Marrakechi võlus

Prantsuse maalikunstnik Jacques Majorelle (1886–1962) jõudis Marrakechi 1917. aastal ja kaotas oma südame kohe. 80 aastat hiljem võrgutas Majorelle’i rohelusse uppuv sinine maja Yves Saint Laurenti ja Pierre Bergéd, kelle „süüks“ võib pidada seda, et Marrakech on tõusnud disainihuviliste seas Meka staatusesse.

KKui Jacques Majorelle 1920. aastate keskel Marrakechi kolis, ei üllatanud see tegelikult eriti kedagi. Marrakech, mille aastal 1062 keset kõrbe ja eimidagit rajas berberite juht Abu Bakr ibn Umar, oli juba sellest ajast alates olnud Põhja-Aafrika lääneosa suurim kultuurikeskus. Roosade linnamüüride vahel asuva medina välimus oli sellest ajast vähe muutunud: see oli ja on pöörane labürint, kus kitsastel tänavatel proovivad jalakäijad ellu jääda mootorrataste ja eeslite vahel ning mille souk’idesse, turgudele, sõidetakse vaipu, vürtse, keraamikat, tuhvleid, laternaid ja kõike muud mõeldavat ostma kõikjalt maailmast. Linna vaeseimad perekonnad elavad uhkeimate paleede külje all – kusjuurest tänavalt vaadates on nende majadel raske vahet teha. Tõelise Marrakechi nägemiseks on vaja juua liitrite kaupa münditeed kohalikega, kes siis avavad väravaid võlumaailmadese.

Yves Saint Laurenti ja Anna Delvey kohtumispaik

Küll aga üllatas Majorelle kõike näinud linna sellega, et palus arhitekt Paul Sinoiril ehitada oma juugendstiilis maja ringi stuudioks, mille ta lasi värvida „Majorelle’i siniseks“ – roosas linnas kahtlemata väga ekstravagantne samm. Maja ümber rajas ta hoolikalt kujundatud