Beebi (sügis 2022)

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE

OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke

REKLAAM:

Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

Kerly Vahur, 516 2283, kerly.vahur@delfi.ee

Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

Kristianne Melanie Liit, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee

Jaana Rüütel, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee

Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

Merit Saribekjan, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee

Matilda Kanarbik, 5191 5630 matilda.kanarbik@delfi.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek

TRÜKK: Printall

Keskkonnamärgistus Trükitoode 4041 0820

Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Vaim valmis

Hetkest, mil rasedustestilt vaatavad vastu kaks õnnelikku triipu, algab valmistumine uue inimese saabumiseks. Kes paneb juba enne teist trimestrit valmis beebi esimesed riided, kes kolib suuremale elamispinnale või linnakärast ära maale, kes sisustab lastetuba, kes vahetab mootorratta universaalauto vastu, kes hakkab tervislikumalt toituma ja kes valmistub vaimselt. Neist viimane pole kuidagi vähem tähtis, selgub mitmetest meie seekordsetest lugudest. Olles heas kontaktis iseenda ja oma beebiga, saab ootamatusteks olla päris hästi valmis. Sest vähemalt ühes saab olla kindel: beebi toob muidu nii hästi paika loksunud igapäevaellu kõike seda, mida poleks osanud uneski näha. Valust, murest ja kurnatusest enneolematult suure armastuse, rõõmu ja tegutsemisjõuni välja.

Kogu selles tohuvabohus pole me aga üksi. Nii jagavad oma keskmisest suuremate beebide sündimise lugusid avameelselt mitmed vaprad emad. Viis last ilmale toonud imetamisnõustaja Anneli avab imetamise telgitagused, kust leiab nii ebaõnnestumisi kui ka õnnestumisi. Kahe lapse ema Reili kirjeldab ausalt, kui erinevad võivad olla sünnikogemused ja kooskasvamised beebiga, kui lisada retsepti suurem teadlikkus ning emadele justkui kaitseingliks loodud doula.

Kooskasvamisest kõneleb ka meie seekordne pildiseeria emade ja isade mõtetega sellest, mida on beebid neile õpetama tulnud. Naiste tervise füsioterapeut ja kolme lapse ema Helle õpetab aga äsja sünnitanud emadele, kuidas oma muutunud kehaga taas sõbraks saada. Lisaks jagame lastearstide nippe, kuidas beebide sügistalviseid haigusi paremini ravida ja ennetada ning kuidas teha esimesi katsetusi lisatoiduga alustamisel. Emadelt-isadelt uurisime aga nende nippe imiku paremaks uneks. Lisaks räägime autosõidust beebiga, mis ikka rõõmsalt ja turvaliselt kulgema peaks.

Avapaugu teevad aga Märt Koik, tema abikaasa Liisa ja nende beebi Ants. Nemad kolisid tänavu lapsega linnast maale ja olid tema saabumiseks valmis juba enne kahte triipu. Märt küll mitte nii valmis kui Liisa, ent tegeledes beebiga aktiivselt iga päev, on Antsust saanud täiesti issi laps. Head lugemist!

KAANEL: ANTS KOIK FOTO: TRIIN MAASIK

STILIST: KAIDI LIIV MEIK: EVELIN SULG

RIIDED: KAUBAMAJA LASTEMAAILM JA NOA NOA

VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia

Keskkonda ja loodust armastavad tooted beebidele!

Allergiaohutu koostisega ning loodud spetsiaalselt lapse õrna naha toitaine- ja niiskusvajadusi silmas pidades.

Sobib kasutamiseks alates 0+ eluaastast.

Natural Skincare naifcare_estonia

SUHKRUROOST PAKEND

Töötame iga päev Naifis selle nimel, et vähendada oma keskkonna jalajälge. Seetõttu leiad kõik meie tooted suhkruroost valmistatud pakenditest.

OHUTU KOOSTIS

Kõik tooted on 100% vegan, biolaguneva ja veekogudele ohutu koostisega.

Leia meid: Kaubamaja, Tradehouse, Loverte, Mylook, Pure Cosmetics Eesti, KidZone, Beebikeskus, Britton, BabyCity ja Mediron.

Soovin oma pojale lapsepõlve, mis mul endal oli

„Ants on täiesti issi laps. Kui ta rinda ei saaks, poleks mind üldse vaja!“ naerab näitleja Märt Koigi abikaasa Liisa.

TEKST: KATARIINA LIBE FOTOD: TRIIN MAASIK STILIST: KAIDI LIIV RIIDED: KAUBAMAJA LASTEMAAILM JA NOA NOA

Märt, Liisa ja Ants Koik (11 k) ootavad mind külla Märja maal, kuhu pere kolis Tartust tänavu suve lõpus. Praegu elavad nad hubases üürikorteris, aga peavad maja ehitamise plaani. Kahejalgsetega jagavad korterit ka nende kassid Lilli ja Mirri. Kui päris oma kodu on valmis, tuleb perre ka koer. Miks Märjamaa? „Kinnisvara hinnad tegid suure hüppe ja saime oma Tartu korteri müügi pealt topelt ostuhinna. Mõistsime, et selle rahaga ei tee Tartus eriti midagi, targem on tulla tagasi

juurte juurde Märjamaale.“ Linnast alevisse kolimine polnud aga pelgalt rahaline otsus. Mõlemad igatsesid rohkem rahu ja vaikust, pealegi on seal ka nende vanemad.

„Tahan Antsule samasugust lapse põlve, nagu mul oli – et ta saaks trussi kute väel õue joosta ja veetünni hüpata,“ muigab Märt.

Kodune issi Seame end sisse elutoas. Seltsiv Mirri istub meie kõrval, tagasihoidlikum Lilli on peitu pugenud. Mina ja Liisa lösutame mõnusalt diivanil, teetassid

ja koogitükid ees, ning Märt on ametis Antsuga. Mees hüpitab beebit, annab talle lõunasööki ja püüab lapse kinni, kui too tahab näiteks laualt teetassi haarata.

„Ants on täiesti issi laps,“ naerab Liisa. „Kui ta on issiga lahekesi, pole tal mingit muret, aga kui oleme kolmekesi kodus ja Märt jääb teise tuppa kauemaks, siis ta juba otsib ja ootab. Märdi kohta ütleb ta dädä.“ Isa ja poja tugeva sideme põhjuseks on ilmselt tõik, et Märt on Antsu noore elu jooksul päris palju kodus olnud. „Märt ju normaalsel tööl ei käi,“ muigab Liisa.

Praegu tegeleb näitlejaharidusega mees peamiselt lapse kasvatamise ning päevapoliitika kommenteerimisega oma live stream’ides ja Võhkarite taskuhäälingus. „Kommenteerin päevakajalisi sündmusi otseülekan netes, et oleks publikuga vahetu suhtlus. Kui keegi pole minuga nõus ja kirjutab sel teemal kommentaari, ütlen,

et kui tahad vaielda, helista mulle. Üldiselt kaitsevad väga vähesed oma seisukohti teiste ees. Nad võivad leida väga absurdseid vabandusi. Näiteks ükskord ütles üks tüüp, et ma helistaksin sulle küll, aga praegu ei saa – mu onu magab.“ Uurin Märdilt, kust tuleb tal vajadus nii aktiiv selt sõna võtta. „Mu sotsiaalne närv ei pea vastu. Ma lihtsalt ei saa vait olla,“ kehitab mees õlgu. „Tahan olla ka eeskujuks, et ma ei kirjuta kuskile anonüümseid vihaseid kommentaa re, vaid räägin avalikult oma nimega ja kutsun teisi kaasa mõtlema või vaidlema.“

Märt tunnistab, et näitlejana lavale pole ta mõnda aega sattunud. „See on meelde tuletanud, et mulle ikka meeldib see töö. Lavanälg on peal,“ imestab ta ka ise. Emakeele- ja kirjanduseõpetajast Liisa, kes oli plaaninud kolm aastat rahumeeli lapsega kodus olla, teeb aga üllatuslikult hoopis tööd. Kui pere oli kaks

Nüüd võimalik kasutada lisaks turvahällile ja vankrile ka voodi kiigutamiseks.

Leia parimatest poodidest üle Eesti:

nädalat Märjamaal elanud, kirjutas talle kohaliku kooli direktor ja pakkus tööd. Liisa vastas, et üle ühe klassi ta praegu vastu võtta ei saa. Koolile see sobis ja nii käib Liisa kolmel päeval nädalas tunde andmas.

Pool

elu koos

Liisa ja Märt on mõlemad Märjamaalt pärit ja käi nud samas koolis algusest peale. Kümnendas klassis sattusid senised paralleelklassikaaslased ühte klassi ja aasta pärast sai neist paar. „Ülikooli ajal vaatasime natuke maailmas ringi ka, aga siis saime aru, et koos on ikka parem,“ muheleb Liisa tagasihoidlikult.

Paar on abielus olnud üheksa aastat, enne seda olid nad viis aastat suhtes. Seda on kolmeküm nendate eluaastate alguses olevate inimeste kohta väga palju! Kui küsin, mis neid koos hoiab, vastab

AMMU OLI PLAAN, ET KUNAGI TULEVAD LAPSED KA

Märt kõhklematult: „Ma lihtsalt väga armastan seda inimest. Ma ei oskagi seda teistmoodi kirjeldada.“

Liisa lisab: „Meil on ühine arusaam maailmast ja sellest, kuidas asjad peaksid olema. Me ikka naljatame, et kui meie saaksime otsustada kõige üle, oleks maailm hea koht, kus elada.“

Märt hindab Liisa juures ka seda, et naine tuletab talle aeg-ajalt meelde, et on vaja tegutseda. „On ütlus, et „Homme on ka päev“. No vot, minul on selline mentaliteet, et järgmine nädal on ka variant! Ma olen vist veidi ära hellitatud laps ja õppinud, et mõned probleemid lahendavad ennast ise, kui neid piisavalt edasi lükata. Aga auto ei lähe siiski omapäi ülevaatusele. Vahel peab midagi ise ka tegema ja siis tuleb Liisa surkimine kasuks.“

Paar abiellus üsna noorelt vägagi proosalistel põh justel. „Liisa ütles mulle, et ülikoolis saab toetust, kui leibkonna sissetulek on väike, aga selleks tuleb abiellu da. Hakkasime lihtsalt rääkima sellest, et mis oleks, kui abielluks,“ meenutab Märt. „Mõtlesin siis, et hea küll, teen selle formaalsuse ära. Sõrmust mul küll ei olnud, aga läksime sööma. Arutlesin mõttes endamisi, kuidas ma nüüd selle romantilise käepalumise juurde jõuan, kui Liisa pani järsku lauale: „Kuule, mis me siis selle abiellumisega teeme?““

Liisa naerab, et nagu eestlastel paljude asjadega, oli nendegi abiellumise ajend finantsiline. „Aga see ei

devalveeri asja mõtet,“ lisab Märt. „See lihtsalt kiiren das protsessi paari aasta võrra.“

Lapsesaamine oli paaril mõtteis juba pikalt. „Ammu oli plaan, et kunagi tulevad lapsed ka. Ja siis ühel hetkel tundsin, et nüüd on õige aeg käes. Märt ehmatas selle jutu peale väga ära, sest tema mõtles, et see „kunagi“ on aastate kaugusel. Kolm-neli kuud hiljem olingi lapseoo tel. Ütlesin Märdile, et talle hakkab veel isaroll meeldi ma. Ja hakkaski,“ räägib naine.

Liisa oli pikalt veendunud, et sünnib tütar, sest ta emal ja vanaemal olid ainult tütred. Nii vaatas ta raseduse algul tüdrukute nimesid. Kui aga ultrahelis selgus, et tulemas on hoopis poiss, pakkus Märt hoobilt välja oma vanaisa nime – Ants. „Hea lihtne nimi. Liisale sobis see ka. Alles hiljem nägime Genist, et minu vana isa Antsu ema nimi oli samuti Liisa,“ muigab Märt.

Beebi sündis lootekestapõletiku tõttu kolm nädalat enne tähtaega ja teda loeti seetõttu hilisenneaegseks. Liisa selgitab: „Kui ta sündinuks kolm päeva hiljem, oleks see olnud täiskantud rasedus. Haiglas koheldigi teda kui tavalist last, vahest natuke rohkem jälgiti. Mina pidin mõnda aega antibiootikume võtma. See põletik pidi olema üks levinumaid enneaegsuse põhjuseid.“

Austus üksikemade vastu kasvas

„Siiani ei oska ma arvestada sellega, kui vähe mul lapse kõrvalt aega on,“ tunnistab Märt. „Enne tema sündi kartsin väga, et varsti pole mitte millekski aega. Aga esimesed kuud ta ainult sõi ja magas. Mulle hakkas juba tunduma, et asi pole üldse nii hull. Alles hiljem jõudis kohale karm reaalsus, et laps nõuab ikka väga palju tähelepanu.“ Liisa lisab, et Ants on siiski lihtne laps. „Kui beebit ootasin, öeldi palju, et oh vaeseke, sul seisavad nüüd ees magamata ööd. Aga läks hoopis teistmoodi – meil pole üldse unevõlga tekkinud. Olen emarolli sisse elanud hästi loomulikult. Beebi oli nii oodatud ja tahetud, et olin vist emaduseks väga valmis.“

Antsu eest hoolitsemises on paaril tekkinud töö jaotus. „Mina valmistan süüa, Märt annab süüa. Mina panen last magama õhtuti, Märt teeb seda päevasel ajal,“ loetleb Liisa ja Märt sõnab: „Algusest peale on vist nii olnud, et Liisa tegeleb rohkem esimese, mina tagumise otsaga. Üle 95% kordadest olen mina tal mähkmeid vahetanud.“

Märdile on isadus olnud paras enesearengukool. Ta on õppinud, et tegelikult on väga lihtne mitte minna teise inimese peale närvi, kui too jutust aru ei saa. „Lapsega ei saa ju pahandada – ta teeb kõike esimest korda elus.“ „Ma räägin kogu aeg, et Ants on tulnud Märdile kannatlikkust õpetama,“ torkab Liisa vahele, „aga siis Märt vihastab selle peale!“ Paar puhkeb sundimatult naerma.

LAPSEGA

EI SAA JU PAHANDADA –TA TEEB KÕIKE ESIMEST KORDA ELUS

Beebist rääkides lähevad mõle mad hoogu. „Mina mõtlen kogu aeg, et vot nüüd on kõige ägedam aeg tema arengus,“ naerab Liisa. „Minu meelest oli ikka kõige ägedam hetk see, kui sain aru, et ta hakkas minuga suhtlema. Vaatas otsa ja tal oli hea meel mind näha,“ heldib Märt.

Vanemaroll on mehe maailma pilti muutnud muuski mõttes. „Minu austus üksikvanemate vastu on kohu tavalt tõusnud,“ sõnab ta tõsiselt. „Meil on kahekesi ühe lapsega mõlemal terve päev tööd täis. Aga on ju kaksikute või lausa kolmikute üksikva nemaid! Kui mõelda, kuidas riik neid kohtleb, ajab see ikka väga vihale!“

Peale kõige muu on pisike Ants õpetanud oma isale tingimusteta armastust. „Kui teda sünnitusel esimest korda nägin, läksid silmad kohe märjaks. Tundsin häm mingut, miks ma ometi nutan,“ meenutab mees. „Jaa, Märdi pilk muutus kohe, kui ta last nägi,“ tunnistab ka Liisa armsa naeratusega.

Rutiinist välja tööle Kõige keerukam on värskele emale olnud rutiin. „Ühel hetkel muutus tüütuks see, et ma tean hommikul täpselt ette, milline päev tuleb – kuidas me hommikust sööme, mida lõunal või õhtul teeme. Tööpakkumine tuli täiesti õigel ajal. Nüüd on mul päevades natuke vaheldust ja tulen koju tagasi uue energiaga.“

Liisa oli enne beebiga koju jäämist seitse aastat eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Õpetajakutse ümber kõrguvad probleemid muudavad ka Liisa murelikuks. „Õpetaja palk on tõesti ajale jalgu jäänud. Magistrikraa diga spetsialistile võiks ikkagi maksta sama palju kui erasektoris. Räägime sellest, et õpetajate järelkasvu pole, aga kust nad peaksid tulema, kui igal pool mujal on töötasu lihtsalt niivõrd palju parem? Seda eriti reaal ainete õpetajate puhul,“ ohkab Liisa.

Eriti häirib teda see, et tihti osutatakse õpetaja kesk misele palgale, aga keskmist töötasu teeniv õpetaja teeb juba kõvasti ületunde. „Ma sain ühel aastal seda kesk mist õpetaja palka. See tähendas 28 ainetundi nädalas, lisaks sellele tundide ettevalmistamised ja tööde kontrollimised. Märt, milline ma olin sel aastal?“ uurib naine. „Räme,“ vastab Märt ausalt. „See oli jõhker stress. Sa olid iga päev inimestega suhtlemisest nii väsinud, et ei tahtnud minuga õhtuti õieti üldse rääkida.“ Uurin Liisalt, kas ta kujutab ette sellist koormust ka väikse lapse kõrvalt, ja ta puhkeb naerma. „Ma olen alati imet lenud kolleege, kellel on ükskõik mis vanuses lapsed!“ Ta tunnistab, et südamega tundide ettevalmistamine ja läbiviimine nõuab tohutult ressurssi, mis tuleb alati millegi arvelt.

Koju jõudes paneb aga Liisa oma õpetaja kutse varna ja oma poega noored vanemad õpiku järgi kasvatada ei plaani. „Min gisse karmi käega kasvatamisse ma ei usu,“ räägib Liisa. Ta loeb kõige enam positiivse vanemluse kohta ja püüab näiteks lapsele mitte öelda liiga sageli „ei“. „Sõna „ei“ võiks jääda eluohtlike olukordade jaoks. Selle asemel, et hüüda: „Ei hammusta emmet!“, võib öelda: „Näri hoopis seda mänguasja.“ Keelamise asemel võib suunata last eelistatud tegevuse juurde. Enda sõnastuse ümber harjutamine on aga keeruline.“

„Ma ei taha kasvatada last paremaks versiooniks iseendast, vaid ikka eraldiseisvaks isiksuseks,“ ütleb Märt lõpetuseks, kui Antsul on kõht ammu täis ja toale mitu tiiru peale tehtud. Nüüd hakkab pihta vaikne jorin – uni tikub pisikestesse silmadesse. Muidugi on just Märt see, kes poisi uuesti sülle haarab, et teda lõunaunne viia.

Asutan end minekule. Õue astudes tervitab mind mõnus vaikus ja sügislehtede sahin tuuleiilis. Sel hetkel mõistan päris hästi, miks tahab üks noor pere suurest linnast ära kolida. l

ÜHEL HETKEL MUUTUS TÜÜTUKS SEE, ET MA TEAN HOMMIKUL TÄPSELT ETTE, MILLINE PÄEV TULEB

NIPTIFY

Uus NIPTIFY Focus Plus uuring pakub lapseootel peredele hulganisti kindlustunnet, sest analüüsib ema vereproovist kahteteist kromosoomhaigust. Nüüdsest uuritakse ka pisikesi DNA muutusi ehk mikrodeletsioone, mida OSCARi uuring ei tuvasta.

Lisaks senisele neljale sündroomile on uues NIPTIFY uuringus kõige olulisemad mikrodeletsiooni põhjustatud haigused. Mikrodeletsioon on väga väikese DNA osa kadumine loote kromosoomis, mis põhjustab tõsist kaasasündinud haigust. Nii noortel kui vanematel lapseootel naistel on samaväärne tõenäosus kanda mikrodeletsiooniga last. Teadaolevalt esineb kõige sagedasem mikrodeletsioon, DiGeorge sündroom, ühel 1100 kuni 1:1500 rasedast. See on Downi sündroomi järgselt kõige enamlevinud kromosoomhaigus, mida leitakse raseduse esimeses trimestris.

1. Downi sündroom

2. DiGeorge’i sündroom (mikrodeletsioon)

3. Edwardsi sündroom

4. Patau sündroom

5. Turneri sündroom

Test analüüsib viite sagedasemat loote kromosoomhaigust ja loote sugu. Lisaks teostatakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada loote või ema tervist mõjutavaid olulisi kõrvalekaldeid ehk juhuleide. Juhuleiuks võib olla terve kromosoomi koopiaarvu muutus või seitse mikrodeletsiooni:

• Willians-Beureni sündroom

• 1p36 deletsiooni sündroom

• Angelmani ja Prader-Willi sündroom

• Wolf-Hirschhorni sündroom

• Jacobseni sündroom

• Cri-du-chat’i ehk kassikisa sündroom

• Langer-Giedioni sündroom

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Terviseameti tegevusluba L05235.

KELLELE?

Test sobib kõigile üksikrasedustele alates 10+ rasedusnädalast. Samuti on uuring soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele ja ülekaalulistele patsientidele.

MILLAL?

Kõige parem on anda vereproov NIPTIFY uuringuks 10. või 11. rasedusnädalal.

MIKS?

Uuring leiab kromosoomihaigusega loote üles enam kui 99,99% juhtudest.

LOOTE SUGU

DNA-põhise analüüsi võlu on, et DNA ei valeta. NIPTIFY on loote kromosomaalse soo määramisel 100% täpsusega.

TEHNOLOOGIA

NIPTIFY test kasutab Focus Plus tehnoloogiat, mis on arendatud spetsiaalselt sõeluuringu tingimusi silmas pidades. Focus Plus tehnoloogia rikastab loote DNA fraktsiooni ning tõstab selle laborianalüüsis senise 8% asemel 25−30%-ni. Kõrgem loote fraktsioon ja ülitäpne DNA sekveneerimise tehnoloogia tagavad NIPTIFY testile äärmiselt kõrge tundlikkuse.

Autor: Kaarel Krjutškov, PhD, Täppismeditsiini labori juhataja, Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor

OLULINE TEADA

• NIPTIFY test on lootele täiesti ohutu ja ema vereproovi põhine kromosoomhaiguste sõeluuring.

• Uuringut on võimalik teha alates 10+ rasedusnädalast ja kogu raseduse jooksul.

• NIPTIFY analüüsib viite sagedasemat loote kromosoomhaigust ja loote sugu. Lisaks teostatakse loote terve genoomi ja seitsme mikrodeletsiooni uuring.

• NIPTIFY on IVD diagnostikameditsiiniseade, mis on valideeritud, kontrollitud ja mida võib müüa Euroopa Liidus ning väljaspool liitu. NIPTIFY protseduurid viiakse läbi ISO 15189: 2012 akrediteeritud meditsiinilaboris.

APPI, MU BEEBI ON ÜLE 4 KILO! Kas see tähendab rasket sünnitust?

Nelja kilo piir on midagi nii hirmsat, et sellekohane teavitus ämmaemandalt kõlab pea alati kurjakuulutavalt. Kas ma üldse suudan ta enda seest välja pressida? Kas saan palju rebendeid? Emade kogemusi kuulates tundub, et sünnikaal pole siin sugugi ainus näitaja.

TEKST: PILLE-TRIIN RAITVIIR-SAU

FOTOD: HELIN LOIK-TOMSON, KETLIN LÄÄTS, ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Helina ja Jarko (10 k)

20 minutit ja tehtud

Mirjam kirjeldab Sereena (6 k) sündi kui kiiret ja liht sat kogemust, olgugi et lapse kaaluks oli 4260 grammi. Raseduse ajal ei osanud ta ise ega arstid kahtlustada keskmisest raskema kaaluga last. „Mul oli väike kõht ja kaalus ei võtnud ka palju juurde, seetõttu tehti raseduse lõpu poole mulle lisaultraheli vaatamaks, ega beebi liiga pisike pole,“ meenutab Mirjam naerdes. Kui Sereena oleks sündinud tähtajal, olekski ta ilmselt olnud üsna keskmine beebi, aga tema otsustas tulla hoopis poolteist nädalat tähtajast hiljem. Sünnitus oli kiire ja kompli katsioonideta – 20 minutit sünnitustoas ning beebi oli õnnelikult ema rinnal, Mirjam parandustöid ei vajanud. „Taastumine oli üsna kiire, paar päeva pärast sünni tust käisime juba jalutamas,“ on Mirjam rõõmus. Palju raskem sünnituskogemus oli naisel esimese lapsega, kes kaalus vaevu kolm kilo.

Erakorraline

keiser ja emakaarmi rebend

Kolme lapse ema Helinat ei valmista nud miski ette pesamuna Jarko (10 k) ehmatavaks sünniks. Lapse kaaluks ennustati enne sünnitust napid 3 kilo, kuid tegelikkuses sündis poiss kaaluga 4420 grammi. Et poiss õigel ajal ise sündima ei hakanud, kutsuti sünnitus 41. nädalal esile. Üsna pea pärast sün nitegevuse algust märkas ämmaemand muutusi lapse KTG diagrammil, mistõttu asjad sünnitustoas läksid tõsisemaks. Asi lõppes lapse distres si tõttu erakorralise keisrilõikega. „Pojakest mulle ei näidatudki, ta viidi kohe intensiivi. Alles õhtul sain teda näha, masinate ja hingamisaparaatide küljes,“ meenutab Helina trööstitut vaatepilti. Nii laps kui ka ema jäid veel kõrgete põletikunäitajate tõttu mitmeks päevaks intensiivravipala tisse jälgimise alla. Emal oli tekkinud ka emaka armi rebend, mis oli kinni õmmeldud ja vajas paranemiseks aega. Pärast nädalat intensiivis olid nad mõlemad piisavalt kosunud, et koju pääseda ja teineteist tundma õppida.

Mirjam ja Sereena (6 k)

Liivika ja Hugo (1 a 6 k)

Kui vaim on valmis, mahub ka viiekilone beebi ilusti välja

Nelja lapse ema Liivika meenutab, et pesamuna Hugo (1 a 6 k) suurem kasv tuli välja juba 12. nädala ultraheliuuringul. „Ämmaemand ikka mainis, et siit tuleb suur laps, aga kuna minu kaalunumber ja näidud olid korras, siis ta sellest suurt numbrit ei teinud,“ meenutab Liivika. Ka tema eelmine laps oli kaalult keskmisest raskem. Üle 40 nädala rasedust kanda siiski ei lubatud ja sünnitus kutsuti tähtajal esile. Sünnituseelse osakonna ämmaemand tõdes ultraheliaparaadi ekraani vaadates muigega, et alla viiekilost beebit oodata ei ole! Selle teadmisega suundus Liivika üsna varsti sünnitustuppa. „Kõik oli okei, kuni looteveed avati ja õiged valud algasid,“ kirjeldab ema sünnite gevuse algust. „Valutasin neli tundi, enne kui pressid hakkasid. Need aga armu ei andnud!“ meenutab Liivika kibedalt. „Kõige hullem oli, kui ämmaemand pidi manuaalselt pressi ajal sünnitusteed laiemaks venitama, et laps saaks edasi liikuda.“ Õnneks kulges sünnitus edasi probleemideta ja peagi sündis Hugo, kes kaalus 4975 grammi ja oli lausa 58 sentimeetrit pikk!

Väikese vägilase mõõtudest hoolimata ei olnud Liivikal erilisi komplikatsioone. Ka sünnitusest taastumist peab ema nelja lapse sünnitamise kogemustest kõige kergemaks. Liivika usub, et sellele aitas kaasa see, et ta läks Hugo sünnile juba kogemusega. Ta püüdis end teadlikult rahustada ja ette valmistada ning otsustas olla hetkes kohal, kuulata personali. „Kui vaim on valmis, siis on ka kergem sünnitada,“ lõpetab naine.

Raili ja Morris (2 k)

Rasked tüsistused ja taastumine

Kahe lapse ema Merili kaks sünnitust on olnud nagu öö ja päev. Kui seitse aastat tagasi sündinud tütre sünnitusest taastumine läks kiirelt, siis pesamuna Kris-Johanni (1) sünni järel oli see kuudepikkune prot sess. „Poisi suur kaal ei tulnud enne sünnitust ühelgi uuringul välja. Hoolimata suurest kõhust ning kiiresti tõusvast kaalunumbrist ei nähtud ka põhjust lisa uuringuteks,“ kirjeldab naine. Merili kandis rasedust nädala üle ja 41. nädala täitumisel otsustati esilekutsu mise kasuks. „Sünnitus kestis kokku kolm ja pool tundi ja kõik oli ilma valuvaigistiteta. Praegu mõtlen küll, et ikka täitsa hull oli!“ Kris-Johann kaalus 4755 grammi ja kiire sünnitus oli suurte tüsistustega. Merilil tekkisid teise astme rebendid ja suur verekaotus, mistõttu pidi ta tilgutite all kosuma.

„Paranemine oli väga raske, kuu aega ei saanud istuda ega kõndida. Normaalselt sain käima hakata alles kaks kuud hiljem, kogu aeg oli nõrkus ja valud alakõhus,“ meenutab Merili rasket taastumist.

Kaks suurt last, kaks erinevat kogemust

Raili viimane sünnitus oli hoolimata suurest sünnikaalust tema kolmest kogemusest hoopis kõige kergem. „Esimene ja ainuke sünnikaalu määramine oli 39. nädalal ja siis ennustati kaaluks umbes 3600 grammi,“ meenutab naine. Kuna Raili näitajad ja kaalunumber olid alati korras, siis ettekirjutusi talle ei tehtud.

Vaid tähtaja lähenedes soovitas ämmaemand jälgida toitumist, et enam ise kaalus väga palju juurde ei võtaks. Morris (2 k) sündis täpselt 41. nädala täitudes ja kaalus 4024 grammi. „Esime sest märgist sünnitegevuse algusest kuni lapse sünnini läks aega kümme tundi.“ Vahepeal sünni tegevus isegi rauges, kuid kuna tegemist oli ema kolmanda sünnitusega, siis kiirendati tegevust vete avamise ja tilgutiga. „Need olid ikka tõelised valud, kuid kuna Morris sündis juba 45 minuti pärast, siis neid valusid sain tunda vähest aega,“ kirjeldab naine sünnituse kiiret lõppu. Võib-olla just tempokas lõpp põhjustas naisele rebendid, mis vajasid parandamiseks ligi tundi, kuid ometi meenutab ta taastumist kiire ja muretuna. Ka sün nitus ise oli tema jaoks pigem positiivne kogemus. Ka Raili teine laps oli pea neljakilone, kaaludes 3998 grammi. Sellest sünnitusest on juba pea kolm aastat, kuid siiani meenutab naine seda kibe dusega. „Raske oli see pigem emotsionaalselt, sest ämmaemandaga klappi ei saanud ning sünnituse käigus ähvardati mind nii vaakumi kui ka tangide ga.“ Lapse sünnitas ta siiski lõpuks ilma abivahen diteta, kuid mõru maik on asjast suus siiani.

Merili ja Kris-Johann (1)

Angela ja Marten (6 k)

Esimese astme rebendid ja raske taastumine Angela meenutab pisipoja Marteni (6 k) sündi kui „õpiku järgi“ tehtut. Sünnitusest taastumine oli siis ki pikk protsess. Beebi sünnikaalu suureks ei ennus tatud, öeldi vaid, et poiss on laiade õlgadega. Ometi sündis Marten kaaluga 4360 grammi. „Õigeaegselt alanud sünnitus oli seitsmetunnine katsumus, mille käigus õnneks suuri komplikatsioone ei tekkinud. Mu keha ja vaim olid siiski selle kõige peale väga väsinud,“ jagab Angela. Kurnava sünnituse lõpuks tekkisid naisele ka esimese astme rebendid. „Pres side ajaks oli kahjuks epiduraali mõju kadunud ning lõpuspurti koos tuhude ja pressidega oli tunda täie raha eest,“ väristab Angela õlgu. Taastumine sünni tusest oli tunduvalt pikem ja keerulisem kui esimese lapsega, kes oli sündides vennast pisem.

„Mul läks mitu kuud, enne kui lõppesid kumma lised valud, pakitsemine ja muud ebamugavused. Tütre sünnitusest taastusin paari nädalaga,“ võrdleb naine kahte sünnitusjärgset aega.

Suur hirm oli asjatu

Kaili meenutab, et juba 12. nädala ultrahelis öeldi talle, et pesamuna Christefan (10 k) on mõõtudelt suur ja „kasvust ees“. Et kõrvalekalle normist ei olnud väga suur, keegi sellest erilist numbrit ei teinud. Mainiti vaid, et mõni laps lihtsalt ongi suurem.

„Ämmaemand luges küll sõnu peale, et hoiduksin magusast, aga kuna ma magusat praktiliselt ei söönudki ja toitusin tervislikult, siis lapse kaal sealt kindlasti ei tulnud,“ arvab naine. Et Kaili on ise pisikest kasvu, siis pidevad kinnitused lapse suurest kaalust hirmutasid teda väga ja hirm sünnituse ees oli suur. „Oleksin väga tahtnud esilekutsumist või plaanilist keisrilõiget,“ meenutab ta lootusi sünnitusest pääsemiseks.

Sünnitegevust hakkas siiski iseenesest ja täpselt tähtajal. Pärast kümnetunnist sünnitust oli poeg käes ning kaalus 4328 grammi. Hoolimata kirja läinud pikast sünnitusest vajas Kaili naerugaasi vaid 1,5 tunniks, ning oli üllatunud, kui ämmaemand teatas, et parandustöid teha pole vaja. „Arvestades, et varasema pisikeste kaksikute sünnituse järel olin täiesti ribadeks, olin täitsa šokis, kui iseseisvalt allkorrusele sünnitusjärgsesse palatisse jalutasin,“ kirjeldab naine enda üllatust kergest pääsemisest. Pisike probleem oli suure kaaluga seoses vaid Christefanil, kellel oli veresuhkur madal, ent seegi normaliseerus kiiresti. „See on suurema kaaluga laste puhul väga tavaline,“ jagab Kaili teadmisi. Pärast kaht päeva haiglas kosumist said ema ja beebi koju.

Kaili

ja Christefan

Maarika ja Joshua Hesten (7 k) Kiire ja sünnitusintensiivne

Joshua Hesteni (7 k) kaaluks ennustati terve raseduse aja pigem keskmisest väikse mat numbrit, jutustab Maarika. „Viimasel trimestril tekkis mul magusaga patustamise tõttu veeliigsus ning arst soovitas edaspidi maiustustest hoiduda.“ Kas süüdi oli magus või miski muu, aga poiss sündis arvatust raskemana, kaalus 4056 grammi.

Sünnitus oli aga väga kiire, vaid kolm tundi haiglauksest sisenemisest. Kiirelt kulgev sünnitus tähendas ka väga suuri valusid. Naine meenutab veel tänagi punastades, et nii mees kui ka ämmaemand said kuulda nii mõndagi inetust. „Pärast vabandasin ette ja taha,“ muigab naine. Tagasi vaadates kogemus aga enam nii hirmus ei tundugi. „Küll aga sain esimese astme rebendi, mille paranemise järel tekkis armistunud kude – see häirib siiani.“ l

PUUDULIKUD RAUAVARUD IMIKU- JA VÄIKELAPSEEAS

võivad näidata tagajärgi alles hiljem

Lapsed vajavad rauda psühhomotoorseks arenguks, kognitiivseteks funktsioonideks ja kasvuks ning on leitud, et madal hemoglobiin ja tühjad rauavarud tõstavad nt riski haigestuda hingamisteede infektsioonidesse. Rauateemaliste uuringute tulemused on ülekaalukalt leidnud seose imikuea tühjenenud rauavarude, vere vähenenud hemoglobiini sisalduse ja hilisemate kognitiivsete puudujääkide näol, mis võivad ilmneda näiteks õpiraskustena, tähelepanupuudulikkuse/hüperaktiivsuse, autismispektri või emotsionaalsete häiretena jne. Kui puudulikud rauavarud ja madal hemoglobiini tase kimbutavad esimese 2 eluaasta jooksul, on leitud seoseid kehva psühhomotoorse jõudlusega ja käitumise muutumisega, nagu näiteks vähenenud tundlikkus inimeste ja stiimulite suhtes, ärrituvus ja pärssimine. Erinevad uuringud näitavad, et imiku

eas täheldatud toimed püsivad pika aja jooksul. Varem aneemilised eelkooli ealised lapsed on vähem aktiivsed, arglikud ja pelglikumad kui vastavad kontrollrühmad. Seetõttu vajab raua teema Eestis palju rohkem tähelepanu võttes arvesse, et Eesti laste statistika ei ole kiiduväärt. 2007. aastal 9–12 kuu vanuste Eesti laste seas läbi viidud uuringus leidsid Tartu Ülikooli arstid, et koguni 23%-l uuringus osalenud lastest esinesid puudulikud rauavarud ning 9%-l madal hemoglobiin. Need näitajad on väga kõrged arenenud riigi kohta. Tegemist on küll 15 aastat vana uuringuga, aga Eesti laste toitumises ei ole selle ajaga oluliselt muutunud.

Mitmetes riikides soovitatakse imikutele ja väikelastele raua piisava saamise tagamiseks rauaga rikastatud toitu. Rauaga rikastatud beebitoit erineb tavalisest beebitoidust selle poolest, et retsepti on lisatud väikeses

koguses rauda vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile. Nôgeli mahe raudne tatrapuder pirniga sisaldab 190 g purgi kohta 4,2 mg rauda, mis on 52,5% päevasest võrdluskogusest 6-kuulistele kuni 9-aastastele lastele. Sellised kogused rauda aitavad kaasa piisava päevase raua koguse saamisele, kuid juba puudulike rauavarude korral on tihtipeale vaja ka rauapreparaate.

Kui tihti võiks rauaga rikastatud toite pakkuda? Esimesel kolmel eluaastal võiks rauaga rikastatud toit olla täiesti tavaline toiduvaliku osa. Esimesed 3 aastat toimuvad meie laste ajus märkimisväärselt suured muudatused ning rauda ei tasu siinkohal kindlasti alahinnata. Rauaga rikastatud lastetoit on Nôgeli üks tähtsamaid tootevaldkondi, mille arendamisse järgmiste aastate jooksul palju panustatakse. Tootearenduses on palju huvitavaid tooteid, mis lisanduvad tasapisi valikusse.

Rohkem riikliku perelepitusteenuse kohta: info@sotsiaalkindlustusamet.ee h ps://sotsiaalkindlustusamet.ee/ riiklik-perelepitusteenus

Imetamisest. SUURTE KOGEMUSTEGA

Kui imetamine alguses ei õnnestu, ära heida meelt – see ei pruugi kohe muretult kulgeda ka kõige kogenumatel meist. Pool võitu õnnestumisel on olla heas kontaktis iseenda ja beebiga.

Anneli (40) ja Mark Reinolti (44) peres kasvavad Laura (16), Romili (12), Kendra (9), Iti Harriet (4) ja Uku Erman (11 k). Viie lapse ema, imetamisnõus taja, beebide massöör ja kunagine medõde Anneli teab nii oma kui ka paljude teiste naiste kogemustest, et imetamine ei ole tihtilugu kergete ülesannete killast. Tundub ju küll, et mis seal siis rasket saab olla – ja sa oled õnne ga koos, kui sul ja sinu beebil see nii lihtsalt

lähebki –, ent tegelikult jääb kahe käe sõrme dest puudu loetlemaks kõiki neid põhjuseid, miks midagi nii loomulikku, nagu seda on oma beebi imetamine, võib viia totaalsesse ahas tusse. Enam levinud muredeks on, et sul võib olla väga valus ja beebi ei pruugi kätte saada vajalikku piimakogust, ent varjus peidavad end sageli veel teisedki hädad. Anneli säilitab aga positiivset meelt ja teab, et kui põhjus leitud, tulevad ka lahendused ning peamine on olla heas kontaktis iseenda ja beebiga.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ELIKA HUNT

PALUMA ABIKAASALT, ET TA LIHTSALT HOIAKS MIND KINNI JA LÜKKAKS BEEBI TISSI OTSA SÖÖMA

Olgugi et meie loo peategelane on ise kogenud imetamisnõustaja, ei ole olnud tema enda viie lapse imetamise lood kau geltki mitte nii roosilised, kui arvata võiks. Kõik viis lugu on erinevad, oma tõusude ja mõõnadega. Ometi on kõik lapsed saanud lõpuks siiski rinnapiimaga toidetud ja seda koguni aastaid.

Rinnapõletik ja laktoositalumatus

Kui 16 aastat tagasi sündis Anneli esiklaps, leidus infot imetamise erinevate võtete ja murede kohta palju vähem kui praegu. „Kui Laura oli kahenädalane, sain ma väga hullu rinnapõletiku ja mul oli vaid üks raamat, kust lugesin välja, et tuleb ikka edasi ime tada, ja seda ma siis ka läbi valu tegin, kuni põletik möödus,“ meenutab Anneli ning arvab tagantjärele, et ilmselt oli imemis võte alguses vale, rinnanibu läks katki ja põletikul oli lihtne tulla. Erinevalt praegu sest polnud tol ajal ka veel niimoodi võtta imetamisnõustajaid, kes oleksid saanud sellist asjade kulgu eos ennetada.

„Kuna Laura oli alati ka keskmisest väiksem beebi, soovitasid arstid anda talle rinnapiimale lisaks kunstpiima. Lõpuks ma murdusin, kui Laura oli natuke üle aasta, andsin talle nädal aega piimasegu ja seejärel oli ta terve järgmise nädala haiglas tilgutite all. Tuli välja, et Laural on tugev laktoositalumatus. Ehkki haiglas veedetud ajaga oli rinnapiim juba peaaegu ära kadu nud, hakkasin uuesti imetama ja lõpuks sai ta veel peaaegu kaks aastat rinda, sest mul lihtsalt polnud tol hetkel kuskilt võtta laktoosivabasid tooteid,“ saab ema oma otsustega kokkuvõttes vaid rahul olla.

Lihaspinged ja koljuluud nihkes

Pea viis aastat hiljem sündinud teine laps oli aga algusest peale suurem ja tublim sööja. „Romilil oli tohutu imemisvajadus, samas võttis ka tema rinda alguses valesti, lisaks tõmbus emakas intensiivselt kokku, kui laps sööma asus, ning nii oli kaheksa esimest nädalat imetamine meeletult valus. Pidin paluma abikaasalt, et ta lihtsalt hoiaks mind kinni ja lükkaks beebi tissi otsa sööma. See oli veider valu, sest ma teadsin, et see valu tuleb, kui laps rinnast haarab, aga see kadus ära siis, kui piim tulema ja beebi sööma hakkas. Pidasin selle aja vastu ja ühel ilusal päeval kadus valu lihtsalt ära,“ meenutab Anneli.

Sellist valu kannatades tekib aga tema sõnul vastandlik tunne, et ühelt poolt küll tahad lapsele süüa anda, aga teiselt poolt lükkaks beebi suurest valust eemale. Anneli teab, et sellistel hetkedel löövad paljud naised poole pealt imetamisele käega, sest tõepoolest tundub, et olukord ei muutugi enam kunagi paremaks. Õnneks teadis ta aga juba oma esimesest kogemusest, et imetamise algus võibki olla väga raske, ent hiljem see enamasti laabub. Lõpuks sai Romili rinnapiima tublid kaks aastat ja kolm kuud.

Tagantjärele tarkusena teab ema Anneli aga taas rohkem. Kui Romili oli pooletei seaastane ja hakkas rääkima, kurtis ta tihti peavalusid. Uuringuid tehes selgus, et tal olid koljuluud nihkes ja servapidi üksteise peal. „Sellepärast võttis ta ka rinda valesti, sest suulagi polnud päris tavapärase kujuga ning nina käigud olid nii väikesed, et ta ei saanud pingutuse korral korralikult hingatagi,“ leiab Anneli ja lisab: „Kõhubee bina läks ta liiga varakult vaagnasse ära, oli

PIDIN

Taasta nende nahk, too tagasinende naeratus

RHEALBA®OAT

BYA D RMA

Looduslikult ainulaadne, just nagu sinu õrn nahk

Rhealba® kaer

Müügil Apotheka Beauty e-poes, Apotheka apteekides, Südameapteegis ja nende e-apteekides.

DERMALIBOUR

TAASTAB ÄRRITUNUD NAHA SOBILIK KOGU PERELE

Efektiivne 24 h Sobilik sünnist alates Näole, kehale, mähkmepiirkonnale ja välistele intiimpiirkondadele

SEDASI ISE PUSIDES SAIME LÕPUKS KA OMA IMETAMISE KORDA

viimased 20 nädalat ühes asendis ja kui ta sündis, siis olid tal ka lihased nii pinges, et ta hoidis ennast kõveralt.“ Kõveraid beebi sid kohtab Anneli sõnul tänapäeval järjest rohkem. Lapsed sünnivad üha suurema kaaluga ja nii pole neil enne sündi kõhus ruumi ühest asendist teise liikuda. Kõverus põhjustab beebidele aga lihaspingeid ja valusid ning nii võib teatud asendites ka imetamine neile ebamugav olla. Tihti eelistavad siis lapsed vaid ühest rinnast söömist.

Ometi kõik hästi

Anneli viiest lapsest keskmisega oli aga ka selline kogemus, kus imetamisel oligi kõik lihtsalt hästi – algusest peale ja lõpuni välja! „Esimesest päevast võttis Kendra kaalus juurde ja imetamisel polnud meil seekord küll mitte ühtegi probleemi. Laps sai rinda kaks aastat,“ rõõmustab ema.

Nõustajalt nõustajale

„Iti Harriet sündis eelmisest õndsast kogemusest viis aastat hiljem ja temaga oli imetamine taas kord alguses raske. Lausa nii raske, et olin ise küll vahepeal õppinud imetamisnõustajaks, aga sain beebiga kuu aega järjest kaks korda nädalas ka ise imetamisnõustaja juures käia. Sain temalt palju head tuge, sest taas olid mul imeta misel väga valusad emaka kokkutõmbed ja laps püüdis rinda haarata, aga ta suu oli nii pisike ja jõudu vähe, et ta haaras valesti,“ teab Anneli. Iti Harriet kaalus sündides 3300 grammi ja kuna imetamine oli alguses nii konarlik, kaotas ta kaalu ning tagasi sünnikaalus oli ta alles ühekuuselt. Lõpuks sai ta aga kaks aastat ja seitse kuud tublisti rinda, kuni ema oli neljandat kuud lapse ootel ning rinnad läksid imetamiseks juba liiga valusaks.

Keelekida

Kui Annelil sündis kõige noorem laps Uku Erman, avastati sünnitusmajas, et beebil

on keelekida. „Selle asemel, et keelekida juba sünnitusmajas ära lõigata, öeldi, et perearst hiljem tegeleb. Ka imetamist mul kui viienda lapse emal ei jälgitud. Tegeli kult pole keelekidaga enamasti rinda võtta võimalik. Aga meil vedas, et ma olen ise imetamisnõustaja ja tegemist on väga tubli lapsega, kes on tahtnud esimesest päevast peale isukalt rinda võtta. Sedasi ise pusides saime lõpuks ka oma imetamise korda,“ kirjeldab Anneli.

Väga suur probleem on tema sõnul veel ka ülahuulekida, mida ei lõigatagi lapsel enne ära, kui jäävhambad on suus, et mitte hambumust mõjutada. „Samas kui huuleki da on lõpuni kinni, siis hakkab see rinna nibu niimoodi rullima, et see nagu põleks valust, kui laps sööb, ja ega paljud seda pikalt kannatada suudagi. Nii sirutuvad mitmedki emade käed lõpuks kunstpiima järele,“ teab ta oma pikast kogemusest.

Kunstpiim

Hea oli, et Anneli oskas beebide alal kogenuna lugeda Uku Ermani puhul märke, kas ja millal talle keelekida probleemi pärast kunstpiima andma hakata või mitte.

Ta võttis rinnapiima tekkimise soodusta miseks apteegis müügil olevaid taimseid kapsleid, pumpas rinnapiima käsitsi välja ja andis beebile seda vahepeal ka pudelist, jälgis lapse enesetunnet, et ta poleks loid, jälgis ka pissi ning kuna beebi pissis tihti ja see ei olnud tumekollane, teadis ta, et muretsemiseks pole veel põhjust. „Seda

MATCHSTICK MONKEY AUHINNATUD

NÄRIMISLELUD HAMMASTE TULEKUGA KAASNEVA VALU LEEVENDAMISEKS

Ergonoomiline disain aitab arendada lapse motoorikat juba varakult

Närimislelul on pehmest kummist nupud, mis masseerivad igemeid

Lelu, mis aitab igemegeeli peale kanda

Monkey lelu kuju võimaldab lapsele varakult tutvustada hammaste harjamist

kõike teadmata ja tegemata ma aga ei riskiks keelekidaga beebi puhul ja annaks lapsele lisaks ka kunstpiima, et ta siiski söömata ei jääks. Muidu võib olukord ikka päris hapraks minna,“ leiab Anneli.

MIDA ROHKEM BEEBIT ENDA LÄHEDAL JA KAISUS HOIAD, SEDA ENESEKINDLAM INIMENE TEMAST TULEB

Oma kõiki beebisid vaid rinnapiimaga toitnud ema sõnul ei tohiks piimasegu tema arvates kindlasti esmavalik olla. „Kui aga näed, et imetamine ei ole mitte kuidagi ema teema ja see ahistab teda ühel või teisel põhjusel väga ning ta ei taha seda tegelikult teha, siis ega sellest ei ole olulist väärtust ka tema lapsele,“ arvab Anneli ja lisab: „Tähtsam on, et ema oleks

õnnelik ja naudiks beebiga koosolemist. Või kui tal on seda vaja, siis jätku beebi kas väljapumbatud piimaga või kunstpiimaga ja lutipudeliga isa või vanavanemate hoolde ning käigu vahepeal näiteks trennis või poes. Peamine, et kui ema koju naaseb, oleks tal taas jagada oma beebile palju rõõmu ja lähedust. Inimesed on erinevad ja kui mõned ei suudagi imetada, siis pole mõtet ennast süüdistada ja halvasti tunda – ega sa sellepärast siis halvem ema ole!“

Beebide massaaž Anneli lõpetas õenduse õppe siis, kui esik laps Laura oli alles beebi. Sealt edasi õppis ta kohe Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ka laste massaaži lisaks ja hakkas tegema beebidele erinevaid trenne, sealhulgas võimlemisi. Medõena sai töötatud nii hambaravis kui ka kiirabis, ent kõige südamelähedasemaks sai talle beebide massaaž. „Kui alustasin tervi sekeskuses beebimassaažiga, siis pettusin selles, et igale pisikesele kliendile jätkus mul aega vaid 20 minutit. Selle ajaga ei jõua aga eriti midagi teha ka kõige parema tahtmise juures. Võtad beebi riidest lahti ja hakkad teda peagi taas juba uuesti riidesse panema,“ selgitab Anneli tagamaid, miks nüüd võib teda leida just koduvisiite tegemast.

„Kodus on aega, beebi on puhanud, vahepeal saan lasta emal teda sööta ja ka ema saab oma mured mulle rahulikult ära rääkida. Siis näed ka, kuidas beebi rahuneb massaaži ajal mõnusasti maha ning ema jõuab vahepeal kasvõi duši all käia või oma le võileiva teha – kõik ikka selleks, et lõpuks oleksid mõlemad rahul ja rõõmsad. Pärast selliseid koduvisiite pole ka haruldus, et beebid magavad neli-viis tundi järjest,“ muheleb kogenud massöör.

Kodudes massaaži tehes tuleb Anneli sõnul rohkem tulemust ka mitmes muus mõttes. Kui näiteks beebil ongi üks külg rohkem pinges kui teine ja beebi on kõver, jõuab ta sellega ka päriselt tegeleda. Emadel ja teistel pereliikmetel ise beebile massaaži teha ta aga ei soovita, sest valesti tehes võib hoopiski karuteene teha. Küll aga on beebile juba hea seegi, kui ta saab olla palju süles – siis ta liigub kogu aeg ja treenib end pidevalt, õppides end ka hoidma palju kiiremini. „Kahjuks levib siiani arusaam, et pidevalt süles hoides hellitad lapse ära – aga kas tõesti on liiga palju armastada võimalik? Ei ole ju!“ on Anneli veendunud.

„Ta ongi sinuga seotud veel väga pikalt, enne kui õpib ise hakkama saama. Mida rohkem beebit enda lähedal ja kaisus hoiad,

seda enesekindlam inimene temast tuleb! Küll aga kui harjud ühe käega rohkem asju tegema ja laps on siis pidevalt teise puusa ning alati ühe külje peal, kasvab ta sedapidi ka kõveraks, tekivad lihaspinged ja mured imetamisega,“ hoiatab ta ning lisab: „Kõige parem on, kui siis leidub ka teine pereliige, kes sama palju last sedasi puusal kannab, ent on harjunud just teise käega toimetama ja last teise külje peal kandma.“

Kõveral beebil on pinges külje peal valus olla, lisaks ei saa ta ka puukse ja krookse hästi välja. Siis soovitab Anneli näiteks suu re võimlemispalli peal beebiga hüpata ja kui saab massaažiga ka ühe külje pinge maha, hakkab ta paremini selle külje peal rinda gi võtma. „Samuti on mõnel beebil juba sündides vaagen viltu, aga seda kahjuks ei vaata meil sünnitusmajas keegi. Meil pole veel sellist süsteemi ja kui ema ise teatud spetsialistide poole pöörduda ei oska, võib ki nuputama jääda, miks beebil on valus ja miks ta näiteks ühest rinnast keeldub. Ka seda kahjuks veel ei vaadata, kas naisel on pärast sünnitust vaagen viltu, mis omakor da võib põhjustada selja- ja peavalusid,“ teab kogenud massöör ja sünnitaja.

Imetamisnõustamine

Anneli teeb beebide massaaži tihtilugu paralleelselt imetamisnõustamisega. Ka siis, kui teda on koju kutsutud imetamismu rede korral, võtab Anneli kõigepealt beebi riidest lahti ja vaatab ta keha üle, kas kuskil on pingeid või ei ole. „Esiteks teeb see beebil kõhu tühjaks ja temperatuurivahetus ergutab pisikest samuti paremini rinda võt ma. Siis juba vaata me ka imetamisvõtte üle. Ja samamoodi massaaži käigus ka, kui ma näen, et beebi on kõver, siis küsingi emalt, kas ta võtab ühte rinda paremini kui teist, ja enamasti saangi jaatava vastuse. Siis vaatame ka selle üle, samuti vaatan keelekida ja ka imetamise asendi üle – ema peab imetades end hästi mugavalt tundma ning tihtipeale on ka nii lihtsast asjast nagu padjast palju abi,“ kirjeldab Anneli.

EMA PEAB IMETADES END HÄSTI MUGAVALT TUNDMA

Mõni ema usaldab imetamisnõustajale ka, et ta on tegelikult väga väsinud. „Tihti selgub jutu käigus, et ema ärkab iga kord üles, kui on vaja last imetada. Siis tekib

Minu aktiivne beebi Õpetatakse eakohaseid tegelusi imikuga ja seletatakse, miks need on selles eas vajalikud. Beebiga võimlemine kujundab õigeid liigutusmustreid ja soodustab lapse füüsilist arengut.

Beebimassaaž ja -jooga Harjutused aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, heade emotsioonide loomisele, parandavad unekvaliteeti, kiirendavad vereringet ja ainevahetust ning leevendavad gaasivalusid.

Telli raamatud www.helios.ee

mul alati küsimus – aga miks? Küll magab beebi sootuks teises toas või tõstab ema ta teise voodisse ümber alati, kui beebi on söömise lõpeta nud. Osa emasid imetab öösiti last ka hoopis istudes. Samas beebi ju sööbki üsna kogu aeg ja kaua, siis on mõistagi ema väga väsinud ning juba sellestki võib piim ära kaduda,“ peab Anneli imetamise õnnestumi seks eelkõige oluliseks seda, et ema oleks puhanud ja poleks stressis. Ta soovitab beebi pigem kaissu võtta ja sööta oma voodis, selle asemel, et beebit pidevalt ümber tõsta ja ise sedasi unevõlas elada.

Soovitused emadele

„Kui oled just lapse saanud ja pusid sünnitusmajas imetamise kallal, siis kindlasti tasub paluda haigla personalilt imetamisnõustamise abi. Mõistagi on sünnitajaid palju ja sünnitusmaja nõustajad tihtilugu hõivatud, ent siis saab konsulteeri da teiste imetamisnõustajatega ka kirja, telefoni ja veebi teel, samuti saab imetamisvõttest pilte ja

videoklippe saata,“ julgustab Anneli ning soovitab lugeda ka Ina May Gaskini raamatut „Imetamise tee juht“, mida peab üheks parimaks.

„Veel soovitan kustutada kõik beebiäpid ära! Teen selle kallal pidevalt tööd, et emad ei vaataks äppi. Ikka selleks, et neil ei oleks kella pealt kõik enda ja oma lapse jaoks paika pandud: nüüd laps sõi, nüüd ta lõpetas söö mise, nüüd ta kakas, kakas nii palju, nüüd ta saab 12-nädalaseks ja tal peaks olema just selline arengu hüpe, nüüd ta peaks hakkama magama just sellises rütmis jne-jne,“ vangutab kogenud ema pead. Anneli püüab just vastupidi selgeks teha, et me kõik oleme erinevad, me kõik are neme erinevalt, me kõik magame ja sööme erinevalt, samuti võtame kaalus juurde erinevalt. „Ja kui seda arenguhüppe nädalat kella pealt

MUL ON VIIS LAST JA NAD KÕIK ON ERINEVAD ISIKSUSED

homsest ei tule, siis sellest ei juhtu mitte midagi. Ega äpp ei ütle sulle, milline laps sul on. Kõige tähtsam on emana märgata oma last ja kuulata iseennast, aga me oleme inimestena end sageli ära kaotanud. Tegelikkuses ütleb vastsündinu iga nutuga erine vaid asju ja ega tal enamasti olegi suuri muresid: tal on kas kõht tühi või külm või mähe märg, enamjaolt tahab aga lihtsalt sinu juures ja sinu vastas olla,“ on Anneli kindel.

Ta soovitab kõi kidel emadel võtta aeg maha, kui beebi sünnib: „Must pesu ja nõud võivad oodata või lase need ära pesta teistel. Sa oled suure töö ära teinud, ole nüüd lihtsalt koos beebiga pikalt teki all, tutvu temaga päriselt, olge omas roosas mullis. Siis tuleb see piim ja kõik muu teie jaoks vajalik ka paremini.“ Kindlasti ei pea ega tohigi Anneli sõnul hakata kohe jõusaalis käima ja end viimase peal vormi ajama. Ta soovitab rohkem lihtsalt olla, armastada ennast ja olla tänulik selle eest, mis su keha suutis. Sest kui sa ei armasta iseennast ja püüdled pidevalt mingi täiuslikkuse poole, siis sa ootad oma beebist ka midagi, mida see laps tegelikult ei ole.

„Mul on viis last ja nad kõik on erinevad isiksused – olgugi et meie moodi, meie rütmis ja hingamises. Ja nii on vaatamata imetamise muredele alguses olnud mul kõikide lastega beebiaeg väga tore ja lihtne. Ma pole kunagi oodanud oma lastelt liiga palju, olen alati võtnud neid just sellisena, nagu nad on, samuti olen alati kulgenud koos beebidega ja kaasanud neid ka oma tegemis tesse. Mitte vähem tähtsamana hoiavad ka lapsed üksteist usku matult hästi ning samuti on laste isal alati olnud lastekasvatamises ja kodutöödes suur roll. Usun, et see kõik kokku on aidanud mind palju ka iga oma lapse imetamise juures,“ võtab Anneli heaks emaks olemise nipid kenasti kokku. l

Hällilaulud mitut moodi

Igal linnul oma laul ja igal beebil oma viis, kuidas paremini uinuda. Uurisime emadelt ja isadelt, mis nende beebide puhul toimib, lootuses leida endalegi veel mõni seni avastamata nipp!

Enamik lapsevanemaid teab, et beebi maga mapanek võib kohati osutuda üsnagi keeru liseks ülesandeks. Kui ühel hetkel tundub, nagu uinuks ta hea meelega ükskõik kus, võib järgmisel hetkel murda pead ja liigutada mägesid, aga beebi ei leia kuidagi und – ehkki ise võib olla väsinud ja kurb. Õnneks leiab täna päeva unenõustajatelt hulganisti

häid nõuandeid nii raamatutest, veebist kui ka koguni koduvisiiti delt. Ka meie ajakirjas on beebide unenõustajad korduvalt oma nippe jaganud. Seekord andsime aga sõna emadele ja isadele, kes leidnud selle miski, mis just nende beebi puhul töötab. Tundugu see siis õige või vale, aga kui sellest võib mõnel unetumal ööl pere rahu huvides kasu olla, tasub kõrva taha panna ikka.

Merlin (35): laulud, lutt ja lähedus

Meie pooleaastasele pojale paistab kõige paremini sobivat see, kui me talle enne magamajäämist laula me. Kas siis emme või issi võtab viisijupi üles ja lõõritab vähemalt viis-kuus laulu, vahel rohkemgi. Aga mis peamine – enamasti see töötab, ja nii, et meie beebi just laulu saatel magama jääbki. Kui

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kas Sinu beebil võib olla atoopiline dermatiit?

Atoopiline dermatiit algab sageli esimesel kahel eluaastal, tüüpiliselt lööb välja umbes neljandal elukuul.

Atoopilise dermatiidi ravi kõige olulisem osa on õrna ja kuiva naha õige hooldus, sellega on võimalik nii lööbimiste ägedust kui sagedust vähendada. Väga kergete haiguse vormide puhul võib sellest piisatagi.

st leiad laia valiku beebide kehahooldustooteid, nii atoopilise dermatiidi hoolduseks kui ka niisama niisutamiseks.

Tasuta tarne alates 15€ ostust! Kõik kaup laos, tarneaeg keskmiselt 2 tööpäeva.

Kasuta sooduskoodi BEEBI ja saad kõik ostud 10% soodsamalt!

meeshääl armastab meil laulda karusemaid merelaule, laulab naishääl vahelduseks ka lilledest ja liblikatest. Kui me vahel ise laulda ei jaksa, siis päästab meid alati välja Mozarti looming, mis beebidele unelauludeks mugandatud.

Lisaks aitab meie pojal hästi uinuda see, kui lutt on suus ja tuba pime – kottpimedas uinub veel kõige kiiremini, ka päeval. Samuti rahustab ja uinutab teda hästi kais su võtmine ja sealjuures käest kinni hoidmine. Tihti uinume õhtuti ka nii, et ta on suures voodis meie keskel ning tema üks käsi on minu ja teine issi pihus.

Vahel leidub ka neid hetki, kui lähedus, pimedus ega ka laulud ei tööta ning ta on kas üleväsinud või vaevab meie beebit mõni muu mure. Kui peamised hädad on justkui lahendatud (mähkmed vahetatud, kõht täis söödetud jms), olen pistnud ta magamiskotti – nii, et üks käsi on seal sees ja teine ikka mul peos. Ka tema põse ja ninajuu re tipus kahe kulmu vahelise koha silitamine uinutab ja rahustab teda vahel hästi. Ja veel üks meie jaoks alati töötav nipp on massaaž! Iga kord, kui tuleme beebiga massaa žist, jääb ta ilma ühegi kurtmiseta tuttu ja magab nagu nott.

Mariliis (32): nelja väikese lapsega päästab rutiin

Ma olen oma nelja pisikese uinu tamisel ikka igasuguseid asju katsetanud! Nii meetodit „istu ja patsuta last, kuniks ta magama jääb“ kui ka selle vastandit: „las laps õpib ise uinuma – kasvõi kisaga“. Kokkuvõttes olen aga mõistnud, et kõige paremini aitavad lapsel uneaja lähenemist mõista rutiin sed tegevused, nagu pepupesu, pidžaama selga panemine, valguse hämaramaks muutmine, rahulik meeleolu, kaisutamise aeg, unejutt ja head-ööd-musid-kallid.

Küll aga liiga pikka nunnutamist ma sealjuures ei soosi – vähemalt meil on viinud see selleni, et siis hakatakse seda nõudma järjest enam ja magama jäämisest ei tulegi tükk aega midagi välja. Nelja väike se lapsega ei ole liiga pikk magama panemise protsess ka kuidagi mõeldav – nii muutuksid meil uinu mised kokkuvõttes neljatunnisteks. Olen arvamusel, et lapsed peavad õppima ise uinuma ja seda aitavadki saavutada rutiinsed tegevused. Muidugi on igal lapsel vaja

hellust ja armastust, aga seda saab ki anda rutiinse tegevuse käigus. Meil töötab see väga hästi.

Kõigist neljast lapsest pole mitte ükski kunagi emme-issi voodis magama jäänud, uinutakse alati oma voodis. Öösiti ronivad nad küll meile kaissu ja seda ka lubame. Lapsel on vaja tunda, et isegi kui ta peab uinuma oma voodis, oled sa tegelikult tema jaoks olemas ja tal on turvaline – siis ei tundu ka oma voodi kuidagi hirmutav koht. Päevased uned on meie beebid maganud aga enamasti vankriga õues – seal on kõik neli alati ideaalselt magama jäänud ja teinud tihti koguni viietunniseid lõunauinakuid. Värske õhk ja tugev immuunsus pealekauba!

Grete (34): kõige parem nipp on hea ajastus

Vanem poeg vajas beebina rahu nemiseks white noise’i (valge müra – toim) äppi ja jäi sellega siis ka magama – nii päeval kui ka õhtul. Vahel magas koguni terve päevase uinaku selle saatel. Tema eriliseks lemmikuks oli just madalama sagedusega heli, mis pidavat beebile meenutama ema üsas kuulda olevat. Enamasti uinus ta oma voodis, küll aga oli tingimuseks, et emme või issi pidi tema juures istuma. Õhtuti oli tal kombeks voodis kuni tund aega joogat teha ja tekiga maadelda, kuniks magama jäi. Kasutasime ka öölampi, mis lakke tähekesi kuvas ja talle uinutavalt mõjus.

Väiksem poeg vajab uinumiseks aga hoopis kussutamist ja hüpita mist – white noise talle ei sobi. Ta hakkab küll peagi juba aastaseks saama, aga tema magamajäämise rituaal on algusest peale olenemata magamamineku kellaajast sama: keeran ta teki sisse justkui pelmee niks, võtan sülle ja annan pudelist

KUI ME VAHEL ISE LAULDA EI JAKSA, SIIS PÄÄSTAB MEID ALATI VÄLJA MOZARTI LOOMING

piima. Siis lutt suhu ja natukese ajaga ta magabki! Vahel paitan pehme teki servaga põske ka. Kui ta on magama jäänud, siis viin ta oma voodisse.

Kõige parem nipp kiireks ja kor ralikuks uinumiseks on aga meil mõlema pojaga ajastus. Tuleb ise oma lapse pealt ära õppida, millal ta jääb hea meelega magama: kas siis, kui ta on olnud üleval kolm, neli või näiteks viis tundi. Ajavahede pikkus oleneb mõistagi lapse vanusest ka, sest mida aeg edasi, seda pike maks on muutunud tema ärkvelole ku aeg. Selle ära tabades läheb beebi magama minemine ja jäämine kergelt ning stressivabalt. Mõlema lapsega kehtib meil ka see hea une reegel, et magamistuba peab olema pime ja jahe, ööriided mõnusad pehmed, mis ei aja sügelema.

LIHTSALT KÄTE PEAL KÜLJELT KÜLJELE KUSSUTAMINE

töötab minu puhul siiani hästi, tõmbasin juba enne tütre sündi omale white noise’i äpi telefoni. Beebi sündides katsetasime erine vad helid läbi ja avastasime üsna algusest peale, et kõige rahuliku maks ja unisemaks muudab teda fööni heli. Ka õige helituge vus mängib siinkohal suurt rolli – ka seda tuleb enne mõned korrad katsetada, kuni õige on leitud.

OLI TALLE ILMSELGELT LIIGA IGAV

Kui ajaarvestuse järgi on meie beebil järgmine uneaeg käes, aga iseenesest ta magama ei jää, saabki enamasti telefonist föön tööle pandud ja laps jääb tihti vaid loetud minutitega magama. Sellega on aga see oht, et mullegi mõjub fööni heli natuke liiga hästi ja nii tuleb aeg-ajalt ka mul keset päeva unega võidelda. Autoroolis seda proovida ei soovita!

Rasmus (30): föön või pesumasin paneb kõik magama

Kuna mind uinutas lapsena kõige paremini see, kui pesumasin hakkas tsentrifuugi tegema, ja see

Kristiina (39): tiirud ja vedrud

Kui meie kolmeaastane tütreke oli veel beebi, rahustas ja uinutas teda kõige paremini see, kui ta mul süles oli, ma kikivarvul seisin ja

nagu vedrude peal teda üles-alla õõtsutasin ning mööda tuba sedasi ringi käisin. Lihtsalt käte peal küljelt küljele kussutamine oli talle ilmselgelt liiga igav ja sellega ta ei leppinud.

Issi komme oli aga beebi sülle võtta ja elutoas ümber diivani Leon Bridgesi või Michael Kiwanuka saatel ringe teha. Mõlemad varian did töötasid kokkuvõttes hästi, aga kuna ta on meil sünnist saati olnud pigem ööloom, kes õhtuti tegutseks ja hommikul magaks, tuli neid ringe ja õõtsutamisi siiski üsna palju teha. Kui ma meie järjest suuremaks kasvavat beebit ühel hetkel enam kaua süles õõtsutada ei jaksanud, heitsin temaga pärast mõningast vedrutamist voodisse selja peale pikali ja võtsin ta kõhuli enda kõhu peale. See töötas ena masti lausa imeväel!

Liis (33): pall ja piimatekk

Mõlema tütrega möödusid meil beebiea uned enam-vähem ühes rutiinis. Enne magamaminekut oli alati pesemine, siis tegime toa pimedaks ja lasime värske õhu õuest tuppa. Palju sai kasutatud suurt võimlemispalli – küll sai sel lega beebisid süles magama hüpi tatud ja ärkveloleku ajal võimeldud ka! Lisaks oli meie beebidel alati väga tähtis asi kaisutekk või ka nn piimatekk. Kui selle neile kaissu või ninale asetasime, siis see uinutas hästi magama.

Ka white noise’i kasutasime tihti ja edukalt – aeg-ajalt nüüdki, mil üks on juba kahe- ja teine nelja-aastane. Ja muidugi mõjusid meie beebidele rahustavalt erine vad laste unelaulud. Issi on meil isegi suurem unelaulja, sest temal on laulud peas. Mina olen rohkem vabaloomingu viljeleja: näiteks lau lame vahel hoopis endast ja paneme muinasjututegelastele oma nimed, mis meeldib neile nüüd suuremana eriti. Eks see ajab neid naerma ka, aga oleme kokku leppinud, et hea tuju loob hea une ja natuke nalja enne und on lubatud. l

Beebiga teatrisse

Üheaastane või isegi üheksakuune on juba täiesti sobivas vanuses, et nautida koos vanemaga just nende jaoks lavale toodud etendusi.

On väga oluline, et esimesed teatrikogemused oleksid võimalikult positiivsed ja rõõmsad. Eesti Noorsooteatris on sellised lavastused laste seisukohast läbi mõeldud – keskmiselt 25–30-minutilised, rahuliku liikumisega, värviküllased ja lustakad, välistatud on päris pime saal ja väga valjud helid.

Kui vanemad pelgavad, et üheaastane ei saa veel aru, siis tegelikult on vastupidi – teatris arenevad lapse tähelepanu- ja keskendumisvõime, aju saab impulsse, mis aitavad maailma teistmoodi näha, toitu saab lapse loomulik kujutlusvõime ning empaatiavõime kasvab. Laps ei ole nagu täiskasvanu, kes tuleb „lugu” vaatama, tema meeled on palju avatumad ja vastuvõtlikumad eakohastele impulssidele.

Noorsooteatris on näitlejad väikelastest publikuga harjunud ja enamasti ei sega põnnide jutuvada mängimist kuigivõrd. Ka vanemad võivad end rahulikult tunda, sest siinne keskkond on just laste jaoks loodud. Kui lapsel on jonnituju või soovib ta vahepeal niisama välja, siis tuleb lihtsalt minna. Kui laps tahab nukkude ja teatri keskel veel kauem aega veeta, siis saab jätkata Nukuteatrimuuseumis.

Laps saab omas tempos harjuda teatrimaagia ja sobiva käitumisega vanemate juhendamise all. Teater palub vanematelt vaid ühte – olge oma lapsega kõik see etenduse pool tundi vaimselt kaasas.

on „Nutude salajutud” (lav. Maria Usk) ja „Vurr-vurr vurrkann” või „Tsuhh, tsuhh, tsuhh” (lav. Helle Laas).

Kooskasvamine

Tagasi vaadates möödub beebiaeg kui silmapilk. Fotod elavad oma elu ja lapsed kasvavad suuremaks. Emadele-isadele jäävad mälestused ja õppimised – mõtteterad kooskasvamisest, mida ühises ringis jagada.

FOTOD: ELIKA HUNT

Ema Mari, piltidel 14-päevane poeg Aron

„Nii nagu beebi kasvab suuremaks, kasvab ka naine emana. Emaks saades ütle endale, et sa oled parim, sest annad ju endast alati oma parima, just nii, nagu sa sel hetkel oskad. Beebid kasvavad kiiresti ja kõik on kogu aeg muutumises. See, mis toimis täna, ei pruugi enam toimida homme. Aga see teebki kooskasvamise põnevaks, et meil pole kõiki vastuseid, on vaid lõputult avastamist. Luba endal katsetada, eksida ja õppida. Laps annab sulle iga päev naeratuse ja kallistusega taas märku, et oled parim! Tema on valinud just sind oma emaks ja usaldab sind lõpuni, ka siis, kui sa eksid.“

Ema Anett, piltidel 2-nädalane poeg Karl Arian

„Neljas trimester ehk beebi esimesed kolm kuud on emme ja beebi kokkukasvamise aeg. Pakkudes oma pisikesele siis võimalikult palju lähedust nii süles, kaisus, rinnal kui ka imetades, lood olulise baasi beebile usalduse tekkimiseks. Selleks et ta saaks julgelt edasi avastada, teades, et on hoitud, kaitstud ja armastatud. See eriline läheduse tekkimise aeg möödub nii tohutu kiirusega, et magamata ööd, meeleolukõikumised ja muud hetkel lahendamatuna tunduvad teemad ununevad peagi.“

Isa Endre, pildil 11-kuune tütar Matilda

Elisabeth

Ema Jaana, piltidelpoeg2-nädalane Gustav

„Juba see on ime, et said sellega hakkama –teda üheksa kuud kandes ja siis teda ilmale aidates. Imedel pole veel lõppu. Järgnevalt on selleks IMEtamine. Olles ema nüüd kolmele lapsele, olen alles hiljuti õppinud võtma aega, et end lihtsalt ümbritsevast välja lülitada ja nautida imetamist ükskõik kus ja ükskõik millal. Armas ema, naudi seda aega, mil saad olla vaid kahekesi oma beebiga.“

Ema

Kaisa-

Maarja, pildil 2-päevane tütar Roosi

Lumi

„Iga lapsega avastad, kui palju su südames veel ruumi on. Ta on väike ime, kellelt sul on nii palju õppida ja avastada – tema, sinu enda ja maailma kohta.“

Ema Laura,Brigitta 2-nädalanepildiltütar

Aurora Emily

„Mida suuremaks laps kasvab ning mida omapärasemaks muutuvad tema välimus ja iseloom, seda imelisem, ilusam ja armsam ta tundub. Ja kui ta lõpuks on nii suur, et temaga saab koos tegutsedes juttu ajada, tunned, et see hetk, mida oodanud oled, ongi kohal: beebist on saanud väikelaps, väike ja lahe laps!“

Ema

piltidel aastased kaksikud Taavi ja Lennart

SÜGISTALVISED viirushaigused

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Beebile külla saabuvad sõbrad ja sugulased võivad endaga märkamatult kaasa tuua ka kutsumata külalise – viiruse. Küsisime SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearstilt Piia Jõgilt, kuidas beebit sügistalvistest haigustest paremini säästa.

Kui vastuvõtlikud on alla aastased lapsed hooaja listele viirushaigustele? Viirushaiguste põdemine sõltub kontaktidest teiste inimestega. Kui imik on suhteliselt kodune, see tähendab ei käida palju teis te lastega kokkusaamistel, kohvikutes, laulu- ja võimlemisringides ning peres pole ka teisi lasteaias käivad lapsi, siis võib imiku esimene eluaasta olla suhte liselt viirushaigustevaba. Mida rohkem on kontakte, seda suurem tõenäosus on ka haigestuda viirushaigustesse. Esi mestel lasteaia-aastatel võivad lapsed põdeda kuni 12 viirushaigust aastas. Vanematele võib tunduda, et laps ongi kogu aeg haige.

RAVI PEAMISEKS EESMÄRGIKS ON LAPSE VAEVUSTE VÄHENDAMINE

Kas kurikuulus koroona on ohtlik ka beebidele?

SA Tartu Ülikooli Klii nikumi lastekliinikus on koroonaviirusega olnud igas vanuses lapsi.

Seega võib koroonavii rus olla ohtlik kõigile ja ei saa kuidagi ette prog noosida, kuidas haigus kulgeb. Üldiselt põevad lapsed koroonaviirust siiski oluliselt kergemalt kui vanemad inimesed. Imikutel põhjustab koroonaviirus peamiselt palavikku, köha, ninakinnisust ja kurguvalu. Omikrontüve levimise ajal ka palju kõripõletikku. Üksikud imikud on vajanud ravi ka intensiivraviosakonnas.

Kuidas beebi puhul viirustesse haigestumist ennetada?

Viiruseid on palju ja viirushaigusi täiesti ära hoida ei ole võimalik. Kõige lihtsam viis viirushaiguste ärahoidmiseks on vältida kontakte haigete inimestega, sellepärast ärge kutsuge endale külla viirushaiguste sümptomitega inimesi ja vältige rahvarohkeid kohti. Lisaks tasub pöörata tähelepanu hoolikale kätepesule.

Kindlasti on vajalik oma laps vaktsineerida kõikide riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega. Lisaks saab lapsi juba alates 6 kuu vanusest vaktsi neerida gripi vastu ja alates sellest aastast on see kuni 7-aastastele lastele tasuta. Gripp võib alla 2-aastasel lapsel olla väga raske haigus.

Millised ravimid ja teised tarbed võiksid olla beebi koduses apteegis viirustega võitlemiseks juba ette varutud?

Kodus peaks kindlasti olemas olema kraadiklaas. Eelistatult digitaalne kraadiklaas, millega saaks last kaenla alt kraadida. Kontaktivabad termomeetrid võivad näidata valesid väärtusi. Alati peaks kodus olemas olema palavikualandajad, mis aitavad ka valu

vastu: paratsetamool (kas küünlad ja/või siirup) või ibuprofeen (siirup). Ideaalsel juhul võiksid olla olemas mõlemad. Samuti on oluline füsioloogiline lahus, mida saab kasutada nii inhalaatoris lapsele auru tegemi seks kui ka nina loputamiseks. Nina puhastamiseks on apteegis saada erinevaid pumpasid. Kõik need vahendid on apteegis saadaval käsimüügis ehk arsti retseptita.

Kuidas koduste vahenditega ravida?

Kuna viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega, siis on ravi peamiseks eesmärgiks lapse vaevuste vähendamine. Kui lapsel on palavik üle 38,5 °C või kui laps on viril ja rahutu, siis tuleks talle anda kas paratsetamooli või ibuprofeeni. Köha, kinnise nina, nohu ja kurguvalu korral aitavad aurud füsioloogilise lahusega. Selliste aurudega üleannustamise ohtu ei ole ja neid võib teha kasvõi iga paari tunni tagant. Nina võib ka loputada füsioloogilise lahusega ja olu line on korralik nina puhastamine, kuna siis saab laps paremini süüa ja juua ning väheneb oht kõrvapõletiku tekkeks. Kui lapsel on kõrge palavik, oksendamine ja/või kõhulahtisus, siis on oluline pakkuda talle juua. Pigem sagedasti ja väikeste lonksudega (näiteks lonks või paar iga 15 minuti tagant) kui korraga terve tassivõi pudelitäis. Joogiks sobib kõige paremini vesi, rinnapiim või piimasegu. Enamasti ei soovi lapsed haiguse ajal korralikult tahket toitu süüa ja see on normaalne, oluline on, et nad jooksid.

MIDA ROHKEM ON KONTAKTE, SEDA SUUREM ON TÕENÄOSUS HAIGESTUDA VIIRUSHAIGUSTESSE

Millal pöörduda arsti poole?

Perearstiga tuleks kindlasti ühendust võtta, kui lapse seisund ei hakka paranema 48 tunni jooksul ravimise algusest või muutub raskemaks.

Lisaks tuleks arsti juurde pöörduda, kui

• lapsel on 48 tunni jooksul kõrge palavik, mis ei hakka taanduma ehk palavike vahed ei pikene ja palavik tõuseb ikka kõrgeks;

• lapsel on valu, mis ei leevendu paratsetamooli või ibuprofeeniga;

• lapsel on korduv oksendamine ja kõhulahtisus ning lapse jootmine ei õnnestu;

• laps keeldub joomast viimased kuus tundi;

• laps urineerib vähem kui tavaliselt ehk mähkmed jäävad oluliselt kergemaks kui tavaliselt;

• lapsel on lööve, mis peale vajutades ära ei kao;

• alla kolmekuusel lapsel on palavik või ta keeldub söögist;

• laps on loid ja kahvatu;

• lapsel on hingamisraskused. l

NINAHÜGIEENIKS

NINAHÜGIEENIKS

Humer täiskasvanute Alates 15. eluaastast

lahjendamata merevesi 100%

lahjendamata merevesi 100%

Sisaldab rikkalikult mikroelemente

Sisaldab rikkalikult mikroelemente

Humer imikute/laste Alates 1. elukuust

● Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral

● Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral

● Igapäevaseks ninahügieeniks

● Igapäevaseks ninahügieeniks

● Nina limaskesta niisutamiseks

● Nina limaskesta niisutamiseks

● Tolmu, allergeenide, haigustekitajate jms eemaldamiseks nina limaskestalt

● Tolmu, allergeenide, haigustekitajate jms eemaldamiseks nina limaskestalt

KOGU PERELE

KOGU PERELE

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee

BEEBI NAHK –

punetav ja sügelev?

Kui su beebi on tavalisest rahutum, käes on sügistalvine hooaeg ja lapse nahale on ilmunud esimesed punetavad sügelevad täpid või laigud, siis kahjuks võib ka sinu silmatera vaevata väikelaste seas üha levinum nahahaigus atoopiline dermatiit.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: SHUTTERSTOCK

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuli ne nahahaigus, mille eelduseks peetakse naha kaitsebarjääri puudulikkust. Kahjuks on see bee bidel ja väikelastel üks levinumaid nahahaigusi, millega kaasnevad nahalööve ja tugev sügelus näopiir konnas, kätel, jalgadel ja kehatüvel, vahel koguni ka allergiline nohu ja astma.

Mida kuivem ja tundlikum on nahk ning mida vähem niisutamist see saab, seda kergem on atoopi lisel dermatiidil kanda kinnitada. Kui kolmandikul selle haiguse käes vaevlevatel inimestel on see põhjustatud teatud tüüpi allergiast, tuleb ülejäänutel leppida sellega, et täpne põhjus pole teada. Kindlasti mängib ka pärilikkus siinkohal rolli. Nahapõletik kulgeb perioodi liste ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägenedes sügistalvel ja paranedes suvel. Hea uudisena

taandub see suurel osal lastest 2.–3. eluaastaks, kahjuks küll igal küm nendal haigel on atoopiline derma tiit probleemiks ka täiskasvanueas.

Alljärgnevalt ühe ema lugu, kes on aastaid võidelnud oma beebi ja väikelapse atoopilise dermatiidiga. Aastatega on kasvanud ka tead likkus, kuidas selle kurja ja tüütu tegelasega kõige paremini rinda pista.

Sügis tõi haiguse Meie beebi sündis kevade lõpus ja nii saime nautida temaga pikka muretut suve. Kui kätte jõudis sügis ja me polnud jõudnud veel tähistada lapse pooleaastast sünnipäevagi, hakkasime märka ma tema nahal veidraid punaseid laike, mis kasvasid ja paljunesid peagi üle kogu keha. Küll leidus neid varsti kõhul, kätel ja jalgadel, isegi põskedel, mis muutusid ühtäkki harjumatult punasteks ja karedateks. Oli ka märgata, et meie

beebit häirisid need väga, ta andis sellest järjest häälekamalt märku ja peagi oskas end juba ka kratsida. Kratsimine levitas aga baktereid, muutis sügelustunde mõistagi tugevamaks ja kahjustas nahka lausa veritsuse tekkimiseni.

Igakuistel perearstivisiitidel saime kõik oma kuivemad ja ka vesisemaks hõõrutud laigud ka üksipulgi ette näidata. Juba esimeste laikude saabudes ütles perearst, et tegemist on atoopilise dermatiidiga. Nii saime algu sest peale soovitusi erinevatele käsimüügis olevatele kreemidele, mis atoopilist dermatiiti ravida, leevendada ja ennetada püüavad. Kahjuks ainult need meid ei aidanud ja olukorra halvenedes ei jäänud üle muud, kui proovida lisaks arsti väljakirjutatud hor moonravikreemi. Sellest esmalt kuuldes kohkusin väga ja püüdsin veel mõnda aega leida erinevaid alternatiive.

Põhjust otsides

Jõudes arusaamisele, et tegelikult mitte miski, mida ma proovin, ei aitagi ja olukord pole isegi mitte stabiilne, vaid halveneb iga nädala ja isegi päevaga, võtsin apteegist meile kirjutatud hormoonkreemi välja. Arsti soovitusel segasin seda pooleks käsimüügis olevate baaskreemidega ja viie päevaga olid punased sügelevad laigud mu lapse kehalt kadunud. Meie õnn oli aga üürike – kohe kui hormoonkreemi ära jätsin, hakkasid loetud päeva de möödudes pead tõstma uued pisikesed punased täpikesed, mis kiirelt oma haardepinda suuren dasid ja taas üle kogu keha palju nema hakkasid. Nii me siis terve beebi esimese sügistalve muudkui kreemitasimegi teda vaheldumisi käsimüügist ja arstiretseptiga saadavate kreemide ja salvidega.

Samal ajal lugesin erinevat kirjandust –nii raamatutest kui ka internetist –, külasta sime ka nahaarsti ja allergoloogi, pidasi me toidupäevikut, et välistada naha seisukorda rasken davad toiduained, tegime lapse kasva des toidutalumatuse teste, allergiateste, kuid kuskilt ei leidnud me arvestatavat põhjust ning nii ei suutnud meid miski päästa ka ravikreemidest. Arstid kinnitasid küll, et kasutame ühte kõige nõrgemat hormoonkreemi, mida teatud perioodide vältel kasu tada on ohutu, kuid sellegipoolest ei suutnud see mind lohutada.

Ökoemme mure

kõik sai esimesest elupäevast saati valitud selle järgi, et tegemist oleks võimalikult looduspuhta tooraine või siis beebi tundlikule nahale sobivate materjalidega. Sellepärast hormoonkreem sellesse konteksti hästi sobituda ei saanudki – ehkki pidi, sest meie beebi puhul oli see seni ainuke, mis päriselt aitas. Kahtlemata toetasid samal ajal meid atoopilise dermatiidiga võitlemise teekonnal siiski ka kõik need looduspuhtad ja nahasõb ralikud materjalid ja pesugeelid, puhas lisatoit, spetsiaalselt beebidele mõeldud baaskreemid ja teised käsimüügist saadavad leevendused.

hoopiski näppudele. Seega kui kogu muu keha sai suvel sügelevatest laikudest puhata, olid näpud pide valt atooplisest dermatiidist katki, halvematel päevadel lausa sügavate veriste lõhedega.

Nüüdne teadmine ja Minni Hiir

AJAGA VÕIB ATOOPILINE DERMATIIT VÄIKELASTEL KA TAANDUDA

Kevade saabudes hakkasid punetavad sügelevad laigud aga justkui võluväel kaduma ja peagi sai meie beebi ravikreemidest puhata. Kuna ajaga võib atoopiline dermatiit väikelastel ka taanduda ja laps kasvab sellest osal juhtudel lihtsalt välja, siis lootsime väga, et ehk suudab sügis meid seekord üllatada ja oleme päriselt hai gusest võitu saanud. Kahjuks aga mitte. Kohe, kui suvi läbi sai, algas meie teine sügistalv taas täpselt samasuguses atoopilise dermatiidi ga võitlemise rütmis. Kevadsuveks kadus see iseenesest taas ning ka kolmas külm ja pime hooaeg polnud meil parem.

Kolib ja üllatab

Olen beebi sünnist saati see emme, kelle üle vanaemad-vanaisad nalja viskavad, nimetades mind nii helikopteremaks kui ka ökoem meks. See pole mind aga kunagi päriselt riivanud, sest olen hea meelega just selline emme, nagu olen. Kui valisin beebile voodipe su, rätikuid, mähkmeid, riideid, pesuõlisid, pesuvahendeid, toitu, mänguasju – nimeta aga! –, siis

Tegelikult on iga aastaga olukord muutunud halvemaks – laike ja sügelemist on järjest rohkem. Praeguseks on meie beebist kasvanud kolme ja poole aastane suur tüdruk. Kahjuks jäi just selja taha ka esimene suvi, mil atoopi line dermatiit enam ei kadunudki. Üllatuslikult vahetas see soojemale hooajale üle minnes lihtsalt oma asukohta. Eelmisel talvel peamiselt just silmalaugudel, suuümbruses, kaelal, randmetel, liigeste pai nutuspindadel ja säärtel levinud nahahaigus kolis suveks ümber

Olles nüüdseks külastanud juba mitmeid nahaarste ja erinevaid perearstegi, kes ka sel teemal tegelikult pädevad, on tekkinud teadmine, mis meil selles võitluses paremini töötab. Kõige esimene ja tähtsam reegel on pidev kogu keha kreemitamine. Ka siis, kui kehal pole ühtki sügelevat kohta tekkinud, tuleb atoopilise dermatiidi enneta miseks nii hommikuti kui ka õhtuti nahka niisutada apteegi käsimüü gist leitava baaskreemiga. See peab mõistagi olema värvitu, lõhnatu ja just tundlikule nahale mõeldud niisutaja.

Atoopilise dermatiidi laikudele kanname vahelduvate perioodidega vahepeal taas hormoonkreemi ning teistel nädalatel teisi, kergemaid ravikreeme ja -salve. Kui näpud on atoopilisest dermatiidist vaevatud, kanname õhtuti neile nahaarsti määratud ravikreemi ja ühe temalt saadud hea soovitusena kileta me haiged näpud koos kreemiga toidukile sisse. Siis pistame kätte apteegi käsimüügist leitavad valged puuvillased kindad ja naerame koos tütrega, et Minni Hiir tuleb jälle meie voodisse tuttu! Hommikuks on kreem teinud oma tööd paremini kui ilma kilede ja kinnasteta ning nii saab vahepeal taas pikendada neid perioode, kui nahk ravikreemi ei vaja ja piisab vaid baaskreemidest.

Olen tagantjärele tarkusena kuul nud ka uuringutest, mis väidavad, et naha pehmendusvahendite kasu tamine esimesel kolmel elunädalal vähendab põletikule kalduva naha tekke ohtu kuni poole võrra. Tõsi, oma vastsündinud beebit ma ei kreemitanud, arvasin tol hetkel loe tud kirjanduse ja saadud soovituste põhjal, et nahahoolduseks piisabki vaid vanniveest. Kogu teadmine nahahooldusest on kasvanud aasta te ja katsumustega. l

Atoopilise dermatiidi vaevuste leevendamiseks

Kui peres esineb atoopilisele dermatiidile kalduvat nahka, siis mõjutab see kõiki pereliikmeid. Ebamugavust tekitavad naha kuivus, ketendus ja piinav sügelus, mis põhjustavad unetust ja seetõttu väikelastel tihti ka lohutamatut nuttu. Õnneks leidub atoopilisele nahale mitmeid erinevaid tooteid, mis aitavad leevendada sümptomeid.

Kehale

ORGAANILINE KREEM ATOOPILISELE NAHALE

Laboratoires de Biarritz nahka parandav kreem kogu perele aitab taastada kahjustunud, ärritunud ja reageeriva naha. Sobib kogu perele: imikud, lapsed, täiskasvanud. Sisaldab patenteeritud Alga Sendatu® ekstrakti, millel on nahka parandavad ja taastavad omadused. Ei sisalda lõhnaaineid. Ökomärgisega. Kasutamine alates 0+ eluaastast. Saadaval www.mediron.ee , hind 11.90 €

ÕRNA NAHA KAITSEKS

Tummise tekstuuriga niisutust suurendav BioNike Proxera kõrge rasvasisaldusega geel aitab ära hoida naha kuivust, kaitseb nahka ja aitab kahjustunud nahal tõhusalt taastuda. Leevendab naha kuivusest või lõhedest põhjustatud ebamugavustunnet, pakub kiiret leevendust erinevatele nahamuredele. Ideaalne talvine kaitsekreem. Sobib ka väga tundliku naha korral ja beebidele alates esimesest elupäevast. Dermatoloogiliselt testitud, lõhna- ja säilitusainevaba. 50 ml 18,55 €. Müügil Apotheka ja Südameapteekides ning veebipoodides apothekabeauty.ee, mylook.ee ja purecosmetics.ee

TÕHUS LEEVENDUS SÜGELEVALE

ATOOPILISELE NAHALE

Sügelusvastase toimega A-Derma Exomega Control pehmendav ihupiim on loodud atoopilise naha ärrituste ja kuivuse leevendamiseks. Leevendab kohe ja püsivalt naha kuivusest tingitud ebamugavustunnet, toidab nahka ning tugevdab selle kaitsebarjääri. Kerge tekstuuriga ihupiim on kiiresti imenduv. Sobib kasutamiseks sünnist alates. Sobilik nii näole kui ka kehale. Välja töötatud selliselt, et minimeerida allergiliste reaktsioonide tekkeriski. 95% looduslikku päritolu koostisaineid. Ei sisalda loomset päritolu koostisosi. Lõhnavaba. Testitud dermatoloogilise kontrolli all. 50% taaskasutatud ja taaskasutatavast plastikust pudel. 400 ml 32,87 €.

sünnist alates. Sobilik nii näole

A-Derma tooted on müügil Apotheka Beauty e-poes ja apteekides.

NAÏF RAHUSTAV BEEBISALV SHEA-VÕIGA

NAÏF rahustav beebisalv shea-võiga sobib väga kuivale, ärritunud ja ekseemiga nahale. Toob kiire leevenduse kuivale ja tundlikule nahale. 100% looduslik, vegan ja veevaba. Rahustab ja taastab kõige nooremat nahka ning toetab naha kaitsekihti. Ei sisalda lõhnaaineid. Sobib kasutamiseks ka talvekreemina. Kasutamine alates 0+ eluaastast. Saadaval: Mediron, Tradehouse, Macta Beauty

TAASTA NAHA HEAOLUTUNNE!

Avène XeraCalm A.D lipiide taastav kreem on loodud kuiva ja väga kuiva naha vaevuste vähendamiseks. Patenteeritud I-modulia kompleks leevendab kuiva naha sügelust ning rahustab väga tundliku naha punetust ja ärritust. CER-Omega nahaomased lipiidid aitavad taastada, toita ja tugevdada naha loomulikku kaitsebarjääri, vähendades agressiivsete välistegurite mõju. Sisaldab rikkalikult Avène allikavett, mis oma rahustava, ärritusevastase toime tõttu pehmendab nahka ja taastab selle heaolutunde. Koostises miinimumarv ainult kõige vajalikumaid koostisaineid. Sobib imikutele (alates 1. elukuust), lastele, täiskasvanutele. Näidustused: atoopiline dermatiit, ärritustele, punetusele ja sügelusele kalduv nahk, loomulikult väga kuiv nahk. Ei sisalda konservante, parabeene, lõhna-, värvaineid, alkoholi. Pakendatud steriilsesse D.E.F.I. pakendisse. 200 ml 24,82 €. Müügil Apotheka Beauty e-poes, apteekides ja nende e-apteekides, Tradehouse’is, Stockmannis ja mactabeauty.com

SÜGELUSEST PRIIKS

Pesuks

ÕRNAKS PESUKS

Kergelt vahutav BioNike Triderm A.D. pesemiskreem sobib juuste ja keha pesemiseks. Tänu kõrgele talutavusele ja pehmendavale toimele on see ideaalne imikute, laste ja täiskasvanute igapäevaseks pesemiseks. Aitab vähendada naha kuivust, ärritust ja sügelust, andes kohese leevenduse. Dermatoloogiliselt testitud, lõhna- ja säilitusainevaba. 500 ml 18,07 €. Müügil Apotheka ja Südameapteekides ning veebipoodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja purecosmetics.ee

ÕRNAKS PEAPESUKS

KOGU PERELE

Õrnatoimeline Novaclear

Atopis šampoon orgaanilise kanepiseemneõliga taastab peanaha füsioloogilise tasakaalu, vaigistab ärritust ja leevendab kuivust. Sisaldab mahedat kanepiseemneõli, lagritsajuureekstrakti ja E-vitamiini. Šampoon on ideaalne igapäevaseks juuksepesuks ning kuiva, atoopiale kalduva ja tundliku peanaha hooldamiseks. Sobib kasutamiseks esimesest elupäevast. Lõhna- ja värvaineteta, dermatoloogiliselt testitud. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis, Südameapteegi e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes (250 ml 12,55 €).

NAÏF PIIMJAS VANNIÕLI BEEBI ÕRNALE NAHALE

kasutamiseks esimesest elupäevast. Lõhna- ja värvaineteta,

Mahedat kanepiseemneõli, pantenooli, bisabolooli ning lagritsajuure- ja kummeliekstrakti sisaldav Novaclear ATOPIS sügelusvastane sprei on spetsiaalselt välja töötatud kuiva, atoopiale kalduva, tundliku ja sügeleva naha rahustamiseks ning niisutamiseks. Hoolikalt valitud toimeained leevendavad kohe sügelustunnet, rahustavad ja niisutavad nahka, soodustavad naha taastumist ja vaigistavad ärritust. Ideaalne ka putukahammustustele ja päikesepõletusele. Sobib kasutamiseks esimesest elupäevast. Lõhna- ja värvaineteta, dermatoloogiliselt testitud. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis, Südameapteegi e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes (100 ml 13,38 €).

KEHALOSJOON ATOOPILISELE NAHALE

Maûbe kehalosjoon atoopilisele nahale toidab, niisutab ja rahustab atoopiale kalduvat nahka. Sisaldab kaeraekstrakti, mis niisutab ja rahustab sügelevat ja kiskuvat nahka, Jaapani kameelia õli, mis on rikas pehmendavate ja toitvate omadustega rasvhapete poolest, ning spetsiaalset niisutavat kompleksi aminohapetest, allantoiinist, naatrium-PCAst ja uureast, mis aitab taastada naha kaitsekihti ja ennetada kuivust. Nahasõbraliku koostisega losjoon imendub kiiresti, annab meeldiva mugavustunde ning jätab naha elastseks ja pehmeks. Dermatoloogiliselt testitud. 500 ml 13,13 €. Müügil Apotheka ja Südameapteekides ning e-poodides apothekabeauty.ee ja mylook.ee

ja hooldamiseks piisab

Naifi niisutav vanniõli puhastab õrnalt, toidab ja hooldab kõige tundlikumat beebinahka, ilma seda kuivatamata. Koostisained nagu päevalille- ja linaseemneõli hoiavad naha pehme ja elastsena, kuid ei jäta nahale rasvast kihti. Beebi naha niisutamiseks ja hooldamiseks piisab juba mõnest tilgast. Sobib atoopilise ekseemi korral kasutamiseks. Looduslikud vegankoostisosad. Kasutamine alates 0+ eluaastast. Lisa väike kogu vanniveele. Saadaval: Mediron, Tradehouse, Kaubamaja, Macta Beauty, BabyCity, KidZone, Beebikeskus, Britton

Hakkame sööma!

Rinnapiim või selle puudumisel piimasegu on lapse kõige esimene ja täisväärtuslikum toit, mis katab tema vee- ja kõikide toitainete vajaduse elu esimesel poolaastal ning kehtib põhi toiduna veel tegelikult terve esimese eluaasta. Küll aga soovitavad Eesti lastearstid hakata pakkuma piimale lisaks köögiviljapüreed ja teraviljaputrusid alates kuuendast elukuust, mil laps muutub füüsiliselt aktiivsemaks ning sellega suureneb ka tema energia- ja toitainetevajadus. Beebi eakohane toit on tema kasvamiseks ning erinevate vaevuste ja haiguste ärahoidmiseks väga oluline.

Nipid ja reeglid lisatoiduga alustamiseks

• Lisatoiduga alustamise soovituse annab üldjuhul arst ja alusta sellega siis, kui laps on terve.

• Iga uut lisatoitu anna lapsele ennelõunasel ajal. Uus toit võib tekitada beebil vaevusi või aller gilist reaktsiooni ja nii jääb tema jälgimiseks enne ööd rohkem aega.

• Lisatoitu anna lapsele alati enne rinnapiima või piimasegu pakku mist. Siis on tal kõht uute maitsete proovimiseks veel piisavalt tühi ja vajalikud toitained ei jää saamata. Ära heida meelt, kui beebi esi mesed korrad toidu välja sülitab. Kõik imikud ei harju uue maitsega kohe, sageli kulub selleks 10–15 maitsmiskorda.

• Paku beebile üht ja ühest kom ponendist koosnevat uut lisatoitu, näiteks kartulipüreed, 3–7 päeva järjest. Kui lapsel vaevusi ei teki, võib talle järgmise nädala jooksul pakkuda juba järgmist uut toitu, näiteks porgandipüreed. Kui kõik komponendid on eraldi läbi katse tatud ja need beebile sobivad, võib edaspidi pakkuda juba mitmest

maitsest koosnevat toitu, näiteks kartuli-porgandipüreed!

• Paku lisatoitu lusikast ja tassist, mitte lutipudelist. Alusta iga uue lisatoidu andmist poole teelusika täie suurusest kogusest, järgnevatel päevadel toidukogust lusikatäite haaval suurendades. Lisatoidukordi on alguses üks, järgnevatel kuudel vastavalt kaks ja kolm korda päevas. Rinnapiima või piimasegu sööb laps lisatoidule juurde vastavalt oma soovile.

hiljem vähem magusatest köögivil jadest ja putrudest keelduda.

• Lisatoidule ei sobi sool, suhkur, äädikas, pipar, vürtsid ega ka teised maitseained. Kui laps sööb teiste pereliikmetega sama toitu, eralda enne maitsestamist lapse toidukogus.

IGA UUT LISATOITU ANNA LAPSELE ENNELÕUNASEL AJAL

• Kaheksa-ühek sakuusele lapsele anna pihku oma lusikas, et teda ise sööma õpetada ja selleks julgustada. Selles vanuses anna lapsele kätte ka käepärane ja kerge tass, kust laps saaks ise ka jooma hakata. Janu kustutamiseks sobib kõige paremini puhas gasee rimata vesi.

• Esimeseks lisatoiduks sobib kõige paremini köögiviljapüree või teraviljapuder. Esimesena puuviljavõi marjapüreed maitstes võib laps

• Paku beebile mitmekesist ja toitaineterikast lisatoitu. Ühe külgse toiduga ei ole võimalik lapse vajadusi katta.

• Esimene lisatoit peaks olema vedel. Kõige parem on segada see kokku juba beebile tut tava rinnapiima või piimaseguga. Kurkutõmbamise ohu tõttu paku püreestatud lisatoitu, kuni lapsel on lisaks lõikehammastele lõikunud ka purihambad. Siis on sobiv aeg hakata toitu peenestama kahvliga. Kui laps oskab juba närida ja toidu palasid käes hoida, saab järgmise sammuna pakkuda ka leivatükke, pehmeks keedetud köögiviljatükke, puuviljalõike, riisiküpsiseid jms.

Toidud ja joogid, mis su beebile

EI SOBI:

ф munavalge; ф toores või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, kana ja muu linnuliha, muna ja maks; ф tavapärasega võrreldes vähendatud rasvasisaldusega või rasvavabad piimatooted; ф kunstlikke lisaaineid, sealhulgas magusaineid sisaldavad tooted; ф soolased, teravamaitselised, praetud, suitsutatud, lõkkel grillitud ja konservidest valmistatud toidud ja tooted; ф kommid, šokolaad ja teised maiustused, kakao, mesi, halvaa, pähklid, mandlid ja tsitruselised; ф tee, kohv, gaseeritud joogid, mahla-, karastus- ja energiajoogid.

• Peretoitu sobib beebile pakkuda aastaseks saades.

• Last ei ole õige sööma sundida, sest nii süveneb temas hirm ja vastumeelsus toitude suhtes. Kui toidust keeldumine muutub sage daseks või on lisandunud ka muid probleeme, näiteks kõhulahtisus ja oksendamine, tuleb nõu pidada arstiga.

Köögiviljapüree

Alustuseks sobib vaid ühest köögi viljast valmistatud püree, näiteks kartulipüree, millele võib edaspidi ühekaupa, nädalase proovimispe rioodi järel lisada teisi köögivilju, näiteks porgandit, lillkapsast, kõrvitsat ja isegi sibulat. Kui laps on kahe-kolme köögivilja maitsega juba harjunud, võib püreele lisada ka natuke võid või toiduõli ja ka liha. Kuna osa toitaineid läheb köögiviljade keemisel vette, on soovitatav köögivilju keeta võima likult väheses vees. Soovitatavalt

võiks valmistamisel eelistada ka köögiviljade aurutamist ja ahjus omas mahlas hautamist.

Püreesta toitu kas mikseriga või pressi läbi peene sõela. Püreele võib sobiva konsistentsi saamiseks lisada rinnapiima, köögiviljade keetmisvett või imiku piimasegu. Maitsestamiseks võib soola asemel lisada maitserohelist ja teisel elupoolaastal ka pisut lehmapiima. Paku püreed lapsele soojalt – siis on see täiuslikumalt seeditav ja ka maitseb paremini. Toitainete säili miseks väldi sama püree korduvat ülessoojendamist.

Kuna peet, spinat ja Hiina kapsas sisaldavad teistest köögivil jadest rohkem nitraate, mille liigsel tarvitamisel võib beebil häiruda hapniku transport kudedesse, võid neid hakata pakkuma alles esimese eluaasta lõpus. Toidukauplustest leiab laia valiku beebidele mõeldud köögiviljapüreesid nii purgis kui ka külmutatult. Jälgi vaid, et neis

Pilvepehmed musliintekid ja muud beebitarbed e-poest luulu.ee

ÜHEKÜLGSE

TOIDUGA EI OLE VÕIMALIK LAPSE VAJADUSI KATTA

olevad koostisosad sinu beebi maitsele ja vanusele sobivad.

Teraviljapuder

Alustage kaera-, riisi-, hirsi-, maisivõi tatrapudrust. Mitmeviljapudrud jäta hilisemaks ajaks, kui laps on jõudnud juba eraldi erinevate teraviljadega tutvuda. Nisu-, rukkija odraputru on esmalt soovitatav anda vähestes kogustes, küll aga ei tasu nende pakkumisega oodata. Kui beebi hakkab neid esmakord selt saama enne 26. elunädalat ja rinnapiimaga toitmise ajal, siis suure tõenäosusega tekib tal nende teraviljade suhtes hea taluvus ning väheneb ka tsöliaakiarisk.

Keeda putru beebile veega, mait seks lisa rinnapiima või piimasegu. Kui laps on pudrusöömisega juba harjunud, võib pudrule lisada ka võid ja natuke lehmapiima, samuti sobivad pudrulisandina marja- ja puuviljapüreed. Viimaseid leiab laia valiku toidukauplustest beebitar vete osakonnast, lisaks on seal ka mitmeid erinevaid beebiputrusid, mida on eriti lihtne valmistada.

Liha, kala ja muna

Liha tarbimise kohta ringleb mitmeid erinevaid arvamusi. Küll aga on lastearstid seisukohal, et beebi vajab liha alates kuuendast elukuust, sest tegemist on väga tähtsa valgu- ja rauaallikaga. Lap sele sobivad veise-, sea-, kana- ja lambaliha – nende seast kõige täis väärtuslikum on punane tailiha. Üle pooleaastane laps peaks liha saama iga päev. Kui menüüsse lisanduvad ka kala ja muna, võib osal päevadel liha nendega asendada.

Ka lihaga harjuta last vähehaa val. Kõigepealt paku liha vaid pool teelusikatäit, hiljem üks-kaks supi lusikatäit päevas. Selle võib lisada köögiviljapüreele. Eelistada tasub ise värskest lihast valmistatud roogasid ja kindlasti väldi valmis tooteid, nagu viinerid, vorstid, frikadellid jms, mis sisaldavad liiga palju soola, rasva ja teisi mitteväär tuslikke koostisosi.

Munakollasega võib hakata bee bit vaikselt harjutama kaheksan dast elukuust, hiljem võid pakkuda

Fiona Barker TALV MULLE KÜLL EI MEELDI

(32 lk)

Hall ja Helk on parimad sõbrad - nad teevad kõike koos. Kuni ühel hommikul langeb puult pruun krõbekuiv leheke ... Hall ei salli seda! Langevad lehed kuulutavad talve tulekut ja talv talle küll ei meeldi. BRRR! Helk on aga suures elevuses! Tema armastab talve - lund, hubaseid õhtupoolikuid ja muud sellega kaasnevat. AH KUI TORE! Kas nad suudavad eelistustest hoolimata siiski sõpradeks jääda? Kahtlemata! Nad ei pruugi küll talve osas ühel meelel olla, aga see-eest meeldivad nad teineteisele. Ja miski pole olulisem kui PARIM SÕBER. Raamat on trükitähtedes.

Noor Hibbert SA ELAD VAID KORRA (232

lk)

Siit algab sinu erakordne avastusretk iseendani! Mis sulle kõige enam korda läheb? Mis on tulevikul sinu jaoks varuks? Kas sa kasutad oma eluenergiat kõige tõhusamal moel – püüeldes oma unistuste poole? See raamat aitab sul suunata pilgu tulevikku ja teha kindlaks, mida sa edaspidi kõige rohkem vajad. Ent selleks tuleb sul esmalt astuda samm tagasi ja endasse süüvida – et näha, kuidas sa oled jõudnud praegusesse seisu oma elus. See raamat näitab sulle, et pole olemas üht taevalikku teerada. Sa saad teada, kuidas elada eesmärgiga, nõuda tagasi oma vägi, hakata nägema asju uuest vaatevinklist ning mõista, et oma soovide täitumise nimel tuleb tegutseda.

Caroline Fait

ÖÖRAAMAT (46 lk)

Öö on inimkonda paelunud aegade algusest saati. Tähti täis taeva all lasub pimedus täis lugusid, saladusi, unenägusid ja hirme. Öösel toimib maailm teistmoodi kui päeval. See raamat tutvustab kõiksugu öiseid teemasid: taevakehasid, und, ööloomi ja -taimi ning öö rolli ajaloos, mütoloogias ja muinasjuttudes.

Katie O’donoghue VÄIKE ORAV, KES MURETSES

(60 lk)

Väike Orav pole sügisest saadik oma puu otsast alla roninud.

Tal on vaja eesootavaks talveks tammetõrusid koguda, aga mured ei lase tal oma pesast lahkuda. Õnneks tuleb talle appi palju sõbralikke metsaelanikke. Kas nende julgustavad sõnad ja kasulikud nõuanded aitavad Väikesel Oraval ärevusele vaatamata maailma avastada? Katie O’Donoghue on kunstnik ning laste ja noorte terapeut, kellel on magistrikraad kunstiteraapias. Südamlik lugu õpetab lugejale, et me kõik tunneme vahel muret ja alati on abi, kui jagame oma muret teistega.

Hoda Kotb SINA OLEDKI MU RÕÕM

(32 lk)

Päev möödas on, öö lähedal. Käes uneaeg, mu karvapall. Mis meile täna rõõmu tõi? Nüüd meelde tuletame kõik. Mõmmi valmistub koos emmega ööunne jääma. Enne uinumist on hea koos rahulikult päevale tagasi vaadata ja rõõmupakkuvaid hetki meenutada. Raamat toetab leebet unerutiini: armsad illustratsioonid ja rahulikud luulevormis read juhivad tähelepanu olulistele pisiasjadele, mille eest päeva lõpus tänulik olla. Imetore ja sobilik kingituseks katsiku- ja beebipidudele, aga ka sünni- ja emadepäevaks.

Dr Christopher

KUIDAS KASVATADA TÜDRUKUID, KES ENDALE MEELDIVAD (269 lk)

Kui sul õnnestub kasvatada tüdruk, kes endale meeldib, tuleb kõik muu lihtsalt. Raamat kirjeldab seitset omadust, mis aitavad tüdrukutel saavutada edu ja kaitsta end maailma eest, mis neid alatasa pisendab. Sellest asendamatust raamatust leiate praktilisi ja tõendatud näpunäiteid, kuidas kasvatada tüdrukuid, kes on õnnelikud ja enesekindlad. Tuginedes teadusuuringutele ja teistes vanemates süütunnet tekitamata kirjutasid soojust ja vaimukust tulvil raamatu „Kuidas kasvatada tüdrukuid, kes endale meeldivad“ ema ja isa, kes võitlevad oma tütarde tuleviku nimel täpselt samades vanemaks olemise kaevikutes kui sina.

Scanlon, Kasey Edwards

talle kuni kolm munakollast näda las. Salmonelloosiohu tõttu ära anna lapsele toorest muna, samuti vältige esimesel eluaastal muna valget, mis võib põhjustada tõsist allergilist reaktsiooni.

Maksa soovitatakse beebile anda alates üheksandast elukuust ühel-kahel korral kuus. Kala sobib beebile üheksandast-kümnendast elukuust korra nädalas ja eelista just kalakasvatusest või saastamata siseveekogudest püütud valget kalafileed.

Või ja toiduõli

Rasvad on vajalikud lapse kiireks kasva miseks ning aju ja närvisüsteemi aren guks. Hea on lisada toidule vaheldumisi nii loomsest kui ka taimsest allikast pärit rasvu: tee lusikatäis võid või toiduõli. See suurendab ka toiduportsjoni energiasisaldust, mis on eriti sobiv isutute ja väikese kaaluiibega laste toitmisel. Küll aga ei tohi rasvadega liialdada – sellele võib viidata lapse kõhulahtisus. Margariinid, rasva segud jt võiderasvad ei ole aga oma koostiselt lapsele head.

l lapse toit olgu tasakaalustatud ja mitmekülgne;

l eelista töötlemata või vähetöödeldud toite;

l pööra tähelepanu toidupakendite märgistusele.

tassist juua – nii kahek sa-üheksa kuu vanuses. Söögikor dade vahepeal võetud mahlalonksud mõjuvad hal vasti hammaste tervisele, samuti vähendavad söögiisu. Kui annad lapsele puuviljapüreed, saab ta vajalikud mineraalained ja vitamii nid sealt ning mahla iga päev anda ei olegi vaja.

lapsele ei maitse keefir, annab ka selle maitset mahla või püreega meeldivamaks muuta. Pea meeles, et poelettidelt leitavates maitsesta tud jogurtites ja keefirijookides on lapse jaoks liiga palju suhkrut. Paku jogurtit ja keefirit toidu kõrvale, mitte toidukordade vahel või öösiti lutipudelist, et vältida kaariest ja isutust. Dieetjogurtid ja laktoosiva ba piim lapsele ei sobi.

Marjad ja puuviljad Marju ja puuvilju sobib beebile pakkuda püreeks keedetuna juba kuuendast elukuust alates. Esime se eluaasta lõpus, mil laps oskab korralikult närida, võib neid talle anda ka kuumtöötlemata kujul. Eelistada võiks kodumaiseid marju ja puuvilju. Imikule sobivad hästi vaarikad, mustikad, pohlad, jõhvikad, murakad, õunad, pirnid, ploomid, kreegid, punased ja valged sõstrad, tikrid. Sobivad ka virsikud ja aprikoosid. Enne lapsele andmist pea aga meeles eemaldada puuvil jadest kivid. Kuna banaan sisaldab võrreldes teiste puuviljadega roh kem nitraate, võib seda pakkuma hakata alles teisel eluaastal.

Mahl

ja vesi

Janu kustutamiseks on lapsele parim jook puhas vesi. Mahla soovitatakse pakkuda toidu kõrvale alles siis, kui laps oskab juba ise

Imikule sobivad hästi puna sesõstra-, jõhvika- ja pohlamahl lahjendatult keedetud ja jahutatud veega pooleks. Viljalihaga mahlad on kiudainerikkad, ka seetõttu ei ole soovitatav nende kogusega liialdada, küll aga on need eelis tatud lapse kõhukinnisuse puhul. Igal juhul eelista alati mahla, mitte mahlajooki ega nektarit, mille suhkrusisaldus on suur. Lapsele ei sobi ka siirupid, magusad karastus joogid, energia- ja spordijoogid ning muud suhkruasendajaid ja teisi lisaaineid sisaldavad joogid.

Jogurt, keefir ja hapupiim Hapendatud piimatooted sisalda vad organismile kasulikke piim happebaktereid ja nendeks on laps valmis kümnendaks-üheteistküm nendaks elukuuks. Alusta näiteks maitsestamata jogurtist ning lisa sellele juba lapsele tuttavaid marja- ja puuviljapüreesid. Kui

Kohupiim, kodujuust ja juust

Alates kümnendast elukuust võib hakata beebile vähehaaval pakku ma ka kohupiima, kodujuustu ja juustu, mille kogus ei tohi suure valgusisalduse tõttu ületada 50 grammi päevas. Maitsestatud ja suhkrut sisaldava kohupiima kõrval tasuks eelistada maitsestamata kohupiima, mille saab taas kord maitsvaks ja magusaks juba tutta vate marja- ja puuviljapüreedega.

Lehmapiim

Raskemini seeditavat lehmapiima võib hakata lapsele joogiks pakku ma teisel eluaastal. Kui laps saab veel rinnapiima või piimasegu, ei ole talle aga mingit vajadust lehmapiima pakkuda. Kui lapsel allergianähte ei ilmne, võib poole aastaseks saades toitu vähese hulga lehmapiimaga vaid maitsestada. l Allikas: Imiku toitmisjuhis Eesti Lastearstide Seltsilt

Seiklused AUTORATASTEL

Mõned meist naudivad autosõitu rohkem kui teised – nii on lood ka beebidega. Kuidas aga aidata oma beebil pikemate väljasõitudega paremini sina peale saada, uurisime ühelt liikuvalt beebiperelt.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Enneaegsena sündinud Karel (6 k) teeb autoga ringi tiirutamises ja perekondlike välja sõitude arvus silmad ette nii mõnelegi teisele omaeali sele beebile. Õnneks kosus väike vapper poiss oma rutakast siia ilma saabumise soovist hoolimata kiirelt ja on oma ema Mirjamile (39) ja isa Tarmole (41) olnud vahvaks seltsiliseks nii kodus kui ka ratastel sellest ajast saati.

Pere elab Tallinnas ja ühest kohast teise liiklemiseks on beebiga mugav kasutada autot. Karelil on kõikide ujumiste, massaažide, füsioteraapiate ja arstivisiitide tõttu üsna tihe graafik. Mitte et tema tervise pärast üleliia muret sema peaks, aga ka siis, kui beebil on mõningad lihaspinged või muu väiksem probleem, võib neid käi misi tulla kokkuvõttes siiski päris palju. Nii sõidab pisike poiss autoga vähemalt neljal-viiel päeval nädalas ja mis sealjuures vahva – naudib sõitu väga!

„Ainuke tingimus on Karelil see, et auto peab liikumises olema. Valgusfoori või veel hullem – rongi taha seisma jäädes saame me kohe tõreleda,“ muigab Mirjam

ja kirjeldab, et Karel istub oma turvahälliga tagaistmel, samas kui ema ja isa saavad enamasti koos esiistmetel sõita. „Kui ta pikal sõidul vahepeal natuke nutma hakkab, istun tema juurde tagaist mele. Hoian tal siis käest kinni, räägin temaga, vahel ka laulan ja juba ta on taas rahulik ja rõõmus. Ka klassikaline muusika aitab beebil alati nii kodus kui ka ratastel rahuneda,“ saab ema ainult tänulik olla, et neil autosõidud kergelt kulgevad. Ekraanide maailma nad oma beebiga veel sukeldunud pole – hetkel saab edukalt hakkama ka ilma nendeta, sealhulgas autos.

Üks beebi, kaks

turvahälli Karel sõidab turvahällis. See on tal oma lühikese eluea jooksul aga juba teine isend. Nimelt ostsid esma kordselt lapsevanemateks saanud talle kõigepealt ühe üsnagi kaaluka turvahälli. Kui suuremat sorti isa saab selle tassimisega hakkama ja jõudu jääb veel ülegi, jääb väikse mat kasvu emal jõust puudu – eriti kui arvestada turvahälli sisse lisaks üks 6,5-kilone poisipõnn. „Kuna füsioterapeudid ja arstid võtavad vastu enamasti siis, kui Tarmo on tööl, peame ise need kohad läbi

käima, ja siis on mul tõesti tähtis, et ma ikka jaksaksin oma beebi ka kohale tassida,“ naerab Mirjam ja lisab: „Sellepärast otsustasimegi minna uuesti poodi turvahälle vaatama ja leidsime sealt sellise, mis on eelmisest oluliselt kergem. Samas on oma omadustelt siiski lapsele mugav ja turvaline.“

Kui Karel oma turvahällist välja kasvab, mõtlevad vanemad proo vida talle järgmiseks turvatooliks ühe lähedase sõbra lapse tooli, mis enam kasutust ei leia. Muidu nad kasutatud turvatooli osta ei julgeks, aga kui tooli kogu ajalugu on teada ja müüjat saab täielikult usaldada, et sellega pole osaletud ka mitte üheski väiksemas avariis, võib seda teha. Ka siis, kui turvahäll või -tool on pärast väikest müksu pealtnäha täiesti terve, ei pruugi see järgmise avarii korral last enam lubatud määral kaitsta. Sellepärast vaheta taksegi pärast igat avariid turvatool välja ja kindlasti ei tohi seda hiljem edasi müüa. Sellepärast tasub järelturult turvahälle ja -toole ostes olla eriti ettevaatlik.

„Kuna mina alles teen endale autojuhilube, sõidame Kareliga paljude erinevate autodega. Kui issi autos käib turvahäll kerge klõpsuga

XL on ideaalne reisimiseks ja linnaeluks ning jalutuskäikudeks nii looduses kui maastikul.

Vaata lähemalt: www.leclercbaby.ee

ISOFIX-kinnituste külge ja sama lihtsalt ka ära, saame teistes auto des kasutada aga oma turvahälli ka turvavöö külge kinnitades, mis pole samuti keeruline,“ kirjeldab Mirjam. Ema ja beebit sõidutavad hea meelega kõik vanavanemad. Omavahel käiakse tihedalt läbi ka siis, kui parasjagu graafikus mõnda järg mist spetsialisti visiiti pole. Karel sõidab vanavanematele ja oma vanavanaemale külla väga tihti, ka sõpru leidub palju, keda külastatakse. Ka siis, kui on tarvis minna poodi ja selleks on parajalt aega, läheb terve pere koos. Mirjam usub, et kui laps näeb juba varakult mitmeid erinevaid kohti ja inimesi, on ta ka tulevikus sotsiaal sem ja võõrastab vähem.

Esimene kohutav sõit Kareli beebiikka mahtus pikk ja ilus suvi, mil neljarattalisele pereliikmele pandi hääled sisse veel enam kui muidu. Kõige esimeseks pikemaks väljasõiduks koos lapsega valiti Haapsalu, kui beebi oli kahe kuune. „Meil oli plaanis jalutada Kareliga promenaadil ja minna kohvikusse, aga välja kukkus kõik hoopis teisiti ning poolest päevast võtsime suuna tagasi koju,“ kirjel dab Mirjam ja ütleb, et see oli nende esimene ja tegelikult ka ainuke keeruline kogu pere väljasõit.

„Haapsallu sõidust õppisin ma seda, et beebil on palju lihtsam reisida, kui on mingisugune staap,

kus saab aja vahepeal maha võtta. Kas läheme pärast pikka autosõitu kellelegi külla või hotelli, kus saame enne järgmisi plaane natuke rahu likult hinge tõmmata. Isegi jurtas oleme jõudnud oma beebiga juba edukalt ööbida! See aga Karelile ei sobi, kui me terve päeva ringi

sõprade loodusküllast hoovi sai pikka ja kosutavat und korduvalt nauditud – isegi hoolimata sõprade laste kilgetest ja teiste jaanipeoliste kõlavast jutuvadast,“ on Mirjam õnnelik.

Üle hulga aja said lapsevane mad ka veel öötundidel sõpradega rehetoas mõnusasti juttu puhuda ja Karel magas külalistemajas oma õndsat beebiund. Kaasa oli võetud beebimonitor, tänu millele sai igal ajahetkel kuulda beebi vaikset norinat ja olla temaga ikka justkui kogu aeg koos.

Pagasiruumi

seikleme – isegi kui vahepeal saab sõita kärus või liigelda kõhukotis. Ka kaunis Haapsalu linnusehoovis mähkmete vahetamine ja söötmine ajas beebi veel enam segadusse ja pahaseks,“ teab ema nüüd paremi ni. Kõik järgmised sõidud on tänu sellele teadmisele perel juba palju paremini välja tulnud ja sihtkohad on valitud nn staabi järgi.

Hea uni jaanipäeva melus

Kuna esimene väljasõit oli vane matele pisut ehmatav, tunti muret, kuidas saadakse hakkama jaanipäe val. Sõbrad kutsusid mitmepäeva sele koosviibimisele ja ära öelda ka ei tahtnud. „Võtsime selle riski ja läksime kolmekuuse Kareliga uuele väljasõidule, sedapuhku Tartusse. Seal suutsime end kõik aga posi tiivselt üllatada. Kuna staap oli sõprade külalistemaja näol olemas, oli meie beebi rohkem rahul kui kunagi varem. Ka kärus keset

päästerõngad Pikemale sõidule minnes on lapsevanematel terve nimekiri asju, mida kaasa võtta, et beebi end ka kodust eemal hästi tunneks. Tõsi, päris nimekirja nad küll veel kirja pannud pole, sest arutavad alati koos läbi, mida tarvis kaasa pakkida – ja kaks pead on ikka kaks pead! Ent reeglina võiks soovitada lastega toimetamisel, eriti kodust pikemaks ajaks lahkumisel, küll nimekirju koostada, et midagi vajalikku maha ei ununeks, sest ka näiteks lemmiklelu võib päeva päästa.

„Me pakime auto pagasiruumi alati kaasa Kareli lemmiku lama mistooli. Selle kiikumine ning ees rippuvad ja hüplevad mänguasjad meeldivad talle väga. Meile meeldib aga see, et beebi on selles turvaliselt kinni, nendeks hetkedeks, kui ei jaksa teda kogu aeg süles kanda. Tool kaalub ka hästi vähe ja käib lihtsalt kokku – seega reisimiseks ideaalne asi!“ on Mirjam õnnelik. Selles on laps teises asendis ka kui turvatoolis.

Perel oli suguvõsas päris suur probleem sellega, et ükskord mindi vaid viieks minutiks vanavana emale külla ja Karel oli turvahälliga toas kaasas. Mirjami vanaema, kes on terve elu laste medõena töötanud, rääkis pärast veel mitu kuud seda juttu, et beebit ei tohi turvahällis hoida. „Ta arvas, et me

FOTO: NELE TASANE

BEEBIL ON PALJU LIHTSAM REISIDA, KUI ON MINGISUGUNE STAAP, KUS SAAB AJA VAHEPEAL MAHA VÕTTA

käimegi muidu ka niimoodi ringi ja Karel istubki igal pool vaid selles,“ vangutab ema pead, sest seda viga nad ei tee. Turvahäll ei ole lapsele pikaks ajaveetmiseks ergonoomili selt sobiv, olles tegelikult mõeldud ikka vaid sõiduvahendiks. Kui viid beebi turvahälliga arsti juurde, on see õnneks lühike aeg. Pikemalt külas viibides tuleb võtta laps sealt siiski välja ja pakkuda talle teisi alternatiive – või siis veel parem, hoida teda rohkem süles, kus talle tegelikult kõige enam meeldib ja kus ta sinu liikumise pealt treenib lihaseid ning iseenda hoidmist.

„Väljasõitudele võtame alati ka käru kaasa – siis on tal ka koht, kus end saabudes sirutada, vahelduseks pikutada ja välja puhata. Liikuvas kärus ja sellest emme või issi nägu nähes jääb Karel hästi magama ning võib seal siis noriseda mitu tundi järjest,“ kirjeldab Mirjam. Ka võetakse tavaliselt kaasa kõhukott nende kohtade jaoks, kuhu käruga hästi ligi ei pääse. Nii käidi hiljuti näiteks Jõelähtmes terve perega matkamas!

Veel kuuluvad nende autosse kaasa pakitud varustusse alati mähkmed, mähkimislina ja kileli nad, tekk, varulutid, mõni mänguasi, tatilapid ja puhas bodi, sest piimaga priiskab beebi veel palju. „Tegelikult on kõik need asjad meil juba ühte kollasesse kotti ette pakitud, et meil oleks nii-öelda baasvarustus alati väljasõiduks valmis. Siis vaatame veel natuke ilma järgi ka mõned riided lisaks kaasa ja paneme

lutipudeli sisse värske piimapulbri valmis. Termosega võtame juba kodus keedetud ja parajalt maha jahutatud sooja vee ka kaasa ning nii on väga lihtne ükskõik kus lapse le piim kokku segada,“ on ema hästi organiseeritud. Rinnapiima Karel kahjuks ei saa – vastasel korral oleks reisimine mui dugi veel lihtsam.

Juba proovib pisi ke poiss ka erinevaid lisatoite ja järgmiste le väljasõitudele saab needki kaasa võtta. Õnneks on poodides lai valik püreesid ja ka tükilisi toite, millega on beebisid mugav väljaspool kodu sööta. Üks nipp, mis Mirjamil veel varuks, on sööta enne väljasõitu lapsel kõht täis, siis teeb ta autos enamasti pika ja kosutava une ning kohale jõudes on samuti reegliks alustada alati mähkmete vahetamisest ja uuest söötmisest. Siis on Karelil garantee ritult tuju ikka hea!

väljumise aeg tiksus üha lähemale, olime ise Tarmoga juba üsna närvis. Selle tulemusena keeldus Karel aga enne kodust väljaminekut söömast. Võtsin siis kiirustamise kiuste aja maha, läksin lapsega teise tuppa, rääkisin temaga rahulikult ja peagi nõustus ta piimapudeli sisu kõik kenasti kõhtu kummutama,“ mee nutab Mirjam ühe väljasõidu pisut keerulist algust, mis edasi siiski ladusalt läks. Sõidu pealt turvahällis beebile piima anda ei saa, sest siis ei saa ka krooksusid välja ja see oleks ema sõnul väga halb. „Kui olemegi vahel autos teda söötnud, oleme auto ikka alati rahulikult kinni pidanud, ta turvatoolist oma sülle võtnud ning siis söötnud ja krooksu tanud,“ selgitab ta.

PÄRAST PIKEMAT VÄLJASÕITU TAHAB BEEBI PAAR PÄEVA KODUS PUHATA

„Veel üks oluline asi, mida lapsega peab reisimisel arvestama, on see, et sa ei saa teha kõike seda, mida oled muidu harjunud tege ma. Nii on lihtsam leppida ka erinevate ootamatustega,“ teab Mirjam ja lisab: „Me oleme Kareliga algusest peale olnud üsna julged teda kõikjale kaasa võtma, sest oleme saanud selleks viimased 15 aastat palju harjuta da, võttes pea igale poole alati kaasa oma koera Susi. Nii olemegi juba ammu harjunud sellega, et meil on pidevalt kaasas keegi, kellel on mingid täiesti omad ja teised vajadused ning ootused kui meil. Lihtsalt ise tuleb rahulikuks jääda ja eks iga kogemus õpetab midagi juurde!“

Õnneliku beebi saladus on rahulikud vanemad

Beebiga ringi reisimisel on Mirjami arvates kõige tähtsam püsida ise võimalikult rahulik. „Kui vane mad lähevad pakkimise või mõne beebiga seotud ootamatuse peale liiga ärevile, muutub ka laps kohe rahutumaks,“ teab ta nüüdseks hästi. „Mäletan, kui jäime Kures saare reisi tarvis pakkimisega pisut hilja peale ja kuna praami

Mirjami sõnul on tähtis ka see, et pärast mõnda pikemat väljasõi tu saaks beebi paar päeva kodus puhata, sest eks ta ole siis tavalisest väsinum ja vajab taas tuttavat keskkonda. Aga muus osas vajab Karel – nagu iga teinegi väike laps – peamiselt ikka seda, et tal oleksid olenemata käimasolevast seiklusest baasvajadused rahuldatud: kõht täis, mähe kuiv, tal oleks soe, ta saaks hästi puhata ja teaks, et ema, isa või keegi teine talle lähedane inimene on temaga alati koos.

PÕNNI

LASTETOITUDE SARJA LISANDUSID ÖKOLOOGILISED LIHAPÜREED!

UUS VAHVA EESTIKEELNE ÕPIROBOT KUTSUB MÄNGIMA!

Eestikeelne Fisher-Price® õpirobot koosneb kolmest väiksemast robotist. Laps saab nendega eraldi mängida või ehitada ühe suure interaktiivse sõbra, kes rõõmustab beebit oma liikumise, muusika, helide ja eestikeelsete fraasidega. Õpirobot motiveerib last roomama ja liikuma. Sisu on kohandatav lapse vanusele ja arengutasemele. Mängimiseks alates kuuendast elukuust.

Põnni uued, mahetoorainest valmistatud kreemja tekstuuriga veiselihapüree ning kanalihapüree võimaldavad vanematel mugavalt lisada beebi menüüsse liha! Tooted on suure lihasisaldusega (40% liha) ning mõeldud segamiseks mõne köögiviljapüreega vahekorras 1 : 2. Soovi korral võib köögiviljapüree kogust suurendada.

Ilma soolata keedetud köögivilju on kodus peretoidu kõrvalt beebile üsnagi lihtne püreestada, kuid liha valmistamine on keerukas ja aeganõudev ettevõtmine. Põnni uued lihapüreed teevad aga beebi menüüsse liha lisamise lihtsaks!

• Lisage Põnni uus veise- või kanalihapüree näiteks porgandi-, kõrvitsavõi bataadipüreele või mõnele muule köögiviljapüreele.

• Segage püree hoolikalt läbi.

• Soojendage ca 40 ˚C-ni ja ongi maitsev toit valmis!

Põnni ökoloogilised lihapüreed sisaldavad ainult rangelt kontrollitud ökoloogilist toorainet, ei ole lisatud suhkrut, soola ega muid lisaaineid ning tooted on gluteenivabad. Soovitame imikutele pärast 6. elukuud. Kõik Põnni lastetoidud on valminud koostöös lastearst Reet Raukasega ning testitud Eesti beebide poolt.

Philippa Perry

RAAMAT, MIDA SU

LAPSELE PÄRIS OMA DEODORANT!

Lastele suunatud Hispaaniast pärit kosmeetikabrändi Maûbe tootevalikust leiab spetsiaalselt laste tundlikule nahale välja töötatud rulldeodorandi. Nahale õrn alkoholija alumiiniumivaba deodorant on kerge ja pehme lillelise aroomiga, mis jätab nahale puhta ja värske tunde. Vegankoostis sisaldab 97% looduslikku päritolu koostisosi. Kasutamiseks lastele, kel vanust enam kui viis aastat.

Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis ning apothekabeauty.ee (50 ml 6,93 €).

OLIVERMARTINKIDS BEEBIKOMBINESOONIDE AEG ON ALANUD!

VANEMAD

VÕINUKS LUGEDA

 Helios Kirjastus, 304 lk

Kuidas olla parem lapsevanem? Tunnustatud psühhoterapeut Philippa Perry selgitab humoorikalt ja haaravalt, millised aspektid laste kasvatuses on tõeliselt olulised ja missuguseid käitumismustreid tasuks kindlasti vältida. „Ideaalse retsepti” asemel pakub Philippa Perry palju suuremat pilti vanema-lapse hea suhte saavutamisest ja aitab muuhulgas: • mõista, kuidas sinu enda kasvukeskkond lapse kasvatamist mõjutab; • vältida või parandada vigu, mida sa tõenäoliselt teed; • murda negatiivseid käitumismustreid ja harjumusi;

• hallata nii enda kui ka lapse tundeid;

• mõista erisuguste käitumiste tagamaid. Oleme aastatuhandeid minevikku ja kes teab kui pikalt tulevikku ulatuvas ahelas vaid imepisikesed lülid. Õnneks suudame oma isiklikku lüli vajadusel muuta. www.helios.ee

Mitu korda päeva jooksul sa beebit riietad? Vankrisse pannes on kõik lisakihid äärmiselt olulised, turvahällis on jällegi vaja, et riietus oleks õhem, aga ikkagi soe. Milline kombinesoon oleks universaalne? Hea valik on kahekihiline kombinesoon, kus meriinovillane kangas tagab sügistalvel soojuse ja hingavuse ning mugavust pakub eemaldatav kapuuts. Nii mahub see hästi vankrikotti ja on mugav ka turvahällis, kus kapuuts hoiab ilusti peakese soojas.

OliverMartinkids OMBaby’l on välja tulnud uus kombinesoonide sari, kus on meriinovilla või puuvilla sisu ja eemaldatav kapuuts. Uuri järele olivermartinkids.com/ et/cat/beebikombekad

Turvalise autosõidu meelespea

Nii nagu kinnitad ise enne sõidu alustamist turvavöö, tuleb kinnitada ka laps õigesti talle sobivasse turvahälli või -tooli. Järgmistest punktidest leiad, kuidas seda teha.

l Alla 135 cm pikkune laps peab kasutama autos sõites turvavarustust.

l Turvahälli kasuta, kuni laps kaalub 13 kg ehk umbes esimese eluaasta lõpuni.

l Beebit ei ole soovitatav hoida turvahällis järjest üle kahe tunni, sest pikalt püstises asendis istumine koormab imiku kaela ja selga.

l Turvahäll peab olema 45-kraadise nurga all.

l Turvahälli tohib kasutada vaid seljaga sõidusuunas.

l Beebi pea ei tohi ulatuda üle turvahälli ülemise ääre, siis on turvahäll tema jaoks väike ja see tuleb välja vahetada uue turvaseadme vastu.

l Teisalt ei tasu turvahälli vahetada turvatooli vastu liiga vara, sest turvahäll on beebile turvalisem.

l Last turvaseadmesse kinnitades tuleb jälgida, et turvaistme rihmad on pingutatud piisavalt tihedalt vastu lapse keha. Turvarihmade ja lapse rinna vahele tohib jääda vaid ühe sõrme jagu vaba ruumi, sest liiga lõdvalt kinnitatud turvarihmadest võib laps kokkupõrke korral välja lennata. Kui lapsel on seljas paksud riided, tuleb need eest lahti teha või sõidu ajaks seljast ära võtta.

l Selg sõidusuunas paigaldatud turvatooli on soovitatav kasutada nii kaua kui võimalik – eelistatavalt kuni 4. eluaastani. Alla 25 kg kaaluval lapsel on turvalisem sõita seljaga sõidusuunas. Väikese lapse pea moodustab umbes 30% kogu tema kehakaalust ning kokkupõrke korral ei pea lapse kaelalülid sellele raskusele vastu ja isegi väikese raputuse või avarii tulemusel võivad tagajärjed olla saatuslikud. Selg sõidusuunas oleval turvaistmel on istme kest nagu kaitsev kilp ja neelab endasse suurema osa löögijõust. Samas ei tohi nõnda paigaldatud turvaseadet kasutada istekohal, mis on varustatud aktiveeritud esiturvapadjaga.

l Enne turvavarustuse ostmist tasub uurida, millised on olnud konkreetse seadme tulemused testides. Soovituslik on näiteks tutvuda sakslaste ADAC testidega ja Austrias tehtud ÖAMTC testidega.

l Liiklusõnnetuse üle elanud lapse turvavarustuse vigas tused ei pruugi olla silmaga nähtavad, kuid näiteks lööki neelavad elemendid võivad olla deformeerunud – sel juhul näevad tootjad ette turvavarustuse väljavaheta mise. Turvatool võib juba 10 km/h toimunud kokku põrke korral saada kahjustatud nõnda, et selle edasine kasutamine ei ole turvaline. l

Allikas: Transpordiamet

Ma sünnitasin doula käte vahel

Raseduse, sünnituse ja beebiga aitab paremini toime tulla see, kui oled teadlikum ning enda ja lapsega heas kontaktis. Kiires ja infoküllases maailmas aitab selleni jõuda eksootiliselt kõlav sünnitoetaja doula.

Robini (3 a) ja Kristoferi (2 k) ema Reili Miggur (36) on avatud nii oma sotsiaalmee diagrupis kui ka ajakirjaveergudel erinevaid kogemusi jagama nii ema kui ka naisena. Läbi on käidud mitmed erinevad teed ja tunded ning teistega jagades kinnistub kogemustest õpitu veelgi, säästes ehk teisigi saatusekaaslasi raskemast. Kui esimese beebiga sai langetud pikaks ajaks sügavasse depressiooni, on ta saa nud teise lapsega teha palju teadlikumaid ja õnnelikumaid valikuid. Suur roll on selles ka doulal, kes Reilile seekord heaks teejuhiks ja kaaslaseks olnud.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ELIKA HUNT

Kaks kilomeetrit liiga kaugel

Esimest last ootama jäädes hak kasin käima perekoolis, mida viis läbi Ingrid Kaoküla – üks kahest ämmaemandast Harjumaal, kes kodusünnitusi vastu võtab. Kuna ma olen terve elu kartnud kohuta valt haiglaid, hakkasin temalt uuri ma ka kodusünnituse võimalust. Seda meile ei lubatud, sest elasime tol ajal lähimast sünnitusi vastu võtvast haiglast kaks kilomeetrit liiga kaugel,“ muigab Reili ja selgi tab, et kodusünnitust reguleerivad väga ranged riiklikud reeglid, et kriitilisel hetkel siiski haiglas se jõuda. Kodusünnituseks loa saamiseks peavad sünnitajal olema ka kõik tervisenäitajad korras ja rasedus kulgenud rahulikult.

Samas perekoolis kohtus Reili ka doula Freta Uuskülaga, kellega kohe hästi klappima hakkas. „Ta suutis paaritunnise vestlusega võtta ära mu hirmu haiglate ees. Rahustas mind täielikult maha ja esime ne sünnitus läkski meil haiglas kokkuvõttes väga hästi. Enne seda käisime mehega mitmel koolitusel ning temast sai sünnitusel suure pärane tugiisik,“ on Reili tänulik. Ometi ei osanud ta siis veel ette näha, mis teda ees ootab: esimesed

pool aastat mured imetamisega, beebi gaasivalud ja koolikud, kuni üheksatunnised beebi magamapa neku sessioonid koos rohke nutu ja peagi ka sügava depressiooniga. Kaheksa kuud läks aega, enne kui Reili leidis professionaalset abi ja olukord hakkas tasapisi paranema. Samuti aitas kaasa teadasaamine unenõustajate olemasolust ning kümnekuuselt magas beebi juba pikki ja rahulikke ööunesid.

Seekord tuli teha teisiti Kui kahe aasta pärast oli Reilil juba üsnagi tugev tunne sees, et teiseks lapseks valmis olla, siis uuest rasedusest kuuldes tabas teda siiski hirm kahe pisike sega hakkamasaa mise ees ja ta jõudis enda sõnul taas ka nii-öelda põhjas ära käia. Seekord lihtsalt tuli teha midagi algusest peale teisiti! Kuna kodu oli vahe peal kolitud sünnitust vastu võtvale haiglale poole lähemale, ei saanud miski enam takistada Reilis aina kasvavat kodusünnituse soovi.

esimene elupäev, mil haiglaper sonal käis palatis meid muudkui vaatamas, midagi küsimas ja pak kumas, ehkki oleksime ise üle kõige soovinud natukene rahu ja puhkust pärast öist sünnitust,“ meenutab Reili, kes tahtis seekord sünnitada rohkem omadel tingimustel.

Ometi olid tal kodusünnituse ees teatud hirmud ja kõhklused, mida oskas ämmaemand aga juba esimeses telefonivestluses oskusli kult ära tunda. „See on uskumatult hea tunne, kui koged sellist mõist mist. Saime mehega teha ka tunnise konsultatsiooni ämmaemandaga ning kõik hirmud ja kõhklused, mis meil olid, said adresseeritud. Üheks neist oli näiteks see, mida teeb samal ajal meie vanem laps. Sealt edasi soovitas ämmaemand võtta endale ka doula, kes saab olla minuga, samal ajal kui mees saab vanema pojaga tegeleda,“ on Reili tänulik. Kuna tähtis on seegi, et ka ämmaemand sünnitoetajaga hästi klapiks, soovitas ta valiku erinevaid doulasid, kellest üks oli seesama, kellega Reili juba esimese raseduse ajal kohtus ja hästi klappis. „Ja mina juhustesse ei usu!“ on Reili õnnelik ning loomulikult saigi siis valitud oma doulaks just tema.

SEE ON USKUMATULT HEA TUNNE, KUI KOGED SELLIST MÕISTMIST

„Esimest last haiglas sünnitades ei sobinud mulle sünnitegevuse liigne tagant kiirustamine ja lapse

Teisega juba teadsin „Teise raseduse ajaks oli mulle selgeks saanud, et kui ma oleksin kõik need küsimused, mis mul esimese lapsega tekkisid, saanud tol korral doulaga läbi arutada, oleks meie ühine algus läinud beebiga nii palju lihtsamalt. Ma oleksin leid nud nõuanded ja lahendused varem ja valutumalt. Me elame ju infomaail mas ja internetis on tohutult palju infot, mis on ühelt poolt küll hea, kuid tei sest küljest halvav. Kuidas sa seda infot sorteerid, kui oled esmakord selt emaks saanud ja lained löövad üle pea kokku?! Doula on see üks kindel isik, kelle käest sa saad kõike küsida, mis vähegi puutub rase dusse, sünnitusse, emaks olemisse

ja beebisse,“ teab Reili nüüd ja sai doulalt teise lapsega veel nii palju lisateadmisi juurde, ehkki on juba ka ühe kolmeaastase ema.

Veel jäi Reilit oma esimesest perekooli kogemusest kummitama ämmaemanda esitatud mõte: kuhu me oleme maailmas jõudnud, et sina naisena lähed arsti juurde, et arst ütleks sulle, mis pidi on sinu sees sinu laps?! „Mind jäi see pikaks ajaks segama ja häirima, et me oleme kaotanud kontakti oma kehaga – sealjuures mina, kes ma esimese lapsega ei teadnudki, kuidas ta mu kõhus on. Teisega juba teadsin! Taju ja tunnetus olid teiseks raseduseks niivõrd teised,“ rõõmustab Reili, kes teadis ette, et ka sünnitus saab seekord olema teistsugune ja parem.

Hoituse tunne oli niivõrd suur

Enne Kristoferi sünnitähtaja lähenemist tegid nii doula kui ka ämmemand veel ka koduvisiidi, mil sai koos kõik tähtsaks päevaks üle vaadatud ja läbi arutatud. Alusta des vajaminevatest tarvikutest ja koguni selliste detailideni välja, kuidas peaks autod parkima juhuks, kui peaks poole pealt haiglasse kihutama. „Alati on võimalus, et tuleb kodusün nituselt haiglasse sõita. Samas kui sina naisena oled juba sünnitusprot sessis, ei ole sa val mis haiglas enam vastama personali ratsionaalsetele küsimustele. Kui sul on kaasas doula või mõni teine tugiisik, ei pea sa ise tulema välja sellest ürgsest tunnetusest, mis aitab sul sünnita da,“ usub Reili.

TEAB, KUIDAS SÜNDIDA

– SEE ON KÕIGE LOOMULIKUM ASI ÜLDSE

Haiglasse sõiduks õnneks vaja dust polnud ja kui mõned päevad enne tähtaega algasid kella kolmest pärastlõunal kaheminutiliste vahe dega tuhud, olid kella viieks kodus juba nii mees, doula, ämmaemand kui ka fotograaf ning poole kahek saks said kõik juba uue ilmako danikuga tutvust teha. „Doula oli

sünnitusel minu jaoks asendamatu. Ta oli see, kes sai olla täielikult minu ga: kes hoidis mu kätt, tegi mulle pai ja massaaži, küsis, kuidas mul on, ja suutis samal ajal meelde tuletada, mida teha vaja, ning soovitada erine vaid asendeid. See hoituse tunne, mis mul siis oli, oli lihtsalt niivõrd suur,“ meenutab Reili pisarsilmil ning lisab: „Ja see oli nii vabastav, kui ämmaemand küsis minult ühel hetkel, et kas mind häirib, kui mu vanem poeg mööda tuba ringi jook seb ja kilkab, sest ta oli nii elevil saabunud külaliste üle. Sest kuidas sa ütled, et jah, mu laps häirib mind hetkel, kuid ometi see nii oli ja seda mõisteti sõnadeta. Laps saadeti koos isaga alumisele korrusele mängima ja ämmaemand lubas neid kutsuda, kui beebi tulema

hakkab. Seega mina olin hoitud, mu laps oli hoitud, ma sain enda ruumi ning mees ja laps said samuti kohal olla, kui teine laps sündis.“

Reili ütleb, et kui haiglas võe takse sünnitust pigem niipidi, et laps sünnib, siis kodus koos ämmaemanda ja doulaga tundis ta, et tema naisena sünnitab. „Laps teab, kuidas sündida – see on kõige loomulikum asi üldse. Küsimus on selles, kuidas sina ema ja naisena selle protsessiga kaasa lähed. Ja mulle sobis suurepäraselt Freta, Ingridi ja Elikaga (doula, ämmaemanda ja fotograafiga –toim) jutustamine. Igaüks jagas sünnitusel oma kogemusi ja seda, kuidas need meid mõjutavad. See oli nagu võimas naiste väering, mis mind toetas ja aitas mul fookuse oma hirmude ja mõtete pealt eema le viia. Sest näiteks tuhude ajal ma lausa naersin – teised vaatasid küll, et mis sa nüüd teed. Kuid mina naersin nende pärdikute jutu üle, kes mul peas elavad. Ehk siis nende

LAPS

mõtete üle, mis tuhudega pähe tulid,“ muigab Reili.

Vägev ja väestav

„Ja järgmisel hetkel ma juba sünnitasin doula käte vahel – ta füüsiliselt hoidis mind. Sellist intiimsust ja sidet sa enam ei mur ra,“ teab naine. Pärast sünnitust polnud Reilil mitte ühtki rebendit ega muud füüsilist kaebust, ehkki Kristofer oli sündides 4,2 kg raske ja 56 cm pikk vägilane. „Edasi ootasime rahulikult, kuni platsenta sünnib, siis tegime imeilusa rituaali nabanööri läbi põletamiseks, siis sai beebi rinda ja läks esimest korda ka issi sülle. Doula aitas mu duši alla ja pärast ulatas mulle raudrohuteed.

Vahepeal olid doula ja ämma emand teinud meie toa taas puhtaks ja korda, vanem poiss läks magama ning tema järel ka terve ülejäänud pere. Järgmine hommik algas juba nagu tavaline hommik omas kodus, lihtsalt ühe pereliikme võrra rikkamana,“ särab

Safal KIDS

Kasuta tellimuse tegemisel salasõna “beebi” ja saa oma ostult % soodustust!

Jätkusuutlik ja vastutustundlik, kvaliteetsed kangad, läbimõeldud disain –

Reili, jagades oma kogemust, mida nimetab nii vägevaks ja väesta vaks, et sooviks kõikidele naistele sama.

Doulaga usalduses

Doula teeb ka pärast sünnitust koduvisiite, veendumaks, et ema ja beebiga on kõik hästi. Ka Reili jaoks on doula olnud siiani kogu aeg olemas. „Minu jaoks on mugav, et me oleme olnud veel kirja teel pidevalt suhtluses. Näiteks oli mul suur mure, sest Kristofer sai sündides kaks sünnimuhku. Saime doulaga kogu selle teema ja lahendused läbi arutada. Tema omakorda küsis nõu oma kontakti delt, sealhulgas ämmaemandatelt. Käisime ka perearsti juures ning kokkuvõttes kadusid muhud iseenesest. Ent mul oli tohutult hea meel, et mul oli inimene, kellele oma muret jagada ja kellelt nõu küsida,“ on Reili tänulik ning mainib, et tema doula on olnud talle toeks nii palju rohkemgi, kui nendevaheline nn leping ette näeb.

Doula võib ka tulla ja aidata bee biga tegeleda, samuti saab doula poole pöörduda juba enne rasedust – ampluaa on Reili sõnul sünni toetajatel niivõrd suur. „Doula jaoks on oluline see, mida naine soovib. Näiteks oli minu jaoks suur üllatus, et mu õde, kellega me oleme väga erinevad inimesed ja kes endale novembris oodatava sünnituse tarvis tugiisikut otsima hakkas, jõudis sama doulani. Nad leidsid sama hea kontakti ilmselt sel lihtsal põhjusel, et sünnitoetaja ülesanne ongi tähele panna ja kuulata, mida konkreetne naine vajab, ja vastata tema vajadustele,“ kirjeldab Reili ning tõdeb, et kui tal oleks juba esimese lapsega olnud oma doula, poleks ta ilmselt nii sügavale depressiooni langenud.

„Teise korraga olid teadmised niivõrd suuremad ja kolmandaga läheb ilmselt juba hoopis kergelt. Doula oskab pühkida hirmud, et naine saaks lasta oma vaimu ja keha võimalikult vabaks ning olla usalduses,“ teab ta ega tunne enam hirmu ka kolmanda lapse perekon da lisamise ees.

Doula tuletab naisele

FRETA UUSKÜLA, rahvusvaheliselt sertifitseeritud doula ja kahe lapse ema

Doula on sünnitoetaja ja sellisena on see väga iidne amet – juba sõna ise on pärit Vana-Kreekast. Doulad olid naiste jaoks olemas juba ammu enne väljaõppinud arste ja ämmaemandaid; aegadel, kui enamik inimestest ei saanud endale lubada ka oma aja ametliku meditsiini esindajaid.

Minu käest on mitmed naised küsinud, miks nad peaksid endale tänapäeva maailmas võtma doula, kui neil on juba olemas ämmaemand. Ämmaemand ja doula teevad koos tööd naise ja sündiva lapse heaks. Ämmaemand on sünnitegevuse kulge misega kursis, kuid ta ei saa olla enne tegelikku sünnitust naisega pikemalt koos. Tema hoole all võib samal ajal olla mitu erinevas faasis sünnitege vusega naist. Vahel põhjustab see naistes pettumust, et ämmaemandal pole võimalik sünnitegevuse algusest tunde või mõnikord ka päevi nendele pühenduda ning koos sünnituseks valmistuda.

Mehe roll on sünnitusel samuti suur, aga ka tema ei asenda professionaal sete oskuste ja teadmistega doulat, kes aitab peres hoida positiivsust, leida erinevaid asendeid, toetab ning õpetab ka meest naisele paremini toeks olema ja mis peamine – on alati kohal. Doulast

võib soovi korral olla palju abi ka siis, kui beebi on juba sündinud. Lapseva nematel leidub hulganisti küsimusi ja muresid, mida on tihtilugu soov jagada ja läbi arutada.

Kõige olulisem on naise ja tema valitud doula vaheline usaldus – nii on minul ka ilma sõnadeta kõige lihtsam naise soove tajuda. Reiliga tekkis meil see kiirelt, saime koos tema soovid läbi arutatud ja üheskoos saime need ka täide viia. Iga naise jaoks on olemas just see doula, kes on tema jaoks ainu õige. Kelle energia raseda, sünnitaja ja beebi emaga sobib ning mõjub toetavalt ja julgustavalt, tekitades kindlustunnet ja usaldust.

Hollandis BiA Doula Trainingu koolis omandatud rahvusvaheliselt serti fitseeritud doula haridus ja selleks vajalik 200-tunnine praktika Pelgulin na sünnitusmajas on mind õpetanud toetama naist füüsiliselt, emotsionaal selt ja informatsiooni andes absoluut selt kõigis tema valikutes, andmata mitte mingeid hinnanguid. Hinnan guid mitte ainult sünnitajale, vaid ka teda aitavale meditsiinipersonalile. Doula enda väärtushinnangud võivad olla millised iganes, naist sünnitusel toetades jätab ta aga need kõrvale ja austab jäägitult naise valikuid. Kui naisel, kellega koostööd teen, läheb kõik soovikohaselt, oleme mõlemad

FOTO:JOHANNA HEIN

meelde tema enda väge

loomulikult väga õnnelikud. Samas, kui nii ei lähe, pean doulana leppima, et siin on minu eriala piir ja medit siinilise tulemuse mõjutamine jääb minu haardeulatusest välja. Kindlasti ei anna sertifitseeritud doula sünni tajale mitte mingisugust meditsiinilist nõu. Ta ei esita küsimusi arstide ja ämmaemandate otsuste kohta. Doula pole ravija, vaid leevendaja.

Olen ise sünnitanud kaks last, mis on olnud kardinaalselt erinevad koge mused – üks neist keisrilõige ja teine kodusünnitus koos doulaga – ning olen tänulik mõlema üle. Olen õppinud hindama nii kaasaegse meditsiini võimekust tegutseda kriisiolukorras kiiresti ja efektiivselt, päästes niimoodi sõna otseses mõttes elusid, kui ka hoo piski alternatiivseid võimalusi aidata tuua esile inimese enda potentsiaal ja vägi, eelkõige teda rahustades ning toetades, ilma milleta pole ju parane mine võimalik.

Sünnitus on viimase väite kohta ideaalne näide. Ühelt poolt on tänu

meditsiini arengule tohutult vähene nud emade ja vastsündinute suremus, teisalt näitavad paljud uuringud, et sünnitoetaja kohalolek vähendab sünnitusega seotud riske märkimis väärselt. Näiteks on Toronto ülikooli perinataalsete õenduse uuringute professor Ellen Hodnett leidnud, et see, kui sünnitaja eest hoolitseb algusest lõpuni üks inimene, vähen dab oluliselt nii keisrilõike võimalust kui ka muude tüsistuste ja sekkumise ohtu, samuti valu ja ärevust ning isegi sünnituse kestust. Emotsionaalne tugi ja võimalus kedagi kogu sünnituse aja usaldada annavad täiesti mõõdeta vaid tulemusi.

Minu jaoks on doula elukutse süga vamaks mõtteks tingimusteta armas tuse jagamine teenimise meeleolus. Siia sobib hästi ka mu lemmiktsitaat tundmatult autorilt: „I didn’t come to teach you. I came to love you. Love will teach you.“ („Ma ei tulnud sind õpetama. Ma tulin sind armastama. Armastus õpetab sind.“ Toim) l

Kõik vajalik beebile

www.kiddsty.com Lastekodu 23, Tallinn

Pärast sünnitust võib veel pikka aega tunduda, nagu elaks võõras kehas, mis ei meenuta kuidagi varasemat. Oled nüüd ema, kuid sellegipoolest on võimalik tunda end oma kehas taas hästi, tervikliku ja tervena.

Oma

EMAKEHAGA sõbraks

Kolme lapse ema ja Confido naiste tervise füsioterapeudi Helle Nurmsalu sõnul sõltub sünnitusjärgne taastumine nii sünnitusest, varase mast treenitusest kui ka tugivõrgus tikust. Keskmiselt taastub keha ise eneslikult aga esimesed kolm kuud, mida võib pidada ka nn neljandaks trimestriks. Sel ajal on väga oluline anda kehale puhkust, tervislikku toitu, vett ja toetada kõhulihaseid tugivööga. Millele oma muutunud keha juures tähelepanu pöörata ja kuidas edukale taastumisele veel ise kaasa aidata, harutame Hellega järgnevalt üksipulgi lahti.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Millised vaevused äsja sünnita nud naisi kimbutavad?

Esimese kolme kuu jooksul võib esineda erinevaid ebamugavusi, mis peaksid selle ajaga ka lahe nema: raskustunne vaagnas, võib esineda ka millegi nähtava välja sopistumist tupest pikal seismisel/ kõndimisel, uriini-, gaasi-, rooja lekked, valulikkus suguelundite piirkonnas, vaagnavalud, ettevõlvu vam kõht jms. Oluline on oma keha kuulata ja vähendada tegevusi, mis enesetunnet halvendavad.

Kuidas aru saada, et mul on üks või teine sünnitusest tingitud tervisehäda?

Kui ka veel kolm kuud pärast sünnitust esineb kehas mingeid ebamugavusi või valusid, mida varem ei ole esinenud, on tõenäo liselt tegemist sekkumist vajava

tervisehädaga. Ka väikeste laste emade puhul on normaalsus ikkagi see, et keha ei piira igapäevatoi metusi ega valuta, leki, pundu ning enesetunne on ka sel perioodil hea, mil füüsiline koormus on lapse pideva tõstmise ja süles kandmisega suur. Palju esineb sünnitusjärgselt probleeme kõhuja vaagnapõhjalihastega, mis on saanud rasedusest ja sünnitusest kõige enam mõjutatud.

Peamised sekkumist vaja vad mured on (3+ kuud pärast sünnitust):

• kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas;

• pärast sünnitust on kõht muutu nud kujuga, ettevõlvuv (süveneb

• tunned sünnituse järel valu suguelundite piirkonnas (puh keolekus, liikumisel, vahekorras olles või günekoloogilise läbivaa tuse ajal);

• suguelu on tundetu ja ebamugav;

• valu vaagna piirkonnas, alaseljas, kõhus.

Kelle poole ja millal eelnevalt kirjeldatud muredega pöörduda?

Ideaalis võiksid kõik naised käia pärast sünnitust naiste tervisele spetsialiseerunud füsioterapeudi juures kontrollis. Terapeut hin dab kõhu- ja vaagnapõhjalihaste olukorda ning annab soovitused kodusteks harjutusteks ja ka tavatreeningutesse naasmiseks. Kindlasti tasuks naiste tervise füsioterapeudi juurde pöörduda, kui ka kolme kuu möödudes jääb kehas mõni valu või ebamugavus vaevama.

Vastav spetsialist oskab ka head nõu anda, millal ja millise tren niga võiksid taas alustada, kui su kõhulihased ei allu trennile enam nii nagu varem või kui tunned üleüldises plaanis, et tahad oma keha ja head enesetunnet tagasi, kuid ei tea, millest alustada. Eesti Füsioterapeutide Liidu lehel on ole mas nimekiri füsioterapeutidest, kes on spetsialiseerunud just naiste tervisele.

Kui jätta abi otsimata, mis võib olla tulemus? Kas vaevusi parandab ka esimese kolme kuu möödudes lihtsalt aeg?

päeva jooksul), lisaks võib esine da nabasong või valgejoonesong;

• kõht ei allu treeningutele;

• soovid treenida kõhtu pärast keisrilõiget, kuid ei julge või ei tunne lihaseid;

• erinevad vaagnapõhjaproblee mid, näiteks esineb uriini-, gaasija roojalekkeid (sh sportides) ning allavajesid (tupe eesseina, tagaseina või emaka allavaje);

Kõige enam esineb probleeme korduvsünnitajatel ja seda nii neil, kellel keha taastus pärast esimest sünnitust väga hästi, kui ka mui dugi neil, kel esinesid probleemid juba pärast esimest last. Kõige suurem risk ongi see, et probleemid järgmis(t)e rasedus(t)ega süvene vad, ehk kindlasti ei ole hea mõte sünnitada kõik lapsed ära ja alles siis tegeleda enda keha taastami sega. Ideaalis me taastame oma lihaseid keskmiselt kolm kuni neli kuud pärast igat sünnitust.

Teine risk on see, et mingid probleemid võivad ilmneda ka aja

Helle Nurmsalu

jooksul koormust suurendades (näiteks jooksmise, hüppamise ja intensiivsemate trennidega), aga ka vananedes, näiteks menopausis. Sellepärast soovitan tugevdada oma keha teadlikult juba täna, mitte jääda ajale lootma, sest nii palju sid probleeme saame tegelikult ennetada.

Järjest enam räägitakse emade levinumast murest diastaasist –mis see täpsemalt on?

Kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas on kõhu eesseinas ole vate lihaste ja kudede ülevenitus külgsuunal, mille tagajärjel laieneb lihaseid ühendav sidekoeline valgejoon üle normi (alates 2,5 cm ultrahelis). Tihti esinevad kaebu sed, millega noored emad minu juurde pöördunud, on:

• „Hommikuti on kõht ilus lame, kuid kui veidi joon või söön, siis õhtuks on kõht nagu rasedal.“

• „Kaal on sama, mis enne rase dust, aga kõht ei tõmbu tagasi.“

• „Teen trenni, kogu keha on juba

vormis, aga kõhul ei ole mingit muutust.“

• „Pärast rasedust ei suuda ma enam kõhtu sees hoida.“

Diastaasi puhul on väga oluline mõista, et see ei tähenda, et ei saagi enam kunagi tavalisi kõhulihaste harju tusi teha. Lihtsalt nendeni on vaja jõuda läbi progresseeruva treeningu ehk alus tada lihasetunnetuse taastamisest ja see järel liikuda järjest intensiivsemate harjutusteni. Väga palju esineb diastaasi puhul liikumishirmu ja selle tulemusena tekibki surnud ring ehk kõht on vormist väljas, aga samas trenni teha ka ei julge. Seetõttu on väga oluline lihaste vahet mitte üle tähtsustada ja hakata end teadlikult tugevdama. Operatsiooni vajavad väga vähesed

naised ja seda enamikul juhtudel hoopis väljaveninud naha tõttu.

Kas kuidagi on võimalik ka ise endal diastaasi olemasolu kinnitada?

Tõepoolest annab diastaasi testida ka ise. Selleks lama selili, põlved kõver datud. Aseta sõrmed (suunaga varvaste poole) nabast veidi ülespoole. Tõsta pead ainult natukene ja proovi tunnetada, kas sul mahub mõni sõrm kõhulihaste vahele?

Kui vastuseks on null kuni kaks sõrme, siis pole põhjust muretse da, suure tõenäosuse ga on su kõhulihased rasedusest normi piires taastunud ja vaja on neid nüüd vaid harjutus tega tugevdada. Kui aga kõhulihaste vahele mahub kolm või enam sõr me, siis võib probleemiks olla kõhu

sirglihase lahknemine ehk diastaas. Sel juhul tasub konsulteerida füsio terapeudiga, sest diastaasi puhul vajad taastavaid harjutusi enne tavatrenni naasmist. Kui lisaks tuntavale vahele lihastes on ka naba muutunud kujuga ja punnitav või tundlik ja valulik, siis on soovituslik teha ultraheliuuring, et välistada nabasong.

Mida teha, kui dias taasi pole, aga kõhu lihased on nõrgad ja väljavenitatud?

DIASTAASI ANNAB TESTIDA KA ISE

Kõhulihased venivad raseduse ajal päris palju pikkusesse ja mingil määral ka laiusesse. Sellepärast on väga olu line hoida raseduse ajal kaalutõusu normi piires, et vältida ulatuslikku kudede ülevenitust. Pärast sünni tust on kõht esimesel kuuel nädalal ettevõlvuvam ka seetõttu, et emakas taastab sel perioodil enda esialgset suurust.

Väga palju esineb sünnitus järgselt süvalihaste nõrkust ja

seetõttu on oluline hakata tugevda ma end hoopis seestpoolt väljapoo le. Kõhuristilihas on see lihas, mis tõmbab kõhtu sisse ja hoiab kõhtu sees ning pärast sünnitust jääb tih ti inaktiivseks. Kui sünnitusest on möödas üle kolme kuu, oled enda tavapärases kaalus, diastaasi ei ole, kuid kõht on ettevõl vuvam või siis päeva jooksul pundub ette, siis on vaja kõhuliha seid tugevdama asuda. Süvalihaste harjutuste õppimiseks soovitan aga taas kord füsiote rapeuti või kui muid probleeme ei esine, siis pilatese personaaltreeningut.

Kuidas taastada vaagnapõhjalihaseid?

Vaagnapõhjalihaste nõrkus ja lõtvus toob tihti kaasa uriinilekked, roojapidamatuse, tundetu suguelu ja teisi ebameeldivaid probleeme. Sellepärast on oluline nendelegi lihastele tähelepanu pöörata.

Füsioterapeut on abiks vaagnapõh jalihaste tugevdamisel, koordinee rib vajalikke treeninguid ja annab juhiseid harjutuste tegemiseks kodus. Vajadusel hindab füsiotera peut vaagnapõhjalihaseid kiire ja valutu EMG-meetodiga. See aitab leida õiged lihased, mis võimal dab õppida vajalikke harjutusi ja tehnikaid.

Vaagnapõhjalihaste kõrgenenud lihastoonus tekitab vaagna piirkon nas valu, seda nii vahekorras olles kui ka välissuguelundite puudu tusel. Füsioterapeut õpetab õigeid lõdvestumis- ja hingamistehnikaid, kasutab manuaalteraapiat ja õpetab harjutusi, mis maandavad pin geid ja valu. Lahkliha rebenditest tuleneva valu ja liikumispiiratuse korral õpetab naiste tervise füsio terapeut aga võtteid, mis aitavad taastada kudede liikuvust.

Väga palju näen naisi oma vastuvõtul vaagnapõhjalihas tesse tekkinud ülepinge murega aga sellepärast, et nad on teinud liiga palju Kegeli harjutusi. Tihti kuuleme sünnitusmajas soovitust hakata tegema vaagnapõhjalihaste harjutusi igal pool, kus meelde tuleb. Iseenesest ju hea soovitus, sest pärast sünnitust ongi lihaste

koormustaluvus väike ja ideaalne on teha natukene trenni mitu korda päevas. Probleem tekib aga sellest, et naised keskenduvad liigselt pin gutusele ja unustavad ära, et lihase optimaalne töö on ikkagi kahesuu naline: pingutusele peab järgnema ka lõdvestus. Kui kogu aeg ainult pingutada, siis võib ebamugavus tunne vaagnas ka suureneda ehk siis tekib raskus põie tühjendamisel (vajadus suruda uriini põiest välja, kuigi tegelikult peaks põie tühjen damine olema läbi lõdvestuse), pidev pissihädatunne, uriinilekked ja raskustunne vaagnas.

Väga tihti tekib ülepinge ka neil naistel, kellel varajases sünni tusjärgses perioodis on esinenud millegi tuntava väljasopistumist tupest. Sellisel juhul hakkavadki naised alateadlikult hoidma kogu aeg tupelihaseid pinges suures hir mus, et muidu tulebki midagi välja. Kui aja jooksul ja harjutusi tehes probleemid süvenevad või tuleb neid juurde, siis on väga oluline mitte ootama jääda ja otsida abi.

Kas keisrilõige mõjutab keha loomulikku taastumist? Keisrilõike arm ja tekkinud liited võivad korsetilihaste vahel

ühendused „sassi ajada“. Arm võib mõjutada korsetilihaste omavahe list sünergilist tööd, mille tagajärjel võivad tekkida erinevad problee mid. Keisrilõige on väga suur trau ma nii lihastele, fastsiale, vere- ja lümfisoontele, samuti närvidele kui kõõluselistele struktuuridele.

Pärast keisrilõiget aitab taas tumist soodustada lümfiteraapia. Lisaks on oluline hakata ka kodus esialgu kõhtu masseerima. Alates kolmandast kuust masseerida ka armi – täpsemalt on see armi mobiliseerimine, mis on oluline selleks, et arm ei jääks valulikuks, kiskuvaks ja liikumist takistavaks. Esimesed neli kuud pärast keisri lõiget ei ole tavatrenn soovituslik. Sellesse perioodi sobivad hästi taastusravi harjutused.

Mida soovid emadele?

Emaks olemine on imeline, kuid igale naisele on oluline end ka nai sena tunda. Enda jaoks aja võtmine võib olla väikeste laste kõrvalt paras proovikivi, aga usu mind, kui sa taastumisperioodi edukalt läbid, on su enesetunne palju kordi parem ja sul on palju rohkem energiat, mida pere eest hoolitsemisele pühendada. l