumit teenima, nii ka mets. Metsaga on sama mis viljagagi – kui see on küpsenud ja täis kasvanud, tuleb see koristada, et saaks jäl-

le uue kasvama panna,“ selgitab ta metsamehe mõtteviisi. Metsagrupp kuulub ühistusse Ühinenud Metsaomanikud ja materjali müüakse enamjaolt Puidumüügikeskuse kaudu. Samuti on üheks olulisemaks müügiartikliks vineeripakk.

Aktiivne

metsamajandamine on tulemuslikum Et aktiivne metsamajandamine annab parema tulemuse, kirjutas Eesti Maaülikooli teadlane Jürgen Altosaar tänavu 24. mai Maalehes avaldatud artiklis. Ta kirjutas, et inimese poolt metsade kultiveerimine on nii meil kui ka Põhjamaades laialt levinud. On üldiselt teada, et raiesmikele istutatud noorte puude kasvu võivad takistada paljud tegurid, näiteks vohav muu taimestik, põud, külmakahjustused ja männikärsakas.

Neid riske on võimalik metsa kultiveerimise võtetega maandada. Head viisid

Usaldusväärne metsahooldus!

Metsagrupp OÜ metsaülem Andro Lemmik.

selleks on istutusele eelnev maapinna ette valmistamine ning suuremate mõõtmetega ja metsaselektsiooni teel saadud paremate geneetiliste omadustega taimede istutamine.

Maapinna ettevalmistus, puude istutamine ja valgustusraie tagavad looduslikult uuenenud ning hooldamata puistutega võrreldes suurema puidu juurdekasvu ja tagavaraga puistud.

Metsade kultiveerimiseks ja noore metsa hooldamiseks Eestiski laialt levinud võtete kasutamine on tulemuslik, sest sellistes puistutes on tüvepuidu juurdekasv ja tagavara suurem kui looduslikult uuenenud metsades.

See on oluline nii tõhusama süsinikusidumise kui ka puidu kui toormaterjali seisukohast.

Metsade kasvu sõltumist kultiveerimisvõtetest ja noore metsa hooldusest on uurinud Rootsi teadlased eesotsas Axelina Jonssoniga, tehes seda 1980. aastatel üle kogu Rootsi rajatud katsealadel. Katsealad kasvasid eri muldadel, mis võimaldab tulemuste põhjal teha laiemaid üldistusi kui vaid ühe kasvukohatüübi piires.

Aktiivne metsauuendamine, istutamisjärgne hooldus ja valgustusraie andsid tulemuseks suurima tagavaraga puistud: keskmine tagavara 32–37aastastes puistutes oli 175 kuupmeetrit hektari kohta. See oli palju suurem sama vanadest keskmise intensiivsusega ja loodusliku uuenduse teel hooldamata puistutest, kus vastavad näitajad olid 124 ja 78 kuupmeetrit hektari kohta.

Muidugi tähendas see ka erinevusi puistute kasvu kiiruses.

Jonsson ja tema kolleegid modelleerisid puistute keskmised aastased juurdekasvud kogu raieringi kohta ning need olid vastavalt 7,2, 6,5 ja 4,2 kuupmeetrit hektari kohta aastas.

Suure intensiivsusega uuendatud aladel esines 30–35 aastat pärast kultuuride rajamist ligi 70% kultiveeritud puuliikide esindajaid. Keskmise intensiivsusega uuendatud aladel oli istutatud puudest alles pisut alla poole.

Mõlemal katsevariandil oli istutatud puudele lisandunud looduslikult kasvama hakanud puid. Väikese intensiivsusega uuendatud ehk looduslikule arengule jäetud aladel kasvasid valdavalt lehtpuud.

Artiklis järeldatakse, et edukam metsakultiveerimine tagab noorte puude jõudsama kasvu ja seega efektiivsema süsinikusidumise. Suurema tagavaraga puistud rahuldavad paremini ühiskonna vajadust puidu järele, võimaldades asendada

Parim metsamajandamisviis on uuendusraie ja pärast seda kohe uue metsa rajamine, hooldamine ning üleskasvatamine.

fossiilseid materjale puiduga. Ühtlasi tähendab see, et produktiivsemate puistute korral on sama koguse puidu tootmiseks vaja väiksemat maa-ala.

Metsauuendus Pärnumaal Metsa uuendamisel vaadatakse Metsagrupp OÜs seda, millist tüüpi kasvukohaga on tegemist. Kuusikud üldiselt istutatakse ja ehkki on katsetatud ka kuuse seemnekülvi, pole see end eriti õigustanud. Kuid mändide puhul tehaksegi enamasti seemnekülve mineraliseeritud maale. Lehtpuumetsade uuendamiseks midagi ei istutata ega külvata, seal uueneb mets looduslikult ning seda kujundatakse valgustus- ja harvendusraietega.

Üldiselt on Andro Lemmik seda meelt, et monokultuursetele metsadele peaks eelistama segametsi, sest sellistes metsades ei ole kahjustused nii laastavad kui monokultuursetes metsades. Kindlasti tuleb tänapäevase mõtteviisiga metsaettevõttes hoolikalt jälgida seda, et metsad oleksid majandatud säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Just sellisest metsast varutud puidule saab taotleda FSC-sertifikaati. „Ilma selle sertifikaadita saab tänapäeval vist müüa ainult küttepuitu,“ arvab Lemmik. FSC-sertifikaat annab kindluse, et toode on pärit vastutustundlikult majandatud metsadest. See tähendab, et majandamisel on arvestatud

kõigi osapoolte keskkondlikke, ühiskondlikke ja majanduslikke huvisid. FSC-märgis annab puittoodetele usaldusväärse ja rahvusvahelise tunnustuse, mis aitab avada uusi turge. Tarbijateadlikkus ja nõudlikkus kasvab pidevalt ning nii ka nõudlus FSC-puidu järele. Andro Lemmik selgitab, et ka järelevalve selle üle, et majandamine toimub vastavalt sertifikaadi nõuetele, on üpris range. Ta ütleb, et igal aastal saabub kontroll, kes käib tiiru metsas, kontrollib metsade kohta käivaid andmebaase ja uurib raielangi läbi veendumaks, et mets pole segi pööratud ja on jäetud kindel arv säilikpuid. Samuti kontrollitakse töös olevaid ma-

sinaid, ega need ülemääraselt loodust reosta, ning vesteldakse ka langetustraktorite operaatoritega töö- ja palgatingimuste üle ning kontrollitakse nende turvavarustust.

Heade metsamajandamistavade juurde kuulub ka linnurahuga arvestamine ja Andro Lemmiku sõnul on ju aastatega välja kujunenud nii, et suure sulaga muutuvad metsad pehmeks ja lindude pesitsemise ajal ei ole võimalikki metsa teha. Suvel on puidu vastuvõtupunktid kinni, siis on ju normaalne, et ei raiuta.

Perspektiivne süsinikukaubandus

Rohepöörde valguses on ettevõte liitunud ka süsinikukaubandusega ja osaleb Ecobase’i kaudu süsinikuturul. „Liitusime alles aasta tagasi, nüüdseks on süsteemis osalevad tükid üles antud. Selles osalevad metsastatud põllumaad, mida pole mõtet harida. Seal on nüüd 50 hektarit värskelt istutatud metsa, mis 40 aasta jooksul on süsiniku sidumise osas kõige efektiivsem. Metsa tuleks ju istutada niikuinii, aga kui sellega on võimalik ka süsinikukaubanduses osaleda, on see veel lisaväärtus. Arvestused süsiniku sidumise kohta tehakse iga viie aasta tagant ja tulevikus saab loodetavasti selle kvoodi maha müüa ning selle eest ka raha. Kui suured need summad olla võiksid, hetkel ei tea, sest ilmselt hakkavad need hinnad ka kõikuma.“

Istutamisjärgne hooldus annab männinoorendikule kasvukiirust juurde.

Säästlik metsamajandamine on võimalik

Ligikaudu kolmandik Eesti metsamaast on füüsiliste isikute omanduses. Samas on aastate jooksul tekkinud müüt, et metsaomanikud on loodusvaenulikud ja tegutsevad vaid kasusaamise eesmärgil. Seda müüti püüab lõhkuda ka Erametsaliidu korraldatav parima metsamajandaja konkurss.

Tänavu juba 19. korda kor raldatav parima metsa majandaja konkurss on ridamisi esile toonud kandidaate, kes oma säästva ja aastakümneteks paika pandud plaanidega on metsamajandamises leidnud endale pigem hobi kui töö. Nende puhul on märk sõnadeks mitmekesisus, hooldusraie ja keskkonna säästlikkus.

Nii näiteks räägib Tartumaal metsi majandav Jüri Ketner, et tema metsas on esindatud kõik kodumaised puuliigid. Kui ta 30 aastat tagasi vanaema maad endale sai, leidus sellel 20hektarilisel kinnistul nii metsi kui ka põllumaad. Metsad olid üsnagi hooldamata ja tormimurdu täis. „Seal oli ka üks kahe hektari suurune tükk, mida kolhoos oli kasutatud põllumaana, ehkki see oli väga kiviklibune, nii et õigeks põllumaaks see tegelikult kõlbulik ei olnud. Seega otsustasin sellele paarile hektarile metsa peale istutada, sest mõtlesin, et nii on maad otstarbekam majandada,“ selgitab Ketner, kellel on ka EPA metsandusharidus.

Jüri kirjeldab, et 30 aastat tagasi käis istutamine labidaga: „Panime ühele ruutmeetrile ühe taime, mõeldes, et ega kõik ikka kasvama lähe. Tegelikult aga läks kasvama enamik taimi ja nüüdseks on üles kasvanud tihe kuusemets. Et ma seda ka altpoolt ei laasinud, saigi mets nii tihe, et ka põdrad ei pääse sinna sisse.“

Enamik Ketneri pere metsadest paiknevad lahustükkidena erinevate looduslike tingimustega aladel, seega tuleb ka igat tükki erinevalt majandada ja enamasti käsitööna. See on ka pere valik, sest lageraieid nad oma metsades teha ei soovi.

Õnneks on isale abiks poeg Sven, kellest on isa jälgedes saanud metsandushuviline ning peamine töötegija metsas. Et metsatöö oleks ikka tehtud kõikide reeglite järgi, täiendas ta oma metsandusteadmisi Luua metsanduskoolis.

Mets tulusalt korda

Jüri Ketneri sõnul majandavad nad oma metsi sel põhimõttel, et kõik vajalikud hooldustööd oleksid tehtud ja hooldustöödest saadu müüakse mõningal määral tarbepuuks ning ka kütteks. Oksad ja vähem väärtuslik

metsamaterjal veetakse kokku käsitsi ja müüakse hakkepuiduks graanulitehasele.

Iga metsatükk esitab omamoodi väljakutseid. Näiteks jõekaldal paiknevas metsas saab töid teha vaid talvel, kui maa on külmanud ja pääseb tehnikaga lähemale. Selliseid talvi jääb aga järjest harvemaks ja nii on isa-poeg puude kättesaamiseks püüdnud tüvesid kaldast üles vintsida. „See on ikka väga suur käsitöö: iga tüvi tuleb all järgata ja siis vintsiga üles sikutada. Raske, aga üsna huvitav,“ nendib metsamees. Metsamaa tikub olema liigniiske, seegi raskendab metsatöid. „Vaja oleks maid parandada ehk kuivenduskraave süvendada. Selle tarvis peaks aga kõigepealt puhastama kraaviperved ja talvel külmanud maaga välja vedama, et siis saaks kohale tuua raskema tehnika kraavide süvendamiseks,“ arutleb Ketner.

Väga oluliseks peavad nad oma metsas ka metsauuendust. Kõigepealt on istutatud puutaimed harvendatud ja võsast puhastatud ning pandud kasvama

Iga metsatükk esitab omamoodi väljakutseid. Näiteks jõekaldal paiknevas metsas saab töid teha vaid talvel, kui maa on külmanud ja pääseb tehnikaga lähemale.

põllumaaks mittesobilikele aladele. „Mõni on küsinud, kas teete siin parkmetsa,“ muheleb Jüri. Ta lisab, et metsas ei saa teha otsuseid hetkeemotsiooni pealt, sest siin toimuvad muutused aastakümnetega ja vigu parandada eriti ei lasta.

Otsekohe tuleb hakata ka noori taimi metsloomade rünnakute vastu kaitsma. Selleks kasutatakse oranže ladvakaitsmeid, mis takistavad kitsi ja põtru noorte puutaimede latvu söömast. Igal aastal tuleb jälle kõik need puukesed üles otsida ja ladvakaitse uude asendisse panna.

Metsa sobib väiketehnika

Kõige olulisemateks abilisteks metsatöödel peab Jüri Ketner mootorsaagi, väikest, alla kahetonnist Ponsse Bisoni tüüpi kokkuveotraktorit ja ATVd, millega käib põhiline metsa väljavedu. Ülejäänud vajaliku tehnika rendivad nad metsaühistu kaudu. Ketneri sõnul on see väga mugav võimalus, kuid sageli tuleb vajaliku tehnika saamiseks järjekorras olla, sest tavaliselt on paljudel teistelgi vaja samal ajal just sedasama tööd teha.

Viimati soetas pere endale väikese metsaveohaagise, mis sobib pisema traktori või ka ATV haakesse. Selle haagise teeb pere vajadustele eriti so bivaks asjaolu, et ka haa gise ratastel on veojõud ja nii on sellest rohkem kasu näiteks jõekallastel töötades.

Lageraiet Jüri Ketner oma metsas teha ei plaani, kuigi ütleb, et suuremates metsades on see omal kohal: „Langid uuendatakse kohe pärast metsa mahavõtmist ja juba kuue aasta pärast kasvab samal kohal kena noor mets. Vahepealsel ajal, mil pinnas on segi pööratud, pole see pilt muidugi eriti kena vaadata.“

Lisaks hooldusraietele on vaja regulaarselt teha ka sanitaarraiet, sest kuusikutele teeb

liiga kuuse-kooreürask. Üraskite tõrjumine on samuti üsnagi töömahukas, sest pidevalt tuleb jälgida putukate tegevust, langetada ja õigel ajal välja viia püünispuud. Plaanis on katsetada ka feromoonpüüniseid, et pahalasi ohjeldada.

Jüri Ketner on Otepää looduspargi loodusvaht, kes peab oma südameasjaks inimestele metsa olemuse ja selle väärtuste tutvustamist. Ehkki metsamehe tööd kipuvad segama nii metskitsed kui ka kobras, kes oma tammidega maad liigniiskeks muudab, teab Ketner, et mets on loomadelegi kodu. Nendega peab arvestama ja kui nad kipuvad pahandust tegema, tuleb nad üle kavaldada.

Peeter Änilase mitmekesine mets

Ka Peeter Änilase Vooremaal asuvas metsas rõõmustab omanikku looduslik mitmekesisus ja seal elavad loomad-linnud.

Ta kinnitab, et kuna metsatöö on üks tema hobidest, sõidab ta ka näiteks mõnikord puhkepäeval oma metsas ringi ja lihtsalt vaatab seda. „Nii saan oma eraldistest ülevaate, plaanin mõttes töid, mida on vaja hakata neis tegema, ja muidugi kohtun kõikvõimalike metsa-

Lisaks hooldusraietele on vaja regulaarselt teha ka sanitaarraiet, sest kuusikutele teeb liiga kuusekooreürask.

elanikega. Neid on mul siin metskitsedest kuni mäkradeni, isegi kaks konnakotkast elavad mul siin, sest siin on väga vaikne ja inimtühi piirkond. Nende pesitsuskoht on kaitse all ja selle eest saan isegi väikest toetust. Kuid nende suursuguste lindude liuglemist kõrgel taevas on ikka väga ilus vaadata,“ kinnitab mees.

Peeter Änilase 35 hektaril paiknevad metsad on enamasti segametsad. „20 hektaril kasvab korralik segamets, mida tuleb pidevalt hooldada, teha valgustus- ja harvendusraiet,“ jutustab ta. Lisaks sellele leidub veel lahustükke, kus endised heinamaad on pooleldi liigniisked, sest aastakümneid vanad maaparanduskraavid enam ei toimi.

Hooldusraiet teeb ta eraldiste kaupa, vastavalt sellele, millises eas mets on. Valgustusraiet tuleb teha siis, kui tüve ümbermõõt on 8 cm, üle selle vajab juba harvendusraiet. Valgustusraiest tulev võsataoline materjal läheb hakkepuiduks, harvendusraiest saab juba tarbe- ja küttepuitu.

„Iga metsa majandamise eesmärk on ikka tulu saada,“ möönab Änilane. Ta lisab, et metsatöö on talle justkui pensionipõlve elustiil ja ta müttab metsas meeleldi ka võsavikati või mootorsaega. Muidugi tuleb osa vajalikest töödest ka sisse osta: „Ma pole aastaid nii palju raiunud kui viimasel aastal, sest seda on toetanud sood-

sad hinnad, samuti avas PRIA täiendava toetusvooru hooldusraieks ja sealt saadud toetusrahaga sain hooldada koguni 13 hektarit rohkem, kui algselt plaanisin. Toetus katab vähemalt veerandi ühe hektari hooldamiseks kuluvast rahast.“

Põhiliselt müüb ta küttepuid ja et hinnad on olnud müügiks väga head, ostab ta oma metsast tulevale materjalile lisaks ka mujalt puitu juurde, et neid siis kuivade halgudena edasi müüa. Hooldusraie on aga töö, mis kunagi tehtud ei saa, sest heal ja niiskel pinnasel kasvab võsa kiiresti.

Hea koostöö metsaühistuga

Peeter Änilane ei ole metsandust otseselt õppinud ja kõik teadmised on tulnud jooksvalt, vastavalt vajadusele. Ta lisab, et kõikvõimalike probleemide korral, mis metsamehel ette tuleb, saab ta nõu ja abi Vooremaa Metsaühistult, mille liige ta juba pea veerand sajandit olnud on. „Ühistust saan rentida tehnikat, samuti aitab see korraldada metsauuendust ja saada metsaomanikule vajalikku teavet.“ Änilane loodab, et tema hooldatud metsas on peale metsloomade mõnus olla ka seenelistel-marjulistel ja matkajatel. Seetõttu osaleb ta Metsarahva päevadel ja korraldab metsahuvilistele oma metsas matku, kus räägib nii oma metsa majandamise põhimõtetest kui ka kõigest sellest, mis teda metsa ja looduse juures paelub. Lisaks puidule annab mets ju ka seenimarju, ravimtaimi, kasemahla, kuid sel on ka riigikaitseline külg. Kaitseliitu kuuluv Änilane on mures, et viimastel aastatel võetakse meil metsi maha teeservadest, mis on aga sõjalise kallaletungi korral esimene võimalus, kuhu kaitsjad saaksid vajadusel varjuda. Just seetõttu on ta oma metsa teeservadesse kasvama jätnud. Et võitlejad metsa kaitsvatest omadustest rohkem aimu saaksid, lubab ta ka enda maadel kaitseliitlastel õppusi korraldada.

Väiksemad metsamajandajad eelistavad monokultuursetele metsadele looduslikke segametsi.

Peeter Änilane loodab, et tema metsas on mõnus nii loomadellindudel kui ka inimestel.

FOTO: MARI KARTAU

Jüri Ketneri ja Sven Kochi hooldatavatel metsatükkidel on väga erinevad looduslikud tingimused. FOTO: MARI KARTAU

Kuuse-kooreürask osutab metsade seisukorrale

Kuuse-kooreürask ei ole meile tulnud kusagilt väljastpoolt, ta on meie loodusele omane liik. Kuid viimastel aastatel on üraskite tekitatud kahjud olnud märkimisväärsed ja tõstnud päevakorda küsimuse, kuidas nendega võidelda.

Üraskite plahvatuslikule levikule on kaasa aidanud kliima soojenemine, viimaste aastate soojad talved ja põuased suved ning karmide talvekülmade puudumine. Soojem kliima tähendab üraskite jaoks seda, et nad suudavad tekitada ühe aasta jooksul juba kaks põlvkonda järeltulijaid, seega on ka metsa kahjustajaid poole rohkem. Maaülikooli nooremteadurid Kristjan Ait ja Argo Orumaa toovad oma vastavateemalises uurimistöös välja, et üraskite arvukuse kasvule aitavad kaasa mitmesugused häiringud metsas. Nendeks on näiteks tormi kolded, lageraie,

liiga intensiivne hooldusraie, kokkuveoga seotud juure- ja tüvekahjustused, puudulikest kuivenduskraavidest tingitud üleujutused, mis mõjutavad pindmise juurestikuga kuuski.

Et kliima soojenemine on ülemaailmne probleem, pole üraskitega võitlemisel ka teistes riikides suuremat edu saavutatud. Kahjustusi püütakse ära hoida sanitaarraiega, kuid on ka leitud, et traditsioonilised metsamajandamise meetodid ei pruugi praegustes oludes enam tõhusad olla. Kui sanitaarraiet tehakse vaid ühel kinnistul, levib ja kestab üraskite kahjustus samas piirkonnas ikkagi edasi

ning jõuab peagi jälle samasse kohta tagasi.

Samas pakub tänapäevane tehnoloogia ka üraskitevastases võitluses abi. Nimelt võimaldavad satelliidi pildid ja ortofotod üraskikoldeid ning häringualasid tõhusamalt üles leida ja seeläbi materjali õigel ajal realiseerida või kahjustuste levikut ennetada.

Samuti leiavad teadlased, et kuusikute halba seisukorda ei saa pelgalt üraskite süüks panna –see põhjus võib olla kompleksne ja sageli ka silmale nähtamatu. Seega tasub üraskit vaadata osaliselt ka kui metsa tervise indikaatorit.

METSAMASINATE LINTIDE MÜÜK

COMBY TRACK

Mõeldud metsatöödeks tihti vahelduva ja muutliku pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm.

Mitmekülgsete omadustega lindid aitavad teil metsatöid teostada ka väga kiiresti muutuva pinnasega metsas.

CLT TRACK

Mõeldud metsatöödeks kuiva, kivise ja mägise pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 820, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse vedavusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga mägisel pinnal.

ECV KANDVAD LINDID

Maksimaalse kandevõimekusega.

Lindilabad pikkustes 1000, 1100 ja 1200 mm. Aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

ECV AGRESSIVE

Ülimalt kandvad ja ka suurpärase haardeomadusega.

Lindilabad pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm.

Maksimaalse kande- ja haardevõimekusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

Võru maakond, Puiga küla, Tööstuse 8, tel 5802 7450, info@restored.ee

Sanitaarraie ja püünispuud Keskkonnaagentuur annab oma kodulehel soovitusi kuuse-kooreüraski leviku vähendamiseks. Üheks võimaluseks on kahjurite poolt värskelt asustatud puude ülestöötamine ja püünispuude kasutamine. Nendeks on eelneva aasta kahjustuskolde lähedal

kasvavad puud, mis on nõrgestatud või vigastatud. Kevadisteks püünispuudeks sobivad ka sügistalvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Nende asukoht peaks jääma kolde lähedale ja asukoha valikul peab arvestama ka seda, et püünispuud ning ka lähedal asuvad puud, mille on üraskid asustanud, tuleb metsast mõne nädala jooksul pärast puude asustamist välja vedada.

Pärast üraskilendlust ja -asustust otsitakse üles ning raiutakse ka täiendavalt lisanduvaid värskelt asustatud jalal kasvavaid puid. Eelistada tuleks

mootorsaega püünispuude langetamist.

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid. Püünispuud tuleks panna väikeste gruppidena ja iga grupi peale 1–2 feromoonpreparaati, millest eralduvate lõhnaainete abil saavutatakse võimalikult suurem üraskite asustustihedus püünispuude tüvel.

Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2–3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja

Eesti puiduturul on kummalised ajad. Alles me ei suutnud ära imestada, kuhumaani hinnad tõusta võivad, nüüd aga nende langemise kiiruse üle.

Üraskite tegevusjäljed kuusetüvel.

haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juunikuus täiendavalt sõsarhaude.

Raiumisest ei pruugi abi olla

Eesti Looduse Fondi blogis aga leitakse, et üraski levikule on pinnase ette valmistanud monokultuursete kuusikute istutamine, mis on toimunud juba aastakümneid tagasi, ning sellele annavad hoogu juurde lageraied, mille käigus tekkivates metsaservades on kuuskede tüved „alasti“ ja päikese meelevalda jäetud. Kuusikutes aga puudub üraski levikut takistav mitmekesisus – iga järgmine puu on uus toidulaud ja seda ei pea kaugelt otsima.

Lageraie käigus tekkivates servades kasvavate kuuskede vastupanuvõime on neile harjumatute tingimuste tõttu aga nõrgestatud. Kuuse-kooreüraski arvukuse kontrolli alla saamisel tuleb kasutada pikaajalisi ja hästi läbi mõeldud meetodeid, mõtlematud raied võivad kahjusid süvendada.

Eesti Looduskaitse Fondi blogis leitakse, et mitmekesine mets, kus leidub mitut liiki puid, erinevaid putukaid ja linde, on vastupidavam nii põuale kui ka kuuse-kooreüraskile. Puuliikide mitmekesisus pikendab vahemaid, mida üraskil läbida tuleb, et järgmine talle elupaigaks sobiv kuusk leida. Putuka-

ja linnuliikide seas leidub aga neid, kelle jaoks ürask, tema munad või vastsed on sobilik suutäis ning kes seeläbi aitavad üraski levikut kontrolli all hoida. Looduslikud üraskite vaenlased on rähnid, sipelgmardikad, üraskikärbsed jt. Sellist mitmekesist metsa, mis kuuse-kooreüraskile paremini vastu peab, võib leiduda ja saab kujundada igal pool, nii majandusmetsas kui ka kaitsealadel. Kuivõrd kaitsealadel on raievõimalused piiratumad ja metsad üldjuhul kujunenud looduslikult, on seal ka eelkirjeldatud tingimustele vastavaid metsi rohkem. See, kui seal üraskist kahjustatud kuused ja teised ümberkaudsed kuused maha võtmata jäetakse, ei põhjusta kuidagi üraski edasi levimist, vaid hoopis vastupidi – pidurdab seda. Esiteks annab see võimaluse üraski eelmainitud looduslikele vaenlastele, teiseks saavad raiumisest loobumisel eluvõimaluse kuused, mis on samas paigas üraskirüüste tingimustes ellu jäänud ning mille geneetiline materjal on järelikult vastupidavam ja seega väärtuslik.

Raie ei ole lahendus

Kuigi metsades on hakatud üraski leviku ettekäändel hoogsalt raieid tegema, pole sel ekspertide hinnangul üraski levikule soovitud mõju.

Sanitaarlageraie, mida praegu laialdaselt kasutatakse, ei ole üldjuhul sobilik tõrjemeetod ja võib pikas perspektiivis olukorda hullemaks muuta. See

ei sobi lahenduseks, sest selle käigus eemaldatakse ka üraskiründes ellu jäänud kuuski, mis tulevikus suudaksid tõenäoliselt nii põudade kui ka üraskirüüstega paremini toime tulla, samuti sarnaste omadustega järelkasvu anda. Teine oluline põhjus, miks üraskiprobleem metsades nii suureks on paisunud, on lageraiete käigus tekkivad avatud servad. Sellised servad muudavad metsad tormihellaks ja seni teiste puude varjus kasvanud puude tüved avatakse raie tagajärjel järsult soojusele ning valgusele, mis nõrgestab kuuski. Selliste nõrgestatud kuuskede vastupanuvõime üraskitele on madalam ja seetõttu ongi maas-

tikus näha väga palju surnud kuuskedega palistatud lageraieservi.

Üraskid võivad taanduda ka iseenesest Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas nooremteadur Argo Orumaaga uurisid kuusekooreüraski masspaljunemist Lõuna-Eesti kaitsealadel Karula rahvuspargis ja Otepää loodus pargis, kus 2016. aasta Koiva tormile järgnes üraskite laialdane levik. Proovialad rajati ka Karisöödi looduskaitsealale, kus kuusekooreüraski kahjustuste teket soodustas 2018. aasta põud.

Projekti tulemused näitasid, et üraskikahjustuste osakaal väheneb tormialadest kaugenedes ja suuremad üraskikolded jäävad tormialade lähedusse. Põuaga seotud üraskikolded paiknevad pigem hajusalt ja on tormist alguse saanud kolletega võrreldes väiksemad.

Üraskid püünises.

2022. aastal esines Karula RPs ja Otepää LPs vaadeldud tormialade läheduses värskeid üraskikahjustusi vaid 1,7% elusatest kuuskedest. Seega saab nendel proovialadel pidada 2016. aasta tormist alguse saanud üraskikahjustuste levikut vaibunuks.

Eeldatav üraskikahjustuste haripunkt saabub tavaliselt teisel või kolmandal aastal pärast tormi. See aga ei tähenda, et tulevikus nendel kaitsealadel uusi üraskikahjustusi ei võiks esineda. Kui esineb uusi häiringuid – olgu selleks siis torm, põud või metsatulekahju –, on oodata ka uusi üraskikahjustusi. Tormialade läheduses on ellu jäänud tugevamad ja elujõulisemad kuused, millest tormi ning üraskite jõud üle ei käinud. Projekti käigus sai selgeks, et üraskite ohvreiks langesid eelkõige suuremad kuused.

Paremini seisid üraskikahjustustele vastu segapuistutes kasvavad kuused. Kahjustuste esinemise tõenäosus on suurem puhtkuusikutes ning segapuistud on kahjustustele vähem vastuvõtlikud.

Kõigil katsealadel on häiringujärgselt tekkimas puude looduslik uuendus, mille liigiline koosseis on võrdlemisi mitmekesine ja seetõttu ka muutuvates kliimatingimustes üraskikahjustustele vastupidavam.

Teadlaste hinnangul pole uuritud häiringualadel inimese sekkumine uue metsapõlve kujundamiseks vajalik.

Üraskitõrje ja sanitaarraie RMK metsas. FOTO: