Disain (suvi 2023)

Elutuba õue!

Interjööritrendidest pakatav Milano

Laeva 1, Tallinn treimann ee

SISUKORD

16 Saame tuttavaks – maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg

20

Värvitult värvikas kodu betooni embuses

52 Šikilt vannitoas

32 Mere ääres, lummavate vaadetega

43 Salone del Mobile 2023: interjööritrendidest pakatav linn

61 Elutuba suvekodu õues

72 Meeli ja hinge kosutavad kümblused

81 Õhus, kuid mitte päriselt

92 La Boule - kunst kohtub keraamikaga

94 Unustatud suvituskohad Rocca al Mares ja Rannamõisas

100 Stockholm – seitse põhjust sõita sel suvel …

109 Konrad Mägi, Rootsi kuningad ja kahtlaselt vähe ahvenaid

Impressum

VÄLJAANDJA: Delfi Meedia AS

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee

REKLAAM: Merit Saribekjan merit.saribekjan@delfi.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@delfi.ee

Kristianne Melanie Liit melanie.liit@delfi.ee

Heldin Jegis heldin.jegis@delfi.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@delfi.ee

Jaana Rüütel jaana.ruutel@delfi.ee

Rachel Branten rachel.branten@delfi.ee

KEELETOIMETAJA: Kaire Puumets-Sõber kaire.puumets-sober@delfi.ee

TRÜKK: Printall

ESIKAANE FOTO: Warren Heath/ Bureaux

Miljoni dollari tunded

Suvi on üks vallatu ja inspireeriv aeg. Igatseme seda kevadel, talvel ja sügisel – kes vähem, kes rohkem. On olnud ka keerulised ajad ja lõppu ei näi tulevat – ärme süvene siinkohal olukorda riigis … Heidame hoopis kergusega pilgu suvesse ja naudime seda täiel rinnal. Küsisin headelt sõpradelt-tuttavatelt, millega neile kodu ja suvi seostuvad, mis neid innustab. Siin mõned mõtted.

Hubaselt kujundatud terrass, suvetuules lendlevad õhulised kardinad. Ja kirsiks tordil võiksid olla värvilisemad nõud.

Värsked ja imetabaselt lõhnavad lilled aiast lauale. Terrassi ukse avamine ja värske muru lõhn.

Võimalus loodusele kõige lähemal olla: rõdu või terrass on eluruumide pikendus, lõhnavad lilled ja maitsetaimed toas, rannaliiv ja puit on muutunud loomulikuks lisadekoratsiooniks. Päikesesäras helkivas toas ihkab hing julgeid dekoratsioone ja mustreid, et eksperimenteerida vabadusega.

On aeg tuua suvi tuppa ja viia tuba õue. Suvekuudel on hea mõte tuua siseruumidesse avarust ja valgust ning luua rõdule või terrassile mugav ja stiilne õuetuba.

Traditsiooniline suvekodupildike: pitskardinate vahelt vaade aeda, mille rohelusse vana puu varju on sätitud valge linaga lauake, kuhu on just asetatud jalaga alusele soe rabarberikook ja värske kohviga kann. Kass on juba ühe tooli peale hüpanud ja end kerra tõmmanud, eemal ripub nööril puhas pesu ja keegi tuleb toa poolt maasikakausiga.

Kesksuvi. Soe ja päike, aga ülimõnus on hingata. Oled veidi vilus ja lihtsalt pikutad tekil, laiaääreline kübar peas. Ei tee mitte midagi ja teadmine, et isegi mõtlema ei pea, on väärt miljon dollarit.

Loodan, et tekkis äratundmine või sai siit kaasa nopitud mõte, millega suves olla. Suvel kodus toimetades ja puhates, suvel reisides, suvekodu võlusid nautides.

Kerge ja helge. Ilusat suve!

Irmeli Karja Peatoimetaja

Disaininopped

Uuenduslik ja luksuslik

101COPENHAGENi kevadsuvisel kollektsioonil 2023 kollektsioonil on rõhk mööblil ja seda väga uuenduslikul moel ning luksulikul kujul. Tugitool Toe ja marmorplaadiga kõrvallaud Trumpet on teie ees! Vaata www.101cph.com, edasimüüjad Eestis Lartusi Home ja Laterna Magica.

Tribuut Clara Porseti loomingule

Paola Lenti uus kollektsioon Jardin on austusavaldus mööbliseeriale, mille Clara Porset lõi 1957. aastal tolleaegse avangardarhitektuuri näite Acapulco hotelli Marqués jaoks. Kuuba päritolu arhitekt-disainer elas suurema osa elust Mehhikos, kus teda tänaseni peetakse disaini pioneeriks. Porset kolis Mehhikosse kolmekümnendatel ning abiellus sealse maalikunstniku Xaviér Guerreroga, kelle sõprus Frida Kahlo ja Diego Riveraga avas talle uksed selle riigi intellektuaalsetesse ringkondadesse. Paola Lenti taaselustab ajaloolised lamamis- ja tugitoolid kaasaegses võtmes ja temale omase hea stiiliga, reetmata nende algset vaimu. Klassikaline vitspunutis on asendatud eksklusiivse kõrgtehnoloogilise Twiggy lõngaga, mis on veekindel, vastupidav, mittetoksiline ja täielikult taaskasutatav välimaterjal. Kunagine painutatud puitkonstruktsioonist raam on täna valmistatud alumiiniumist, mis on tõhusam ja kauakestvam ning saadaval punutisega sobivas värvipaletis. Tugitooli hind 4764 eurot. Lisainfot leiab Vivarec Viimistlusalongist.

Võimsalt helimaailmas

Öeldakse, et sisu on see, mis loeb. Tõsi, kuid SONOS saab täispunktid juba pakendi eest, millesse nad oma tooted panevad – kõlar jõuab sinuni loodussäästlikus pakendis! Liigume pakendist sisu juurde: fantastiline stereo- ja ruumiline heli, nägus disain, lihtne seadistada, laialdane muusikateenuste tugi, taaskasutatud materjalid. Saame osa võimsast ja kõrva paitavast elamusest. Uus kõlar ERA 300 loob võrratu ruumilise helikogemuse – uudne disain projitseerib heli kuulaja ümber, et saavutada täielik stereoheli. Kompaktne kõlar on varustatud kuue enneolematult võimsa draiveriga, mis suunavad heli vasakule, paremale, ette ja ülespoole, pakkudes Dolby Atmosega läbimurdelist heliedastust. Vaatad sa parasjagu filmi või kuulad muusikat – kogemus on nii heal tasemel, et asetab kuulaja filmi või muusika keskmesse. Kõlar ühendub WiFi-ga, seda saab juhtida Sonose rakenduse kaudu Androidis ja iPhone’is. Sellel on ka Bluetooth ja tagaküljel USB-C port. Samuti on kõlaril mikrofonid Sonose häälassistendi abil taasesituse juhtimiseks ja Amazoni Alexa kasutamiseks. Saadaval Euronicsis.

Mattvalges kuues

Barber Osgerby

disainibüroo loodud

kollektsioon AXOR One

pühendub lihtsuse

olemusele ja tõlgendab

arhetüüpseid vorme

radikaalse innovatsiooni

kaudu. AXOR One’i

mattvalge kollektsioon

oli loogiliselt järgmine samm, et rõhutada brändi minimalistlikku ja funktsionaalset disaini, mida iseloomustavad õhukesed siluetid, lamedad pinnad, kumerad servad ja tasakaalustatud proportsioonid.

AXOR One’i kollektsiooni dušše, segisteid ja termostaate saab suurepäraselt täiendada mattvalgete AXOR Universal Circulari vannitoatarvikutega. See võimaldab kujundada kogu vannitoa sisustuse ühtses disainikeeles ja koloriidis.

Saame tuttavaks –maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg

On tänuväärne, et arhitektuuri ja interjööri kõrval räägitakse üha enam maastiku kujundamisest. Suurt tähelepanu on pööratud just linnaruumi kujundamisele ja suur osa on selles maastikuarhitektil.

Mis on teinud sinust selle, kes sa oled? Inimesena, aga ka loomingulise isiksusena.

Kaasteelised. Paremaks inimeseks on mind kasvatanud lapsed –minu kõige suuremad õpetajad –, kes on kätte näidanud teeotsi, kuhu minna ja kuhu mitte minna; aidanud mõista, kes ma olla tahaksin, aga veel enam ka seda, kes ma olla ei tahaks. Erialaselt on mul tohutult vedanud: mind ümbritsevad inspireerivad ägedad loojad. Tihti tunnen neid vaadates ja koos toimetades positiivset, arendavat ning kannustavat kadedust, mis paneb liikuma.

Kelleks tahtsid saada lapsena?

Põhikooli ajal tahtsin saada näitlejaks, nagu kõik väikesed tüdrukud sel ajal. Hiljem tundus kapteniamet päris aukartustäratavalt uhke eesmärk. Käisin isegi paar aastat vastaval kursusel. Pärast keskkooli lõppu aga tahtsin Tallinnast ära minna ning kuna toonane kunstiõpetaja poole sõnaga mainis, et maastikuarhitektuuril võib olla tulevikku, siis seda ma uljalt Tartusse õppima läksingi. Toona ei teadnud tegelikult keegi, mis see maastikuarhitektuur on või mida maastikuarhitekt tegema peaks. Nii mõneski mõttes oli see suur õnn, sest koos mõttekaaslastega on nii olnud võimalus eriala ise n-ö leiutada ja endale eesmärke ning ülesandeid seada.

Nimeta enda kõige lemmikumad objektid-projektid.

Enda projektidest on lemmikuid kaks. Tondiraba looduspark Tallinnas, mille kaasautorid on Heiki Kalberg ja Tanel Breede, ning elurikkuse tõstmise projekt „Kureeritud elurikkus“ Tartu kesklinna parkides, mille kaaskuraatorid on Anna-Liisa Unt ning Karin Bachmann.

Tondiraba park Tallinnas. Kaasautorid Heiki Kalberg ja Tanel Breede. Endise raba ja tühermaa alale on loodud loodusrikas ja tegevusterohke linnapark, kus saab mängida palli, lustida mänguväljakul, sõita rattaga, aga olla ka lihtsalt omaette looduse keskel. Foto: Kaupo Kalda

MINIVÄLIBASSEINID

MINIVÄLIBASSEINID

SPA puhkust sinu kodus 365 päeva aastas

SPA puhkust sinu kodus 365 päeva aastas

www.wellspa.ee

www.wellspa.ee

Varbola küla

Märjamaa vald 78203

Varbola küla

Varbola küla

Märjamaa vald 78203

Märjamaa vald 78203

Raplamaa, Eesti tel: 489 8800

Raplamaa, Eesti tel: 489 8800

Raplamaa, Eesti info@wellspa.ee

Kase park Tallinnas. Kaasautorid Heiki Kalberg ja Tanel Breede. Metsane park Kopli poolsaarel, Kopli liinide ja Põhjala kultuuritehase vahel. Keskkonna säilitamiseks on tegevused hajutatud üle terve pargi väikestesse taskutesse. Nendesse kujundatud väikevormid ja tegevusvahendid on üldjuhul abstraktse iseloomuga. Pargis jalutaja peab ise nuputama, kuidas üht või teist atraktsiooni kasutada, ja seega loovalt mängimisele lähenema.

Mõlema objekti ühisnimetaja on isetekkelisus ja looduse protsessidega disainimine. Tondiraba pargi projekti eesmärk oli rajada põnev, tegevusi pakkuv linnapark, kuid säilitada eripalgelist linnaloodust nii palju kui võimalik. Oluline oli ka tühermaa koosluse väärtustamine ja esiletoomine.

„Kureeritud elurikkuse“ projekt on väga laiapõhjaline, alustades iseendale lähteülesande seadmisest ja lõpetades kommunikatsiooniplaani koostamisega. Oleme Anna-Liisa ja Kariniga koostöös linnavalitusega rajanud linnaniitusid, linnasalu, katsetame niitmata jätmisega, proovime luua elupaiku teistele linnas elavatele liikidele.

Kuidas sünnib hea maastikukujundus?

Hea maastikukujundus on selline, mis kasutajate – inimeste, loomade, taimede, putukate – elu paremaks teeb. Hea maastikukujundus võib olla pisitilluke sekkumine või isegi mitte midagi tegemine, nt mõne koha niitmata jätmine. Kuid see võib olla ka suurte otsuste vastuvõtmine ja olukorra täielik ümberdisainimine, näiteks pargi loomine asfaltvälja asemel. Igal juhul tuleb alustada kohast ja

nendest, kes seda paika pärast kasutama hakkavad, ning luua just neile parim keskkond.

Mis on sulle väljakutseks?

Väljakutse on see, kui saad teha midagi, mida pole veel varem teinud, leida oma töös mingi nüanss, mida pole veel katsetanud. Ideaalis võiks igas projektis olla midagi uut, võimalus proovida teha midagi, mida pole varem teinud.

Töö – üksi või seltskonnaga?

Maastikuarhitektuuri loomine on igal juhul meeskonnamäng. Suuri projekte pole võimalik üksinda teha, sest maastik on mitmekihiline ja ka maastiku loomine toob kokku väga erinevad spetsialistid.

Mis on sinu suurim kirg?

Trenn ja füüsiline pingutus aitavad välja lülituda. Hommikune trenn on minu hommikukohv, ilma milleta ma ei käivitu. Ka lihtsalt omaette olemine, uitamine ja väikeste detailide märkamine ümbritsevas annavad inspiratsiooni ja kannavad edasi.

Pae promenaad Tallinnas. Kaasautorid Heiki Kalberg ja Tanel Breede. Promenaadilõik asub võrgustiku aktiivsemalt kasutatavas kohas: Pae turu ja kauplemispindade vahel. Projekti peamine ülesanne oli vaimselt ja füüsiliselt vananenud kõnniteelõigule anda uus elu ja nüüdisaegne hingamine, muuta see avalikuks ruumiks, mis pole mõeldud vaid punktist A punkti B liikumiseks, vaid mõnusaks ajaveetmispaigaks.

Foto: Kaupo Kalda

Foto: Maris Tomba

Värvitult värvikas kodu betooni embuses

Betoon on selles pealinnast poole tunni autosõidu kaugusel asuvas kodus üks peamisi elemente. Omanik oli betooni valikul väga kindel ja teadlik ning majas sai see materjal peenhäälestuse just tema enda käte all. Arhitektuuriprojekti lõi arhitekt Kaspar Stroom, interjööri kujundasid Kaspar ja sisearhitekt Mariann Ainsaar büroost Raadius Arhitektid.

Hoone arhitektid: Kaspar Stroom, Martin Niglas ja Grete Uudeküll-Lind

Sisearhitektid: Kaspar Stroom ja Mari Ann Ainsar

See 360-ruutmeetrine elumaja on suures osas betoonist, mille kõrval on spoonplaati ja teisigi viimistlusmaterjale. Mõte oli see, et ei kasutaks väga palju värvitud pindasid, vaid need oleksid naturaalsed või sellele materjalile omased ega tekitaks kunstlikku fassaadi. Muidugi kasutati keraamilisi plaate ja mõnest üksikust kohast leiab ka seinavärvi, aga Kaspari sõnul on põnev just see, et siseviimistluses on püütud vältida tehislikke ja kunstlikke viimistlusvahendeid. Nii on maja justkui betooni embuses, soojust lisavad naturaalne parkett ja paar värvikildu. Kuna maja asub eraldatud kohas ja naabritest eemal, siis on igal pool palju klaaspinda ja avarust. See loob vahetu kontakti väliruumi ja loodusega, aga ka hoone arhitektuuriga.

Selle maja puhul oligi kõige keerukam betooni eksponeerimine – panna lae sisse siinidel valgustid ja lõpetada põranda servad n-ö puhta joonega – liiste siin ei ole. Kasparile polnud see keeruline – tema joonistas paberile, aga klient oli see, kes need ideed tihti

oma kätega ellu viis. Siin oligi klient valmis keerukaid lahendusi tegema, seejuures ka ise teostama.

Majaperemees oli väga põhjalik ja üheskoos pandi paika mahuline liigendatus, loogika ja funktsioonid. Siseruumide kujundamiseks oli tellija välja otsinud palju näiteid, kuidas mingi asi võiks olla, tal oli arusaam ka sellest, milliseid toone ja materjale ta tahab näha. Arhitektuuri osas sai arhitekt võrdlemisi vabad käed.

Kaspari sõnul peegeldavad korruseplaanid büroo üldiseid loomepõhimõtteid – ei meeldi kinnised ja pimedad tupikud. Üks loogika ongi see, et ükskõik mis punktis ruumis oled, avanevad sealt pikad vaated. Siin ei teki olukorda, nagu oleksid seinte vahele suletud. Teisena võiks nimetada paindlikkust ja voolavust. See on üks mõte, miks sai kasutatud kumerat klaasi tasakaaluks sirgetele joontele.

Kogu majas on alternatiivne sisekujundus. Omavahel on seotud betoon ja puit, alumisel korrusel püüab ruumijagajana pilku ning lisab soojust mitmelt poolt vaadeldav kamin. Üdini minimalistliku interjööri ilmestamiseks on seintele ja põrandatele pandud kõnelema kunst, mis loob meeleolu ning emotsiooni. Kunst elavdab betooni – kui kõik pinnad oleksid ainult puhas betoon, siis tekiks rõhuv ja raske tunne. Kunst tõmbab raskust tagasi.

Ruumiplaneering loob loogilise ühenduse elutoa, köögi ja sauna eesruumi tsooniga. Igal pool püsib side ja suhe loodusega. Kui looduses on pilt kirjum, siis kumerus annab seda looduse orgaanikat kenasti edasi ja täiendab betooni. Kaspar peab oluliseks geomeetriat ja kompositsiooni, ta kasutab range ning sirge geomeetria tasakaalustamiseks ringi. Selle eramu puhul võib niisugusesse kombosse põimida sirged betoonelemendid ja kumerad klaaspinnad.

Esimesele korrusele on paigutatud elutuba ja köök-söögiala kaminaga ruumi keskel; siit leiab spaa-ala, mis mahutab sauna eesruumi, leili- ja aurusauna ning duširuumi; alumisel korrusel on ka kabinet, majahoid, tehnoruum ja garaaž.

Elutoal on üsna mitu rolli. See on niivõrd hästi loodud lahendus, et diivanil istudes saad imetleda aknast avanevat vaadet, nautida kaminatuld või vaadata hoopis telekat. Seejuures ei sega ükski variant teisi, siin on kõik vaated korraga olemas.

Aurusaunas on aktsentsein, mis paistab justkui kahelt poolt läbi, mõjudes niimoodi tervikuna. Teinekord annabki põneva tulemuse see, kui mängida ka pinnareljeefi ja struktuuriga. Tonaalsuselt on tegemist üsna monotoonse lahendusega, aga selle teeb huvitavaks 3D-efektiga reljeefne keraamiline plaat, mis tekitab valguse käes voogavaid varje. Rahulik, aga pole seejuures igav. Kõik haakub hästi ümbritseva looduse ja jõega. Sauna eesruumis on ka palju klaaspinda, mis jällegi toob kätte vaated.

Teisel korrusel tervitab kihvt suurte akendega olemise ala –see on nagu pere puhkenurk suurtele ja väikestele. Siin on koht, kus leida rahu ja olla omaette. Või hoopis veeta aega üheskoos mängides.

Sel korrusel on neli magamistuba – kaks lastele, üks vanematele ja üks külalistele. Neid kõiki ühendab pikk koridor. Magamistubade puhul on märkimisväärne, et need on mõnusalt ruumikad – igaühes ruumi vähemalt 16 ruutmeetrit. Samuti on siin veel kaks vannituba. Ülemisel korrusel tuleb natuke ka värvi sisse, ustel näeb loodusest võetud ja olemuselt neutraalset sinakasrohelist. Kliendi sõnul pole ta ilusamat rohelist näinudki.

Esialgset plaani on muudetud üsna vähe – alguses sai projektile hoogsalt joonistatud mitmesse kohta riiulid, aga lõpuks loobuti ikka mõnest, et ei tekiks lämmatavat tunnet.

Lihtne ja minimalistlik interjöör ning arhitektuur – kui need poleks sümbioosis, siis ei õnnestuks saavutada suurepärast tulemust. Need asjad toimivad ikka kooskõlas. Peale vaadates

tundub kõik lihtne – betoon põrandal ja laes, spoonplaadid jne –, aga toimima paneb selle kõik interjööri ja eksterjööri kooskõla. Ka terrassimaht kasvab majast loogiliselt välja, mitte ei ole majale juhuslikult külge „istutatud“. Tuleb leida, mis on ühendavateks joonteks, ja need ära kasutada. Ruumigeomeetria, mis tekib ruumi sisse – nimetame neid saarteks või tahkudeks –, peab olema omakorda puhas vorm keset lihtsa ja selge joonega geomeetriat. Kui oleks need mahud värvinud ka tumehalliks või katnud muu materjaliga, oleks seegi toiminud. Kaspar: „Mulle meeldib mõelda, et igasugune tonaalsus läheb disaini ja sisekujunduse peale, aga ma loongi ju koosluse, kus on palju erinevaid stsenaariume. Tulemus ei sõltu lõpuks sellest, mis värvi interjöör on.“

Hästi läbi mõeldud liigendatus selles võimsas majas ei tekita tunnet, nagu oleks mingi ruumi osa liiga suur või üldse ülearune. Kui eesmärk on nautida vaateid ja avarust, siis see maja seda oma elanikele pakub. Noorele perele, kus kasvavad väikesed lapsed, kes saavad enda loodud radadel joosta ja end vabalt tunda.

Uudisnopped

Jaapani esteetikast inspireeritud

Kaissu mööblikollektsiooni uusim liige on Jaapani esteetikast inspireeritud ja Kaissule omaselt minimalistlik pink Viirg. Koduse interjööri värskendused ei pea olema mahukad ettevõtmised. Vahel piisab ühe uue kõneka eseme lisamisest ammu tühjana seisnud kohale. Naturaalsest tammepuidust minimalistlik iste on asjalik abimees ja silmailu samal ajal. Toote lihtne vorm toob ruumi rahulikku meeleolu. Ümarad nurgad ja eemaldatav istmepadi muudavad pingi turvaliseks ja mugavaks. Õliga viimistletud pinki on võimalik tellida erinevates toonides ja erinevast kangast istmepadjaga. Hind 545 eurot, saadaval e-poes kaissupood.ee või laiendatud valikuna Kaissu salongis Tallinnas.

Stiilne! Suvele!

Marseti Cordea valgusti on inspireeritud vanadest tööstusruumidest ja interpreteerib minevikku. Eksperimentaalse ja kaasaegse välimusega. Värvitud metallkonstruktsioon on kaunistatud kummist ribaga, mis ümbritseb korgi hajutit. Valmistatud kooskõlas klassikaga, neutraalsete värvidega, et luua sooja ja mõnusat atmosfääri igas õueruumis. Saadaval salongis Laterna Magica, vaata ka laterna.ee.

Praktiline

Ükskõik kas soovite taimi rõdule, elutuppa, terrassile, kööki või magamistuppa, selle GrowMore isekastmissüsteemiga taimekastid hoiavad taimi tervena ja värskena nii toas kui ka väljas.

Tõhusa süsteemi abil saab ühes nutikas istutuspotis kasvatada erinevaid taimi, vähendades samas kastmise sagedust kolm korda – taimi tuleb kasta vaid 1–3 korda kuus.

Istutuspoti veeanum mahutab 4,5 liitrit vett. Juurde on võimalik osta abilaud. Istutuskastid on saadaval kolme viimistlusega (naturaalne, must saar ja tume tamm). Hind

242–254 eurot, abilaud 149 eurot. Saadaval mööbli- ja sisustuspoes

Perenne Interior ning e-poes www.perenne.ee.

Rannatool, milleta suvi ei möödu! Silmapaistev muster muudab õueala või rannaskäigu eriti stiilseks. Hind 160 eurot, saadaval sisustussalongis Treimann Mööbel & Disain, vaata ka www.treimann.ee.

Kunst tapeedil

Lilleline tapeet ei pea tähendama tihedat lillemustrit seinal, mis ajab pea ringi käima. Trikk on kasutada disaine, mis kujutavad suuri botaanilisi motiive. Gigantsed lilled ja üleelusuurused õied panevad seinad suviselt elama. Suurte motiividega pilttapeet elutoa või magamistoa aktsentseinal loob interjööris tõelise vau-efekti. Baubauwall on Eesti tapeedifirma, mis toodab jäätmevaba kontseptsiooniga tapeete. Tapeedid on täpselt kliendi seina mõõdus, nummerdatud ja valmis lõigatud paanides. Nii ei pea ise mõtlema, kuidas muster kokku läheb, ja paigaldus on lihtne. Pildil: Baubauwalli pilttapeet „Südasuvine aas“. Taimemotiivide autor on Eesti kunstnik Helje Eelmaa, tapeedile võlus need disainer Triinu Silla.

Mere ääres, lummavate vaadetega

Sisearhitektid Kätlin Ölluk ja Lilian Esing sisearhitektuuribüroost Aeris lõid Aafrikast ning

Eestist inspireeritud interjööri suvekoju, mille akendest avanevad võrratud pildid. Siin on rahu ja vaikus, siin on looduse harmooniat, muru lõpeb meres ...

TEKST: IRMELI KARJA

FOTOD: HENDRIK OSULA

Kätlin ja Lilian ütlevad, et see maja on hea näide sellest, kuidas alateadvus juhib meid õigete otsuste tegemisel ning aitab luua hämmastavaid seoseid eksootiliste kultuuridega. Perenaise lähedane side Aafrikaga kandus sujuvalt üle disainiprotsessi ja sulandus Eesti kaluriküla idüllilise atmosfääriga. See on ideaalne elukoht ka peremehele, kes on kirglik kalamees. Väikese vahepõikena olgu öeldud, et vaenukägu on lind, kelle sulestiku järgi on siia suvekoju valitud interjööri toonid. Kuna lind elab nii meil kui ka Aafrikas, siis on ta justkui sümboolne seos pererahva elus.

Perenaine juhib sotsiaalset ettevõtet, mis müüb ja tutvustab Eestis Aafrika naiste käsitööd, toetades niiviisi nende naiste toimetulekut kaugel Ghanas ja Ugandas. Nii tekkisidki sealselt kontinendilt koju tulles omapärased seosed ning noodid, mida igas Eesti kodus ei kohta. Oluline oli luua sümbioos Aafrika koloriidi, rahvusliku käsitöö ja motiivide ning eesti suve vahel. Värvipaletti vaadates võib küll Aafrikasse „rändama“ minna. Soojale kliimale viitavad kogu majas kasutatud kergelt tuhmunud, kuid mahe terrakota ja oranž ning maalähedane pruun, neile sekundeerivad julged etnilise mustriga aktsendid.

Projekt algas muidugi palju pragmaatilisemalt, sest esialgu plaaniti luua enda perele suvemaja. Mõte oli see kiiresti valmis teha, et suveks saaks mõnusa saunaga kohake valmis. Üsna pea aga arenes plaan suuremaks, materjalid läksid järjest kapitaalsemaks ja soovid olid juba püsivamat elukohta eeldavad. Nii läks ka ehitusprotsess pikemaks ning kestis kokku ligi kaks ja pool aastat. Igal juhul oli see ajakulu väärt, sest elamine sai niivõrd hubane, et nüüd kasutavad peremees ja perenaine seda üsna palju päris koduna, viibides seal ka talvel.

Kogu interjööris on kasutatud hästi palju laudist, on ju tegemist materjaliga, mis loob just suvekodule omase miljöö. Kuna tegemist on puitelementmajaga, siis oli kohe alguses selge, et viimistluses tuuakse mängu laudis, kuid mitte tavapärane ja klassikaline saunalaudis. Voodrilaudisega on üleminekute lahendamine nurkades alati keerulisem, sest puitmaja elab ja liigub ning nurgad koos sellega. Tehnilisi detaile on laudise puhul hästi palju, seega osutus valituks siksak-versioon, millega saab sisekujunduses tekitada ühtlasema mulje. Siin tuleb au anda fanaatilisele ennast unustavale töömehele, kes neid siksaklaudise kolmnurki treis ja kokku ajas. Teistel jäi üle hämminguga seda pühendumust nautida – tulemus oli peenekoeline ja siksak sulandus silmatorkamatult, luues tervikliku ning üldisema fooni.

Kätlin ja Lilian meenutavad, et soov oli maja seest heledaks teha, nii annab selle olemus edasi mere ning rannaküla hõngu. Laudise kõrval olid loogilised naturaalne savikrohv ja muud krohvpinnad. Omanike jaoks ongi oluline looduslähendus: džuudist ja banaanilehtedest kausid, korvid, kujukesed ja lambid, need on sisustuse oluline osa. Sisearhitektid tegelesid rohkem funktsionaalse poolega ja valitud materjalid olidki pigem lihtsad. Nii täiendasid need elemendid – aksessuaarid ja materjalid – üksteist. Üldpilt on interjööris rahulik ja lakooniline, aga elamisse puhuvad omanäolise meeleolu just Aafrika mustrid.

Need elavdavad naturaalsust ja kaotavad tavapärase külma kliinilisuse.

Ruumiplaneeringult on maja lihtne. Õuest astud otse kööki, paremale jääb kaks magamistuba, neist tagapool on saun ja sauna eesruum. Söögilaud oli esialgu mõeldud kinnisesse talveaeda, aga poole projekti pealt otsustati, et sellest saab elutoa osa. Verandana mõeldud ruumist likvideeriti vaheuksed ja nii saigi üks avatud ning ruumikas oaas.

Suurem osa mööblist on tehtud eritellimusel. Köögis püüab pilku köögisaar, mis on hästi kompaktne ja siin sellisena väga põhjendatud – väikeses majas kulgeb elu väiksemal pinnal ning ümarad nurgad pehmendavad seda igas mõttes. Kätlin meenutab, et teravaid nurki oli plaani peal kuidagi valus vaadata ja praegusel moel sulandub köök rohkem eluruumi.

Kööki plaaniti ka funktsionaalne hommikusöögikapp. Selleks on suur pruun maht pivotkapi näol, kus on ainult köögitehnika ja -masinad. Need saab lihtsasti kapiukse taha peitu panna, kui pole vajadust midagi kasutada.

Valgusteid on valitud parasjagu, siin on üld- ja meeleoluvalgust – kokkuvõttes kõike minimaalselt, et poleks liiga palju. Ümmargused on Marseti looming, rippuvad pärinevad ühest Prantsuse internetipoest.

GARANTII 10 AASTAT

Vannitoas on kraanikauss savi säravamat tooni ja see on ruumis pilgupüüdjaks. Viimistlusmaterjalidena kasutati koduspaas krohvi ja mikrotsementi, keraamilise plaadi leiab kogu majast eestlasele hoopis tavapäratust kohast – põrandalt. See on praktilistel eesmärkidel – suvekodus on lihtsam niimoodi korda hoida.

Tume laudis saunas ja köögis on kontrastiks, muidu oleks kõik olnud liiga ühtlane. Nii tõidki Kätlin ja Lilian sisse praegu populaarse, kuid suures vaates klassikalise ja ajatu pruuni tooni.

Selle kodu puhul tuli üsna palju ette jooksvaid lahendusi, kuid koostöö omanikega oli väga ladus ja kõik sujus. Perenaine oli sisearhitektidega kogu aeg dialoogis, kuulas huviga ja mõtted-ideed klappisid väga hästi.

110-ruutmeetrine pigem pisike elamine on laitmatu tänu hästi valitud detailide rohkusele, mis on loonud filigraanse tulemuse. Loomingulisest küljest oli fookus sellel, kuidas saada materjalid ja koloriit omavahel kõlama ning väikse pinna peal kõik funktsioonid toimima panna. Selle mereäärse kodu rahu seisnebki täpselt valitud materjalivalikus – vähe materjali, kolm-neli värvi ja dekoratsioonid seda kõike elavdamas. Lihtne, aga mõnusa kulgemisega suvekodu – või päriskodu – on loodud.

GIOTTO PLUS

Puhtad ja arhetüüpsed ümarad vormid

Must roostevaba teras / Black Diamond Disain Natalino Malasor ti

Made in Italy

Salone del Mobile 2023: interjööritrendidest pakatav linn

Pärast kolme muutusterohket aastat oli Salone del Mobile mess Milanos tagasi oma tavapärasel ajal aprillis. Ent pärast pandeemiat, 2021. aasta Supersalonet ja eelmise aasta juunis toimunud messi ei olnud enam mõeldav vanamoodi edasi minna.

TEKST: BIRGIT ÕIGUS

Võttes arvesse eelnenud üritusi ja analüüsides põhjalikult nii osalejate kui ka külastajate ootusi ja soove, otsustati korraldada näitus ühel tasandil. Disainistuudio Lombardini22 juhtimisel paigutati paviljonid inspireerituna linnatänavatest. Nii võimaldati külastajatel sujuvamalt liikuda ja messist maksimaalne elamus saada.

Ükskõik kuhu pilgu pöörasid, avanes võimalus midagi vaadelda. Ei ühtegi tühja nurka ega „tagatänavat“.

Linnaplaneeringust inspiratsiooni saanud kujundus sidus messi osavalt valgustusdisainile pühendatud Eurolucega, mis naasis nelja-aastase pausi järel Salone del Mobilele. 31. korda toimuval valgustusbiennaalil oli täiesti uus ruumilahendus. Varasema korrapärase ruudustiku asemel oli planeering, mis võimaldas liikuda ringiratast ja täiendas linnamudelit.

Uut kujundust oli toetamas ka just selleks loodud mobiilirakendus, mis aitas erinevaid eksponente üles leida ja juhatas mugavalt teed soovitud kohtadesse. Kes väsis, sai jalga puhata ja nautida mitmekesist kultuuriprogrammi paviljonide vahel asuvates puhkeoaasides, mida kureeris disainiagentuur Formafantasma.

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Alessandro Russotti

Peamised märksõnad: keskkond, maksimalism ja moodulmööbel

Suurt toimuvat suunamuutust sisekujunduses kinnitasid ka Salone del Mobilel osalevad disainerid. Järjest enam kandume maksimalismi poole, kus kesksel kohal on julged värvid, mustrid ja tekstuurid. Samas ei saa veel kuulutada, et minimalism on kadunud. Armsaks saanud puhtaid jooni ja neutraalseid toone leidis endiselt mitmetelt tegijatelt. Need mahedad rahuoaasid tasakaalustasid oskuslikult värvikaid ja särtsakaid lahendusi.

Tähelepanu pööramine keskkonnateemadele oli oluline nii korraldajatele kui ka osalejatele. Messi juhendis oli välja toodud, et stendid peavad olema väikese keskkonnamõjuga, ning mitmed osalejad lähenesid sellele loovalt, tarvitades ära eelnevate aastate stendimaterjale. Toodetest paitasid kõige enam silma ringdisaini lahendused.

Materjali valikul oli julgelt eelistatud taaskasutatud puitu ja klaasi ning mööblikattena rohkem naturaalseid kangaid: puuvilla, lina ja kanepit. Valgustimaailmas rõhutasid disainerid energiasäästliku valgustuse olulisust.

Kolmanda märksõnana kerkis esile moodulmööbel. See mitmekülgne ja suurt paindlikkust võimaldav lahendus on muutumas üha populaarsemaks, kuna inimesed otsivad kergesti kohandatavaid ning jätkusuutlikke viise kodu sisustamiseks ja ruumi optimaalseks kasutamiseks. Samas soovitakse endiselt rõhutada isikupära. Moodulmööbel vastab kõikidele nendele soovidele.

Üks väike, ent lihtne sisustussuund, mida Milano messilt kohe kasutusele saab võtta, on kihilisus. Erinevate tekstiilide kasutamine on taskukohane viis interjööri uuendada. Kuidas oma sohvale uus ilme anda? Neopreenist diivanikatted, polsterdatud tekid, siidsallid, köied, lahti võetud kotid – need on mõned uusimad mõtted, kuidas elutoas aukohale kerkinud diivanit kaunistada või ümber disainida, kui vanast välimusest tüdimus on.

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Diego Ravier

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano/ Ruggiero Scardigno

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Ruggiero Scardigno

Foto: Brabbu Design Forces

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano. Andrea Mariani

Soov viibida väljas

Pandeemia tuletas meelde, kui oluline on võimalus nautida värsket õhku ja väliruumi. Isegi kui see piirdub vaid väikese vaatega. Ka see võib olla piisav, et luua kontakt loodusega.

Välialade sisustamine on jõudnud interjööridega samale tasemele ja üha kaugemale jäävad ajad, kui õue- ja toamööbel üksteisest tugevalt eristusid. Nüüd on kangad sünteetilised, UV-kiirgust ja kehva ilma taluvad, ent seejuures pehmed, täidlaste värvide ja rafineeritud tekstuuridega. Osa neist on juba saavu -

tanud sarnasuse naturaalsete siseruumides kasutatavate materjalidega.

Õueala sisustus ei tähenda enam paari lamamistooli ja söögilauda toolidega. Järjest enam tähtsustatakse isikupärase väliala loomist. Seda tehakse elegantse kergusega, sest tegu on aiaga, mis võimaldab vahel isegi rohkem mängida kui interjööriga. Õues on kõik lubatud. Hullumeelsed värvid ja vormid? Tehtud! Lõõgastussaared, värvikad vaibad ja mänguline mööbel pakuvad rikkalikult võimalusi oma maailma disainida.

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Alessandro Russotti

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Alessandro Russotti

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Ruggiero Scardigno

Roche Bobois’ õuemööbel on üks värvikamaid näiteid sellest, kuhu aiasisustus liikumas on. Rohkem värve, rohkem vorme!

Optimistlik pelgupaik

Kodu on muutunud kohaks, kuhu sõja ja mitmesuguste kriiside eest mugavat pelgupaika otsima minna. See peab olema rõõmus ja positiivne koht, kus taastada välismaailmas kaduma läinud tasakaal.

Käimas on optimismi otsingud.

Kodused sisustusobjektid – mööbel ja dekoratsioonid – on muutunud meie igapäevasteks kaaslasteks, mis annavad võimaluse pehmusesse kaduda või mänguliselt lustlikke värve, kujundeid

ja vorme nautida. Voolujoonelised diivanid, orgaanilised siluetid ja delikaatsed pastelsed toonid lausa kutsuvad endale tähelepanu pöörama.

Kohati on võimatu eristada piiri kunsti, disaini ja elu vahel –mööbel ühendab endas sujuvalt kõik kolm. Samas annab sellise disainiga mööbel võimaluse loovalt ära kasutada ka eelnevate põlvkondade käsitöömeistrite kogemusi ja oskusi. Needki mõtted suunavad looma kodu, mis on läbinisti isikupärane ja eriline.

Kujutage nüüd ette lastele mõeldud lõbustusparki. Aga nüüd kujutage ette seda parki toas. Lastele ägeda turvalise pesa loomise saladus on kujundada ruum nii, et see on nauditav ja praktiline. Mängimine, magamine ja õppimine ei tohiks kunagi jääda üksteisest kaugele –multifunktsionaalse disaini ilu.

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Luca Fiammenghi

Foto: Circu

Armastus mineviku vastu Minevik kütkestab, võrgutab ja rahustab. Üha rohkem on tunda kuulsusrikaste ja värvikate viie-, kuue- ja seitsmekümnendate mõju. Kes on moderniseerinud vanad tooted, kes on leidnud minevikust suurepärase inspiratsiooniallika.

Kõige enam tunduvad Salone del Mobile disainereid kütkestavat siiski seitsmekümnendad. Niisiis tasub end ette valmistada maalähedaste värvilahenduste, tekstuuride ja mustrite värvikaks maailmaks. Mix & match on kindlasti järgnevateks aastateks sobiv juhis.

Seitsmekümnendatel saavutas esimest korda suure populaarsuse ka selleaastasel messil arvukalt esinenud toode – mooduldiivan. Kuigi Ameerika disainer Harvey Probber leiutas selle juba 1944. aastal, muutus see populaarseks alles seitsmekümnendatel, kui üksikute majapidamiste arv kasvas ja inimesed hakkasid rohkem tähelepanu

pöörama sisekujundusele. Lahendus, mis võimaldab luua eriti isikupäraseid interjööre – mis saab veel suurepärasem olla?

Suured ja ekstrasuured mooduldiivanid tundusid olevat läbivaks teemaks paljudel Salone osalejatel, mis näitab, kui veendunud on mööblibrändid, et pärast pandeemiat püsime endiselt väga kiivalt kodus pere ja sõpradega vaba aega veetmas. Huvitava faktina tasub märkida, et äärmiselt kaunid olid nende seljaosad ja tagaküljed. Ehk viitab see sellele, et järjest enam tõstetakse diivan toa keskele, nii et see on vaadeldav mitmest küljest? Päris kindlasti räägib see aga sellest, et ostjate toad on suured avatud ruumid.

Kuigi värvidest on kreemikad ja beežid toonid endiselt populaarsed, võetakse üha rohkem kasutusele jõulisi ja julgeid toone ning mustreid. Seda nii diivaneid valmistades kui ka interjööridisainis üldiselt.

Maksimalismi vaikne kasv jätkub.

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano

Alessandro Russotti

Foto: Courtesy Salone del Mobile. Milano / Andrea Mariani

Alates septembrist 2023

asendada led-valguslahendustega

tuleb luminofoor-valgustorud

Euroopa Komisjon on vastu võtnud määruse, millega keelustatakse alates 2023. aasta septembrist luminofoor-valgustorude müük Euroopa Liidus. Selle määrusega keelatakse elavhõbedat sisaldavate valgusallikate müük, sest tehnoloogia arenguga ning erinevate keskkonnasõbralike lahenduste turule tulekuga valgustite valdkonnas ei ole otstarbekas jätkata luminofoor-valgustorude kasutamist. Kõige levinumad luminofoor-valgustid on T5 lineaarne luminofoor-valgustoru ja T8 lineaarne luminofoor-valgustoru ning nende kasutamine on alates 24.08.2023 keelatud.

Keda uus määrus puudutab?

Määrus puudutab kõiki ettevõtteid, avalikke asutusi, lasteaia- ja koolihooneid, treeningsaale, tualette jne. Sellest tulenevalt peavad kõik ettevõtted, majapidamised ja teised asutused olemasolevad luminofoor-valgustorud välja vahetama energiasäästlike ja keskkonnale ohutute LED-valgustorude ja teiste LED-valguslahenduste vastu.

Kuidas aru saada, kas kasutusel on luminofoor- või LED-valgustoru?

Luminofoor-valgustorusid iseloomustab üldjuhul pikem aeg valguse täisvõimsuse saavutamisel ning nn särisemine valgusti põlemisel. Luminofoor-valgustoru eluaja lõppedes hakkab valgusti vilkuma ning seejärel lakkab töötamast. Valgustorule kaugelt peale vaadates on väga raske eristada, kas tegemist on luminofoor- või LED-toruga. Selleks, et kindel olla, tuleks ühendust võtta oma majahalduri, elektriku või muu spetsialistiga ning välja selgitada, milliseid valgustorusid kasutatakse Sinu asutuses.

Mida ma tegema pean?

LED House soovitab kõikidel ettevõtetel ja asutustel üle vaadata, millised valgustid on nende pindadel kasutuses ning mitte jätta luminofoor-valgustorude väljavahetamist LED-valguslahenduste vastu viimasele hetkele, sest uue määruse kohaselt on juba selle aasta septembrist keelatud luminofoor-valgustorude kasutamine.

Kui Sul on vaja konsultatsiooni, lisainfot või meie nõu, siis oleme Sinu jaoks olemas kiire ja parima teenindusega!

Tutvu toodetega siin: ledhouse.ee/led-torud

Šikilt vannitoas

Need šikid rahuoaasid näitavad, et vannituba ei pea olema igav. Leia oma stiil –selle väljendamise võimalusi on rohkesti – ja loo vannituba, mis köidab sind täielikult.

TEKST: MANDY ALLEN

ELEGANTNE VALGE

Miks valida klassikaline hele toon, kui saab valida midagi erilisemat? See vannituba rõhutab klassikalisi kombinatsioone, nagu valge ja messingitoon, edevad peeglid ja vanakooli valamud, põimides neid pilkupüüdvate elementidega, nagu eritellimusena valmistatud XXL-suuruses ümar peegel, tänapäevased kuusnurksed keraamilised plaadid ja valgusallikatena katmata lambipirnid, mis on loovalt paigutatud seinale eritellimusel valmistatud messingist tugede abil, selmet riputada need tavapäraselt lakke.

Nõuanded

f Vannituppa strateegiliselt paigaldatud peeglid muudavad ruumi suuremaks ja valgusküllasemaks.

f Seina sisse süvendatud, justkui õhus hõljuvate riiulitega nišš on samal ajal nii ruumisäästja kui ka pilkupüüdev arhitektuuriline element.

f Suurendage nutikalt asjade hoiuruumi, kus iganes võimalik. Siin on messingist riiulid osa kraanikausist ning pakuvad kohta vannilinade ja käterätikute jaoks.

f Ümara kandiku saab hõlpsalt muuta omapäraseks kompaktseks lauakeseks, mis on vannitoa jaoks ideaalne – kinnita lihtsalt kandikule metallist või puidust mööblijalad.

Stilistika Sven Alberding. Fotod Greg Cox ja Warren Heath/ Bureaux

HALLI VARJUNDID

Selles silmatorkavas vannitoas, kus hallid toonid on julgelt kiht kihi järel üksteise peale asetatud, kohtuvad vana, kaasaegne ja tulevikustiil. Läikivad metroostiilis keraamilised plaadid ja värvitud betoonpõrand moodustavad ootamatult värske koosluse vintage-stiilis pressitud laepaneelidega (kellele on üldse vaja tapeeti?), mis annavad tekstuuri ja mustri. Vana ja uue koosmäng on siin viidud uuele tasemele: nii antiikne pähklipuust taimealus ja külluslikult kaunistatud valgustid (mida on valge värviga kaasajastatud) kui ka pressitud paneelide nostalgiline esteetika on julge vastukaal Patricia Urquiola Agape`i Peari vannitubade voogavale joonele ja ultramodernsele disainile.

Nõuanded

f Väga moodsa meeleolu loomiseks kombineeri omavahel läikivad ja matid pinnad. See nutikas stiilinipp loob ka tahtlikult kärbitud värvitonaalsusega ruumis mitmekihilisuse ja energilise tunde.

f Värvikildude sissetoomine – näiteks kunstiteoste, toataimede, naturaalse puidu kasutamine – lisab ruumile soojust ja isikupära.

f Taaselusta kasutatud viktoriaanlikud messingist seinavalgustid ja muud ajastutruud valgustid värske valge värvikattega või kasuta julgelt teisigi värve.

Stilistika Sven Alberding. Fotod Greg Cox ja Warren Heath/ Bureaux

MATERJALIDE LUMMUSES

Selles vannitoas loob iseloomu ja visuaalse atraktiivsuse suuresti tekstuuride ja viimistlusviiside vastandamine. Tänapäevase dramaatilise üldmulje loovad lihvitud kivist töötasapinnad, ruudukujulised keraamilised plaadid, läikiv betoonpõrand, kaunistatud klaasist seinavalgustid ja kaunilt kumerad tavapärasest suuremad valamud, mis mõjuvad kontrastselt valgeks värvitud kiviseinaga, tavapärasest suurema peegliga, jässakate avatud laepalkidega ning väiksemate detailidega, nagu seebi ja muude kehahooldustoodete jaoks mõeldud jämedalt lihvitud kivist alusplaat dušinurgas.

Nõuanded

f Peegeldav põrand lisab tõhusalt ruumi loomulikku valgust.

f Alati ei ole vaja keraamiliste plaatidega katta kogu seina, see on ka hea säästunipp. Nagu siin näha, piisab dušinurga plaatimisest, ülejäänud seinapind jääb seda kaunilt raamima.

f Kontraste luues pea silmas, et ruudukujulised keraamilised plaadid dušinurgas on visuaalselt seotud peegliga, nende erinev tekstuur võimendab karmi ja malbe ning vana ja uue koosmängu.

Stilistika Sven Alberding. Fotod Greg Cox ja Warren Heath/ Bureaux

HELE JA HUVITAV

Ühevärvilisus muudab selle vannitoa stiili tasakaalukaks ja moodsaks. Vaatamata valitsevale lihtsusele on ruumis palju huvipakkuvat: läikega keraamiliste plaatide ning kivipõranda ja põhiseinte mati viimistluse kontrastist nurgeliste vormide (segistid ja eritellimusel valmistatud must metallkapp) ning ümarate vormide (peeglid, valamud ja rippvalgustid) vastandumiseni. Valamualus, mis on valmistatud kokku liimitud pilliroost ning toetub eritellimusel valmistatud valgeks värvitud terasest jalgadele, on ebatavaline materjalivalik, kuid lisab ruumi soojust ja tekstuuri.

Nõuanded

f Risttahukakujulistes ruumides mängi vormiga, kasutades näiteks ümaraid elemente. Ümarad peeglid ja kumerad anumad on hea lähtepunkt.

f Ka värvivalikut piirates on võimalik kontrastiga mängides ruumi huvitavaks muuta – võimalused on näiteks matt vs. läikiv ja sile vs. reljeefne.

f Et hoida ühevärviline palett värske ja tänapäevane, vali värvid hoolikalt ning mustade ja valgete toonide puhul säilita sama tonaalne sügavus.

Stilistika Sven Alberding. Fotod Greg Cox ja Warren Heath/ Bureaux

Elutuba suvekodu õues

Veranda või pergola sobib suurepäraselt nii suviseks lõõgastumiseks kui ka vabaõhuürituste korraldamiseks, olles paljude majaomanike lemmikruum. Siin on kuus innustavat lahendust, kuidas luua privaatne elutuba õue, et mõnusalt aega veeta.

VAADE

Ehitatud piki looduslikku mäekülge, kasutades vaateid kui telge hoone põhivormi kujundamisel, on see moodne mägedes asuv hoone ja selle elegantne veranda seotud vaadetega. Arhitektid: „Me tahtsime maksimaalselt ära kasutada igas suunas avanevaid vaateid ja luua õue eluruumid, kus neid nautida.“ Koduomanikud armastavad pergola varjus lõõgastuda ja looduse ilu nautida.

Vihje

Arhitektid Andrew Payne ja Miguel Ferreira-da-Silva arhitektuuribüroost Migs + Drew Architects (migsdrew.com) pidid looma moodsa mägimajakese. Selle kodu omanikud hindavad eriti kõrgelt looduslikku, traditsioonilist Malawi pilliroost mööblit. Nad hakkasid ostma ja turustama seda toodet üle maailma ettevõtte Malawi Cane kaudu. Nende raffia- ja pillirooesemed sobisid suurepäraselt sellesse projekti, kuna nende toonid ja tekstuur on pärit ümbritsevast maastikust.

TEKST: ROBYN ALEXANDER / STILISTIKA: SVEN ALBERDING, TILLE DEL NEGRO FOTOD: GREG COX, WARREN HEATH, ELSA YOUNG (BUREAUX)

VEETLEV RETRO

Selle väga vana Victoria-aegse maamaja elluäratamiseks on vaja vanu asju. Hubase, kütkestava ja tagasihoidlikult stiilse veranda puhul näeme, et see on suurepäraselt õnnestunud. Õuetuba on kujundatud stiilselt kulunud ajastutruu mööbli ja muude esemetega. Esikohal on käsitöö ja autentsus alates viimistlusest ja lõpetades sisustusega.

Vihje

Üks majaomaniku lemmikpaikadest on veranda, kus kasvab mitmeharuline granadill ja akende ees on kohaliku puusepa meisterdatud puidust aknaluugid. Tublisti kulunud pilliroo- ja Morrise toolid leiti vanakraamipoest.

ÕDUS KIVITERRASS

See saarel asuv ja tuntud inimesele kuuluv suvila on kõike muud kui uhkeldav: siin ei näe pilkupüüdvat puhkusevillat, vaid mõnusat elamist – kujundus on tagasihoidlik, sest eelistatud on looduslikke tekstuure ja värve. Kõikjal on kasutatud puitu, looduslikku kivi ja punutisi, nii ka sellel avaral, jahedal ja vaiksel verandal, mis ehitati kodu hiljutise renoveerimise käigus.

Vihje

Veranda põrand on valmistatud käsitsi töödeldud kohalikust kivist, mis on käsitsi põrandale laotud ja mördiga kinnitatud. Minimalistliku puidust verandamööbli hankisid arhitektid ja disainerid.

Metallmööbli valmistamine aastast 2007

AIAPIDU

See hiljuti renoveeritud suvekodu väikeses kohas kuulub tekstiiliettevõtte loovjuhile, kes on sündinud ja kasvanud samas kandis, olles mõjutatud selle koha tüüpilisest rahvapärasest sisustusest. Tema maja mõlemal küljel on varjulised verandad, mida täiendavad isikupärased detailid, sulandudes ühte säilinud esemete, kunstiteoste, raamatute ning taimede värvide ja tekstuuridega. Maja tagaosas asuvalt verandalt avaneb võluv vaade põldudele. Veranda ühel poolel saab vestelda ja lõõgastuda ning teisel poolel pere ja sõpradega väljas süüa.

Vihje

Söögilaud on valmistatud ümbertöötatud puidust, mis pärineb tekstiilidisainerist koduomaniku Frances van Hasselti (francesvh.com) pere lähedalasuvast piimafarmist, ajaloolised Windsori toolid saadi sõbralt päranduseks. Koos sõbra ja kaasdisaineri Leandi Mulderiga kujundas Frances seinale kineetilised kunstiteosed, kasutades merekarbikesi, triivpuitu ja plastist mängudinosauruseid.

KODU AVARAMAKS

Kogu maja pikkuses laiuvale verandale saab luua mitu välituba, nagu näeme selle hubase veranda puhul. „On hämmastav, kui palju aega me nüüd õues veedame,“ ütleb majaomanik. „Otsisime võimalust einestada või lõõgastuda õues ja veranda on meile kõike seda pakkunud.“ Viimistluse ja mööbli valikul eelistasid nii majaperenaine kui ka sisekujundaja seada esikohale orgaanilised materjalid, lopsakad taimed ja kodused esemed – nad leppisid kokku, et esmatähtis on mugavus.

Vihje

Sisekujundaja Simone Hirschi (simonekatherineinteriors.com) kujundatud verandat jahutavad labaventilaatorid. Verandal on ka palju rippuvaid korve, kuhu on istutatud sõnajalad. Pehmepõhjalised toolid on kaetud Osborne & Little’i kangaga Maranta, rotangist toolid on firmalt Cécile & Boyd ja oonüksist küljelaud Weylandtsilt.

Valikus tuhandeid erinevaid sisustuskangaid

– TULE VALI OMA LEMMIKUD!

Veendumaks valitud kanga ja selle tooni sobivuses oma interjööriga on võimalik näidiseid soetada nii e-poest kui ka kauplustest.

www.kangadzungel.ee

OTSING: sisustus-, kardina- ja mööblikangas, päeva- ja külgkardinad

TULE UUDISTAMA. SUURED ALLAHINDLUSED!

TÄIUSLIK PERGOLA

Selle rahuliku atmosfääriga puhkemaja omanike sõnul soovisid nad, et arhitektid laiendaksid hoone välisala –see saavutati klassikaliste Mallorca stiilis pergolate kasutuselevõtuga. Tulemusena valminud verandaruumid ühendavad nüüd lihtsust ja autentset esteetikat, kuid majaomaniku sõnul polnud see kaugeltki lihtne: proovikiviks oli see, et kõik pidi olema „täielikus kooskõlas looduse ja majaga“.

Vihje

More Designi (moredesign.es) arhitektid lisasid uue jõekivipõranda, parandasid pergola struktuuri ja ajakohastasid taimestikku. Ehituslikult koosneb pergola lubikrohviga kaetud müüritud tugipostidest, kohaliku sepatööna valminud raudkarkassist ning bambusega kaetud ja vanadest viinapuuväätidest ümbritsetud risttrossidest. Ajaloolised puittoolid ja -laua hankisid majaomanikud kohalikult kirbuturult.

Luige Kodud

Tallinnast vaid 8 minuti kaugusele jääb looduskaunis Luige.

Paljudele on see piirkond tuttav kevadekuulutaja Luige Laada toimumiskoha järgi.

Laadaplatsilt vaid mõnesaja meetri kaugusel algab juba sel aastal uue peresõbraliku viilkatustega kodukvartali ehitus.

Luige Kodude kvartal on loodud mõeldes lastega peredele. Kvartali südamesse tuleb hubane kogukonnamaja, kus saab uksed avada lastehoid koos mängutoaga. Kogukonnamajani lookleb majade vahelt aga mõnus jalutuspromenaad, mis annab kogu piirkonnale väikese külakese atmosfääri. Kõigil majadel on A-energiaklass, maaküte ning katusel päikesepaneelid.

Hubased oma aiaga kodud

Siinsete kodude eripäraks on privaatsed aiad, kahekorruselised kodud ning sügavuti läbimõeldud lahendused, mis perede elu juba sisse kolides mugavaks teevad. Näiteks terrassidele on maja arhitektuuriga sobitatud raamistikud, kuhu soovi korral lihtsa vaevaga paigaldada

mõnusad päikesevarjud, et suvel õues värske õhu käes veedetav aeg oleks võimalikult pikk.

Peresõbralik ümbruskond

Kohe Luige Kodude kõrval on juba täna olemas ilus mänguväljak ning korvpalliplats koos välijõusaaliga. Majade vahele tuleb haljastatud ala kogukonnaüritusteks ja ühisteks piknikuteks. Vähem kui kilomeetri kaugusele ehitatakse aga suurt Luige kaubanduskeskust, mis sel sügisel

koos jõusaali, kohvikute ja suure toidupoega oma uksed avab.

Rattaga linna

Luige erinevaid paiku ühendab mugav jalgrattatee, mis lookleb mändide vahel Tallinnani välja. Nii saab heade ilmadega auto rahulikult koju jätta ja nautida perega kaunist kodukandi loodust.

Luige Kodude müük on alanud, www.luigekodud.ee

Meeli ja hinge kosutavad kümblused

Linnakära, töömõtted, kohustused ja tähtajad – kõik need vajavad

tasakaaluks rahulikke lõõgastavaid

momente, kus saab maailma unustada ning olemist nautida. Mis saab olla ideaalsem kui nautida (suve)kodu

tagahoovis kuuma sauna, jahutavat basseini või hoopis kaunist koduspaad!

TEKST: BIRGIT ÕIGUS

Meil on lakkamatu ligipääs piiramatule kogusele informatsioonile. Sellega paralleelselt püsivad kõrgel meie kehva füüsilist ja vaimset tervist peegeldavad näitajad. Pole imestada, et see, mis varem oli mõeldav vaid luksuskodus või hotellis, on üha jõulisemalt liikumas meie tagahoovi ja muutumas iganädalase rutiini osaks. Otsime viise, kuidas lõõgastuda, ja mida elegantsemalt, seda parem!

Kaunile Skandinaavia disainile lisab ekstravagantsust panoraamkatus ja kaks klaaspaneelidega asendatud seina lubavad loodust täiel rinnal nautida.

Foto: Lingalaid

MEIE PAIGALDAME, SINA NAUDID

Täiesti uuel tasemel

ergonoomiline saunaelamus:

• Kaarja joonega kontuur

• Ülimugav istumisasend

• Termatöödeldud materjalist

• Sinule sobivates mõõtudes

• Professionaalne paigaldus

VAATA SAUNALAVA.EE

Asuma Laki Ärikeskuses

Tallinnas, ruum A-145, Värvi 5, tel +372 50 25 350 info@saunalava.ee, www. saunalava.ee

Klaasist tagaseinast saab heita pilgu loodusesse. Et leil oleks just selline, mis teeks olemise mugavaks, on saun varustatud HUUMi kerisega.

Meeli kütkestavad saunad

Sauna rahustavat ja tervistavat mõju teab ilmselt iga eestlane. Saun peab olema koht, mis loob rahutunde ja toob kaasa mõnusaid mälestusi. Ent alati pole võimalik või ka soovi ehitada saun majja. Õnneks on olemas suurepärase disainiga imekauneid väikeseid õuesaunu, millest inspiratsiooni ammutada.

Lingalaid Harmony saun ühendab endas modernse disaini ja looduse ilu üheks tervikuks. Et loodust maksimaalselt nautida, on sauna esimene ja tagumine sein asendatud kvaliteetse peegelklaasiga. Läbi erilise panoraamkatuse saab nautida taevatähti.

Kaarja joone austajad saavad lõõgastuda ümaras või paadikujulises saunas. Viimaseidki täiendab klaassein kauni vaate nautimiseks.

Omamoodi hulknurkne iludus on Bigert & Bergströmi loodud Solar Egg Sauna , mis asub Rootsis Kirunas Luossabackenis. Muna koosneb männipuidust sisemusest ja tugevalt peegelduvatest kuldsetest teraspaneelidest ning selle nelja meetri laiusesse sisemusse mahub kuni kaheksa inimest. Lisaks saunale on Solar Egg Sauna avalik skulptuur, mis on reisinud mitmetes riikides. Näiteks viibis see ajutiselt Pariisi kesklinnas Rootsi Instituudis, et tõmmata tähelepanu Rootsi disainile.

Lätist Venta jõe äärsest Skrundast leiab hulknurkse puidust ja kilest valmistatud sauna. Läbipaistvas iluduses on olemas kõik vajalik: ahi, korsten ja pingid. Kuigi räägitakse, et leilielamus kilesaunas väga tugev ei ole, on tegu siiski kauni ja omapärase ehitisega, kus lõõgastuda.

Foto: Shutterstock

Kuldne saun Pariisi kesklinnas Rootsi Instituudi hoovis

Terrassivannide puhul on siseosas kasutatud kompromissitult kõrgeima kvaliteedi ja spetsiaalse pinnakattega klaasplasti.

Võrratud koduspaad ja basseinid

Kui mõelda koduspaa peale, meenuvad esmalt terrassi sisse sulanduv väike vann ja bassein, mis annavad võimaluse tunda end hollywoodilikult. Mokteil näppu, sõbrannad kaasa ja mõnulema!

Linglaid on loonud terrassivanni, mille iidsest Jaapanist inspireeritud disain ja luksuslik välimus kaunistavad igat terrassi, tagaaeda ja sauna eesruumi. See terrassivann on osa iidsest rituaalist, mis tervendab keha ja vaimu, toob luksuslikul viisil kokku inimesi, et seda kõike koos nautida. Soojendusega vannis saab kümmelda aasta läbi.

Nüüd midagi neile, kellel on maksimalistlik taimedesse uppuv aed või kes usub, et „rohkem on uhkem“. Boheemlaslik, rikkalik ja kindlasti ainulaadne keskkond suveõhtute nautimiseks –Redwood Stone näitab ilmekalt, kuidas kümblustünni ahvatlevalt aiastseeni sulandada.

Rahustav aiaruum ühendab iidse moodsaga. Kauni inglise aia keskel paikneb mullivann, kuid see ei domineeri ega riku õhkkonda. Ideaalne koht nii üksi kui ka sõpradega aja veetmiseks!

Inglismaa aedadest reisime nüüd kaunisse Ameerika koduspaasse, mida privaatsuse säilitamiseks ümbritseb maja imiteeriv sein. Lahendus annab suurepärase võimaluse eemalduda linnamelust oma ruumi, eemale võõrastest silmapaaridest. Kui naabrid on lähedal ja hing ihkab omaette olemist, saab sellise lahendusega nii mõneski tagaaias endale privaatruumi luua.

Foto: Lingalaid

Kogu pehme mööbel Soft Furniture ’ist

Soft Furniture on skandinaavialiku disainiga pehme mööbli edasimüüja, kes on tuntud oma suurepärase klienditeeninduse ja laia valiku poolest.

Soft Furniture sai alguse Facebooki-lehest Eesti Diivan, kus jagati oma kirge ilusa ja funktsionaalse mööbli vastu. Nüüdseks on sellest välja kasvanud kiiresti arenev ettevõte, kes suhtleb kõigi oma klientidega personaalselt ja aitab leida nende jaoks sobivaima ja parima lahenduse.

Soft Furniture’ist leiad oma koju tugitooli, diivani või diivanvoodi, mis vastab täpselt sinu maitsele ja vajadustele. Saad valida paljude erinevate mudelite ja kangaste vahel, mis on kõik kvaliteetsed ja vastupidavad. Soft Furniture’i diivanid toodetakse neljas erinevas Euroopa tehases, mis tähendab, et kaup jõuab sinuni vaid 4–6 nädalaga.

Tutvu Soft Furniture’i pehme mööbli valikuga lähemalt nende kodulehel softfurniture.ee

Tellimiseks võta ühendust Soft Furniture’i sõbraliku ja professionaalse meeskonnaga, kes aitab sind hea meelega. Soft Furniture on sinu usaldusväärne partner pehme mööbli valikul!

Peaaegu unistustest pärit minimalistlik villa Dohas LähisIdas jagab suurepärast inspiratsiooni arhitektuuri ja koduspaa koosluseks. Covet House’i ja stuudio Luna Design luksusliku ilmega ühisloominguna sündinud maja avangardne arhitektuur ning elegantsed jooned annavad hoonele majesteetliku ilme. Õueala ja bassein on võtmerollis. Luksusliku basseiniala ekstravagantsust rõhutab veelgi naiseskulptuur. Koduspaa kui otse filmist!

Filmilikku inspiratsiooni jagab HOUSE OF HOMMÉS , kelle loodud visioon basseinialast on minimalistlik unistus igavesest suvest. Interjöörides möllavad ümarad vormid on jõudnud basseinigi äärde ja esitavad küsimuse – miks ka mitte? Miks mitte julgelt katsetada ja tuua koduspaasse julged vormid? Ehk isegi midagi kanda kinnitavast Memphise stiilist? Või hoopis lopsakas maksimalism?

Kaasavõetav koduspaa

Koduspaa või -sauna võimalustest ei jää ilma ka väga liikuva elustiiliga inimesed. Just neile mõeldes on loodud mitmeid lahendusi, mis võimaldavad kümblustünni või -sauna endaga kaasa võtta ning sellega koos maailma avastama minna. Leia vaid sobiv koht, kus oma liikuvat lõõgastumisoaasi nautida.

Foto: Covet House

Foto: HOUSE OF HOMMÉS

Aco Nordic pakub drenaaži kolmes suuremas valdkonnas:

f välisdrenaaž

f sisedrenaaž

f kodu ja aed

Kaunis disain, praktiline lahendus

Aco Nordic on hea partner kõigile, kes on huvitatud sellest, et vee äravoolusüsteemide lahendused läheksid kokku nii tehniliselt, esteetiliselt kui ka praktiliselt.

rhitektid ja hoonete projekteerijad on Aco Nordicu toodetega hästi tuttavad, sest kaasaegse disainiga vee äravoolusüsteemid sobivad ideaalselt elu- ja ärihoonetesse. „Nii sise- kui ka välislahenduste hulgas on meil alati ka midagi sellist, mis on valdkonnas unikaalne –tootearendus ja disain käivad käsikäes ning pea igal aastal võidame ka mõne auhinna,“ räägib Aco Nordic Eesti esinduse juht Urmas Truusa

Vannitubadest väliruumini

Kõige rohkem teatakse tänu sisearhitektide valikutele ettevõtte esteetilisi vannitoalahendusi ehk duširenne ja trappe, mis on tuntud funktsionaalsuse ja delikaatse disaini poolest. See, mis jääb vee äravoolusüsteemide puhul silmale näha, on stiilne ja diskreetne, aga see osa vee äravoolusüsteemist, mis on silmale varjatud, hõlmab suurepäraseid tehnilisi lahendusi.

„Vannitubades on jätkuvalt populaarsed pikad äravoolurennid, mis võimaldavad põrandale ühepoolse kalde, see lubab vett paremini ära juhtida ja annab mänguruumi vannitoa avaramaks muutmisel. Sellise lahenduse puhul suureneb ka sisekujunduse ampluaa, sealhulgas erinevate keraamiliste plaatide valimise võimalus. Disain mängib vannitoa äravoolurenni puhul küllalt suurt rolli – on see ju

asi, mida inimene järgmised paarkümmend aastat oma kodus iga päev vaatab,“ räägib Truusa tuntuimatest toodetest.

Ent firma tegutsemisvaldkond on palju laiem, ulatudes äravoolusüsteemide terviklahenduste loomiseni kõikvõimalikes elukondlikes ja ärihoonetes kuni linnaruumini välja ning ka selleni, mis puudutab sademevee ja pinnavee kogumist ja käitlemist. „Tänapäeval on väga oluline, kuidas sademevett puhastada ja ära juhtida. Pakume kõikvõimalikke nutikaid vee sise- ja äravoolu lahendusi ka eramutele ja kortermajadele. Kui tegemist on koduga, siis piltlikult öeldes tegeleme veega alates momendist, mil see duširuumi põrandale või õues katuselt maapinnale jõuab, kuni hetkeni, mil vesi on säästlikult juhitud sinna, kuhu vaja.“ Ka parklad, sissesõiduteed ja garaažid on Aco Nordicu valdkonnad, mille puhul ollakse vee ärajuhtimise vallas heaks partneriks juba projekteerimisfaasis.

„Nii koolid, lasteaiad ja spordirajatised kui ka hotellid ja spaad teevad tihti otsuse just meie vee ärajuhtimissüsteemide kasuks ning sellise valiku puhul on võrdselt oluline nii avalikes ruumides eksponeeritavad stiilsed trapid ja rennid kui ka hästi projekteeritud ja paigaldatud vee ärajuhtimise süsteemid. Spaades näiteks suudame kokku koguda ka selle vee, mis suure niiskuskoormuse tõttu plaadivuukidest läbi imbub.“ Avalikes hoonetes on üheaegselt palju väljakutseid ja mänguruumi ning see on suurepärane võimalus projekteerijatel ja arhitektidel luua terviklikke, funktsionaalseid ja esteetilisi lahendusi. „Võime öelda, et kaitseme vett inimeste eest ja inimesi vee eest ning teeme seda stiilselt ja tulemuslikult.“

Õhus, kuid mitte päriselt

Väikesed ja kompaktsed, kuid peensusteni läbi mõeldud väikemajad pole popid mitte ainult meil, vaid igal pool maailmas. Üks selline muljet avaldava arhitektuuri ja interjööriga majake on KolKoli farm, mis asub Kaplinna lähedal mägedes.

KolKoli mägimajake justkui hõljuks teda ümbritseva maastiku kohal, kus leidub palju põlist fynbos’e taimestikku. Maja on kujundatud nii, et see sulanduks keskkonda. Seetõttu on kasutatud puidust välisviimistlust ja terrassi, mis pehmendavad läikivat betoonosa.

TEKST: ROBYN ALEXANDER / STILISTIKA: SVEN ALBERDING / FOTOD: WARREN HEATH/ BUREAUX

Rudi ja Karen Oosthuyse on ehitanud mägedes asuvasse farmi tänapäevase mägimajakese, mis ühendab endas nutika kujunduse ja hoolikalt valitud detailid.

Vahel peitubki võlu just pisiasjades. Hiljuti Overbergi KolKoli farmi ehitatud majake püüab pilku. Selle pooleldi lineaarne ja pooleldi ümar kuju tekitab esteetilist elevust ja mida lähemale majakesele jõuad, seda rohkem tunned, et oled avastanud midagi erilist.

Ühelt poolt on see väike elamu kõigest puhkemaja, mis on loodud ja ehitatud selleks, et linnainimesed saaksid tulla maale lõõgastuma ja taastama sidet enda, looduse ning teiste inimestega. Teisalt on see ehitis silmapaistvalt hästi kujundatud.

Eemalt vaadates tundub, justkui hõljuks mägimajake maastiku kohal, kuid tegelikult asetseb see ikka mäenõlval. „Loomulikult kaalusime hoolikalt, kuhu majad paigutada,“ ütleb omanik ja kujundaja Rudi Oosthuyse talle omase tagasihoidlikkusega. Hoolikalt läbi mõeldud maja all peab Rudi silmas seda, et ta õppis maja ümbritsevat maastikku tundma üle kümne aasta ja seejärel kaalus üksikasjalikult asetust. Ta võttis arvesse vaated, päikese liikumise, valitsevad tuuleolud ja maja mõju kohalikule fynbos’e taimestikule.

Samuti mõtles Rudi üheskoos abikaasa Kareniga suuresti välja maja kujunduse. Rudi ütleb, et 2005. aastal, kui nad hakkasid majutusvõimalusi arendama, ehitasid nad klassikalisemaid mägimajakesi. Need asuvad nõlval, mis on veidi kaugemal ja kõrgemal kohast, kuhu uus majake on püstitatud. Kuid ta lisab: „Selline majakuju on mul alati mõtteis olnud. Kui oli vaja ehitama hakata, joonistasin kõik

Selles terrassi osas on väline toiduvalmistusala, kus on nii sisse ehitatud kamin kui ka mugavalt asetsev valamu. KolKol Furniture Design valmistas käsitsi puitlaua ja söögitoatoolid pärinevad Chair Crazyst (chaircrazy.co.za).

Maja

on

puidust ja koosneb jämedatest naturaalsetest puitpaneelidest. Maja esiosa saab aga täielikult ühendada terrassiga puit- ja klaaslükanduste abil.

Maja üks parimaid omadusi on materjali- ja tekstiilikasutus nii siseruumis kui ka terrassil, mis ühendab need kaks ala sujuvalt. Lagede valatud betooni täiendab kaunilt eri mustri, tooni ja tekstuuriga puit ning seda kõike rikastavad julgete värvidega plüüsist @home’i velvettoolid.

tagasein

samuti

Elutoas ning köögi- ja einealas on KolKol Furniture Designi massiivne puidust söögilaud, peale tõmmatava kangaga Coricrafti diivan ja kaarjas kootud lambivarjuga põrandalamp. Puidust kohvilaud on samuti KolKoli mööblikujundusmeeskonna kätetöö. Tänapäevane söögitoatool pärineb Chair Crazyst (chaircrazy.co.za) ja rippuv lambivari Incandast (incanda.co.za).

Majakese rustikaalne ja ise tehtud miljöö on eriti nauditav, kui saad köögis toimetades aknast vaadet nautida. Mustrilised pritsmekaitsmeplaadid on Italtilest, gaasi- ja elektripliit Smegist ning mustad rippuvad lambivarjud Eagle Lightingust. Türkiissinine traditsiooniline kann ja tarvikud pärinevad Le Creuset’st.

ise, aga lasin arhitektil koostada ka üksikasjalikud plaanid, et kõik oleks korrektne.“

Väljastpoolt vaadatuna on maja justkui ristkülikukujuline kast, kui välja arvata tõik, et katus ja põrand on ühendatud külgseintega õrna kaarega. Rudi ja tema meeskond valasid maja kuju raudbetoonist kohapeal. „Insener aitas meil kogu ehituse ajal planeerida vajalikke tugevdusi,“ ütleb ta.

Ristkülikukujulisi jooni pehmendavad kaarjad nurgad, aga ka naturaalne tumedaks peitsitud puit, mis katab maja betoonist välisseinu. Pehmendavat efekti võimendavad jämedatest puitpaneelidest ehitatud tagasein ja suured klaasist ning puidust lükanduksed maja esiküljel. Need uksed tagavad panoraamvaated iga ilmaga ja neid saab elutoa ja magamistoa-vannitoa eest ära lükata.

Tegu on väga kompaktse majaga. Suur siseruum on jagatud kaheks osaks – elu- ja magamistoaks – suure keskel asuva kaminaga, millel on sisse ehitatud vaskkorsten. Ühel pool kaminat on avar elutuba, kuid kamina tagaosa on nähtav ka magamistoas. Ruumi läbipaistev klaassein annab juurde avarust ja võimaldab magada külmemal ajal klaasist kumava hubase, hõõguva ja sooja tule saatel.

Hoolimata sellest, et köök on paigutatud majakese taganurka, on seal tänu lihtsatele avatud kappidele palju ruumi söögi valmistamiseks. Plaadid ulatuvad köögiseina ääreni ja katavad osaliselt lae kumerat äärt, mis muudab ruumi avaramaks ja suuremaks, kui see tegelikult on.

Puitterrass ulatub maja ühest otsast teise. Sellele pääseb ligi nii elu- kui ka magamis- ja vannitoast, hea ilma korral saab siseruume laiendada, kui lükandsein eest lükata. Magamis- ja vannitoa kõrval on välidušš ja selle lähedal paikneb diivan, mis on mõeldud õues lõõgastumiseks.

Terrassil on sügav puuküttega mullivann ja veidi eemal seisab söögilaud, mis külgneb elutoa ja einealaga ning terrassi lõpus asetseva sisse ehitatud toiduvalmistusalaga. Kõik need sisustuselemendid sobivad imehästi kokku ja moodustavad täiusliku ning väga meeldiva avatud planeeringuga paiga.

Majakesel on omapärane kujundus – osalt rustikaalne ja naturaalne, osalt lineaarne ja tänapäevane, osalt luksuslikult mugav. See kõik esindab nii uuendusmeelsust kui ka märkimisväärset detailitäpsust. Näiteks paljaks jäetava betooni valamisel valmistati hoolikalt ette puitpaneelid, millest jäi betoonile tekstuur, mis lisab pinnale pehmendavat efekti.

Kogu kasutatud puit hangiti kohalikelt meistritelt ja tootjatelt. Paljud mööbliesemed ja muud sisustuselemendid, näiteks kaunid täispuitlauad, on valmistanud kohalikud käsitöölised või

KOMPLEKTEERI OMA SOOVIDELE VASTAV JA

Valik köögimööblit kohe laos.

Valikus üle 100 tootesarja.

Tutvu laos olevate toodetega meie kodulehel.

Elu- ja magamistoa vahel on väike laud, mille on valmistanud Bot Riveris tegutsev Wood Fusion Works. See sobib e-kirjade lugemiseks või südamliku kirja koostamiseks, või saab selle all hoida kaminapuid. Kamin toimib kui pooleldi läbipaistev vahesein, mis eraldab elutoa magamis- ja vannitoast.

Rudi ja tema meeskond valmistasid puitriiuli ning panid kraanisegisti ja vannitila kokku tavapärastest torumaterjalidest ja kraanidest kohapeal.

on need tehtud kohapeal. Sama kehtib enamiku vannitoamööbli, sealhulgas ainulaadse kraanikausi ja vannitilade kohta.

Majakese sisekujundus – Kareni pärusmaa – on luksuslikult hubane. Seal on palju sooje toone ning tekstuure, mis aitavad rõhutada betoon- ja puitviimistlust. Hubast õhustikku täiustavad kootud tekstuuriga lambivarjud, tänapäevase kujuga toolid ja diivanid ning dekoratiivpatjade kangad, mis vihjavad läbimõeldult ümbritseva maastiku põlistaimestikule.

Erilised sisutuselemendid on sisepitsaahi ja KolKoli tuntud puuküttega mullivanni uusim versioon. Mullivannid on kujundanud ja valmistanud Rudi ning nende vett soojendatakse roostevabast terasest puuküttega ahju abil, mis mahub kenasti ühte nurka. Peale paljude uuenduste ja läbimõeldud pisiasjade, mis seda mägimajakest iseloomustavad, muudab just selline viimistlus säärase väikese eluaseme nii ligitõmbavaks ja ainulaadseks.

Valamu ja vann on Crystallite’ist (bathtubsandvanities.com) ja ümmargune peegel Mr Price Home’ist (mrphome.com).

Puitkate katab kogu vannitoa seina ja kaarjat äärt, mis ühendab seina laega, andes ruumile kombatava ja loomuliku ilme.

Keraamilised plaadid Vannitoamööbel

La Boulekunst kohtub keraamikaga

Helen von Bochi (1938–2007) 1971. aastal disainitud taldrikute komplekt La Boule on poole sajandiga jõudnud nii Pariisi muuseumisse Musee des Arts Decoratif kui ka kodudesse kogu maailmas.

Legendaarse tootja Villeroy & Bochi La Boule oli aastal 1971 midagi täiesti enneolematut, ehkki selle disaini juured on sügaval Villeroy & Bochi ajaloos, mis selleks ajaks oli tegutsenud juba kaks sajandit.

Helen von Boch teadis hästi, mida ta tegi –ta oli juba kaheksas põlvkond Boche, kes ettevõttes töötas. Temas said kokku haruldased teadmised portselanist kui materjalist, funktsionaalsus, perekonnafirma identiteedi suurepärane mõistmine ja väga hea stiilitaju. La Boule oli tol ajal revolutsiooniline kontseptsioon, mis ühtis samas 70ndate mängulisuse, muretuse ja kosmilisusega. La Boule oli disainiikoon juba sündides.

La Boule’i nimi on ülimalt otsekohene, boule tähendab prantuse keeles palli. Helen von Bochi loodud pall koosneb väga hea kvaliteediga portselanist valmistatud taldrikutest ja kaussidest, mis üksteise otsa laotult moodustavad dekoratiivse kera. La Boule’i esimene versioon koosnes 19 osast ja sellest sai serveerida õhtusööki neljale. Kokkupanduna oli kera läbimõõt 28 sentimeetrit. Esimesed värvitoonid olid kollane, roheline ja oranž. Tänaseks ostetakse ja müüakse neid esimesi La Boule’e maailmakuulsate oksjonimajade korraldatud enampakkumistel.

Juubeliväljaanne La Boule Paradiso ühendab Villeroy & Bochi kaubamärgi identiteedi uusimate trendidega, tuues kunagise populaarse Paradiso mustri kaasaegsesse konteksti.

2020. aastal sündinud La Boule Memphis on tõeline pilgupüüdja: selle musti ja valgeid triipe täiendavad julge oranž, roosa ja bordoopunane.

TEKST: SILVIA PÄRMANN / FOTOD: TOOTJAD

Aastatel 1969–1973 töötas von Boch tihedalt koos Itaalia disaineri Federigo Fabbriniga (1928-2007), kes töötas neli aastat Villeroy & Bochi heaks. Itaallane osales ka La Boule’i väljatöötamises ja koos lõid nad La Boule’i vähem tuntud edasiarenduse La Bomba, mis oli mõeldud kasutamiseks piknikukomplektina ning meenutas oma kujult pigem tõesti talle nime andnud pikergust pommi kui võluvat kera. La Bomba sisemuses peitsid end ka noad-kahvlid ja tassid. La Bomba oli valmistatud polümeerist, mitte portselanist.

Ehkki La Boule’i vorm on täiesti ajatu, tegi see mõne aasta eest suure tagasituleku uutes värvides, võites kohe ka Red Doti disainiauhinna. Kaasaegne La Boule on seitsmest osast koosnev ja mõeldud kasutamiseks kahele: kaks suuremat kaussi, kaks väiksemat kaussi, kaks universaalset taldrikut ja serveerimisvaagen. See arvestab tänase maailmaga, kus inimesed elavad tihtipeale suurlinnades ja väiksemates korterites ning leibkonnad pole enam nii arvukad. Tänapäevane värvivalik ulatub monokroomsest mustast ja

valgest kuni Ettore Sottsassi loodud Itaalia disaini- ja arhitektuurigrupile Memphis kummarduse tegeva julge värvikombinatsioonini.

Tänavu, kui ettevõte tähistab 275. sünnipäeva, nägi ilmavalgust ka La Boule’i juubeliversioon Paradiso. Algsed Paradiso mustriga portselantooted lõi aastal 1791 Nicolas Villeroy, kasutades selleks vaskplaat-graveeringu keerukat tehnikat.

Ettevõte, mis katab nüüd lauad kodudes igal kontinendil, sai alguse pisikesest Lorraine’i külast Audun le Tiche’ist Prantsusmaal, kus rauameister François Boch asutas 1748. aastal koos kolme pojaga keraamikafirma. Aastal 1785 sai Nicolas Villeroyst Saksamaal asuva Wallerfangeni fajansimanufaktuuri ainuomanik. 14. aprillil 1836 ühines Jean François Bochi ettevõte konkurendi Nicolas Villeroy omaga ja uus ettevõte hakkas kandma nime Villeroy & Boch (V&B, ka lihtsalt VB). 1869. aastal avas Villeroy & Boch esimese keraamilistele plaatidele spetsialiseerunud tehase ja maailmakuulus ettevõte oli sündinud.

La Boule lahti võetuna

La Boule kombineerib kunsti funktsionaalsusega.

1973. aastal disainitud La Bomba Beež La Boule interjööris

Helen von Bochi 1971. aastal loodud esimene La Boule – revolutsioon lauanõude maailmas.

Unustatud suvituskohad

Rocca al Mares ja Rannamõisas

Ammu Tallinna eeslinnadeks kujunenud piirkond Rocca al Marest Rannamõisani oli tegelikult juba 19. sajandil hinnatud suvituspiirkond, kus arvukad suvitusvillad Tallinna jõukamale elanikkonnale meeldivat suveelu võimaldasid.

Rocca al Mare ja Rannamõisa vaheline maaliline kaldamaastik lummas uudistajaid juba 19. sajandil. Gravüür „Merekallas Rannamõisa lähistel“. Wilhelm Siegfried Stavenhagen. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Liberty ja Rocca al Mare

Kogu piirkonna suvituselu alguseks võib lugeda 18. sajandi teist poolt, kui Carl Friedrich von Strahlborn ostis 1781. aastal Haabersti mõisalt tüki maad, kuhu lasi 1798. aastal ehitada hiljem Liberty suvemõisana tuntuks saanud barokkstiilis puitvoodriga palkhoone.

Strahlborn pärandas suvemõisa oma tütrele, kes 1822. aastal abiellus raehärra Alexander Gustav Kochiga. Kuni baltisakslaste Eestist lahkumiseni 1939. aastal kuulus suvemõis Kochide perekonnale. Aegade jooksul lisandus kompleksi kolm suvitushoonet: Egbert Kochi suvila, Egon Kochi suvila ja Daheimi maja, mis on praeguseni säilinud.

Kui Tallinna pürjermeister Arthur Girard de Soucanton külastas 19. sajandi keskpaigas oma sugulasi perekond Lampele kuulunud suvevillas Liberty külje all, sattus ta piirkonnast sedavõrd vaimustusse, et otsustas endalegi sinnasamasse suvituskoha rajada. Tal õnnestus 1863. aastal saada Haabersti linnamõisalt rendile üle nelja hektari maad ja ta andis sellele itaaliakeelse nime Rocca al Mare (kalju meres —inspiratsiooniks ranna lähedal meres paiknev hiiglaslik rändrahn).

Peatselt kerkis ka ruumikas, kuid ilma eriliste arhitektuursete ambitsioonideta puidust suvitusvilla, millele andsid iseloomu klaasitud verandad, rõdud ja terrassid – suvitusarhitektuuri kohustuslikud komponendid. Valmis ka rida kõrvalhooneid, kohustuslikest tallidest ja tõllakuuridest kasvuhoonete ja aedniku elamuni. Kui tütar Helen abiellus 1873 teeneka ajaloouurija Eugen von Nottbeckiga, ehitati noorpaarile oma suvila, mis oli kompleksis juba viieteistkümnes hoone. Sealt edasi villasid üha lisandus.

Siiani säilinud nn Šveitsi maja ehitati Arthuri pojale Étienne’ile abiellumise puhul ümber vanast talumajast. Aga suvilaid ehitati ka sugulastele ja nii oli metsa alla tekkinud juba terve külake. Pärast

siitkandi armastatumaid vaatamisväärsusi. Tee alguses ja lõpus oli uhke värav. Tee oli kõigile avatud ja oli aastakümneid üks armastatumaid vaatamisväärsusi.

Kirglik ajaloolane Eugen von Nottbeck rajas Rocca al Mare parki omalaadse ajaloohõngulise puiestee, mida Rooma eeskujul nimetati Via Appiaks. Seal eksponeeriti Tallinna Katariina kloostrist, aga ka vanalinnast leitud otstarbeta jäänud raidkive ja aastakümneid üks

Foto Karl Hugo Akel, Eesti Ajaloomuuseum

Egon Kochi suvila Liberty suvemõisas pioneerilaagri aegadel Foto: Eesti Ajaloomuuseumist

Étienne’i surma läks kogu valdus tema õele Helene Nottbeckile. Et nii palju villasid perekond ei vajanud, hakati neid üürile andma ja kohapeal kujunes välja tõeline suvituselu.

Parki rajati paviljone, kus väikese seltskonnaga pärastlõunakohvi nautida, keeglirada ja tenniseväljak. Esimese maailmasõja järel kujunes sellest täiemõõduline pansionaat, mis tegutses edukalt teise maailmasõjani. Maailmasõjas enamik Rocca al Mare hoonetest hävis, vähesed allesjäänud lagunesid sõjajärgses kaoses. Vaid Šveitsi majake sai uue võimaluse vabaõhumuuseumi administratsiooni hoonena. Liberty hoonetesse asus pioneerilaager, mis tegutses seal kuni taasiseseisvuseni. President Toomas Henrik Ilvese ametiajal asuti tegutsema hoonetesse presidendi residentsi

rajamise nimel. Paraku pidas järgmine president seda tarbetuks luksuseks ja hooned lagunevad endiselt.

Rannamõisa

Rannamõisa oli juba 20. sajandi alguses Pirita kõrval üks tallinlaste mereäärseid meelisväljasõidupaiku. 19. sajandist on sealtkandist teada lisaks Rannamõisa mõisale (Strandhof) viimasest 1849. aastal eraldatud Lucca suvemõis, mille omanikuks oli Girard de Soucanton, kellele kuulus ka Rocca al Mare suvemõis. Laiemat huvi paiga vastu tekitas aga looduskaunis Rannamõisa liivakivipaljand, mere ääres kõrguv võimas 35 m kõrgune pank, kuhu vahetult vastu kallast uhtuv meri koopaid uuristab.

Šveitsi maja Rocca al Mare suvemõisas ehitati Arthur Girard de Soucantoni pojale Etienne’ile abiellumise puhul.

Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Enamik tsaariaegseid Rannamõisa suvilaid olid küll väga maalilised, kuid suhteliselt tagasihoidlike gabariitidega. Foto: Leele Välja

Kuni I maailmasõjani oli teeliste ja suvitajate teenistuses otse nõlvale tõusu juures paiknev Kallaste kõrts. Kõrts põles 1926. aastal. Postkaart Eesti Ajaloomuuseumist

Haapsalu külje all on rajamisel väike külakene, kuhu on planeeritud 30 ca 60 m2 suurust kodu. Kaugus Haapsalu kesklinnast vaid 9 km ning Tallinnast ca 100 km. Registreeri oma huvi ning saadame Sulle täpsema info.

Tänasest Tabasalu tiheasustusega asulast leiab ka mõned säilinud suurejoonelisemad suvitusvillad. Foto: Leele Välja

Mahapõlenud Kallaste kõrtsi asemele lasi omanik Karl Kongsi ehitada uue hotell-restorani, mida hakati tema järgi nimetama. Seegi hoone langes 1940. aastal tuleroaks. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Pidevalt muutuv maastik on alati uudistajaid ligi tõmmanud ja nii hakati juba enne sajandivahetust kõrgele pangapealsele suvilaid ehitama. 1919. aastal olevat siin olnud 162 elumaja, enamasti suvilad. Kui esimese maailmasõja eel valmis Peeter I merekindluse raudtee, möödus see Rannamõisast suhteliselt lähedalt. Sõja järel tsiviilkasutusse võetud raudtee parandas pealinlaste jaoks oluliselt ühendust suvituspiirkonnaga.

Kuid juba 1923. aastal märgitakse, et Tallinnaga toimub ka korrapärane autoühendus, samuti suundusid sinna lõbusõidulaevad.

Metsa all võib kohata ka veel üksikuid näiteid esimestest modernistlikest suvemajadest – arhitekt Nikolai Kusmini legendaarse tüüpprojekti S-2 näiteid 1960. aastatest. Foto: Leele Välja

1923. aastal on raamatus „Eesti kuurordid“ piirkonda ülevoolavalt kiidetud: “Muinasjutuliselt asub Rannamõisas hulk suvemaju põlise männimetsa all tüsedate puutüvede varjul: sammaldanud pilpakatused, luitunud seinad nagu samastuvad üksildase metsa ilmele. Majad üksteisest lahus vaikse tiheda metsa rüppes. Ühe suvemaja juurest ei näe teist puutüvede vahel. Segamata oma ette elamud tervisliselt mõnusas okasmetsa õhkkonnas.“ Tagasihoidlikumate suvilate kõrval leidus ka mitmeid esinduslikke historitsistlikke villasid, millest nii mõnigi on säilinud tänapäevani.

Lausa ikoonilise staatuse sai kõrgele kaldapealsele kerkinud suverestoran Merepiiga. Arhitekt Voldemar Herkel.

Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Vabariigi ajal suvituskoha populaarsus jätkus, mitmetest uhketest suvilatest said pansionaadid, kerkis ka uusi lihtsamaid nädalalõpumajakesi. Tsaariaegse tagasihoidliku Kallaste kõrtsi asemele ehitas restoraniärimees Karl Kongsi uhke pansionaadi, kus esimesel korrusel olid eraldi baariruumiga restoran ja kinosaal, teisel korrusel numbritoad külastajatele ja kolmandal personali eluruumid.

Kolmekorruseline palkhoone langes tuleroaks 1940. aasta alguses, kui restoran oli Kongsi surma järel läinud rendile Eduard Ewersi kätte. Hooletust kütmisest alguse saanud tulekahjus põles kolmekorruseline palkhoone maani maha. Nõukogude aeg tõi uue suvilate ehitamise buumi, veel hiljuti võis metsa vahelt leida nii mõnegi varase modernismi pärli.

Uus aeg saabus siiakanti restoran Merepiiga valmimisega 1967. aastal. Legendaarseks ja ülipopulaarseks saanud suvekohvik oli midagi täiesti uut elustiili mõttes (õues paiknenud suitsuahjus ja istumiskohtades võib soovi korral näha koduste õuekaminanurkade eeskuju), veelgi enam aga oma arhitektuurikeele poolest. Arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud hoone modernistlik kergus ja rahvuslikust arhitektuurist inspireeritud kõrge rookatus sai eeskujuks arvukatele suvilaprojektidele.

Pea sama moodne oli ka Rannamõisa kämping, mis ühelt poolt juurutas meil uudset puhkamisviisi kämpingutes ööbimise ja seltskondliku saunakultuuriga, teisalt aga pakkus rahvale täiesti uudset arhitektuurset keskkonda, mis külastajate kaudu hakkas jõudma ka kodudesse.

Praeguseks on Rannamõisa kandist kujunenud eeslinn, võibolla pisut kvaliteetsema ja mitmekesisema arhitektuuriga kui tavalised põllukülad. Männimetsa rüpest ja uuselamute vahelt võib hoolikal otsimisel siit-sealt leida veel ka möödunud aegu meenutavaid suuremaid ja väiksemaid suvemaju.

Uudset elustiili ja arhitektuurikäsitlust esitles ka Rannamõisa kämping. Arhitekt Ülo Stöör. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Stockholm –seitse põhjust sõita sel suvel …

... ka siis, kui Vasa laev, ABBA muuseum ja kuningaloss on juba seitse korda nähtud. Tasub ette võtta uued rajad ja avastused: imelise aia ja interjööriga Millesgårdeni kodumuuseum, Artipelagi kunstigalerii, Svensk Tenni disainipood, kaasaegse kunstiga täidetud Bonniers Konsthall, popkunsti ikoonid Wetterlingi galeriis, Sven-Harrys konstmuseum ja silmapaistva arhitektuuriga siseturg Östermalmshallen.

TEKST: SILVIA PÄRMANN / FOTOD: SILVIA PÄRMANN, MILLESGÅRDEN

1. Kõige võluvam muuseum Rootsis – Millesgården

„Meil ei jätku raha isegi pottide ja pannide ostmiseks, sest Carl kulutab kõik sammaste ja marmorkujude peale ära!“ ahastas kunstnik Olga Milles kirjas sõbrannale. Sambafriik oli tema abikaasa, skulptor Carl Milles tõepoolest, ent iga nendele kulutatud sent läks asja ette, tuleb tema kunagises kodumajas ja -aias ringi jalutades tõdeda. Põhjamaade suurima antiikskulptuuride kogu endale koju tassinud kunstnik nimetas seda ise oma raamatukoguks, kus ta armastas käia enda loomingu jaoks inimkeha uurimas. Aga ennekõike on Millesgården täidetud Carl Millesi skulptuuridega – mis ka loomulikult on sammaste otsa upitatud. Tundub, et Austriast pärit maalikunstnik Olga Millesile lihtsalt meeldis väga viriseda – talle ei

Millesgården on kunstimuuseum ja skulptuuriaed skulptor Carl Millesi ja tema abikaasa, kunstnik Olga Millesi kunagises kodus.

meeldinud Millesgården, mis on ilma igasuguse kahtluseta kõige võluvam paik kogu Stockholmis. Isegi Carli rajatud imearmas Austri aed Millesgårdeni südames ei lepitanud naist Rootsi eluga. Ent ta jääb ka ainsaks inimeseks, kellel on kunstnikepaari 1908. aastal rajatud kodu ja ennekõike selle aia kohta midagi halba öelda olnud.

Praegu on Millesgården üks põnevamaid muuseume Stockholmis, kus sel suvel näeb moeillustraator Mats Gustafsoni ja ehtekunstnik Ted Muehlingi näitust, saab jalutada suures skulptuuride aias ning nautida pikka brunch’i või lõunat muuseumi kohvikus.

Kogu see idüll on Tallinki terminalist pooletunnise jalutuskäigu (või väga lühikese taksosõidu) kaugusel ning südalinna jõuab sealt ühistranspordiga 20–30 minutiga.

2. Kunst ja kõhutäis, mis Nobeli vääriline – Artipelag

Artipelagstigen 1

134 40 Gustavsberg

artipelag.se

Stockholmi saarestikus võib ka sihitult paadiga ringi sõites tunda, et midagi pole elust puudu, ent tõelistel maksimalistidel on mõistlik võtta suund Artipelagi.

Artipelag on Stockholmi saarestikus Värmdös asuv kunstigalerii, mille üks osa on aasta läbi avatud skulptuuride välinäitus ning mida piiravad kenasti puude vahele ja rannikule sätitud matkarajad. Artipelagi nimi on tuletatud kunstist (ingl art ) ja saarestikust ning võtab üsna tabavalt kokku selle, mida kunstisaar pakub. Sinna saab sõita liinipraamiga Stockholmi kesklinnast Nybrokajenist, Cityterminalenist väljuvate bussidega, auto või jalgrattaga ja mõistagi ka paadiga. Aga ma loobuksin nii mõnestki asjast elust, et sinna järgmisel korral saabuda veetaksoga. Tunnikese kestev teekond kulgeb alguses piki kitsast kanalit läbi saarestiku Artipelagi poole, mille lähenemisest annab kaugele märku suur kuldse muna kujuline Bigert & Bergströmi skulptuur „Solar Egg“, mis särab ka hallil päeval üle vee nii innukalt, nagu homset ei tulekski („Solar Egg“ on pildil lk 75 - toim).

Artipelagi sõidetakse ennekõike kaasaegse kunsti näitusi nautima – vahel toimub seal ka kontserte ja muid sündmusi –, ent jäädakse siis planeeritust palju kauemaks nautima selle kohvikut, eriti koogivalikut. Artipelagi kookide eest vastutab Annie Hesselstad, kes oli 2022. aastal Nobeli auhinna laureaatide õhtusöögi peakokk – tänu sellele õnnestub õhtusöögil serveeritud kooki maitsta ka neil, kel Nobel veel saamata.

3. Unustamatu naine ja tema pood – Svensk Tenn Strandvägen 5 www.svenskttenn.se Estrid Ericson oli nähtus omaette, mitte lihtsalt veel üks väga hea maitsega Rootsi naine. Ta lõpetas ülikooli kunstiõpetaja erialal ajal, kui Rootsi disain oli maailma vallutamas. Teinud esimesed tööd lavastuskunstniku, näituste kujundaja ja dekoraatorina, olid selged kaks asja. Esiteks, Estridi anne luua meeleolusid ja atmosfääre, seades esemeid kohati väga ootamatuteks kooslusteks, oli ainulaadne. Teiseks polnud ühtegi põhjust, miks ta peaks Skandinaavia disaini eduloo pealtvaatajaks jääma – eriti pärast seda, kui ta oli kopsaka päranduse saanud, oma esimese reisijanu kustutanud ja juhuslikult kohtunud ka tulevase abikaasa, disainer Josef Frankiga.

Ta oli 30-aastane, kui asutas Svensk Tenni, Stockholmi kõige magusamas piirkonnas tegutseva disainibüroo ja sisustustpoe, mida on kirjeldatud esimestest päevadest peale kui keskklassi lemmikut. (Seda, kui veider arusaam on rootslastel keskklassist, kinnitab see, et samas poe algusaastaid kirjeldavas lauses toovad nad kliendina näiteks kroonprints Gustaf Adolfi).

Ta ammutas inspiratsiooni 9. sajandi Peruu ajaloolistest esemetest, et luua vaase; 1930. aastate välispoliitikast, et kujundada küünlajalgu; tema analüüsivõime ja huvi maailma vastu oli tähelepanuväärne ja tema reisid peamiseks inspiratsiooniallikaks.

Svensk Tenn on praegu Strandvägenil täpselt samas kohas, kus asus aastal 1924, ainult kordi suurema müügipinna ja kohvikuga, mis tundub Stockholmi poepidajatele lausa kohustuslik olevat. Aga see on täpselt samasugune kogu maailmast inspireeritud Eldorado, nagu oli 99 aastat tagasi.

Svensk Tenn pakub nii mööblit, tekstiile, valgusteid kui ka sisustusaksessuaare.

Jalutage mööda Artipelagi metsaradasid, et nautida nii loodust kui ka vabaõhunäitust.

4. Popkunsti ikoonid – Wetterling Gallery

Kungsträdgården 3

www.wetterlinggallery.com

Wetterlingi galerii kohe Kungsträdgårdeni (kunagise kuninga köögiviljaaia) kõrval on üks juhtivaid kaasaegse kunsti galeriisid Skandinaavias, mis on keskendunud popkunstile.

Galerii asutas 1978. aastal Björn Wetterling, kes on üks ekstsentrilisemaid ja värvikamaid tegelasi Rootsi kunstimaailmas, ning alates sellest ajast on sealt läbi jalutanud tõeline staaride paraad, mille lõppu ei paista – Frank Stellast Angela de la Cruzini. Aastas korraldatakse vähemalt kuus näitust ja kui teil peaks mingil seletamatul põhjusel Stockholmis muremõtted peas olema, siis on see koht, kus süngetele mõtetele ruumi ei ole.

5. Kaasaegne kunst – Bonniers Konsthall

Torsgatan 19

bonnierskonsthall.se

Vasastan on üks neist Stockholmi linnaosadest, mis tundub peaaegu liiga hea, et olla tõsi. See on kombinatsioon kesklinnast, vaikusest ja kaunitest hoonetest, kus asuvad peened baarid ja söögikohad, mis teevad naabruskonnast Stockholmi ühe ihaldatuima elukoha. Kui seal kõndides tunnete, nagu jalutaksite mõnes muinasjutus või lemmikraamatus, siis pole see üllatav, sest tegelikult on see kuulsa Rootsi Katuse-Karlssoni tegutsemispaik. Siin elas Astrid Lindgren, kes Karlssonile kodu otsides oma koduasumist kaugemale ei vaadanud. Ja Bonniers Konsthall – mille restorani ka kuidagi mainimata ei saa jätta – kinnitab Vasastani positsiooni poolmuinasjutulise paigana. Ent Konsthalli näitused, mille autoriteks on tavaliselt kas kaasaegse kunsti tõusvad staarid või juba väga kuumad nimed, avavad maailma selle kõigis värvivarjundites.

Frank Stella näitus Wetterling Gallery’s.

Ka maja ise, mille autor on Johan Celsing Arkitektkontor, ei jää näitusesaalides toimuvale alla. Reedeti pääseb Bonniers Konsthalli tasuta.

6. Veel üks Karlsson ja tema maja –Sven-Harrys konstmuseum Eastmansvägen 10–12 www.sven-harrys.se

„Mida teha kunstikoguga, kui see on valmis? Kui annetate selle muuseumile, jõuab see nende keldrisse. Ei, ma tahan, et kõik saaksid nautida minu kunsti nii nagu mina,“ olevat Karlsson öelnud.

Ehkki ka Vasastanist, nagu Astrid Lindgreni Karlsson, kuulub see tsitaat ühele teisele Karlssonile, Sven-Harry Karlssonile, kes on päris inimene ja otsustas 2011. aastal oma erakunstikogu muuseumis välja panna. Ja tema kogu on ikka muljetavaldavam kui selle maailma parima kukemaalija pilt „Väga üksildane kukk“ (mis oli ka kahtlemata suurepärane).

Ärge laske end petta maja messingiga kaetud fassaadist, mis muudab Sven-Harrys konstmuseumi vaatamisväärsuseks omaette. See pole ainult tänavalt imetlemiseks, selle sisu ületab kindlasti välise kullasära. Kunstigaleriis, mis on umbes 400 ruutmeetri suurune, on väljas erinevad näitused peamiselt Rootsi kunstnikelt, nii tunnustatud kui ka tunnustamata geeniustelt.

Ja maja väga tänapäevane arhitektuur on samuti eksitav, sest sisenejale avaneb hoopis teine pilt – ehkki seda küll ainult 24. septembrini, kuni on avatud näitus „Art + Machine – Rising Contenders of the 1920s“. Tegelikult näeme sellel näitusel ka tulevikku, lihtsalt seda tulevikku, mis ootas ees neid, kes elasid 1920. aastatel. Pöörlevad aurumasinad, rööbastel ragisevad rongirattad ja kohevaid suitsupilvi taevasse pahvivad tehased näitasid toona teed tulevikku. Suur sõda oli lõppenud ja valju masinavärk oli lubadus kõigile, et ees ootab parem elu. See mõjutas loomulikult ka kunsti ja kultuuri.

Sven-Harrys konstmuseum

Kuraatorituur Bonniers Konsthallis Tarik Kiswansoni näitusel.

7. Kõik, mida hing ja kõht ihkavad – Östermalmshallen

www.ostermalmshallen.se

Giidituuride tellimine: lina@bielstencompany.se

Östermalmstorg, Stockholm

Östermalmsi saluhallist, nagu kogu Rootsi kõige peenemat siseturgu ametlikult kutsutakse, leiab kõike, mida hing ja kõht ihkavad. Peale puu- ja juurviljade, liha, vorstide, ulukiliha, juustu, kohvi, tee ja eksootiliste mereandide on seal ka mitu restorani, kus seda kõike kohe kohapeal maitsta.

„Traditsioonid, kvaliteet ja personaalne teenindus aastast 1888,“ lubab turu reklaamlause, mis haruldasel kombel on tegelikkusega võrreldes ülimalt tagasihoidlik.

Östermalmshallen on arhitektuuri meistriteos. Kui Stockholm 1970. aastatel innukalt oma vanu maju lammutas ja moodsama arhitektuuriga asendas, kannatasid linlased kõik muu välja,

aga Östermalmshalleni lammutamisplaanidest kuuldes tulid ka nemad plakatite ning lippudega tänavatele. Nüüd on hoone muinsuskaitse all ja pärast mõne aasta tagust renoveerimist kaunim kui kunagi varem.

Kui esimese korruse müügisaalis saab nautida head toitu keset turumelu, siis saalile vaatavatel rõdudel end sisse seadnud restoranid on pigem fine dining’u kategoorias. Aga kohe ühe sissepääsu kõrvalt leiab ka linna parimad salatid ja vrapid piknikule kaasa haaramiseks, mille pidamine suvises Stockholmis on tõesti edasilükkamist mitte kannatav asi.

Tõelised gurmaanid saavad tellida endale ekskursiooni turu ajakirja peatoimetajalt Lina Bielstenilt – jah, loomulikult on niisuguse ajalooga turul oma toiduajakiri –, kes aitab selles külluslikus virvarris orienteeruda, tutvustab pika ajalooga pereärisid ja loomulikult organiseerib ka degustatsioone.

Beiruti restoran Östermalmshallenis

Konrad Mägi, Rootsi kuningad ja kahtlaselt vähe ahvenaid

Kaugelt paistab Ahvenamaa paigana, millel on pakkuda vaid oma lopsakas suvises looduses elamusi vapratele rattamatkajatele ja purjetajatele, mitte enamat. Kohale jõudes valgub aga naeratus üle näo ka kunsti- ja arhitektuurihuvilisel hedonistil, kes ise kala püüda ei ihka ning kergeimagi vihmasabina peale jalgratta võssa viskab ning mõnda butiikhotelli varjub.

ui Saltviki külas 1880. aastal pank avati, oli see suursündmus kogu Ahvenamaa saarestiku jaoks. Mariehamni linna, mida „pealinnana“ kiputakse ekslikult pidama sealse kultuuri ja elu keskuseks, polnud toona sisuliselt veel olemas. Nüüdne saarestiku keskus oli ikka vaid paar külamaja ja mitu ehitusplatsi, linna ega sadama areng ei olnud kuidagi õiget hoogu sisse saanud. Kui siis Mariehamni laiad alleed ja mitmekorruselised majad lõpuks valmisid, elanikkond ja ärid suureks paisusid ning omanik panga sinna kolis, sai võluvast palkmajast hotell. Professorid, kunstnikud, kirjanikud ja ärimehed saabusid aurulaevaga Ahvenamaa sadakond meetrit

eemal asuvasse sadamasse suvesid ja Kvarnbo Pensionati imelist teenindust nautima.

Selle külje alla jääb ka saarestiku ajalooline süda, 500-aastast Rootsi valitsusaega meenutav arhitektuuriliselt muljetavaldav Kastelholmi loss, kus istus vangis Rootsi kuningas Erik XIV ise, seesama, kelle võimu alla Eesti 1561. aastal Liivi sõja järel langes. Kastelholmi pani ta kinni noorem vend, prints Johan, keda mõned aastad varem Erik ise seal vangis oli hoidnud. Kuidas see perekond omavaheliste kemplemiste kõrvalt üldse Rootsi riiki valitseda suutis, jääb mõistatuseks – ehkki kindlasti oli Johanil rohkem aega riigivalitsemisele keskenduda pärast seda, kui ta oli Eriku 1577. aastal hernesupiga ära mürgitanud. Külarahval võis ikka imestamist olla selle pere tegemisi kõrvalt vaadates.

Ehkki Ahvenamaal saab pingutuseta ühte lausesse pikkida nii kuningannasid kui ka tsaare, sõidan siiski lihtrahvalikumat elu otsima Saltvikki, kus Ella ja Martin võtsid legendaarse Kvarnbo Pensionati (kvarnbopensionat.ax) kahekümne aasta eest üle Ole Bomansonilt, kelle perekonnale see kinnistu juba üle 500 aasta kuulunud oli.

See oli Ole vanaisa Oskar, kes oma maadele selle palkmaja ehitas ja saare esimese panga asutas. Oskari poeg ja Ole isa Gunnar oli kogu Ahvenamaa esimene autoomanik ja peagi ka esimese autoremonditöökoja omanik, mis asus külalistemaja kõrval, tänase restorani Vinsmedjan hoones. Tema noor energiline naine (praeguse omaniku Ella vanatädi) oli see, kelle äriidee oli pangast vabaks jäänud majja Kvarnbo Pensionat asutada.

Aja jooksul kogunenud mööbel, valged pitslinikud, lugematult lühtreid ja küünlajalgu, paksud vaibad ja ruumikad toad. Luksusliku hommikusöögi järel saab läbi unise küla jalutada randa. Kiirel suvisel ajal harvem, sagedamini aga talvel korraldatakse Vinsmedjanis ka veinidegustatsioone. Pastoraalse idülli kõrval, mida tõotab unine küla pakkuda, meelitab meid sinna Austraaliast Ahvenamaale kolinud maalikunstniku Danielle Bergstromi näitus Kvarnbo Pensionati hobusetallis. Vanas hoones peab kunstigaleriid Skarpans Martini õde. Isegi Ahvenamaal ei vea igal hotelliomanikul nii palju kui Martinil, kelle õde on juhuslikult üks Soome hinnatumatest kuraatoritest ja galeristidest Leila Cromwell-Morgan Lönnroth. Aga Martinil ja Ellal see õnn on.

Konrad Mägi jälgedes

Möödunud suvel oli avatud näitus, mis kandis nime Paradiis, aga selle vahetumisega järgmise näituse vastu ei saanud paradiislik atmosfäär otsa. Ahvenamaa ongi kunstnikele alati paradiisina tundunud. Ühel ammusel suvel, kui nii Ahvenamaa kui ka Eesti olid mõlemad veel üks Tsaari-Venemaa kõik, traageldas kusagil siin Konrad Mägi oma lagunevaid saapaid viiulikeeltega ja viksis neid tušiga, et minna tantsima kohalikele külapidudele. „See oli õieti esimest korda, kus meid kõiki valdas looduse puhas primitiivsus, kus õpiti nägema tema monumentaalseid vorme ning intiimseid varjundeid,“ kirjutas Friedebert Tuglas hiljem sellest Eesti kunstnike-kirjanike invasioonist Ahvenamaale.

Minul primitiivsuselained üle pea kokku ei löö. Mitte just pööraselt suure loodusehuvilisena vaatlen Ahvenamaa loodust esimest korda tõsisemalt Bergstromi maalidel, mis erinevad radikaalselt Eesti kunstnike töödest. Austraalia surfirandades lõõmava päikese all üles kasvanud kunstnik maalib ainult talve ja mitte ainult lumist talve –

Ligi sada aastat tegutsenud Kvarnbo Pensionat võib vabalt olla parim hotell kogu saarestikus.

Professorid, kunstnikud, kirjanikud ja ärimehed avastasid enda jaoks juba sadakond aastat tagasi võimaluse sõita aurulaevaga Ahvenamaale ja justnimelt Kvarno Pensionati oma suvesid veetma.

novembrikuu pimedat udu, raagus võsa, vahel harva end ilmutava talvepäikese valguses kaugusesse kaduvat porist metsateed.

Aga ka tema raagus puudest võib hea tahtmise korral leida üles selle Ahvenamaa looduse primitiivsuse. Saali nurgast leitud hinnakiri enam nii algeliselt ei mõju, enamik maale maksab üle 20 000 euro, üksjagu neist on tähistatud punase täpikesega – need on endale juba uue omaniku leidnud, kes nüüd kannatamatult näituse lõppu ootavad.

Ja oma eluajal võisid ju Ahvenamaal Önningebys tegutsenud Viktor Westerholmi veetud kunstnikekoloonias – mis oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses üks Põhjamaade kuulsamaid – maalimas ja pidutsemas käinud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa ning Anton Starkopf tasude üle kurta, kuid Ahvenamaa maagilist puudutust, mis muudab iga pintslitõmbe kulla vääriliseks, kogesid lõpuks nemadki (või siis nende pärijad ja kollektsionäärid).

Kahtlustan, et soomlased on meelega Ahvenamaad ainult enda teada hoidnud, aga Martin lükkab selle ümber. „Soomlased on meid alles sel suvel avastama hakanud,“ ütleb ta. „Enamik neist on siiras hämmingus, kui sõbralikud on kohalikud. Ma ei tea, mida nad siis ette kujutasid kõik need aastad?“

Kaunilt kivine Kökar

Kökari saarele minnes jätame auto maha saarestiku suurimale saarele Ahvenanmannerile. Sealse tempo jaoks oleks isegi jalgratas liiga kiire, rahulikult põldude ja karjamaade kõrval lonkimine on palju kohasem liikumisviis. Kökar on tegelikult ise omaette saarestik, üks suur ja tuhanded pisemad kaljused killud maad ümber selle Läänemerre pillutud. Tove Jansson leidis inspiratsiooni Muumisaare kujutamiseks just Kökari saare külje all olevalt

Källskärilt. Elanikkonna poolest on Kökar üks väiksemaid saari kogu Euroopa Liidus, siin elab vaid 234 inimest. Aga poliitiliselt võttes on saar täiemahuline omavalitsus. Kökaril on oma linnapea, volikogu ja komisjonid ning ehkki Ahvenamaa autonoomia on suur, ei piisa neile sellest ja nii otsustavad nad hulga asju ainult omakeskis ära.

Isegi suvine Kökar on anti-lopsakas, pigem loodusjõudude kujundatud karm maastik kui inimese käega loodud pehme saareidüll. Kui Saltviki külas tundus elu kui mereäärne aiapidu, siis Kökar pole nagu aias elamine. Kõik võib langeda tuulte ja udude saagiks ning saada minema pühitud. Selles hirmus on kõik ehitatud madal, jässakas – ja igaks juhuks ka punaseks värvitud, mis pimedas udus on mitmekordselt praktiline valik.

Kui meiesugused kunstnikud, kirjanikud ja suvitajad vaatavad kive ja rohetavaid aasu ning näevad ilu, siis Kökari inimesed näevad elatist ja sissetulekut – nagu kinnitavad oma laiskade ammuudega tee ääres rohtu pugivad lehmad. Inimestele on Kökar alati meeldinud rohkem kui näiteks Mariehamn, või siis see saaretipp, kuhu Mariehamn ehitati.

Oleks Tallink juba keskajal opereerinud laevaliini Stockholmi ja toona Revali nime kandnud Tallinna vahel, oleksin ma Mariehamni asemel randunud tõenäoliselt just Kökaril – vähemalt tegi nii alati Rootsi kuningas Gustav Vasa oma valduste vahet sõites.

Brudhalli külalissadam, hotell ja restoran, kuhu suundun, ei olnud veel seal, nii et kuningas pidi peatuma ilmselt kloostris, millest praeguseks on alles ainult varemed. Ent arvatavasti ei koheldud isegi teda nii kuninglikult kui nüüd Brudhalli külalisi. Olen näljane ja maandun restorani terrassil, otse veepiiril, kõrval õõtsumas kõikjalt üle Läänemere kohale sõitnud paadid.

Tove Jansson leidis oma inspiratsiooni Muumisaare kujutamiseks just Kökari saare külje all olevalt Källskärilt.

Ahvenamaa sobib maja ehitamiseks kõigile, keda tänapäevase maailma valikuterohkus hulluks ajab. Näiteks maja värvimisel ei pea üldse pikalt mõtlema, see tuleb teha punane, nagu kõigil teistel.

Kogu tõde Ahvenamaa ahvenatest

Juba teame, et ükskõik kui väikesele saarele suunduda, toidu pärast Ahvenamaal muretsema ei pea. Päris kõike kohalikku pole südasuvel muidugi saada. Puuviljad ja marjad küpsevad siin aeglaselt, muutudes niimoodi küll eriti mahlakaks ja hõrguks, kuid seda peab ootama vähemalt augusti esimeste päevadeni. Lehmad naudivad Ahvenamaa puhast loodust ja lopsakaid rohumaid, premeerides elanikke ja külalisi rammusate piimatoodetega, ning loomulikult tirivad saarte kalurid välja üksjagu kala, mida igal kujul pakutakse.

Brudhalli restorani menüüs on ülimalt ahvatlev ahvenaburger, mis kõlab enam-vähem tervislikult enne murakamoosi uputatud praejuustu tüki kallale asumist. Ahvenatega, muuseas, pole Ahvenamaa nimel ajalooliselt miskit pistmist. Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli Ahvaland, mis tähendab veemaad. Soome keeles sai sellest Ahvenanmaa ja rootsi keeles Åland, mis sõna-sõnalt tähendab jõemaad – vaatamata sellele, et jõed ei jää selles saare- ja lahesoppide rägastikus kusagil eriti silma.

Nii et tõepoolest, see saarestik on neile, kes hindavad kunsti ja kirjandust, häid restorane ja võluvaid maahotelle – ahvenapüügimõtetega pole Ahvenamaale väikseimatki põhjust sõita.

Maitsete küla

Kastelholmi lossi kõrval asub Smakbyn (tõlkes maitsete küla, smakbyn.ax/en/).

Soome staarkokk Michael Björklund kolis kümne aasta eest tagasi oma juurte juurde Ahvenamaale, kus ta on ellu äratanud traditsioonilised Ahvenamaa maitsed, oma lapsepõlvemaitsed.

Need lõhnavad juba kaugele väga magusalt. Tuleb välja, et lisaks restoranile on ta asutanud ka pisikese pagariäri ja kommitööstuse, kus parasjagu kümmekond last suu ammuli vaatavad, kuidas üks proua käsitsi triibulisi komme teeb. Sõtkub rahulikult, venitab siis kommimassi, mis ei ole ilmselt muud kui suhkur ja toiduvärv, käte vahel pikaks vorstiks ja lõikab soliidse rahuga sellest suurte kääridega väikeseid kommijuppe. Lapsed ei pilguta isegi silmi mitte, nad on nii jäägitult lummatud sellest vaatepildist – ja tõtt öelda ei nihele ka täiskasvanud rahutult ega kibele kuhugi edasi minema. Proua saab tööle keskenduda ainult tänu sellele, et tema töölauda lahutab pealtvaatajatest väga-väga paks ja tugev klaas, ma ei taha mõeldagi, mis juhtuks, kui seda tema kommide ja pealtvaatajate vahel ei oleks.

Aga restoranis näitab menüü Ahvenamaa koduse köögi teisi tahke ka. Kui võhikule on see üks soome köök puha, siis Ahvenamaal on rohkem Rootsi ja Vene mõjusid kui mujal – mis k ajastuvad ka nende retseptides. Ahvenamaal toodetakse kohapeal palju toiduaineid ja jooke: juustu, kreemjat võid, tumedat Ahvenamaa linnaseleiba, hõrgutavat õunamahla ja – last but not least – Taffeli kartulikrõpse. Meie otsustame Skandinaavia klassika Toast Skageni (Rootsist pärit rikkalik krevetivõileib) ja kohaliku kultustoidu Ahvenamaa pannkoogi kasuks. Taffeli kartulikrõpsud jätame seekord proovimata. Kohe restorani kõrval asub väike Ahvenamaa käsitöödžinni vabrik, mille toodangut valdavalt autodega saabunud külalised ettevaatlikult proovivad.

Ahvenamaa kõige olulisem kook on Ålands pannkaka – Ahvenamaa pannkook, lihtne ümmargune küpsetis, mille kõrvale sobib perfektselt tass kanget musta kohvi.

Toast Skagen - Smakbyni köögis kasutatakse ainult kohalikku toorainet.