Jäised rekordid ja materjalid

Liustikud, lumi ja igijää on inimesi alati paelunud – see peegeldub külmade piirkondade erakordses arhitektuuris. Ülesanne ehitada maailma kõige külmematesse kohtadesse on nii hädavajalik kui ka eriline väljakutse.

2018. aastal ehitas rühm Hollandi ja Hiina tudengeid kõigi aegade kõrgeima, kiudtugevdatud jääst valmistatud jäätorni näitamaks, millised suurepärased ehitusmaterjalid võivad olla lumi ja jää. Sama rühm tudengeid oli ka eelmise rekordi omanikeks, ent viie aasta eest õnnestus neil varasem 27-meetrine rekord lüüa –seal kerkis 30 meetri kõrgune torn, millel ei olnud mingit lisatoestust. Torn koosnes 30 meetri kõrgusest vertikaalsest torust, millel oli kuus sissepääsuava. Torni keskossa pääsemiseks tuli publikul ronida mööda ühte kuuest läbipaistvatest tahketest jääplokkidest ehitatud trepist. Konstruktsiooni tugevamaks muutmiseks segati jää tselluloosiga. Trepikodade jääplokid olid valgustatud sarnaselt enamiku jääfestivali tahkete jäästruktuuridega.

Projekti eesmärk on propageerida komposiitmaterjali, mis on täielikult taastuv ja mida saaks kasutada lahendusena ajutiste ehitiste jaoks külmades piirkondades, Marsi missioonidel ning erinevatel hooajalistel sündmustel. Torn valmis Harbin International Ice and Snow Sculpture Festivali raames.

Idee Marsile lumest hooneid ehitada ei olnud selleks ajaks enam uus. 2015. aastal võitis rahvusvaheline meeskond Marsi jäämaja ettepaneku eest New York Maker Faire’il esikoha. New Yorgis asuvate firmade Space Exploration Architecture ja Clouds Architecture Office ühistööna valminud projekt tegi ettepaneku kasutada Marsil 3D-jääprintimist. Kaevandusrobot nimega WaSiBo kaevandab maapinnast jääd rakendatud kuumuse ja rõhu abil, suunates tekkiva veeauru seina iBo-nimeliste ronimisrobotite abil. Nende masinate kolmekordsed düüsid ladestavad järjestikused veekihid, tugevdavad kiudu ja isoleerivad ka aerogeeli, mille tulemusel tekivad kohe poolläbipaistvad kandvad seinad.

Jää kasutamine mujal kui iglude ehitamiseks pole aga mingi uue aja teadlaste leiutis. Näiteks vene insenerid lõid II maailmasõja ajal puuoksi kasutades tugevdatud jääteid ja Eindhoveni ülikooli teadlased kasutasid 2015. aastal Sagrada Família tugevdatud jääst koopia loomiseks saepuru. Viimast materjalinäidet nimetatakse pykrete’ks – see on komposiit, mille töötas 1942. aastal välja Briti sõjateadlane, kes tegi ettepaneku ehitada lennukikandjad 86 protsendist jääst ja 14 protsendist saepurust. Winston Churchill andis idee elluviimisele tegelikult loa, kuigi see ei realiseerunud. Tugevdatud jääkomposiidid, nagu pykrete, pakuvad mitu eelist võrreldes tavalise, puhtast looduslikust jääst struktuuridega: suurem tõmbetugevus, kiirem ehitus tänu materjali plastilisemale käitumisele ja väiksem kaal.