Ma sünnitasin doula käte vahel

Ma sünnitasin doula

käte vahel

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ELIKA HUNT

Raseduse, sünnituse ja beebiga aitab paremini toime tulla see, kui oled teadlikum ning enda ja lapsega heas kontaktis. Kiires ja infoküllases maailmas aitab selleni jõuda eksootiliselt kõlav sünnitoetaja doula.

Robini (3 a) ja Kristoferi (2 k) ema Reili

Miggur (36) on avatud nii oma sotsiaalmeediagrupis kui ka ajakirjaveergudel erinevaid kogemusi jagama nii ema kui ka naisena. Läbi on käidud mitmed erinevad teed ja tunded ning teistega jagades kinnistub kogemustest õpitu veelgi, säästes ehk teisigi saatusekaaslasi raskemast. Kui esimese beebiga sai langetud pikaks ajaks sügavasse depressiooni, on ta saanud teise lapsega teha palju teadlikumaid ja õnnelikumaid valikuid. Suur roll on selles ka doulal, kes Reilile seekord heaks teejuhiks ja kaaslaseks olnud.

Kaks kilomeetrit liiga kaugel

Esimest last ootama jäädes hakkasin käima perekoolis, mida viis läbi Ingrid Kaoküla – üks kahest ämmaemandast Harjumaal, kes kodusünnitusi vastu võtab. Kuna ma olen terve elu kartnud kohutavalt haiglaid, hakkasin temalt uurima ka kodusünnituse võimalust. Seda meile ei lubatud, sest elasime tol ajal lähimast sünnitusi vastu võtvast haiglast kaks kilomeetrit liiga kaugel,“ muigab Reili ja selgitab, et kodusünnitust reguleerivad väga ranged riiklikud reeglid, et kriitilisel hetkel siiski haiglasse jõuda. Kodusünnituseks loa saamiseks peavad sünnitajal olema ka kõik tervisenäitajad korras ja rasedus kulgenud rahulikult.

Samas perekoolis kohtus Reili ka doula Freta Uuskülaga, kellega kohe hästi klappima hakkas. „Ta suutis paaritunnise vestlusega võtta ära mu hirmu haiglate ees. Rahustas mind täielikult maha ja esimene sünnitus läkski meil haiglas kokkuvõttes väga hästi. Enne seda käisime mehega mitmel koolitusel ning temast sai sünnitusel suurepärane tugiisik,“ on Reili tänulik. Ometi ei osanud ta siis veel ette näha, mis teda ees ootab: esimesed pool aastat mured imetamisega, beebi gaasivalud ja koolikud, kuni üheksatunnised beebi magamapaneku sessioonid koos rohke nutu ja peagi ka sügava depressiooniga. Kaheksa kuud läks aega, enne kui Reili leidis professionaalset abi ja olukord hakkas tasapisi paranema. Samuti aitas kaasa teadasaamine unenõustajate olemasolust ning kümnekuuselt magas beebi juba pikki ja rahulikke ööunesid.

Teisega juba teadsin

Seekord tuli teha teisiti

Kui kahe aasta pärast oli Reilil juba üsnagi tugev tunne sees, et teiseks lapseks valmis olla, siis uuest rasedusest kuuldes tabas teda siiski hirm kahe pisikesega hakkamasaamise ees ja ta jõudis enda sõnul taas ka nii-öelda põhjas ära käia. Seekord lihtsalt tuli teha midagi algusest peale teisiti! Kuna kodu oli vahepeal kolitud sünnitust vastu võtvale haiglale poole lähemale, ei saanud miski enam takistada Reilis aina kasvavat kodusünnituse soovi. „Esimest last haiglas sünnitades ei sobinud mulle sünnitegevuse liigne tagant kiirustamine ja lapse esimene elupäev, mil haiglapersonal käis palatis meid muudkui vaatamas, midagi küsimas ja pakkumas, ehkki oleksime ise üle kõige soovinud natukene rahu ja puhkust pärast öist sünnitust,“ meenutab Reili, kes tahtis seekord sünnitada rohkem omadel tingimustel. Ometi olid tal kodusünnituse ees teatud hirmud ja kõhklused, mida oskas ämmaemand aga juba esimeses telefonivestluses oskuslikult ära tunda. „See on uskumatult hea tunne, kui koged sellist mõistmist. Saime mehega teha ka tunnise konsultatsiooni ämmaemandaga ning kõik hirmud ja kõhklused, mis meil olid, said adresseeritud. Üheks neist oli näiteks see, mida teeb samal ajal meie vanem laps. Sealt edasi soovitas ämmaemand võtta endale ka doula, kes saab olla minuga, samal ajal kui mees saab vanema pojaga tegeleda,“ on Reili tänulik. Kuna tähtis on seegi, et ka ämmaemand sünnitoetajaga hästi klapiks, soovitas ta valiku erinevaid doulasid, kellest üks oli seesama, kellega Reili juba esimese raseduse ajal kohtus ja hästi klappis. „Ja mina juhustesse ei usu!“ on Reili õnnelik ning loomulikult saigi siis valitud oma doulaks just tema. „Teise raseduse ajaks oli mulle selgeks saanud, et kui ma oleksin kõik need küsimused, mis mul esimese lapsega tekkisid, saanud tol korral doulaga läbi arutada, oleks meie ühine algus

SEE ON läinud beebiga nii USKUMATULT palju lihtsamalt. Ma oleksin leidHEA TUNNE, KUI nud nõuanded ja KOGED SELLIST lahendused varem ja valutumalt. Me

MÕISTMIST elame ju infomaailmas ja internetis on tohutult palju infot, mis on ühelt poolt küll hea, kuid teisest küljest halvav. Kuidas sa seda infot sorteerid, kui oled esmakordselt emaks saanud ja lained löövad üle pea kokku?! Doula on see üks kindel isik, kelle käest sa saad kõike küsida, mis vähegi puutub rasedusse, sünnitusse, emaks olemisse

ja beebisse,“ teab Reili nüüd ja sai doulalt teise lapsega veel nii palju lisateadmisi juurde, ehkki on juba ka ühe kolmeaastase ema.

Veel jäi Reilit oma esimesest perekooli kogemusest kummitama ämmaemanda esitatud mõte: kuhu me oleme maailmas jõudnud, et sina naisena lähed arsti juurde, et arst ütleks sulle, mis pidi on sinu sees sinu laps?! „Mind jäi see pikaks ajaks segama ja häirima, et me oleme kaotanud kontakti oma kehaga – sealjuures mina, kes ma esimese lapsega ei teadnudki, kuidas ta mu kõhus on. Teisega juba teadsin! Taju ja tunnetus olid teiseks raseduseks niivõrd teised,“ rõõmustab Reili, kes teadis ette, et ka sünnitus saab seekord olema teistsugune ja parem.

Hoituse tunne oli niivõrd suur

Enne Kristoferi sünnitähtaja lähenemist tegid nii doula kui ka ämmemand veel ka koduvisiidi, mil sai koos kõik tähtsaks päevaks üle vaadatud ja läbi arutatud. Alustades vajaminevatest tarvikutest ja koguni selliste detailideni välja, sünnitusel minu jaoks asendamatu. Ta oli see, kes sai olla täielikult minuga: kes hoidis mu kätt, tegi mulle pai ja massaaži, küsis, kuidas mul on, ja suutis samal ajal meelde tuletada, mida teha vaja, ning soovitada erinevaid asendeid. See hoituse tunne, mis mul siis oli, oli lihtsalt niivõrd suur,“ meenutab Reili pisarsilmil ning lisab: „Ja see oli nii vabastav, kui ämmaemand küsis minult ühel hetkel, et kas mind häirib, kui mu vanem poeg mööda tuba ringi jookseb ja kilkab, sest ta oli nii elevil saabunud külaliste üle. Sest kuidas sa ütled, et jah, mu laps häirib mind hetkel, kuid ometi see nii oli ja seda mõisteti sõnadeta. Laps saadeti koos isaga alumisele korrusele mängima ja ämmaemand lubas neid kutsuda, kui beebi tulema kuidas peaks autod parkima juhuks, kui peaks poole pealt haiglasse kihutama. „Alati on võimalus, et tuleb kodusünnituselt haiglasse sõita. Samas kui sina naisena oled juba sünnitusprotsessis, ei ole sa valmis haiglas enam vastama personali ratsionaalsetele küsimustele. Kui sul on kaasas doula või mõni teine tugiisik, ei pea sa ise tulema välja sellest ürgsest tunnetusest, mis aitab sul sünnitada,“ usub Reili. Haiglasse sõiduks õnneks vajadust polnud ja kui mõned päevad enne tähtaega algasid kella kolmest pärastlõunal kaheminutiliste vahedega tuhud, olid kella viieks kodus juba nii mees, doula, ämmaemand kui ka fotograaf ning poole kaheksaks said kõik juba uue ilmakodanikuga tutvust teha. „Doula oli LAPS TEAB, KUIDAS SÜNDIDA – SEE ON KÕIGE LOOMULIKUM ASI ÜLDSE hakkab. Seega mina olin hoitud, mu laps oli hoitud, ma sain enda ruumi ning mees ja laps said samuti kohal olla, kui teine laps sündis.“

Reili ütleb, et kui haiglas võetakse sünnitust pigem niipidi, et laps sünnib, siis kodus koos ämmaemanda ja doulaga tundis ta, et tema naisena sünnitab. „Laps teab, kuidas sündida – see on kõige loomulikum asi üldse. Küsimus on selles, kuidas sina ema ja naisena selle protsessiga kaasa lähed. Ja mulle sobis suurepäraselt Freta, Ingridi ja Elikaga (doula, ämmaemanda ja fotograafiga – toim) jutustamine. Igaüks jagas sünnitusel oma kogemusi ja seda, kuidas need meid mõjutavad. See oli nagu võimas naiste väering, mis mind toetas ja aitas mul fookuse oma hirmude ja mõtete pealt eemale viia. Sest näiteks tuhude ajal ma lausa naersin – teised vaatasid küll, et mis sa nüüd teed. Kuid mina naersin nende pärdikute jutu üle, kes mul peas elavad. Ehk siis nende

mõtete üle, mis tuhudega pähe tulid,“ muigab Reili.

Vägev ja väestav

„Ja järgmisel hetkel ma juba sünnitasin doula käte vahel – ta füüsiliselt hoidis mind. Sellist intiimsust ja sidet sa enam ei murra,“ teab naine. Pärast sünnitust polnud Reilil mitte ühtki rebendit ega muud füüsilist kaebust, ehkki Kristofer oli sündides 4,2 kg raske ja 56 cm pikk vägilane. „Edasi ootasime rahulikult, kuni platsenta sünnib, siis tegime imeilusa rituaali nabanööri läbi põletamiseks, siis sai beebi rinda ja läks esimest korda ka issi sülle. Doula aitas mu duši alla ja pärast ulatas mulle raudrohuteed.

Vahepeal olid doula ja ämmaemand teinud meie toa taas puhtaks ja korda, vanem poiss läks magama ning tema järel ka terve ülejäänud pere. Järgmine hommik algas juba nagu tavaline hommik omas kodus, lihtsalt ühe pereliikme võrra rikkamana,“ särab

Jätkusuutlik ja vastutustundlik, kvaliteetsed kangad, läbimõeldud disain –Safal KIDS

Kasuta tellimuse tegemisel salasõna “beebi” ja saa oma ostult % soodustust!

Reili, jagades oma kogemust, mida nimetab nii vägevaks ja väestavaks, et sooviks kõikidele naistele sama.

Doulaga usalduses

Doula teeb ka pärast sünnitust koduvisiite, veendumaks, et ema ja beebiga on kõik hästi. Ka Reili jaoks on doula olnud siiani kogu aeg olemas. „Minu jaoks on mugav, et me oleme olnud veel kirja teel pidevalt suhtluses. Näiteks oli mul suur mure, sest Kristofer sai sündides kaks sünnimuhku. Saime doulaga kogu selle teema ja lahendused läbi arutada. Tema omakorda küsis nõu oma kontaktidelt, sealhulgas ämmaemandatelt. Käisime ka perearsti juures ning kokkuvõttes kadusid muhud iseenesest. Ent mul oli tohutult hea meel, et mul oli inimene, kellele oma muret jagada ja kellelt nõu küsida,“ on Reili tänulik ning mainib, et tema doula on olnud talle toeks nii palju rohkemgi, kui nendevaheline nn leping ette näeb.

Doula võib ka tulla ja aidata beebiga tegeleda, samuti saab doula poole pöörduda juba enne rasedust – ampluaa on Reili sõnul sünnitoetajatel niivõrd suur. „Doula jaoks on oluline see, mida naine soovib. Näiteks oli minu jaoks suur üllatus, et mu õde, kellega me oleme väga erinevad inimesed ja kes endale novembris oodatava sünnituse tarvis tugiisikut otsima hakkas, jõudis sama doulani. Nad leidsid sama hea kontakti ilmselt sel lihtsal põhjusel, et sünnitoetaja ülesanne ongi tähele panna ja kuulata, mida konkreetne naine vajab, ja vastata tema vajadustele,“ kirjeldab Reili ning tõdeb, et kui tal oleks juba esimese lapsega olnud oma doula, poleks ta ilmselt nii sügavale depressiooni langenud. „Teise korraga olid teadmised niivõrd suuremad ja kolmandaga läheb ilmselt juba hoopis kergelt. Doula oskab pühkida hirmud, et naine saaks lasta oma vaimu ja keha võimalikult vabaks ning olla usalduses,“ teab ta ega tunne enam hirmu ka kolmanda lapse perekonda lisamise ees.

Doula tuletab naisele meelde tema enda väge

FRETA UUSKÜLA, rahvusvaheliselt sertifitseeritud doula ja kahe lapse ema

Doula on sünnitoetaja ja sellisena on see väga iidne amet – juba sõna ise on pärit Vana-Kreekast. Doulad olid naiste jaoks olemas juba ammu enne väljaõppinud arste ja ämmaemandaid; aegadel, kui enamik inimestest ei saanud endale lubada ka oma aja ametliku meditsiini esindajaid.

Minu käest on mitmed naised küsinud, miks nad peaksid endale tänapäeva maailmas võtma doula, kui neil on juba olemas ämmaemand. Ämmaemand ja doula teevad koostööd naise ja sündiva lapse heaks. Ämmaemand on sünnitegevuse kulgemisega kursis, kuid ta ei saa olla enne tegelikku sünnitust naisega pikemalt koos. Tema hoole all võib samal ajal olla mitu erinevas faasis sünnitegevusega naist. Vahel põhjustab see naistes pettumust, et ämmaemandal pole võimalik sünnitegevuse algusest tunde või mõnikord ka päevi nendele pühenduda ning koos sünnituseks valmistuda.

Mehe roll on sünnitusel samuti suur, aga ka tema ei asenda professionaalsete oskuste ja teadmistega doulat, kes aitab peres hoida positiivsust, leida erinevaid asendeid, toetab ning õpetab ka meest naisele paremini toeks olema ja mis peamine – on alati kohal. Doulast võib soovi korral olla palju abi ka siis, kui beebi on juba sündinud. Lapsevanematel leidub hulganisti küsimusi ja muresid, mida on tihtilugu soov jagada ja läbi arutada.

Kõige olulisem on naise ja tema valitud doula vaheline usaldus – nii on minul ka ilma sõnadeta kõige lihtsam naise soove tajuda. Reiliga tekkis meil see kiirelt, saime koos tema soovid läbi arutatud ja üheskoos saime need ka täide viia. Iga naise jaoks on olemas just see doula, kes on tema jaoks ainuõige. Kelle energia raseda, sünnitaja ja beebi emaga sobib ning mõjub toetavalt ja julgustavalt, tekitades kindlustunnet ja usaldust.

Hollandis BiA Doula Trainingu koolis omandatud rahvusvaheliselt sertifitseeritud doula haridus ja selleks vajalik 200-tunnine praktika Pelgulinna sünnitusmajas on mind õpetanud toetama naist füüsiliselt, emotsionaalselt ja informatsiooni andes absoluutselt kõigis tema valikutes, andmata mitte mingeid hinnanguid. Hinnanguid mitte ainult sünnitajale, vaid ka teda aitavale meditsiinipersonalile. Doula enda väärtushinnangud võivad olla millised iganes, naist sünnitusel toetades jätab ta aga need kõrvale ja austab jäägitult naise valikuid. Kui naisel, kellega koostööd teen, läheb kõik soovikohaselt, oleme mõlemad

Doula tuletab naisele meelde tema enda väge

loomulikult väga õnnelikud. Samas, kui nii ei lähe, pean doulana leppima, et siin on minu eriala piir ja meditsiinilise tulemuse mõjutamine jääb minu haardeulatusest välja. Kindlasti ei anna sertifitseeritud doula sünnitajale mitte mingisugust meditsiinilist nõu. Ta ei esita küsimusi arstide ja ämmaemandate otsuste kohta. Doula pole ravija, vaid leevendaja.

Olen ise sünnitanud kaks last, mis on olnud kardinaalselt erinevad kogemused – üks neist keisrilõige ja teine kodusünnitus koos doulaga – ning olen tänulik mõlema üle. Olen õppinud hindama nii kaasaegse meditsiini võimekust tegutseda kriisiolukorras kiiresti ja efektiivselt, päästes niimoodi sõna otseses mõttes elusid, kui ka hoopiski alternatiivseid võimalusi aidata tuua esile inimese enda potentsiaal ja vägi, eelkõige teda rahustades ning toetades, ilma milleta pole ju paranemine võimalik.

Sünnitus on viimase väite kohta ideaalne näide. Ühelt poolt on tänu meditsiini arengule tohutult vähenenud emade ja vastsündinute suremus, teisalt näitavad paljud uuringud, et sünnitoetaja kohalolek vähendab sünnitusega seotud riske märkimisväärselt. Näiteks on Toronto ülikooli perinataalsete õenduse uuringute professor Ellen Hodnett leidnud, et see, kui sünnitaja eest hoolitseb algusest lõpuni üks inimene, vähendab oluliselt nii keisrilõike võimalust kui ka muude tüsistuste ja sekkumise ohtu, samuti valu ja ärevust ning isegi sünnituse kestust. Emotsionaalne tugi ja võimalus kedagi kogu sünnituse aja usaldada annavad täiesti mõõdetavaid tulemusi.

Minu jaoks on doula elukutse sügavamaks mõtteks tingimusteta armastuse jagamine teenimise meeleolus. Siia sobib hästi ka mu lemmiktsitaat tundmatult autorilt: „I didn’t come to teach you. I came to love you. Love will teach you.“ („Ma ei tulnud sind õpetama. Ma tulin sind armastama. Armastus õpetab sind.“ Toim) l

Kõik vajalik beebile

www.kiddsty.com Lastekodu 23, Tallinn