Imetamisest. Suurte kogemustega

Imetamisest.

SUURTE KOGEMUSTEGA

Kui imetamine alguses ei õnnestu, ära heida meelt – see ei pruugi kohe muretult kulgeda ka kõige kogenumatel meist. Pool võitu õnnestumisel on olla heas kontaktis iseenda ja beebiga.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ELIKA HUNT

Anneli (40) ja Mark Reinolti (44) peres kasvavad Laura (16), Romili (12), Kendra (9), Iti Harriet (4) ja Uku Erman (11 k). Viie lapse ema, imetamisnõustaja, beebide massöör ja kunagine medõde Anneli teab nii oma kui ka paljude teiste naiste kogemustest, et imetamine ei ole tihtilugu kergete ülesannete killast. Tundub ju küll, et mis seal siis rasket saab olla – ja sa oled õnnega koos, kui sul ja sinu beebil see nii lihtsalt lähebki –, ent tegelikult jääb kahe käe sõrmedest puudu loetlemaks kõiki neid põhjuseid, miks midagi nii loomulikku, nagu seda on oma beebi imetamine, võib viia totaalsesse ahastusse. Enam levinud muredeks on, et sul võib olla väga valus ja beebi ei pruugi kätte saada vajalikku piimakogust, ent varjus peidavad end sageli veel teisedki hädad. Anneli säilitab aga positiivset meelt ja teab, et kui põhjus leitud, tulevad ka lahendused ning peamine on olla heas kontaktis iseenda ja beebiga.

PIDIN PALUMA ABIKAASALT, ET TA LIHTSALT HOIAKS MIND KINNI JA LÜKKAKS BEEBI TISSI OTSA SÖÖMA

Olgugi et meie loo peategelane on ise kogenud imetamisnõustaja, ei ole olnud tema enda viie lapse imetamise lood kaugeltki mitte nii roosilised, kui arvata võiks. Kõik viis lugu on erinevad, oma tõusude ja mõõnadega. Ometi on kõik lapsed saanud lõpuks siiski rinnapiimaga toidetud ja seda koguni aastaid.

Rinnapõletik ja laktoositalumatus

Kui 16 aastat tagasi sündis Anneli esiklaps, leidus infot imetamise erinevate võtete ja murede kohta palju vähem kui praegu. „Kui Laura oli kahenädalane, sain ma väga hullu rinnapõletiku ja mul oli vaid üks raamat, kust lugesin välja, et tuleb ikka edasi imetada, ja seda ma siis ka läbi valu tegin, kuni põletik möödus,“ meenutab Anneli ning arvab tagantjärele, et ilmselt oli imemisvõte alguses vale, rinnanibu läks katki ja põletikul oli lihtne tulla. Erinevalt praegusest polnud tol ajal ka veel niimoodi võtta imetamisnõustajaid, kes oleksid saanud sellist asjade kulgu eos ennetada.

„Kuna Laura oli alati ka keskmisest väiksem beebi, soovitasid arstid anda talle rinnapiimale lisaks kunstpiima. Lõpuks ma murdusin, kui Laura oli natuke üle aasta, andsin talle nädal aega piimasegu ja seejärel oli ta terve järgmise nädala haiglas tilgutite all. Tuli välja, et Laural on tugev laktoositalumatus. Ehkki haiglas veedetud ajaga oli rinnapiim juba peaaegu ära kadunud, hakkasin uuesti imetama ja lõpuks sai ta veel peaaegu kaks aastat rinda, sest mul lihtsalt polnud tol hetkel kuskilt võtta laktoosivabasid tooteid,“ saab ema oma otsustega kokkuvõttes vaid rahul olla.

Lihaspinged ja koljuluud nihkes

Pea viis aastat hiljem sündinud teine laps oli aga algusest peale suurem ja tublim sööja. „Romilil oli tohutu imemisvajadus, samas võttis ka tema rinda alguses valesti, lisaks tõmbus emakas intensiivselt kokku, kui laps sööma asus, ning nii oli kaheksa esimest nädalat imetamine meeletult valus. Pidin paluma abikaasalt, et ta lihtsalt hoiaks mind kinni ja lükkaks beebi tissi otsa sööma. See oli veider valu, sest ma teadsin, et see valu tuleb, kui laps rinnast haarab, aga see kadus ära siis, kui piim tulema ja beebi sööma hakkas. Pidasin selle aja vastu ja ühel ilusal päeval kadus valu lihtsalt ära,“ meenutab Anneli.

Sellist valu kannatades tekib aga tema sõnul vastandlik tunne, et ühelt poolt küll tahad lapsele süüa anda, aga teiselt poolt lükkaks beebi suurest valust eemale. Anneli teab, et sellistel hetkedel löövad paljud naised poole pealt imetamisele käega, sest tõepoolest tundub, et olukord ei muutugi enam kunagi paremaks. Õnneks teadis ta aga juba oma esimesest kogemusest, et imetamise algus võibki olla väga raske, ent hiljem see enamasti laabub. Lõpuks sai Romili rinnapiima tublid kaks aastat ja kolm kuud.

Tagantjärele tarkusena teab ema Anneli aga taas rohkem. Kui Romili oli pooleteiseaastane ja hakkas rääkima, kurtis ta tihti peavalusid. Uuringuid tehes selgus, et tal olid koljuluud nihkes ja servapidi üksteise peal. „Sellepärast võttis ta ka rinda valesti, sest suulagi polnud päris tavapärase kujuga ning nina käigud olid nii väikesed, et ta ei saanud pingutuse korral korralikult hingatagi,“ leiab Anneli ja lisab: „Kõhubeebina läks ta liiga varakult vaagnasse ära, oli

viimased 20 nädalat ühes asendis ja kui ta sündis, siis olid tal ka lihased nii pinges, et ta hoidis ennast kõveralt.“ Kõveraid beebisid kohtab Anneli sõnul tänapäeval järjest rohkem. Lapsed sünnivad üha suurema kaaluga ja nii pole neil enne sündi kõhus ruumi ühest asendist teise liikuda. Kõverus SEDASI ISE PUSIDES põhjustab beebidele aga SAIME LÕPUKS KA lihaspingeid ja valusid ning nii võib teatud OMA IMETAMISE asendites ka imetamine KORDA neile ebamugav olla. Tihti eelistavad siis lapsed vaid ühest rinnast söömist.

Ometi kõik hästi

Anneli viiest lapsest keskmisega oli aga ka selline kogemus, kus imetamisel oligi kõik lihtsalt hästi – algusest peale ja lõpuni välja! „Esimesest päevast võttis Kendra kaalus juurde ja imetamisel polnud meil seekord küll mitte ühtegi probleemi. Laps sai rinda kaks aastat,“ rõõmustab ema.

Nõustajalt nõustajale

„Iti Harriet sündis eelmisest õndsast kogemusest viis aastat hiljem ja temaga oli imetamine taas kord alguses raske. Lausa nii raske, et olin ise küll vahepeal õppinud imetamisnõustajaks, aga sain beebiga kuu aega järjest kaks korda nädalas ka ise imetamisnõustaja juures käia. Sain temalt palju head tuge, sest taas olid mul imetamisel väga valusad emaka kokkutõmbed ja laps püüdis rinda haarata, aga ta suu oli nii pisike ja jõudu vähe, et ta haaras valesti,“ teab Anneli. Iti Harriet kaalus sündides 3300 grammi ja kuna imetamine oli alguses nii konarlik, kaotas ta kaalu ning tagasi sünnikaalus oli ta alles ühekuuselt. Lõpuks sai ta aga kaks aastat ja seitse kuud tublisti rinda, kuni ema oli neljandat kuud lapseootel ning rinnad läksid imetamiseks juba liiga valusaks.

Keelekida

Kui Annelil sündis kõige noorem laps Uku Erman, avastati sünnitusmajas, et beebil

on keelekida. „Selle asemel, et keelekida juba sünnitusmajas ära lõigata, öeldi, et perearst hiljem tegeleb. Ka imetamist mul kui viienda lapse emal ei jälgitud. Tegelikult pole keelekidaga enamasti rinda võtta võimalik. Aga meil vedas, et ma olen ise imetamisnõustaja ja tegemist on väga tubli lapsega, kes on tahtnud esimesest päevast peale isukalt rinda võtta. Sedasi ise pusides saime lõpuks ka oma imetamise korda,“ kirjeldab Anneli.

Väga suur probleem on tema sõnul veel ka ülahuulekida, mida ei lõigatagi lapsel enne ära, kui jäävhambad on suus, et mitte hambumust mõjutada. „Samas kui huulekida on lõpuni kinni, siis hakkab see rinnanibu niimoodi rullima, et see nagu põleks valust, kui laps sööb, ja ega paljud seda pikalt kannatada suudagi. Nii sirutuvad mitmedki emade käed lõpuks kunstpiima järele,“ teab ta oma pikast kogemusest.

Kunstpiim

Hea oli, et Anneli oskas beebide alal kogenuna lugeda Uku Ermani puhul märke, kas ja millal talle keelekida probleemi pärast kunstpiima andma hakata või mitte. Ta võttis rinnapiima tekkimise soodustamiseks apteegis müügil olevaid taimseid kapsleid, pumpas rinnapiima käsitsi välja ja andis beebile seda vahepeal ka pudelist, jälgis lapse enesetunnet, et ta poleks loid, jälgis ka pissi ning kuna beebi pissis tihti ja see ei olnud tumekollane, teadis ta, et muretsemiseks pole veel põhjust. „Seda

MATCHSTICK MONKEY AUHINNATUD NÄRIMISLELUD HAMMASTE TULEKUGA KAASNEVA VALU LEEVENDAMISEKS

Ergonoomiline disain aitab arendada lapse motoorikat juba varakult

Närimislelul on pehmest kummist nupud, mis masseerivad igemeid Lelu, mis aitab igemegeeli peale kanda Monkey lelu kuju võimaldab lapsele varakult tutvustada hammaste harjamist

kõike teadmata ja tegemata ma aga ei riskiks keelekidaga beebi puhul ja annaks lapsele lisaks ka kunstpiima, et ta siiski söömata ei jääks. Muidu võib olukord ikka päris hapraks minna,“ leiab Anneli. Oma kõiki beebisid vaid rinnapiimaga toitnud ema sõnul ei tohiks piimasegu tema arvates kindlasti esmavalik olla. „Kui aga näed, et imetamine ei ole mitte kuidagi ema teema ja see ahistab teda ühel või teisel põhjusel väga ning ta ei taha seda tegelikult teha, siis ega sellest ei ole olulist väärtust ka tema lapsele,“ arvab Anneli ja lisab: „Tähtsam on, et ema oleks õnnelik ja naudiks beebiga koosolemist. Või kui tal on seda vaja, siis jätku beebi kas väljapumbatud piimaga või kunstpiimaga ja lutipudeliga isa või vanavanemate hoolde ning käigu vahepeal näiteks trennis või poes. Peamine, et kui ema koju naaseb, oleks tal taas jagada oma beebile palju rõõmu ja lähedust. Inimesed on erinevad ja kui mõned ei suudagi imetada, siis pole mõtet ennast süüdistada ja halvasti tunda – ega sa sellepärast siis halvem ema ole!“

MIDA ROHKEM BEEBIT ENDA LÄHEDAL JA KAISUS HOIAD, SEDA ENESEKINDLAM INIMENE TEMAST TULEB Beebide massaaž

Anneli lõpetas õenduse õppe siis, kui esiklaps Laura oli alles beebi. Sealt edasi õppis ta kohe Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ka laste massaaži lisaks ja hakkas tegema beebidele erinevaid trenne, sealhulgas võimlemisi. Medõena sai töötatud nii hambaravis kui ka kiirabis, ent kõige südamelähedasemaks sai talle beebide massaaž. „Kui alustasin tervisekeskuses beebimassaažiga, siis pettusin selles, et igale pisikesele kliendile jätkus mul aega vaid 20 minutit. Selle ajaga ei jõua aga eriti midagi teha ka kõige parema tahtmise juures. Võtad beebi riidest lahti ja hakkad teda peagi taas juba uuesti riidesse panema,“ selgitab Anneli tagamaid, miks nüüd võib teda leida just koduvisiite tegemast. „Kodus on aega, beebi on puhanud, vahepeal saan lasta emal teda sööta ja ka ema saab oma mured mulle rahulikult ära rääkida. Siis näed ka, kuidas beebi rahuneb massaaži ajal mõnusasti maha ning ema jõuab vahepeal kasvõi duši all käia või omale võileiva teha – kõik ikka selleks, et lõpuks oleksid mõlemad rahul ja rõõmsad. Pärast selliseid koduvisiite pole ka haruldus, et beebid magavad neli-viis tundi järjest,“ muheleb kogenud massöör.

Kodudes massaaži tehes tuleb Anneli sõnul rohkem tulemust ka mitmes muus mõttes. Kui näiteks beebil ongi üks külg rohkem pinges kui teine ja beebi on kõver, jõuab ta sellega ka päriselt tegeleda. Emadel ja teistel pereliikmetel ise beebile massaaži teha ta aga ei soovita, sest valesti tehes võib hoopiski karuteene teha. Küll aga on beebile juba hea seegi, kui ta saab olla palju süles – siis ta liigub kogu aeg ja treenib end pidevalt, õppides end ka hoidma palju kiiremini. „Kahjuks levib siiani arusaam, et pidevalt süles hoides hellitad lapse ära – aga kas tõesti on liiga palju armastada võimalik? Ei ole ju!“ on Anneli veendunud. „Ta ongi sinuga seotud veel väga pikalt, enne kui õpib ise hakkama saama. Mida rohkem beebit enda lähedal ja kaisus hoiad,

seda enesekindlam inimene temast tuleb! Küll aga kui harjud ühe käega rohkem asju tegema ja laps on siis pidevalt teise puusa ning alati ühe külje peal, kasvab ta sedapidi ka kõveraks, tekivad lihaspinged ja mured imetamisega,“ hoiatab ta ning lisab: „Kõige parem on, kui siis leidub ka teine pereliige, kes sama palju last sedasi puusal kannab, ent on harjunud just teise käega toimetama ja last teise külje peal kandma.“

Kõveral beebil on pinges külje peal valus olla, lisaks ei saa ta ka puukse ja krookse hästi välja. Siis soovitab Anneli näiteks suure võimlemispalli peal beebiga hüpata ja kui saab massaažiga ka ühe külje pinge maha, hakkab ta paremini selle külje peal rindagi võtma. „Samuti on mõnel beebil juba sündides vaagen viltu, aga seda kahjuks ei vaata meil sünnitusmajas keegi. Meil pole veel sellist süsteemi ja kui ema ise teatud spetsialistide poole pöörduda ei oska, võibki nuputama jääda, miks beebil on valus ja miks ta näiteks ühest rinnast keeldub. Ka seda kahjuks veel ei vaadata, kas naisel on pärast sünnitust vaagen viltu, mis omakorda võib põhjustada selja- ja peavalusid,“ teab kogenud massöör ja sünnitaja.

Imetamisnõustamine

Anneli teeb beebide massaaži tihtilugu paralleelselt imetamisnõustamisega. Ka siis, kui teda on koju kutsutud imetamismurede korral, võtab Anneli kõigepealt beebi riidest lahti ja vaatab ta keha üle, kas kuskil on pingeid või ei ole. „Esiteks teeb see beebil kõhu tühjaks ja temperatuurivahetus ergutab pisikest samuti paremini rinda võtma. Siis juba vaatame ka imetamisvõtte üle. Ja samamoodi EMA PEAB IMETADES massaaži käigus ka, kui ma näen, et beebi END HÄSTI MUGAVALT on kõver, siis küsingi TUNDMA emalt, kas ta võtab ühte rinda paremini kui teist, ja enamasti saangi jaatava vastuse. Siis vaatame ka selle üle, samuti vaatan keelekida ja ka imetamise asendi üle – ema peab imetades end hästi mugavalt tundma ning tihtipeale on ka nii lihtsast asjast nagu padjast palju abi,“ kirjeldab Anneli.

Mõni ema usaldab imetamisnõustajale ka, et ta on tegelikult väga väsinud. „Tihti selgub jutu käigus, et ema ärkab iga kord üles, kui on vaja last imetada. Siis tekib

Minu aktiivne beebi

Õpetatakse eakohaseid tegelusi imikuga ja seletatakse, miks need on selles eas vajalikud. Beebiga võimlemine kujundab õigeid liigutusmustreid ja soodustab lapse füüsilist arengut.

Beebimassaaž ja -jooga

Harjutused aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, heade emotsioonide loomisele, parandavad unekvaliteeti, kiirendavad vereringet ja ainevahetust ning leevendavad gaasivalusid.

mul alati küsimus – aga miks? Küll magab beebi sootuks teises toas või tõstab ema ta teise voodisse ümber alati, kui beebi on söömise lõpetanud. Osa emasid imetab öösiti last ka hoopis istudes. Samas beebi ju sööbki üsna kogu aeg ja kaua, siis on mõistagi ema väga väsinud ning juba sellestki võib piim ära kaduda,“ peab Anneli imetamise õnnestumiseks eelkõige oluliseks seda, et ema oleks puhanud ja poleks stressis. Ta soovitab beebi pigem kaissu võtta ja sööta oma voodis, selle asemel, et beebit pidevalt ümber tõsta ja ise sedasi unevõlas elada.

Soovitused emadele

„Kui oled just lapse saanud ja pusid sünnitusmajas imetamise kallal, siis kindlasti tasub paluda haiglapersonalilt imetamisnõustamise abi. Mõistagi on sünnitajaid palju ja sünnitusmaja nõustajad tihtilugu hõivatud, ent siis saab konsulteerida teiste imetamisnõustajatega ka kirja, telefoni ja veebi teel, samuti saab imetamisvõttest pilte ja videoklippe saata,“ julgustab Anneli ning soovitab lugeda ka Ina May Gaskini raamatut „Imetamise teejuht“, mida peab üheks parimaks. „Veel soovitan kustutada kõik beebiäpid ära! Teen selle kallal pidevalt tööd, et emad ei vaataks äppi. Ikka selleks, et neil ei oleks kella pealt kõik enda ja oma lapse jaoks paika pandud: nüüd laps sõi, nüüd ta lõpetas söömise, nüüd ta kakas, kakas nii palju, nüüd ta saab 12-nädalaseks ja tal peaks olema just selline arenguhüpe, nüüd ta peaks hakkama magama just sellises rütmis jne-jne,“ vangutab kogenud ema pead. Anneli püüab just vastupidi selgeks teha, et me kõik oleme erinevad, me kõik areneme erinevalt, me kõik magame ja sööme erinevalt, samuti võtame kaalus juurde erinevalt. „Ja kui seda arenguhüppe nädalat kella pealt homsest ei tule, siis sellest ei juhtu mitte midagi. Ega äpp ei ütle sulle, milline laps sul on. Kõige tähtsam on emana märgata oma last ja kuulata iseennast, aga me oleme inimestena end sageli ära kaotanud. Tegelikkuses ütleb vastsündinu iga nutuga erinevaid asju ja ega tal enamasti olegi suuri muresid: tal on kas kõht tühi või külm või mähe märg, enamjaolt tahab aga lihtsalt sinu juures ja sinu vastas olla,“ on Anneli kindel. Ta soovitab kõikidel emadel võtta aeg maha, kui beebi sünnib: „Must pesu ja nõud võivad oodata või lase need ära pesta teistel. Sa oled suure töö ära teinud, ole nüüd lihtsalt koos beebiga pikalt teki all, tutvu temaga päriselt, olge omas roosas mullis. Siis tuleb see piim ja kõik muu teie jaoks vajalik ka paremini.“ Kindlasti ei pea ega tohigi Anneli sõnul hakata kohe jõusaalis käima ja end viimase peal vormi ajama. Ta soovitab rohkem lihtsalt olla, armastada ennast ja olla tänulik selle eest, mis su keha suutis. Sest kui sa ei armasta iseennast ja püüdled pidevalt mingi täiuslikkuse poole, siis sa ootad oma beebist ka midagi, mida see laps tegelikult ei ole. „Mul on viis last ja nad kõik on erinevad isiksused – olgugi et meie moodi, meie rütmis ja hingamises. Ja nii on vaatamata imetamise muredele alguses olnud mul kõikide lastega beebiaeg väga tore ja lihtne. Ma pole kunagi oodanud oma lastelt liiga palju, olen alati võtnud neid just sellisena, nagu nad on, samuti olen alati kulgenud koos beebidega ja kaasanud neid ka oma tegemistesse. Mitte vähem tähtsamana hoiavad ka lapsed üksteist uskumatult hästi ning samuti on laste isal alati olnud lastekasvatamises ja kodutöödes suur roll. Usun, et see kõik kokku on aidanud mind palju ka iga oma lapse imetamise juures,“ võtab Anneli heaks emaks olemise nipid kenasti kokku. l

MUL ON VIIS LAST JA NAD KÕIK ON ERINEVAD ISIKSUSED