Disain (Kevad 2022) by Delfi Meedia

Disain Interjöör & arhitektuur

Ühe kodu kaks elu –

14 aastat hiljem

Sisearhitekt

Jätkusuutlikud

IO lemmikut

maailmas

Andres Labi

ökomajad

Kunst annab

kodule hinge Millised trendid kõnetavad sisearhitekte

ISSN 2674-1601

KEVAD 2022

HIND: 4,99

Kaasaegne kodu

ajaloolises haiglahoones

Silvia Pärmanni

reis Luxoris

BOCONCEPT MÖÖBLISALONG Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, tel +372 600 9903, info@boconcept.ee www.boconcept.ee

SISUKORD 16

Uudisnopped

Ühe kodu kaks elu

Millised trendid kõnetavad sisearhitekte

Piret Guss: mul on arutult suurepärane meeskond

Klaasivõlur Eino Mäelt

Aasta värv – kellele ja milleks

Kaasaegne kodu ajaloolises haiglahoones

SISUSTUSSTIIL. Vallatud retromeeleolud

Kümme hetke vaipade eduloost

Moodsalt autentne

String. Oma aja vajadustest sündinud ajatu riiul

Tähelepanekuid linnahaljastusest

Uudisnopped

Kunst annab kodule hinge

107

Arhitektuurientusiasti jaoks pole Egiptus randade, vaid Ramses II nägu

Jätkusuutlikud ökomajad maailma eri paigust

100

113

Puitarhitektuur päästab maailma

Sisearhitekt Andres Labi 10 lemmikut

Rohkem rikastavaid kogemusi Impressum VÄLJAANDJA: AS Ekspress Meedia

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

TOIMETAJA: Marian Grau marian.grau@ekspressmeedia.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee REKLAAM: Merit Saribekjan merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

Kristianne Melanie Liit melanie.liit@ekspressmeedia.ee

Heldin Jegis heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Jaana Rüütel jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

Rachel Branten rachel.branten@ekspessmeedia.ee

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee

TRÜKK: Printall ESIKAANE FOTO: Oleg Pimenov

ead tunnet tekitavad kogemused viivad meid edasi, kasvatavad meie ilu-, maitse- ja kultuurimeelt. Maailma tunnetamise meelt. Võib öelda, et seekord kõlab see mõte üsna mitmes loos. Need lood räägivad muutustest inimestes ja elus üldse. Saame seekord tuttavaks Piret Gussiga, kes elas kooli ajal mõned aastat Rootsis ja Taanis. Ta ütleb, et see oli tol ajal ääretult põnev kogemus, mis kätkes endas täiesti teistmoodi ühiskonda, linnaruumi, kultuuri – ka see kõik suunas alateadlikult tema esteetilist meelt. Nii sai juristiharidusega noorest naisest hoopis disaini- ja sisustusmaailma fanaatik. Tutvume! Ühes kodus Pirital elatakse praegu justkui uut elu. Ja sealgi on suur roll elumuutusel ning sellest parima kogemuse ammutamisel. Perenaine meenutab, et vana, pruunides toonides koduga olid nad ka harjunud, aga inimene muutub ajaga, oludega ja on hea meel, et nad said perega „korra“ majast välja. Lausa riigist ja aastateks. See avardas mõtlemist ja tunnetamist. Rootsis elamine mõjutas väga palju – aastaid võõrsil elades hingad uut endale iga päev sisse. Ja see jääb külge. Astume sisse lummavasse renoveeritud koju. Külastame ka graafilise disaineri Kaidi Kaasiku kodu, mis asub ajas tohutult muutnud hoones. Arhitektide Ernst Boustedti ja Waldemar Lemmi projekti järgi valminud kolmekorruseline raviasutus on ainus praeguseni säilinud hoone väga rikkalikust hoonetekompleksist. Oma kodu ongi Kaidi sinna sisse seadnud. Mõned aastad tagasi tuunisid kontori stiilseks elupinnaks ühed tegusad noored, kes huvitava kokkusattumusena juhtusid olema samuti graafilise disaini taustaga. Noortel oli hea silm ja oskused ajalooline korter euroremondi hirmsast painest vabastada. Nende kujundatud kodu oli iseenesest stiilne ja huvitav, olles suurepäraseks lõuendiks Kaidi enda nägemusele. Muutumise mõtet ja teemat jagub peaaegu igasse meie loosse. Kodude kõrval on lehekülgedele laotatud jätkusuutlikud ökomajad maailmas, puitarhitektuur meil ja mujal, ja just kodus. Neist on lood põiminud Marian Grau. Sisearhitektid räägivad neid kõnetavatest sisustussuundadest. Maastikuarhitekt Maarja Gustavson toob meieni tähelepanekud tähelepanuväärsest linnahaljastusest. Klaasi- ja vaibakunst saavad sõna. Sisearhitekt Andres Labi paotab ukse oma lemmikute maailma – mis tema maailmapilti toidab ja rikastab? Silvia Pärmann viib meid Luxori vähem ja rohkem avastatud radadele – saame sellest osa. Ikka selleks, et ammutada endasse uut. See annab julgust ja turvalisust, tugevdab teadmist, et me pole üksi. Iga inimene, paik, kogemus ja kultuur muudab meid paremaks. Irmeli Karja Peatoimetaja

Uudisnopped Tugev, kuid õhuline

Värskust Tänavust hooaega iseloomustavad eelkõige pastelsed toonid. Toale kevadise uuenduskuuri andmiseks kombineeri pastelne värvipalett särtsakamate aktsentelementidega. Näiteks saad koju lisada julgete mustritega padjad ja nautida energiat, mida aksessuaar toale lisab. Hästi valitud kaunistused toetavad meie heaolu ja ergutavad ilumeelt. Vali välja enda lemmikud sarnase värvigammaga väikesed esemed ja loo neist enda koju kevadine väljapanek. Vaata valikut ikea.ee.

Tee ise

Baaritool Pyt kombineerituna söögitoatooliga Pyt võimaldab interjööris vormide ja värvidega mängida. Toolid on valmistatud painutatult liimitud vineerist, oma lihtsuses sobivad suurepäraselt mis tahes stiilis interjööri, tõmbamata tähelepanu keskselt objektilt, vaid seda suurepäraselt täiendades ja esile tõstes. Pyti söögitoa- ja baaritoole on saadaval mitmest materjalist ning eri viimistlusega. Saadaval Perenne Interioris aadressil Kalaranna 15/17, Tallinn ja e-poes perenne.ee.

Lauavalgusti EO kujunduse autor on Belgia moedisainer Ann Demeulemeester. Valgustis ühendub õhuline välimus maheda valgusega ja neile lisavad särtsu õrnad mängulised detailid. Valgustiga tuleb kaasa viis lambivarju, millest osa on juba kujundatud ja osa saad just enda maitse järgi ise kujundada. Valgusti võlu peitub suuresti kasutaja kätes, mistõttu on see lauavalgusti väga eriline interaktiivne kunstiteos. Toode saadaval treimann.ee ja Treimanni mööblisalongis.

Vau! Ikooniline Taani firma laiendab oma pehme mööbli valikut ja viimane uus diivanimoodulite sari Studio on äge kombinatsioon igasse interjööri. Edasimüüja Interstudio, vaata lähemalt norr11.com.

Õrn ja kevadine Kahe avaga Muuto vaas Kink mõjub ruumis justkui skulptuur ja on efektne isegi siis, kui seda ei kasutata vaasina. Uudisena on vaas valikus ka õrnas lillas värvitoonis. Edasimüüja ELKE Mööbel.

Foto: Liis Treimann / Äripäev / Scanpix

Piret Guss:

mul on arutult suurepärane meeskond Ükski sisearhitekt ei saa üle ega ümber usaldusväärsest partnerist, kes teda hea ja paremaga varustab. Tutvume seekord Interstudio hinge Piret Gussiga. KÜSIS IRMELI KARJA

Kuidas end tutvustad? Ma arvan, et mind iseloomustab vahetu olek – usaldan elu, armastan tasakaalu ja inimestega ühes rütmis hingamist. Mida vanemaks saan, seda enam tunnen, et olen mõnusas kulgemises – usaldan oma sisemist kompassi – nii inimeste, keskkonna kui ka liikumise suuna ja tempo mõttes. Olen kindlasti inimeste inimene ja sügavalt ühis-

kondliku tunnetusega – mulle läheb ümbritsev korda. Olgu selleks inimesed, füüsiline ruum või ühiskondlik heaolu. Seda enam hindan, et elu on lubanud mul olla pidevas liikumises, julgustades avastama ja katsetama. Olen enese suhtes hästi nõudlik, ent see innustab, mitte ei pärsi. Hindan ääretult kõrgelt, et minu elus on inimesed, kellega on sundimatult vaimustav kasvada.

Millist rolli mängivad sinu elus hea sisearhitektuur ja kõnekas disain? Disain ja esteetika on kahtlemata miskit, mis on sügaval minu sees. Ei kujuta elu selleta ette. Ümbritsev mõjutab arutult palju, suunates mu mõtteid ja tundeid. See on justkui muusika, mis sinusse oma rütmi loob. Mind kõnetab karakteriga disain. Mõneti on sellega sarnased lood nagu inimestega – see kas kõlab sinuga kokku või mitte. Üks mu ajatuid lemmikuid on Mutina – kogu nende lihtne, ent esteetiliselt nii puhas ja selge olemus hingab minuga ühes rütmis – nad on mulle väga südamelähedased ja minuga kooskõlas. Öeldakse, et „less is more“ („vähem on rohkem“) – see kehtib minu arvates ka disainis. Vähe, mis ütleb nii palju – ja Mutina on selle idee ideaalne kehastus. Kas sinu ellu tuli sisustusmaailm juhuslikult või kujundasid seda teadlikult? Millised õppetunnid oled kaasa võtnud? 2000ndate alguses olin veendunud, et minust saab kompromissitult parim kohtunik või prokurör. Hariduselt olen jurist. Ent elul olid isemoodi plaanid. Kindlasti poleks ma toona end siin näinud. Usutavasti on iga verstapost elus millekski vajalik ja õigusteaduskonnas õpitu-kogetu kindlasti aitab mind ettevõtluses. Elasin kooli ajal mõned aastat Rootsis ja Taanis, mis oli sel ajal ääretult põnev kogemus – täiesti teistmoodi ühiskond, linnaruum, kultuur – ka see suunas alateadlikult minu esteetilist meelt. Kui Eestisse tagasi tulin, elasin Pelgulinnas üürikorteris ja otsisin tööd. Nõnda sattusin juhuse tahtel Vivareci – ja mul ei olnud vähimatki arusaama, kuhu ma astusin. Mind innustas lihtne perspektiiv – mul oli töö. Tegelikult ei ole uus ja tundmatu mind kunagi kohutanud, pigem on see põnev. Küllap seepärast ka tookord nii muretult selle kõigega kaasa läksin. Vivarecis alustasin müügisekretärina ja arenesin üsna kiirelt. Ma olen tohutult tänulik, et mul lasti õppida ja kasvada. Vivarec on nüüd justkui meie konkurent, aga mulle ei meeldi niimoodi mõelda – eriti Eestis, mis on nii väike. Oleme kõik ühepalju inimesed ja tegelikult on maru tore, et turul on erinevaid ettevõtteid. Niimoodi küpseb ka turg ja sellega on võimalus palju ägedamat väärtust pakkuda. See pole võitlus ega võidujooks. 23 aastat oled selles vallas olnud – mis ja kuidas on muutunud selle ajaga sinu maailmas? Imestan isegi! 23 aastat Eestis on võrdlemisi pikk aeg, sest kõik on niivõrd palju muutunud – nii sotsiaalpoliitiliselt kui ka ühiskondlikult, aga ka arhitektuuriliselt. Seda ei saagi võrrelda näiteks Skandinaavia maadega, kellele on viimased kaks kümnendit olnud palju pehmemas muutumises. Oleme olnud erakordselt kiires liikumises ja see kõik avaldub ka selles, mida näeme disainis. Keskkond meie ümber on dünaamiline ja kujuneme selles rütmis. Meie teadlikkus küpseb väga kiiresti – üha enam mõistetakse, et disainis ei loe vaid hind ja väline esteetika. Disain algab inimestest. Meie soovid ja ootused saavad disainis oma vormi. Üha enam väärtustatakse naturaalsust, seda nii materjalides kui ka disainis endas. Mind rõõmustab, et oleme õppinud hindama disaini ja arhitektuuri sisu. See tähendab kogu väärtusahelat toorainest ühiskondliku jalajäljeni ja esteetika on siin lahutama-

tuks kaaslaseks. Kui mõtleme ainuüksi viimase kümnendi peale, on selle ajaga teinud tohutu hüppe tehnoloogia, mis mängib disainis väga suurt rolli. Ent see muutumine on hästi normaalne – kunst ongi liikuv. Kas eestlane julgeb olla kodu kujundades trendikas või teeb ta pigem turvalisi ja klassikalisi valikuid? Julgen öelda, et eestlaste valikud on pigem turvalised ja klassikalised. Kõik see, mis olemuselt lapsepõlve meenutab. Meie valikutes on palju alalhoidlikkust ja ehk veidi (veel) pelgame julgeid toone ning lahendusi. Siiski olen tähele pannud, et kui klient töötab koos sisearhitektiga, kes on toonud sisse julgemat joont, siis seda usaldatakse. Ka siin oleme ju tegelikult alles kasvamas – kui paljud meist 10–15 aastat tagasi sisearhitekti abi kasutasid? Siingi mängib taustsüsteem väga suurt rolli. Küsi 10 aasta pärast uuesti! Nagu on kujunemises meie julgus katsetada värvide, reljeefide ja materjalidega, muutuvad ka maailmas disainitrendid ja -praktikad. Näiteks on mulle ääretult sümpaatne, et Mutina kasutab uute kollektsioonide loomisel absoluutseid tippdisainereid. Näiteks Patricia Urquiola, Edward Barber & Jay Osgerby, Konstantin Grcic, Nathalie Du Pasquier. See on toonud ja toob veelgi hästi ägedaid uusi valikuid. See on ka üks põhjusi, miks Mutina mind niivõrd sügavalt paelub – seesama julgus ja südikus katsetada, kasvada, teha midagi uut ja muud. Tahaksin mõelda, et Interstudiot kannab sama vaimsus. Interstudio on võitnud pea igal aastal tegutsemisauhindu ja 2015. aastal kuulutati ka edukaimaks ja konkurentsivõimelisimaks väikeettevõtteks. Mida see sulle tähendab? Oi, see tähendab mulle palju. Sügavalt. Aga mitte tiitlid ise, vaid see, kuidas see minu meeskonda innustab. Interstudio ei ole mina – see on meie. Mul on arutult suurepärane meeskond ja olen ääretult tänulik just nendega sel teekonnal olla. Oleme julgelt võtnud riske, teinud asju, mida teised ei tee, avastanud kõike, mis on turvalisest valgusaastate kaugusel, kõndinud imepeenikese nööri peal. Ja saame seda teha, sest me lihtsalt toetame üksteist kõiges. Isegi kui ebaõnnestume. Just see peegeldab meeskonna kokkukõla. Olen mõelnud, et need tunnustused justkui valideerivad, et teeme õiget asja. Ka siis, kui teeme turul harjumuspärasest teisiti. Ma olen ääretult tänulik ja liigutatud, et meid tunnustati sektoris, kus tavaliselt nopivad vilju suured tuntud ettevõtted. See on minusse kasvatanud tohutu tänutunde ja soovi anda ühiskonnale tagasi. Ilma trubaduurideta – lihtsalt toetada neid, kes seda toetust väga vajavad. See tänutunne on päris ja hästi ehe. Täpselt nagu meie meeskond. Oleme jõudnud hästi põnevasse paika – kasvame ja küpseme nii inimeste kui ka brändina. Oleme hästi avatud kõigele uuele. Ja tegelikult on kõige tähtsam see, et inimene leiab enesele meie juurest selle, mis temaga päriselt kõneleb, hoolimata eelarvest. Kodu loomine (kas siis enesele või teistele) on väga eriline protsess ja me suhtume sellesse väga vastutustundlikult. Usun, et kõik on võrdsed ja end kvaliteetse, esteetilise keskkonnaga ümbritsedes oleme lihtsalt õnnelikumad.

Ühe kodu kaks elu

Kui sisekujundaja Margit Grünthal sai tuttavalt Kadrilt telefonikõne palvega olla talle kaugelt üle mere kodu renoveerimisel usaldatavaks silmapaariks, siis ei teadnud neist kumbki, et lühiajaline nõustamise projekt kasvab poole aasta pikkuseks totaalseks kodu muutuseks ja et lõpuks saavad ka leivad ühte kappi pandud. Töises mõttes. TEKST: IRMELI KARJA FOTOD: HENDRIK OSULA JA KADRI UNT

irital kõrgete mändide all tupiktänavas asuv maja sündis juba 14 aastat tagasi. Sinna asusid elama Kadri ja Riho oma 6-kuuse esiklapsega. Mis siis sisustuses moes oli? Tumepruun venge, klaasuksed ja jõulise mustriga efektiseinad. Kuna laps oli just sündinud, siis oli pigem soov end mugavalt sisse seada ja kodu sisustati kiirustades, kuid siiski tolle aja mõistes moekalt. Kadri meenutab tagantjärele, et kuigi kõik sai tehtud soovide järgi, tundus sisse kolides siiski kogu olemine kodus natuke raske – kõrged männid püüdsid mõnevõrra päikest kinni ja tumepruun interjöör neelas endasse päris palju valgust. Seitse aastat sai seal elatud, kui elu viis noored hoopis Rootsi

elama. See oli Kadrile mitmeski mõttes valgustav – elustiil, hoiakud, aga ka kahe kodu kujundamine. On ju Rootsis sotsiaalsed suhted ja väärtused juba välja kujunenud ning paika loksunud. Kodudki sisustatakse heas ja tuntud skandinaavia stiilis, mis võib olla veidi romantilisem või moodsam, kuid lihtsuses peitub võlu. Kui veel natuke aega tagasi kerida, siis olgu öeldud, et Margit ja Kadri tutvusid kunagi ühel fotokoolitusel. Pärast seda nad küll lähemalt suhtlema ei jäänud, pigem hoiti üksteise tegemistel silma peal distantsilt. Margit imetles Kadri fototöid, Kadri nautis Margiti sisustusteemasid ja nii see kulges. See eemalt teineteise jälgimine ja kaasa elamine oli siiras – mõlemale meeldis, mida teine teeb. Elu tegi oma korrektiivid ja pärast viit aastat Rootsis elamist oli Kadri perel plaan tagasi kodumaale tulla. Soov oli luua uus algus ja tuua kaasa Rootsis omaks saanud kodune ning helge skandinaavia stiil. Kogu kolimise ja ehitamise ajastus sattus aga

Hans J. Wegner disainis Wishbone tooli 1949 aastal. Tähistamaks Wegneri püsivat pärandit ja enam kui 70-aastast koostööd brändiga Carl Hansen&Son, on Londonis elav disainer Ilse Crawford saanud ülesandeks välja töötada 9 matist värvist koosneva värvipaleti, et anda toolile uus perspektiiv. Kollektsiooni värvid on inspireeritud taani kunstniku Per Kirkeby loodusmaalidest lisades igale interjöörile sügavust ja keerukust. ILSE CRAWFORD-i 9 maalilist värvi: Pewter, Hollyhock, Barley, Seaweed, Terracotta, Clay, North Sea, Slate, Falu – tähistamas pidulikult põhjamaise maastiku ehedat ilu.

MÖÖBEL | VALGUSTID | AKSESSUAARID VEPSÄLÄINEN, Pärnu mnt. 158/1, Tallinn, tallinn@vepsalainen.com, +372 600 9904, www.vepsalainen.ee

täpselt koroona esimese laine algusesse ja pere jäi Stockholmi lõksu. Nii käis kogu suhtlemine Margitiga telefoni ja interneti kaudu. Vaja oli kedagi, kes oleks talle kaugelt „silmade“ eest ja keda usaldada keerulistel otsustel. Kuna plaatide ja toonide valimine on väga oluline teha just objektil, siis tundus see Margitile väga laheda väljakutsena. Margiti endagi lemmikuks on heledad skandinaavialikud interjöörid. Tema 7-aastane kogemus sisustusvaldkonnas ja õpingud Londoni disainikoolis olid ka Kadrile kinnituseks, et Margit saab tema soovidega hakkama. Margit on hobikorras mööbli restaureerimisega tegelenud ja mõlemale meeldib interjööris ainulaadseid vanu esemeid modernsemaga miksida. Lihtsast kodu värskendamisest sai totaalne muutus. Lõpuks jäid kogu majast puutumata ainult aknad, sest otsustati ette võtta plaanitust rohkem: valgustus, siseuksed, köök, seinad-laed, plaadid, põrandad ja trepp. Viimast nimetabki Margit kõige suuremaks väljakutseks ja sellest sai Kadri kodu kõige pilkupüüdvam osa. Kõle kontoriilmeline metalltrepp vahetati äärmiselt maitseka ja nägusa puittrepi vastu. Margitil polnud trepi kujundamisega kogemusi. Suureks abiks oli oskustega trepimeister, kelle töökoja vahet Jüris sai käidud õige mitmeid kordi ning kontrolliti ja analüüsiti iga järgmist etappi.

Äge oli näha, kuidas keset saepurulõhnalist töökoda valmiv trepp aina ilusamaks sai. Omanäoline on trepi juures Kadri kohvitassi-lahendus. Nimelt saab trepipostidele kohvitassi toetada. Muidugi tundus see trepimeistrile liialdusena ja tolmukogujana, aga Kadri ei taganenud oma soovist. Kas kinnine, kas lahtine, kui laiad postid, mis vahedega, millise profiiliga liistud jne. Kõrgemad servad ei lase tassil maha libiseda. Detailideni läbi mõeldud trepp on väga lihtne, kuid elegantne. Igal juhul tuli see detailideni läbi mõelda, sest pole see ju üheööprojekt, vaid suur ja mahukas asi aastakümneteks. Kogemus oli väga meeldiv ja oli tunda oskuslikku käsitööd, mitte masinatega treitud masstoodangut. Kokkuvõttes polnudki olulised need joonised, vaid teadmine, et pere saab täpselt seda, mida tahab. Kuna kogu trepi vahetus tundus alguses liiga kallis, siis prooviti esmalt leida muid nutikaid lahendusi, millega majja värskendust tuua. Näiteks ehitada teise korruse käepiirde äärde riiulid, et tekitada raamatute ja dekoratiivsete esemete panipaik, kuid see oli niigi kitsas koridor, seega visati see idee peast. Mõtteid veeretades jõuti lõpuks tavalise piirde juurde ja naised ütlevad kui ühest suust, et see oli õige otsus – lihtsuses peitub võlu.

Peamurdmist oli ka trepi valgustamisega, võimalusi on nii palju. Käsipuu sisse, trepiastme alla, seinale ... Samuti peab see muu interjööriga sobima. Lõpuks otsustati väikeste valgustite kasuks trepipõse sees. Tulemus sai väga ilus. Nüüd oskavad ka Margit ja Kadri trepiteole juba palju professionaalsema pilguga vaadata. See oli kõige pikemaajalisem mõttetöö, kuid andis hindamatu kogemuse. Nad said aru, et kui liialt süveneda, siis on oht üle mõelda. Jääd mingisse ideesse kinni ja enam sellest välja ei saa. Siinkohal ütlevad nad, et suureks abiks on kõikvõimas internet – näiteks põhjatu Pinterest pakub tohutult inspiratsiooni. Tuleb vaid ideed kokku koguda ja nende põhjal koorubki teadmine, milline on parim ja toimivaim lahendus. Valgustusdisainerid olid Margitile nõuga abiks. Oluline oli valgustus nii paika timmida, et oleks üldvalgus, meeleoluvalgus, kohtvalgus jne. Läbimõeldud valgustusprojekti puhul on kodus hubane ja õdus, leiab Kadri. Nii Margit kui ka Kadri leiavad, et pigem olgu lambikesi rohkem kui vähem. Kõiki ei pea kasutama, aga kui mingi valgusti on puudu, siis on hiljem kindlasti just seda vaja. Keerukaim oli valgustitega köögis, kus betoonlaes oli vaja muuta valgustite asukohta. See oli väljakutse, kuid sai tehtud. Varem asus köögilaud akna all, nüüd on see aga mõtteliseks eralduseks köögi ja elutoa vahel. Siinivalgustite puhul on tähtis, et need ei mõjuks kaubanduskeskuse valgustusena ja et poleks ka liiga pime; et laes poleks liiga suured kopsikud, aga ka mitte liiga väikesed; et siinid poleks liiga väikesed või liiga jämedad. Margit kiidab Laterna Magica valgustussalongi kollektiivi, kus leitakse kliendi jaoks alati sobiv lahendus.

Margit läbis eelmise aasta lõpus EKAs just nimelt valgustusdisaini koolituse ja leiab, et see on ruume kujundades nii oluline teema, ning tunneb, et saab klientidele nüüd uute teadmistega rohkem abiks olla. Veel oli rohkem tööd põrandaga. See sai lihvitud ja õlitatud. Vanast tammeparketist sai nagu uus ja see kestab veel kaua. Muidugi oli seda õiget tooni telefoni teel raske edasi anda. Margit kinnitas, et ta on sama tooni kasutanud ja see jääb väga ilus. Usaldus oli siin märksõnaks ja põrand on kaunis. Eks oli ka seletamist töömeestele. Näiteks valge värvi puhul oli tähtis, et see oleks täiesti valge ja oleks nii laes kui ka seintel. Selle peale tuli kuulata ehitaja loengut, kuidas see ei ole üldse hea valik, seda on raske peale kanda, puhastada jne. Tulemus on aga see, et see valge on siin igati õigustatud – annab juurde õhulisust ja pimedamal ajal on valge. Suur osa mööblist on pärit Rootsi oksjonitelt. Kadri tunneb kõige rohkem head meelt selle üle, et need mööblitükid on väga haruldased ja neid pole kellelgi teisel. Kadri tutvustab kappi elutoas – see on vana, kuid väga hästi hoitud ja säilinud halliks värvitud kummut, kuhu nüüdseks on sisse peidetud hoopis baarikapp. Mõjub visuaalselt põnevana ja peidab endasse selle, mida ei oska oodata. See on oskus näha ühes vanas mööblitükis hoopis muud otstarvet ja kasutada seda teises võtmes. Samuti meeldib Kadrile väike lauake duširuumis – see annab ruumile õdusust ja iseloomu. Naised rõhutavad, et vana mööbliga ei tohi liiale minna. Vana ja uue vahel peab olema mõnus tasakaal. Osavasti on trepi alla pandud klaasustega valgustatud kapp – muidu pimeda ja tühja nišina mõjunud koht on saanud uue ja helge hingamise. Köögitoolid on justkui vanad ja kulunud, kuid tegelikult

on need täiesti uued ning oma kulutatud ilmega lisavad sisekujundusse hubasust. Esimesel korrusel oli väike garderoob ja saunaruum. Et saada ruumi juurde, siis loobuti garderoobist ja vannituba sai lisaruumi n-ö pesuköögi näol. Rootsis oli noortel ka pesuköök – hea koht, kuhu panna pesu vajadusel kasvõi riidepuudele kuivama nii, et samas on visuaalselt puhas. Hea lahendusena on paigutatud must pesu sahtlitesse, nii ei ole vaja hoida ruumis eraldiseisvat korvi. Ja ruumi kokkuhoiu mõttes saab triikimislaua sahtlist välja tõmmata. Duširuumis läksid vahetusse vaid põranda- ja seinaplaadid. Viimaste paigaldamisega oli ehitajal tükk tegu, sest tegemist oli väikese lainega kalasabaplaadiga, mida on üsna raske paigaldada. Kuid kaks meest said töö kenasti tehtud. Jällegi, alguses oli mõte kasutada armsat mustriga skandinaavia stiilis plaati, aga leiti, et mõne aasta pärast võib tekkida sellest väsimus, ja seetõttu läksid nad Kadri sõnul klassikalisemat teed. Kõige suuremat uhkust ja rahulolu tunneb Kadri teisel korrusel. See on stiilipuhas ja müravaba – see on koht, kus keha ja vaim puhkavad. Ta näeb kontrasti, mis oli eelmise ja praeguse sisustuse vahel – ta naudib tulemust igal sammul. Teise korruse pikk koridor on nüüd palju hubasem ja mõistlikuma lahendusega. Enne oli üleval neli väikest tuba järjest – kolm magamistuba ja üks kabinetinurgake. Aga nüüd sai ühe toa sein ära võetud ja sinna kujunes elutuba. Akna alla jäi veel ruumi ka kontorilauale vaatega õue. Teise korruse elutuba on eelkõige mõeldud enda pere jaoks, see on peretuba, mis võib olla ka veidi sassis – seal on pleedid, laua-

mängud jm. Esimesel korrusel asuv elutuba on külaliste tuba. Rootsis on see üsna levinud ja külaliste toas pole ka tavaliselt televiisorit – Kadri peres on see küll olemas. Võtad külalised vastu, saab juttu rääkida, teed juua ja see on siis nagu nii-öelda rahunurk. Huvitav on see, et selle lahendusega harjus väga kiiresti. On hea, kui külalised tulevad ja nende jaoks on olemine alati valmis, puhas ja korras. Muidugi ei tähenda see seda, et all igapäevaselt olla ei tohi. Vastupidi, see on ka lõõgastav koht endale, kui tahad privaatselt olla ja lapsed hoopiski enda saateid vaadata tahavad – üleval on neil selleks ideaalne võimalus. Ülemine tuba ongi mõnevõrra lihtsam ja mõnusam, alumine veidi väljapeetum. Lastetoad on parasjagu kompaktsed. Kadri kommenteerib, et algselt kujundades oli küll korraks hirm, kas tuba ei saa ehk liiga voodit täis, aga eks see teismelise elu suuresti magamisasemel möödubki: seal saab õppida, lugeda, sõpradega suhelda jne. Lastetubade kujundamisel oli mõte hoida maksimaalselt puhast joont, kuid säilitada siiski isikupära, kombineerides taas uut ja vana. Vahetatud said ka siseuksed ja garderoobid-seinakapid. Enne olid suured klaasist uksed, mis kumasid ebamugavalt läbi. Ei puudunud ka peegeluksed. Selline kogus klaasi ja peeglit tegi kõledaks ja külmaks. Vannitoas oli varem suur vann, aga nüüd, kahe teismelisega, tundus kaks dušši olulisem. Alguses oli siin ainult seinapeegel, aga siis sai otsustatud peegelkapi kasuks – see hoiab pinnad puhtana ja igal asjal on ukse taga oma koht. Hea ja mugav korda hoida ning puhastada. Kõik need teadmised tulevad kogemusega. Suures magamistoas on samuti nii uut kui ka vana, mis loob mõnusa koosluse. Alguses oli mõte panna garaaži katusele terrassilauad, et saaks

soovi korral ka magamistoast rõdule astuda, kuid jällegi tuli siin appi seitsmes meel, mis ütles, et ega ikka ei hakka seda kasutama – kohvitassiga on mugavam köögist otse õue astuda. Rõdusid ja terrasse ongi selles kodus päris palju, kuid Kadri nendib, et ega neid ikka väga palju ei kasuta, pigem on need nagu ruumipikendused ja loovad avarust juurde. Kadri meenutab, et eks vana koduga olid nad ju ka harjunud, aga inimene muutub ajaga, oludega ja on hea meel, et nad said perega „korra“ majast välja. Lausa riigist. See avardas samuti iseenda mõtlemist ja tunnetamist. Rootsis elamine mõjutas väga palju. Üks asi on see, et sirvid ajakirju ja kõik tundub põnev, aga kohapeal aastaid elades hingad seda iga päev endale sisse. Õpidki muid väikseid detaile märkama. Niisiis oli ühekuulisest projektist saanud kokku kuus kuud üsna intensiivset toimetamist. Internet võimaldas orgaanilist suhtlust ja naised olid üllatunud, kui hämmastavalt üksteist tajuti. Kadri teadis oma peas, mida ta tahab, ja Margiti ülesanne oli need mõtted kinni püüda ning tervikuks põimida. Muidugi tagantjärele naeravad nad, et kui Kadri oleks kohe alguses öelnud, et kujundada on vaja terve maja, siis oleks Margit ilmselt ei öelnud ja suvise dekreediaja rahulikult maakodus veetnud. Aga ta ei kahetse midagi, sest loodud sai imekaunis kodu ja

kogu tööprotsess oli väga meeldiv ning silmaringi avardav. Majas sai ära vahetatud kõik alates lülititest kuni põrandateni välja. Pärast Kadri kodu renoveerimise lõppu tuli suhtlemises sisse väike paus, kuid õige pea helistas Kadri Margitile ja küsis, et mis sa arvad, kui paneks õige leivad ühte kappi – hakkaks õige koos teiste kodusid kujundama. Margit ütleb seejuures, et pigem on asjalik ja samamoodi mõtlev partner väärtus. Tore on kellegagi ideid analüüsida. Tähtis on ka see, et partner oskab innustada, aga vajadusel ka pidurdada. Tuua maa peale tagasi. Teine oskab ka silmi avada selles plaanis, et vabastada harjumustest. Võib öelda, et ühest soovist ja plaanist kasvas välja uus ja järgmine ning seda eelkõige seetõttu, et naised olid leidnud sisusutusmaailmas endale hingesugulase. Nad naeravad, et on üsna tavapärane üksteise lauseid lõpetada. Ühine arusaam asjadest, sarnane elustiil ja huumor liitis neid niivõrd, et pärast Kadri kodu valmimist otsustasid nad luua tiimi nimega Kodudisainer (www.kodudisainer.ee), et luua koos kauneid skandinaavia stiilis kodusid. Mõlemad on tänulikud ja rõõmsad, et juhus neid selle põneva projektiga taas kokku viis, sest sellest sai alguse nende tugevam sõprus ja nauditav koostöö.

SISUTURUNDUS

KÖÖK

öögi planeerimisel peaks esmalt mõtlema köögitehnika peale, kas soovitakse eraldiseisvat või integreeritavat tehnikat. Integreeritava tehnikaga köök on visuaalselt ühtne stiilne tervik, luues rahulikuma üldpildi. Tänapäevase köögi disainis on olulisteks märksõnadeks minimalism ja harmoonia. Ka siin on oluline roll tehnikal – kui integreeritav nõudepesumasin, külmik ja õhupuhasti on mööblis täielikult peidus, ei tõmba need endale tähelepanu ja üldmulje on puhtam. Integreeritud õhupuhasti ja külmiku kappidesse saab planeerida lisaruumi või riiuleid, kuhu saab paigutada väikeseid köögiseadmeid ja muid tarvikuid, mida harvemini kasutatakse. Ahjuga, millel ei ole väljaulatuvat käepidet ja pliidiplaadiga, mida on võimalik töötasapinda süvistada, saab muuta üldpildi köögist veelgi minimalistlikumaks. Vastavalt köögimööbli disainile on võimalik leida sobiva

disaini ja värviga seade, mis annab köögi kujundamisel veelgi enam vabadust. Kes aga soovib rohkem kontraste, võib valida suuremasse kööki näiteks stiilse süsimusta kahepoolse külmiku või hoopis Samsungi värvika Bespoke’i seeria külmkapi. Kui soovid aga luua hoopis viiekümnendate stiilis kööki, võid valida retrodisainiga ahju, pliidiplaadi ning külmiku ja sinna juurde sobiva eraldiseisva õhupuhasti. Kuna integreeritava tehnika valik on väga lai, tasub kööki tehnika valimisel alati küsida spetsialisti nõu. Euronicsi konsultantidel on aastatepikkused kogemused väga erinevate köögilahendustega. Oma ala spetsialistidelt saab alati häid nippe tehnika parimaks paigutamiseks, nõuandeid ostetud seadmete eest hoolitsemiseks ja igapäevaseks kasutamiseks. Veendumaks, et toode tõesti vastab sinu vajadustele ja soovidele, tasub varuda aega

on koht, kus kohtuvad maitsed ja inimesed, lõbusad lood ja põnevad elamused. Unistuste köögis on tähtis osa hästi sobival tehnikal. ning tulla kauplusesse, kuna miski ei asenda päris käed-küljes-kogemust. Nii integreeritava külmiku kui ka ahju ostmisel saab ise ust avades ja riiulitele pilku heites palju parema ülevaate toote sobivusest ning see annab selgema pildi ka kasutusmugavusest. Rääkimata sellest, et veebis olevatel piltidel nähtavad värvid ei pruugi vastata tegelikkusele. Nii võib juhtuda, et tellitud seadmed on saabudes hoopis teist tooni, kui soovisid. Euronicsi kauplustes on lai valik integreeritavaid kodumasinaid alati tutvumiseks väljas ja nii saad enne ostmist veenduda, et oled leidnud igati sobiva toote. Euronics pakub laias valikus integreeritavaid kodumasinaid igale maitsele, nagu näiteks soodsaid ning alati töökindlaid seadmeid Bekolt, Whirlpoolilt ja Hansalt, aga ka Saksa tippkvaliteeti esindavalt Mielelt. Sinna vahele mahub aga erinevaid tooteid hinnatud brändidelt nagu stiilne ja mugav Electroluxi Intuit seeria või nutikoduga imeliselt ühilduvad Boschi Home Connect toega köögimasinad. Samuti pakub Euronics väiksematesse

köökidesse haruldasi 45 cm laiusega ahje ning erilisi retrostiilis kodumasinaid. Tasub mõelda ka sellele, et köögimasinate valikul ei pea piirduma vaid ühe brändi toodetega. Tihti saab põnevama ja rahakotile sõbralikuma lahenduse just erinevate tootjate seadmeid kombineerides. See on aga võimalus, mida köögistuudiod pakkuma ei kipu. Liigagi tihti juhtub kodumasinate ostmisel nii, et veebist leitud toodet pead ootama mitu kuud ning ka siis võib see tulemata jääda. Euronicsi valikus olevatest toodetest on aga suur osa kohe kauplustes või Eesti laos olemas, mistõttu ei pea nende saabumist pikalt ootama. Ostes tehnika Euronicsist, saab alati tellida mugava täislahenduse. Tooted tuuakse kiirelt ja turvaliselt tuppa, soovi korral paigaldatakse enamik tooteid ning utiliseeritakse pakendid ja viiakse ära vanad kodumasinad. Nii on klient vaba murest, mida teha pakendi või vanade seadmetega.

Klaasivõlur Eino Mäelt Aasta 2022 on kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks – Eestis oleks aga tänu Tarbeklaasi kunstnike loomingu taasavastamisele käimas justkui klaasikümnend. Klaasidisaini suure populaarsuse taga „süüdlasi“ otsides kuuleb esimesena tihtipeale Eino Mäelti nime, kes meie hulgast möödunud aasta lõpus paraku lahkus. Mis muidugi ei vähenda Mäelti loomingu uhkust ja mitmekülgsust. TEKST: SILVIA PÄRMANN, KAI LOBJAKAS FOTOD: EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM

Eino Mäelt (1940–2021) on ja jääb tuntuks nii suurejooneliste unikaalteoste kui ka erakordselt mahuka Tarbeklaasi tööstustoodanguks kavandatud loomingu poolest. Ent ta oli ka populaarne Pikri karikaturist 1960ndatel ja murdis kindlasti nii mõnegi südame ansambli Peoleo liikmena, basskitarr või bandžo käes.

Kodumaise disaini suurimal ülevaatenäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“ on olulise koha sisse võtnud Tarbeklaasi tutvustav vitriin ja sellest olulise osa just Eino Mäelti looming.

õib-olla on neid, kellele Eino Mäelti (1940–2021) nimi on võõras, kuid kindlasti ei ole neid, kellele oleks võõrad tema tööd. Eino Mäelt on klaasidisainer, kes töötas tehases Tarbeklaas mitu aastakümmet. Mäelti teekond klaasimaastikul algas juba 1958. aastal, kui ta noore mehena liitus Tarbeklaasi kollektiiviga, töötades seal viis aastat klaasilihvijana, ning asus tehase stipendiaadina õppima ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasi erialal Maks Roosma käe all. Pärast kooli lõpetamist 1968. aastal jätkas ta Tarbeklaasis juba eksperimentaalpuhumis- ja kujunduskunstnikuna tehase tegevuse lõpuni 1993. aastal. Tema loominguline lähenemine mõjutas tehase toodangu ilmet peamiselt just 1980. aastatel. Üks tema esimesi kujundustöid vabrikule oli 1974. aastast pärinev elegantne veekarahvinikomplekt Akva. 1985. ja 1986. aastal valmisid massilise levi-

Eino Mäelti loomingut leiab pea igast Eestimaa kodust, sest mõni Tarbeklaasi vaas või klaas on ikka veel alles jäänud. Pildil vaasid sarjast Aster (1978).

1980ndatel olid iga pulma-, juubeli- ja matuselaua kohustuslikuks osaks kartulisalatit ja rosoljet täis kuhjatud kausid sarjast Kraater (1986).

Vaas Põhjarannik (1985) mõjus välismaiselt ja muutus seetõttu eriti ihaldusväärseks. Saladus peitus Soomes klassikaks kujunenud nn jääklaasi esteetikas, mis põhjarannikul Soome televisiooni levialas elavatele eestlastele hästi tuntud oli ja mida see vaas endas kandis.

kuga pea igasse Eesti kodusse jõudnud kaussidekomplektid Kaali ning Kraater. Sarnase jäise ilmega lisandusid 1990. aastatel tootevalikusse kausid Pööris (1990) ja Ax (1991). Mäelt tõi jõuliselt Eesti klaasikunstimaastikule Soomes klassikaks kujunenud nn jääklaasi esteetika. Ühed tuntumad selles laadis teosed Tarbeklaasi toodangu hulgas olid peale varem mainitud kausside vaasisarjad Urve ja Ama (mõlemad 1978), Põhjarannik (1985), Kuru (1986) ja Kütis (1985). Tänu oskustele ja kogemustele kujunes Mäeltist tehnoloogiliselt sõltumatu kunstnik, kes suutis juba 1960. aastate lõpust ise oma loomingulised ideed ka ellu viia. Mäelti unikaallooming on monumentaalne, tema teosed on valdavalt klaasi kui materjali massiivsust ja plastilisust ning sageli ka selle sisemist struktuuri rõhutavad, kujutades tihti põgusaid momente ja mälestusi. Sellised tööd on näiteks „Suvised õhtupoolikud Meleskis“ (1974, ETDM) ja „Punased planeedid“ (1980, ETDM). Üks tema tuntumaid töid avalikus ruumis on rahvusraamatukogu 5. korrusel paiknev mõtlik ja paratamatust tunnistav teos „Teise aega, teise ruumi“ (1995, ETDM), milleni viib läbi hoone mitme korruse ulatuv sulatatud klaasist paneelide maastik. 1970. aastate teisel poolel töötas ta korduvalt voolava vormiga esteetika ja tehnoloogiaga, mille käigus sündisid komplekt Rock ning vaasid sarjast Aster (mõlemad aastast 1978) ja Ira (1980). 1980. aastate keskel avanenud tehnoloogilised võimalused lubasid töötada tsentrifugaalmeetodiga, mida kasutades valmisid teiste seas legendaarsed kausisarjad Kaali (1985) ja Kraater ning komplekt Pööris (mõlemad 1990). Eino Mäelti teoseid kuulub mitme muuseumi kogusse, aga Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on Mäelti loomingu suurim kollektsioon ning tema loomingut saab käia imetlemas muuseumi mõlemal praegu avatud püsinäitusel: „Kogutud teosed“ ja „Sissejuhatus Eesti disaini“.

Millised trendid

kõnetavad sisearhitekte Teame juba üsna hästi, millised suunad puhuvad interjööris sel ja järgmiselgi aastal. Seega ei tee me juttu sellest, mis on moes, vaid küsisime sisearhitektidelt Ines Käärmalt ja Lilia Kristiansonilt ning sisekujundaja Tuuli Järvelaiult, mis neid sisekujunduses praegu kõige enam kõnetab. TOIMETAS: IRMELI KARJA

Foto: Märt Lillesiim

Ines Käärma, Ace of Space’i asutaja ja sisearhitekt Pehmus, kurvid ja skulpturaalsus 2022. aastal jätkavad võidukäiku analoogsed trendid nagu eelmiselgi, kuid veidi modifitseeritud kujul. Vormikeeles on kuum teema endiselt asümmeetrilised ja orgaanilised vormid: pehmus, kurvid ja skulpturaalsus. Kindlasti näeme seda rohkem üksikute mööblitükkide puhul, millega antakse interjöörile isikupärane ilme: pehmemööbel, diivani- ja abilauad, valgustid, sisustusteksiilid jm akessuaarid. Materjalikasutuses näeme, kuidas rustikaalsed ja naturaalse välimusega materjalid ning neutraalne koloriit on tõrjunud tagaplaanile muud. Tekstuursete bukleekangaste ja rustikaalsete kivipindade kasutamine toetab ka eespool mainitud vormikeelt ja annab sellele võimaluse interjööris domineerida; tähelepanu endale tõmmates jätta kõik muu foonile. Erksad ja jõulised värvid koos pastelsega Samas sellise rahuliku ja naturaalse vormi ning tonaalsuse kõrval on tugevalt esindatud ka jõulised värvikombinatsioonid ja postmodernistlikud jooned. Maalähedase koloriidi kõrval näeme endiselt color blocking’u ideed ja üksikuid justkui muust foonist välja hüppavaid mööblitükke. Erksaid värve kombineeritakse julgelt pastellidega. Materjalid suurema massiivina Veel tooksin välja traditsiooniliste materjalide kasutamise suuremate massiividena. Kui varem oleme pigem naturaalseid puidupindu näinud rohkem mööblifrontidel, siis nüüd on selle osakaal ruumides suurem. Näiteks riiul on integreeritud seinapaneelidesse ja selle sisse on peidetud ka uksed, mis moodustavad ühe massiivi, kus visuaalselt ei eristata avatäiteid, seinapindu ega sisustust. Vaikselt on ka erinevate haljaste metallide pealetung alanud. 2000. aastatel populaarsust kogunud alumiinium ja roostevabade valgustite ja detailide vaimustus hakkab vaikselt välja tõrjuma viimastel aastatel esiplaanile tõusnud valgeks ja mustaks värvitud detaile. Hinnatakse pigem naturaalse materjali loomulikkust ja mõistetakse selle ajas muutumise ilu. Olgu see siis must teras, haljas alumiinium või harjatud messing – metallikviimistlused on kasutuses mitte ainult valgustite ja detailide puhul, vaid tervete seina- ja mööblimassiividena.

Foto: Märt Lillesiim Foto: Märt Lillesiim

Biomaterjalid Täiesti möödapääsmatu on jätkusuutlikkuse idee, mida näeme üha enam uutes materjalides. Biomaterjalid on jõudnud mainstream’i ning nende kasutamine ehituses ja mööblidisainis pole enam asi omaette. Üha enam näeme, kuidas taimse päritoluga materjalid vahetavad välja naftapõhised tooted. Kanepikiud, bambus, kork, mütseel, vetikad, bioplast, puit, naturaalne linoleum, naha alternatiivid – need on materjalid, mida hakkame üha enam nägema ja millega hakkame aina enam kokku puutuma.

Sisearhitekt Lilia Kristianson, design/interiors by LILIA KRISTIANSON

Foto: Tõnu Tunnel Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eklektiline sisekujundus – mäng julgete detailide ja ajatu disainiklassikaga See on stiil, mis segab kunstiliselt ühte ruumi mitme kujundusstiili elemente, ehk selline mitteformaalne sisustuse ja sisekujunduse segu, mis tuleneb paljudest erinevatest stiilidest. Sageli kombineerib eklektiline sisekujundus põnevaid toone ja mustreid ning ootamatuid elemente. See on stiil, mis nõuab julgust ekperimenteerida, aga samas annab nii palju ruumi fantaasiale ja mängulisusele. Iga kujundatud interjööri tulemus on erinev ja omanäoline. Loodusest inspireeritud zen-interjöör, naturaalsus Pandeemia ja piirangud on eriti tugevalt esile toonud vajaduse muuta kodu kohaks, kus on hea olla. Puit erinevates viimistlusmaterjalides ja sisustusdetailides, kivi ning muud naturaalsed materjalid, jätkusuutlikkus, maalähedased loodusest inspireeritud toonid, puhtad jooned ja erineva tekstuuriga pinnad annavad interjöörile hubase, koduse zen-tunde. Sellised ruumid lähtuvad põhimõttest vähem-on-rohkem, säilitades samas sisekujunduse orgaanilisuse ja loomulikkuse. Taimedel on oluline osa zen-interjööris. Loodusest inspireeritud keskkond hoiab meid loodusega ühenduses ilma kodust väljumata. Japandi stiil See on kombinatsioon Skandinaavia funktsionaalsusest ja Jaapani maalähedasest minimalismist, eesmärgiks luua kunstipäraselt esteetiline keskkond, kus domineerib looduse ja lihtsuse tunne. Japandi stiil ühendab täiuslikult funktsiooni ja vormi, keskendudes puhastele joontele, heledatele ruumidele ja värvidele, kontrastiks tumedamad detailid.

Unicorn Disain OÜ sisustus- ja mööblikangad • kardinapuud ja -siinid • rulood • ribakardinad • voldikkardinad • vaibad • tapeedid • palju omapäraseid sisustuselemente

HEAD LAHENDUSED JA SÕBRALIK TEENINDUS SAAVAD ALGUSE MEIE SALONGIST! Turu 26b, Tartu Telia maja mob 511 2845; e-post: info@unicorn.ee www.unicorn.ee unicorn disain unicorn disain

Tuuli Järvelaid, sisekujundaja Biofiilne disain Edward O. Wilson püstitas oma raamatus „Biophilia“ hüpoteesi, et inimeste ja ülejäänud eluslooduse vahel on instinktiivne side, mille tulemusena tunneme end kõige terviklikumana just looduslähedases keskkonnas. Viimaste aastate rekordiline siseruumides viibitud aeg on tõstnud termini „biofiilne disain“ interjööride planeerimisel eriti olulisele kohale. Puutun üha enam kokku eramutega, mille tsentrist leiab klaasseintega eraldatud siseõue, et „loodus tuppa tuua“, ning kodudega, mille sisustamisel soovitakse kasutada loodust imiteerivaid viimistlusvahendeid ja elemente. Üliheledad skandinaaviapärased ja modernsed mustvalged värvipaletid on suuresti asendunud loodusest inspireeritud toonidega: hallika varjundiga rohelised, linased valged ja savised greige-toonid, mille kõrvalt leiab veidi jõulisemaid aktsentvärve. Mulle väga meeldib, et ka valgustusele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ehk loon juba mitmendat projekti, kus valgustite valgustemperatuur käib käsikäes keha loomuliku kellaga. Hommikut aitab alustada keskpäeva simuleeriv külm valgus ja õhtul aitab kehal maha rahuneda päikeseloojangut meenutav soe valgustonaalsus. Foto: Shutterstock Foto: Shutterstock

Põnevaks tooteks siinkohal on Philips Hue sari, mille valgusallikaid saab kasutada sisuliselt kõigis juba olemasolevates valgustites, eeldusel, et need kasutavad E26, E27 või GU10 lambipirne. Valgustemperatuur ja -tugevus on juhitavad Bluetoothi ja nutiseadme vahendusel. Savi- ja lubjapõhised värvid, krohvid ja pahtlid Looduslähedasest liikumisest inspireerituna teevad sel aastal kindlasti võidukäiku savi- ja lubitooted! Lisaks väga hubase ja rahustava atmosfääri loomisele on neil ka ruumi sisekliimat parandavad omadused. Tegemist on looduslike viimistlusvahenditega, mis ei sisalda lenduvaid orgaanilisi ühendeid (suurepärane allergikutele ja astmaatikutele), on antistaatilised ning aitavad reguleerida interjööri niiskustaset, olles sealjuures oma kõrge pH-tasemega ebasoodsaks pinnaseks hallituse tekkele. Eestis pakub nimetatud tooteid näiteks Safrani viimistlussalong ja välismaistest brändidest on üks minu lemmikuid Kalklitir oma lubivärvide imelise toonivalikuga. Voolavad vormid ja skulptulaarsed esemed Juba möödunud aasta teises pooles nägime paljude mainekate brändide tootevalikus kumerate joontega skulpturaalset mööblit, kuid voolavad vormid vallutavad sel aastal uusi tootekategooriaid. Väga populaarseks on saanud irrelgulaarse kujuga peeglid, valgustid ja vaibad, ebakorrapärased mööbliesemed

Foto: Shutterstock Foto: Shutterstock

ning abstraktsed 3D-kunstiteosed. Kuna looduses täisnurgad puuduvad ja teravnugad kujutavad alateadlikult ohtu, siis olen kahe käega sellise trendi poolt, mis aitab koduses atmosfääris end veel paremini ning turvalisemalt tunda! Seinte ja lagede sulandumine Viimasena soovin välja tuua ühe vinge trendi, mis loodetavasti ka Eestis laiemat kasutust hakkab leidma – seinte ja lagede sulandumine üheks. See tähendab lineaarseid valgustusprofiile, mis voolavad lagedelt alla seinte peale; ning viimistlusi või dekoratiivseid puitlippe, mis lähevad seintelt üle laekateteks. Kui varem oli lagi reeglina valge ja üsna eraldiseisev element interjööris, siis nüüd intergreeritakse seda üha enam sisekujundusliku kontseptsiooni terviku sisse. Tegemist on üsna lihtsa võttega, et anda kodule disainitud välimus ning luua efektseid peidetud valguskarniisi lahendusi!

SISUTURUNDUS

Vali uus seinavärv mobiiliäpiga Kas oled plaanimas värvimistöid ja tahaksid proovida, kuidas erinevad seinatoonid sinu kodus välja näevad? Missugune lahendus on parim? Uus Tikkurila Colour Master mobiiliäpp on loodud selleks, et sul oleks lihtsam seina värvitooni valida ja saada inspiratsiooni. „Seina värvitooni saad katsetada ka seina üle värvimata.“ Äpi kasutamine on lihtne! Colour Masteri mobiiliäpiga saad vaadelda ja võrrelda värvitoone oma toast tehtud fotol või liitreaalsuses – vali toon Tikkurila värvikaardilt ja katseta seda otse kaamerapildil. Nii näed, kuidas värvitoon mõjub sinu interjööris ning kuidas see sobib teiste esemete ja toonidega. Oma valitud värvilahendused saad ka salvestada, et hiljem erinevaid variante võrrelda. Lõpliku valiku tegemiseks vaata kindlasti värvitoonid ka kaupluse värvikaartidelt üle. Soovitame värvilaast kauplusest koju võtta ning kontrollida tooni sobivust samas ümbruses ja valguses, kus seda kasutama hakkad. Kui ikka kahtled, siis soovitame toonida väike purk seinavärvi ja võõbata see välja suuremale pinnale, näiteks A3-paberile või papitükile, kuid ära katseta otse seinal. Reaalne toon suurel pinnal annab lõpliku selguse tooni sobivuse osas. Põnevate värvilahenduste leidmiseks on võimalus toone määrata ka erinevatelt piltidelt või pindadelt. Inspiratsiooni võib saada igalt poolt – vali oma lemmiktoonidega foto internetist või pildista üles põnev interjöör näiteks kohvikus või pilt ajakirjast. Äpp pakub sulle

Katseta mobiiliäpiga oma kodus Tikkurila aasta värvi Kestrel L478.

ligilähedased tooninumbrid Tikkurila värvikaardilt. Nii saad luua oma värvikollektsiooni, mis on inspireeritud just mõnest olemasolevast esemest või interjöörist. Mobiiliga värvitoone katsetades hoiad kokku aega ning saad läbi mängida erinevaid ideid ja lahendusi. Äpist leiad ka infot värvitrendide, Tikkurila värvikaartide ja seinavärvide kohta. Laadi tasuta äpp alla juba täna ja avasta selle mängulisi võimalusi. Lisainfo: www.tikkurila.ee või tasuta Värviliini telefonil 12 011. PEA MEELES! Värvitoonid telefoniekraanil ei pruugi olla täpsed, sest on edastatud elektroonselt ning nende intensiivsus sõltub ekraani seadetest.

Aasta värv – kellele ja milleks Sisustussuundade puhul võetakse luubi alla interjööri erinevad nüansid: vorm, materjal, suurus, tehnoloogia … ja muidugi värvid. Viimase jaoks panevad oma parimad teadmised kokku värvitootjad, moekunstnikud, disainerid jne. Miks ja kuidas üldse valitakse aasta värvi?

Foto: Tikkurila

ikkurila värviekspert Irina Hahnisalo on olnud Color Now kollektsiooni loomise juures alates 2016. aastast, kui seda Tikkurilas esimest korda esitleti. Miks valitakse aasta värvi ja kollektsiooni? Kõige lihtamalt öeldes on soov üllatada ja inspireerida; julgustada proovima uusi värvitoone ja -kombinatsioone ning suurendada huvi värvitoonide vastu.

Kes valivad? See on igal aastal erinev. Oleme aasta värvitooni valimisel konsulteerinud värviekspertide ja disaineritega, uurinud ja analüüsinud hetkening tulevikutrende. Võib öelda, et Color Now kontseptsiooniga kasutame igal aastal veidi erinevat lähenemist. Näiteks aasta 2020 värvi valisime ja kollektsiooni lõime koos moekunstnik Laura Juslini ja arhitekt Lilli Maunulaga. Disainiduo Juslin-Maunula on välja andnud mitmeid rõivakollektsioone ja teinud koostööd selliste Soome disainibrändidega nagu Artek ja Marimekko, aga ka Hiina moebrändidega Peacebird ja UR (Urban Revivo). Disainimise eesmärk on leida uusi ideid ja vaatenurki nii moes kui ka disainis. 2021. aasta värvitooni valimisel pöörasime pilgu ettevõttesse ja tuginesime Tikkurila enam kui 150-aastasele kogemusele värvitööstuses. Korraldasime töötubasid ja arutelusid, et hinnata võimalikke tulevikutrende. 2022. aastal loodi kontseptsioon koostöös Tikkurila Soome tiimi ja agentuuriga. Meil oli Tikkurila esindajatest ja agentuuri inimestest (AD jne) koosnev meeskond, kes lõi esialgse värvikollektsiooni. Seejärel tegime oma meeskonnas lõpliku otsuse. Kuidas protsess välja näeb? Protsess hõlmab alati palju arutelusid ja edasi-tagasi käimist, kuid meie lähtepunkt on alati üldiselt sama. Kõigepealt arutame palju selle üle, mis toimub maailmas üldiselt ja siis konkreetsemalt disaini ning värvide vallas. Tavaliselt filtreeruvad maailmas tähtsad teemad kuidagi spetsiifilisematesse valdkondadesse, nagu värvid, nii et tegemist on ka välistamisprotsessiga. Põhimõtteliselt ei ole värvide hulk alguses kunagi konkreetselt

otsustatud, aga kõik variandid on võimalikud. Kui sarnased inimesed lähtuvad aruteludes ideedest ja praegustest tunnetest, on tavaliselt võimalik leida üldine konsensus ja nii tekibki kollektsioon. Eelkõige juhindume arutelude ja värvide puhul sellest, millist kuulamisväärt lugu jutustada soovime, ja teeme selle põhjal otsuse. Aastal 2022 on kindel soov jutustada lugu kodust, aga me tahame ka reisida ja maailma kogeda. Leidsime, et me ei ole veel sealmaal, kus saaksime jutustada ümber maailma reisimisest, vaid meenutame pigem varasemaid reise ja võib-olla vaatame ringi hoopis kodukandis. Seepärast leidsime, et loo jutustamiseks sobib kõige paremini maalähedane ja soe pruun Kestrel. Pruun on ka neutraalsete värvide seas trendivärv ja viimastel aastatel oleme liikunud külmade toonide juurest soojade neutraalsete toonide suunas. Aasta värvi kriteeriumid muutuvad aasta-aastalt, kuid see peab olema huvitav ja midagi sellist, mida enamik inimesi veel ei kasuta. Soovime tutvustada uusi värvide kasutamise viise ja luua kombinatsioone vanadest lemmikutest. Üldiselt ei ole ma kunagi pidanud värvide üle vaidlema, aga see võib olla tingitud sellest, et inimesed, kellega me ettevõtte sees ja väljaspool seda koostööd oleme teinud, on kõik äärmiselt kenad. See on kahtlemata aasta kõige põnevam ja inspireerivam projekt!

Suunanäitaja maailmas Iga aasta lõpus oodatakse pikisilmi Pantone teadet selle kohta, milline värv hakkab järgmisel aastal laineid lööma nii moes kui ka sisekujunduses. 2022 kuulub rõõmsale sinise varjundiga lillale toonile, Foto: Shuttertsock mis meenutab lavendliõisi. PANTONE 17-3938 Very Peri on dünaamiline lilla ja punase alatooniga sinine, mis kombineerib sinise siirust ning malbust punase värvi energilise ja julge jõuga. Pantone eksperdid peavad tooni sinise tuhandetest varjunditest kõige rõõmsamaks ja soojemaks.

WHITE TULIP www.duravit.com

sisuturundus

Delikaatne ja väljapeetud White Tulip Kaubamärgi Duravit terviklik vannitoakollektsioon, mille on loonud Philippe Starck Sarja White Tulip iseloomustav elegantne vorm jäljendab õitsva tulbi orgaanilist siluetti alates vannidest, kraanikaussidest ja mööblist kuni tualetipottide, bideede, peeglite ning segistiteni välja. Väljendusrikas ja ajatu disain ning naturaalsed materjalid koos esmaklassilise töö ja tipptasemel tehnoloogiatega vastavad ka kõrgeimatele nõudmistele. Oma ainulaadse ergonoomika ja võimega sulanduda erinevate stiilidega on kollektsioon White Tulip ideaalne igasse interjööri – peenest linnakeskkonnast kuni looduslähedase maamajani. „Minu koostöö vannitoasisustuse tootjaga Duravit kaldus alati minimaalsete ja ajatute disainilahenduste poole. Ometi mõistsin, et sellel täiuslikkusel puudus positiivse nostalgia tunne. Selle asemel, et luua täielikult ajatuid esemeid, tahtsin selle kollektsiooni asetada rohkem inimliku aja konteksti – see võib olla kas iidne kollektsioon, mis oli modernne omas ajas, või kaasaegne sari, mis kannab mineviku mälestust. White Tulip on küll ergonoomikat tähtsustav tootesari, kuid kogu erilisus seisneb selles, et kollektsioon on ennekõike delikaatne ja hell," ütleb Philippe Starck.

Eriti pilkupüüdev on kollektsioonis keraamilise valamu monoliitne disain. Ümmargune kraanikauss avaldab muljet oma esteetilise, õrnalt väljapoole kaldus servaga. Ülejäänuga sobituvad seinale paigaldatavad tualetipotid ja bideed täiendavad sarja peenete keraamiliste elementidega. Akrüülpaneelidega eraldiseisvad vannid on valikus nii ovaalse kui ümmarguse kujuga. White Tulip sisaldab ka erinevates mugavuskõrgustes segisteid, mille Philippe Starck on spetsiaalselt selle vannitoasarja jaoks välja töötanud. Läbiva disainielemendina on neil tulbikujuline käepide, mida on tänu poleeritud pinnale lihtne ja mugav kasutada. Kollektsiooni White Tulip mööbel kogu ülejäänud tootevalik. Mööbel on saadaval läike- või mattviimistlusega viies värvivalikus. Samuti võib mööblipaneelidele valida naturaalsest tammest või Ameerika pähklipuust viimistluse. Satiinmattviimistluseks kasutatavate eriliste lakkide abil tuhmuvad väikesed kriimustused mööblipinnal peaaegu automaatselt, nii et mööbel näeb alati välja nagu uus. Lisaks muudab spetsiaalne sõrmejälgede vastane kate mööbli puhastamise ja hooldamise lihtsaks.

Sarja White Tulip õrnad ja minimalistlikud jooned lisavad elegantsust igale interjöörile. Kollektsiooni täiendavad tipptasemel tehnoloogiad HygieneFlush ja HygieneGlaze, isesulguvad hinged, samuti peeglisoojendus ja kaugjuhitav valgustuslahendus. Sarja keraamilistele toodetele pakub Duravit eluaegset garantiid. Tutvu White Tulipi kollektsiooniga lähemalt Wermstocki salongis Tallinnas või Tetko salongis Tartus.

Kaasaegne kodu ajaloolises haiglahoones

Tallinna kesklinna piirile jääva Kitseküla asumi kunagisest hiilgusest ei ole praeguseks enam kuigi palju säilinud. Kadunud suvemõisate aegu meenutab veel vaid kunagisse Lindheimi mõisaparki 20. sajandi alguses rajatud paekivist diakonisside haigla. Arhitektide Ernst Boustedti ja Waldemar Lemmi projekti järgi valminud kolmekorruseline raviasutus on ainus praeguseni säilinud hoone väga rikkalikust hoonetekompleksist. Selles ajaloolises hoones tegutsevad mitmed äripinnad, aga ka üksikud korterid. Oma kodu on sinna sisse seadnud graafiline disainer Kaidi Kaasik. TEKST: MARIAN GRAU FOTOD: HEIKKI AVENT, TIIT BLAAT, MARIAN GRAU

eetripaksuste paekiviseinte ja suurte kaarjate akendega tsaariagsest haiglahoonest õhkub hoopis teistsugust hingust kui kiirelt valmivatest kaasaegsetest korterelamutest. Eriline atmosfäär ja ajalooline keskkond olid ka põhjuseks, miks Kaidi pilk korterit otsides just sellele elamisele peatuma jäi. Vanade majade puhul hindab Kaidi eelkõige just isikupära. „Mulle tundub, et uued majad lähtuvad liiga palju säästuprintsiibist – madalad laed, õhukesed seinad, tüüpprojektid ja kokkuvõttes üsna isikupäratu ruum, kus toadki on tihti ebaloogilise planeeringuga ja ruumis viibides on tunne, justkui viibiksid karbis.“ Uuest kortermajaehitusest on tal jäänud mulje, et tänapäeval ehitatakse kortereid ainult magamiseks – seal võib küll asju hoida ja ööbimas käia, aga elada ei ole seal hea. „Minu jaoks puudub enamikul uutel kortermajadel hing,“ lisab ta. Et Kaidi töötab suurema osa ajast kodukontoris, siis on tema jaoks hing elukoha juures oluline. Neljatoalise korteri avarat ruumitunnetust rõhutavad veelgi ülikõrged laed. Kui nendega juba ära harjuda, on hiljem madalama laega ruumides üpriski kummaline viibida.

Harmooniline sisekujundus Veel enne, kui korterist kodu sai, oli ruum kasutusel kontorina. Mõned aastad tagasi tuunisid kontori stiilseks elupinnaks ühed tegusad noored, kes huvitava kokkusattumusena sattusid olema samuti graafilise disaini taustaga. Noortel oli hea silm ja oskused ajalooline korter euroremondi hirmsast painest vabastada – kontorisse paigaldatud kipsseinad välja lõhkuda ning nende alt välja tulnud tellis- ja paekiviseinad puhastada. Eelmiste omanike kujundatud kodu oli iseenesest stiilne ja huvitav, olles suurepäraseks lõuendiks Kaidi enda nägemusele. Korterit sisustades lähtus ta sellest, mis juba ees oli, ja tunnetas, mis sinna sobida võiks. Eesmärk ei olnud kõike ümber teha, vaid kodule oma karakterit ja iseloomu lisada. Näiteks musta värvi rüütatud magamistoa otsustaski Kaidi mustaks jätta. Kuigi tumedatel toonidel on omadus palju valgust neelata, siis magamistoas on dramaatiline must igati omal kohal ja hea julge lahendus. Kaidi lisab, et selles

magamistoas magab ta paremini kui iial varem, sest tumedat värvi toas ei lähe kunagi päris valgeks. Köögis oli enne lõbus värviline mööbel, kuid see tundus uue omaniku jaoks pisut liiga kirev. Kuna köögimööbel oli ise heas korras, siis taaskasutusideedest ja rohelisest mõtteviisist innustununa ei tormatud seda esimese hooga uue vastu välja vahetama. Palju nutikam oli lasta uksed lihtsalt üle värvida – vikerkaarevärvilistest soliidselt mattmustaks. Mõnusalt koduse tunde andis söögilaua kohale paigaldatud Tõnis Vellama lühter, millesarnane oli ka

Kaidi eelmises kodus. Head Eesti disaini osatakse selles elamises väga hinnata ja Vellama modernselt suursuguse lühtri leiab ka magamistoast. Kaidi kodu võib kokku võtta sõnapaariga täiuslikult harmooniline – mööbel ja sisustus on justkui joonlauaga proportsiooni viidud ning silma torkab ka hästi tasakaalustatud palett. Siit leiab tellisetoone, naturaalset puitu ning valget ja musta – ei midagi üleliigset ega ootamatut. Värvi lisavad vaid Kaidi enda maalitud abstraktsed kunstiteosed.

Kunst kui teraapia Interjööris tooni andvad kunstiteosed on tunnetuslikud ja abstraktsed. Akrüüli, tuši ja grafiidiga maalimine ja joonistamine on Kaidi jaoks kui teraapia ning abstraktset kunsti hindab ta ehk rohkemgi kui figuratiivset. „Abstraktne kunst ei muutu kunagi väsitavaks ning iga päev ei pea tõtt vaatama juba sadu kordi nähtud figuuri või stseeniga – pigem vastupidi – iga päev võib teoseid vaadates avastada sealt midagi uut, millega kujutlusvõime nähtavat parasjagu seostada tahab.“

Kuigi Kaidi on lõpetanud kunstikooli, siis maalimiseni jõudis ta alles hiljuti. Kunstiakadeemias õppis ta graafikat, seejärel lõpetas magistrantuuri Balti Filmi- ja Meediakoolis dokfilmi erialal. Terve elu on ta end ümbritsenud erinevate loominguliste väljakutsetega ja oli tung katsetada kõike – dokfilmist disainini. Koos Andres Maimikuga tehti kümmekond aastat tagasi dokfilm armastatud näitlejast Arvo Kukumäest („Kuku: Mina jään ellu“). Kaidi meenutab neid päevi kui tormilisi aegu, kus filmindus ta täielikult endasse neelas. Kukumäe dokfilmi tehti kokku kolm aastat ning peategelase elu oli sel ajal olulisem kui enda eraelu ja perekond. Kui Kuku elus midagi huvitavat juhtus, jäeti oma elu pooleli ja tormati võtteplatsile. Kuigi film sai palju tunnustust ja tegu oli ülimalt põneva väljakutsega, siis nüüd eelistab Kaidi rohkem ise oma elu kontrollida ning oma aja peremees olla. Maalida ei armasta Kaidi siiski kodus, vaid ateljees Põhjala

tehases, kus avatakse juulis ka tema isikunäitus. Kuigi koju sisse seatud kontorinurgake teenib hästi ja suured kaarjad aknad pakuvad külluslikult päevavalgust, siis tekib ikkagi aeg-ajalt tahtmine oma tegemisi ka väljaspool kodu teostada. Igapäevaselt teeb Kaidi ühele Rootsi ettevõttele graafilist disaini ning töönurk on sisse seatud pisikesse vaheruumi elutoa ja magamistubade vahel. Kuigi korter asub kesklinnas suure magistraali ääres, on elamine väga vaikne ning helisid tänu topeltakendele ja paksudele seintele sisse ei kostu. Kui paljud ihkasid pandeemia ajal kodukontorist tagasi tööle, siis Kaidile kodukontor sobib, seal saab keskenduda ja kellaaja peale tormamine jääb ära. Kui tekib tahtmine inimesi näha, saab alati minna Põhjala stuudiosse. Kaks loomingulist tegevust – maalimine ja graafiline disain – täiendavad teineteist ideaalselt ning pakuvad head vaheldust.

Coordinates by Michael Anastassiades

Valgus, mis jutustab loo

ESINDUSSALONG KAUPLUSED TALLINNAS Pärnu mnt. 139C Standardi maja

TARTUS Sõbra 54

TALLINNAS Järve Keskus

TARTUS Sisustus E Kaubamaja

Lisainfo: hektor.ee

Kaidi ütleb, et kui graafilises disainis otsib ta täiuslikkust ja tööd, mida ta teeb, on piksliteni lihvitud, siis maalikunstis saab ta end vabalt tunda ning katootilisemalt läheneda. Kunst ja maalimine on omamoodi teraapiaks. Värvide ja kujundite kaudu saab paberile kanda kogu oma sisemaailma, mis graafilisi disaine luues võimalik ei ole. Kaidi maale võib näha ka tema lemmikute hulka kuuluvast sisustussalongist Treimann Mööbel & Disain, mille valik ühtib 100% tema maitsega. Sealt on koju jõudnud ka mitmed kõnekad leiud nii magamistoas, elutoas kui ka köögis. Suureks lemmikuks on peaaegu monumentaalsena mõjuv diivan, käsitööna valminud Ethnicrafti diivanilaud ja suur ümmargune söögilaud, mis ei võta kööginurgas palju ruumi, kuid mis mahutab vajadusel einestama parajalt suure seltskonna.

SISUTURUNDUS

Stiilne elu toas ja õues

Me peaksime pidama loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks seda, mida me tänapäeval tegelikult peame luksuseks: omada vaba aega, veeta seda õues looduse keskel, nautida rahu ilma muretsemata ja kiirustamata. See on tänapäeva inimeste tihti ka väljaütlemata unistus, kuid peaks olema loomulik osa meie elust. Paola Lenti lähtub oma tootearendustes just sellest unistusest ja püüab luua selleks sobivat keskkonda.

aola Lenti disaini keskmes on alati inimene ja loodud tooted ei ole skulptuurid, vaid funktsionaalsed esemed, mis teenivad meid elegantselt ja diskreetselt. Nad austavad seda ümbritsevat keskkonda, kuhu nad paigutuvad. Mööbel ise ei ole kunagi esiplaanil ega tohiks kunagi vähendada keskkonna väärtust. Toodete arendamine ja täiustamine ei toimu kunagi ümbritseva maailma ega elukvaliteedi arvelt. Kõik uuendused on läbivad ja kaasavad endaga ka varem loodud tooted. Nii ei muutu need kunagi vanaks ja sobituvad alati ka uuema loominguga. Ükski toode ei ole kunagi lõplik ja on oluline, et kõik tooted areneksid samas tempos, muutudes ühtseks tervikuks, ühtseks stiiliks, mis annab edasi empaatiat looduse ja toodete vahel. Paola Lenti tunnetab värve sarnaselt, nagu muusik tunnetab noote. See on lihtsalt anne, mis on talle looduse poolt antud. Tal on

fenomenaalne oskus kombineerida ja sobitada täiesti vastandlikke toone ning muuta need harmooniliseks tervikuks. Materjalid on need, mis teevad Paola Lenti loodud mööbli eriliseks. Pidev teadustöö viib innovaatiliste ja uudsete lahendusteni, mis on vastupidavad ajas ja mugavad kasutamisel. Uudsed materjalid, nagu Twiggy ja Diade, on vastupidavad ja veekindlad, samal ajal ei sisalda keemilisi lisandeid ning on ümbertöödeldavad. Materjalide taga on tõsine tootearendus, need on katsetatud ja patenditud. See töö ei ole kohe nähtav, küll aga aja jooksul tajutav ja tuntav. Kangad ja punutised ei vaja ühtegi lisatöötlust, ei kogu niiskust ja on hõlpsasti pestavad. Nii on õnnestunud murda traditsioonilisi piire siseja välisruumi vahel, muuta vaipade ja pehme mööbli olemust, lubades nendel delikaatsetel ja mugavust pakkuvatel esemetel leida kasutust õues. Vorm on alati ajatu, lihtne ja pretensioonitu. Tänu sellele sobituvad need ka väga erinevatesse keskkondadesse, nii ajalooliste hoonete juurde kui ka moodsasse arhitektuuri. Mööbliesemed on nagu alfabeet, millest võib koostada erinevaid komplekte, kõik tooted sobivad omavahel.

Paola Lenti ei järgi trende ja seda ei tee ka tema tooted. Ta püüab luua lihtsaid esemeid, mis oleksid praktilised ja vajalikud ning elaksid üle kõik trendid. Mööbel ei tohiks “karjuda”, vaid peaks sisendama rahulolu ja vaikust, teenima meid elegantselt ja diskreetselt. Uuendused on läbivad kogu kollektsiooni lõikes. Uued innovaatilised lahendused ja materjalid kaasavad kogu varasema tootevaliku ning täiustavad seda. Nii ei muutu need kunagi vanaks ja sobituvad ka uuema loominguga. Paola Lenti jaoks on oluline, et kõik tooted areneksid samas tempos. Keskkonnasäästlikkuse ja ökoloogilise tasakaalu poole püüeldes on võetud kasutusele taastuvad looduslikud materjalid, nagu lina, kanep ja abaka, mis pakuvad tugevaid ja samas delikaatseid kiudusid, ning kiirekasvulised puiduliigid, nagu bambus, sassafras ja igusa. Mööbli täitematerjaliks kasutatakse looduslikku lateksit, villa, puuvilla ja teisi taimseid kiudusid, samuti on õuemööbli

sisuks kasutusel ühekordse plasti ümbertöötlemisest saadud polüesterkiud. Vastandid ühendavad, nii on Paola Lenti loomingus ühendatud minevik ja olevik, siseruum ja välisruum, traditsioon ja tehnoloogia. Sellest kooslusest leiame vastandlikke olukordi, kus vastupidavad metallkonstruktsioonid on kombineeritud naturaalse puiduga, elegantsed käsitsi heegeldatud vaibad on loodud high-tech-kunstmaterjalist, väliruumi loodud mööbel sobib sama hästi siseruumi, kus kõik on ühtse stiiliga, omavahel dialoogis, miski pole juhuslik ja kõik on loomulik. Kokkuvõtvalt, Paola Lenti juhtimise all on välja töötatud lai kollektsioon vaipasid ja istemööblit nii sise- kui ka välisruumide jaoks, mis paistavad silma eksklusiivsete kangaste ja materjalide poolest, erksa värvispektri ja ajatu disaini tõttu. Ta kaasab oma projektidesse ka teisi disainereid, kes jagavad sarnaseid vaateid. Meeskonnatööd ja ühist kirge peab ta edasiviivaks jõuks. Ennast ei peagi ta tootedisaineriks, tema kirg on värvid ja materjalid.

Vivarec Viimistlussalongid: Kopli 3, Tallinn Kastani 42, Tartu

vivarec.ee

Foto: GUBI, Bohemian 72 kollektsioon

SISUSTUSSTIIL.

Vallatud retromeeleolud Paljud sisustustrendid ammutavad inspiratsiooni möödunud kümnenditest ning ikka ja jälle kohtame disainis juba varem nähtud mustreid, vorme ja värvikombinatsioone. Kui mõned aastad tagasi lummasid mööblidisainereid ja sisekujundajaid möödunud sajandi keskpaigale omased tikkjalad, siis 2022. aasta üheks suurimaks sisustustrendiks on 1970ndate taasavastamine – interjööris võib kohata rohkem pehmemaid kurve ning pisut vabamat mängulisust. Sisekujundaja Kristiina Luts jagab nõu, kuidas retrolikke jooni kaasaegsesse interjööri sobitada. TOIMETAS: MARIAN GRAU FOTOD: TOOTJAD

aasaegne retrostiilis kodu ei pea mõjuma tohutult autentselt, pigem on soovitatav kombineerida nostalgilisi elemente tänapäevasematega, et tulemus jääks mõnusalt värske. Kui paljude jaoks seostub retrostiil eelkõige tikkjalgadel mööbliga, siis tänapäeval võib seda julgelt miksida massiivsemate esemetega, näiteks maha toetuva raamaturiiuli ja madalatel jalgadel diivaniga. Retrolik hõng peaks olema selgelt tuntav, ent vältida tasub ajaloomuuseumi stiilis lähenemist, kus kõik on sajaprotsendiliselt autentne. Mõningane eklektika on vägagi teretulnud. Toome välja peamised retrostiilile omased elemendid, mida nostalgilise kodu loomisel kasutada.

Ümarad vormid Retrostiilile on väga iseloomulik ümara kujuga mööbel, näiteks neerukujulised lauad, ümarate nurkadega kummutid, samuti ümara kujuga valgustid. Valgustite valikul tasub inspiratsiooniks kiigata ka kunagist Estoplasti toodangut, mille disain mõjub tänapäeval äärmiselt põnevalt.

Põneva disainiga tugitool Pond on tõeline pilgupüüdja igas interjööris, mõjudes tänu elegantsele vormile ajatult ja stiilselt. Pehme ümara vormiga tool sobib imeliselt nii elutuppa teleri ette kui ka magamistuppa. Snug.ee, 955 € Foto: Broste Copenhagen

Ferruccio Laviani disainitud lauavalgustis Cindy on ühendatud 1970ndate vormikeel ja metalli modernsed toonid. Vepsäläinen, 274 € Foto: Kartell

Futuristlik mööbel 60ndate ja 70ndate kosmosevaimustusest ajendatuna oli ka toonane mööbel sageli futuristliku ja isegi kosmilise joonega. Sputniku satelliidist inspireeritud kerakujulised valgustid, kosmilise disainiga klaasist diivanilauad, voolujoonelised plasttoolid – kõiki neid võib ka tänapäeval kasutada, lisamaks koju efektseid retrolikke aktsente.

Rohkelt puitu Eelmise sajandi keskpaigas olid puidust mööbli kõrval au sees ka erinevad puidust seinapaneelid ja ruumieraldajad. Retrostiili austajatel tasub puitu julgelt kasutada ka vertikaalsetel pindadel (erisuunalise spooniga plaadid, puitribid jms), mis võib mõjuda uskumatult hubaselt.

Seitsmekümnendate rotangivaimustus jõudis meie interjööridesse juba mõni aeg tagasi koos boho ja japandi stiilidega. Miks mitte aga asetada punutud mööbel seekord hoopis retrolikumasse keskkonda? Snug.ee, 419 € Foto: Broste Copenhagen

Legendaarse Taani mööblidisaineri Illum Wikkelsø GUBI jaoks loodud iseäraliku vormiga diivan kannab nime Croissant, viidates armastatud prantsuse saiakesele. Kumerad jooned teevad sellest kauni mööblieseme ja kergelt tahapoole kaarduv raam loob äärmiselt mugava istumiskoha. Nordicdesignhome.ee, al 5675 € Foto: Gubi

Soome ühe kuulsaima mööblimeistri Eero Aarnio loodud tool Pastil väljendab 1960ndate ja 1970ndate rõõmsat disainikeelt. 1967. aastal sündinud tool sobib hästi ilmestama ka kaasaegseid intrjööre ja mõjub omal moel ajatult. Erakordne vormi- ja värvimäng teeb Pastilist iga ruumi pilgupüüdja. Tool on valmistatud klaaskiust ning sobib seega ka aias ja terrassil kasutamiseks. 1968. aastal pälvis tool rahvusvahelise A.I.D. disainiauhinna. Finnishdesignshop.com, 1725 € Foto: Eero Aarnio Originals

Hollandi sisustusbrändi Dutchbone’i kummutike annab ka kõige tagasihoidlikumale ruumile särtsaka värvisüsti. Psühhedeelsetele retromustritele pakuvad tasakaalu naturaalne mangopuit ja elegantsed metalljalad. Muster.ee, 880 €

Taani disainistuudio Space Copenhageni loodud juhtmevaba valgusti on kergesti ümberpaigutatav ja aitab tänu dimmerdamisfunktsioonile luua erilise atmosfääri. Anodeeritud alumiiniumist valmistatud valgusti stabiilset koonusekujulist jalga tasakaalustab pehme vormiga seenekübara taoline lambivari. Nordicdesignhome.ee, 205 €

Foto: Dutchbone

Julged värviaktsendid Retrostiilile on iseloomulik vastandvärvide kombineerimine, näiteks roheline ja oranž, sinine ja kollane ja teinekord isegi need kõik korraga. Oluline on valida omavahel sobivad alatoonid. Näiteks mõjuvad koos hästi samblaroheline ja ooker, meresinine ja sinepikollane.

Foto: &Tradition

Geomeetrilised mustrid N i i n a g u i n g l i s e m a a ko d u s t i i l i puhul domineerivad lillemustrid, on retrostiili puhul võtmesõnaks geomeetrilised mustrid, mida võib leida tapeetidelt, vaipadelt, patjadelt ja isegi kardinatelt.

Geomeetrilisi retromustreid ei pea interjööri lisama tohututes kogustes. Piisab paarist efektsest diivanipadjast, et elamisele juba pisut nostalgilisem ja mängulisem ilme anda. H&M Home, 4,99 € Fotod: H&M

Foto: Ellos

Foto: Graham & Brown

Foto: Pierre Frey. Kangas: Tigris

• KARDINADISAIN • MÕÕTMINE JA STIILIABI • KARDINAKANGAD • KARDINASIINID JA KARDINAPUUD • VOLDIKKARDINAD • RULOOD • ROOMAKARDINAD • OSKUSLIK PAIGALDUS

Veerenni 24, Baltika Kvartal, E korpuse I korrus Tel: + 372 529 9905 | info@texstudio.ee |

texstudio.ee |

Texstudio | www.texstudio.ee

Kümme hetke

vaipade eduloost Vaibal on läbi aegade olnud eri rolle ja tähendusi – muinasjutulisest abimehest või jõukuse sümbolist kuni praktilise sisustuselemendini põrandal või seinal. Pole olnud sajandit ega kümnendit, kus vaibal ei oleks olnud oma rolli. Ja kas võimalus kõndida punasel vaibal pole mitte märk ülimast kuulsusest ja tähtsusest?

TEKST: SILVIA PÄRMANN

anim tänapäevani säilinud vaip leiti 1949. aastal toimunud väljakaevamistel Altai mägedes. Selle suure sküüdi printsi hauast leitud vaiba vanuseks määrati üle 2500 aasta. Kuna vaip on peene mustriga ja detailirohke – 28 ratsanikku hobustel, 24 hirve ja veel hulk muid elemente –, oletatakse selle põhja vaibakunsti vanuseks üle 3000 aasta. Vaiba ajalugu tundub olevat peaaegu sama pikk kui meie kodude lugu. Ehkki käsitöölised tegid vaipu ja nende eelkäijaid igas külas ja linnas, on ajaloolised vaibatööstuse piirkonnad Pärsia (praegune Iraan) Iraak, Kesk-Aasia, Kaukaasia, Türgi, Pakistan, India

(Kashmir), Nepal ning Tiibet. Tänapäeval on Iraan maailma suurim vaibatootja, valmistades üle poole maailma käsitöövaipadest, aastas koovad hinnanguliselt 1,2 miljonit vaibakudujat 5 miljonit ruutmeetrit vaipa. Vaipade eksport on olnud Iraani (Pärsia) majanduse alustala juba sajandeid. Kui idamaised vaibad 17. saj Euroopas tuntuks said, kasutati neid eelkõige praktiliste luksusesemetena, mida vaid kõige rikkamad said endale lubada oma losside kaunistamiseks. Maailma suurim vaip on kootud mõistagi Iraanis ja üllatavalt noor, see valmis Abu Dhabi mošee jaoks

Iraani riik on üritanud luua kvaliteedimärgistuse süsteemi (nagu on Prantsuse veinidel), et eristada Iraani päritolu vaipu teiste, sageli odavamate piirkondade vaipadest – nagu näiteks pildil olevatest Tuneesia vaipadest. Foto: Shutterstock

Johanna Ulfsaki vaibakollektsioon No Fun on juba jõudnud vähemalt ühte disainimuuseumisse.

Vaipade seinale riputamise komme on Eestis vanem kui meie keegi, juba keskaja Tallinna kodudes oli vaip reeglina olemas ja alati seinal, põrandal olid õled. Eri kümnenditel on seintel eelistatud eri stiile, nõukogude ajal said populaarseks Kesk-Aasiast pärit vaibad. Foto: Shutterstock

2007. aastal ning on jalgpalliväljakuga võrreldavas mõõdus. Vaiba kudumisel kasutati ligikaudu 38 tonni puuvilla ja villa. 1200–1300 kudujat Iraani Khorasani provintsist kudusid vaipa üle poolteise aasta Iraani disaineri Ali Khaliqi juhendamisel. Pärsia vaipade kõrval on kõige ikoonilisema staatusega kahtlemata punased vaibad, mis Oscarite ja muude galade eel lahti rullitakse. Nende ajalugu ulatub tagasi vanasse Kreekasse, kus Trooja sõjast saabuva Agamemnoni jalge ees esimene punane vaip lahti rulliti. Punane vaip vilksatab ajaloos veel siin ja seal, kuni 1821. aastal USA president James Monroe saabudes Georgetowni sadamas tema saabumise puhul lahti rulliti. Ehkki kulus veel sada aastat selleni, et Hollywood ja punased vaibad ning kuulsused lahutamatult seotuks saaks. Keskklass sai endale vaipu ja vaipadel kõndimist lubama hakata tegelikult alles möödunud sajandi alguses, kui vaipade tootmine muutus tööstuslikuks. 1950. aastate alguses toodi vaibatööstusesse sünteetilised materjalid (nailon, polüester jms), nüüdseks on üle 90% vaipadest valmistatud sünteetilistest materjalidest. Eesti vaiba 800-aastane ajalugu algab koos eestlaste looga Läti Henriku „Liivimaa kroonikas“, kus sõjasaagina on nimetamisväärseks peetud ka vaipu. Eestimaa keskaegses linnakodus olid vaibad juba reeglina

olemas – aga vaipu riputati seintele, maha raputati õlgi ja heinu. 20. sajandil tekkis Eestis professionaalne tekstiilikunst, muutus vaipade otstarve. 1950. aastate teisest poolest kujunes rüiuvaibast üks eelistatumaid tekstiilitehnikaid ja see oli nii igas teises kunstisaalis kui ka igas teises Eesti kodus seinal. Kandvaks jõuks kujunes legendaarne tekstiilikunstnike tuumik, mille moodustasid Mari Adamson, Leesi Erm, Mall Tomberg ja Ellen Hansen. 1970. aastatest pärineb sari monumentaalseid rüiuvaipu Bruno Tombergilt ning ajakirjades ilmusid isegi kunstnike loodud rüiuvaipade mustrid, mida usinad perenaised oma kodu seintele järgi pusida üritasid. 2011. aastal jõudis Eesti vaibadisain maailma disainikaardile: AS Narma LV 2011. aasta kollektsiooni kuuluv vaibadisain BOG 4053 sai pärjatud maailma ühe mainekama disainiauhinnaga Red Dot. Vaiba disainlahendus sai inspiratsiooni Lääne-Eesti loodusest ja see oli kootud Eestis välja töötatud kudumistehnoloogiat newWeave® kasutades. Kaasaegsete Eesti vaipade seas on disainiikooni potentsiaali kõige tugevamalt Johanna Ulfsaki vaipadel, tema kollektsiooni No Fun vaibad on nimele vastu rääkides mängulised ja värvilised. No Funi loiguvaibad on statement-disainiobjektid, täiesti disainimuuseumite püsikollektsioonide väärilised.

Rüiutehnika, mis praegu suurt tagasitulekut teeb, oli Eesti tekstiilikunstis möödunud sajandi keskpaigas väga oluline ja sel perioodil loodud vaibad näitustel eksponeerimise väärilised ka praegu. Pildil Bruno Tombergi vaip Ramses (Aafrika II) aastast 1976. Foto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

SISUTURUNDUS

Nutikas segistivalik – disaini kõrval läheb kasutajale korda mugavus ja sääst Kui sageli olete kogenud, et ujula või spaa avalikus duširuumis on pesuvesi kord liiga kuum, siis liiga külm ja lõpuks ei voola piisava tugevusega või piisavalt kaua? Dušisegistite puhul on nende toime enda nahal kõige otsesemalt tunda ja seeläbi väljenduvad ka nende tehnilised omadused.

TEKST: IVAR PILV, VANNITOALAHENDUSTE, KÜTTE- JA VEESÜSTEEMIDE PROJEKTIJUHT

äljanägemise järgi kipub segistite valik tavakasutaja jaoks olema üsna tüüpiline lähenemine ning juurde uuritakse ka hinda, aga mitte väga palju rohkem. Hiljem igapäevases kasutuses hakkavad selguma kõik muud omadused, mille peale võinuks mõelda juba enne konkreetse segisti valimist. Veesegisti mõte – olgu see kätepesu, duši, bidee või köögi puhul – on ju tekitada olukord, kus inimene saab mugavalt pesta. Tahame, et elukvaliteet oleks võimalikult kõrgel tasemel ja samal ajal sooviks vältida ebamõistlikke kulutusi. Seega lisaks väljanägemisele on tähtis ka funktsionaalsus, veekulu, heliklass ja garantii.

Dušisegistite puhul on oluline nii veesääst kui ka mugavus. Pole aga kuigi hea lahendus, kui duši alla minnes peab vee saamiseks iga natukese aja tagant nuppu vajutama – sel juhul on suur tähelepanu säästul, aga seda suuresti mugavuse arvel. Valamusegistitel saavutatakse vee kokkuhoid seda õhuga kokku segades ehk aereerimisel. Kõrge kvaliteediklassiga segistitel on säästlikumad aeraatorid juba standard. Väljalasketoru otsas olev sõel pole neil mitte tavaline filter, vaid õhuvõtukanalite, membraanide ja tihenditega seade. Sellest tekib ka nähtav visuaalne lisaefekt, kus veejuga on tänu lisandunud

SISUTURUNDUS

õhumullikestele piimjalt valge ja vahune. Väljavoolav veehulk on tänu sellele oluliselt väiksem, aga meeldivalt pehme ja hästi pesev. Mitmed spaad ja hotellid on pärast veekulude ülemõõtmist soetanudki olemasolevatele paigaldatud segistitele uued aeraatorid ja see on aidanud tuntavalt vähendada veekulu, kaotamata kasutusmugavuses. Suure hulga segistitega hoonetes on tähtis ka nende heliklass. Erinevad segistid võivad tekitada vee avamisel erineval tasemel müra, mis kandub läbi seinte ja võib olla kuuldav naaberruumides. Selle vältimiseks on segistites kasutusel kõrgtehnoloogilised lahendused voolukanalites ja seadeosades, mis vähendavad heli vee voolul läbi segisti. Nii on segistid muutunud järjest tehnoloogilisemaks. Kui varem käis vee temperatuuri reguleerimine põhiliselt lihtsalt ühte vooluhulga ava suurendades ja teist vähendades, siis nüüd on dušisegisti standard juba termostaatsegisti. Korraliku kvaliteediga termoelemendid reageerivad nii kiiresti, et kasutajal jääb vaid nautida soovitud temperatuuriga vett. Muidugi tuleb selline segisti paigaldamisel õigesti seadistada. Pole harvad juhused, kui kohtame avalikes duširuumides kalleid segisteid, mis ei tööta, nagu peaks, või ei anna õiget temperatuuri. Juhtub see siis, kui korralike tootjate segistid jäetakse häälestamata ja hiljem hooldamata. Suure hulga duššide korral võivad veesurved pidevalt kõikuda ning sellisel juhul on sobivam lahendus pressostaadiga ehk surveühtlustajaga segisti, mis suudab hoida soovitud temperatuuri. Eraldi teema on köögisegistid. Need on enamjaolt suurte köögivalmistajate pärusmaa, kuna see valik tehakse köögikomplekti tellimisel. Kui segisti valimine köögis on siiski päevakorral, tasub üle mõelda ka see, mismoodi käib tegutsemine selle ümber, mitte ainult värvi sobivus valamuga. Kuidas näiteks saada vett, kui käed on jahused või mõlemad käed suure poti küljes kinni. Uued lahendused võimaldavad vee avamist juba kerge puute või viipe peale. See on väga mugav, sest enamasti kipub kang segistil ikka „vales kohas“ olema. Kõikide nende omaduste arvestamiseks ongi Onnineni valikus täisportfell sanitaartehnikatooteid ja enamiku projektide vajadust on võimalik laokauba arvel kohe ära täita. Uutest tarnijatest võiks välja tuua Kesk-Euroopa tootja KFA Armatura, kus uued funktsionaalsed lahendused on ühendatud kõrgtasemel disainiga. Ja seda erinevas hinnaklassis – nii soodsamate lahenduste kui ka kõrgklassi kvaliteediga. Nagu eelnevalt mainitud, algab segisti valimine tihtipeale disainist. Oleme KFA Armaturalt lao valikusse võtnud mattmusta viimistlusega ja innovatiivse disainiga Angeliti sarja, mille viimistlus on kroom + valge. Valikus on ka tooteid kõrgete disaininõudmistega projektidele, mille viimaseks uudiseks on kuldse viimistlusega segistisari.

KFA Armatura täiendavateks eelisteks on pidev innovatsioon segistite valmistamisel, energiasäästlik tootmine ja pikk tootegarantii (kuni 10 ja mõnel tootel isegi ka 20 aastat). Kuna põnevaid disainlahendusi lisandub tänapäeva tootjatel igal aastal, võibki nüüd rohkem tähelepanu pöörata ka funktsionaalsusele ja energiakulule. Kui toodete hinnad ei erine just kordades, siis tasub arvestada ka seda, et pisut madalam ostuhind ei pruugi kajastada kogu kulu, mis segisti kasutamisega pikas plaanis kanda tuleb. Väiksem veetarbimine, suurem mugavus ja vastupidavus võivad kiiresti ära tasuda.

Faneco aksessuaarid võimaldavad sisustuse ja funktsionaalsuse kooskõla Lisaks segistitele mõjutab pesukoha kasutusmugavust ka aksessuaaride valik, mille abil kasutaja saab doseerida pesuvahendit, WC-paberit või kuivatada käsi. Faneco pesuruumide aksessuaare on nii plastist kui ka roostevabast terasest ja tema valikus on väga erineva hinnatasemega tooteid. Tähtis on kasutuskoormus ja vahel isegi vandalismikindlus, kui tegu on suure kasutusega avalike ruumidega. Oluline oleks vaadata kogu kasutajale suunatud pesuruumi lahendust tervikuna. Kui ühte lüli planeeritakse käivitada viipamisega, kas siis kogu ahel on läbimõeldult disainitud kontaktivabana?

AS Onninen on tehniliste kaupade hulgimüügiettevõte, mis pakub tootelahendusi elektri-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja külmatehnika valdkonna professionaalidele. Laiaulatuslik tootelahenduste valik on leitav ka meie e-poes www.onninen.ee. Kuulume rahvusvahelisse Kesko Gruppi ehituse ning tehnilise kaubanduse divisjoni. Üle Eesti on meil avatud 8 esindusüksust – Onninen Expressi – ja logistikakeskus Jüris.

TÄIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE: Tel +372 610 5550 E-post: klienditugi@onninen.com

Moodsalt autentne

Franschhoeki toiduhuviliste piirkonnas asuva Wemmershoeki mäe jalamile on üks paar ehitanud oma unistuste kodu: kõigile nõudmistele vastava puhkemaja ja elupaiga saabuvaks pensionipõlveks. Maja, mis peab vastu kõigile neljale aastaajale ning on kombinatsioon kõrgtehnoloogiast ja tagasihoidlikkusest, sobib kasutada nii talvise kui ka suvise pelgupaigana. TEKST: MILA CREWE-BROWN FOTOD: ELSA YOUNG / BUREAUX

elleks, et võtta Lõuna-Aafrika mõistes väikesest pinnast viimast, suurendasid omanikud seda nii palju kui võimalik ja paigutasid selleks kinnistu piirile kaks küüni, mis külgnevad söögialaga. Nüansirikas interjöör ja peen arhitektuur muudavad selle talustiilis puhkusesihtkoha veinipiirkonna südames täiuslikuks paigaks. Hoonete U-kujuline paigutus meenutab Vahemere stiilis kodu ja sellega kasutatakse ära võimalikult palju olemasolevat valgust. Majast avaneb vaade nii sisehoovi ja basseini kui ka mägede, viinamarjaistanduste ja orgude poole. Kui jõuti

Sisse- ja väljapoole liikumine voolab sujuvalt tänu materjalide ja toonide järjepidevusele ning klaasustele, mida saab täielikult eest ära tõmmata. „Me kujundasime sees oleva puidust lauaga kokku sobiva väikse terasest laua, mis võib peamiselt olla väljas, kuid mida saaks vajaduse korral kasutada koos söögitoa lauaga, et seda pikemaks teha,“ lausub Mia.

„Me kasutasime kõikide üleminekute või ukseavade märgistamiseks klompie telliseid,“ ütleb Mia peasissekäigu kohta. Siin tervitab külalisi jämedalt tahutud ja tsemendiga mörditud telliskiviseina taustal olev Studio 19 botaaniline väljatrükk.

Sissepääsu juures olev garderoob on väike, aga mahutab väga palju. Terratsost valamutasapind sai oma täpilise välimuse tänu ehituse käigus kohapealt korjatud ja siis purustatud valgetele jõekividele ning need on pühendatud viinamarjaistanduses ringi rändavatele täpilistele pärlkanadele. Hertexi agaavitooni rootapeet on ühendatud pööratava peegli ja lambiga.

toolid firmalt PORADA

Tähepoiss OÜ | Aadress: Tartu mnt 33, Tallinn | E–R 11–19, L 11–15 Telefon: 6 419 044 | E-post: info@aegruumsisustus.ee www.aegruumsisustus.ee | aegruumsisustus.ee

Kahepoolne kamin eraldab söögitoa ja telekavaatamise toa. Pere koguneb tihti sööma James Mudge’i Harrise laua taha, mille juurde on sobitatud üleni nahast polsterdusega Smithi toolid. Taustal ripub kaks Lucy de Moyencourti kunstiteost. Seintele toob sügavust juurde eritellimusel tehtud segu Earthcote’i rohelisest ja mustast värvist. Söögilaua kohal olevad rippvalgustid pärinevad Loft Livingust.

ruumide kujundamiseni, valis paar endale appi Studio 19 just nende ajatu disaini ja autentsete materjalide pooldamise pärast. „See maja on puhtast armastusest sündinud projekt, mis valmis kirgliku tehnoloogiasõltlase ja tema naise koostöös. Nad tahavad lihtsalt, et asjad ilusad välja näeksid,“ ütleb sisekujundaja ja Johannesburgis asuva Studio 19 asutaja Mia Widlake muiates. Olgugi et projekti planeerimise ajal tuli tihti vaielda, oli selle tulemuseks ruum, mida iseloomustavad nii kaine mõistus kui ka ilu. Tänu nutikatele lahendustele ja elegantsele funktsionaalsusele on loodud ruum, mida on väga meeldiv vaadata. „Kui jõudis kätte aeg, mil mina ja mu mees pidime mõtlema oma tulevasele pensionipõlvele, oli minu soov see, et otsiksime kodu, mis oleks ilusas keskkonnas mägede, viinamarjaistanduste ja põllumaade lähedal ning mida saaksime jagada oma täiskasvanud laste ja laiema pereringiga,“ selgitab perenaine. Tema ja paljude suve pikendada soovijate või turistide jaoks on Lääne-Kapimaa sisemaa pool asuv Franschhoek sihtkohtade seas püha graal.

Linnamelust eemal asuv Franschhoek (nn Prantsuse nurgake) on ajalooline küla, mida peetakse elunautlejate pealinnaks, kuna seal asuvad piirkonna parimad restoranid, kokad ja veinivalmistajad. Tegemist on külaga, kus aeg kulgeb omasoodu. See on ka populaarne reisisihtkoht, kust avanevad vaated põllumaadele, viinamarjaistandustele, mäetippudele ja kaitsealadele. Nende õnneks tuli asukohaga kaasa hulk juba täiskasvanud puid. Üks neist oli suur tamm, millest saadi inspiratsiooni kodu nime valikuks – Singlewood House. Puu oli liiga suur, et see ümber istutada, ja nii on see praegu omanike sissesõiduteel, et valvurina saabuvaid külalisi tervitada.

Elutoas domineerivad tänu naha, puidu ja telliskivi kombinatsiooni kasutamisele rahustavad neutraalsed toonid. Sügavad Paneli diivanid ja toolid on loodud muretuks lõõgastumiseks, kaasa aitasid ka udusulgedega täidetud padjakesed ning mõned taaskasutatud viljakotid ettevõtetelt Kooperasie Stories ja Evolution Product. Ruumi seob tervikuks Hertexi karvane vaip.

„Me otsustasime kasutada hollandi koloniaalarhitektuuri (ingl k Cape Dutch vernacular) stiili tõlgendust ülimoodsast talust,“ selgitab omanik. Kompaktse nelja magamistoaga maja suurus on koos garaažidega umbes 330 ruutmeetrit, kuid seitsme meetri kõrgused laed ja avarad aknad, kust saab vaadata pidevas muutumises olevat valgust ning aastaaegu, jätavad sellest veelgi ruumikama mulje. „Omanikel oli majast väga selge visoon, mis väljendub ka värvivalikus,“ ütleb Mia. Nende ettekujutuse järgi pidi ruum olema eeskujulik ja organiseeritud, kuid tekstuursete pindadega – musterkodu, kuhu kokku tulla või soovi korral peitu pugeda ning kuhu edvistavad asjad ei sobi. Seega otsustas Mia kasutada materjale, mis on nii romantilised kui ka vastupidavad. Alahinnatud väljendusstiilile annavad tooni põrandale paigaldatud ja looduskividega sarnaselt laotud suured lihvitud graniitplaadid, nahkkattega graniidist tööpinnad ja terrakotast klombitud tellised. Väikesed tellised valmistati kohalikus tellisetehases ja annavad põrandatele käsitsi tahutud välimuse. Need pärinevad ajast, kui Kaplinn oli Hollandi võimu all, ja neid kasutati merereiside ajal ballastina.

MÖÖBEL. SISUSTUSKAUBAD. VALGUSTID. KUNST. OO TA M E T E I D A A D R E S S I L K A L A R A N N A 1 5 / 1 7 , TA L L I N N E - P OO D : W W W. P E R E N N E . E E

Värvivaliku hulka kuulusid sünged toonid ja sellised värvid, mille kihtidest kumavad läbi muud toonid, mis on nii rahustavad kui ka lohutavad. Värvipalett, mis koosneb piimvalgest, külmast hallikasrohelisest ja söekarva toonist, on kooskõlas ümbritsevate mägede ja viinamarjaistandustega. Iga tooni kohandati nii kaua, kuni saavutati õige värvinüanss: enamasti otsiti originaalvärvist veidi kergemat ja õrnemat versiooni. „Nad ei tahtnud ka tarbetuid dekoratsioone, mistõttu otsustasime põrandaliiste ja karniise mitte kasutada ning jätsime väikese osa seina ja lae ühenduskohast värvimata, et tekitada varjutaoline efekt,“ räägib Mia ruumist, mis on pigem maskuliinne. Eritellimusel on kujundatud kõik teravate joontega kapid, mis on valmistatud tammepuust ja kaetud graniidi või terratsoga. Teravaid vorme tasakaalustavad ja pehmendavad sellised looduslikud materjalid nagu puit, käsitsi valmistatud plaadid ning mörditud telliskivid. Maja perenaine peab und väga tähtsaks ja otsib seetõttu alati tulihingeliselt parimat voodipesu, et ka uni oleks parim. See tähendab, et kodus on kasutusel suure kiuloendiga Egiptuse puuvillast voodipesu ja naturaalsest materjalist madratsid Šveitsi ettevõttest Sleepwell. Mainimata ei saa jätta ka kodu tehnilist meisterlikkust: seal on kasutatud ennenägematuid lahendusi, mille tulemuseks on üldine heaolu, kasutusmugavus ja nutikus, mis kokkuvõttes teevad kodu vägagi funktsionaalseks. Kui aknad on suletud, muudavad kogu majas kasutatud topeltklaasid maja seestpoolt justkui vaikseks kookoniks, kus saab temperatuuri ideaalseks reguleerida. Kui siia lisada päikeseküttel toimivad veeboilerid, põrandaküte, päikeseelekter, soojusisolatsioon põrandates, seintes ja laes ning kaks puuküttega ahju, siis ongi olemas kodu, mis töötab nagu hästi õlitatud masin. „Me teeme nüüd kodu üle nalja ja oleme sellele pannud hüüdnime Suur Kuldne Mull, sest samal ajal kui väljas möllab talve-

Kuna polnud uksi, mille taha asju peita, tahtsid omanikud, et avatud planeeringuga köök sobiks koos ülejäänud majaga, ja peitsid selleks kõik seadmed eraldi nõudepesuruumi ning teisele poole köögisaart. Alles jäi voolujooneline elust pakatav ruum, mis on kooskõlas kodu üldise tooniga ning kus on tunda, et söögi valmistamist ja toidu nautimist hoitakse au sees. Messingiga kaetud terasest ümbrise ja neetidest detailidega pliidikubu on selle köögi pilgupüüdja. Puidust toolid on pärit Lõuna-Aafrika tootjalt Houtlander.

Tütre toas on juhtmotiiviks maskuliinsus: selleks kasutati voodipeatsis tumedaid toone ja nahka. Retrohõnguline Itaalia tugitool, mis leiti Gumtree veebisaidilt, sai uue katteplaadi ja võeti kasutusele kontoritoolina. Voodil oleval padjad on valmistanud LõunaAafrika tekstiilikunstnik Isobel Sippel ja messingist seinalambid on Studio 19-st.

Suure magamistoa summutatud värviskeemile annavad lõbusust juurde leopardimustrilised padjad (klassika) ja hollandi koloniaalarhitektuuri stiilis voodipeats, millele on käsitsi õmmeldud Ghanast inspireeritud detailid.

Kaks armastatud Joshua Milesi siiditrükki, mis ripuvad nüüd laste magamistoas voodi kohal seinal, olid inspiratsiooniks samas toas kasutatavate värvitoonide valikul. Hertexi kootud tapeet toob ruumi kerge tekstuuri; vana kohvri peal on aga Weylandtsi lamp. Voodil oleval padjad on samuti pärit Weylandtsist. Mia kujundas puidust privaatsust pakkuva vaheseina, millega saab eraldada kõrvuti oleva magamistoa ja telekavaatamise toa.

Studio 19 valamud ja Meir Blacki tumedad vannitoadetailid sobivad hästi suure vannitoa tujuka värvipaleti juurde. „Omanikud otsustasid siin kasutada talveaiale omast lähenemisviisi, et valgust ja vaateid võimalikult hästi ära kasutada,“ põhjendab Mia tohutu klaasist fassaadi valikut, kust avaneb vaade aiale.

Vannitubade kerge, heleda ja õhulise meeleolu saavutamiseks kasutas Mia suuri graniidist põrandaplaate ja kitsaid valgeid seinaplaate, mis oleks justkui käsitsi valmistatud. Siin on koos eritellimusel tehtud valamukappide ja peeglitega kasutatud Studio 19 valgusteid, valamuid ning Mia Blacki sortimendi vannitoadetaile. Riputatud puidust uks sobib kokku küüniga sarnaneva väljanägemisega.

Vannituppa viiv vaba ruum on nutikalt ära kasutatud – sinna on paigutatud panipaigad. Siin on nahkkattega graniittasapinnal Rui Alvesi pliiatsiga tehtud visand.

Vannitoavalgusti on Weylandtsist.

torm, on siin sees nii mõnus, et tekibki tunne, justkui oleksid ereda sooja mulli sees,“ naljatab peremees. Oma juba suureks kasvanud, kuid siiski vahel külas käivate laste tubades on samuti kasutatud kerget juhtmotiivi. Üks tuba on naiselikum ja teine – väikeses lisahoones asuv tuba – tumedama värvipaleti tõttu maskuliinsem. Klientide jaoks oli ülioluline kasutada ka kohalikku loomingut. „Meie pere on suur kaunite kunstide austaja ja oleme siit avastanud lõputult palju noori andekaid Lõuna-Aafrika disainereid ning kunstnikke. Meie unistus oli seda talentide rohkust nii omaenda kui ka paljude Franschhoeki reisivate välismaalaste rõõmuks ära kasutada ja esile tuua,“ seletab mees. Tulemuseks on Singlewood täis selliste kohalike tootjate nagu Mungo, Isobel Sippel, Houtlander, Amanda du Plessis, Studio 19, James Mudge, Rui Alves ja kunstniku Lucie de Moyencourt asju. Suur osa mööblist valmis eritellimusel. Kirglike toidunautlejate jaoks on paremat kohta keeruline leida. Kui pere parasjagu mööda teed linna suurepäraste restoranide poole ei jaluta, et sealseid toite proovida, on nad koos einestamas oma avatud planeeringuga köögis. „Meile meeldib jalutades õhtusöögile minna. Siin piirkonnas valitseb üldine rahu – isegi pärlkana pered, kes hämaras viinamarjaistandustes lärmi löövad, ei riku seda,“ ütlevad koduomanikud rahulolevalt.

Tähelepanekuid

linnahaljastusest Kaasaegsed haljasalad on linnas justkui vabaõhukunstisaalid, kus saab imetleda taimekoosluste mõjusaid värvi- ja vormimänge.

TEKST: MAARJA GUSTAVSON, MAASTIKUARHITEKT FOTOD: TÕNU TUNNEL

ohealadel on võime parandada nii füüsilist kui ka vaimset keskkonda meie ümber. Praktilises plaanis peaks linnahaljastus leevendama negatiivseid keskkonnatingimusi ning pakkuma varju sademete, müra, saaste, külma, kuuma ja tuulte eest. Esteetilises mõttes ootame, et haljastus oleks meeldiv, kutsuv, rahustav, inspireeriv ning vaheldust ja silmailu pakkuv. Ha l j a s t u s e i p ea k s d o m i n ee r i m a , vaid tekitama linna igapäevaelule meeldiva fooni. Hästi toimiv haljastus toetab, ühendab ja seob ümbritseva keskkonna ning arhitektuuri tervikuks kokku.

Looduse ihalus Üldiselt linnas metsikut loodust ei kohta, küll aga igatsevad inimesed selle järele järjest enam. Seetõttu proovitakse leida erinevaid viise ja võimalusi, et tuua linnaruumi kontrollitud keskkonda mingigi annus džunglimeeleolu. Keskkonnasäästlikkus ja ökoloogiline mõtteviis on viinud meid sinna, et hinnas on mitmekesised ja looduslähedased lahendused. Üha rohkem püütakse linna haljasalasid kujundada loomulikuna, nii nagu need oleksid isetekkelised. Palju inspiratsiooni pakuvad looduslikud (metsa)kooslused. Et saavutada nii inimesele kui ka teistele elusorganismidele meelepärane keskkond, mängitakse erinevate taimerinnetega – alates pinnakattetaimedest, püsikutest ja kõrrelistest kuni kõrgete põõsaste-puudeni välja.

Massiga pilku püüdma Linnaruumis liiklejal on enamasti kindel siht ja liikumiskiirusedki suuremad kui muidu. Üldiselt ei jõua mööduja taimemaailma süveneda ega seda nautima jääda. Seega peaks linnahaljastus olema selline, mis linnamelu keskel silma haaraks ja mõjule pääseks. Et maksimaalselt pilku püüda, luuakse peenardesse mastaapseid värvi- ja vormimänge. Palju kasutatakse massistutusi, kus erinevaid taimi on vähe, kuid ühte liiki taimi on korraga palju. Nagu ikka, on taimevaliku lähtekohaks sobivus üldise kont-

septsiooni ja disainiga ning muidugi kasvukoha tingimustega. Kriitiliselt tähtis on valgustingimuste, mullastiku ja kliimaga arvestamine. Linnatingimustes kasvavad taimed peavad lisaks olema vastupidavad, taluma õhusaastet, soola ja lumeraskust. Lisaks nähtavale osale tuleb taimede juures alati silmas pidada ka nende juurestikku. Pinnase hulk ja kvaliteet juurte ümber mõjutab taimede elutegevust ja -jõudu suurel määral. Rusikareegli järgi on juurekava vähemalt sama lai kui puuvõra. Kuna linnaruumi kasutatakse aasta ringi, siis peaks ka sealne haljastus olema dekoratiivne läbi erinevate aastaaegade. Naljaga pooleks võib öelda, et ideaalsel taimel puhkevad juba varakevadel toreda välimusega pungad, lehed on põneva kuju või värviga, õitsemine on pikk ning hunnitu, õied lõhnavad meeldivalt, pärast õitsemist tulevad viljad (muidugi võiks need olla söödavad), lehtede sügisvärv on kirgas ja nii viljad kui ka lehed püsivad võimalikult kaua puul ning talvel köidab pilku huvitav koorevärv ja võrakuju.

Maa-alune alternatiivne maailm Linnahaljastuse kavandamise juures tuleb arvestada tuhande pisiasjaga. Erinevate keskkonnategurite, vaadete, teedevõrgustike, hooldusvajaduse, vastupidavuse, vandaalikindluse jmt kõrval tuleb arvestada ka maa all kulgevate tehnovõrkudega. Need suunavad oma nähtamatute hoobadega linnahaljastuse asukohta ja võimalikkust ootamatult palju. Ja ehkki tegelik elu käib maa peal, siis paradoksaalsel kombel tõmmatakse niite tihti hoopis pinna all. Nii ei ole kahjuks harvad olukorrad, kus loogilises kohas asuvat või kuhugi imehästi sobivat puudegruppi ei saa kavandada ainult seetõttu, et maa-alune on trasse täis ja taimedele vajalik kasvuruum ei ole tagatud.

Muruga või muruta Muru hooldamine on lihtsale ja odavale rajamisele vastukaaluks pidev, töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Seetõttu otsitakse murualadele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Kui vähegi võimalik, siis kavandatakse muru asemele pinnakattetaimi, niidukooslusi või lihtsalt harvemini niidetavaid rohumaid. Isegi ristiku lisamine muruseemnesegule muudab selle n-ö tavalisest murust looduslähedasemaks ning liigi- ja õierikkamaks koosluseks. Igal juhul on nii detaile kui ka üldpilti puudutavate lahenduste juures näha püüdu selle poole, et linna rohealad sobiksid paljudele erinevatele elusolenditele ja -organismidele.

P A O N v ä l i t o o l i d / L EA F v ä l i l a u d T utvu laia välimööbli valikuga EL KE M ö ö b l i s i s u s t u s s a l o ngi s j a e- p o es . P a l j u d t o o t ed l a o s ei s u s!

KINDEL VALIK AASTATEKS MÖÖBEL / VALGUSTID / AKSESSUAARID Si sustussal ong j a proje ktimü ü k : Järv e T o rn id , Järv e 2 , T allin n / + 3 7 2 6 6 1 7 3 2 0 tal l in n @e lk e mo o b e l.e e / www.e lk e mo o b e l.e e

String.

Oma aja vajadustest sündinud ajatu riiul Rootsi tuntud sisustusbrändide ja IKEA vahele on lihtne võrdusmärki tõmmata, ent tegelikuks sealt pärit mööblidisaini ikooniks võib kõhklemata nimetada Stringi. See riiulisüsteem on püsinud populaarsena ja värskena juba peaaegu 80 aastat. TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: STRING FURNITURE

Nils ja Kajsa Strinning

õige algupärasema Stringi riiulisüsteemi autor on rootsi arhitekt ja disainer Nils Strinning (1917–2006) koos disainerist abikaasa Kajsa Strinninguga, kellele andis esimese riiuli tootmiseks tõuke 1949. aastal Bonnieri kirjastuse riiulikonkurss. Nils Strinningust kasvas seejärel üks juhtivaid möödunud sajandi keskpaiga disainereid, kes rajas vundamendi sellele, mida me praegu kutsume Skandinaavia disainiks. Probleem, et ei noored ega täiskasvanud loe raamatuid, on igivana ja nii süüdlasi kui ka lahendusi on erinevatel ajastutel otsitud erinevatest kohtadest. 1949. aastal tundus peamise põhjusena see, et raamatuid pole kusagil hoida. Bonnierile kuuluv raamatukogu sai ühe uuringu tulemusena teada, et enamikus Rootsi kodudes polegi raamaturiiulit! Seepeale otsustas kirjastus, et kui ärgitada rootslasi rohkem raamatuid ostma, peaks neil olema ka üks korralik riiul kõigi raamatute hoidmiseks. Kirjastus korraldas konkursi eesmärgiga leida praktiline, taskukohane ja kergesti kokkupandav raamaturiiul. Ülekaalukalt võitis Nils Strinning, kelle idee osutus parimaks 192 saadetud kavandi seast. Bonnieri kirjastuse konkursi esikoht ei jäänud riiulile ainsaks

tunnustuseks, seda saatis kiire rahvusvaheline edu ja muu hulgas noppis Strinning riiulisüsteemi eest ka Milano disainitriennaali kuldmedali. Mõned asjad, mis on mõeldud lahendama üht ajastu probleemi – või vähemalt tolle aja inimeste meelest nende ajastu probleemi – osutuvad vajalikuks igal kümnendil ja sobituvad disainikeelelt igasse sajandisse. Sellest tunnebki disainiikooni ära. Kolmteist aastat pärast võitu oli selge, et huvi Stringi vastu ei rauge ja 1952. aastal asutasid Strinningud firma String Design AB, mis riiulisüsteemi praeguseni toodab. 1950. ja 60. aastad olid Stringile tõeline edulugu, riiul jõudis peeaegu igasse Rootsi kodusse, aga mitte ainult – see oli müüduim mööbliese Saksamaal; see jõudis isegi kaugele ookeani taha, kus Stringi riiulisüsteemiga sisustati näiteks ÜRO peakorter New Yorgis. 1979. aastal, vaid 30 aastat pärast oma sündi, jõuab String Rootsi Rahvusmuuseumi püsikollektsiooni. Tegelikult on osake suurt disainiklassikut Stringi peaaegu igas kodus, ka Eesti kodus. Nimelt jõudis Nils Strinning enne Stringini jõudmist, olles veel kuningliku tehnoloogiainstituudi tudeng, leiutada ja kasutusele võtta plastkihiga kaetud terasest traatkorvid, mis teeb temast garderoobide korvsüsteemide esiisa. Ehkki tol hetkel tõukas noort disainerit tegelikult tagant praktiline vajadus luua endale koju ideaalne nõudekuivatusrest – Rootsis populaarsed

Rohked võimalused lisada aksessuaare muudavad Stringi sobivaks ka kaasaegsesse kööki.

puidust restid hakkasid mõne aja möödudes niiskuse tõttu haisema, metallist restid roostetama. Kuuldes riiulikonkursist, otsustasid nad abikaasaga traatkorvi lahendusega edasi töötada. String on selle märkimisväärne edasiarendus. Ökonoomne, tagasihoidlik ja ajatu disain on põhjused, miks String köidab tähelepanu ka praegu. String pakub lõputut mänguruumi, see sobib suurepäraselt nii suurele kui ka väikesele seinale ja igasse ruumi: elutuppa, kööki, vannituppa, lastetuppa, kabinetti. Stringi suurimaks võluks on geniaalne kombineerimisvõimalus. String-riiuleid on erinevaid, kuid põhimõte on kõigil sama – funktsionaalsus peab käima käsikäes esteetikaga ja suurt tähelepanu on pööratud proportsioonidele ning detailidele. Tulemuseks on ajatu kombinatsioon – ühtaegu klassikaline ja kaasaegne, rafineeritud

String Pocket oli viimane Nils Strinningu loodud täiendus Stringi riiuliperekonda ja sai kohe müügihitiks.

Tänu kirjutuslauamoodulile sobib String ka kodukontorisse ja lastetuppa.

„redel“, mis ronib mööda seina üles. Seda on lihtne transportida, paigaldada ja vajadusel uuesti maha võtta. Aastakümnete jooksul on algupärane String peaaegu samal kujul säilinud. Praegu müüdavatele riiulitele on lisandunud mõned täiendavad moodulid ja aksessuaarid (sh konksud, taskud jms), laienenud on värvi- ja materjalivalik. Nils Strinning panustas Stringi disaini oma viimaste eluaastateni. Vahepealsete vaiksemate aastakümnete järel tegi String suure tagasituleku aastal 2004. Nils Strinning oli disainerina siis sama geniaalne kui aastal 1939. Kaks aastat enne oma surma lõi ta uue kompaktse riiuli String Pocket, mis on Stringi miniatuurne koopia ja mõeldud väiksemaformaadiliste asjade hoidmiseks. See sai kohe suureks müügihitiks ja on üks populaarsemaid Stringi tooteid ka nüüd.

String tuli 2019. aastal esimest korda välja õue mõeldud riiuliga.

Stringi moodulitest saab ehitada just sellise suurusega riiuli nagu tarvis.

SISUTURUNDUS

Foto: Virge Viertek

Foto: erakogu

MÜRA, KAJAV RUUM JA LIIGNE VALGUS –

kolm märksõna, mis on kardinate valimisel põhiteguriteks Tänapäeva üha linnastuvas keskkonnas elades puutume paratamatult kokku nii müra, liigse päikesevalguse kui ka ööpäev läbi säravate tänavavalgustuslampidega, seetõttu on viimasel ajal ka meie klientide põhimärksõnad kardinate otsimisel nii pimendav kui ka helisummutav – hea uni on ju nii kogu meie meeleolu kui ka hea tervise alus.

i m e n d avat e k a rd i n at e g a p uu t u m e igapäevaselt kokku nii eraklientide kui ka suurprojektidega tegeledes. Näiteks valmisid 2021. aastal kaks suurprojekti – Tallink City Hotell ja Nordic Hotel Forum, kuhu koostöös sisekujundajatega valisime just 100% pimendavad kardinad. Kardinad annavad toa välimusele viimase lihvi, kuid seejuures omavad ka lisaväärtust. Kes meist ei sooviks puhkama minnes, et uni oleks hea ja nii valgus kui ka müra meid ei häiriks.

Kui veel mõned aastad tagasi olid pimendavad kardinad võrdlemisi jäigad oma pimendava katte tõttu, siis tehnoloogia areneb ka kangatootmise maailmas ja meie valikusse on lisandunud esimesed 100% pimendavad kangad, mis on ilma valge pimendava katteta. Seeläbi nüüd ka pimendav kangas pehme ja hästi kukkuv – ehk just ideaalne kangas ka erakliendile. Alternatiiv pimendavale kangale on ka poolpimendav kangas, millele on küll keeleliselt oluliselt väiksem väärtus antud, kuid see ei tähenda, et kangas oleks poole kehvema funktsiooniga – tegelikult on pimendava ja poolpimendava kanga pimendusprotsendi vahe sõltuvalt kangast vaid 2–5%, millel kodustes tingimustes pole suurt vahet. Koju ongi poolpimendavad kangad paremad, sest nende valik on palju suurem ja sageli lisanduvad ka helisummutavad omadused.

SISUTURUNDUS

Foto: erakogu

Kui nüüd rääkida mürast, siis tihtilugu kliendid arvavad, et kanga akustika klass näitab seda, palju kangas väljast tulevat müra summutab. Akustilisi kangaid otsima minnes tuleks endale kõigepealt teadvustada, millist probleemi lahendama asutakse. Üks kõige suuremaid vigu, mida akustikaga tegeledes tehakse, on see, et ei tehta vahet heli neeldumisel ja heli isoleerimisel. Kui praegune trend ehituses on võimalikult kõrged laed ning suur ja avar ruum, siis need ruumid kipuvad olema sellised, kus kajab ja kus iga väiksem heli muutub segavaks lärmiks. Sellised ruumid vajavad heli neelavaid materjale. Helineelduvusteguri alusel liigitatakse helisummutavad kangad erinevatesse akustilistesse klassidesse A–E. Ehk – mida suurem ja kajavam ruum, seda kõrgema klassiga ja suuremas koguses kangast on vaja kasutada – kodustesse tingimustesse sobib ideaalselt ka Bja C-klassi kangas, kuid üks ja sama materjal võib liikuda ühest heli-

neelduvusklassist teise olenevalt sellest, kui suure koefitsiendi ehk lainetusega kardinat kasutatakse. Mida väiksem lainetus, seda vähem see kangas töötab helisummutava materjalina. Teise variandina soovitakse takistada heli liikumist ühelt alalt teise. Ehk kui rääkida nüüd aspektist, kus on vaja takistada läbi akna kostvat müra, siis selleks on kindlasti tulemuslikumad paksemad kangad ja tegelikult tuleks parema tulemuse saavutamiseks kasutada sageli mitut kihti korraga. Sealjuures on oluline, et need kihid ei oleks tihedalt üksteise vastas. Sageli annab soovitud tulemuse hoopis see, kui kaks kardinat on üksteisest umbes 10 cm kaugusel Kardinasalongist Aastakäik leiab palju pimendavaid kangaid, heli neelavaid kangaid, aga ka paksemaid kangaid, millega müra summutada. Helineelava materjalina saame sealjuures välja pakkuda isegi õhukesi läbipaistvaid kangaid.

Uudisnopped Elegantne Ikoonlise disainiga küünlajalad on valminud Werner Stoffi ja Hans Nageli koostöö sümbioosist ning esmakordselt nägid need ilmavalgust juba 60ndatel. Stoff Nageli küünlahoidjate disain annab lõputuid võimalusi kombineerida ja virnastada neid kordumatuteks kujunditeks. Väärtuslik klassika, mis on kauniks täienduseks iga disainisõbra kodusse. Uudisena on sellest hooajast saadaval musta kroomi viimistlusega küünlahoidjad, mis on oma välimuselt eriti šikid ja pilkupüüdvad. Saadaval snug.ee.

Kosutav Atelieris saab proovida J. Marshalli madratsi mudelit No. 1. Sisaldab tuhandet taskuga vedru, toetab kogu keha ja reageerib igale liigutusele. See on käsitsi täidetud sügavate villa- ja puuvillakihtidega, et pakkuda nii täielikku mugavust kui ka hingavust. Siit algabki õige uni ja ergonoomiline magamine. Atelier Sisustussalong asub Tallinnas Noblessneris aadressil Staapli 10, vaata ka atelier.ee.

Disainiklassika 1965. aastal Vico Magistretti disainitud Artemide Eclisse valgusti võitis 1967. aastal Compasso d’Oro auhinna ja sai Itaalia disaini saadikuks kogu maailmas. Selle disainiklassiku kontseptsiooni alus seisneb funktsionaalsuses reguleerida valguse intensiivsust pöörleva sisemise varju abil, mis peidab valgusallika, võimaldades kas otsest või hajutatud valgust. Eclisse on lauavalgusti, mida tegelikult saab ka seinale kinnitada. Värvitud metallkorpus on seni olnud saadaval valge, punase, oranži või kollasena, nüüd on saadaval ka uuenduslikust materjalist PVD-versioon, mis on olemas musta, messingu, vase või kroomi viimistlusega. Eclisse on osa kõige olulisemate disainimuuseumide alalisest kollektsioonist, sealhulgas New Yorgi MoMA-s ja Milano Triennaali disainimuuseumis. Artemide valgusteid müüb Eestis Laterna Magica valgustussalong. Vaata laterna.ee.

Rexa Designi valamu O_O üllatab oma vormidega. Kaks erineva proportsiooniga silindrit on ühendatud täiuslikus tasakaalus nii füüsilises kui ka visuaalses mõttes. Bartoli Designi kujundatud valamut saab tellida Coriani kolmes värvitoonis ja naturaalsest Marquina või Carrara marmorist. Tehnoloogilise uuendusena on marmori pind kaetud spetsiaalse töötlusega, mis kaitseb rasva, värvainete ja hapetega kahjustumise eest ning säilitab kivi loomulikult kauni välimuse. Tooteperekonda kuulub ka seinale kinnitatav versioon. Võimalustega saab tutvuda Vivarec Viimistlussalongides Tallinnas ja Tartus. Vaata vivarec.ee.

Sume Pehme tekstiilpolsterduse alt paistab Kaissule omane peen ja sale vorm. Kergelt retrohõnguline, diskreetselt luksuslik. „Meie kollektsioonis on seni olnud vaid minimalistlikud puidust raamvoodid. Uue mudeliga soovime pakkuda midagi teistsugust neile, kellele Kaissu disainikeel ja bränd on sümpaatsed, kuid kes igatsevad meie senisest valikust veidi enam pehmust interjööri,“ sõnab Kaissu disainer Helen Leetsar. Uus voodi valmib tellija eelistuste järgi. Valida saab voodi mõõtu, jalutsi ja peatsi kõrgust, kattetekstiili ning jalgade materjali ja värvi. Lisainfo ja eeltellimused kaissupood.ee.

Luksuslik Xonyxi kivimassist Marin 170! Balteco Xonyxi kivimassist vannide ja muude Xonyxi toodete valmistamisel kasutatakse unikaalsete omadustega tugevat materjali. Uudsel tehnoloogial valmistatav kivimass ühendab endas looduslike mineraalide tugevuse ning vaikude ja akrüülühendite erilised omadused, luues monoliitse dekoorpinnata kivimassist materjali, millel on eriti tugev välispind. Polümeriseerunud tehiskivi on struktuurselt väga tugev materjal, samas selle pind on delikaatselt siidine ja soe. Satiinviimistlus tagab madala läikega mati kumaga pinna, millel on väga head puhastusomadused. Uudista balteco.ee.

Pilkupüüdev Taani brändi Nordali humoristlike AVAJI vaaside sarja parim pala, mis on inspireeritud naise ilust ja loodud austama naiste sugu ning selle erinevaid kujusid ja vorme. Keraamiline vaas on elegantse valge mati pinnaga. Vaata valhallaliving.com.

Mänguline

Foto: Niklas Jessen & Julia Muelling

Lübeckis tegutsev bränd Schneid Studio lähtub oma kollektsioonide kavandamisel jätkusuutlikust mõtteviisist, luues looduslikest materjalidest läbimõeldud ja ajatu veetlusega tooteid. Nende hitt-toodete hulka kuuluv mänguline valgustiseeria Junit on saanud inspiratsiooni Bauhausi liikumisest. Valgusti koosneb geomeetrilistest elementidest, mida omavahel vabalt kombineerides saab luua endale meelepärase lahenduse. Valikus nii kirev värvipalett kui ka elegantne pähklipuu. Intera kodusalong, Poordi 3, Tallinn, intera.ee.

Šikk! 101 COPENHAGEN tuli välja uute keraamikatoodetega, mille disain ja olemus on pigem skulptuurne ning artistlik. Edasimüüjad Eestis: Nordic Design Home, Laterna Magica, Interstudio, Artrovert.

Äge! See Seletti keraamilisest portselanist valgusti WITH ME on ese, mis naelutab pilgu esimesel hetkel. Oma kätega saame puudutada, naudingut pakkuda, mängida, luua, joonistada ja sügavalt väljendada seda, kes me oleme. Need kaks kätt esindavad puhta armastuse solidaarsust, valgust, mis tuleb välja, kui oleme koos. Disain: Marcantonio. Saadaval vepsalainen.com.

Jätkusuutlikud

ÖKOMAJAD maailma eri paigust

Arhitektuur ja elamuehitus liiguvad üha kindlamal kursil rohelisema mõtteviisi suunas. Tulevikukodud toodavad ise elektrit, on väikese energiatarbimisega ja ehitusmaterjalidki on valitud võimalikult keskkonnasõbralikud. Vaatame lähemalt nelja energiaäästlikku ja loodust säästval moel loodud maja, kus on hea disaini kõrval suur rõhk ka jätkusuutlikul ideoloogial. TEKST: MARIAN GRAU

Bioloogiline maja Taanis Taani arhitektuuribüroo Een til Een loodud ühepereelamut peetakse maailma üheks esimeseks täielikult ökoloogiliseks majaks. Hoone valmis Taani keskkonnaministeeriumi tellimusel pilootprojektina ja projekti eesmärk oli välja töötada kaasaegne eluasemekontseptsioon, mis on inspireeritud C2C (Cradle to Cradle – eesti k „hällist hällini“) filosoofiast. Lühidalt tähendab C2C mudel, et tooteid arenFoto: Edin Bosnjak / Een til Een

datakse viisil, et need oleksid 100% ümbertöödeldavad tööstuslikeks või bioloogilisteks algosadeks, vähendades energiakulu ja uute toormaterjalide kasutuselevõttu ning kasutades ressursina jäätmeid, pakkudes seeläbi lahendust kliimaprobleemile ja ülemaailmsele eluasemekriisile. Bioloogiline maja on ehitatud peamiselt põllumajanduslikest kõrvalsaadustest, näidates suunda, kuidas kohalikke jäätmeres-

Foto: Edin Bosnjak / Een til Een

Foto: Een til Een

sursse saab ümber töödelda väärtuslikeks ehituskomponentideks. Maja eesmärk on elavdada rohelist ja kohalikku majandust unikaalse ehitustehnoloogiaga, mis suudab ära kasutada näiteks rohelist riisikõrt, pilliroogu, kanepit, lina, meriheina ja muid tselluloosikiude. Ehitusmaterjalidena on kasutatud pressitud põhuplaate, soojustuse ja isolatsioonina mereheina, lina ja puidukiudu ning taimepõhiseid kummimembraane. Fassaadi katab biobaasil immutatud puit. Energia tuleb katusele rajatud päikesepargist ja heitvesi töödeldakse kohapeal tänu bioloogilisele puhastussüsteemile uuesti tarbeveeks.

Isemajandav suvekodu saarel Projekt Ö on nime saanud rootsikeelsest sõnast „saar“ ning see koosneb isemajandavast kompleksist, mille disainerid Aleksi Foto: Marc Goodwin Foto: Marc Goodwin

Hautamaki ja Milla Selkimaki rajasid Soome maalilisse Turu saarestikku. Kahe hektari suuruse saare põhjatippu ehitati kaks viilkatuste ja vertikaalse männipuidust vooderdusega majakest – 45-ruutmeetrine saunaga elumaja ning 25-ruutmeetrine töökoda. Hooneid eraldab avatud planeeringuga väliruum, mis toimib terrassina. Kui juba säästlikust maailmavaatest lähtuda, võeti eesmärgiks mahutada kõik eluks vajaminev optimaalsele pinnale. Kõik ruumid on kujundatud nii kompaktseks kui võimalik, ilma funktsionaalsust ja mugavust kaotamata. Sellegipoolest mahub elamises vajadusel mugavalt ööbima

Foto: Marc Goodwin Foto: Marc Goodwin

Foto: Marc Goodwin

kuni kümme inimest ja sõprade-sugulaste küllakutsumine ei ole probleem. Majakesed asuvad kivisele rannikule ehitatud puittekil, millele pääseb astmete ja kõnniteede kaudu. Hoonete kuju on pikk ja kitsas, tänu millele on palju aknapinda. Akendest avanevad vaated nii merele kui ka saarele endale. Hoonete katused on varustatud päiksepaneelidega ning vannitubades ja tualettruumides kasutatakse filtreeritud merevett. Sooja vett kütab saunaahi, sama süsteemiga saavad soojaks ka ruumide põrandad. Ehitusmaterjalina on kasutatud kohalikku puitu. Ka sisekujunduses domineerivad männipuiduga vooderdatud pinnad ja rahulikud, loodusesse sulanduvad toonid. Akustika parandamiseks on seinad vooderdatud turbaga.

Taaskasutatud tellistest ehitatud elamu Taaskasutus on teema, millest ei saa üle ega ümber üheski valdkonnas. Ka arhitektuuris otsitakse viise, kuidas lammutusel tekkinud materjalidele uus elu anda. Belgia büroo BLAF Architecteni Genfi Foto: BLAF Architecten

Foto: BLAF Architecten

Graafika: Truetopia

loodud eramu kõverjooneliste seinte loomiseks on kasutatud vanu telliseid. Eesmärgiks vähendada jäätmeid ja kasutada ära olemasolevaid ressursse. Maja laineline fassaad on inspireeritud ümbritsevast keskkonnast. Maja ehitati juba olemasoleva haljastusega krundile ning selleks, et vältida suurte ja elujõuliste puude mahavõtmist, kavandati maja nutikalt nende vahele. Lisaks võimaldab unikaalne kuju maja struktuurilist autonoomsust. Välise telliskiviseina stabiilsus ei sõltu ristseintest, tugipostidest ega taladest, vaid ainult iseenda vormist ja tellise sidemetest. Maja omapärane vorm vabastab ka interjööri kandvatest seintest ning tulemuseks on avar ja voolav ruum. Maja on seest viimistletud samade taaskasutatud tellistega, luues harmoonilise sünergia interjööri ja eksterjööri vahel. Lainelised seinad pakuvad muidugi teistsugust ruumikogemust ja suuremaid väljakutseid sisustamisel. Eritellimusmööbel järgib hoone voogavat vormi ja mõjub kõige muu kui tavalisena.

Graafika: Truetopia

Innovaatiline arendusprojekt Ugandas Ökomajadel puuduks igasugune mõte ja suurem keskkondlik mõju, kui neid arendataks vaid rikkamates lääneriikides jõukamale keskklassile. Jätkusuutlikul arhitektuuril nähakse suurt rolli ka eluasemekriisi leevedamisel mahajäänud ja vaesemates piirkondades. Sel kevadel kerkib Ugandasse arhitekt Marc Thorpe’i projekteeritud esimene ökoküla. Tüüpprojekt näeb ette kolme magamistoa, kahe vannitoa, elutoa, söögitoa ja köögiga elamut. Maja eest leiab varjualusega terrassi, kuhu kuumuse ja päikese eest varjuda. Igal majal on veetorn, et põua korral ei jääks kogukond veevarustusest ilma. Lainelised katused on ehitatud nii, et vihmavesi jookseks otse veetorni. Katuseid katavad päikesepaneelid, mis toodavad iga majapidamise jaoks vajamineva elektri. Lisaks säästlikule vee- ja elektrisüsteemile on ka maja ise üdini ökoloogiline. Majad on ehitatud patenditud „ökoplokkidest“, mis koosnevad 90% ulatuses kohalikust mullast. Ülejäänud osa moodustab plokis tsemendi, liiva, lubja ja vee segu.

Graafika: Truetopia

SISUTURUNDUS

Naturaalsed materjalid

sinu kodus

Kas tead, et Saviukumaja on Eesti ettevõte, kes toodab maalilises Lõuna-Eestis legendaarses Mooste mõisas UKU Pure Earth brändi nime all maailmaklassi viimistlussegusid ja moekaid värve, mis on tehtud savist ja lubjast?

eid kui ettevõtet on paelunud keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus juba algusest peale. See on ka üks põhjuseid, miks Saviukumaja asutati. Algusaastatel tegelesime savihoonete renoveerimisega ja krohvitöödega. Sellest tekkis suur armastus looduslike materjalide vastu. Savi on ju selline materjal, mida võib ka miljoni aasta pärast uuesti kasutada – võtad seinalt maha ja kannad oma uues kodus uuest seina. Savi on ainus sideaine, millega saab niimoodi teha. Kuna kasvas huvi meie poolt töödes kasutatud materjalide vastu, hakkasime tootmismahtu suurendama. Imelik mõelda, aga 15 aastat tagasi tootmist alustades oli meie tootevalikus kõigest kaks krohvisegu. Alustasime peatselt tootearendusega ja päras seda, kui saime positiivsest tagasisidest teada, kui head segud meil tegelikult on, otsustasime sellele ka laboratoorse kinnituse saada. Kogu see protsess on toonud meie tootevalikusse rohkem kui poolsada erinevat unikaalset segu, millest suurem osa on meil ka sertifitseeritud. Savi-

krohvidele on meil ka DIN-standard, mis teeb neist segudest tõelised maailmaklassi savikrohvid. Ja mis peamine, meie savikrohvide ja värvide rikkalikud toonid on saavutatud, kasutades eri värvi savisid. See teeb neist ökoloogiliselt puhtad tooted, millega võivad mängida isegi väiksed lapsed. Savivärvimine võib olla kogu pere lõbus ühine tegevus! Sealt tuleb ka meie slogan – „Puhas maa!“ ehk „Pure earth!“.

Tootevalik Kui rääkida UKU tootevalikust, siis on meil valikus lisaks struktuursele ja rustikaalsele ka tasased, siledad, matid ning isegi läikivad krohvid ja värvid nii kuivadesse kui ka niisketesse ruumidesse. Kõikide oma segude valmistamiseks kasutame peamiselt päikeseenergiat. Meie siht on pakkuda võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega tooteid, mis aitaks parandada ruumi sisekliimat ja tõsta siseruumides õhu kvaliteeti. Saviukumaja eesmärk on luua kvaliteetseid savi- ja lubjatooteid ning tutvustada neid kui parimaid ja dekoratiivsemaid ehitusmaterjale, mis sobivad nii ajaloolisse kui ka kaasaegsesse interjööri. UKU tooteid oleme saatnud pea kolmekümnesse riiki maailmas ning nii mõneski neist on avatud meie esinduslikud salongid. Töötame aktiivselt arhitektide, disainerite, sisekujundajate ja paigaldajatega, et pakkuda klientidele parimaid teadlikke valikuid.

SISUTURUNDUS

Saviukumaja krohve on usaldanud isegi Katari kuninglik pere. Meie suurim projekt on olnud Araabias, kus krohvisime paleekompleksi „Meeste maja“. Seal oli lõplikke krohvitöid kokku ligi 10 000 ruutmeetrit, nii siseruumides kui ka välifassaadil. Hoone viimistleti kauni valge marmorlubikrohviga ning märgadel aladel said seinad kaetud meie läikepahtlite ja Tadelakti segudega.

Mida me usume? Usume, et inimene peaks saama lubada omale looduslikku ja naturaalset elukeskkonda. Sellepärast oleme teinud looduslike viimistlusmaterjalide soetamise lihtsaks. Samamoodi, nagu on saadaval ökoloogiline ja puhas toit, peaks olema laialdaselt kättesaadav ka ökoloogiliselt puhtad viimistlusmaterjalid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Meie käest on võimalik saada kõik ühest kohast. Viimistluse nii eluruumidesse, fassaadile kui ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad, keldrid ja saunad.

Mida Saviukumaja pakub? Pakume maailma suurimat valikut looduslikke viimistlusmaterjale, mis on toodetud Eestis ja vastavad Euroopa standarditele. Me pakume puhast elukeskkonda, mille loovad savi- ja lubikrohvid, mis on 100% looduslikud tooted ning tagavad hea mikrokliima, luues täiusliku koosluse maja, looduse ja inimese vahel. Tegeleme nõustamisega. Usume, et iga projekti jaoks on olemas naturaalne ja ilus lahendus. Teeme materjali paigalduskoolitusi nii harrastajatele kui ka meistritele. Meil on suur partnerite võrgustik, kes pakuvad paigaldusteenust. Need on meistrid, kes Saviukumaja tooteid paigaldavad ning on ühtlasi ka ühed Euroopa paimad krohvijad. Neist saad rohkem lugeda meie kodulehel aadressil uku.eu.

Mis meid inspireerib? Meid inspireerivad vanad ja iidsed traditsioonid – teatavasti oli vanasti suurem osa toodangust kohalik. Ehitussegusid timmiti objektil kohapeal ja olid teadmised, mis töötasid. Me jäljendame neid traditsioone, peame neist lugu ning hoiame elus vana saviehituse pärandit.

Mitmekülgne arhitektuur – et oleks vaheldust traditsioonilisele ehitusele. Õnneks on tekkinud mitmeid arhitekte, disainereid ja sisekujundajaid, kes on piisavalt julged, et kasutada oma töös suuremal määral looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale. Looduslikkus – oma toodangus kasutame suures osas kohalikku toorainet ja toota saame päikeseenergia kaasabil. Aasta lõikes oleme oma energiakasutusega plussis. Jätkusuutlikkus – see on ainuõige lähenemine. Kasutada seda materjali, mida saab maast. Nii jääb ka see jõud ja vägi materjali alles, millega sa oma maja ehitad või viimistled.

Tulevikuvaated Igapäevaselt meie tootearendus jätkub. Tulevikus on oodata vägagi modernseid põrandalahendusi, nagu pestavad savipõrandad ja terratso, kuid ka pestavad savikrohvid ka kõige nõudlikumatesse kohtadesse. Täiustame tooteid siiani, sest need on nagu meie puulehed, mis kasvavad taevasse. Samas hindame ka vanu traditsioone, mis on meie juured. See tuleneb mitme põlvkonna vanustest teadmistest. Saviukumaja juured ulatuvad mitmesse põlvkonda. Vanaisalt isale savimajade ehitamise tarkus ja isalt pojale 40 aastat krohvikogemust on loonud laialdased ja põhjalikud teadmised nii savist kui ka lubjast, mis loovad meie jaoks puhtama ja ökoloogilisema tuleviku. Meil on olemas need oskused, et aidata teistes riikides kohapealest toormaterjalist parimad ehitus- ja viimistlussegud välja töötada, sest milleks vedada suures osas liiva piirkonda, kus see juba kohapeal olemas on. Igapäevaselt leiavad tee Mooste mõisa mitmed huvilised. Siin asub meie põhisalong, kus saab tutvuda kõikide UKU toodetega ja nende võimalustega. Kohapeal on külluses näidised, mida saab omavahel võrrelda ning valida omale meeldivad toonid ja struktuurid. Alati on kohapeal ka asjatundjad, kelle käest saab palju õppida ning küsida nõu. Olgu see maja ehitamine, renoveerimine või isegi olemasoleva toa värskendamine või viimistlemine. Tule meile külla Moostesse ja hoia pilk peal meie Instagrami ja Facebooki lehel!

Kaido Ole suureformaadiline maal Olga Temnikova interjööris. Foto: Priit Simson

Kunst annab kodule hinge

Kui prantslaste, rootslaste või brittide koduseintel on kunstiteos staatuse sümboliks ja muidugi ka kohustuslikuks sisustuselemendiks, siis meie kultuuriruumis on kunst olnud pigem nišitoode, mille tõelist väärtust ja mõjuvõimu oskavad hinnata vaid vähesed. Siiski tundub, et see suund on muutumas ja kunstiteoste erilisest hingusest saavad lummatud üha rohkemad inimesed. Ka koju sobivat teost valides tehakse juba palju julgemaid valikuid kui mõni maastikumaal või tagasihoidlik graafiline leht. Aina rohkem nähakse kunstis mitte ainult sisustuselementi, vaid ka head investeeringut, mis aja jooksul väärtust kasvatab. TEKST: MARIAN GRAU

urisime Eesti kunstimaastikul pikka aega tegutsenud galeristidelt Olga Temnikovalt (Temnikova & Kasela galerii) ja Piia Ausmanilt (Haus galerii) ning Eesti suurima kunstimüügiga tegeleva veebikeskkonna NOBA.ac loojalt Andra Ornilt, milline kunst on hinnas, milliseid teoseid võiks endale koju valida ja miks peaks enda elamist üldse mõne põneva teosega rikastama.

Olete kunsti müügiga tegelenud juba pikka aega. Kas midagi on muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui ka jõukamate eestlaste kodud olid üpriski kunstilagedad ja paremal juhul võis interjööridest leida vanema põlvkonna kunsti? PA: Maitsed on muutunud mitmekesisemaks ja ostud julgemaks. Haus galerii alustas Eesti kunsti oksjonite traditsiooni loomisega ja turu arendamisega juba 25 aastat tagasi, seega võrdlused on nii lühema perioodi kui kogu selle aja lõikes ilmsed. Publiku konservatiivsus, mis eelistas vaadata igati väärt pallaslaste kunsti, on pööranud pilgu suuresti moodsa kunsti klassikute poole. Põlvkond, kes tuli kunsti 1960. ja 70. aastatel on tõusnud vanema kunsti klassikute kõrval vaat et enamgi hinda. OT: Kui 2005. aastal noorte kunstnike näituste ja müügiga alustasin, ei olnud noorele kunstile peaaegu üldse turgu. Kunstiturul oli positsioon hoopis teise põlvkonna käes. Praeguseks on muidugi paljud nendest tollastest noortest saanud muuseumikunstnikeks. Ka kaasaegsel kunstil läheb praegu hästi ja juba julgetakse osta ka noorte kunstnike teoseid. Uus põlvkond on rohkem reisinud ja näinud välismaa kodusid, seega tehakse ka julgemaid ja spontaansemaid valikuid. Läänes on kunstikogumine juba pikem traditsioon ja elamine kunstiga on tavaline. Meil on hakatud nüüd samuti selle poole pürgima. AO: Mulle tundub, et kunsti on hakanud avastama üha nooremad inimesed ja ostjaks ei ole ainult ühiskonna jõukamad kihid. Praegu võib öelda, et kunst kuulub ka keskklassi kodusesse interjööri. Varasemast rohkem võib märgata toredat tava tähtpäevadeks kunsti kinkida. Ostjateks on eraisikute kõrval ka palju ettevõtteid, kes soovivad oma kontorite interjööri rikastada või head töötajat juubeli puhul meeles pidada. Kui palju üldse arhitektuur ja sisustustrendid inimeste kunstivalikuid mõjutavad? Kujutan ette, et kui 1990ndatel oli trendikas elada vanalinnas nahkdiivaniga korteris, siis sobiski seinale vanem Eesti kunst. Kas uusarenduste teke on kuidagi soosinud ka suuremat huvi kaasaegsema kunsti ostmise vastu? OT: Tegelikult näen, et inimesed on jälle hakanud vanalinna kunsti ostma ja sinnagi sobib kaasaegne kunst väga hästi. Varem muidugi arvati, et ajaloolisesse keskkonda sobib ajaloolisem temaatika. Praegu see enam nii ei ole. Paljuski on kunstivalikud ka kultuuri küsimus. Suurem osa inimesi hakkavad kunstiostu sisekujundajaga planeerima. Kultuur pole veel nii arenenud, et sisekujundus lähtuks hoopis kunstiteosest endast, mitte ei ostetaks kunsti köögimööbli järgi. Tegelikult võiks esmatähtis olla kunst ja teoseid osta juba olemasoleva kogu kontekstis, kus üks teos toetab teist. Sisekujundus on muutuv, kunst aga jääv väärtus.

All vasakul Inga Meldere, all Peeter Lauritsa ja üleval Karolina Jabłońska teos. Foto: Priit Simson

AO: Sisustusrendid ja arhitektuur kindlasti mõjutavad kunsti ostmist. Vahepeal oli hästi moes kõik seinad erinevate tugevate tapeedimustritega katta ja üldse väga vähe pinda kunstile jätta. Hea näide on ühest korteriomanikust, kes ostis ühte seina väga eksklusiivse džunglimustriga tapeedi, mille asemel soovitasime erinevaid maalikunstnikke, kes on samuti meie oma metsa kui džunglit maalinud või erinevast aspektist loodust kajastanud. Tookord langes otsus tapeedi kasuks, aga nüüd, kus on trendikad õhulisemad pinnad ja kunst, on ka kõnealune tapeet värvitud seinte ja kunstiga asendunud. Samas saab hea kunstiteose paigutada igasse elamisse ja teose valik ei pea ilmtingimata lähtuma interjööri eripäradest. Peaasi et teos ise oleks koduomanikule kõnekas. Siinkohal on Tiit Pääsuke andnud hea juhtnööri, et raam on see vahend, mis teose ja interjööri kokku sobitab. PA: Kui selgemalt uusarendustest rääkida, siis näen üha julgemalt inimesi ostmas kodudesse graafikat ja joonistust, mis on oma olemuselt kergem, hinnalt soodsam, aga väga mitmekülgseid valikuid pakkuv ja haakub kaasaegsete interjööridega väga hästi. Paberil tööd annavad suurepärase võimaluse mängida uute ja kaasaegsete raamidega ning töid saab vormistuse abil interjööri huvitavalt sobitada. Ka nõuko-

Olga Temnikova kodu-kontor-galerii on täidetud kaasaegse Eesti kunstiga. Fotod: Priit Simson

gude perioodist või varasemast ajast pärit intrigeeriva sisu ja vormikirjaga graafika võib kaasaegses ruumis tänu lõpututele raamimisvõimalustele uues ajas elama panna. Eelistame graafikat ja joonistust alati galeriist pakkuda ilma raamita, et siis just vastavalt interjöörile ostjaga koos sobivaid lahendusi leida. Oletame, et plaanin kodus leida koha kunsti jaoks – mida peaksin silmas pidama ja millest lähtuma? PA: Lähtuda tuleks oma enda maitsest ja eelistada seda, mis meeldib. Tööd, mis on hingele lähedal, leiavad alati koha kodus. On tõesti võimalus osta moodsaid maale ja hoogsaid abstraktsioone või konservatiivsema realismi meistrite töid hinnaga 3000 kuni 10 000 eurot, ent on võimalik ka leida suurepäraseid

akvarelle, graafikat või joonistusi hoopis teises hinnaklassis alates 150, 300 ja 500 eurost kuni 1000 euroni. Kunsti süvenedes võivad nii mitmedki eelarvamused muutuda. Ehk siis alustada tuleks lihtsalt sellest, et asuda kunsti vaatama ja tunnetama, mis meeldib, ning kui see n-ö hingetunnetus on paigas, siis hakata juba asjaliku galeristi abiga tegema täpsemaid valikuid, mis nii hinnalt, formaadilt kui ka võimalikus uues vormistuses võiksid koju sobida. Suuremate hindadega ja kesksemaid töid on võimalik alati ka kodus proovida, meil on see teenus igapäevane. Kui on täiesti kunstitühi interjöör, siis peaks endale tegema selgeks n-ö kodu keskpunkti, kus võiks olla mingi suuremat formaati ja energiat kandev töö, ning seejärel hakata selle ümber samm-sammult ehitama juba väikest kollektsiooni

teiste sobilike teostega. Kunsti ostmine on sündmus ning teosed hakkavad kodus ja selle meeleoludes kaasa rääkima, seega tuleb kunsti valida nagu kaaslast, kellega pikalt ja meeldivalt koos elada. AO: Eelkõige tuleb silmas pidada, et hea kunst on mitmedimensiooniline ja peaks pakkuma mõtteainet pikaks ajaks, mis tähendab, et ainult pealiskaudse ilusa visuaaliga võib teosest väheks jääda. Isiklikult olen kunsti ostnud pigem selle alusel, kas teos kõnetab, mitte sisustuse järgi. Soovitan kindlasti külastada näituseid ja galeriisid, mis annavad parima ülevaate ning aitavad tutvuda erinevate kunstnike loominguga. Tänapäeval on muidugi lihtne ühendada meeldivat ja sobivat isegi kodust lahkumata. NOBA keskkonnas on kunstiotsing ligi 6000 teosega 500 autorilt. Juhul kui on teada ka teose soovitud asukoht, on erinevate parameetrite, nagu mõõtmed, tehnika, hind jne, baasilt kunsti lihtsam otsida. OT: Palju sõltub ka sellest, kui süvitsi ostja tahab minna ja mis eelarve kunstiostuks on planeeritud. Võib võtta rahulikult ja käia aastake mööda galeriisid ja näituseid – vaadata ringi ning harjutada oma silma. Aga võib ka minna kunstimessile Baselisse või New Yorki ja avastada hoopis välismaa galeriisid ja end teemaga veelgi laiemalt kurssi viia. On olemas ka online-kunstimesse, kus saab teoseid oma seinale proovida ning kunstnike kohta infot ja hindu küsida. Tänapäeval on isegi rahvusvahelise staari ost vaid ühe kliki kaugusel. Kunstiga võib ka nii minna, et asi, mis praegu meeldib, poole aasta pärast ei meeldi. New Yorgis on väga levinud kunstinõustajad, kes hoiavad ostjaid kursis uute nimede ja potentsiaalikate teostega, et kunst oleks samal ajal ka hea investeering. Kuidas sellist teost ära tunda, mis oleks hea investeering ja võiks pensionisambana aastakümneid hiljem oma väärtust mitmekordistada? OT: Iseenesest ei pea ostma kunsti investeeringu eesmärgil. Kui inimene tahab lihtsalt dekoratiivset elementi, võib ta selle ju osta, aga professionaalne kunst on hoopis suurem väärtus. Kunsti hinnad on üldiselt kasvutrendis – kui palju, see sõltub kunstnikust ja aastast. Praegu investeeritakse kunsti üpriski palju, sest kardetakse, et rahaga võib midagi juhtuda. Kunst võib olla väga hea investeering, aga kindlasti ei ole mõtet seda osta ainult selle mõttega, et see viie aasta pärast rohkem maksab. Võime spekuleerida, kes hinda läheb ja kui palju, aga seda ei saa galeristina keegi kindlalt lubada. Samas ei ole kunstiga kunagi nagu auto ostuga, et selle väärtus salongist välja sõites langeb. Üldjuhul kunstiteos ikkagi kasvatab ajas oma väärtust. Heast galeriist kunsti ostes on garantii, et kunagi hiljem on see töö hinnas, üsna hea. Aga suur osa kunstist on siiski nauding, kus loeb sotsiaalne aspekt, mitte ainult pensionisammas. AO: Kui osta kunsti teadlikult ja mõelda ka investeeringu seisukohalt, siis hetkel on veel meie kaasaegsed elavad klassikud üsna käepäraste hindadega saadaval. Kogu 60ndate avangardpõlvkond on meie kunstiskeenel täiesti omanäolise käekirjaga, näiteks ANK`64 ja Saku 73 liikmed: Vello Vinn, Raul Meel, Leonhard Lapin, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Malle Leis, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Aili ja Tõnis Vint, ning nende hinnad on juba viimastel aastatel teinud märgatava tõusu ja osa kunstnike loomingut ei olegi enam üldse saada. PA: Kunst on kindlasti hea investeering. Vaadates läbi ajaloo ja mitmete poliitiliste olukordade, on kunst alati olnud väärtustatud ja ühel või teisel moel likviidne. Kunsti väljendusvormid on ehk

Arne Maasiku foto seeriast „Pusad“ ühes Stalini-aegse kortermaja interjööris. Foto: Arne Maasik

ajas muutunud ning kujutava ja käegakatsutava kunsti kõrvale on tekkinud erinevad digitaalkunsti vormid, ent loov baas on ikka üks. Kunstikaubanduski on üks vanemaid ja ajaloolisemaid maailmas ning selle kestmises ei ole põhjust kahelda. Kohalikku kunstiturgu ja selle arengut jälgides võib teha väga lihtsaid ja kiirelt nähtavaid hinnaanalüüse kasvõi vaadates Haus galerii mõne autori 20 aasta taguseid ja praeguseid oksjonihindu. Isegi kolm aastat on andnud suuri hinnatõuse ja nii mõnedki tööd on ootamatult osutunud suuremaks investeeringuallikaks, kui seda arvata võis. Kunstil on omad kummalised teed ja seni kuni turul on järjekindlad müüjad, kes järjekindlalt töötavad ostja ja avaliku ruumiga, et kunsti orbiidis hoida nii siin- kui ka sealpool mis iganes piire, seni toimub ka kunstikaubandus ja kunst on investeering. Ma ei näe mingit põhjust, et see võiks katkeda. Lihtsalt tuleb teada ja mõelda ning tajuda, mida osta, ja vajadusel konsulteerida kogenud galeristidega, kes tajuvad ka seda, mis on silmale nähtamatu, ent mis kunsti investeeringuvektoreid siiski juhib. Meie galeriina teeme oma pakutavate teoste valikud selles osas väga teadlikult, et anname teostele ajas jääva või kasvava väärtuse garantii. See on algusest peale nii olnud ja seda lubadust ei ole meie 25-aastane töökogemus kummutanud.

Hotell ja konverentsikeskus Norras (Kodumaja AS) Foto: Hundven-Clements Photography

Puitarhitektuur päästab maailma

Puit on olnud läbi aegade hinnatud ehitusmaterjal ja üha enam kohtab puitu ka kaasaegses arhitektuuris. Sellel on oma kindel koht nii eramuehituses kui ka avalikus ruumis ning mis veelgi tähtsam – lisaks esteetilisele poolele on puit kõige keskkonnasõbralikum materjal. Vestlesime Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konsultandi ja arhitektuurikonkursi „Aasta puitehitis“ korraldaja Erik Konze ning Eesti Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kibusega, et heita pilk Eesti puitarhitektuuris toimuvale. Eestlased on alati olnud puiduusku ja suur osa meie varasemast arhitektuuripärandist on ehitatud puidust. Kuidas on olukord praegu – kas puidus nähakse rohkem vana ja traditsioonilist materjali või on ta siiski paljude jaoks saanud ka moodsa ja trendika sünonüümiks? Erik Konze: Tegelikult on väga raske sellele küsimusele lihtsalt vastata, kui võtta arvesse, mis on maailma kliimaga juhtumas. Ehitusvaldkonnal on seni olnud suur roll kliima soojenemisel, eelistades keskkonnale vaenulikke lahendusi. Kui olukord oleks teine, võiks vastata, et jah, puit on moodne ja trendikas, sest seda on hiljaaegu Eesti arhitektuuri- ja ehitusmaastikul näha aina rohkem ja rohkem. Kuid kuna olukord maailma kliimaga on äärmiselt kehvas seisus, siis pean vastama sellele hoopis teisiti. Puit võib olla moodne ja tren-

100

dikas, kuid tema kõige olulisem sünonüüm on ja peab olema, et ta on homse elukeskkonna võti, millega võib teha suuri edusamme kliimasoojanemise pärssimises. Tõsi on, et puit on keskkonnale mõeldes kordades eetilisem materjal kui betoon. Kuidas aga seletada seda inimesele, kes valutab südant metsade mahavõtmise pärast? Erik Konze: Betoon on vaid üks paljudest ehitusmaterjalidest, millel on väga suur ja kahjulik keskkonnajalajälg väga suure energiakulu tõttu, mis on vajalik selle tootmiseks, töötlemiseks ja transportimiseks. Paraku on ajalugu näidanud, et inimesed kipuvad valima lahendusi, mis on neile kõige mugavamad ja kasumlikud. Ehitussektor kahjuks pole siiani olnud selles suhtes erand. Õnneks on inimeste

arusaamad ja sellest tulenevad valikud juba väiksel moel muutumas. Tänu teadusele ja levinud inforuumile on tellijad saanud aru, et on palju keskkonnasõbralikumaid materjale, millega ehitada. Puit on kindlasti üks parimaid materjale selles kontekstis, kuna temaga saab asendada oluliselt suurema jalajäljega materjali, olles sealjuures ise palju väiksema jalajäljega. Kuid see, mis teeb puidu eriliseks, on asjaolu, et ta on taastuv. Mõistan, et paljudele mõjub värskelt maha raiutud metsa nägemine raskelt, kui nende silmade ees on kändude väli ja palgivirnad, aga kui mõelda, et see on uue ringi algus ja mitte lõpp, siis sisetunne on hoopis teine. Siin tasub mõelda ka sellele, et isegi kui väga tahta, ühegi väevõimuga ei saaks teha nii, et need puud elaksid igavesti. Meie oludes on igatahes mõistlikum osa metsi jätkusuutlikult majandada ja lisada neile uusi väärtuseid. Seda tehes saame olla osa lahendusest, mitte probleemist. Kindlasti peab siin mainima, et Eesti riik on oma metsade osas väga hea peremees. Meie metsade tervis paraneb ja osakaal hõivatavast maa-alast kasvab, mitte ei kahane, nagu on ekslikult tihti usutud. Annika Kibus: Puidust toodete kasutamine on keskkonnasõbralikuim viis – esiteks on puit kiiresti taastuv loodusressurss ja teiseks ta seob suurel hulgalt süsinikdioksiidi. Puitmajade CO2 jalajälg on kordades väiksem kui samalaadsel muust konstruktsioonist hoonel. Puitmaja = süsinikupank. Selgituseks: puitmaja rajamisega seome CO2 hoonesse ehk sisuliselt võtame selle ringlusest välja. Põhjuseid, miks puitu eelistada, on veelgi. Puithoone on 30–50% kergem ja see tähendab väiksemaid kulusid vundamendile. Lisaks on puitelemente võimalik kergema kaalu tõttu transportida korraga vähemalt neli korda suuremas mahus ja kaalus ning puithoone püstitamiseks kulub vähemalt 33% vähem aega võrreldes muust konstruktsioonist hoonetega.

Molumba arhitektide loodud Saue vallamaja tõestab, et puit sobib imeliselt kaunistama ka avalike hoonete fassaade. Foto: Tõnu Tunnel

Keskkonnamaja arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideekavand „Kilomeeter“

Kas puitarhitektuuri võidukäik võiks olla lahendus kliimasoojenemisele ja üks rohepöörde instrumente? Millist tulevikku puitarhitektuuril üldse näete? Erik Konze: Puitarhitektuur ei saa olema üks rohepöörde instrumentidest – ta juba on seda. Paraku instrumendi olek ei ole see, mis aitab lahendada kliimasoojenemist. Instrumendist on alles siis kasu, kui heliloojad kirjutavad sellele uusi teoseid, on olemas inimesi, kes seda instrumenti mängida oskavad, ja orkestreid, kes võtavad need teosed oma repertuaari ja teevad need tervele maailma populaarseks. Siin on koht, kus meil on suurepärased võimalused astuda maailmalavale. Meie riigil on võimalik olla eesrindlik ja ühineda nende riikidega, kes on öelnud selgelt välja, et riik tellib vaid keskkonnasõbralikke lahendusi, kui tal on vaja ehitada uusi

101

hooneid. Meil pole tegelikult ühtegi argumenti selleks, et ehitada keskkonnavaenulikult, küll aga on meil olemas kõik võimalused, et ehitada sedasi, et iga uus hoone, mis sünnib, on keskkonnasäästlik ja seda nii ehituse kui ka halduse käigus.

Aasta puitehitis 2021 laureaat Tamme talu kompleks ÖÖ-ÖÖ arhitektuuribüroolt

Helsingi raamatukogu Oodi (Timbeco Woodhouse OÜ)

Puidul on üha suurem roll ka moodsas interjööris – konkursi „Aasta puitehitis 2021“ sisearhitektuuri eriauhinna võitnud AERIS-e elegantne interjöör Harkus.

102

Uued ajad on toonud ehituskunsti palju uusi võimalusi ja materjalidki on muutunud innovaatilisemaks (nt CLC). Mis on aastatega puitmajatootmises muutunud ja milliseid uudseid lahendusi praegune puitmajaehitus võimaldab võrreldes traditsioonilise ehitusviisiga? Annika Kibus: Õnneks on puit kui materjal 100% looduslik, mida ei olegi vaja eraldiseisvalt töödelda. See on juba väga suur erinevus võrreldes tänapäevase ehituskultuuriga, kus kunstlikku materjali aina enam töödeldakse, et saavutada maksimaalne efektiivus ja optimaalsus. Seevastu on toimunud puitehituses uudseid lahendusi pigem just ehitusprotsessides – tehaseline tootmine, automatiseeritud tootmisprotsess, BIM-mudeldamine –, mis vähendavad just materjali raiskamist ning võimaldavad aina (aja- ja kulu)efektiivsemat ehitusprotsessi. Näiteks on võimalik puitkonstruktsiooni kerguse tõttu toota ja püstitada juba kuni 95% valmidusega hoone ruumelemente. Piltikult öeldes, eile oli krunt tühi, aga täna sain juba sisse kolida. Kuna ka insenertehnilised oskused muutuvad ajas aina paremaks ja tänu võimsatele tarkvaraprogrammidele on võimalik ellu viia ka aina julgemaid ja keerulisemaid arhitektuurseid lahendusi tehaselistes tingimustes. Heaks näiteks on Helsingi raamatukogu Oodi. Kui palju tänapäeval üldse Eestis puitmaju ehitatakse? Vähemalt kõrvalt vaadates tundub, et puit on populaarne ja eramute kõrval kerkib aina rohkem ka uusarendusi ja kortermaju, kus on märgata puidukasutust. Annika Kibus: Inimesed muutuvad aina keskkonnateadlikumaks ja tänapäeval liigume justkui tagasi juurte juurde. Puit on ennast aastatuhandete jooksul ehitusmaterjalina tõestanud ning eestlastele ( ja ka skandinaavlastele) on puit väga hingelähedane, pakkudes hubast ja tervislikku elukeskkonda. Eramajade puhul on puit vägagi populaarne – ca 60% väljastatud ehituslubadest on väljastatud puitkonstruktsioonil põhinevatele hoonetele. Kortermajade puhul on aga veel arenguruumi ja rõõm on tõdeda, et aastast aastasse kerkib tõepoolest aina enam ka puidust kortermaju. Ehitisregistrite andmetel on puitkonstruktsioonil põhinevate kortermajade osakaal 20% ringis. Kuidas läheb Eesti puitmajatootmisel kodumaal ja laias maailmas? Annika Kibus: Eesti on üle kümne aasta olnud Euroopa suurim tehaseliste puithoonete eksportöör ja tootmismahtudelt Euroopas kuuendal kohal. Seoses aina

Spirit royal – kuninglik sära.

KAASAEGSED DISAINVALGUSTID EESTIST

60 AASTAT EESTI VALGUSTEID

ÄR KO O T S I L Õ P U DSÕ N AG NI A

DISA

Kogu toodang valmistatakse Vääna vabrikus sertifitseeritud materjalidest, mis on tehtud Euroopa Liidus ja mille on hoolikalt valinud Eesti asjatundjad.

valg

SPIRu s t i t e s a 1 5 % I T R OY r i AL SOO D SAM

ESINDUSKAUPLUS TALLINNAS: Pärnu mnt 110, salong 4Room Interior

TALLINN

PARIIS

KOPENHAAGEN

STOCKHOLM

RIIA

WWW.4ROOM.EE

OSLO

BRÜSSEL

HELSINGI

MILANO

suurema keskkonnateadlikkusega on ka puitehituse mahud aina kasvamas. Rõõm on näha, et ka Lääne-Euroopa liigub puidust ehitamise suunas ja mitmedki suuremad majatootjad on endale uusi sihtturge leidmas, lisaks Skandinaaviale. Ka kodumaal on teadlikkus üheskoos nõudlusega kasvamas. Ligi 90% sektori käibest läheb eksporti. Üle 20 aasta on olnud peamiseks sihtturuks Skandinaavia – Norra, Rootsi –, aga olulisteks turgudeks on olnud ka Soome, Saksamaa. Kui palju on Eestis puitmajatootjaid ja mille poolest on meie tootmine siin ja mujal hinnatud? Annika Kibus: Registri andmete järgi on Eestis ligi 170 aktiivset puitmajatootjat, kellest enamik on ka väikeettevõtjad. Suuremaid tegijaid ühendab aga katusorganisatsioon Eesti Puitmajaliit, kes esindab ca 80% sektori käibest ja kuhu kuulub 29 majatootjat. Eesti majatootjaid on hinnatud eelkõige nende paindlikkuse ja insenertehniliste oskuste poolest. Juba 2015. aastal püstitasid eestlased (Kodumaja AS) Norras maailma kõrgeima puidust hoone (14-korruseline Treet) ja üks keerulisemaid projekte oli ka Helsingi raamatukogu Oodi (Timbeco Woodhouse OÜ), mille kõik puitelemendid tuli ükshaaval projekteerida – ükski puitelement ei olnud korduv. Ridaelamu arendus Rootsis (Timbeco Woodhouse OÜ) Arhitekt Ülle Maiste projekteeritud Beitostøleni vabaajamajad Norras Foto: Sven-Olof Englund

104

Arhitektuurientusiasti jaoks pole Egiptus randade, vaid Ramses II nägu Kõik räägivad sellest, et Niilus lõikab Luxori kaheks, idakaldal olevaks elavate linnaks ja läänekalda surnute linnaks kuulsate Kuningate ja Kuningannade oru, lugematute templite ja hauakambritega. Aga see surnud linn, kunagine Thebes, ei ole kaugeltki mitte surnud ja seda mitte ainult arhitektuurihuvilise jaoks. Kohe Memnoni kolossi kõrval laotavad põllumehed tomateid päikese kätte kuivama, Ramses II templi tagant kihutavad välja heinakoormate alt vaevu välja paistvad eeslid, arheoloogilised alad vahelduvad teemajadega, mille asutajad on sinna saabunud ja koos esimeste arheoloogiaentusiastidega äri püsti pannud. TEKST: SILVIA PÄRMANN

Fotod: Shutterstock

Varemeid on Luxoris nii pööraselt palju, et muidugi jätkub neid ka elavate kaldale, kus Luxori ja Karnaki templid laiuvad, neid ühendamas möödunud aastal avatud 3000 aastat vana ja ligi kolm kilomeetrit pikk Sfinkside avenüü, mille restaureerimine võttis aega 70 aastat.

rhitektuuri- ja disainihuvilistele, eriti neile, keda ei jäta ükskõikseks ka toidukultuur ja kultuurielamuste jahtimise käigus saadav kena päevitus, on raske leida paremat sihtkohta Luxorist Egiptuses ning väga lihtne leida mees, kellele selle eest tänu võlgnema peab. Ramses II oli vaarao, kelle soovil ehitatud hoonete otsa komistab Luxoris jalutaja mõlemal kaldal ja igal sammul, ehkki tema surmast on möödas juba üle 3000 aasta ning musttuhat uuemat arhitekti on üritanud pärast teda Luxorisse oma jälge maha jätta. Nendele pingutustele vaatamata käib Luxoris elu endiselt Ramses II valvsa pilgu all – tema hiiglaslikud kujud kõrguvad Luxori templi

sissepääsu juures. Sama palju kui riigipea või sõjapealik, oli Ramses II ehitusettevõtja, tellides hulga paleesid, templeid, hauakambreid ja isegi terve linna, mis Egiptuse arhitektuuri defineerivad. Karnaki tempel, mille ehitusele lükkas hoo sisse Ramses II isa, on maailma suurim pühakoda ja Egiptuse arhitektuuri ning disaini parim näide. Saladus, miks Ramses II nii palju ehitada jõudis, peitub tema pikas valitsemisajas – 66 aastat.

Elutuba katusel Egiptuse arhitektuur ja kultuur on teinud Ramses II tellitud ehitiste ajast alates mitu uperpalli – kohe Luxori uhkete templite ja sfinkside avenüü tagant algab tavaline natuke räpane suurlinn, kitsaste tänavate, tolmuste majade ja kiirustavate inimestega. Tänavat palistavad majad on inspireeritud pigem Le Corbusier’ ideedest kui Egiptuse arhitektuuritradistioonidest – funktsionalistlikud ja ilustus-

107

Moodne Luxor ei ole kindlasti moodne selle pilgu jaoks, kes harjunud klaasist ja terasest pilvelõhkujatega. See on Le Corbusier’ parimas vaimus funktsionalistlik ja ilustusteta linn. Foto: Silvia Pärmann (2022)

Luxori hauakambrid on arhitektuuri meistriteosed ja üllatavalt paljude interjöör on hästi säilinud, arvestades seda, et veel eelmise sajandi keskel kasutasid paljusid karjused oma kitsede hoidmiseks. Omavahel pusklevad loomad pühkisid kasukatega maha nii mõnegi hauakambri kaunid seinamaalingud ja mõnes pole must lagi mitte arhitekti soovil, vaid seetõttu, et hauakambrit on kasutatud köögina, kus toit valmis lahtisel tulel. Jõuka kaupmehe ja kunagise linnapea soosiku Senneferi hauakamber on seeeest väga võluv, eriti veiniarmastaja pilgu jaoks. Foto: Silvia Pärmann (2022)

108

teta betoonmajad, mis korrus korruse haaval kitsastes oludes kõrgusesse ronivad, tihtipeale korralikult lõpetamata, betoonorad siit-sealt välja turritamas, valge värv maha kulunud. Ent päikeseloojangul puust paadi feluki purpurse purje all mööda Niilust liueldes näeb traditsioonilise arhitektuuri suurepäraseid kaasaegseid tõlgendusi, Nuubia eeskujul ehitatud kuplikujuliste katustega savitellistest maju ja Egiptuse tüüpilisi eramuid, mille tunneb ära kohustusliku katuseterrassi järgi. Linnas, kus peaaegu kunagi ei saja, on aasta jahedamal poolel, meie talvel, loomulik kolida kogu elutuba katusele. Mustrilised vaibad, pehme mööbel, piljardilauad – katuseterrass on tihtipeale kõige mugavamalt sisustatud osa majast. Ka suveõhtutel, kui päeval on temperatuur tublilt üle 40 soojakraadi kerkinud, leiab pimeduse saabudes katusel asuvast elutoast leebema tuuleõhu. Luxori südalinnas saab sellises majas elamise võlust kõige paremini aimu restoranis Sofra (sofra.com.eg), kuhu sisse astudes on tunne, nagu oleks sisenenud mõne jõuka ja lahke kohaliku majja, kes ise on küll parasjagu pidanud korraks välja asju ajama minema, ent palunud kokkadel külalise eest hoolt kanda. Sofra pakub üsnagi klassikalisi Egiptuse roogi, mille tooraine pärineb läänekalda küladest. Läänekalda külaelu pole vaatamata järjest muljetavaldavamatele arheoloogilistele leidudele päevakski lõppenud, nii et üsna ehedalt kerkivad silme ette maastikud nii aastatest, mil templid ja hauakambrid rajati, kui ka kuulsate avastuste tegemise hetked. Eriti 26. november 1922, kui briti arheoloog Howard Carter lõi augu kiviseina, mille taga asuv kamber oli püsinud suletud ja häirimatuna 3300 aastat. „Alguses ei näinud ma midagi, kambrist välja vuhisev kuum õhk pani küünlaleegi võbelema, aga aegamööda mu silmad harjusid valgusega ning ruum ja selles olevad esemed hakkasid võtma tuttavat kuju: kummalised loomad, skulptuurid ja kuld – absoluutselt igal pool oli kuld,“

kirjutas Carter hiljem. Ta oli avanud ajaloo suurima arhitektuuri- ja disainiaarde – peaaegu puutumatuna püsinud kuningas Tutankhamuni hauakambri. Ehkki hauakambris saab ringi vaadata, pole Luxoris võimalik seda leidu imetleda. Pikalt edasi lükatud uue Egiptuse muuseumi avamise järel Kairos saab seda saja aasta eest välja kaevatud aaret küll taas näha.

Legendaarne Winter Palace

Sofra on väga šikk restoran ja katusekohvik Luxori südalinnas, mille interjöör on sisustatud antiikmööbli, keraamiliste plaatide ja lühtritega. Siin pakutakse klassikalist Egiptuse kööki, mida moodsate hotellide restoranides ei kohta, ja kus tuntud klassikuteks on näiteks hummus ja täidetud tuvi. Foto: Silvia Pärmann (2022)

Ja mida tegid arholoogid pärast sellise kunsti- ja arhitektuuriime avastamist? Nad läksid hotelli Winter Palace teed jooma. Ja teie võite täna teha täpselt seda sama. Just siit, Niiluselt ja Luxorist algas turism selle praeguses tähenduses ning Winter Palace on omamoodi monument sellele. Ajaproovile suurepäraselt vastu pidanuna ei ole see vähem populaarne peatuskoht kui aastal 1907, mil hotell esimest korda uksed avas. Hollandi arhitekt Leon Stideon (kes tol hetkel teenis igapäevast leiba konsulina Aleksandrias) oli hariduse saanud kuninglikus kaunite kunstide akadeemias. Ta ei koonerdanud värvide ega kullaga – ka egiplased ise pole iialgi hirmu tundnud julgete värvide ees. Luxori üks praegustest maamärkidest mõjus omal ajal üsna kohatult, nagu oleks Downton Abbey maandunud keset kõrbe ehitatud külla, mis koosnes mudatellistest majadest, paarist pisikesest mošeest, poest ja hiiglaslikest Luxori ning Karnaki liivakivist templitest. See on Luxori lõpp, ahastasid inimesed. Ehkki nüüdseks on interjööri värskendatud, on hotelli sisse astudes – selle restoranid ja baarid on avatud ka neile, kes hotellis ei peatu – lihtne ette kujutada valgetes ülikondades ja troopikakiivrites mehi ning pikkades kleitides naisi, päevavarjud hoolsalt kokku volditult käevangus, sellel samal kiviparketil kellaviieteeks või õhtuseks kokteiliks kogunemas. Luxori üks maamärkidest – hotell Winter Palace – mõjus omal ajal üsna kohatult, nagu oleks Downton Abbey maandunud keset kõrbe ehitatud küla, mis koosnes mudatellistest majadest, paarist pisikesest mošeest, poest ja hiiglaslikest Luxori ja Karnaki liivakivist templitest. Fotod: Shutterstock

109

Luxori arhitektuurirännakule saab suunduda ka kuumaõhupallis. Foto: Silvia Pärmann (2022)

kasvasid köögivili ja ürdid ja muud praktilised taimed – nüüdseks on see lopsakas troopiline aed, mis lahutab hotellitube aia sügavamasse ja privaatsemasse soppi peidetud basseinist. Pole ime, et üle saja aasta pole osanud selle hotelli edu korrata arvukad lisandunud majutuskohad. Seda siiski ühe erandiga – Al Moudira hotell läänekaldal.

Tribuut Egiptuse käsitööle ja arhitektuurile

Al Moudira interjööris saab nautida kaasaegsete Egiptuse disainerite ja käsitöömeistrite loomingut, mida on miksitud disainileidudega 40. ja 50. aastatest. Foto: Silvia Pärmann (2022)

Paari aasta eest valminud uus sisearhitektuurne lahendus tõstab ausse Nuubia, Egiptuse ja Prantsuse ajalooliste interjööride erksad ja luksuslikud värvid, maja pikale ajaloole viitavad iidsed kaardid seintel ning väärikad käsitööna valminud mööbliesemed, mille vahele on pikitud kaasaegsete kunstnike töid ja elegantset mööblit, mis pingutusteta sellesse hedonistlikku atmosfääri sulandub. Luxori üks mõnusamaid restorane on Winter Palace’i lopsaka aia sügavuses. Hotelli aed rajati kunagi praktilistel kaalutlustel, seal

110

Al Moudira pole arhitektuuri- ja interjöörielamus ainult Luxori mõttes – see on ilmselt kogu Egiptuse parim hotell, mis interjöörilt on midagi mauri palee ning Itaalia palazzo vahepealset. Omanik, Liibanoni fotograaf Zeina Aboukheir, leidis hotellile nime ehituse käigus. Lady boss oleks see inglise keeles. Hotelli ristiisadeks võib pidada rohkem kui sadat meessoost ehitajat ja käsitöölist, kes Aboukheiri visiooni ellu pidid viima. 54 tuba on laiali pillutatud mitme omavahel ühendatud siseõu äärde, mida kõike ümbritsevad sidrunipuud ja datlipalmid. Need istutas Aboukheir esimese asjana, kui oli selle kinnistu omanikuks saanud. Hoonel endal ei ole pikka Ramses II templite väärilise pikkusega ajalugu rääkida, see mõjub vaatamata stiilile kaasaegselt ja seda põhjusega – maja on ehitatud sel sajandil. Tõsi küll, järgides piirkonna tüüpilist arhitektuuri ja selle seinad on laotud punastest tellistest, mis tehtud käsitsi sealsamas Luxoris. Interjööris domineerivad kõrged antiiksed puituksed, 1940ndate sametiga kaetud tugitoolid, lühtrid, keeruliste ornamentidega tsementplaadid põrandal – need valmisid samuti ühes väikeses kohalikus tehases. Seinte toonid on segatud kohapeal katsetades, et tabada sealse valguse käes just need perfektsed toonid. See ei ole moodne interjöör meile harjumuspärases tähenduses, ent parim võimalus kogeda kaasaegse Egiptuse disaini ja käsitöö parimat osa. Järgmised aastasajad ja -tuhanded näitavad, kas sellest saab sama ikooniline koht kui Ramses II loodud hoonetest.

www.arugrupp.ee www.stair24.com

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda oma klientidele parimat tulemust. Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24. Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

REKLAAM

IKOONILISED EBATAVALISED, AINULAADSED, ORIGINAALSED NING MÄNGULISED LAUA- JA SEINAVALGUSTID, julgete kontrastsete värvikombinatsioonidega. Neile, kes usaldavad oma maitset ja otsivad emotsionaalset sidet selle disaintootega. Bränd Stilnovo arvab, et see disain peaks lõbustama ja tekitama häid positiivseid tundeid. Stilnovo valgusteid, mis kuuluvad LineaLight Gruppi, küsi hektor.ee kaudu.

JUNG TARGA MAJA PUUTETUNDLIK EKRAAN SMART PANEL 8 HOOLITSEB

UUS PUIDULASUUR, MIS KAITSEB PUITU KUNI 12 AASTAT! Tikkurila Valtti Plus Complete on uus eriti vastupidav veepõhine poolläbipaistev puidulasuur puitfassaadidele, aedadele, õuemööblile, ustele ja akendele.

mugavuse, turvalisuse ja energiaefektiivsuse eest sinu kodus. Valgustuse, kütte, kardinate, muusika ja palju muu seadistamine kellaajaliselt, tegevusi järjestades, erinevaid olukordi ette nähes ei ole keeruline. Samuti saab hakkama ilma lisaserveriteta, sest seade võimaldab juhtida ja jälgida targa maja süsteemi kas otse seinalt või lokaalses võrgus tahvelarvuti või nutitelefoni abil. Ka selle sisu on modernne ja tulevikukindel – KNX hooneautomaatika standard, millega tänaseks liitunud 95 000 partnerit 190 riigist. Rohkem kui 7000 seadet enam kui 500 tootjalt suudab omavahel suhelda tänu KNXile. Kasutusalasid ja funktsionaalsust täiendatakse pidevalt. Ka paljude teiste süsteemide, protokollide ja standarditega sidumine on KNXi puhul võimalik. Ühtlasi tähendab KNXi eelistamine, et sellesse seadmesse on ka tulevikus võimalik liita neid funktsioone, mida praegu alles arendatakse.

Toode jätab mati pinna ja tänu kolme vaigu süsteemi uuenduslikule tehnoloogiale kaitseb puitpinda efektiivselt niiskuse, UV-kiirguse ja temperatuurikõikumiste eest. Lasuur imendub sügavale puitu, tõrjub vett ja niiskust ning kaitseb lõhenemise ja hallituse eest. Tootes kasutatakse kahekordset UV-kaitset, mis tagab püsiva ja ühtlase värvitooni. Saadaval kuues valmistoonis ja toonitavana. www.tikkurila.ee

URBANI KERAAMILISED KATUSEKIVID ON SUUREPÄRANE LAHENDUS NII KATUSELE KUI KA FASSADILE Wienerbergeri keraamiliste katusekivide tootevalikusse lisandusid Urbani keraamiliste katusekivide uued proﬁilid, mida saab kasutada nii fassaadi- kui ka katusekattematerjalina. Koostöös Taani arhitektuuribürooga COBE on töötatud välja unikaalse välimusega katusekivid, mille rustikaalne pind ja mitmekesised värvivariatsioonid ühendavad endas modernse skandinaavialiku ilme ning loodusliku ja maalähedase materjali. wienerberger.ee

ELKE MÖÖBLIST LEIAB SEL AASTAL ROHKELT VÄLIMÖÖBLIT! Esindatud on välitoolid ja -lauad, õue mõeldud pehme mööbel, tekstiilid, päikesevarjud ning aksessuaarid paljudelt skandinaavia kvaliteetbrändidelt. Kõik välitooted on mõeldud meie kliimas vastu pidama aastaid ning lai valik on koheseks kaasaostmiseks laoseisus. Tutvu välimööbliga ELKE Mööbli sisustussalongis Järve Tornides (Järve 2, Tallinn) ja e-poes aadressil elkemoobel.ee.

Sisearhitekt Andres Labi

10 lemmikut

Kohv

Sündmus

Olen kohvisõber. Virgutav hommikukohv või tassike espressot pealelõunal on ootamist väärt. Seda võib nimetada sõltuvuseks, kuid samavõrd kui kohvist endast sõltun rituaalist, mis sellega kaasneb – hetk kaugusse vaatamiseks. Mõistagi hindan kvaliteeti ja keskkonda, milles kohvi naudin. Kui aeg, koht ja maitse ei kõneta, jätan kohvipausi pigem vahele.

Üks üldtuntumaid nippe inspiratsiooni kogumiseks on nautida kultuuri ja seltskonda. Legendaarne George Lois külastavat igal pühapäeval Metropolitani kunstimuuseumi New Yorgis, hoidmaks meeled erksad ja mõtte selgena. Eluolust tingituna naudin kultuurisündmusi viimasel ajal harvemini kui varem, kuid tõde on, et see töötab. Täiega. Mis kõige huvitavam – mida vastandlikum on impulssi vajav teema ja inspiratsiooniallikas, seda tõhusam on tulemus. Klaverikontsert võib anda suurepärase nükke uue kiiktooli kavandamiseks. Barokne taies võib anda ootamatu tõuke minimalistliku laua loomiseks. Mõistagi ei pea inspiratsiooni saamiseks võtma ette ülearu keerukaid samme. Vahel piisab heast raamatust või filmist koduses keskkonnas. Nii nagu õnne puhul, tuleb ka inspiratsiooni jaoks hoida uks avatud.

Trenn Trenn on minu jaoks harjumus nagu hambapesu. Minna õhtul magama hambaid pesemata on vastuvõetamatu. Niisama mõeldamatu on kehaline passiivsus. Ilmselt on seegi omamoodi sõltuvus. Ma ei mäleta, et oleksin end kunagi selleks sundinud.

Laud Elasime mõnda aega välismaal. Tagasi Eestisse kolides tuli omamoodi pereliikmena kaasa suur vana söögilaud. Elu näinud ja väärikalt kulunud, kuid igati toimiv ja siruulatusega kuni kolm meetrit. Olgu käsil arvutitöö või pidulik õhtusöök – see laud kannatab kõike.

Mäng Kolleeg Janno lausus kord tabavad sõnad: „Kuni säilib lapsemeelsus, on kõik võimalik.“ Meis kõigis on lapsemeelsus olemas, küsimus on, kas, kellele ja millal me seda välja näitame. Igapäevane lastega müramine ja aeg-ajalt „nende tasemele“ laskumine hoiab meeled erksad, vabastab kompleksidest ja inspireerib igas mõttes.

113

Koristamine

Laurentsius

Kui mõtted on sassis ja juhe koos, haara kinni võimalusest koristada. Pean silmas just isikliku ruumi ja keskkonna korrastamist. Loominguline segadus töölaual on kahtlemata asjakohane ja loomulik, aga liiga paks tolmukiht lämmatab mõtte ja piirab tegevust. Kui lasta loomingulisel tolmukihil mõnda aega kerkida, on äärmiselt värskendav see taaskord eemaldada. Koristamine ja asjade sorteerimine on mõtteid koondav, iseloomu kasvatav ja omamoodi meditaviine.

Me i e ko d u ü h e k s va i e l d a m at u k s e ht e k s o n L au re nt s i u s e j a A n n e Daniela Rodgersi koostöös sündinud must maal. Kunagi õnneliku juhuse tõttu Laurentsiuse ühe maali omanikuks saanuna tekkis meil huvi tema loomingu vastu, mis päädis musta roosi maali jõudmisega meie tagasihoidlikusse kunstikogusse. Tõtt-öelda pole kollektsioonis ülemäära palju teoseid – ent need kõik on valitud südamega ja peegeldavad meile loomuomast jõulist pehmust.

Roheline sohva

Stiihia Loodus inspireerib. Olgu selleks merereis või rabamatk – oma väiksuse tunnetamine tõsise tormi või raju käes on maailmapilti avardav. Tihti süüdistame kohalikku halba ilma, kliimat, milles elame, märkamata, kui palju jõudu on igas aastaajas, mida kogeme. Kuigi matkamine pole osa minu igapäevasest elustiilist, on paras annus ulguvat sügistuult või tihedat lumetormi inspireeriv ja kirgastav.

Disainilembeste inimestena on meie kodu täis erineva looga esemeid. Ei ole just tavapärane (mõistlik) kopeerida IKEA tooteid. Ometi laenasin kord IKEA disaini ja seda mõõtudes ning vormis edasi arendades kavandasin meile koju suure nahkse diivani. Ebatavaliseks teeb selle ka värvivalik – roheline nahk, mida IKEA valikus pole. Lõdvalt neli inimest mahutav, magamist võimaldav ja mõne liigutusega laste liumäeks kohandatav diivan on meie mugavus eest hoolitsenud juba enam kui 10 aastat ja teeb seda loodetavasti veel pikalt.

Magamine Kuigi naudin hiliseid öötunde, olen veendunud, et hommik on õhtust targem. Magamine on vajalik ja taaskäivitava efektiga. Kui arvuti jookseb kinni, võib vanduda ja hangunud klaviatuuri klimberada, kuid soovitatav on teha restart. Loomulikult on see enesetunde küsimus, kuid kogemus näitab, et mitmed head ideed on sündinud just une-eelses või -järgses faasis. Selliseid hetki ei saa kasutamata jätta.

114

официальный дистрибьютор: maaletooja: Silmani Silmani Elekter AS www.silman.ee www.silman.ee

Disain (Kevad 2022)

Articles inside

Sisearhitekt Andres Labi 10 lemmikut

Arhitektuurientusiasti jaoks pole Egiptus randade, vaid Ramses II nägu

Kaasaegne kodu ajaloolises haiglahoones 60 SISUSTUSSTIIL. Vallatud retromeeleolud

Puitarhitektuur päästab maailma

Uudisnopped 90 Jätkusuutlikud ökomajad maailma eri paigust

Kümme hetke vaipade eduloost

Tähelepanekuid linnahaljastusest

Moodsalt autentne

Kunst annab kodule hinge

String. Oma aja vajadustest sündinud ajatu riiul