Clinic (oktoober 2018)

CLINIC

OKTOOBER 2018

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Unikaalsed ja tõhusad protseduurid Eesti ühest parimast ilukliinikust

Me kõik ihkame igavesti noored ja ilusad olla, kuid paraku saab aeg meid siiski lõpuks kätte. Nii seisamegi hommikuti tusasel ilmel peegli ees ning juurdleme, kuhu küll on kadunud pringid huuled ning peegelsile näonahk.

Kui nii mõnedki muutused elus on sellised, mida on mõistlik aktsepteerida –sest miks ikka vaikselt peale suruva talve vastu võidelda –, siis esteetika valdkond õnneks sellesse jadasse ei kuulu, ütleb Eesti ühe edukama ilukliiniku, Marju Karini ilukliiniku omanik veendunult. Ja küll see daam juba teab, mida räägib, sest viimased kümme aastat on see armastatud tipptegija pühendanud end just esteetilise meditsiini arendusse. Jõutud on nii mõndagi ning selle kinnituseks on ilukliinikul ette näidata muljetavaldav nimekiri tehtud protseduuridest ja klientide nimekirjast, kuhu muu hulgas kuuluvad sellised kuulsad näod nagu Krista Lensin ja Reet Härmat.

Protseduurid varvastest juusteni

Protseduuride nimekiri on pikk ning kõik teenused on mõeldud nii meestele kui ka naistele. Ilukliiniku leivanumbriteks on aga ilusüstid, Botox, mesoteraapia, biorevitalisatsioon, laserhooldus, juuksekasvu soodustavad ning tselluliiti vähendavad protseduurid, veenitöötlus, hemorraagia ravi ja isegi neuroloogiliste haiguste käsitlemine. Tulemuseks on märksa tervem, värskem, sümmeetrilisem ja nooruslikum ilme ning välimus.

Marju ütleb, et tema kliinikumis leidub nii mõndagi unikaalset, mida mujal ei pakuta. Üheks selliseks on näiteks laserprotseduur Clear & Brilliant, mille tulemused on suurepärased ning taastumisaeg minimaalne. Teiseks täheks on ütlemata täpseid teadmisi ja kindlat kätt nõudev silmaaluste täitmine, mida samuti vähesed Eestis pakuvad. Marju nendib, et ega sellise tasemega proktoloogigi lähiregioonist naljalt leia.

Pikast protseduuride nimistust vaatab aga vastu selliseidki, mis kõlavad esmalt õige müstiliselt. Heaks näiteks on kasvõi mesoteraapia, mida nii mõnigi tunneb ka vitamiinisüstidena. Te-

gemist on õrnatoimelise, enamasti kuurina mõeldud protseduuriga, et väikeste kortsukeste, pigmendi, kergelt ebaühtlase naha, isegi tselluliidi vastu võidelda.

Tõelised professionaalid

Kliinikuid kavandades pidas Marju silmas, et kliendid saaksid ikka üksnes parimat hoolt, mugavust ja privaatsust nautida. Selle kõik spetsialistid on meditsiiniharidusega ning spetsialiseerunud kõige värskematele tehnoloogiatele, mis praegu maailmas kättesaadavad. Kuid koostööd tehakse ka arstidega, kes on samuti oma ala tõelised tegijad.

Et viimaste ravivõtetega jooksvalt kursis olla, käib ilukliiniku tiim end mitmeid kordi aastas täiendamas. Näiteks on Marju õppinud nii Londoni, Moskva kui ka Peterburi kliinikutes ning täiendanud end Milanos, Pariisis, Monacos ning mujalgi toimunud koolitustel.

Paindlikud ja hoolivad

Marju ütleb: „Meie eesmärk ei ole päästa ilu, vaid anda enesekindlust, mis peitub rahuloleva ja terve inimese kehas.”

Et pisut õhem rahakott siinkohal takistuseks ei saaks, tehakse koostööd MediCreditiga, mis võimaldab protseduuride eest soodsatel tingimustel osadena maksta. Kuid mõeldud on ka püsiklientidele, kes saavad aasta ringi soodsamaid hindu, samuti eksklusiivsemaid pakkumisi nautida.

Marju mainib, et ilutööstus kasvab jõudsalt ning sellega kaasneb üha täienev protseduuride nimekiri, milles kliendid ei pruugi omal jõul orienteeruda. Kuigi ilukliinik eelistab kliendiga pigem silmast silma kohtuda, et võimalikku ravi- või iluplaani hinnata, on esmaseks konsultatsiooniks kasutatud isegi Skype’i. Samuti on ütlemata tänuväärseteks kanaliteks osutunud sotsiaalmeedia ja meilid.

Sellel sügisel said tuule tiibadesse ka Marju Karini e-pood ja blogi, mille abil end kõige aktuaalsemate ilumaailma uudistega kursis hoida.

3 Unikaalsed ja tõhusad protseduurid Eesti ühest parimast ilukliinikust

5 Dr Simmo: korrigeeriv kirurgia pole kaugeltki enam üksnes rikaste lõbu

6 Peep Pree: haavu ilusasti kinni õmmelda meeldis mulle ka üldkirurgina

10 Maovähendusoperatsioon on vahend, mitte lahendus

12 Kaalukirurgia – vaprate ja enesekindlate inimeste valik

13 Turse- ja armiravi kiirendavad operatsioonist taastumist

15 Juuste siirdamise arengud ja võimalused

18 Kui põskede punetusest saab igapäevane mure ...

20 Kui palju maksab inimese totaalne muutumine?

22 Fraktsiooniline laserravi noorendab ja parandab efektiivselt nahka

23 Maovähendusoperatsioon pakub ülekaalule jäädava lahenduse

24 Mida teha, kui liigesed annavad tunda

27 Kirurgia enesega rahuloluks

30 Noata kauniks: millest enda muutmist alustada?

32 Hambad pole päris terved – kuidas saada need nii terveks kui ka ilusaks

36 Radikaalsed ilukirurgia trendid kõikjalt maailmast

Alati pole vaja noa alla minna, kuid kui on vaja, siis on vaja

Stigma, et ilukirurgia on üksnes rikaste lõbu, seda kasutavad oma ihu korrigeerimiseks ainult väga madala enesehinnanguga inimesed ja see on pornotööstusele eelnev töötuba, on praeguseks õnneks kadunud. Iluoperatsioonide variatiivsus, võimalik abi ja hinnad on teinud läbi arengu, mis muudab protseduurid kättesaadavaks ka tavainimestele. Siiski vaadatakse plastilisele kirurgiale otsa ainult ilu ja esteetika poolelt, olgugi et selle kandepind on palju laiem.

Uues ajakirjas Clinic keskendume paljuski protseduuridele, millel on seos kindlasti ka iluga, kuid mis on rohkem olulised inimese igapäevasele heale enesetundele ja toimetulekule. Kirjutame maovähendusoperatsioonidest ja nende vajalikkusest praeguses Eestis. Samuti räägime hammaste hooldusest, liigeste ravist ning läheme uurime praegusi trende ja innovatsioone juuste siirdamise maailmas.

Ajakirja põhiloos palusime Eesti ühel vanimal ja pikaajalisemal plastikakirurgil Peep Preel rääkida natuke nii oma elust kui ka tööst, kuid peamiselt avada valdkonna üldisi telgitaguseid. On ju alati küsimus, kas peaks seda või toda osa oma kehast korrigeerima? Kas see või too operatsioon on ikka valu, vaeva ja raha väärt? Vahel piisab parema enesetunde saavutamiseks ainult mõne armi või segava sünnimärgi eemaldamisest, vahel mõnest väiksemast tõstmisest või korrigeerimisest. Nagu ikka … parimad lõikused on need, mida keegi kunagi ei näe.

Samas ei ole maailm iialgi nii lihtne ja sirgjooneline: ka plastikakirurgiaga saab üle piiri minna. Kõik me teame mõnd kuulsust, kes igavest noorust taga ajades pisut liiga lõigatud saanud. Maailmas tegeletakse isegi näiteks jalgade pikendamisega. Olgu need näited, mida ka ajakirja ühes loos käsitleme, hoiatuseks mitte hea asjaga üle piiri minna.

Kuid alati ei ole vaja lõigata, vahel saab hakkama lihtsalt trenni ja õige toitumisega. Eesti üks esikulturist ja fitnessistaar annab nõu, mida teha, enne kui otsustada mõnda kliinikusse sisse astuda.

CLINIC

Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Riina Palmiste

Trükk: AS Printall

Dr Simmo: korrigeeriv kirurgia pole kaugeltki enam üksnes rikaste lõbu

Me kõik oleme näinud õõvastavaid pilte untsu läinud iluoperatsioonidest, mis ei mõju kohe kindlasti julgustavalt. Kuid õnneks ei pea ka ilukirurgias üldistused sugugi paika. Eriti kui mõelda operatsioonide hulgale, mida tegelikult päevast päeva tehakse. Suurest sensatsioonihimust jääb nii mõnigi kord lihtsalt märkamata, kui palju õnnestumisi tänaval vastu jalutab, ütleb The Health Clinicu plastikakirurg Siim Simmo.

Me kõik teame, et ilukirurgia on hirmkallis. Mis selle nii kalliks teeb?

Mina küsiksin vastu: kas see ikka on nii üüratult kallis? Esiteks on plastiline kirurgia investeering iseendasse, mis lükkab hoogu juurde nii töisele kui ka sotsiaalsele elule. Fakt, mida on kinnitanud rohked uuringudki.

Teiseks on tänapäeva makselahendused sedavõrd paindlikud, et enamik operatsioone on kättesaadavad ka õhema rahakotiga inimesele. Samas ei saa salata, et ilukirurgiat päris kopikatega ei tee. Üksnes juba kõrgelt koolitatud personal ja maailmatasemel tipptehnoloogia võtavad oma põhjendatud osa.

Millised on peamised mured, millega plastikakirurgi jutule tullakse?

Ikka rinnad, mida soovitakse kas suurendada, vähendada või tõsta. Kuid rahulolematust jagub mujalegi: silmalaud, kõhuplastika, rasvaimu, näolõikused – kõik need korrigeerimised on vanad tuttavad.

Kuivõrd reaalsed on inimeste ootused plastikakirurgiale? Milline on kõige markantsem näide ootuste ja reaalsete võimaluste vahel? Või on siin kõik võimalik?

Midagi pole parata, isegi plastikakirurgias pole kaugeltki kõik võimalik. Olles selle maailma telgitagustega hästi kursis, julgeks isegi väita, et enamasti lõppeb täiuslikkuse tagaajamine krahhi ja katastroofiga.

Just hiljuti käis minu vastuvõtul eakas proua sooviga nooremaks saada. Paraku olin sunnitud teda kurvastama –minu võimuses on küll daami välimust parandada, kuid nooremaks ei saa ma teda kahjuks kohe kuidagi võluda.

Teiseks heaks näiteks on rasvaimu. Paljud patsiendid nimelt loodavad, et see päästab neid ülekaalulisusest. Tegelikkuses on aga nii, et rasvaimuga saab üksnes probleemseid kohti korrigeerida, mitte aga kehakaalu vähendada.

Kuidas teile tundub: kas enamasti on inimesed eesootava muutuse lõpuni selgeks mõelnud? Või pigem tabab paljusid pärast operatsiooni psühholoogiline minišokk?

Kerge šokk on igati normaalne – oleme ju ikkagi inimesed, mitte mehaanilised robotid. Aga eks reaktsioone ole erinevaid. Teinekord võtab näiteks lõpliku tulemuse väljajoonistumine pisut aega. Kuid inimene soovib ju muutust kohe,

mitte poole aasta või aasta pärast peeglist imetleda.

Kärsitul hingel on sellises olukorras raske mõista, et operatsioonijärgne ootamine on samuti osa ravist. Kui siis kohe midagi korrigeerima või ravimitega parandama tormata, võib see palju kahju teha. Seega, mida rohkem on patsient erinevaid stsenaariume oma peast läbi lasknud, seda vähem üllatusi teda tabab.

Isiklikult soovitan alati selgeks teha, mida täpselt soovitakse ning kuidas see ihaldatud uus tegelikult välja näeb. Tean näiteks juhtumeid, kus kirurg on tulemusega väga rahul, kuid patsient mitte. Enamasti ongi selle põhjuseks ebarealistlikud ootused või liiga napp eeltöö.

Aeg-ajalt ringleb meedias õõvastavaid lugusid sellest, kuidas kirurgi nuga on vääratanud ning tulemuseks on rikutud nägu või rind. Kuidas üldse aru saada, millist kirurgi võib usaldada?

Internetiajastul on elu lihtne – paari klikiga saab veebist kätte kõik, mis huvitab, ka kirurgi CV. Lisaks tasub arstilt endalt küsida, millised koolid on ta läbinud, palju konkreetset liiki operatsioone teinud, milliste tüsistustega silmitsi seisnud jne. Meil kõigil on olnud terve rida õnnestunud operatsioone, kuid ette on tulnud neidki, mis pole läinud päris nii, nagu lootsime. Aus ja eetiline kirurg ei varja kunagi sellist infot oma patsiendi eest. Mina isiklikult ei valiks ka kirurgi, kes oma kolleege mustab.

Elu on aga näidanud, et ega suurepärastest tehnilistest oskustest üksi piisa. Kui kõik läheb hästi, ei pea patsient oma kirurgiga enam kunagi tõtt vaatama. Kuid võib ka teisiti minna. Sellisel juhul jääb kirurg inimese ellu kuudeks, teinekord isegi aastateks. Ja kui patsiendil puudub usaldus oma kirurgi vastu, on sellises seisus ütlemata keeruline koos edasi minna.

Mis motiveerib teid seda rasket ja stressirohket tööd tegema?

Nii palju, kui mäletan, olen alati soovinud kirurgiks saada. Ja eks selle nimel ole ka palju tööd tehtud – olen arstiteadust, sealhulgas nii kirurgiat kui ka plastilist kirurgiat, õppinud kokku 17 aastat kolmes erinevas ülikoolis.

Mulle meeldib minu töö ja see, et saan inimesi aidata ning seeläbi vajalik olla. Kui patsient jääb oma uue välimusega rahule, on see suurim kiitus kirurgile. Siiras tänu patsiendi silmis ja tugev kallistus – ega muud polegi vaja, et oma tööd hästi ning pühendunult teha.

Peep Pree: haavu

ilusasti kinni

õmmelda meeldis mulle ka üldkirurgina

Rahvusvaheliselt tunnustatud ilukirurg ja Clinica Esteetilise Kirurgia Erakliiniku juhataja dr Peep Pree on eestlastele tuntud eelkõige rinnaoperatsioonide poolest. Mees teadis juba lapsena, et temast saab kirurg – kellegi teisena pole ta ennast kunagi ette kujutanud.

Kolleegid iseloomustavad teda kui väga otsekohest ja mõneti liialt ausat, kuid samas meeldivat arsti. Peep Pree oli lahkelt nõus andma intervjuu oma elust, tegemistest ning laiemalt ilukirurgiaga seonduvast. Avameelset ja põnevat juttu jätkus rohkemaks, kui kolmele lehele ära mahub. Vanema inimesena pani ta intervjuu alguses paika: “Teen ettepaneku, et räägime sinatades.” Ei hakanud talle vastu vaidlema.

Mis juba lapsena kirurgiameti juures võlus?

Huumoriga pooleks vastus oleks, et sõiduauto Pobeda. Meil kodus üüris tuba arstiteaduskonna tudeng, kellel oli Pobeda, mis minu kui väikese poisi jaoks oli väga kõva sõna ja nägi edev välja. Siis oli harjutud mõtlema, et hüved tulevad seoses tööga ja kuna tema tegi tööd arstina, arvasin, et arstiks olemisega käib kaasas sõiduauto Pobeda. See oli eeskuju ja mul ei ole kunagi olnud väga suuri kõhklusi. Arstiks saamise soov oli pigem abstraktne, tahtsin inimesi ravida ning see tundus mulle väga auväärt amet. Meditsiini õppimine on raske, aga see töö on iga riigikorra ajal inimeste seas

hinnatud olnud. Tänapäeval ei ole arst muidugi enam nii hinnatud, kui ta oli 30–40 aastat tagasi.

Mis õppeainetes ja huvitegevustes noorena enim silma paistsid?

Mulle meeldisid loodusained bioloogia ja anatoomia. Olin koolis tubli õpilane kõikides ainetes. Ülikooli läksin naljaka korra ajal, et kui sinu keskmine hinne oli üle 4,5, said kahe eksamiga sisse, mis minul ei olnud reaalained. Lapsena meeldis mulle luuletusi lugeda ja esineda, ka kannelt mängida. Lisaks meeldis kooliajal diskosid teha ning olin diskoriameti tõttu päris popp poiss. Kuna mu kasv ei lubanud suuri kuningaid mängida, vaid ainult kuningakoja narre, mõtlesin, et ei taha eluaeg narri mängida. Mõtlesin ka lavakasse minemise peale, aga rahuldasin siiski esinemisvajadused diskorina ära.

Liigsel tuntusel võib olla ka negatiiv-

ne pool – arvatakse, et äkki on tuntud nime tõttu ülehinnatud. Kas sellist suhtumist oled kohanud?

Muidugi olen ja seda on inimesed minult ka konsultatsioonidel küsinud. Meil on konsultatsioon patsiendiga väga avameelne ning me ei räägi ju ainult operatsiooni näidustustest ja tehnikast, vaid kogu komplektist. Jah, ma olen sellega kokku puutunud ja nii see ongi. Me kõik tahame sõita piltlikult Mercedesega, see on hea, kindel ja turvaline automark. Ometi ei ole see Eestis kõige müüdum firma. Paljud autod viivad suhteliselt turvaliselt punktist A punkti B, reeglina ei saja vihma sisse. Aga kui on kriisisituatsioon, siis mõni sõiduk veab välja. Nii on ka suurema kogemusega arstiga. Kui tal on kogemus, teab ta pärast plaani A ja B ka plaani C ning võib-olla ka plaani Õ. Ma arvan, et ma ei ole üle hinnatud, sest kvaliteet ja suured kogemused maksavadki rohkem.

Tekst: Uku Adrian Ilves Fotod: Clinica

Kuidas tekkis täpsemalt huvi ilukirurgia vastu?

See huvi on mõjutatud perekonnast. Minu naine õppis kosmeetikuks ja tahtis väga kosmeetikuks saada. Ta oli tubli dekoratiivkosmeetik ja sealt see ilukirurgia teema üles tuli. See oli 80ndate keskel ja lõpus. Siis avanes mul võimalus minna Tallinna ning seal töötas Esteetilise Plastilise Kirurgia Keskus, ka dr Tatjana Raie. Pean tunnistama, et haavu ilusti kinni õmmelda ja oma tööst ilusaid arme jätta meeldis mulle ka üldkirurgina töötades. Ja kuna ma õpetasin õppejõuna tudengitele kirurgilist tehnikat, oli see päris loogiline.

Kas vahel mõne pimesooleoperatsiooni järele igatsust ei teki? Igatsust ei teki, aga ma arvan, et see on üks väheseid üldkirurgilisi operatsioone, millega praegu veel hakkama saaksin. See on mulle kui jalgrattasõit. Enamik operatsioonide tehnikat on seoses tehnoloogia arenguga nii palju muutunud, et ma lihtsalt ei oskaks neid teha. Plastikakirurgia, nii naljakas kui see ka ei tundu, on väga konservatiivne kirurgia haru, kus on praegugi veel väga palju käsitööd ja käsitsi õmblemist.

Kui siirdusid 90ndate alguses üldkirurgiast ilukirurgiasse, ei teretanud patsiendid sind enam.

See oli aeg, kus välimuse opereerimine ei olnud auasi. See oli nagu natukene friiklus või noh, sellesse ei suhtutud väga positiivselt. Mitte midagi sellist, nagu on praegu normaalne. Ma olin kümme aastat olnud lugupeetud üldkirurg, kes päästis vahel ka inimeste elusid ja siis hakkasin inimeste silmis mingi tiluliluga tegema. Eks see suhtumine oli ka osal kolleegidel. Ega ilukirurgiat ei võetud tõsiselt, see ei olnud täisväärtuslik asi.

Millal see umbes muutus?

Umbes kümme aastat läks. Ma isegi ei oska öelda, miks see muutus. Võis olla vaba informatsiooni leviku ja interneti pärast. Teiseks muidugi võimaluste muutumine.

Ühiskond on muutunud. Praeguseks on asi nii kaugel, et selfie’de tegemine ja spetsiaalsed programmid nende muutmiseks on tõstnud Ameerikas oluliselt plastikakirurgide töömahtu –seal tulevad patsiendid oma nn photoshop’itud pildiga kirurgi juurde ja ütlevad, et tahan selliseks saada.

Mis aitab saavutada sellel alal edu ja säilitada inspiratsiooni?

Minu jaoks see, et armastan oma tööd ja midagi muud ma ei oska. Olen õppinud seda kogu oma elu ja mulle see meeldib. Inimeste aitamine pakub rahuldust. Ma olen oma südames 24/7 arst. Ja see, mis pakkus arstitöös rõõ-

mu 30 aastat tagasi, pakub ka praegu. Kuigi ma ei tee otseselt füüsiliselt terveks, arvan, et parandan oma tööga inimeste vaimset tervist.

Oled lisaks Clinica juhataja. Kas võtad sageli töö koju kaasa?

Ma ei oska ennast kahjuks välja lülitada. Ja ma ei ole endale ka eesmärgiks seadnud, et ei mõtle töö peale kodus. Mitte ainult kliiniku juhatamise peale, vaid patsientide peale ka. Neil on ju pärast operatsiooni minu mobiilinumber, mis on 24/7 nende turvatelefon. Paljud ei helista sinna kunagi, aga mõni helistab igal õhtul. Ma tunnen oma tööst suurt rõõmu.

mas ei ole mitte ainult rinnasuurendus, vaid vananemisprotsessivastased operatsioonid ja mittekirurgilised protseduurid. Need sammud viivad ka selleni, et näeme mehi ilukirurgias rohkem kui 20 aastat tagasi. Loomulikult on kümnest inimesest kaheksa ikkagi naised.

On see kõik üks suur edevuse laat või on isiklikud põhjused olulisemad?

Ega kõik ju suure suuga kuuluta ... Ega ei peagi kuulutama. Ma olen täiesti veendunud, et enamik minu patsientidest teeb iluoperatsiooni enese jaoks. Ma ütlen, et see on väga hea investeering. Naisterahvas läheb oma erilise kleidiga võib-olla üks kord välja, aga hind võib olla väga palju kõr -

Meie patsientide abikaasad on hilisematel konsultatsioonidel öelnud, et elu läks pärast seda, kui naine operatsiooni tegi, lõbusamaks ja helgemaks, kuigi nende jaoks oli ta niigi ilus. Mehed on öelnud, et neil ei ole sellest sooja ega külma, las olla rinnad väiksemad või lõdvemad, neile sobib. Aga aktsepteeritakse oma lähedase soovi ja pärast sobib veel rohkem.

Clinica on tuntud eelkõige rinnaoperatsioonide poolest. Oletame, et homsest alates ükski naine enam rinnaoperatsioone ei soovi. Kas tööd jätkuks?

Kas abikaasaga koos töötamisel on rohkem võlu või valu?

Meie perekonna puhul tundub mulle pärast 35 aastat ametlikku kooselu ja pärast 27 aastat ühist kliinikuelu, et selles on rohkem võlu. Ilmselt teistmoodi oleks asi ammu ära lõppenud. Ma ei kujuta ette ka sellist ennast ohverdavat naist, kes ise tubli kontoritöötajana mõistaks, et kirurg ei tule kella pealt koju ja vahel jätab ka naise kontserdimaja ukse taha üksinda seisma, sest ta ei tule operatsioonilt ära. Aga kui inimene seda igapäevases elus näeb, saab ta sellest rohkem aru.

Ma eeldan, et järjest raskem on panna kokku keskmise inimese profiili, kes noa alla läheb – kui, siis ainult sooline erinevus. Mida saab siin esile tuua?

Umbes kümme aastat tagasi pidi operatsioonile tulija olema majanduslikut edukas. Tänapäeval on iluoperatsioonid küllaltki kättesaadavad ja hind ei ole enam argument, sest iluoperatsiooniks on võimalik ka laenu saada. Ma võin küll öelda, et mul on patsiente igalt elualalt. Samas tunnistan ka iseendale ja räägin ausalt, et see, kes sa ametilt oled, ei määra ära, kes sa sisemiselt oled.

Meie tüüpiline eestlanna on siiski väikeserinnaline, seega ei ole midagi imestada, et rinnakirurgia patsientuurist on kõige suurem protsent rinnasuurendusoperatsioonile tulnud. Mitte ainult noored sünnitamata naised, vaid ka sünnitanud naised, sest loodus ei ole naise ilu vastu armuline. Reeglina naise välimus kannatab. Tänapäeval sünnitavad naised ka vanemas eas. Me ei tunne ennast oma kestas enam nii vanana, nagu me passi järgi oleme. On täiesti loogiline, et ilutööstus kogu maail-

gem kui operatsioonil, mis on sulle 24/7 kingitus kaasas. Iluoperatsiooni võib võrrelda ka kaugema reisiga –mõlemad maksavad umbes sama palju, aga vähemalt kümneaastane rahulolu umbes sama hinna eest räägib selgelt enda ilustamise kasuks. See on inimeseti erinev – kes tahab pikka aega soojendavat kaminat, kes tahab korraks ilutulestikku, valgust ja sooja annavad mõlemad. Esmajoones peab investeerima enda tervisesse, see on prioriteet number üks. Seejärel oma enesekindlusse ehk oma vaimse rahulolu parandamine on minu arvates hea investeering. Tegelikult on nii, et kui naine on kodus rahul, on ju kogu pere õnnelik, see on sügavam rahulolu.

Kindlasti jääme ellu ja elame ära, sest minu eelmiste aastakümnete patsiendid, kellele tegin rinnaoperatsioone, on jõudnud sellisesse ikka, kus on vaja juba nende elukvaliteedi säilitamiseks korrigeerida ka nägu ja silmaümbrust. Kui olen oma tööd hästi teinud, siis patsiendid usaldavad mind ja on nõus ka võib-olla natuke kallimat hinda maksma, aga nad teavad, mis nad selle eest saavad ja usaldavad mind. Ma lõikan ju kolmandat põlvkonda praegu. See, et ema tuleb oma tütrega, on tavaline. See kogemus, et vanaema tuleb tütretütrega või pojatütrega, on ka juba olemas. Ja see on usalduse küsimus. See on osa minu töötasust, et olen oma usalduse ära teeninud – see on see tasu, et ema toob oma lapse minu noa alla. See ei ole mingi gin tonic’u välja tegemine. Sa ikka tood oma lapse, oma kõige kallima varanduse. Ma ütlen meestele samamoodi, kui nad oma naistega tulevad, et tänan teid usalduse eest, vaprust oli vaja teie abikaasal, aga teid ma tänan selle usalduse eest, mis te minu vastu üles näitate. Te usaldate oma lähedase välimuse, tervise ja ka elu mulle.

Ma ei arva, et kingsepal peavad olema lääpa tallatud sussid jalas.

Pree operatsioonisaalis.

Ilmselt ei ole sinu konsultatsioon lihtsalt suusoojaks jutt. Millest potentsiaalse patsiendiga räägid ja mida selle käigus kontrollid?

Toimub aktiivne konsultatsioon, kus mina räägin ja inimene räägib. Toimub vaimuga läbivaatus. Ma arvan, et oma pika arstistaaži juures – ja ma olen ka saanud psühhiaatria- ja psühholoogiaalast koolitust – suudan inimesega koos veedetud aja jooksul asjad selgeks rääkida. Vahel on see päris väsitav ja võtab tunde. See sõltub inimesest. Patsient peab teadma, mis ohud on olemas. Jah, ohud on haruldased, aga need on olemas. Patsient peab allkirjastama informeeritud nõusoleku. Inimestes on tänu informatsioonitulvale tekitatud valearvamusi. Nendest tuleb rääkida selgelt ja vahel tuleb inimestele ka öelda, et see, mis te loete, ei ole tõsi. Mõnelt kodulehelt võime lugeda, nagu oleks olemas eluaegseid rinnaproteese. No ei ole! Mitte ükski tehas oma kodulehel ei kirjuta sellist asja. Aga keegi vahendaja ... see on ju patsiendi desinformeerimine. Ma ei kannata susserdamist, ammugi mitte meditsiinis ega kirurgias. Minu kohta võib öelda lapsesuu, ma ei solvu selle peale.

Ilukirurgia sõltuvus – kas selline nähtus on sinu hinnangul olemas?

Või on see midagi liiga abstraktset, et sellest üldse sisukalt rääkida saaks?

Loomulikult on olemas. Täiesti tavaline, et tänapäeval alustatakse suhteliselt noorena väga väikesest asjast –käiakse kosmeetiku või kosmetoloogide juures, järjest minnakse kreemidelt täitesüstidele ja siis kirurgiasse, väiksemalt operatsioonilt suuremale. See on normaalne ja seda nimetame sõltuvuseks. See ei ole alati halb.

Minu generatsioonile on näide kadunud Michael Jackson, kes oma nina uuesti ja uuesti opereerida lasi. Ja vahel oli tal väga ilus nina, mis teda ei rahuldanud. Ma olen ise, uhkustamata, kokku saanud selle mehega, kes Michael Jacksoni nina lõikas. Lauas küsiti temalt, miks ta seda teeb. Kirurg vastas: “Aga mis ma siis pean tegema, Jackson tuleb ja ütleb, et tahab veel peenemat. Selle peale ma vastan, et ei tee seda. Jackson siis vastab, et järelikult oled eelmise operatsiooni halvasti teinud, homme tuleb minu advokaat ja esitab sulle kümnemiljonilise nõude halvasti tehtud operatsiooni eest, kui sa mind uuesti ei lõika.” Ja niimoodi manipuleerivad patsiendid arstidega üle kogu maailma, Eestis ka. Aga need on skandaalsed asjad ja sealt võib-olla tuleb see sõltuvus, et inimene ei oska piiri pidada.

Lõikan 25-aastase naise rinnad

suuremaks. Seejärel sünnitab ta mitu last ja tuleb tema rindu korrigeerida, sest need on ära veninud. Siis on tal 40-aastaselt ülalaud ära vajunud. Vahepeal süstime kortsude pärast. Veel viie aasta pärast on nägu ära vajunud. Siis on ta otsustanud paksemaks minna ja pärast kõhnemaks minnes on nahk veninud. See on sõltuvus, aga mina ütlen, et see on heas mõttes sõl-

tuvus – hoolimine enda välimusest ja rõõm oma kesta nooruslikuna hoidmisest.

Oled öelnud, et operatsioonist keeldumiseks on ilukirurgil suur pääsetee – öelda, et ta ei oska seda teostada. Kas teie poole pöördutakse sageli kentsakate ja ebatavaliste soovidega?

Ei, mida aasta edasi, seda vähem, sest

Pree patsiendile rinnaimplantaate näitamas.

tänu suust suhu jutule ja loomulikult ajakirjandusele on see paha kuulsus minuga kaasas käinud. Inimesed teavad, et teen vähem äärmuslikke asju kui mõni minu kolleeg. Reklaam on alati õnneliku lõpuga, aga õnnelikud lõpud on muinasjutud. Ei maksa uskuda asju, mis on liiga ilusad, ütlen mina.

Aga kuidas nende n-ö jänesekõrva -

dega oli? (Viide juhtumile, kus patsient soovis liiga pikki kõrvu, mis Pree ilumeelega kokku ei langenud) (Naerab). See oli tahtmine, ega ma ei teinud seda. Ma olen selle naisega hiljem kokku puutunud, tema tundis mind seltskonnas ära. Tuli ja ütles, et tema ongi see naine, kellest olin avalikult rääkinud ja kes jänesekõrvu tahtis ning tore, et ma talle neid ei teinud. See on minu puhul väga-väga erandlik.

Kuidas operatsiooniks valmistud?

Kas on mõni väljakujunenud tegevus enne seda?

Mulle meeldib oma tööd planeerida ja olen aru saanud, et puhanud kirurg on patsiendile kõige ohutum kirurg. Ma mõtlen oma lõikuse enne läbi, analüüsin patsiendi fotosid, võib-olla isegi korrigeerin oma varem mõeldud plaani ja arutan selle patsiendiga veel kord läbi. Mõned kirurgid kuulavad meditatsioonimuusikat. Mina tunnistan, et mulle meeldib vaikuses töötada, mu kolleegid operatsioonitoas räägivad ka vaikselt.

Kas sa iseendale oled lasknud mõne iluprotseduuri teha?

Ikka olen. Mina ei arva, et kingsepp peab katkiste kingadega ringi käima. Olen aastaid tagasi heal kolleegil lasknud teha rasvaimu operatsiooni. Ja

olen ka lasknud oma vananemisilminguid peita, nägu.

Facelift’i?

Facelift ’i on tehtud ja silmade ümbrust. Näen vaieldamatult praegu tervem välja kui, ütleme, viis aastat tagasi. Käib linnalegend, et Pree ise enam ei opereeri, vaid üks noor mees pidi opereerima (Naerab). Arvatakse, et nii kuulus arst enam minu sünnimärki ei lõika. Ikka lõikan!

Hambad on ka päris ilusad valged. Nii nagu ebaloomulikult suurte rindadega naised, kes neid liialt palju eksponeerivad ja meelde jäävad, jään ka mina väga paljudele inimestele meelde oma liiga valgete hammaste tõttu.

Ja ma ei häbene öelda, et need ei ole ehtsad. Kui panen juba võltsid, siis tahan panna ilusad. Miks ma pean kollaste hammastega ringi käima, kui mulle meeldivad valged? See on positiivne edevus. Mu enda hambaarst oli väga mu hamba värvivaliku vastu. Ütlesin, et saan temast aru, aga ma tean, mida tahan.

Kas ilukirurgid ise kipuvad keskmise inimesega võrreldes sagedamini või harvemini noa alla?

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on edevaid inimesi nagu mina, kes käivad ringi silmatorkavalt valgete hammastega. On ka neid, kelle puhul tekib küsimus, et kuidas ta üldse näeb oma allavajunud laugude alt. Aga teda see ei häiri ja teda ei huvita teiste arvamus. Üheselt ei saa öelda. Ma ei arva, et kingsepal peavad olema lääpa tallatud sussid jalas.

Millest unistad ja millised ambitsioonid ootavad veel realiseerimist?

Kindlasti kavatsen veel opereerida ja saada inimeste käest positiivset tagasisidet, mida mu töö mulle annab. Ma soovin, et mu lähedased oleksid terved ja ma ise oleksin terve. Näen selle nimel vaeva ja teadvustan endale, et mitte midagi ei tule elus lihtsalt. Kaasasündinud ilus välimus on lotovõit.

See, et ema tuleb oma tütrega, on tavaline. See kogemus, et vanaema tuleb tütretütrega või pojatütrega, on ka juba olemas.

Maovähendusoperatsioon on vahend, mitte lahendus

Iga teine pealkiri meedias kuulutab, et maovähendusoperatsioon teeb õnnelikuks. Tegelikult pöörab elu aga uue lehekülje sedavõrd järsult, et kaugeltki mitte kõik ei suuda sellega sammu pidada. Kui 140-kilosel mehel kaob kuue kuuga ligi 40 kilo, on see ikka märkimisväärne muutus. Justkui neli pilgeni täis veeämbrit oleks haihtunud. Riided mahuvad jälle selga, elu oleks nagu ilus, kuid kõigel sellel on ka varjukülgi.

Maovähendusoperatsioonid on Eestis suhteliselt uus asi, esimene tehti 2004. aastal. Kui algusaastatel piisas patsientide kokkulugemiseks kahe käe sõrmedest, siis praeguseks on seis selline, et igal tööpäeval heidab Eestis vähemalt kaks inimest lõikuslauale, et magu vähendada.

20 000 potentsiaalset patsienti

Eestis on iga teine täiskasvanu ja vähemalt kolmandik lastest vanuses

6–13 aastat ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal, eriti laste seas, aina kasvab. Ülekaalulise kehamassiindeks jääb 25 ja 29,9 vahele, rasvunud inimesel on see aga 30 või enam. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites.

Et tegemist on 2016. aastast pärit andmetega, on näitajad praeguseks seda hullemad. Juba 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi

42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

Selleks, et kirurginoa abil rasvumist ravida, peab kehamassiindeks olema aga üle 40. See tähendab, et 170-sentimeetrisel naisel on kilosid üle 115, 180-sentimeetrisel mehel aga ligi 130. Sellistele kriteeriumidele vastab meil 20 000–30 000 inimest, kuid neist ainult väike osa kaalub lõikust tõsiselt. Julgust operatsiooniks leiab veelgi vähem, kokku umbes 650 inimest aastas.

Opereeritakse ka patsiente kehamassiindeksiga 30–40 kg/m2, kuid seda ainult juhul, kui esineb mõni kaasnev haigus, mis võib kaalulangusega taanduda või leevenduda. Näiteks kaob teist tüüpi suhkruhaigus pärast maovähendusoperatsiooni 60–70% tõenäosusega.

Ühel hetkel kepikõnd enam ei aita Maovähenduslõikus saab tavaliselt alguse patsiendi enda soovist, kuid tihti julgustavad sellele mõtlema ortopeedidki – kulunud puusa- või põlveliigeste proteesiga asendamine pole

kuigi mõistlik, kui kilosid on liiga palju. Ka seljavaludele saaks leevendust, kui kehakaal alaneks. Diabeedihaigetelgi võiks maovähendamisest abi olla.

Treeningu ja toitumisega saab rasvunu maha võtta umbes 5%, see tähendab 140-kilose müraka puhul seitset kilo. Nii väike kaalulangus ei pruugi trepist üles minnes isegi tunda anda. Kui liikumisele ja dieedile lisada ravimid, on võimalik kaalu langetada kuni 7%. Ikka vähevõitu.

Muude ravimeetoditega võrreldes on kirurgiline ravi tõestatult efektiivsem ja kestvam, kuid ega seegi alati 100% püsivat tulemust taga. Keskmiselt kaob kirurginoa abil kuni 24% kehakaalust ehk 47–61% ülekaalust. Seega saab haiglaselt rasvunust lõikuse järel tavaline ülekaaluline, piitspeenikese modelli välimust pole põhjust ka siis loota. See on koht, kus elu ja unelmad kipuvad sageli lahku minema.

Kirurginuga suhteprobleeme ja enesehinnangut ei muuda Pärast lõikust muutub elu ikka drastiliselt. Lemmiktoidud, mis enne panid suu vett jooksma, ajavad nüüd iiveldama. Veidigi suurem toiduports tekitab tahtmise pikali visata.

Ka teiste inimeste ootused võivad segadust külvata. Tihti eeldavad kaaslased, et kaalukaotuse järel saab inimene lõpuks ometi õnnelikuks. Kuid ega kirurginuga suhteprobleeme ja närtsinud enesehinnangut paranda.

Sageli toob jõhker kaalulangus kaasa

Juba 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

mitmeid uusi muresid. Umbes neljandik kaalukirurgia patsiente jõuab varem või hiljem plastikakirurgi juurde, sest nahk on pärast kaalukaotust sedavõrd lotendama hakanud.

Kuid lotendavale nahale lisaks peab arvestama teistegi kõrvaltoimete ja tüsistustega. Sagedasim neist on rauapuudus ja sellest tulenev kehvveresus, mida tuleb ette ligikaudu veerandil naistest. Surmajuhtumeid esineb aga õnneks harva – tuhandest umbes üks patsient sureb tüsistuste tõttu.

Totaalne nõiaring Tegelikult on rasvunutel ka lõikuseta keskmisest suurem risk meeleolu-, söömis- ja isiksusehäiretega kimpu sattuda. Nimelt on äärmuslikult rasvunud neli korda sagedamini depressioonis kui normaalkaalus inimesed. See aga soodustab omakorda kehakaalu tõusu.

“Nende enesehinnang on madalam, nad pole oma kehaga rahul ja kipuvad koju konutama jääma – esiteks pole neil

jaksu välja minna, teiseks häirib suhtumine. Mida rohkem nad omaette jäävad, seda rohkem tekib depressiooni,” nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhoterapeut ja kliiniline psühholoog AnnLiis Ojaots. Teisisõnu, totaalne nõiaring.

Psühholoogiline nõustamine küll ei suurenda kaalulangust ega selle püsimise tõenäosust, kuid aitab kasvatada rahulolu iseenda ja ravitulemusega. Sestap ongi psühholoogiline nõustamine toitumisnõustamise kõrval sedavõrd oluline.

Endine kogus õlut ei mahu enam makku ära ja nii see asendubki kangemaga

Inimese hoiakuid on raske muuta ja kui paindlikkust napib, on elustiiliski keeruline korrektuure teha, samuti ravijuhistest kinni pidada. Impulsiivsus on samuti riskitegur. Inimesel, kes enne teeb ja siis mõtleb, võib olla raske operatsioonijärgsete üleelamistega toime tulla.

Ojaots ütleb, et alkoholiprobleem pärast maovähenduslõikust pigem kasvab. Üks hiljutine uuring väidab koguni, et pooled alkoholiga pahuksisse sattunud pole enne lõikust pitsi suhtes tõmmet tundnud. Probleem on selles, et vanas mõõdus lahja ei mahu kohe kuidagi uude, umbes rusikasuurusesse makku ära. Nii sirutab käsi üha agaramalt kangema kraami järele.

Allikas: terviseinfo.ee, ekspress.ee, annestiil.ee

MAOVÄHENDUSLÕIKUS –MIS SEE ON?

Operatsiooni käigus vähendatakse mao mahtu, samuti lülitatakse osa peensoolest seedimisprotsessist välja. Kuigi süüa võib palju, sest toitained ei imendu, tekib täiskõhutunne juba väga väikestest kogustest.

Mis saab pärast lõikust?

1. Koju lubatakse patsient kahe-kolme päeva pärast.

2. Kontrollis ja nõustamisel tuleb käia üks-kaks korda aastas.

3. Levinumad tüsistused: maohaavandid, rauavaegus, B12-vitamiini puudus, kaltsiumivaegus, kõhulahtisus, sapikivid, soolesulgus, liigne nahk, kõhukinnisus, juuste väljalangemine. Toidulisandeid ja vitamiine tuleb võtta pidevalt.

Tegelikult on rasvunutel ka lõikuseta

keskmisest suurem risk meeleolu-, s öömis- ja isiksusehäiretega kimpu sattuda.

Foto: Pixabay

Kaalukirurgia – vaprate ja enesekindlate inimeste valik

Sageli arvatakse, et kaalukirurgia on neile, kellel pole jaksu tõsist ülekaalu oma jõududega kontrolli alla saada. Nii mõnigi leiab, et seeläbi minnakse lihtsama vastupanu teed. Tegelikkuses ei pea see aga sugugi paika. Otsus tulla konsultatsiooni, valida koos kirurgiga sobivaim protseduur, et alustada uut elu uuelt lehelt – need kõik on märgilise tähendusega valikud, mida tihkavad üksnes julged teha.

Ja nii ei pea kaugeltki paika väide, nagu mindaks seeläbi kergema vastupanu teed. Vastupidi, pigem iseloomustab kaalukirurgia kasuks otsustanuid mõtteviis „Kui tahad vallutada saart, siis põleta oma laevad”. Sest siit enam taganemisteed pole.

Kaalukirurgia ei aita üksnes

tõhusalt ja kiirelt kaalu kaotada, see on ka teekond tervislikuma elustiilini

Enamik kaalukirurgia kasuks otsustanuid investeerivad emotsionaalselt sellesse, et oma värsket, märksa väiksemat välimust hoida. Mõistus lihtsalt töötab moel, et inimene on valmis tegema pea kõik, sealhulgas seniseid valikuid ja harjumusi korrigeerima, et säilitada loodud kuvandit iseendast.

Sestap ongi kaalukirurgia pea alati tervist ja elukvaliteeti parandava pikaaegse mõjuga. Seda fenomeni kinnitab ka The Health Clinicu bariaatriakirurg dr Rein Adamson. Mees, kelle kontol on enam kui tuhat bariaatrialõikust ning kes on üks Eesti kogenumaid kirurge selles valdkonnas.

Millised on olnud muutused, millega olete ise enim rahule jäänud? Raske küsimus. Ravime ju ülekaalulisi patsiente kogu kirurgilise ravispektri ulatuses – alates maovähendusest ning lõpetades kõhu- ja/või õlavarteplastikaga. Mis siin salata, sellise terviklahenduse poolest oleme oma regioonis selgelt esirinnas. Ja eks see tähendab sedagi, et kõiki neid muutusi on raske pingeritta seada.

Siiski võib enim rahule jääda nende ravijuhtudega, kus on õnnestunud bariaatrilise ehk kaalukirurgiaga ning postbariaatrilise ehk lõtvunud naha eemaldamisega suurepäraseid tulemusi saavutada. Meenub näiteks meespatsient, kes vajas 100 kilo kaotanuna lõtvunud nahka korrigeerivaid operatsioone. See oli suur ettevõtmine, mis õnnestus suurepäraselt.

Kuid ega rahulolev patsient pole ainus, mis motiveerib. Töö on mitmekülgne, võiks isegi öelda, et loominguline, ning vajadus end pidevalt täiendada pakub samavõrd rõõmu.

Kuivõrd reaalsed on patsientide ootused kaalukirurgiale?

Bariaatrilised operatsioonid on üldiselt tõhusad ja nii võibki pidada patsientide

ootust vabaneda suurest osast lisakilodest igati realistlikuks. Samas ei pruugi iga operatsioon soovitud tulemust tuua. Siin on just kirurgil oluline koht täita, et aidata patsiendil valida talle enim sobiv operatsioon või protseduur. Kuidas üldse valida protseduuri ja kirurgi?

Isiklikult hindan kõrgelt turvalist kirurgiat, kus asjad on põhjalikult läbi mõeldud ning ei ole liigset kiirustamist. See aitab probleeme ennetada. Kuna kirurgide pakutavad lahendused võivad varieeruda, soovitangi alati mitme kirurgiga konsulteerida. Mida rohkem informatsiooni koguda, seda suurema tõenäosusega saab valitud parim lahendus.

Samuti soovitan kõikvõimalikud riskid ja tüsistused koos kirurgiga läbi arutada. Patsientide peamine, igati põhjendatud hirm ongi just ravitüsistusi kogeda. Usaldada tasub siiski ainult neid kliinikume ja kirurge, kellel on suur kogemuste pagas ning usaldusväärne ajalugu ette näidata.

Tänapäeval peetakse kõikvõimalikest lisateenustest kangesti lugu. Kas tegu on puhtalt mugavusega või aitavad mõned teenused tõepoolest operatsioonist kiiremini taastuda?

Mina väidan oma kogemuse pinnalt, et läbimõeldud teenused on kaalukirurgias möödapääsmatult olulised. Kui maovähenduse läbi teinud patsient ei saa toitumisalast nõustamist või teda ei jälgita pärast operatsiooni pikema perioodi kestel, võib vabalt juhtuda, et püstitatud eesmärk jääbki saavutamata.

Me kõik teame, et kirurgia on üüratult kallis valdkond. Mis selle nõnda kalliks teeb?

Kirurgia teeb nii-öelda kalliks selle taga olev pikaajaline teadus- ja arendustegevus, mis võimaldab kasutada õiget aparatuuri, häid spetsialiste, kvaliteetseid õmblusaparaate jne. Teisisõnu, kui soovime kvaliteeti, siis on kõrge hind paratamatus.

Omaette teema on muidugi see, et elukvaliteeti tõstvaid operatsioone peaks siiski investeeringuna vaatama, sest normaalkaalus inimese töövõime on ju märksa suurem, samuti on oodatav eluiga pikem. Õnneks teevad kliinikud tänapäeval koostööd krediidiettevõtetega, mis võimaldavad kulu pikemale perioodile hajutada.

Turse- ja armiravi kiirendavad operatsioonist taastumist

Inimese kehas on üle 100 triljoni raku, kuid kaks peamist vedelikku – veri ja lümf. Veri võtab enda alla 25% ja lümf 75% kehavedelikest. „Minu lümfiteraapia õpetaja Saksamaal ütles, et sinu keharakud saavad olla ainult nii terved, kui terve on vedelik, kuhu sisse need on kastetud.” ütleb turse ja armkoe probleemidele spetsialiseerunud füsioterapeut ja lümfiterapeut Laivi Toots Kristiine Tervisekliinikust. Ta soovitab lümfimassaaži kui tõhusat meetodit operatsioonijärgsete tursete alandamiseks.

Lümfimassaaž aitab kiiremini taastuda nii operatsioonipiirkonnal kui ka kogu organismil. Ühtlasi aitab massaaž tugevdada immuunsüsteemi ja seetõttu soovitab Laivi Toots lasta paar korda lümfimassaaži teha juba enne eesootavat operatsiooni, et aktiveerida lümfisüsteem ning seada organism valmis suureneva vedelikukogusega hakkamasaamiseks ja kiiremaks taastumiseks.

Saab vähendada tekkinud turseid ja hematoome

Lümfimassaaži abil stimuleeritakse lümfisoonte funktsioneerimist ja kiirendatakse lümfivedeliku liikumist. Tänu sellele on võimalik vähendada tekkinud turseid ja hematoome ning aidata kaasa armkoe kiiremale paranemisele. Lümfimassaažist on kasu ka patsiendi ärevuse, valu ja iivelduse ja vähendamisel.

Pärast operatsiooni tuleb esimesed paar nädalat võtta rahulikult, et anda

aega operatsiooniarmi paranemisele ja rakuvaheliste ühenduste tekkimisele. Samas on tähtis ennast siiski liigutada ja teha hingamisharjutusi. Hea oleks siis alustada lümfimassaažiga, et vähendada seroome ja hematoome ning turseid.

Umbes kuu pärast operatsiooni peaks juba pöörama suuremat tähelepanu armkoele, et muuta seda pehmemaks, elastsemaks ja vähem märgatavaks. Kolme kuni kuue kuu jooksul pärast operatsiooni saab armi kollageeni manuaalselt kõige efektiivsemalt mõjutada ja korrigeerida.

Eelnev ei tähenda, et vanade armidega ei tasu enam tegelda. Tasub ikka. Laivi Tootsi sõnul võib tulemus siis lihtsalt rohkem aega võtta ning võib-olla on vaja teraapiaprotseduuri lisada teisi meetodeid, näiteks negatiivse rõhu tekitamist armi piirkonnas, terapeutilisi venitusi, integratsiooni tehnikaid vanade mustrite ümberkujundamiseks jne.

Lümf on keha lümfisüsteemi läbiv läbipaistev vedelik, mis koosneb rakkudevahelisest koevedelikust, rakkudest, valgu- ja muudest aineosakestest. Anatoomiliselt on inimese keha jagatud eraldi piirkondadeks, kus igal kehaosal on omad lümfisõlmed, kuhu lümfivedelik suundub. Näiteks koguvad kaenlaalused lümfisõlmed lümfi rindkerelt ja ülajäsemetelt, kubeme lümfisõlmed kõhu alaosalt, tuharatelt ja alajäsemetelt. Inimesel valgub ööpäevas verre tagasi kaks-kolm liitrit lümfi.

suundades nagu ämblikuvõrk ja läbistada kogu keha. Näiteks võib arm kõhul tekitada seljavalusid, vaagnapiirkonna kaebusi, hingamisraskusi või liigesliikuvuse probleeme ning häirida organite normaalset funktsioneerimist, tekitades pidevaid valuaistinguid.

Arm on fibroblastide ladestumisel tekkiv fibrootiline kude, mis tekib normaalse koe asendumisel vigastuse järel. Naha aluskoes tekivad kokkukleepumised, mis häirivad kudede ja organite normaalset funktsioneerimist, võivad piirata liigesliikuvust ning põhjustada jäikust ja valu.

Ka kõige tühisem arm kehal võib tekitada eluaegseid muutusi kogu organismis Armkude tuleb pärast operatsiooni jälgida kogu aeg, olgu operatsioonist möödas aasta, kaks või kümme. Isegi kõige tühisem arm kehal võib tekitada eluaegseid muutusi kogu organismi funktsioneerimises ja seetõttu on armkoe teraapia oluline. Armkoel on kalduvus levida erinevates

Närve, veresoonkorda ja lümfisüsteemi mõjutatab ka pingestunud fastsia, põhjustades neuroloogilisi ja isheemilisi kaebusi. Fastsia on kolmedimensiooniline sidekoeline võrgustik, mis ümbritseb lihaseid, luid, organeid, närve, vere- ja lümfisooni, seega kõiki kudesid meie kehas peast varbaotsani. Kõik meie kehas on omavahel seotud. Iga operatsioon traumeerib ka lümfisüsteemi ning põhjustab muudatusi organismi immuunsüsteemis.

Lümfimassaaž on patsiendile enamasti ohutu. Õrnad massaažiliigutused ei vigasta kudesid, kuid ikkagi on ka terviseseisundeid, kui lümfimassaaž ei sobi. Näiteks ägedad põletikuseisundid, palavik, südamepuudulikkus, tromboos, seletamatud nahamuutused ja liiga madal vererõhk.

Kristiine Tervisekliiniku spetsialistid peavad oluliseks patsiendi nõustamist ka selles vallas, mida ta ise pärast lõikust enese abistamiseks teha saaks, millest hoiduma peaks, milliseid harjutusi kohe ja milliseid hiljem teha, mida haavade ja armide juures jälgida ning kuidas seega enda kiiremale paranemisele kaasa aidata.

Kristiine Tervisekliinik asub Tallinnas Tulika 19c teisel korrusel ja rohkem saab lugeda www.kristiinekliinik.ee või küsida telefonil 522 2310.

Patsiendi käearm enne teraapiasse tulekut ja pärast nelja teraapiaseanssi. Fotod: erakogu

Juuste siirdamise arengud ja võimalused

Kui kaugele on arenenud juuste siirdamine ning millised on võimalused Eestis? Kas see on ulmeline protseduur, mida saavad endale lubada ainult väga rikkad inimesed? Maailma kuulsaim juukseid siirdanud patsient on ilmselt Elton John, kes on sellest ka avalikult rääkinud. Eestis ainsana juuste siirdamisega tegelev dr Oleg Sertšenkovil on sellel alal kogemusi juba 19 aastat. Alguses praktiseeris ja omandas ta sellel alal kogemusi koos enda kolleegiga välismaal, kuid jäi lõpuks siiski ainsaks juuksesiirdajaks.

Tänapäevane ja moodsam juuste siirdamise protseduur seisneb üksikute juuksefolliikulite ehk juuksesibulate korjamises doonorpiirkonnast ning nende ümbersiirdamises kiilanevasse või hõrenenud juustega piirkonda. Ehk muudetakse olemasolevate juuksesibulate asukohta operatsioonita. Üks juuksesibul sisaldab kaht-kolme juuksekarva. Protseduuri käigus kasutatakse 0,8 mm läbimõõduga ringjat skalpelli, millega vabastatakse folliikul peanahast. Folliikuli istutamine on tähtis etapp, millest sõltub juuste edasine saatus. Juuksesibula istutamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid, sh pintsette, kuid dr Sertšenkov kasutab implanter’it, mis võimaldab paremini kontrollida siirdatud juuste sügavust peanahas, samuti siirdamisnurka (10–45 kraadi) ning -suunda, taga-

des võimalikult loomuliku tulemuse. Implanter’i abil viiakse juuksefolliikul doonorialalt üle juuste siirdamise alale, seda kahjustamata. Täpsemas erialakeeles kutsutakse meetodit FUEks (follicular unit extraction). Dr Šertsenkov kasutab seda uusimat meetodit alates 2007. aastast. Tema sõnul kasutatakse selle puhul lokaalanesteesiat ning juuksefolliikulite korjamine kestab umbes kaks-kolm tundi ja siirdamine umbes sama kaua – seega vältab keskmine protseduur kuus-seitse tundi. Teinekord on aga siirdamist vajav piirkond suurem ning protseduur tuleb jagada kaheks osaks. On ka inimesi, kes lasevad alguses siirdada ühest kohast ja jälgivad protseduuri edukust ning tulevad siis võib-olla poole aasta pärast uuesti.

Keskmiselt teeb doktor iga kuu viis-kuus juuste siirdamise protseduu-

ri, mille hulka kuuluvad ka patsiendid naaberriikidest. “Soome patsientidel on kodumaal väga kallis teha ja nad tulevad siia tegema,” sõnab doktor. Samas on rohkem patsiente Eestist, kuna neile on mugav kodumaal teha ja ei ole vaja võtta ette meditsiiniturismi. Operatsiooni maksumus on individuaalne, kuid ei ole ka nii kallis, kui kiputakse arvama. “Mul on mõistlikud hinnad, sest olen huvitatud, et patsiendid sooviksid teha. On vaja leida mingi kompromiss. Ma arvan, et Soomes on hinnad vähemalt kahe- või kolmekordsed.

Juuste siirdamine on efektiivne, aga sõltub mitte ainult meetodist, vaid ka doonorikohast. Doonorikoht on kuklas ja pea külgedel, kus juuksed kasvavad praktiliselt kogu elu. Kaotame doonoripiirkonnast kümne aasta jooksul ainult umbes 5% juustest. Sellepärast sobib sellest kohast juuksed ümber siirdada ja tulemused püsivad praktiliselt kogu elu. Kui doonoripiirkonnast on võimalik võtta ca 3000 juuksefolliikulit, võime hea tulemuse saavutada.”

Keskmiselt siirdatakse 1-ruutsentimeetrilisele alale 40 juuksefolliikulit, millest hakkab kasvama umbes 100 juuksekarva. Juukseid tullakse siirdama nii suurenenud juuksekao korral kui ka varem ehk siis, kui juuste hõrenemist märkama hakatakse. Õige hoolitsuse korral kasvavad enamik siirdatud juukseid edukalt edasi. Juuste siir-

damise kohta on teadlikkus suurenenud, samas võib informatsioon internetis tekitada inimestes suurt segadust. Ainuüksi meetodeid ja tehnikaid on väga palju. Doktor Sertšenkovi kasutatavat meetodit võib pidada praegu edukaimaks ja moodsaimaks.

Doktori sõnul on juuste siirdamine levinud ka täiesti tavaliste inimeste ehk keskklassi seas, kes on juuste siirdamiseks raha kõrvale pannud näiteks puhkusereisi arvelt. “Rohkem lasevad juukseid siirdada mehed ning kiilanemine teeb rohkem muret just noortele meestele, kes ei ole sellega harjunud ning kellele põhjustab probleem muresid ja stressi. Juuste siirdamine suurendab nende enesekindlust. Samas ei tee osale juustekadu muret ja nad ei näe selles probleemi. See sõltub patsiendist.”

Siirdamiseks on võimalik kasutada doonorkarvadena ka keha- ja habemekarvu, kuid dr Sertšenkov eelistab kasutada ainult juukseid. Armid, mis tekivad juuksefolliikulite korjamisest, on nädala pärast juba paranenud ning kõrvaltvaatajatele ei ole näha, et midagi oleks tehtud. Doonorjuukseid ei ole võimalik võtta teiselt inimeselt, sest juuksefolliikulid reageerivad mitmes mõttes elunditele sarnaselt ning võõra inimese omasid ei võta organism omaks.

Tekst: pilus.ee

Foto: Shutterstock

Abiks teie juustele Abiks teie juustele

Susanil olid skandinaavlastele iseloomulikud juuksed – õhukesed ja hõredad. Kui juuksed kasvasid õlgadeni, siis muutusid need väljaveninuks ja takuseks ning ta pidi need lühemaks lõikama. „Mulle ei meeldinud mu juuksed, seepärast otsustasin katsetada juustele mõeldud tablette Hair Volume™. Nüüd on mu juuksed palju tugevamad, sellised pole need veel kunagi varem olnud.”

Mu juuksed on hoopis tugevamad ja pikemad kui varem

„Juba aastaid olen värvinud oma juukseid heledamaks, seepärast muutusid mu õhukesed ja hõredad juuksed väga inetuks. Kahe lapse sünd muutis probleemi veelgi suuremaks. Ma ei saanud teha endale ilusat soengut, sest juuksed olid nõrgad, tuhmid ja haprad. Kui juuksed kasvasid õlgadeni, siis muutusid need väljaveninuks ja takuseks ning need tuli lühemaks lõigata,” rääkis Susan.

Juuksur märkas muutust

„Otsustasin mitte raisata raha erinevatele juuksehooldusvahenditele, vaid proovida selle asemel muuta juuste seisundit seestpoolt. Nii valisingi juustele mõeldud tabletid Hair Volume ™.

Arvan, et juuksed vajavad aineid, mis toidavad juuksejuuri seestpoolt. Ligikaudu kolme kuu pärast hakkasid juuksed kasvama nii jõudsalt, et mu soeng nägi välja nagu lõvilakk. Juuksur märkas kohe muutust. Kui rääkisin talle tablettidest Hair Volum e™, oli ta väga üllatunud ja elevil.”

Pikad ja tihedad

„Nüüd on mu juuksed peaaegu kaks korda tihedamad kui varem. Kui punun juuksed patsi, siis on pats tugev, paks ja ilus. Saan teha erinevaid soenguid, sest mu juuksed on tugevamad ja pikemad kui eales varem.”

Hair Volume™ tabletid juustele sisaldavad

õunaekstrakti

Hair Volume’i tabletid sisaldavad bioloogiliselt aktiivseid toitaineid, mis toidavad juuksefolliikuleid. Tabletid sisaldavad osja- ja hirsiekstrakti, aminohappeid L-tsüsteiini ja L-metioniini, vaske, biotiini, tsinki ning õunaekstrakti, mis on loodusliku kasvufaktori protsüanidiin B2 allikas. Tsink ja biotiin aitavad hoida juuste normaalset seisundit.

Loodusliku osjaekstrakti koostises olev räni on vajalik selleks, et juuksed püsiksid ilusad ja tugevad.

Aminohape L-tsüsteiin on juuksekarva koostisosa keratiini tähtis komponent. Tänu keratiinile on juuksed tugevad ja elastsed. Samuti on tähtis toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku eluviisi.

Hair Volume™ müügikohad

Originaaltablette Hair Volume™ saate osta apteekidest ja tootja veebipoest www.newnordic.ee Kui vajate lisateavet, helistage meile telefonil 684 3838.

Toidulisand

HAIR VOLUME on ka täiesti uues ja unikaalses kuues –kummikommidena, mis sobib neile, kellel on ebamugav tablette neelata.

Kui põskede punetusest saab igapäevane mure ...

Õhetav punetus põskedel võib viidata kuperoosale või rosaatseale. Tihti on rosaatseat põdev nahk ülitundlik, kiskuv ja kipitav ning ebamugav, justkui põletav tunne nahal võib olla igapäevaselt häiriv mure. Kuidas vabaneda häirivast punetusest ja ebameeldivast tundest nahal? Milliste lahendustega on võimalik rosaatseat ja kuperoosat kontrolli all hoida?

Kõigepealt tuleb mõista probleemi olemust

Mõlemad – nii kuperoosa kui ka rosaatsea – esinevad punetusena. Lihtne eristamise viis on aga see, et kuperoosse naha pind on tavaliselt sile ja näha on veresoonte võrgustikke, rosaatseaga näeb nahk välja rohkem põletikuline ning võib esineda nahast kõrgemaid punnikesi, mistõttu aetakse seda vahel segamini täiskasvanu aknega.

Kuperoosaks nimetatakse laienenud veresoonekesi, mis on läbi naha nähtavad punetuse ning peenikeste punaste või sinakate joontena. Tähelepanelikul vaatlemisel näevad laienenud kapillaarid nahal välja nagu peened punased kiired või võrgustik, mida nimetatakse ka veresoonte ämblikuks. Kuperoosa peamised tekkepõhjused on kapillaaride pärilik nõrkus, klii -

ma, elustiil ja hormonaalsed muutused kehas. Kuperoosa tekib sagedamini õhukesel, kuival ja tundlikul nahal ning paikneb tavaliselt näol, kaelal ja dekolteepiirkonnas.

Rosaatsea on nahahaigus, mille korral tekib näonahale punetus, nahk on ülitundlik, kiskuv ja kipitav. Haiguse arenedes võivad tekkida ka punased sõlmekesed, mädavillid ning veresoonte laiendid. Rosaatsea on kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgev haigus, mida esineb umbes 10% elanikkonnal ning paikneb kõige sagedamini näo keskosas – otsmikul, põskedel, ninal ja lõual.

Kuperoosa ja rosaatsea on põhjamaade hädad. Külm, tuuline ja niiske kliima on naha vastu kõige kiuslikum. Külma-sooja vaheldumine ning küttesüsteemi tõttu kuivaks muutunud toa-

õhk soodustavad naha ärritumist ja veresoonte lõhkemist. Üheks soodustavaks faktoriks loetakse ultraviolettkiirguse doosist tekkinud nahaveresoonte kahjustust ja nahapõletiku teket. Päikesega tuleb olla ettevaatlik, sest liigne päevitamine laiendab veresooni ja soodustab kapillaaride lõhkemist. Ka vürtsikas toit, suitsetamine ja alkohol vähendavad kapillaaride elastsust ning kahju võib tekitada ka vale nahahooldus. Lisaks keskkonnateguritele ja elustiilist tulenevatele harjumustele on rosaatsea tekke puhul oluline roll ka eelsoodumusel ja naha vananemisel.

Kuidas põskede punetusest vabaneda?

Tõhusaim ravi punetusele on fotovalgusravi IPL. IPL-i valgussähvatused neelduvad kapillaarides, mille järel veresooned tõmbuvad kokku. Samuti hakkab tööle kollageeni tootmine, mis tugevdab veresoonte seinu ja need ei lõhke enam nii kergesti. Oluline on mõista, et rosaatsea ja kuperoosa on kroonilise iseloomuga ja neid ei saa päris välja ravida, kuid IPL-raviga on võimalik nahamuutusi leevendada ja kontrolli all hoida. Tulemuste saavutamiseks on vaja läbida IPL-ravi kuur,

mis koosneb kolmest kuni viiest protseduurist (oleneb probleemi ulatusest). Protseduuride vahele peab jääma minimaalselt neli nädalat, seega võib lõpptulemuse avaldumine võtta aega mitu kuud. Naha seisukorra paranemist on tunda juba pärast esimest protseduuri – väheneb valu- ja kipitustunne ning nahk muutub siledamaks. Pärast eduka kuuri läbimist on punetus oluliselt vähenenud või täielikult kadunud ja kontrolli all tavaliselt umbes üheks-kaheks aastaks. Kuna probleem on sisemine ja tingitud veresoonte seinte nõrkusest, võib punetus välisfaktorite mõjul ja ebatervisliku eluviisi tõttu tagasi tulla. Seega on probleemi kontrolli all hoidmisel tähtsal kohal ka elustiil ja õige igapäevane nahahooldus.

Kuidas punetust ise kontrolli all hoida?

Esteetilise meditsiini õde Yulia Dotsenko puutub rosaatsea ja lõhkenud kapillaaride probleemiga Medemis Clinicus kokku iga päev. „Ütlen oma patsientidele alati kolm põhilist tegevust, kuidas nad saavad haigust kontrolli all hoida,” ütleb Dotsenko ning loetleb, mida teha tuleb:

• vältida provotseerivaid faktoreid (nt alkohol, suitsetamine, saun);

• kaitsta nahka liigse päikesekiirguse eest ning

• kasutada õigeid nahahooldustooteid.

„Rõhutan alati, et IPL-protseduur on punetuse ravi osa. Sama tähtis osa on õige igapäevane nahahooldus. Ainult koostöös on meil võimalik saavutada silmnähtavalt hea ja püsiv tulemus,” kinnitab Dotsenko. „Kuperoossel nahal on soovituslik kasutada pehmeid, nahka mitteärritavaid tooteid. Kindlasti ei tohi kasutada tugevaid abrasiivkoorijaid ja kuivatavaid näopesugeele. Hästi sobivad apteegis saada olevad Bioderma Sensibio sarja tooted, mis on punetavale nahale loodud. Rosaatseale sobivad hästi aselaiinhappega kreemid, mis vähendavad põletikku nahal. Sesderma sari Azelac on üks nendest. Samuti pakub La Roshe Posay väga häid punetusvastaseid ja tundlikule nahale mõeldud kreeme, mis annavad punetavale ja õrnale nahale mugavustunde,” soovitab spetsialist ning julgustab tulema konsultatsioonile, kui õige nahahooldustoote valimisel tekib kahtlusi või on soov saada punetuse ravi teemal rohkem nõu.

Pireti IPL-ravi kogemus Tihti jääb probleemile lahendus leidmata, sest ei osata teha esimest sammu, või nagu Pireti puhul, ollakse juba mitmeid meetodeid proovinud, kuid tulemuseta. „Minul on arvatavasti oma emaemadelt päritud punetavad põsed ja mida vanemaks olen saanud, seda rohkem on nähtavale tulnud väikeseid veresooni põskedel ja ninal. Olen ise teinud ja mulle on tehtud erinevaid näoprotseduure, kuid paraku ei ole punetus põskedelt taandunud. Mõned protseduurid on mõjunud nahale lausa ärritavalt, seega olen muutunud uute toodete ja aparaadihoolduste suhtes üsna skeptiliseks,” kirjeldas Piret oma muret esimesel konsultatsioonil. „Sõbranna kutsus mind Medemisse ja seal tutvustati mulle uut IPL-aparaati, millega on võimalik punetusest vabaneda, kuid et kindlasti tuleb teha kaks-kolm protseduuri. Millegipärast jäi konsultatsioonis mulle väga usaldusväärne tunne ning olin nõus proovima.”

Protseduuri käik

„Esimesele protseduurile eelnes põhjalik konsultatsioon. Spetsialist seletas, mida protseduur endast kujutab, millised on võimalikud ohud ja riskid ning kuidas pean oma nahka pärast protseduuri hooldama. Seejärel heitsin protseduuritooli ning kõigepealt kanti mu näole jahutav geel. Protseduur ise oli kiire – kestis umbes kümme minutit –ning oli alguses hirmutav, kuna ma ei olnud eelnevalt fotosähvatusi oma näol tundnud. Pigem oli see siiski ehmatav, ja seetõttu ka ebameeldiv, kuid kind-

lasti mitte valus. Pärast protseduuri oli nägu üsna punetav ja tulitav, kuid õnneks taandus see umbes tunni jooksul. Veel järeldusi teha ei julgenud. Järgmisel päeval oli aga näha juba esimesi märke, kus nahk oli sile, pehme, klaar ning punetust oli poole vähem, kui olen harjunud tavaliselt meigita peeglisse vaadates nägema. Terve kuu jooksul kasutasin vaid paaril korral jumestuskreemi, kuna näonahk oli ühtlane, sile ja hele – mis on super, kuna tõesti ei oleks osanud nii head tulemust oodata. Järgmistel kordadel ei olnud protseduur enam üldse nii ebameeldiv ja läks väga kiirelt, ka punetust ja kõrvetustunnet ei olnud pärast protseduuri sellisel hulgal. Näonahk on täiesti klaar, ainult üks suurem veresoon on veel põsel näha, kuid ülejäänud punetus on täiesti kadunud. Sain teada, et suurematele veresoontele ja kapillaarikestele näiteks nina tiibadel või jalgadel on ka Medemises laserravi kujul lahendus olemas – ehk järgmisel korral proovin. Olen aga juba praegu tulemusega väga rahul ning soovitan kõigile, kellel on punetusega probleeme – proovige kindlasti!”

Kellele sobib IPL-fotoravi protseduur?

Punetuse raviga saab tegeleda aasta ringi ning see sobib praktiliselt kõigile. Oluline on ainult teada, et vähemalt kaks nädalat enne protseduuri ei tohi päevitada ja kasutada pruunistuskreeme, samuti on pärast protseduuri nahk õrn ning vajab päikese eest lisakaitset. Arvestada tuleks ka sellega, et nädala jooksul pärast protseduuri ei tohi käia saunas ja basseinis. Protseduuridega alustamine tuleks edasi lükata raseduse ja imetamise korral ning siis, kui organism on haige või huulel esineb ohatis.

IPL-fotoravi on meditsiinilise protseduur, mida võivad teostada ainult meditsiiniharidusega spetsialistid (arstid ja õed). Medemise nahakliinikus teostatavate IPL-fotoravi ja kapillaaride laserravi võimalustega saab tutvuda kliiniku kodulehel www.medemis.ee ning personaalne raviplaan pannakse paika spetsialisti konsultatsioonil.

Kapillaar ninal enne

Rosaatsea pärast

Rosaatsea enne

Kapillaar ninal pärast

Pireti punetavad põsed enne (vasakul) ja tulemus pärast kolme IPL ravi protseduuri .

Otsmiku ja kulmude plastika: kulmude tõstmise hind alates 2100 eurot

Ilukirurgilised protseduurid on tänapäeval kui hambaarsti juures või massaašis käimine – kui on vaja midagi korrigeerida, tõsta või lõigata, siis seda ka tehakse. Peamiselt seepärast, et ilukirurgiaga kaasnenud stigma on kadumas, aga ka seepärast, et tulemused on enamasti kaunid ja märkamatud, kuna protseduuride kvaliteet on tõsiselt hea.

Ninaplastika: hind alates 3500 eurot

Ilu- ja rasvasüstid: Hind altes 260 eurot

Kui palju maksab inimese totaalne muutumine?

Tekst: Martin Hanson

Fotod: Shutterstock

Loomulikult märgatakse, kui ilukirurgiliste katsetustega on mindud üle piiri ning tulemus on kas oma lopsakuse või selge liialdusega kohe ära tuntav. 95% kõikidest ilu eesmärgil tehtud protseduuridest on aga sooritatud maitsekalt ning neid ei panda iial tähele. Iluoperatsioonide mõte ongi end parandada, mitte labastada.

Mida kõike on aga võimalik nii meestel kui ka naistel siis „lõigata”? Ning mis veel olulisem: mis see kõik maksab? Vaatame natuke telgitagustesse.

Eenduvate kõrvade plastika: hind alates 1750 eurot

Üla- ja alalaugude plastika: hind alates 2850 eurot Näo ja kaela korrektsioon: hind alates 4600 eurot

Kaelapiirkonna pinguldus: hind alates 1950 eurot

Õlavarreplastika: hind alates 3450 euro

Rindade vähendamine: hind alates 2100 euro

Naha ja nahaaluste kasvajate eemaldus: hind 150–240 eurot

Lõtvunud kõhuseina plastika: hind alates 3800 eurot

Kubemeplastika: hind alates 1900 eurot

Peenise paksendamine: hind alates 2490 eurot

Peenise pikendamine: hind alates 2490 eurot

Rasvaimu: hind alates 2000 eurot

Reieplastika: hind alates 3450 eurot

MEES

Meestelgi pole enam ammu tabu lasta oma nägu, kõhtu või mõnd muud kohta kehal kirurgiliselt kohendada. Loomulikult üritab enamik mehi oma muredega ise hakkama saada, rassides jõusaalis või muudes trennides. On aga mõndagi, mida ei saa trenni ja dieediga parandada. Näiteks ei ole tabu tõsta kulme, lõigata väiksemaks nina või teha rasvaimu. Samuti on täiesti normaalne eemaldada sünnimärke või parandada arme.

Otsmiku ja kulmude plastika: kulmude tõstmise hind alates 2100 eurot

Eenduvate kõrvade plastika: hind alates 1750 eurot

Ninaplastika: hind alates 3500 eurot

Kaelapiirkonna pinguldus: hind alates 1950 eurot

RINNAD

• Rindade suurendamine implantaadiga: hind alates 4800 eurot

• Rindade suurendamine rasvasüstidega: hind alates 2900 eurot

• Rindade tõstmine: hind alates 3600 eurot

• Rindade vähendamine: hind alates 5700 eurot

• Rindade eemaldamine: hind alate 3490 eurot

Kubemeplastika: hind alates 1900 eurot

Rasvaimu: hind alates 2000 eurot

Tuharate tõstmine: hind alates 1950 eurot

Tuharate endoproteesimine: hind alates 3990 eurot

Reieplastika: hind alates 3450 eurot

NAINE

Enamik ilukirurgilistest protseduuridest on mõeldud naistele välimuse parandamiseks. Suurem osa on seotud ikka näo noorendamise, kulmude tõstmise või rindade kaunimaks muutmisega. Praegust elatustaset ja finantseerimisvõimalusi arvestades ei ole ilukirurgia enam ammu üksnes rikaste ning kuulsate lõbu.

Silmade üla- ja alalaugude plastika: hind alates 2850 eurot

Näo korrektsioonid: hind alates 4600 eurot

Täitesüstide hind 430 eurot (1 ampull)

Rasvasüstid: hind alates 2200 eurot

Õlavarreplastika: hind alates 3450 eurot

Sünnimärkide, naha ja naha aluskoe healoomuliste kasvajate eemaldamine: hind 150–240 eurot

Lõtvunud kõhuseina plastika: hind alates 3800 eurot

Häbememokkade korrigeerimine: hind alates 990 eurot

Häbememokkade korrigeerimine koos lahkliha korrigeerimisega: hind alates 1490 eurot

Armide plastika: hind alates 470 eurot

Hinnad pärinevad Clinica.ee ja ChristinasClinic.ee kodulehtedelt.

Fraktsiooniline laserravi noorendab ja parandab efektiivselt nahka

Kirurgiliste meetodite kõrval võimaldavad tänapäevased lasermeditsiini tehnoloogiad kõige efektiivsemat ja ohutumat naha noorusliku välimuse säilitamist ning armide eemaldamist. Fraktsioneeritud laserravi jaguneb meditsiiniliseks ja esteetiliseks laserraviks. Meditsiiniline pool eemaldab ja parandab selliseid defekte, mis tekitavad inimesele valu või avaldavad takistusi keha funktsionaalsusele, näiteks liikumist pidurdav arm. Esteetiline pool tegeleb eelkõige väljanägemise ja ilu poolega.

Fraktsioneeritud laserravi on tänapäeva üks kõige moodsamaid ja efektiivsemaid noorendusmetoodikaid. Protseduuri käigus silutakse laseriga ka väikseimad defektid ning aurutatakse naha pealispinda. Töö keeruline ja täpne, mille tulemus on kindlasti seda väärt. Pärast protseduuri ei muutu nahk mitte ainult siledaks, vaid hakkab ka aktiivselt noorenema, kuna tugevneb uue kollageeni töötlus. Täielik tulemus ei ole momentaalne, vaid jätkub veel mitme kuu jooksul pärast protseduuri.

Fraktsioonlaseri kasutamine on näidustatud juhul, kui nahal avalduvad silmatorkavad vananemise tunnused, sealhulgas keskmised ja sügavamad kortsud ning laienenud poorid. Laseriga saab parandada ka ebatasaseid nahareljeefe, naha tekstuuri, traumaatilisi arme, postaknet ning pigmentatsioonihäireid, sealhulgas melasmat. Tänu aparaadi mitmefunktsioonilisusele võib seda kasutada erinevatel režiimidel nii kirurgias kui ka dermatoloogias. Võimalus režiime vahetada laseb aga laserlihvimist teostada nii kergemalt ja pindmiselt kui ka sügavamalt. Kõik oleneb patsiendi vanusest, naha seisukorrast ja efektist, milleni arst ja patsient soovivad jõuda. Vastunäidustusi on laserlihvimisel kolm: onkoloogilised haigused, rasedus ja südamerütmihäired (kunstliku südamestimulaatori olemasolul).

Ilusaks ja siledaks ilma noata

Laserlihvimine on murdnud trende ning tõestab, et nahka on võimalik teha ilusaks ka noata. Protseduurist taastumine sõltub protseduuri sügavusest ja ulatusest, kuid keskmiselt võib oma tavapärasesse töö- ja elurütmi naasta juba nädala möödudes, pärast mida toimub pikemaajaline, ligi kaheksa kuud kestev naha harjumine. Laserlihvimine silub sügavaid kortse ja eemaldab nahalt peened vaod, parandab märgatavalt jumet ja naha tekstuuri, eemaldab pig-

mentatsiooni ning stimuleerib kollageeni tootmist ja uuendab nahka. Erinevalt levinud arvamusest ei tehta laserravi ainult näopiirkonnale, vaid ka kätele, kaelale ja näiteks dekolteepiirkonnale. Keskmine laserlihvimine kestab kuni tund aega, millele eelneb tuimestuskreemi kasutamine. Kogu protseduur võtab aega umbes kolm tundi. Erinevalt näo ringlõikusest, kus eemaldatakse kortsud pingutamise ja venitamise abil, on laserravil pingutamisele lisaks naha struktuuri puhastav toime ehk selle mõju on sügavam ja puudutab rohkemaid naha komponente. Laserlihvimise kliente leidub nii meeste kui ka naiste seas, kuigi naisi on rohkem ning ei ole ebatavaline, et protseduuri tehakse korduvalt. Laserprotseduuri efekt kestab viis kuni seitse aastat.

Püüdleb kõrgeimate standardite poole

LaserMed on esteetilise meditsiini kliinik, mis püüdleb kõrgeimate standardite poole kosmeetilises ja meditsiinilises ravis Eestis. Kliinik asutati investorite ja kolme arsti koostöös, kes tegutsesid 15 aastat tagasi koos ühes Eesti esimestest esteetilistest erakliinikutest. Seejärel jätkasid arstid tööd teistes kliinikutes, kuni ühinesid taas, et luua oma ettevõte. Praeguseks on uus asutus varustatud uusimate meditsiiniliste tehnoloogiatega ning töö patsientide ja partneritega on efektiivne ning edukas. Kliinikus kasutatavad Ameerika, Iisraeli ja Saksa firmade meditsiinilised laserid on maailma juhtivate lasertehnika tootjate seas. Kliiniku kõige suuremad investeeringud on tehtud just meditsiinilistesse lasertehnoloogiatesse, mille on välja töötanud maailma juhtivad tootjad. Kvaliteetsed ja uusimad lasertehnoloogiad koos arstide kogemuse ning kvalifikatsiooniga on taganud LaserMedi kliinikule Eesti ja Balti turul tugeva positsiooni.

www.lasermed.ee

www.facebook.com/lasermed.estonia/

Maovähendusoperatsioon pakub ülekaalule jäädava lahenduse

Kaaluprobleemid ja rasvumine on tänapäeval kogu rahvastiku tervist ohustav epideemia, mille on kaasa toonud elukvaliteedi ja jõukuse üldine kasv. Kui suurem osa inimesi on võimelised soovi korral ise oma kaalu kontrolli alla saama, on suur osa neidki, kes pole võimelised kirurgilise sekkumiseta rasvumisele vastu astuma.

„Mingist piirist üle läinud kehakaal ja tugev rasvumine ei allu enam tavalistele kaalulangetustele või väikestele ja keskmistele korrektsioonidele elustiilis. On täiesti tavaline, et suure kaaluga inimesed langetavad mõnikümmend kilo, kuid tagasi tuleb kolmkümmend, langetatakse jälle mõnikümmend kilo, juurde tuleb aga kakskümmend viis kilo. Toimub palju räägitud jojo-efekt ning kaal ei saagi püsivalt langeda,” mainib maovähendusoperatsioone tegev kirurg Sven Troost. Nendel juhtudel tuleb appi maovähendusoperatsioonina tuntud lõikus, mille mõte on takistada inimese seedesüsteemi liigseid kaloreid omastamast. Lõikuse eesmärk on aga pakkuda inimestele konkreetseid, koheseid ja mõõdetavaid tulemusi kaalu alandamisel. Tõsine ülekaal võib alandada inimese enesehinnangut, kahjustab tõsiselt tervist ja elukvaliteeti ning vähendab olulisel määral eluiga. See on viimane lahendus probleemile, mis muul juhul võib olla inimesele ka ohtlik.

Eluiga pikendav operatsioon „Tegemist ei ole kindlasti ilukirurgiaga. Operatsioon pikendab otseselt inimese eluiga ning kuna tegemist on eluiga pikendava protsessiga, on alati mõistlik teha seda ennekõike noorematele inimestele. Maovähendusoperatsioon parandab kindlasti elukvaliteeti, tervist ja mõjutab enesekindlust, samas võtab ära raskuse ravikindlustuselt, kuna ei pea hakkama tulevikus rasvumisest tekkivate haiguste raviga tegelema. Võib öelda, et see operatsioon on pikas perspektiivis riigile vägagi kasumlik,” nen -

dib Troost, kes lisab, et praegu kuulub maovähendusoperatsioon Haigekassa kompenseeritud ravimeetodite hulka.

Eestis tehakse aastas umbes 700 sellist lõikust ning arstid loevad operatsioonide edukust väga kõrgeks –umbes 85–90% lõikuse läbinud inimestest saavutab oma soovitud tulemuse. Põhjus selleks peidab ennast operatsiooni ettevalmistuses: lõikusele võetakse ainult need, kes on piisavalt motiveeritud ja ise seda lõikust soovivad.

„Tegelikkuses opereeritakse magu väiksemaks ainult umbes ühel protsendil inimestest, kellel on näidustused olemas, kes seda hädasti vajaksid ja kes seda ehk ka soovivad. Väga oluline on, et inimene jõuab ise selle otsuseni, tuleb konsultatsiooni ja hakkab valmistuma,” lisab kirurg.

Valmistumine tähendab aga pik-

ka tõestust nii endale kui ka arstidele, et maovähendus on tõesti vajadus ja soov. Enne tegelikku lõikust tuleb läbida konsultatsioonid ning umbes kuue kuu jooksul alandada iseseisvalt oma kehakaalu. Sellega näitab patsient motivatsiooni ka pärast lõikust oma elustiili muuta.

Operatsioonijärgne uus elu Kirurgid ei reklaami enamasti maovähendusoperatsioone, väga harva paneb selle mõtte patsiendile pähe perearst. Vahel võib lõikust soovitada näiteks ortopeed, kui on vaja liigeseprobleemi vastu lahendust kaalulangusest. Troosti sõnul jõuab enamik patsiente lõikuse juurde pärast omakäelisi uuringuid internetist ja foorumitest, kus teised lõikuse läbinud inimesed oma kogemusi jagavad. Praegu on patsientide hulgas veel rohkem naisi kui mehi.

Maovähendusoperatsiooni konsultatsiooni võetakse üldiselt inimesed, kelle kehamassiindeks on üle 40. Kui aga inimesel on kaasnevaid haigusi, nagu kõrgvererõhutõbi, diabeet või liigesehaigused, rahuldutakse, kui kehamassiindeks on 35.

Kaalulangus toimub pärast lõikust umbes kahe aasta jooksul. Kõige kiirem kaalulangus toimub esimese kuue kuuga, seejärel tuleb aga leida õige tasakaal spordi, toidu ja liikumise vahel, et kaal saaks vaikselt normaliseeruda. Troost soovitab üsna kohe pärast lõikust leida endale sobilik liikumine või sport ning alustada selle regulaarse harrastamisega.

„Õige suhtumine ja toitumine ning piisav liikumine ja sport on see, mis tagab pärast lõikust eduka elu. Kui kaal langeb, on ka spordist rohkem rõõmu. Kui spordist on rõõmu, langeb ka kaal kiiremini,” lisab kirurg.

Dr. Sven Troost.

Mida teha, kui liigesed annavad tunda

Suvi on Eesti inimese tervisele enamasti parim aeg. Nii nagu sügiseti hakkavad pommitama viirushaigused, võivad ägeneda ka mõned liigesehaigused. Kuigi see pole reegel, kurdavad artroosi põdejad sageli, et haigus annab tunda kevaditi ja sügiseti. Reumatoidartriidi ägenemist võib tõsine külmetamine küll soodustada, kuid muidu siin ilma süüdistada ei saa, väidab Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr Eve Sooba.

Reumatoidartriit ja osteoartroos ehk artroos ongi oma olemuselt erinevad haigused – reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, artroos on aga liigesekõhre kulumishaigus

Reumatoidartriit on põletikuline haigus

Reumatoidartriit (RA) on krooniline hulgiliigesepõletik, mida üksnes dieedi ja võimlemisega ravida ei saa. Haigus algab enam noorematel naistel, aga harvem haigestuvad ka lapsed ja eakad.

Haigus kulgeb tõsise põletikulise protsessina, mis haarab esmalt liigeseid ja liigeselähedasi kudesid: limapaunasid, kõõlustuppesid, sidemeid jms. Raske kulu või pikaajalise kestuse korral võib haigus haarata ka siseorganeid ja ägenemiste ajal põhjustada palavikku. Õige ravita või raske kulu korral deformeerib haigus liigeseid invaliidistavalt ning inimesed võivad vajada operatsioone.

Haigust tuleks kahtlustada siis, kui süvenevad liigesekangus ja -valu, mis annavad eriti hommikuti tunda mitmeid tunde nii, et ei saa isegi kohvitassi käes hoida ega ust võtmega avada. Kui haigus haarab jalgu, on jala väikesed liigesed nii haiged, et astumine on valus. Enamasti haarab RA väiksemaid liigeseid mõlemal käel või jalal. Liigesed on nähtavalt paistes ja turses ning võivad kergelt punetada.

Podagra on omaette haigus, mis avaldub samuti tugeva valu, liigese punetuse ja tursega, kuid erinevalt reumatoidartriidist algab podagraatakk järsult, ühe päevaga, ning üles paistetab tavaliselt jala üksik liiges, näiteks suure varba liiges või hüppeliiges vms.

Paistes ja turses liigesega inimene hakkab liigutamist vältima

RA ravi on väga oluline, sest paistes ja turses liigesega inimene hakkab valu tõttu liigutamist vältima ja jääb ka füüsiliselt passiivseks. Ravimata ja taastusravita tekivad liigese kontraktuurid (liigese piiratud liikuvus), liigeste deformatsioonid ning lihaste kõhetumine.

Reumatoidartriidi ravi on suunatud põletiku vaigistamisele erinevate bioloogiliste mehhanismide kaudu nii, et põletik ei saaks lammutada liigeseid ning teisi kudesid ja organeid. Taastusravi taastab liigese liikuvuse ning õpetab inimest säilitama ja arendama lihaste jõudu. Valuravi leevendab vaevusi ja aitab jääda füüsiliselt aktiivseks, mis on

väga oluline. RA-ga inimestel on põletiku tõttu oht südame-veresoonkonnahaiguste kiiremaks arenemiseks. Seega peaksid selle haiguse põdejad harrastama regulaarselt aeroobset treeningut.

RA ravi põhiosa on põletikulist protsessi pärssivad ravimid, mida nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks (näiteks Trexan jt). Sageli läheb haigestumise alguses ja ägenemistel vaja glükokortikoide. Raviskeemi kuuluvad tihti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja valuvaigistid.

Ravi on kombineeritud ja ravi juhib reumatoloog. Kui mainitud ravimid ei anna piisavat efekti, võib osutuda vajalikuks ravi nn bioloogiliste ravimitega.

“Eestis kasutatakse juba aastaid bioloogilist ravi, mis määratakse patsientidele siis, kui teised ravimid on vähese efektiga,” selgitab dr Sooba. “Bioloogilised ravimid on väga kallid. Lastele on nende määramine lihtsam, aga täiskasvanud haigete bioloogilise ravi alustamine kulgeb Eesti seaduste tõttu mõningase viivitusega, seega ei saa seda alustada kohe haiguse alguses.”

Tõsiste liigesekahjustuste korral on aga vajalik kirurgiline sekkumine.

Harjutused põletikku ägedamaks ei muuda

RA ravi oluline osa on taastusravi, mille peamised komponendid on füsioteraapia ja tegevusteraapia.

Tegevusterapeut õpetab reumatodiartriiti põdejale õigeid harjutusi kätele ja teisi võtteid, mis leevendavad valu ning ennetavad liigesekahjustuste teket.

Kui liigesed on haiged, leitakse koos vajalikud abivahendid, et säästa liigeseid ning kaitsta neid edasi deformeerumast. Sageli toetavad abivahendid liigeseid nii, et varem võimatuna tundunud tegevus, nagu purgi avamine või pea kammimine, saab abivahendiga võimalikuks. “Abivahenditest rääkides on jalgade kaitseks enamasti vaja tugeva kannakapaga jalatseid ning tallatugesid,” teab dr Sooba. “Tallatugesid aitab valida taastusravispetsialist, kuid täpsemalt aitab vajaliku tallatoe tüübi määrata siiski spetsiaalne jalauuring. Ida-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis tehtavaid jala koormusjaotuse kõnniuuringuid haigekassa ei kompenseeri ning uuringule tulemiseks ei ole arsti saatekirja vaja. Tallatugesid valmistavatesse firmadesse saavad inimesed ise pöörduda ja seal saab sageli teha ka veidi lihtsamat tüüpi jalauuringu, aga seal ei tehta taastusarsti konsultatsiooni.”

Füsioterapeut on teine oluline taastusravispetsialist, kes õpetab patsiendile õigeid harjutusi, millega saab taastada liigese liikuvuse ja lihasjõu. Igale liigesele on omad harjutused ning neid tuleb teha järjekindlalt. Harjutuste oluline põhimõte on esmalt suurema ülekoormuse vältimine, sest põletikulised koed ei ole tugevad ja vale tegutsemine võib tekitada vigastusi. “Harjutusi ei tasu siiski peljata,” paneb taastusarst südamele: “Pigem vastupidi –harjutused põletikku ei ägesta, õige treeninguga väheneb valu, paraneb liigeste funktsioon ja inimeste tegutsemisvõime.”

Kui põletik ägeneb, tuleb silmas pidada, et soojendavad protseduurid ei ole põletiku korral sobivad. Siis kasutatatakse vajaduse korral külmaprotseduure, kuna külmal on valu ja paistetust vähendav võime. Vahel on aga liigesed nii hellad, et külma saab ainult lühikeseks ajaks liigesele panna.

Eve Sooba näitab paljusid ortoose, mida koos tegevusterapeudiga oma töös kasutab ja mis toetavad haiget liigest.

Tekst: Einar Ellermaa

Fotod: Ilmar Saabas

Artroos on kulumishaigus

Artroos on teistsugune, kuid samuti kroonilise kuluga liigesehaigus, mis tuleb eelkõige sellest, et liigesekõhred aastatega lihtsalt kuluvad. See on pigem vanema ea haigus.

“Kui neljakümnendates-viiekümnendates naine märkab äkitselt, et põlv teeb kriiks, ehmub ta tavaliselt ära: kas nüüd ei või enam sportida või üldse liikuda. Tegelikult ei maksaks krigina pärast liialt muretseda, aga pikkamisi tekkiv kangus ja alguses koormusel tekkiv valu viitavad küll artroosile ning siis on aeg õigesti tegutseda,” selgitab dr Sooba.

Artroos on aeglase kuluga haigus, mis süveneb aastatega. Haigus võib tekkida põlvedes, puusades, kätes, harvem ka õlgades. Füüsilise aktiivsuse säilimine, regulaarne aeroobne ja lihastreening aitavad ennetada artroosi, pidurdada selle kulgu ning vähendavad valu. Seega tulevad liigest säästvad spordialad, nagu kõnd, jalgrattasõit, ujumine ja vesivõimlemine, pigem kasuks.

Valu ei pea taluma

Kui valu on siiski liigest tabanud ega möödu, suunab perearst artroosihaige kas otse füsioterapeudile või taastusarstile põhjalikumaks taastusraviks. Taastusravi võimalustega võiks tegelikult tutvuda juba haiguse alguses. Füsioterapeut õpetab sobivaid harjutusi suurematele liigestele, tegevusterapeut tegeleb kätega. Vajadusel soovitatakse abivahendeid. Mida kaugemale haigus areneb, seda enam läheb vaja abivahendeid – põlveortoosist karkude või WC-poti kõrgenduseni.

nevaid protseduure soojaravist elektriravini,” nendib dr Sooba. Kompleksne ravi võib anda pikaajalise, mitmeid kuid toimiva efekti.

Füüsikaline ravi (soe, külm, elektriravim, valgusravi) on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, mistõttu peab ravi määrama spetsialist. “Kui inimest kimbutavad raskemad südamehaigused või näiteks veenilaiendid, ei pruugi näiteks soojaravi sobida. Arst määrab ravi patsiendi kogu tervislikku seisundit arvestades.

“Artroosi ja üldse liigesehaiguste põdejatele soovitan kindlasti ka spaade külastamist vähemalt 5–7-päevaste ravikuuridena,” räägib dr Sooba “ Seal saab võimelda soojas vees, võtta valu leevendavaid protseduure, sageli teha füsioterapeudiga harjutusi jne.” Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarsti ja taastusarstiga protseduuride valiku asjus nõu pidada.

Operatsioon

Kui artroos on kaugele arenenud, suunab perearst patsiendi ortopeedi juurde operatiivse ravi planeerimiseks. Eestis elavad inimesed juba nii pika elu, et aina vajalikumaks on saanud liigeste asendamine proteesidega. Proteesimise eel ja järel on vajalik taastusravi. Pärast operatsiooni läheb vaja abivahendeid, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni. Taastusravis õpetatakse patsiendile selgeks ka harjutused, mida teha operatsiooniks valmistumisel ning milliseid harjutusi teha pärast operatsiooni. Harjutused muudavad lihased tugevamaks ning taastumine pärast operatsiooni on siis kiirem.

Liigu, võimle, ole aktiivne, aga kaitse liigeseid

Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus. Paljud arvavad, et haigete liigestega tuleb füüsilist aktiivsust vähendada. “Tõde on aga vastupidine. Liigeseid toetavad lihased kõhetuvad passiivse elu tõttu ja siis haigused pigem süvenevad, ülekaalust ning kontraktuuridest rääkimata,” rõhutab dr Sooba.

Handmaster-palliga saab tõhusalt treenida labakäe- ja sõrmelihaseid. Tegevusterapeudiga tehakse käte liigesliikuvust ja lihasjõudu parandavaidharjutusi erinevate vahenditega. Selleks võib ka kerge hantel olla väga tõhus.

Valu korral võiks inimene ka perearsti või pereõe poole pöörduda. Nemad hindavad haiguse tõsidust ja annavad nõu valuvaigistite kohta. Tavaliselt on esimene valik paratsetamooli tabletid, mis on ohutumad ega too kaasa teiste organite kahjustusi. Samuti sobib alguses kasutada valuvastaseid geele ja kreeme.

Tänapäeval on levinud seisukoht, et inimene ei pea valu taluma. Ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.

“Kui RA põdejal soovitaksin protseduuridega ettevaatlik olla, siis artroosihaigete taastusravis kasutame ravi tõhustamiseks ja valu vähendamiseks eri-

Lisaks spetsiaalsetele, liigestest lähtuvatele harjutustele on väga kasulik mõõdukas kehaline aktiivsus, vähemalt 30 minutit päevas viiel päeval nädalas − näiteks vesivõimlemine, ujumine ja kõndimine. Põlveliigeseid hoiab hästi töös ka rattasõit, näiteks 20 minutit päevas aitab liigest toitval liigesevedelikul tõhusamalt liigeseõõnde jõuda.

Arst lisab, et Eestis ootavad mitmed spordiklubid ka pensionäre ja seal on päevasel ajal sooduspakkumisi. Soovitatav on siiski spetsialistidega nõu pidada, sest mõni liiges võib treeningutel kaitsvat ortoosi või tuge vajada.

Käe treening teraapiavahaga.

Ulnaarset deviatsiooni piirav ortoos on vajalik reumatoidartriidihaigele, kelle sõrmed hakkavad kahjustatud sidemete ja liigeste tõttu käe välisküljele vajuma. Standardseid ortoose saab abivahendite poest, individuaalseid valmistab tegevusterapeut.

Saekujuline nuga on üks ergonoomilise käepidemega abivahenditest, mis aitab vältida ülekoormust randmeliigesele ja vähendab tegevusaegset valu. Selle noa kasutamisel on koormatud suuremad liigesed ja nii väheneb koormus haigele randmele.

Väiksel sõrmel on viimase lülidevahelise sõrmeliigese toestamiseks liigest fikseeriv ja toestav sõrmeortoos (Oval-8), rannet toetab aktiivsetes tegevustes randmeortoos.

“Harjutused põletikku ei ägesta, õige treeninguga väheneb valu, paraneb liigeste funktsioon ja inimeste tegutsemisvõime.”

Kirurgia enesega rahuloluks

Näopiirkonna esteetiline (kosmeetiline) kirurgia võib olla lahenduseks paljudele probleemidele, mis on tekkinud kas sünnipäraselt, haiguste, traumade või organismi vananemise tagajärjel. Lastakse korrigeerida ka ainult esteetilistel põhjustel. Inimese nägu mõjub hingepeeglina, väljendades kõike seda, mis on tema sees: identiteeti, vanust, energiat ja emotsioone. Seega võib esteetilist näopiirkonna kirurgiat defineerida ka enesega rahulolu kirurgiaks.

Näo käsitlemine ühtse tervikuna annab loomuliku tulemuse. Kõik väline peab olema harmoonias inimese endaga. Selles mängib rolli esteetilise kirurgia ja esteetilise meditsiini koostöö. Kirurgia abil on võimalik panna paika koed, mis on alla vajunud või geneetiliselt pisut erinevad. Nahka saab aga igasuguste mittekirurgiliste võtetega värskendada. Kuigi ei ole võimalik lõigata ema tütreks, saab siiski luua enda vanuserühmast kümmekond aastat parema ja värskema välimuse.

Hea esteetiline meditsiin jätab inimesest värske ja puhanud mulje, ilma et jätaks protseduurist märke järele. Maailma meditsiinis üle kolmekümne aasta kasutatud botuliintoksiini- ehk

Botoxi süstid kuuluvad kindlasti näopiirkonna kõige efektiivsemate protseduuride hulka. Miimilisi lihaseid lõõgastav ja kortsukesi siluv toime on muutnud need järjest populaarsemaks ka Eestis ning andnud neile hüüdnime “lõunapausi protseduur”.

Pikaajalise kogemusega näo- ja lõualuukirurg ning õppejõud Tiia Tamme teeb konsultatsiooni käigus pat -

siendile kaks raviplaani: mittekirurgilise ja kirurgilise. Seejärel annab patsiendile peegli kätte, et kõik aspektid näitlikustada ja läbi arutada – kui teha üht asja, tuleb selline tulemus, kui teist, siis selline. Inimene pannakse toolile istuma, antakse käsipeegel kätte ja ta saab detailse kirjelduse resultaadist.

Järk-järgult keerulisemate protseduurideni

Euroopa vananemisvastase programmi soovituste järgi on tavaline alustada 35-aastaselt lihtsamate protseduuridega, näiteks süstida mõnda kohta otsmikule ja n-ö kurjakortsule Botoxit, teha erinevaid nahka toitvaid protseduure ning siis järk-järgult süvitsi minna. Kui on aga tegu kaasasündinud veaga, ei ole küsimus vanuses. Dr Tamme paigaldab ka ainsana Eestis näoimplantaate. Näopiirkonna implantaatidega saab korrigeerida lamedat põse- ja lõualuu piirkonda, aga saab ka paigaldada lõualuule USA-s nii-öelda räpsepatööna valminud implantaadi. Neid implantaate nimetatakse personaalseteks implantaatideks.

Dr Tamme teostatavate protse -

duuride valik on väga lai. Tema töö tulemusel on saanud näiteks üks juhtival kohal töötav inimene lõuaimplantaadi abil koosolekul enesekindlama näo ning tema sõna on hakanud rohkem maksma. Samuti meenutab doktor lugu naisest, kelle sõbrannad ei saanud aru kurjakortsule tehtud Botoxi süstist. Naise väikesed lapsed arvasid aga, et nad on nii hästi käitunud, kuna ema ei tee enam kurja nägu, mille eest palusid lapsed isalt uut mänguasja: „Palun osta see mänguasi, me oleme nii head lapsed, et me enam pahandust ei tee, kuna ema ei tee enam meiega kurja nägu.”

Väärikalt vananemine enda eest hoolitsemise abil Ilukirurgiliste protseduuride puhul on sõltuvusest rääkimine suhteline ning alati ei pruugi see olla halb nähtus.

“85–90% juhtudest, kui teen inimesele esimese Botoxi süsti, ütlen, et tõenäoliselt teete järgmise ka. Väärikas vananemine tähendab rahulolu iseendaga, mitte muutumist hoolimatuks. Tänapäev nõuab ju, et oleksime aktiivsed, töötaksime kaua, elaksime tervislikult. Inimeste aktiivselt elatud aeg on palju pikem kui aastakümneid tagasi ja kui nauditakse elu, tahetakse ka värskemad välja näha. Kui kasvab ühiskonna elatustase, suureneb ka heaolumeditsiini tarbimine. Väärikas selles mõttes, et saad endale vajalikku lubada ja ei muutu naerualuseks. Isegi kortsud peavad olema sinuga harmoonias. Klaassile nägu ja suured huuled, kuid väsinud keha ja vaim ei sobi kokku.

Kõik peab olema kooskõlas. Sa ei tohiks ennast käest lasta, sa peadki elusügist nautima,” kommenteerib doktor. Näo esteetilise kirurgiani viis Tiia Tamme oma ema meditsiiniõe töö ning huvi joonistamise vastu, kuna alguses tahtis ta saada hoopis moekunstnikuks. „Ma joonistasin palju, käisin kunstiklassis ja õmblesin. Ma olin hästi palju haiglas emaga kaasas öövalvetes, jooksin mööda hämaraid haiglakorruseid Pärnus. Kõik see salapära ja öised haigla hääled kuidagi tekitasid minu huvi ja uudisimu meditsiini vastu. Öeldi, et minust saab arst, aga ma kohe ei tahtnud seda, vaid tahtsin joonistada. Ülikooli astusin aga siiski stomatoloogiasse ning siis teadsin juba kohe sisseastumisel, et tahan saada näo ilukirurgiks. Mul ei ole sellest ajast olnud muid erialasid vaatevinklis, teadsin kohe seda. Töö peab sulle meeldima ja siht peab olema kindel. Sa ei saa seda raha eest teha. Ühtegi tööd ei tohiks teha järgmisele palgapäevale mõeldes. Mina olen selles mõttes õnnelik, et olen oma eriala leidnud ja mul ei ole olnud eksirännakuid – olen kogu aeg selles ühes sihis liikunud, ma ei ole pidanud kaua seda õiget otsima,” võtab doktor Tamme kokku.

Tursekeskus

Noata kauniks: millest enda muutmist alustada?

Enne kui minna kirurgide juurde oma võimalusi uurima, võiks korraks pidada pausi ning mõelda, et ka rasvaimu, maovähendusoperatsioonide ja muude lõikusteta on võimalik end vormi saada – selleks on vaja muuta “kõigest” oma toitumist ning leida õige treening, mis motiveerib.

Eesti üks tuntumaid fitnessisportlasi, selle ala Euroopa meister Endla Vaher leiab, et millegi elu muutvaga alustamine on kõigile keeruline ja raske, kuid oluline on alati teha see esimene samm.

“Kui rääkida spordist, on kõige olulisem alati motivatsioon. Leida see põhjus, miks hakata sporti tegema või ka teistmoodi sööma, teistmoodi mõtlema. Kui endal seda motivatsiooni ei ole, tuleb see leida mujalt – minna sportima koos sõpradega, liituda mõne treeningurühmaga, võtta personaaltreener.

Vaher on ise teinud sporti kogu oma elu, liikunud võimlemisest kergejõustiku ja sealt edasi fitnessi juurde. Teeb trenni tippsportlase vastavalt, peab enne võistluspausi dieete, jälgib, mida sööb ja joob ning teab täpselt, millest hea vormi nimel loobuma peab.

Tuleb leida aega trenniks

Esimene takistus, mis Vaheri sõnul enamikule ette jääb, on see, et arvatakse, et napib aega trenni minna, kuna on vaja käia tööl, kasvatada lapsi, tegeleda saja muu asjaga – ei leita kuskilt seda 45–60 minutit enese liigutamiseks. Va-

her soovitab sellele vastu astuda ja luua endale kindel treeninguplaan.

“Kui treening juba kalendrisse kirja panna, leppida veel kellegagi kokku, et minna koos trenni, või võtta omale personaaltreener, saab end juba kohustada spordisaali minna. Kui kohale jõuad, on suurem samm juba tehtud,” räägib Vaher ja lisab, et personaaltreener aitab üle ka ebamugavustundest, kui ei oska veel jõusaalis õigeid liigutusi või mõnesid muid spordivõtteid teha.

Seda, mis kell trenni teha, saab öelda ainult inimene ise: mõni on rohkem hommikuinimene, mõni õhtupoolse aktiivsusega, enamikul ei luba aga töögraafik liiga vabalt spordiaega valida. Vaher ütleb, et tema lemmikaeg on treenida südapäeval, sest siis on tema jaoks keha õiges toonuses. Samas võiks soovitada teha trenn ära pigem hommikul – siis on tehtud ja õhtul ei teki võimalust väsimuse või

Tekst: Martin Hanson

Foto: Siim Kinnas

• Leida õige motivatsioon, et trenni minna.

• Leida kiires päevas alati aeg, et sporti teha.

• Planeerida ette oma toitumist ja väljas söömist.

• Loobuda halbadest lisanditest: kastmed, siirupid jne.

• Alati seada endale eesmärk, mille poole püüelda.

muude plaanide tekkel liigutamisest loobuda.

“Tavainimene võiks teha ikka kolm treeningut nädalas. Samas kui ei ole nii tihti aega, sobib ka kaks või üks treening nädalas. Oluline on ikkagi minna sportima,” lisab Vaher.

Võti on õiges toitumises Vaher tõdeb, et toitumine on inimestel alati palju halvemas seisus kui liikumine või treening – ikka jalutatakse koeraga, tehakse mingit sporti või ka aiatööd. Toitumises ollakse aga äärmiselt mugavad ning süüakse mõtlematult seda, mis lihtsalt kätte satub. Täpselt nagu treeninguga, tuleb ka toitumist hakata planeerima ja läbi mõtlema.

“Kui planeerida omale päevas kolm korralikku toidukorda – mis on siis päristoit, tehtud headest ja puhastest toiduainetest –, kaovad ära ka need näksimissoovid. Kuid kõige olulisem on teada, mida sööd. Suur probleem toitumisel on näiteks kastmed ja erinevad magustatud joogid, mille puhul ei ole kunagi teada, millest need täpselt koosnevad ja kui palju kaloreid sisaldavad. Kogu toidukord võib olla tervislik, kuid selle nullib ära väga raske ja rasvane kaste. Sama on jookidega, võtame kasvõi kohvi – kalorivabast ergutavast joogist on ülilihtne teha tuhandekilokaloriline pomm. Kahjuks ei ole väga tihti

väljaspool kodu leida täiesti puhast toitu – toitu, mille kõik kalorid on näha,” mainib Vaher.

Fitnessistaar lisab, et ammu enam ei ole imelik teha endale toit kodus kaasa ja süüa tööl või kuskil mujal head ning puhast toitu, liigse soola, kastme ja kaloriteta. Näiteks sööb Vaher võistlusperioodil valguallikatena peamiselt kanafileed ja munavalget ning süsivesikute saamiseks riisi, tatart ja kaerahelbeid, lisaks kõiki värskeid juur- ja köögivilju.

“Vahel on rutiin toidus hea, see võtab ära ootamatud ihad ja soovid. Samas saab kõht täis ning keha kõik vajalikud ained ja energia,” lisab Vaher.

Tippsport on kõrvade vahel kinni Elustiili muutes tuleb alati leida endale eesmärk, mille poole liikuda – selleks võib olla lihtsalt hea enesetunne, kaotatud kilod või miks mitte ka vorm, millega saaks astuda kulturismi- või fitnessilavale.

“Hästi oluline on aga mitte laskuda äärmustesse, ei toidus ega spordis. Oluline on kõige tasakaal. Muul juhul kas treenitakse üle ja siis kaob huvi või tekivad toitumishäired. Hea vorm on äärmiselt universaalne ja personaalne ning alati peaks olema kõrval keegi, kes annab teada, kuidas need elustiilimuutused toimuvad,” mainib Vaher.

ENDLA VAHERI KOLM NIPPI!

saada need nii terveks kui ka ilusaks

Hambad pole päris terved –kuidas

Hambaarst ja hambaravifirmade Studio Dental Care ning Kesklinna Hambaravi juht Maie Matšenas räägib, et kui ta 1990. aastal oma arstiteed alustas, oli enamik üle 40-aastaseid patsiente juba proteeside kandjad, kes olid kaotanud rohkem kui kaks hammast. Tänapäeval on olukord parem ja kui inimene on hambaid korralikult hooldanud ning regulaarselt arsti juures käinud, peaks ta saama elu lõpuni proteesideta hakkama.

Dr Matšenas lisab, et üle 50 eluaasta jõudnud vajavad siiski enamasti mõne kaotatud hamba asemele implantaati, mõne väga hävinud hamba kaitseks krooni ning vahel ka äravõetavaid proteese. Hambaarst ütleb, et palju räägitakse hambaravi hinnast, aga nemad puutuvad oma töös siiski peale rahapuuduse kokku ka ajapuuduse ja hirmuga.

Ravi algab koostööst

“Tihti toovad inimesed kohe välja rahapuuduse, kuid kui natuke prioriteete arutada ja hirm ka üle läheb, on tegelikult enam kui pooltel juhtudel võimalik hambaid rahulikus tempos ravida.”

Võtame näiteks ühe keskealise inimese, kellel on osa hambaid nii katki, et neid ei tasu enam parandada. Milline oleks lahendus?

Hambaarst selgitab, et parima lahenduse leidmiseks on oluline koostöö. Kui koostöö sobib ning arst ja patsient saavad üksteisest igati aru, sünnivad lahendused, mis ei ole liiga kallid ja kus jääb rohkem oma hambaid alles. “Kui patsient tahab, et kõik tema probleemid oleksid nagu käega pühitud, nüüd kohe ja pikaks ajaks, siis sünnivad ka radikaalsemad otsused ning rohkem hambaid kuulutatakse mittekõlblikeks.”

Hambast ei saa üldse asja ainult siis, kui see on mõraga või murdunud ja igemest kolmanda liikuvuskraadiga lahti. “Aga kui kasvõi pooled hambad on puudu ja on kiiresti uusi vaja, võetak-

se juurepõletikega ning liikuvad hambad kahe- või kolmekaupa välja,” põhjendab hambaarst. “Pärast seda paraneb patsient kuu aega ja siis teeb kolm-neli visiiti, et saada osalised proteesid – plastmassist või hügieenilisemad ja metallivalu baasil büügelproteesid. Hind sõltub hammaste arvust, aga ühe plastmassproteesi saab ikka vähem kui 400 euroga kätte.”

Implantaat, laminaat ja lumineer Igaks juhuks selgitame ka, mis on implantaat, millest viimasel ajal nii palju räägitakse. Dr Matšenas ütleb, et implantaat on kruvi, mis käib lõualuu sisse seal,

kust hammas puudu on. Kruvile tuleb peale vahelüli ja vahelüli otsa ehitatakse hammas. “Kruvi jääb lõualuusse alles, aga vahelüli ja hammast võib vahetada. Esialgu võib selle ehitada iseseisvaks hambaks, aga kui näiteks samast hambareast veel mõni hammas välja läheb, pannakse sinna teine kruvi ja peale saab ehitada juba silla või teha teise krooni.”

Veel üks sageli kasutatav mõiste hambaravis on laminaat. Laminaat on selline plaadike, kus esihamba küljed ja ülaserv võetakse maha ning plaat istutatakse hamba otsa. Tagumisele küljele jääb oma hammas. Laminaat pannakse siis, kui on suuremad defektid ja värvi-

häired. Sellega saab ka veidi hambumust kohendada.

Uue aja hambaravi levinud nähtus on ka lumineeride panek. Lumineer on valge plaadike hamba peal ja selle panekuks ei pea hammast praktiliselt lihvima. “Lihtsalt karestatakse natuke hammast ja pannakse portselanplaadike sinna peale, justkui kleebitakse,” selgitab hambaarst.

Lumineer ongi see imevahend, mis avaliku elu tegelaste hambaread üleöö säravvalgeks teeb. Nende hinnad algavad 400 eurost tükk.

Kui panna aga n-ö vanamoodne kroon, peab hammast üksjagu maha lihvima.

Uusi lahendusi tuleb hambaravis tohutult peale. Dr Matšenas selgitab, et breketite asemel on olemas väga mugav hambarea korrigeerimise süsteem Inman Aligner, mida saab lihtsalt eemaldada ja mida pole ka näha, sest silikoonkate peidab kinnitused ära. Tulemus võtab aega mõnest kuust poole aastani.

Hambast ei saa üldse asja ainult siis, kui see on mõraga või murdunud ja igemest kolmanda liikuvuskraadiga lahti.

Dr Matšenas oma kabinetis Foto: Kesklinna Hambaravi

Radikaalsed ilukirurgia trendid kõikjalt maailmast

Ilukirurgia on tänapäeval tingitud mitte vajadusest, vaid tahtest. Seda sadu miljoneid dollareid teenivat äri näeme pidevalt televisioonis ja internetis ning paljudes riikides kasutatakse ära suuremahulise kosmeetikaturismi täit potentsiaali.

Meditsiiniline kosmeetika ja ilukirurgia on viimase kolme aastakümne jooksul tohutult arenenud. Kõrge suremus näiteks rinnaimplantaatide paigaldamise või näo ringlõikuste juures on praeguseks minevik. Mõnedes riikides pakutakse operatsioone odavamalt kui mujal ja seal on tööstusharu kasv eriti kiire.

Dubai, Tai, Lõuna-Korea, Mauritius, India ja Iraan on ainult mõned näited. USA-s on bestselleriks “mammide ümbertuunimine” – operatsioonikomplekt, mis sisaldab kõhurasva ee-

maldamist, rinnaimplantaatide paigaldamist ja rasvaimu ehk liposuktsiooni. Suurbritannias on aga aru saadud, et vähem on parem, eriti pikemas perspektiivis.

Jalgade pikendamine Indias

Indias tehakse aina enam jalgu pikendavaid operatsioone, et parandada karjäärivõimalusi ja abiellumise väljavaateid. See on vägagi valulik protseduur, mille tulemusel võib inimene pikeneda kuni 8 cm.

Kasutatakse samu tehnikaid, mida kasutavad oma igapäevatöös plastika-

kirurgid ja ortopeedid suurte traumade korral või pidurdunud kasvuga laste luude kunstlikul pikendamisel. Luude kasvamist püütakse soodustada poltide või metallist võrgu abil, mis paigaldatakse luu külge aeglaselt (ja väga valusalt). Luuossa, mida võrk toetab, tekitatakse n-ö kirurgiline luumurd ning mitmete nädalate vältel venitatakse võrku kogu aeg pisut pikemaks. Vahemik luuotste vahel kasvab aegamisi uut luukudet täis.

Sageli ei kasva luud aga nii, nagu oodatud. Võib juhtuda, et tekib põletik või operatsioonihaav ei parane ning

jalg tuleb pikemaks kasvatamise asemel hoopis amputeerida. Riske selgitatakse muidugi igale patsiendile, aga kas see kõik ennast ka pelgalt ilu nimel õigustab? Kaheldav.

Indias on ilukirurgia reguleerimata valdkond. Kuigi jäsemete pikendamine on üks kõige keerulisem kirurgia valdkondi üldse, teevad inimesed otsuse seda proovida väga kergekäeliselt. Ja arstid, kes teenust pakuvad, sageli lihtsalt eksperimenteerivad. Pole õpet ega koolitusi, mitte midagi. Pikemate jalgade ihalejad ei võta aga kedagi kuulda, nad ei mõtle tagajärgedele ega riskidele.

Lõuna-Korea: radikaalne näokirurgia Ilukirurgia valdkond kasvab Lõuna-Koreas jõudsalt. Operatsioonid on odavad ja tulemuslikud, haiglate võrgustik on loodud USA eeskujul ning teenuseid osutatakse kõigile maailma meditsiiniturismi turu patsientidele. Enim raha toovad sellesse ärisse patsiendid USA-st.

Lõuna-Koreas sooritatakse kõige rohkem ilulõikusi maailmas ühe inimese kohta. Riiki on hakatud seetõttu ilukirurgia juhtriigiks kutsuma. Peamiselt kujundatakse V-kujulisi nägusid ja väiksemaid ninasid

(operatsioonide seas teisel kohal ilmselt seetõttu, et asiaatidel on ninaseljad madalamad ning implantaate on kerge paigaldada) ning korrigeeritakse silmade kuju.

Brasiilia: tuharad, kõht ja rinnad Brasiilias soovitakse enamasti kohendada rindu, kõhtu ja tuharaid.

Brasiillased on juhtivatel positsioonidel esteetilise kirurgia arendamise alal, töötades välja uusi rinnaimplantaatide paigaldamise ja kõhuplastika meetodeid. Ning loomulikult on maailmakuulsad Brasiilia tagumiku kergitamise operatsioonid.

Mis puudutab tuharaid, siis on brasiillased välja töötanud ka tuharalihaseid kasvatavate harjutuste komplekti, mis annab koos rasva lisamise ja implantaatidega häid tulemusi, eriti pärast suurt kaalukaotust tekkinud nahalõtvuse korral.

Siiski, olemas on rasvemboolia risk – kui see juhtub, on tulemuseks surm. Kas välimuse nimel tasub tõesti eluga riskida?

Iraan: ninad Ilukirurgia populaarsus kasvab ka Iraanis, isegi nii suurel määral, et riik on jõudnud sellega protseduuride arvult maailmas esimeste hulka. Populaarsed on rasvaimu ja silmalaugude pigmenteerimine (püsivad tätoveeringud), kuid ka ninakuju korrigeerimine.

Maades, kus naised peavad riietuma tagasihoidlikumalt, on moes erinevate näoosade rõhutamine – ikka ilu nimel. Enam kui 60% 40 000 iluoperatsioonist, mis Iraanis aastas tehakse, on seotud ninadega. Operatsioonijärgsed sidemed ninadel on Teheranis isegi hüüdnime saanud – ausidemed.

Naiste suguelundite kirurgia hõlmab ka n-ö disainervagiinasid ja häbememokkade vähendamist, mis on sarnane genitaalide moonutamisele ehk mutilatsioonile. See on pigem kosmeetiline kui vajalik günekoloogiline protseduur.

Aina populaarsemaks muutub ka häbemepiirkonna naha vähenduslõikus. Vananedes nahk lõdveneb ning vajub koos kõhurasvaga häbeme kohale rippu. Enamikule naistest ei tekita see mingit probleemi, kuid leidub neidki, kelle jaoks on keha selline muutumine piinlik, eriti ujumisriideid kandes. N-ö kaameliküüru efekti on võimalik rasvaimu ja naha eemaldamisega oluliselt vähendada.

Hinnad on odavad ning operatsioonid seetõttu paljudele kättesaadavad. Samas kaasnevad riskid ning alati tuleb enne operatsiooni veenduda, et kõik pakutav oleks vastuvõetaval tasemel.

Allikas: iflscience.com

Ilulõikused muutuvad Eestiski üha populaarsemaks ning nõudlus toob juurde ka teenusepakkujaid. Kuidas nende kümnete plastikakirurgia kliinikute seast parim välja valida? Kas kuulata pelgalt tuttavate soovitusi või peaks kliinikut valides lähtuma ratsionaalsematest aspektidest?

1. Kas sinu valitud kliinikul on vastav litsents ja tegevusluba? Võib ju tunduda kummaline sellist asja küsida või uurida, aga keegi meist ei taha oma keha või näo kallale lasta inimest, kellel ei ole sellekohast väljaõpet. Vastavat paberit võib julgesti küsida, keegi ei vaata sellele viltu.

2. Kas arsti teadmised ja kogemused vastavad sinu soovitud lõikusele?

Igal arstil on valdkond, millele ta on spetsialiseerunud ja milles on kogenud. Üldkirurg saab hästi hakkama pimesoolelõikusega, aga kindlasti ei tasuks tal oma nina või silmalauge lõigata lasta. Enne lõikust kindlasti uuri, milline arst on konkreetseks lõikuseks parim spetsialist.

3. Odav pole alati parim valik Hind on plastikakirurgia juures oluline tegur, aga siinkohal tuleks meelde jätta, et odav ei ole alati parim valik. Jah, muidugi tasub erinevate kliinikute hindu uurida ja neid omavahel võrrelda, aga tihti on odaval hinnal olulised vajakajäämised kvaliteedis. See ei ole alati nii, aga tasub tähelepanelik olla.

4. Esteetika Igal spetsialistil on oma käekiri ja sellele tuleks tähelepanu pöörata. Maitsed on väga erinevad ning mis ühe jaoks on ilus, ei pruugi teise inimese arvates kaunis olla. Muidugi arvestab ilukirurg kliendi soove, aga siiski tasuks uurida tema eelnevate tööde kohta ning olla kindel, et saate soovitud tulemusest ühtmoodi aru.

5. Kliinikus olev tehnika ja kliiniku seisukord Elementaarsed hügieeninõuded peavad igas kliinikus tagatud olema, aga kindlasti tasuks uurida ka aparatuuri kohta. Kas soovid lasta ennast lõigata vananenud aparatuuriga? Ilmselt siiski mitte ja seetõttu palu konsultatsioonil endale kliinikus väike ringkäik teha. naistekas.delfi.ee

ILUKLIINIKU VALIMISE ABC

Foto: Pexels

Bigbank terviselaen

Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Laenudele spetsialiseerunud pank

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.