Kroonika Edukad 2019

Edukate nr 1

Urmas Sõõrumaa:

OLEN VALMIS KAHEKSANDA LAPSE TULEKUKS

Aku Sorainen:

Meie romantika on küünlavalgel ärist rääkida Edukate horoskoop 2020

058056

OLEG OSSINOVSKI & TEMA KALLIM ANASTASSIA:

771406

EHITAB HISPAANIAS VILLAT, KUS VANANEDA

Tbilisi uhke häärber!

9

Indrek Stahl

Hind vaid 3,99 €

SOOMES EI OLEKS MA SAANUD ELADA NII PÕNEVAT ELU

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

TOIMETAJALT

ja Loovust inspiratsiooni!

Foto: Laura Nestor

K

TOIMETUS:

INGRID VEIDENBERG, peatoimetaja ingrid.veidenberg@kroonika.ee JAANUS HÄMARSOO Edukate-eri tegevtoimetaja jaanus.hamarsoo@kroonika.ee ANU SEIDLA-SUITSU toimetaja, anu.seidla@kroonika.ee MEELIS KAPSTAS meelis. kapstas@kroonika.ee KAIRIT TSÄRO-MIRME ajakirjanik, kairit.tsaro@kroonika.ee ANNA-MARIA VEIDEMANN-MAKKO annamaria.makko@kroonika.ee CAROLA-KRISTIINA KRÖÖNSTRÖM carola-kristiina.kroonstrom@kroonika.ee MERILIN MÖLDER, merilin.molder@kroonika.ee, RISTO BAKHOFF, REIMO RÜNTÜ kujundus MARIEL USTAV, turundusjuht

REKLAAM:

roonika ja ettevõtlikud inimesed on aegade algusest kokku kuulunud. Kroonika ei ole loodud ainult meelelahutust ja sõubisnises pöörlevat elu kajastama – sama oluline on tõsta esile ka edukust, mis tahes alal. Mäletan, kuidas 20 aastat tagasi kuulsin toonase kuuma kardinasalongi töötajatelt, et inimesed küsivad täpselt samasuguseid kardinaid, nagu olid Kroonikas Ain Hanschmidti kodus. Need olid tõesti väga uhked. Või soovisid ehitusmaterjalide poest osta samu keraamilisi plaate, mis kaunistasid Jüri Mõisa vannituba.

Kroonika toitub inimlikust jumaldus-kadedus-instinktist, ent tänu meie intervjueeritavatele oleme andnud lugejatele aastate jooksul ka hulgaliselt eeskuju ja inspiratsiooni.

Kroonika ajaloos esmakordselt ilmuvasse Edukate-erisse koondasime inspireerivad ettevõtjad, kelle mõtetest lugedes võib kergesti unistama hakata – võimalused on täna suuremad meil kõigil ja miks mitte lisaks inimliku uudishimu rahuldamisele ka pisut oma mõttelendu toita? Et olla homme pisut edukam kui täna. Või hoopis rahulolevam sellega, mis juba saavutatud. Edukat elu meile kõigile!

INGRID VEIDENBERG, peatoimetaja

INFO:

www.lehed.ee, klienditugi@ekspressmeedia.ee, tel +372 680 4444 Tellimine välismaale: KE Ajakirjanduse OÜ, www.ke.ee, info@ke.ee, tel +372 6 411 753 E-ajakirja tellimine: digi.kroonika.ee või www.lehed.ee/kroonika-digiajakiri Üldtelefon 680 4400 Tellimisinfo ja kojukanne 680 4444 Aadress: Narva mnt 13, 10151, Tallinn kroonika@ekspressmeedia.ee, www.kroonika.delfi.ee Väljaandja: AS EKSPRESS MEEDIA Trükk: PRINTALL

sk

kon

namärg

is s

4041

Kõik Kroonikas avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS Ekspress Meedia kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

tu

Ke

IRIS ÖPIK 5303 6499 iris.opik@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS 5647 6754 helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS 504 7929 heldin.jegis@ekspressmeedia.ee MARIANNE PEEP 5309 0677 marianne.peep@ekspressmeedia. ee RAUNO VOMM 5348 6084 rauno.vomm@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR 516 2283 kerly.vahur@ekspressmeedia.ee MAKSIM HRUSTALJOV 5837 3916 maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA 58169050 kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

0820 Trükitoode

KAANELUGU ARMASTAJAD JA PARTNERID ka äris. Anastassia juhib Olegile ja Marcel Vichmannile kuuluvat suurarendust Tbilisi Hills.

KAANELUGU

OLEG JA ANASTASSIA: MIDA SUUREM ON ISIKSUS, SEDA ROHKEM PEAB TA TÖÖTAMA

Puhas mäeõhk, vaikus, rohelus, silmipimestav vaade, 320 ruutmeetrit pinda, avar terrass ja ujumisootel bassein. Koridoris tervitavast 60aastasest oliivipuust rääkimata. Selline on Oleg Ossinovski ja Anastassia Udalova Tbilisi kodu, kuhu Kroonika sai eksklusiivselt pilgu heita.

Tekst: INGRID VEIDENBERG, TBILISI Fotod: NIKOLOZ PANIASHVILI

T

bilisis kõrge mäe otsas asuv villa on Oleg Ossinovski (53) ja Anastassia Udalova (30) ainus päris oma kodu.

Eestis üürivad nad Tallinna kesklinnas korterit ja mujal riikides neil kinnisvara pole. Seetõttu on suurejoonelise kinnis­ varaarenduse Tbilisi Hills direktorina töötav Anas­ tassia pannud selle disainimisse kogu oma süda­ me, rohkelt energiat ja aega.

Sisseastujat tervitab klaasist kuubik, kus "elab" 60aastane oliivipuu. See on toodud siia Lõuna­ Gruusiast. Igast küljest vaadeldav kuubik koos elava puuga oli arhitekti idee ja alul kasvaski kuubiku sees looduslik suur puu, mille latv oli küll kaunilt roheline, aga toas sai vaadelda ainult puu tüve.

"See tundus imelik. Kaevasime puu välja, istuta­ sime selle ümber ja tõin siia hoopis oliivipuu. Talle meeldib siin väga," jutustab Anastassia, kui alusta­ me uhkes majas ringkäiku.

KÕIK PERENAISE KUJUNDATUD

Koridoride seintel on mitmeid tänapäeva Gruusia kuulsate kunstnike töid. Elutoas haarab pilku suur marmorimitatsiooniga gaasikamin, mida on hea talviti kütta, kui niiskus ja mägede tuul kontidesse poevad. Elutoa kapil on virnas raamatud – need peavad Anastassia kodus kindlasti olema, sest raa­ matud on tema suur kirg. "Mul on raamatud igal pool: Eestis on neid palju, Lätis samuti." Anastassia DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 7

KAANELUGU

on pärit Lätist, ja Riias ta Olegiga ka kohtus – Anastassia nõustas juristina Olegi Lätis raudteeäris tegutsevat firmat.

Meie intervjuu toimub vene keeles, mis on Ossinovskite ko­ dune keel. "Kuna siin ei ole veel raamaturiiuleid, seisavad mu raamatud hunnikutes. Olegiga vaidleme pidevalt, miks neid nii palju peab olema, kui on olemas internet," naerab Anastassia. Aga tema saab lugeda ainult raamatut käes hoi­ des, mitte iPadi. "Ma vihkan iPadi, olen tõeline digitaalne babuška," prahvatab villa tarmukas perenaine.

Raamatuid läheb Anastassial palju vaja ka seetõttu, et sel sügisel asus ta Stockholmi kõrgemas majanduskoolis omandama oma kolmandat magistrikraadi. Varasemad kraadid on tal psühholoogias ja juuras, nüüd tudeerib majandust ja finantsi. Omandatud teadmisi läheb vaja iga­ päevases töös, paremaks juhtimiseks ja mänedžmendiks.

Anastassia on end aastaga Tbilisi Hillsi juhina nii hästi üles töötanud, et oli läinud aasta detsembris lausa kuulsa majandusajakirja Forbes Gruusia väljaande kaanetüdruk.

"See oli seepärast, et juhin kõige suuremat kinnisvara­ projekti terves regioonis," ütleb ta. Tõepoolest, 40 miljonit eurot on juba maasse kaevatud ja projekti kogumaksumu­ seks hindavad investorid miljard eurot. Kui palju läks maksma aga nende endi maja? "See maja on lõputult väär­ tuslik. Olen investeerinud siia suure hulga oma aega ja när­ ve, hunniku rikutud tuju, sest oli raske leida õiget mees­ konda, kes oleks teinud hea siseviimistluse. Selles majas on juhtunud kõike – veeuputust, elektrita olemist. Aga olen kõigega hakkama saanud ja takistused ületanud," sõnab Anastassia. Nüüd ta teab täpselt, kuidas ehitada maja.

8 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

↑ VAADE VILLALE õhust. → ITAALIA PÄRITOLU DIIVANI leidis Anastassia Lätist, valgustid on samuti pärit Itaaliast, nagu ka ehtsast Murano klaasist vaasid.

"Tean tõesti täpselt ja ehitangi juba teadlikult. Tbilisi Hillsi elamurajooni kolivale Eesti suursaadikule Gruusias disaini­ sin samuti kogu maja Skandinaavia stiilis ja loodan, et ta jääb rahule."

Ossinovskite villa asub ühel tasapinnal ja sellesse mahu­ vad lisaks avarale elutoale ja köögile koos söögitoaga ka paari magamistuba, mille kõrval on valgustatud klaaskap­ pidest koosnev luksuslik garderoob. Lisaks kaks külalistetu­ ba ja vannituba koos saunaga. Saun oli Olegi erisoov.

"Ta ütles, et tal on ka Gruusias vaja sauna. Tellisime selle muidugi Eestist," tähendab Anastassia.

PEREMEES PIGEM PUHKAB

Pärast ringkäiku majas võtame istet elutoa pehmel diivanil ja meie vestlusega liitub ka Oleg. Ta on oma hommikuse rattaringi ümbruskonnas ära teinud, basseinis ujunud ja hommikused uudised internetist läbi lugenud. Ei ole sugu­ gi liialdus, kui öelda, et Oleg käib Gruusias rohkem naisel külas ja puhkamas.

"Oleg tegeleb kogu projektiga vähem sellest ajast, kui mi­­ na selle juhtimise üle võtsin," selgitab Anastassia. "Ma tu­­ len siia ainult tööle, mul on siin teised ülesanded, mul pole

KAANELUGU

KORIDORIDE SEINTEL ON MITMEID TÄNAPÄEVA GRUUSIA KUULSATE KUNSTNIKE TÖID.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 9

RUBRIIK KAANELUGU

← KOGU MAJA ümbritseb puidust terrass, kus on erinevad varjualused ja istumisvõimalused, et nautida Gruusia sooja ilma.

"ME ÕHTUSÖÖGID ON ALATI ROMANTILISED. VEIN, MAITSEV SÖÖK, AGA RÄÄGIME VALDAVALT ÄRIST." ANASTASSIA 10 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

↑ UJUMISOOTEL välibasseini kasutab eriti hoogsalt majaperemees, kui ta on tulnud hommikuselt maastikuratta-ringilt ümbruskonna mägistelt teedelt.

aega rattaga sõita. Olegil on siin hoopis teistsugune ajavii­ de." Oleg on eelmisel õhtul jõudnud eralennukiga Tbilisisse, toonud Anastassiale suure koheva lillebuketi, mis haarab pilku koridori kapil, ja ta ei väsi kiitmast Gruusiat. "Ma jumaldan, ma reaalselt jumaldan seda kohta," ütleb Oleg end diivanil mugavamalt istuma sättides. "Eile, kui siia len­ dasin, tegin peatuse Türgi linnas Sinopis. Seal oli kohuta­ valt ilus: meri, lahed, mäed, majad – kõik väga ilusad. Aga see pole oma. Tbilisisse jõudes hingasin õhku sisse… ja tun­ nen, kuidas jumaldan seda linna, kliimat, inimesi, kööki.

Kõik see meeldib mulle väga. Siin on sees eriline hing, mida mujal ei tunne. Väga-väga armastan seda kohta," laob Oleg ühe hingetõmbega.

Anastassia kuulab ega nooguta kaasa – tema on rohkem eurooplane, kes tunneb end hästi Euroopas, talle mekivad paremini sealsed veinid ja toit. Ja ta on saanud enam kui aasta suure ettevõtte juhina Gruusia eluolu süvitsi seest­ poolt näha. Probleeme siin maal mõistagi jagub.

Anastassia ja Olegi kooselu näeb välja nii, et suurema osa kuust, umbkaudu kolm nädalat viibib Anastassia Gruusias, nädala elavad nad koos Eestis. Oleg veedab oma sõnul Gruusias kahe nädala peale umbes seitse päeva. Paar vee­ dab reeglina koos nädala Eestis ja nädala Gruusias. Aga mõlemale sobib selline elukorraldus. Kui Olegi pole, töötab Anastassia lõunamaise tööstiiliga Gruusia jaoks harjuma­ tus tempos: tema päev algab kell kaheksa hommikul, mil ta läheb üle vaatama pooleliolevaid ehitusi – siis pole ilm ka veel liiga palav. Seejärel vahetab ta riided ja järgneb päev täis mitmesuguseid kohtumisi. "Enamasti kutsun kõik siia, linnas ei käi," ütleb Anastassia. Kutse annab kontoriinimes­ tele võimaluse põgeneda oma töökohast linnas kohta, kus

KAANELUGU on ilu ja värske õhk. Anastassia tööpäev lõpeb tavaliselt kella kümne paiku õhtul. Tõsi, vahepeale jääb veel joogatund, kus osaleb Gruusias olles ka Oleg. Joogat tehakse koos instruktoriga villa terrassil, samuti käib koju massöör.

Majapidamist hoiab Anastassia sõnul "ema raha eest" ehk keskealine gruusia proua Tamaratška. Kui Oleg on kohal, teeb ta nii hommiku- kui ka õhtusöögi ja hoolitseb maja korrashoiu eest. "Hommikuks söön ma iga päev tatart ja see on kõik," lisab Anastassia.

EHITAVAD GRUSIINIDE UNISTUST

Kuidas aga suhtub Oleg sellesse, et tal on naine, keda näeb vaid poole kuust? Ülejäänud aja rassib elukaaslane võõral, keeruliste ärikommetega maal suure firma juhtimisega?

"Nastja on tubli ja väga andekas," alustab Oleg. "Seda ei osanud muidugi keegi oodata, et ta reaalselt hakkabki tegelema selle projektiga, sest ta ei olnud varem kunagi selliste asjadega tegelenud. Aga olen väga rahul." Aastaga on Tbilisi Hillsi projekt saanud Gruusias tuntuks. Oleg räägib, et eelmisel õhtul astus talle lennujaamas ligi üks sealne juhtivtöötaja ja, nähes Olegi golfivarustust, küsis: "Kas sõidate Kahheetiasse golfi mängima? Seal on väike golfiväljak."

Oleg vastas, et paraku mitte. Ja lennujaama töötaja jätkas usinalt, et kõik sõidavad nüüd Tbilisi Hillsi, kus olevat kõige parem golfiväljak. "Isegi lennujaamas teab töötaja, kes ise golfi ei mängi, et siin on selline koht!" ei varja Oleg oma uhkust. Mis on siis ühe aastaga muutunud? "Me elame siin," vastab Anastassia kiirelt. Just see fakt lisab palju usaldusväärsust ühele välisinvestorite ärile. Golfiklubis avati eesti restoran, väljak töötab aastaringi aktiivselt, läinud aasta lõpust on siin uus eestlasest väljakujuht Paul Põhi.

"Meil käib palju turiste erinevatest riikidest, alates Koreast, Jaapanist ja Ameerikast, lõpetades Soome ja Eestiga," loetleb Anastassia. Alustati esimese kortermaja ehitust, lähiajal on tulekul kaheksa paarismaja ja 14 eramaja. Oktoobris kolis oma majja Eesti suursaadik Gruusias ja

aasta lõpuks saab oma residentsi siin Kasahstani suursaadik. "Inimesed on hakanud uskuma meie projekti. Kui alustasime, ega me osanud kõike. Siin oli lihtsalt mets, ei midagi muud. Tulid Eesti investorid, kes otsustasid rajada siia linnaosa. Meil olid suured probleemid, aga siis tuli Nastja ja võttis kõik enda kätesse ning tekkis usk Eesti investoritesse. Täna oleme väga heas olukorras, kus grusiinid soovivad siia kodu osta, tahavad kolida siia elama ja kogu pilt on hoopis teine, võrreldes aastatagusega," selgitab Oleg. "Me soovime olla Gruusia unistus. Elada meie juures on suur unistus," täpsustab Anastassia. Paar prognoosib, et kogu arendus võiks valmida kümne aastaga. "See sõltub paljuski sellest, milliseks kujuneb Gruusia majanduslik olukord," seletab Oleg. "Kui Gruusia majandus kasvab 5% aastas, nagu praegu, läheb umbes kümme aastat. Kui läheb aga niivõi naapidi, võib kuluda rohkem aega. Meie sõltume otseselt Gruusia majandusest – kas inimesed soovivad investeerida eramutesse ja uutesse kodudesse või mitte. Kas neil on raha. Täna on meil võimsust vähem kui soovijaid. Aga me ei tohi unustada ka seda, et 40 kilomeetri kaugusel Tbilisist seisavad Vene tankid. Oht on alati õhus olemas."

RANGE TIPPJUHT JA NÕUDLIK INVESTOR

Olegi ja Anastassia puhul on kaugsuhe töötanud kogu aasta vältel väga hästi. "Ma arvan, et kaugsuhe ei ole raske. Mõlemad tegeleme oma asjaga: tema töötab ja mina töötan. Helistame igal õhtul ja igal hommikul. Aga muidugi me igatseme…" ütleb Anastassia. Olegi sõnul on see pigem hea, kui inimesed ei prae pidevalt koos. "Kui mõlemad ei tööta nii aktiivselt, siis on super. Võib logeleda diivanil ja kõik on tore. Kui aga kaks inimest teevad rasket tööd ja on seejuures alati ninapidi koos, on see väga keeruline ning toob kaasa palju stressi. Kui inimene töötab, siis ta pühendab end täielikult tööle. Minul näiteks pole muuks aega," ütleb Oleg.

Anastassia kinnitab, et nad on mõlemad täielikud töönarkomaanid: "Kui töötame, siis sada protsenti. Kui mina tu-

60AASTANE OLIIVIPUU "elab" klaaskastis täpselt maja keskel, nii et see on vaadeldav igast suunast.

Lugemisnurk aknaorvas on Anastassia lemmikpaik, siin on mõnus raamatut lugeda ja nautida vaadet mäe otsas asuvale mungakloostrile.

12 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Lennujaama VIP teenus Personaalne teenindus Privaatne ja järjekorrata julgestuskontroll Piletite ja pagasi registreerimine Hubane VIP ruum suupistete ja jookidega Mugav transport VIP ruumist lennukisse Tasuta parkimine VIP parklas Teenus mõeldud nii regulaar- kui eralendude reisijatele nii saabumisel kui väljalennul. Võimalus kasutada üht nõupidamisruumidest.

Broneerimine: vip@tll.aero (+372) 605 8541

KAANELUGU

"EI SAA OLLA NII, ET INIMESEL POLE OMA ASJA, MIDA AJADA." OLEG

14 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

KAANELUGU

SKANDINAAVIALIK DISAIN: rahulik ja väljapeetud, ilma lõunamaa liialdusteta.

GRUUSIA SKULPTORI TÖÖ See valge koerakutsikas on kuulus ja haruldane, sest on seitsmes eksemplar ühtekokku kaheksast valminud koerast. Üks kutsikas on Gruusia endisel presidendil, teine kuulsal Gruusia korvpalluril, kes mängib NBAs, kolmas ekspeaministril jne. Anastassiale kinkis koera skulptor isiklikult.

VILLA ELUTUBA on avar ja valgusküllane. Talviti annab sooja gaasikamin, mille ees on mõnus istuda lambanahaga kaetud disaintoolil.

len Eestisse või tema tuleb Gruusiasse, läheb kohe päevane rütm sassi, sest tahan veeta aega temaga ja kohtuda koos ühiste sõpradega, käia õhtusöökidel. Kui mina tulen Eestisse, tahab Oleg töölt varem ära tulla, et veeta minuga aega.

Ka tema töörütm läheb sassi. Võimalik, et see oleks teisiti, kui elaksime alati koos, aga praegu on nii…"

Olegi hinnangul on pidev koosolemine kiires elutempos keeruline küsimus: "Meil on praegu kaks suurt valdkonda – üks on Gruusia äri ja see pole ainult Tbilisi Hills, vaid ka siinsed elektrijaamad jne. Nastja juhib kõike, kuigi tema peamine fookus on Tbilisi Hillsil. Teine on aga Skinest Grupp, mis on 15 riigis tegutsev äri. Seda juhin mina.

Sellise suure äriga ei saa tegeleda nii, et sind pole kohal.

Eesti äri peab ajama Eestis ja Gruusia äri Gruusias. See ei tähenda siiski, et nii jääb alatiseks. Kui Nastja saab kokku piisava meeskonna, mille loomisega ta hetkel tegeleb, ja meeskond hakkab tööle järjest paremini, tähendab see, et ta peab tulevikus vähem siin olema."

Mõlemad on karjäärile pühendunud tugevad isiksused, aga kui nad koos on, kelle jalas on püksid siis?

"Muidugi on need Olegi jalas," vastab Anastassia kiirelt.

Oleg on sellises küsimuses pigem demokraatlik: "Ma ütleksin, et suhtun asjadesse väga liberaalselt. Ma ei nimetaks

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 15

KAANELUGU

→ VILLA TERRASSILT avanev vaade Tbilisi linnale on muljetavaldav.

MILJARDIPROJEKT TBILISI HILLS Oleg Ossinovski ja Anastassia Udalova kolisid Tbilisi Hillsi elurajoonis asuvasse eramusse sisse 1. veebruaril. Nende kodu on esimene valminud maja suurejoonelises kinnisvaraarenduses, mis on mõeldud jõukatele grusiinidele, aga ka Tbilisis töötavatele välismaalastele. Oktoobris kolis teise valminud eramusse Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson. Anastassia juhib Gruusia pealinnas kogu miljardiprojekti Tbilisi Hills, mis on kahe Eesti partneri koostöö: lisaks Oleg Ossinovskile on projekti investeerinud ka suurettevõtja Marcel Vichmann. Eestlased ehitavad Gruusiasse moodsaimat ja tänapäevaseimat eliidile mõeldud linnaosa, millist sel maal pole seni nähtud. Peale maalilise 18rajalise golfiväljaku, 500 eramu ja 25 moodsa kortermaja on elurajooni planeeritud ka Ameerika kool ja lasteaed, spaahotell, spordirajad, tennise-, korvpalli- ja jalgpalliväljakud. Niigi hingematvaid vaateid täiustab Tbilisi kõrgeima mäe otsas asuv Gruusia üks olulisimaid pühapaiku, Shavna­ bada munga­klooster, mis on nähtav nii golfiväljakult kui ka Ossinovskite majast.

end suhtes tähtsamaks." Paar teeb kõiki otsuseid ühiselt arutades. "Kuhu sõita puhkama, kuhu minna välja. Me kuulame teineteist. Pole sellist asja, et on üks, kes otsustab," sõnab Anastassia. Olegi sõnul on suur vahe, milline on Nastja (just nii kutsutakse Anastassiat lähiringis) kodus ja milline tööl. "Tööl on ta absoluutselt totalitaarne juht," teatab Oleg. "Mina juhin oma ettevõtteid teisiti. Mul on kõik kolleegid. Ma püüan seletada inimestele, kuidas asjad peaksid olema. Nastja on totalitaarne, kuid ma ei ütle, on see hea või halb. See on omamoodi stiil."

Anastassia kogemus on näidanud, et Gruusias pole teisiti võimalik. "Enne mind juhtisid projekti mittetotalitaarsed juhid ja see oli täielik põrumine," sõnab ta. "See on tõsi," nõustub ka Oleg. Gruusias ei saa öelda nagu Eestis, kus töötajad tahavad töötada ja on tööandjale rohkem nagu partnerid: minge ja tehke! Siin tähendaks see, et töö saab tehtud halvasti, pika aja pärast või mitte kunagi. Alati peab rangelt kontrollima.

"Et saada siin meeskond kokku ja motiveerida nad tööle, peab olema väga kange ja karm juht. Nii kui sõidan ära, jätkub esialgu kõik normaalselt, aga ühel hetkel enam mitte.

See on ka põhjus, miks ma ei saa olla eemal rohkem kui kaks nädalat, muidu tekib töötajatel põhjendamatu vabadustunne," selgitab Anastassia oma range juhtimisstiili vajalikkust. "Eestis oskavad inimesed töötada ja teavad, kuidas seda teha, neid ongi vaja ainult motiveerida.

Gruusias on probleem selles, et inimesed ei oska ega tea ning kui lased neil teha nii, nagu nad ise asja näevad, lagu-

16 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

neb kõik. See oli alguses üks meie suurimaid vigu," täiendab Oleg. "Me lähenesime siin eestilikult, aga see ei tööta.

Praegu, mil Nastja sisuliselt jagab käske ja kontrollib nende täitmist, läheb kõik hästi."

USALDUS, ARENG, TOETUS

Anastassia, miks Oleg sulle meeldib? "Ta ei meeldi mulle, ma armastan teda. See oleks täpsem sõna," vastab Anastassia. "Oleg on kõige ausam inimene, keda ma tunnen. Ta pole kunagi mind petnud või mulle valetanud. Mitte kordagi nende nelja aasta jooksul, mil oleme koos! Isegi mitte pisikestes asjades. Kui ta on lubanud, et tuleb kella seitsmeks õhtusöögile, siis tuleb alati seitsmeks. Kui hakkab hilinema, võtab ta toru, helistab ja hoiatab. See on olnud alates meie tutvumisest üks põhilisi asju, mis avaldas mulle muljet. Nii ausat inimest pole ma kohanud. Mu isa oli ka selline. Oleg on minu jaoks mehe etalon. Ta on väga heasüdamlik mees.

Vaatamata sellele, et tema äri nõuab väga tugevat iseloomu, on ta minuga täpselt nagu kiisu – väga õrn ja heasüdamlik mees."

Aga milline naine on Nastja? Oleg mõtleb hetke ja muheleb: "Ta on üllatav naine. Temas ühinevad lausa lapselik naiivsus, mida on mõnikord raske mõistagi... ja samas on ta väga karm ja sihikindel juht. See on täiesti unikaalne kooslus. Temaga igav ei hakka."

Anastassiale meenub veel midagi olulist: "Tead, veel üks asi, miks ma armastan Ossinovskit: ta pole kunagi pisendanud minu professionaalset väärtust. Ma ei tunne ennast kunagi teisejärgulisena. Ta ei erista karjääri mõttes mehi ja naisi. Muidugi ta avab uksi ja kingib lilli, aga sellist asja pole, et pead istuma kodus ja keetma borši, tööle ei tohi minna… Näiteks Gruusiasse tulek oli minu idee ja ta ei olnud vastu. Aga kujutan ette, et väga paljud mehed oleksid olnud vastu – kuidas siis nii, et naine sõidab Gruusiasse ja veedab seal suurema osa kuust!"

Olegil on samuti kohe vastus valmis: "Ma usun, et naised on paremad ülemused kui mehed. Sest naised on reeglina paremini organiseeritud. Muidugi on olemas ka mitteorganiseeritud naisi ja hästi organiseeritud mehi. Aga üldiselt oskavad naised elu paremini korraldada ja suudavad ka hoida end rohkem vaos. Naised oskavad paremini püstitada eesmärke ja töötada nende suunas. Teine väga tähtis

KAANELUGU

RAAMATUD, KINGAD JA OLEG "Nastja ei pea vaatama, palju kingad maksavad," ütleb Oleg, kui uurime Anastassia luksusliku kingakapi sisu magamistoa kõrval asuvas garderoobis.

Anastassial on kaks kirge: raamatud ja kingad. Neid võib ta osta kokku lõputult. Ainus mure on, et Anastassia kiire elustiili juures napib tal aega poes käimiseks. Seda saab ta lubada ainult puhkuste ajal välismaal. Kingi on Anastassia kogunud pea kümme aastat ja Ossinovski juurde kolis ta neli aastat tagasi juba oma suure kingakollektsiooniga. Kingi on Nastjal enam kui sada paari. Anastassia lemmikbränd on Christian Louboutin, aga talle meeldivad ka Manolo Blahnik, Christian Dior, Chanel. "Need on kingad, milles on mugav," põhjendab Anastassia. Tema kollektsioonis on ka kingi, mida ta ostab lihtsalt sellepärast, et need on ilusad. Näiteks ei ole ühed Tom Fordi kingad üldse mugavad, aga need on ilusad. "On kingi, mis lihtsalt peavad olema minu kollektsioonis ja mida panen jalga korra või kaks. Aga nad on ilusad ja rõõmustavad mu silma," ütleb Anastassia.

Peaaegu kõik Anastassia riided õmbleb tema Riia sõbranna. "Ma isegi ei mõtle riietele. Ta teab minu mõõte, õmbleb kõik valmis ja saadab kas

Tallinna või Tbilisisse. Mul on sõbrannaga väga vedanud," teatab Anastassia.

Tema garderoobis on riideid ka Gruusia disaineritelt. Näiteks üks ilus tikitud pintsak Gruusia ornamentidega – et Gruusias töötamise ajast jääks tulevikuks ilus mälestus, põhjendab Anastassia ostu. "Oleg tõi mulle Usbekistanist kanga Usbeki kujunditega ja minu sõbranna õmbleb mulle midagi sellest kangast."

Aga Eesti moekunstnike looming?

"Mul pole aega otsida Eesti disainereid, veedan kogu aja tööd tehes, Olegiga või riideid triikides," naerab Anastassia.

Kõige enam meeldib Nastjale riietada Olegi. "Ta on minu nukuke ja mulle meeldib reisidel talle ilusaid riideid osta. Usun, et viimase nelja aastaga on tema stiil paremaks muutunud," ütleb Anastassia. Mehe lemmikbrändid on Loro Piana, Brunello Cucinelli, Brioni.

"Olegile ei meeldi käia poodides, ta istub maha ja mina teen kogu töö tema eest ära," muigab Anastassia. Kõik, mis naine valib, mehele ka meeldib.

Oleg ohkab vaid: "Liiga palju riideid on, mul pole vaja nii palju!"

moment: kui oled iseseisev, tugev ja võimekas naine, aga sul pole tegevust, siis lõhud ennast isiksusena ja oledki ühel hetkel inimesena kadunud. Inimene peab midagi tegema, muidu ta hakkab jooma või tegema lollusi. Ei saa olla nii, et inimesel pole oma asja, mida ajada. Mida suurem isiksus, seda rohkem peab ta töötama! Minu meelest on see alati hea, kui inimene saab ennast realiseerida."

Kuldsed sõnad, Oleg! Ossinovski jätkab: "Ma usun, et nii sinul kui minul on palju näiteid elust, kus naine on sünnitanud lapse ja loetud kuude pärast on ta jälle tööl. Tal silmad põlevad, ta tahab ja suudab. Ta on töötades hoopis teine inimene. Temaga on huvitav, ta areneb. Kui inimene aga ütleb pärast lapse sünnitamist stopp ja see ongi nüüd tema jaoks eneseteostus, siis ta langeb ühiskonnast välja. Ja tagasi on sinna peaaegu võimatu sulanduda. Temaga ei ole enam huvitav, keegi ei vaja teda, ta on kadunud ühiskonnast. Ma ei ütle, et laste sünnitamine on halb, aga inimene peab alati millegagi veel lisaks tegelema."

Oleg pole kunagi piiranud Anastassia võimalusi kasvada isiksusena. Kui Nastja ütles, et tahab taas õppima minna, kõlas vastuseks: loomulikult, see on suurepärane mõte!

"Saan temalt alati toetust ja heakskiitu kõigi algatuste puhul. See on väga suureks stiimuliks," kiidab Anastassia oma elukaaslast.

Miks on aga tihti nii, et edukad ettevõtjad valivad enda kõrvale pigem tagasihoidlikud kodukanad, kes ei soovi karjääri teha ega midagi suurt saavutada? "Muidugi ei ole see

18 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

↑ MAGAMISTOAST saab otse avarasse valgustatud klaaskappidega garderoobi. See on sama uhke nagu Carriel kultusfimis "Seks ja linn".

lihtne, kui naine on ambitsioonikas," sõnab Oleg. "Kui naine ei ole kogenud ja täidab kõiki käske, on temaga lihtsam.

Küsimus on aga – kas sellise naisega on huvitav?"

KÜÜNLAVALGEL TÖÖST

Kahe karjääriinimese ellu mahub hoolimata pikkadest tööpäevadest ja pidevast eemalolekust ka piisavalt romantikat.

Tallinnas olles jalutavad nad näiteks igal õhtul vanalinnas.

"Meie romantika on siis, kui me reisime," sõnab Anastassia. Äripaar räägib ka tööst küünlavalgel. "Meil on laud alati kaetud, kui sööme: meil on alati salvrätikud ja küünlad, väga palju küünlaid! Meie õhtusöögid on alati romantilised. On vein ja maitsev söök, aga räägime sealjuures valdavalt ärist," naerab Anastassia. Jutuks tulevad muidugi ka järgmised reisid ja tegevused puhkuse ajal. "Räägime sellest, mida oleme näinud ja teame. Ka sinu ajakirjast räägime," täiendab Oleg muheledes. "Klatšime. Oleme ju samuti elusad inimesed. Räägime sellest, kes mida kuulis ja kes keda nägi. Vaatame koos filme. See on normaalne elu," naerab Anastassia.

Paar muretses alguses, et kuidas võib see suhtele mõjuda, kui nad koos töötavad. Aga õnneks pole nad ühes ettevõttes teineteise alluvad. "See oleks kollaps!" hüüatab suurettevõtja. Paaril on vastutusväljad, mis ei ristu, ja Oleg ei ütle investorina kunagi Nastjale, mida ta tegema peaks. Ütleb vaid, mis on eesmärk, kuhu on vaja jõuda. Anastassia välja

KAANELUGU ↓ ANASTASSIA ON suur Miki-Hiire fänn. Ta kogub ja ostab kõike, kus on peal Mikide sümboolika. Ka Tbilisi villa elutoas seisab aukohal Itaalias käsitööna valminud Miki-Hiir.

KÕIK PLANEERITUD MÖÖBEL pole majja veel kohale jõudnud, ka raamaturiiulid.

Praegu seisavad need virnas elutoa kapil.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 19

KAANELUGU MAGAMISTUBADEST AVANEVAD vaated toovad Gruusia looduse ilu lausa voodisse.

mõelda jääb, kuidas seda sihti saavutada. Kokkuvõtteid tehakse vastavalt eesmärkide täitumisele ja heade töötulemuste eest maksavad investorid töökale juhile kindlasti ka preemiat. "Jah, investorid on olnud väga head. Olen kõik nende eesmärgid täitnud. Olen väga motiveeritud, aga raha ei ole kindlasti mu peamine motivatsioon. Motiveerib hoopis projekti edu. Iga kulu võtan siin kui meie pere kulu," ütleb Anastassia. Oleg mainib, et finantsasjad ei puutu üldse nende omavahelisse suhtesse. Direktorina saab Nastja õiglase palga, samuti boonused, ja talle makstakse täpselt turule kohaselt. Mitte rohkem ega ka vähem, täpsustab Oleg.

TULEVIKUS MAJA EESTIS

"Kindlasti ehitame kunagi maja ka Eestisse," ütleb Oleg ja Anastassia noogutab. "Eesti on ikkagi kodumaa ja selle üle pole mingit vaidlust. Aga kus me päriselt elama hakkame, seda ma praegu ei tea. Võib-olla avame homme projekti Aafrikas ja kolime hoopis sinna?" Paar pole kinnisvaraliselt ühegi paigaga kindlalt seotud.

"Sul peab olema elu maitse suus! Elada peab olema huvitav!" kõlab Olegi elu juhtmõte. "Kuni oleme noored, tuleb tegutseda, mitte lebotada diivanil!"

Kui täna tuleks väärikas ostja ja maksaks 800 000 eurot, müüksid Ossinovskid oma Tbilisi häärberi talle maha. Huvilisi ongi olnud juba palju, aga kuna majja pani Anastassia sisse oma hinge, nad seda igaühele ei müü. Siiani pole piisavalt väärikat kandidaati leidunud. Lisaks on ka teine, veelgi olulisem põhjus – ise peab ka kuskil elama. Et see k ­ odu maha müüa, peab olema valmis järgmine villa, kuhu kolida.

20 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

UUEL AASTAL ANTARKTIKASSE Järgmisel päeval pärast intervjuud lendasid Oleg ja Anastassia eralennukiga puhkama Rumeeniasse, Serbiasse ja Montenegrosse, sealt edasi Itaaliasse ja seejärel seilasid jahiga mööda merd.

"Ka puhkus on meil väga aktiivne. Kui sõidame kuskile, oleme pidevas liikumises, vaatame ringi, käime muuseumides. Mulle meeldib mugavus, aga püüame ühildada oma reisidel nii mugavuse kui ka aktiivsuse," sõnab Anastassia. Jaanuaris sõidab paar Antarktikas­se, et osaleda Tiit Pruuli juhitaval ajaloolisel Bellings­hau­seni ekspeditsioonil. Anastassia sõnul pidi Oleg minema sinna alul üksi, aga siis teatas ta naisele, et tahab minna ikkagi temaga koos. "Ütlesin Olegile, et ta annaks mulle paar päeva mõtlemisaega. Ja nõustusin. Millal tekib veel selline võimalus ja seiklus elus? Tahaksin saada selle kogemuse ja seetõttu lähen ka kaasa. Oleg küsis, kas ma ikka saan aru, et see on raske ja tingimused ei ole head," naerab Anastassia. Väljasõit on 28. jaanuaril ja reis kestab kolm nädalat.

SUUREPÄRANE PEATUSPAIK MUGAVUST, KVALITEETI JA HEAD ASUKOHTA HINDAVALE KÜLASTAJALE MAJUTUS RESTORAN ORMISSON JA KOHVIK SEMINARIRUUM TEATRIPAKETID parkhotelviljandi.ee Johan Laidoneri plats 8 71020 Viljandi | info@ parkhotelviljandi.ee | +372 435 3300

INSPIRATSIOON

URMAS SÕÕRUMAA: ALLA 10 000 EUROGA KUUS HEAD TIPPJUHTI EI SAA Tekst: INGRID VEIDENBERG Fotod: KARLI SAUL, ERAKOGU

Seda, et suurärimees Urmas Sõõrumaa armastab pimedas koopas nädalaid vaikimas käia ja elulistes asjades pendlilt nõu küsida, me juba teame. Missugused on aga Eesti ühe tuntuima ettevõtja juhtimispõhimõtted ja milline ülemus ta mitmete firmade omanikuna oma alluvatele on, vajab selgitamist.

K

ui Urmas Sõõrumaaga (58) Rotermanni kvartalis tema maast laeni akendega kabinetis kohtume, on ta just tulnud Usbekistani reisilt. Ta pakub värsket usbeki halvaad ja palub sekretäril keeta kokalehtedest maitsvat teed. Selgub, et Usbekistanis ei käinud Sõõrumaa mitte koos oma kaaslannaga, vaid võttis kaasa kogu US Investi kollektiivi, 40 inimest. Selliseid reise, kus kaasa saavad kõik, kes ta firmades töötavad – assistendist juhatuse esimeheni, lisaks nõukogu liikmed ja ka USS Security juhid –, korraldab Sõõrumaa oma töötajatele juba viiendat aastat.

KOGU KOLLEKTIIVIGA REISILE

Kõige esimene sihtkoht oli Viin, sealsed ooperimajad ja muuseumid. Aga kuna Urmasele meeldivad ennekõike araabia maad ja teda huvitab nende ajalugu ("Kas on see haaremikultuur või mis," pilgutab ta silma.), siis tuli järgmine reisisihtkoht omaniku huvidele vastav. "Kui Eesti teleekraanile jõudis Türgi seriaal "Sajandi armastuslugu", vaatasin kõik 140 seeriat mõne ööpäevaga ära. Kogu info, mis Osmanite impeeriumi kohta internetis saada oli,

INSPIRATSIOON

ROTERMANNI KVARTAL KUI ELUTÖÖ Üks maja on veel valmimata - Aja Maja. Siis on Sõõrumaale kuuluval maatükil kõik hooned valmis.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 23

INSPIRATSIOON

"TAHAN PAKKUDA OMA MEESKONNALE ROHKEM KUI LIHTSALT PALGAPÄEVAL PALKA." lugesin läbi. Mulle meeldib reisidel vaadata kohti, mis on tõelähedased. Järgmisena viisingi kogu oma töökollektiivi Türki sultan Suleimani radadele," jutustab Sõõrumaa. Põhiliselt käidi Istanbulis ja selle ümbruses.

Järgmisel aastal ootas kogu töökollektiivi juba Israeli reis.

"Tundus põnev koht. Jeruusalemm, Tel Aviv, Jaffa ja Surnud meri. Olen Israelis ise kolm korda käinud ja seal tajud ajalugu igal sammul," selgitab Urmas. Pärast Israeli rändas kogu US Investi kollektiiv ühiselt Marokosse. Vaadati põhjalikult Marrakechi ja võeti kõrbes ette rännak kaamelite seljas.

Viiendat reisiaastat tähistati niisiis Usbeskistanis. Maal, mis juba kaks tuhat aastat tagasi oli rikas ja õitsev, lisaks veel tohutu ajaloolise ja kultuurilise pärandiga.

Tavaliselt on reisid viie-kuuepäevased, vaadatakse kohalikke vaatamisväärsusi ja suheldakse palju omavahel.

Sõõrumaa sõnul on see pigem puhkus, aga räägitakse natuke ka tööst. Kõik kulud maksab omanik: lennud, ööbimised, õhtusöögid, ekskursioonid, giidid.

"Teen seda selleks, et pakkuda oma töökollektiivile rohke-

24 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

ISTANBUL 2015 Urmas Sõõrumaa ja tema "haarem".

Töökollektiiviga Türgi reisil. mat kui lihtsalt palgapäeval palka. Sellised töökollektiivi ühendavad reisid teevad töökoha väärtuslikumaks. Minu põhimõte on, et kõik, kes tulevad minu firmasse tööle, teeksid seda rõõmu ja naudinguga. Vaatan igaühele otsa ja tahan, et nad kehastuksid hommikul tööle tulles omanikuks. Igal meie töötajal eesotsas minuga, on kohustus märgata näiteks Rotermanni kvartalis ümberlükatud prügikasti või mahavisatud jäätisepaberit. Prügi võtavad maast üles kõik meie töötajad. See tähendabki omaniku esindajaks kehastumist," selgitab Sõõrumaa. Alati on omaniku kabineti uks töötajatele ka avatud – kui on midagi hingel või miski ei meeldi, võib tulla otse rääkima. "Me ei pea jääma elu lõpuni koos töötama, aga see aeg, kui ta minu juures töötab, püüan maksimaalselt inimesele ka vastu anda," ütleb suurettevõtja.

Sõõrumaa sõnul mäletatakse aastate pärast koos töötatud ajast just ühiseid tegevusi ja rituaale. "Tihtipeale tähistame tööl aasta algusi, pööripäevi, Hiina uut aastat. Oleme sõitnud välja kuhugi, teinud Rotermannis ühise hommiku- või õhtupooliku. Tähistame ka alati oma töötajate sünnipäevi ühiselt. Väike püstijala kiire koosviibimine tööpäeva raames ja ühised pildid – aastate pärast on neid hästi vahva vaadata, tekib soe tunne ilusaid ühiseid mälestusi vaadates."

AMBITSIOONIKAD NOORED INSPIREERIVAD

Urmas Sõõrumaa ütleb, et võtab alati isiklikult, kui lahkutakse tema ettevõttest. "Aga heas mõttes. Suhtun töökoha

INSPIRATSIOON

PEATAS OMA VANUSE 36AASTASELT "Mind on õpetatud, et tuleb end kujutada ette oma parimas eas, ja sisendada, et see sa oledki. Mina kujutan end ette 35-36aastasena. Hing on meil kõigil oluliselt vanem ja elab oma elu. Olen seda usku, et hing tuleb uuesti maa peale, et oma järgmist arenguetappi käia, mingi arv tundeid läbi elada, või neid samu mustreid korrata. Füüsilise keha kohta ütles minu hea õpetaja REIN VEBER: inimene sureb nälga.

Meie keha ei vananeks, kui tal oleks piisavalt energiat ja mineraale. Aga ei ole. Energiat ei ole seepärast, et kogu universum on madalama vibratsiooniga kui me ise. Seetõttu kustume vaikselt ja väsime õhtuks.

Teiseks ei saa meie organism piisavalt mineraale.

Meie rakk ei omanda neid enam. Kvaliteetsel mineraalil ehk puhtal toidul ja veel on vananemise peatamisel oluline roll. Kui suudad hoida ka oma energiat üleval, siis ongi hästi. Mina võtan hommikuti lisaks toidulisandeid, vahel tsinki, vahel midagi muud, lähtun Rein Veberi tarkuseteradest. Ise mõõdan pendliga ja vaatan, mis mulle sobib. Aeg-ajalt tuleb lasta muidugi ka organismil puhata."

← LÄINUD AASTAL viis Urmas Sõõrumaa (paremal) kogu töökollektiivi Marokosse, kus käidi ka kaamelitega kõrbematkal.

KOGU TÖÖKOLLEKTIIV kaks aastat tagasi Israeli reisil. Keskel kipaga Urmas Sõõrumaa, tema kõrval ta praegune elukaaslane Hedi Laigar.

INSPIRATSIOON ← ÄRI KUI LOOMING Teenindus ja kinnisvaraarendus on Urmas Sõõrumaa jaoks samasugune looming nagu kitarrimäng ja laulmine, millega ta viimase aasta on tegelenud. vahetusse nagu koosellu – kui üks kooselu lõpeb, siis ei ole selles keegi süüdi, vaid inimesed on lihtsalt lahku kasvanud. Kui keegi tahab meilt ära minna, siis ta ei pea siin olema. Järelikult see ei ole tema jaoks õige koht. Annan minejatele enda poolt alati ka hea soovituse kaasa. Kes meilt ära läheb, on suure tõenäosusega hea inimene ja ta võib hiljem olla meie klient või partner teises olukorras."

Sõõrumaa teab nägupidi kõiki oma töötajaid ja reisi hea külg ongi see, et saad tundma inimesi ja nende huvitavaid külgi: "Ei ole olemas halbu inimesi, on kollektiiv ja sinna peavad need inimesed sobituma. Kolleegid peavad täiendama teineteist. Kui tahan inimeses rohkem selgust saada, siis teen tema maagilise ruudu ja vaatan Hiina astroloogia järgi põhienergiaid. Tark on teada, kas inimesed sobivad omavahel kokku või mitte, ja sellega arvestada. Erinevad inimesed täiendavad teineteist."

Mis on oluline ja määrav inimese töölevõtmisel?

"Loomulikult CV. Sealt paistab välja, kas inimesel on kogemust ja mida ta elus varem teinud on. On hea palgata endale kogenud inimesi, kuid väga otsin ma noori, vähese kogemusega inimesi, kel on ambitsioonid veel realiseerimata.

Tavaliselt on need 20ndate-30ndate eluaastate vahel, ülikoolid lõpetatud, ja tahavad teha nüüd oma esimest kümmet väga edukat aastat. Mis saab olla parem kui olla koos selliste noortega!"

Sõõrumaa on oma ettevõttes kõige vanem, peaaegu kõik kolleegid on temast mitukümmend aastat nooremad. Kuigi ta on omanik, kes võiks veeta oma aega ka kusagil mujal kui kontoris, käib ta Eestis olles iga päev tööl. Mis ei tähenda, et ta igapäevaselt oma alluvate töösse sekkuks. "Sekkun nõustajana, kui seda minult palutakse," ütleb ta. "Ma ei tee ühtki otsust üle juhi pea. Sellist asja ma ei talu. Juhatuse esimehele ei saa ette kirjutada, mida tuleb teha. Meil on kokku lepitud korrad, kus käime põhiteemad üle. Vahel on juhatuse esimehel endal teemad, mida tahab konsulteerida."

Sõõrumaa juhtimisstrateegia on olla nii kaua nõudlik, kui asjad ei lähe. Aga kui on näha, et kõik rutiinid hakkavad toimima, ettevõte on plussis ja kasumlik, kasvab ja areneb, siis ta oma nina sinna ei topi, käib vaid neli korda aastas kohustuslikel nõukogu koosolekutel. Korraldades samal ajal hoopis rituaalseid tegevusi ja tähtpäevade tähistamisi.

NAIST NÄEB TEISES ROLLIS

"MA EI TEE ÜHTKI OTSUST ÜLE JUHI PEA. SELLIST ASJA MA EI TALU." 26 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Nende kümnete aastate jooksul, mis Sõõrumaa on ettevõtluses esirinnas olnud, pole tema ettevõtteid juhtinud ükski naine. Miks? "Minu ettevõtteid on sattunud juhtima rohkem mehed, sest mul on olnud mehelikud alad – näiteks turvateenused. Ma olen unistanud heast naisjuhist, esimesest naisest turvateenuse äris. Aga siiani ei ole see unistus täitunud. Siin võib nüüd natuke filosofeerida – turvateenustelt ootavad inimesed, et tuleb üks mehelik mees ja pakub kaitset. Samas ma ei välista, et see võiks ka naine olla.

Küll aga on kõik mu raamatupidajad naised, tihtipeale ka finantsjuhid, üldjuhti üheski valdkonnas aga pole. Vaid fitness-klubi juhib naine ja tenniseklubi samuti," põhjendab Urmas. "Mul on oma arusaam ka naisterahvast. Naine peaks eelkõige olema naine, nagu meeski mees. Aga tihtipeale ettevõtte juhtimine, eriti teenusettevõttes, kus on 24 tundi tegevus, on see väga pingeline. Naine on ennekõike naine ja ema, sellist suurt vastutust on lihtsam panna mehe õlule."

Sõõrumaa sõnul on naisel raskem ka tema nõudlikkusega toime tulla: "Mina tahan, et minu teenindusfirmas võetaks

INSPIRATSIOON

LUMMAV VAADE ROTERMANNI KVARTALILE avaneb kõigist USS Investi maast laeni akendest. Urmas Sõõrumaa on saavutatuga rahul.

KAHEKSAS LAPS? MIKS MITTE! Urmas Sõõrumaa on seitsme lapse isa. Kui küsin, kas ta on mõelnud ka kaheksanda peale – seda enam, et tema uuel elukaaslasel HEDI LAIGARIL (32) ei ole veel lapsi –, ütleb Urmas, et ega ta kätt ette ei pane. "Tundub, et ajan siin oma vanavanaisa tegemata jäänud asja. Tema oli Sõõru talu rajaja Adilas, seal müttan ka mina, eriti viimasel ajal.

Olen seal sündinud ja kasvanud. Olen sinna alates 2003. aastast oma käega istutanud 350 puud. Praegu suured puud juba kohisevad ümberringi – seda on mõnus vaadata. Minu vanavanaisal Mardil oli just nimelt kaheksa last. Kaheksas laps on mu elutähte sisse kirjutatud."

28 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

24 tundi loetud sekundite jooksul telefoni vastu. Minu süda ei luba sellist vastutust naise õlule panna. Vastupidi – ma hindan naisi teises rollis oluliselt rohkem, kui nähes neid kompromissitu tegevjuhina töötamas. Aga kindlasti peab igas kollektiivis olema naisi. Nagu iga tammepuu läheduses peab olema pärnapuu, et tamme jõudu pehmendada."

Naiste teema lõpetuseks ütleb Urmas Sõõrumaa, et kui tema teele satub ambitsioonikas naine, kes tahab turvaäris jõudu proovida, siis tema kätt ette ei pane. "Riiki juhivadki ka ju naised, nii et…"

ARMASTUS ON KÕIGE TÄHTSAM

Kuidas saavutada aga elus seatud eesmärke? Kuidas lüüa läbi ja olla edukas?

"Olen seda meelt, et kõik me oleme siia maailma tulnud armastuse järele. Kõik kiiksuga või mittekiiksuga teod on tingitud armastuse otsingutest või selle puudumisest. Ma ei mõtle ainult mehe ja naise vahelist armastust, vaid armastust tervikuna, mis suunab meie tegusid. Viimane mõte, mis peaks enne surma inimese peast läbi käima – kas sai piisavalt armastatud?"

Sõõrumaa peatub pikalt ema ja naise armastusel. "Kui sa ei saa mõne mehe – ja ka naise – tegevusest aru, siis otsi seal taga naist. Me siin maailmas püüame kõigile midagi tõestada, et armastust pälvida. Mida lastele aga eluks kaasa anda saame? Usun sellesse, et 12.-13. eluaastani saame õpetada lastele elementaarseid asju, ent saame anda eelkõige

VALMIVAD

Müük on DETSEMBER alanud!

Müük 2019on alanud!

Pärnaõue Premium Plus Pärnaõue Premium Plus Uued eksklusiivsed kodud Kakumäel Uued eksklusiivsed kodud Kakumäel Vaata: bonava.ee/premiumplus Vaata: bonava.ee/premiumplus

INSPIRATSIOON armastust. Hiljem areneb inimene reeglina juba läbi iseenda kogemuse. Kui ta ise ei koge, siis jääb kõik ainult jutuks.

Muidugi lisaks armastusele ja õpetusele armastuses elada saame lastele pakkuda ka haridust. Armastuse vähesus väljendub selles, et õed-vennad suhtlevad tulevikus omavahel sõnumite teel ja kohtuvad heal juhul mõnel korral aastas, sünnipäevadel ja matustel. Reeglina pärsib neid lapsepõlves saamata jäänud armastus."

Sõõrumaal on kindlad põhimõtted ka lastekasvatuses.

"See ei ole minu tee, et kasvatan oma lapsi nagu tsirkusekoeri, et nad oskaksid mööda nööri käia ja trikke teha. Kui laps tahab ise väga mõnes trennis käia, siis tuleb proovida ja toetada ala, kus lapsel silmad särama lähevad. Aga mitte mingil juhul ei tohi sundida last tegema seda, mida ta ei taha!" Sõõrumaa sõnul on mõned huvi- ja spordialad, mida saab laps pikaks eluks kaasa võtta. Näiteks laulu- ja joonistamisoskus. Pigem õppida neid asju, mida läheb hilisemas elus vaja.

"Igaüks, kel on vaja midagi oma laste kaudu tõestada, astugu samm tagasi. See on nende endi lapsepõlve või veelgi varasema aja tunnustuse ja armastuse puuduse väljendus. Kui maailm oleks täis armastavaid inimesi, elaksime ju paradiisis! Keegi ei pea kellestki parem olema ega keegi ei pea kedagi "ära sööma". See oleks ideaalne. Kui iga inimene teeks siin maailmas ühe inimese õnnelikuks – kujutad ette, millises maailmas me siis elaksime?" mõtiskleb Urmas Sõõrumaa.

KÕIK ON LOOMING

Lisaks enesearendamisele, joogale ja erinevatele taoistlikele õpetustele on Sõõrumaa pühendanud aega enda loomingulisele väljendamisele. Viimase aasta soov on olnud õppida "enam-vähem keskpäraselt" kitarri ja trummi mängima.

Hea tuttav Tom Valsberg on teda sel alal tagant utsitanud, et enda lõbuks ja väikses seltskonnas nii pilli mängida kui ka laulujoru, väelaule ja mantraid laulda. "See on valdkond, kus tahaksin end parendada," sõnab Urmas.

Ka oma töösse suhtub ta kui loomingusse: "Loomulikult peavad ka Exceli tabelid jonksus olema, palgad ja maksud makstud ja laenud pangale tagasi, aga ma ei teeks seda kindlasti, kui selline tegevus oleks mulle vastumeelne. Ka teenindus ja kinnisvaraarendus on looming."

Looming jätkub Rotermanni linnaosa laiendamises – kahe aasta pärast valmib siin uus maja Aja Maja.

"See saab olema tore maja, kus on ühendatud vana ja uus osa, ning see peaks ühendama Rotermanni külastaja jaoks Rotermanni olemuse – aeg sada aastat tagasi ja täna. Aeg võiks selles majas seisma jääda. Oled siin nii lummatud, et muud mõtted kaovad ära." Aja Maja on Urmas Sõõrumaa käsutuses oleva maatüki viimane maja. Ta on ehitanud seda linnakut 2005. aastast saadik. Aga Rotermann on oluliselt suurem. "Näeme veel räämas katuseid, mis on teiste inimeste käes, kes said selle erastamise teel, ja mis on Rotermannis häbikoht. Püüan oma partneritele selgeks teha, et hakkame tegutsema. Seni pole vedu võetud, on ju lihtne istuda kodus

SURNUMERI JA PÜSTINE NÄPP Sõõrumaa kaks aastat tagasi ettevõtte töötajatega reisil Israeli.

"VIIMANE MÕTE, MIS PEAKS INIMESEL ENNE SURMA PEAST LÄBI KÄIMA — KAS SAI PIISAVALT ARMASTATUD?"

30 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

INSPIRATSIOON

3

JUHTIMISMÕTET

1. Kõige tähtsam on töökus. Sellega võid jõuda Eesti tippu. Kui on annet, võid jõuda Euroopa tippu. Kui on õnne, võid jõuda ka maailma tippu. Kui aga töökust ei ole, siis ei maksa anne ja õnn midagi.

2. Sa ei saa olla ainult juht, pead olema ka liider. Liider on firma esimene müügimees, esimene teenindaja, esimene personalijuht jne. Heal juhil on tugevad liidriomadused.

3. Suhtu kõigesse, mida teed, nagu oleksid ettevõtte omanik. Tee tööd silmade särades ja anna endast parim. Kui silmad ei sära, siis ära parem tee ja otsi uus töö.

RAHA EHK ENERGIA ON VASTUTUS, millega tuleb oskuslikult ümber käia.

Raha ei saa olla eesmärk omaette.

ja oodata, millal aeg nende kätte langenud varale rahalist väärtust lisab. Ei pea riske võtma ega midagi."

TÖÖTASU, MIS MOTIVEERIB

Urmas Sõõrumaa sõnul saab Eesti keskmise palgaga, 1500 eurot kätte, kenasti ära elada. Muidugi oleks tore, kui teenitav summa oleks 2500 eurot kuus kätte, mis on hea spetsialisti palk. Kui palju peaks aga Sõõrumaa hinnangul maksma tippjuhile? "Kui mina tahaksin endale head tippjuhti, siis pean rääkima umbes 10 000 eurost kuus brutos. See on juht, kes on võimeline iseseisvalt asjadest aru saama, juhtima, vastutust võtma, kasumit teenima. Kui võtta aste alla, siis järgmine juhitase on 7500 ja siis 5000 eurot kuus brutos. Aga firma esimene mees, kes suudab manageerida minu ettevõtete mitukümmend miljonit käivet, on alates 10 000 eurost.

Neid inimesi on küll ja veel, kes Eestis sellist palka saavad.

32 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Kui keegi suudab palgata alla 10 000-eurose palgaga juhi, siis peavad olema mingid muud boonused mängus."

Urmas Sõõrumaa enda suhtumine rahasse on alandlik: "Olen samasugune inimene nagu teised." Kuid miskipärast on talle usaldatud rohkem rahalisi vahendeid ehk energiat kasutada kui teistele.

"Kuna see energia on mulle usaldatud, on mul kohustus sellega kohusetundlikult ja heaperemehelikult ringi käia."

Sõõrumaa tunnistab, et aastatel 2006–2008 tõusid ka temal jalad õhku ja ta tundis, kuidas noor miljard juba paistab, aga siis sai ka vastavad õpetused ja kõvasti karistada.

"Täna on mul selge, mida pean tegema: ma tunnetan energeetilist võimalust, mis on mulle antud, aga ei pane esikohale selle mitmekordistamist. Ma hindan selle energia sees olemist ja nimetan kõiki oma tegevusi loominguks.

Energeetiline vahend ehk raha elab oma elu. Minu puhul ei saa see kunagi eesmärgiks omaette."

sisuturundus

„Võimalik ei ole mind kunagi huvitanud, see on igav.

Mulle meeldib võimatu.”

Marcus Groth on Soome näitleja ja lavastaja, kes võttis vastu võimatuna näiva väljakutse – restoraniärist midagi teadmata avas ta pool aastat tagasi söögikoha Very Thai.

Mitte kesklinnas, mitte Telliskivis, vaid Lasnamäel. Tõepoolest, väga Tai – see on autentne Tai köök, mis jääb truuks traditsioonidele ega kohanda eksootilisi maitseid euroopalikuks. Seda hindavad ka külastajad – reisi- ja restoraniportaalis TripAdvisor on Very Thai pärast üürikest tegutsemisaega saavutanud Tallinna restoranide edetabelis kolmanda koha.

Fotod: Oskari Värä

sisuturundus

Võimalik versus võimatu

Kui Marcus rääkis restoraniideest sõpradele, soovitasid nad talle vastupidist: „Ära tee seda. Sul läheb vähemalt kolm aastat, et omadega nulli tulla. Kaheksa söögikohta kümnest läheb esimesel aastal pankrotti.” See kõlas mehele piisava väljakutsena ja ta asus sobivat kohta otsima. Ka selle leidis ta võimatute hulgast, nimelt Lasnamäelt. Kogenumad restoraniärikad raputasid pead, öeldes, et see on hukule määratud, kuid Marcus tahtis ajada asju teisiti.

Vastuvoolu ujumine on mehele tuttav. 1980. aastal, saavutanud näitlejana Soome lavadel suure edu, kutsus sõber Kama Ginkas ta Moskvasse. Nad olid juba varem koostööd teinud ja nüüd plaanis Ginkas lavastada „Kuritöö ja karistuse”. Marcus kutsuti peaosalist Raskolnikovi mängima. Kuna mees ei rääkinud rohkem vene keelt kui ja ljublju tebja, näis plaan võimatu, seega läks ta Moskvasse. „Tegime pool aastat proovi, õppisin ära vene keele ja näidend sai tol aastal Moskvas kõige auhinnatumaks etenduseks.” „Kui teed miskit võimalikku, on tulemuseks asi, mida on varem juba sadu kordi tehtud. Kui teed võimatut, on tulemuseks midagi unikaalset.” Tai restorani avamine Lasnamäe nõukogude aja hõngulises piirkonnas oli pehmelt öeldes keeruline. Pealegi ei teadnud mees restoraniärist mitte midagi. „Restoranides käiakse söömas ja end purju joomas,” kirjeldab Marcus oma teadmisi enne avamist. Tavaliselt me nii ei tee, see ei ole võimalik. Just selliseid ütlemisi on mees varemgi elus oma projektide kohta kuulnud ja need panevad ta liikuma. Väga tihti on võimatuks tembeldatud ettevõtmisi saatnud edu.

Pererestoran, mida juhib ema Butsaba

Taist pärit abikaasa Butsaba juhib Very Thai kööki ja töötab peakokana. Butsaba ei ole käinud üheski kokakoolis, ent on lapsepõlvest saati õppinud vanaema kõrval süüa tegema. „Kokakoolis saab õppida head toitu tegema, kuid seal ei ole võimalik õppida autentselt süüa tegema, sest see on kunst. Butsaba on kunstnik ja tunneb täiesti autentset Tai kööki, mis levib vaesemates piirkondades,” räägib Marcus. Tema sõnul võib Very Thai toit Tallinnas olla tihtipeale isegi taipärasem kui Tai turismipiirkondades, kuna

seal kohandatakse seda Euroopast pärit klientide maitse järgi. Butsaba ei tee traditsioonilisel kokkamisel järeleandmisi ja söögitegemine on tema tõeline kirg. „Kui olime kuu aega avatud olnud ja Butsaba oli iga päev töö teinud, otsustasime ühe päeva vabaks võtta. Mida Butsaba siis tegi – kutsus sõbrad külla ja tegi süüa,” ütles Marcus.

Pererestorani on kaasatud ka nende lapsed. Poeg Jonatan teenindab kliente ja pesamuna – 6-aastane tütar Beauty – pakub meelelahutust lastega külastajatele. Lapsed on muuseas restorani väga oodatud ja nende jaoks on ka eraldi nurgake. Marcuse heaks sõbraks on saanud ka restorani nii-öelda kunstiline juht Frederico, kes astus lihtsalt ühel päeval sisse ja küsis, kas tööd leidub.

Very Thai populaarsematest roogadest toob Frederico välja Tom Kha supi, Pat Thai riisinuudlid, Kai Padi praetud riisi ja loomulikult nende karri.

Soojemal ajal osutus ülipopulaarseks kohapeal valmistatud kookospiimajäätis. Nad valmistavad veganimagustoite ja need vahelduvad igal nädalal. Umbes pool menüüst sobib veganitele ja seda propageerib restoran väga.

Teravusastmeid jagub samuti. Toidud algavad ühe leegiga, mis on üsna tagasihoidlik, ja kõige teravam valik on nelja leegiga roog, mille teravusastet kutsuvad nad ise thai-strong. Kui keegi seda tellib, on Butsaba köögis alati väga õnnelik ja tuleb ka vaatama, kui punaseks kliendi nägu süües läheb.

Mis on edu saladus?

Pärast pooleaastast tegutsemist on restoran saavutanud ülipopulaarses reisi- ja restoraniportaalis TripAdvisor

Tallinna restoranide seas kolmanda koha. Tallinna restorane on seal üle 900, nii et konkurents on äärmiselt tihe.

Kuidas see kõik ikkagi nii edukaks on kujunenud? „See on ime,” selgitab Marcus, „Lasnamäe ime. Võib-olla on asi selles, et usun karmasse. Kui teed head, läheb sul hästi. Alati! Tõeline edu ei peitu selles, mida arvab sinust maailm. See ei huvita mind. Tõeline edu on see, kui oled midagi head seltskonnas teinud ja seda teekonda nautinud.”

Et restoraniäris edukas olla, on mehe sõnul vaja head peakokka ja õigeid inimesi. „Olen oma teekonnal kohanud tõeliselt imelisi inimesi, kes on mind selle projektiga aidanud. Ma arvan, et ilma nendeta ei oleks meil enam seda restorani.”

Marcus ei küsi endalt miks, vaid miks mitte. Mehe sõnul ei ole just keeruline kogu aeg viriseda või iseenda vajakajäämistes keskkonda ja teisi inimesi süüdistada, kuid see ei ole eriti mõistlik taktika, kui soovid unistusi ellu viia.

Marcuse sõnul on teda mingis mõttes aidanud ka bipolaarsus: „Kui mul tekib mingi idee, siis ei mõtle ma kuigi palju tagajärgedele. Ma lihtsalt lähen ja teen.

Vahepeal on see põhjustanud suuri probleeme, kuid tihtipeale lõpeb tegutsemine edukalt. Vähemalt on mu elu kõike muud kui igav.”

Tegelikult on Very Thai omaniku sõnul kõik üks suur eksitus. „Mul oli plaanis budistlikku mungakloostrisse minna, kuna olen juba aastaid pühendunud budist. Vahepeal elu aga üllatab – avasin hoopis restorani. Nii pea, kui äri hakkab end enam-vähem ise juhtima, astun kõrvale ja lähen nirvaanat otsima.”

TEE EDUNI

ÕIGEL AJAL ÕIGES KOHAS

JA VALEL AJAL VALES KOHAS Viktor Siilatsi suunas elus sihipäraselt tegutsema tema isa surm, kui Viktor oli vaid 21aastane, aga ka kaks aastat töötu staatust ja elu vabakutselisena.

Ettevõtja sõnul puhastasid need pea rumalustest ja eesmärgistasid edasise.

Tekst: JAANUS HÄMARSOO Pildid: KARLI SAUL, ERAKOGU

V

olvo ja Fordi autobrändide ning kaatrite müüjana tuntud, samuti kinnisvaraäris tegutsev Viktor Siilats (64) on muu hulgas Haapsalu Suur-Holmi ja Veskiviigi sadamate omanik ja toimetab ka majutusäris. Viktor Siilatsile kuulub Käsmus Lainela puhkeküla ja justkui kummarduseks oma kunagi seal teeninud esivanematele ostis ta Viljandi mõisa (Schloss Fellin). Juba detsembrist alustatakse häärberi taastamist.

"Olen mõelnud, et kui edukas ma siis nüüd ikka olen, on ju palju edukamaid," leiab Viktor Siilats, ja lisab muheledes: "Aga kui võtta pikem ajaskaala, siis võib – ptüi, ptüi, ptüi! – öelda küll, et siiani on õnnestunud ellu jääda, jah."

Näiteid, kuidas ettevõtmised on luhtunud, siis jälle uuesti tuhast tõusnud, on üksjagu. Milline loomuomadus või strateegia on aidanud sinul oma ettevõtted üles ehitada, säilitada ja kasvatada?

Paljudel ettevõtjatel on käinud ärid üles-alla, mis on tegelikult maru kasulik. See tähendab kogemusi, motivatsiooni ja sa näed ära, kes on su tõelised sõbrad. Minul on ka olnud päris alguses neid kordi, kus on tulnud nullist läbi käia.

Mu kõige kreatiivsem aeg motivatsiooni mõttes oligi ajal, kui olin paar aastat töötu ja vabakutseline. Perekond oli selleks ajaks juba loodud. Need paar aastat puhastasid pea iga-

36 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

sugustest lollustest ja mingist hetkest teadsin väga täpselt, mille poole pürgida ja mida selleks teha. Kui minu tutvusringkonnast kellelgi midagi sellist juhtub, tal tuleb sellest nullist tõusta, üritan toeks olla ega kriipsuta inimest läbi.

Enamik neist tõuseb ka jalule. Kui sina mäletad neid raskel hetkel, mäletavad nemad sind ka. Mis ei tapa, teeb tugevamaks, sest kindlasti on ka edaspidine käitumine läbimõeldum. Esimene suur raha ajab inimese lolliks ja hakatakse ebaadekvaatseid otsuseid tegema, mis viib kaotusteni. Aga kui töötatakse end taas üles, tekib see nn teine raha, ollakse esimesest eufooriast väljas ja tasakaalukamad, siis osatakse ka vara juba rohkem hoida.

Millisel perioodil sa oma elus selle nulli läbisid?

Peale ülikooli lõpetamist (Viktor Siilats õppis Tartu ülikoolis orgaanilist keemiat – toim.) töötasin neli aastat teaduste akadeemias maailma parima ülemuse Endel Lippmaa käe all. Muide, väga palju edaspidist mu elus on tulnud tänu Lippmaalt üle võetud juhtimisstiilile. Aastal 1980 sündis perre teine laps ja juba kaks aastat hiljem oli selge, et teaduste akadeemias ma ikkagi jätkata ei saa, pean teisi töiseid valikuid eelistama. Vastastikusel kokkuleppel Lippmaaga sealt ka lahkusin. (Muheleb.) Kumbki selle üle ei kurvastanud. Koos tööga kaotasin paraku ka töövahendid.

Ometi võtsid üle tema juhtimisstiili?

Endel Lippmaa oli siiski erakordne inimene. Üks Lippmaa erakordseid omadusi oli linnalegendi järgi muu hulgas see,

TEE EDUNI

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 37

TEE EDUNI juht, kes oli väga vastu eelarve tegemisele. Tänaseks on ta aga lugenud koolitustel eelarve koostamist ja kavandamist teistele juhtidele, on ise muutunud selles väga arvestatavaks tegijaks. Tookord tuli mul eelarve survestatult sisse viia. Kollektiividel ja ka juhtidel puudub hooti eelarvesse usk, aga siis tulebki hakata seda vaikselt looma. Numbritel on selline huvitav omadus, et isegi kui sa võtad need laest, hakkavad need elama täiesti oma elu.

Sina oled nii teinud?

Olen teinud, ja number on hakanud liikuma täituvuse poole. Selline juhus oli ühe lepingu saamisega seoses – meil paluti enne selle sõlmimist teha viie aasta eelarve. Kuna oli kiire, palusin oma staažikal juhil, grand old man'il Tiit Lillipuul, et võtku copy-paste mingi muu marceting plan, vaadaku lakke ja pangu kirja mingid suvalised numbrid. Nii ta tegigi – vormistasime eelarve professionaalselt, esitlesime, see avaldas muljet ja saime oma lepingu. Hakkasime selle eelarve järgi ka toimetama ja numbrid hakkasidki täituma, saime kiita ja kõik imestasid, et kuidas see on võimalik – et me nii täpselt suutsime eelarvet ette ennustada. (Muheleb.)

See oli kiitus, mis tuli vastu võtta sõnadega: aga me ju olemegi professionaalid, kuidas siis muidu!

See n-ö laestvõtmine toimus siis, kui Ford tuli sinu autodeperre?

(Muheleb.) No comments. Eelarvest veel – minu roll omanikuna on muutunud tingijast, surujast ja läbirääkijast eelarvete juures nüüd kohati isegi selliseks, et küsin juhtidelt: ega te endale liiga tee? Küsin: olete te kindlad, et tahate nii suurt numbrit saavutada? Võib-olla piisaks isegi väiksemast? Olete te kindlad, et kulud jäävad selliseks – äkki tekib vajadus kellegi palka tõsta või investeerida? Võib-olla on

tima hakata." Ma nimelt ei olnud jaganud korraldust ega määranud selle täitmise eest vastutajat – et oleks kindel, et lipp igal korral sisse toodaks. (Naerab.) Kolmel korral korraldasid õpetajad selle ise ära, aga neljanda korra eel leidsid, et aitab. Puhas minupoolne juhtimisviga. Ka sealt tehnikumist tuli mingi hetk lahkuda. Siis lõin väikeettevõtte Eesti Video, et omandada esimesi kogemusi ettevõtluses.

Kuidas on sul hiljem õnnestunud leida enda ümber õigeid inimesi?

1990ndatel aastatel Volvode müümisega alustades tõi leping Volvoga muu hulgas kaasa selle, et Rootsist käisid siin mitmed konsultandid. Kui sai EVTV (praeguse TV3 eelkäija – toim.) püsti pandud, käis ka sellega seoses siin konsultante. Nende soovitus oli mõlema äri alguses seegi, et pane tiim püsti ja jäta ettevõte juhtide toimetada – sina võta vastu eelarve ja edasi on juba management by objectives – teostus eesmärgi püstituse ja selle täitmise kontrollimise kaudu. Soovitus oli, et jälgiksin ennekõike eelarve täitmist, aga kõik ülejäänu delegeeriksin. Eestis tundus selline süsteem 90ndatel uskumatu, aga nüüd see nii käibki. Kõigepealt pidigi juhtimissüsteem sinna arenema, teiseks juhid ise.

Kui sai hakatud vastavaid ettevalmistusi tegema, tuli päris palju juhte lahti lasta. Nende mõtlemisstiil ei olnud vastav. ­Õiged inimesed tulidki katse-eksituse meetodil. Mõni juht ütles eelarve koostamisel, et kust mina tean, kui palju tekib käivet ja kui palju kulusid – võimatu ette ennustada. Tegelikult ei ole. Võib ju võtta eesmärgiks, et nii ja naa palju peaks tulema. Kui tuleb vähem või rohkem, korrigeerime eelarvet. Minu meeskonnas on olnud ka üks allüksuse DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 39

TEE EDUNI

3

2

5

14

13

2

5

11 8 7 9

13

8

10

7

12

9

12

6

8

7

12

Puiduvärv - Tumepruun (TEKNOS NCS S 8505-Y20R)

11 Vihmaveetorud / veeplekid RR20

Lubivärv - ooker (Tikkurila FACADE 4834)

7

Puiduvärv - Helehall (TEKNOS NCS S 2005 Y50R)

12

Lubivärv - kollane (Tikkurila FACADE 4832)

8

Puiduvärv - Tumehall (TEKNOS NCS S 5005 Y50R)

13 Katusekate RR750 14

Maakivi

2 3

9

6

1

3

4

Lubivärv - helekollane (Tikkurila FACADE 4836)

9

Puiduvärv - Pruun (TEKNOS NCS S 7005 Y50R)

5

Lubivärv - valge (Tikkurila FACADE 5000)

10

Puiduvärv - Helekollane (TEKNOS NCS S 0505 Y50R)

5

6

5

5

Peaarhitekt Arhitekt

"OLEN ROHKEM MURPHY SEADUSE USKU – ET KUI ENAM MISKI MUU EI AITA, VÕTAN MANUAALI LAHTI." 40 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

3

2

5

LAI 29, TALLINN 10133 Tel 6411736 Fax 631361 restor@restor.ee E 186/2004-P MTR EP10049450-0001

Puiduvärv - ooker (Tikkurila SYMPHONY J401)

Vanemarhitekt

mingit summat juurde vaja, et teatud tulemust saavutada?

Selline lahkus lõpeb muidugi hetkel, kui käed on löödud.

Kui eelarvet ei täideta, tekib kohe küsimus, miks. Mina ju ei küsinud ega tinginud sellist numbrit – te ju ise esitasite selle. Ja mäletate, ma veel küsisin, kas sellist tulemust on teie arvates realistlik saavutada? Muidugi on ju võimalikud ka väikesed kõikumised siia-sinna – see on normaalne, elu ongi selline. (Muheleb.) Kui tahan mõnikord väliskolleegide ees veidi muljet avaldada, siis naljaga pooleks räägin, et juhtimine distantsilt on tegelikult lihtne. Sul peab olema telefonis valmis kirjutatud kaks sõnumit. Üks neist on: "Sõbrad, fantastiline tulemus! Super, et te olete selle saavutanud! Pange samas vaimus edasi – ja kõik minupoolsed lubadused, preemiad ja muu selline ei jää tulemata." Ja teine sõnum on: "No mis tulemus see nüüd on? Kas te oma järgmise tööandja juures saaksite ka sellist tulemust presenteerida?" See on muidugi nali.

Kernu mõisa omanikeringist oled sa taandunud, kuid eelmisel aastal soetasid Viljandi mõisa. Teed selle korda ja sisened majutusärisse?

Mõisa taastamine käivitub detsembrist. Ma ei ole lähenenud sellele nii, et sisenen majutusärisse – sellised objektid, nagu oli ka Kernu mõis, on tulnud nii, et olen märganud müügikuulutust ja mulle on lihtsalt tundunud need paigad ja hooned fantastilised. Viljandi mõisaga seoses hakkas mul peas ketrama mõte, et minu vanavanemad on ju pärit Viljandist ja minu vanaema on isegi elanud Viljandi mõisa maadel. Pealegi, minu vanavanaisa oli selle mõisa aidamees. Ja enne teda oli minu vanavanavanaisa mõisa teener.

4

1

1

8

7

Vihmaveetorud RR41

Mart Keskküla

Aadress: Tasuja pst 4, Viljandi linn, Viljandi maakond Viljandi mõis eskiisprojekt Joonis:

VAADE IDAST

Kp:

2019-01-16

Mõõtkava: M 1:100

Liis Keskküla Mari-Ann Esajas Töö nr:

23-018

Staadium:

ESIVANEMATEGA SEOTUD Eelmisel aastal ostis Viktor Siilats Viljandi mõisa, kus on kunagi töötanud tema esivanemad. Siilats kavandab sinna butiikhotelli koos spaaga, tööd käivituvad detsembris. Ülemisel fotol on näha tulevikuvisioon mõisast, keskel foto eelmise sajandi algusest ja alumisel praegusest olukorrast.

ESKIIS

Leht nr:

AR-6-01

TEE EDUNI et omal algatusel ei saanud Lippmaa juurest justkui keegi lahkuda. Kui sa hakkasid minema, oleks ta su ära moosinud, veennud jääma, ja seejärel ise su lahti lasknud. Seega ei olnud minul mõtet seda asja niipidi ajada. Mul tuli seda mõtet Lippmaale vaikselt pähe istutada, et ta teeks mulle lõpuks ise ettepaneku lahkuda. Pidasime mingil hetkel maha ka arenguvestluse, kus tegin omapoolseid pakkumisi, mida mina sooviksin akadeemias teha, tema soovis, et jätkaksin ülikeeruka orgaanilise sünteesiga ülihaisvate seleeniühendite vallas. Seega me soovid ei kattunud. Vaatamata sellele suhtlesime edasi, kuni tema elu lõpuni.

Mis mees ta oma juhtimisstiililt oli?

Ta oli nii demokraat kui ka autokraat. Nii kuidas parasjagu vaja oli. Mul on siiani meeles, kuidas ta ostis akadeemiale tuumamagnetresonants-spektromeetri Saksa firmast Bruker. Sisuliselt kulutas ta selleks ära kogu akadeemia välisvaluuta reservi. Aga ta ei ostnud kohe spektromeetrit, vaid mingid spektromeetri juures vaja minevad seadmed, juhtmed ja toiteplokid. Seejärel läks ta Moskvasse ja rääkis seal, et vaat, nüüd on selline olukord, et raha on läinud, sellised asjad on juba olemas, aga spektromeetri puudumise tõttu tööd ikkagi teha ei saa! Nii sai ta Moskvast veel omakorda raha juurde ja mitu korda rohkemgi, et lõpuks ka spektromeeter osta. Mitte et minul ei oleks kunagi midagi sarnast õnnestunud, aga see oli toona muljetavaldav. Lippmaa oli

SADAMAS Haapsalus Viktor Siilatsile kuuluvates Suur-Holmi ja Veskiviigi sadamates tegutseb ka hinnatud restoran Grand Holm Marina, samuti on uuendamisel vana sadamakõrts, kus peagi avab oma söögikoha üks tuntud kirjamees.

"TUNDSIN END SEEJUURES OSAVA JUHI JA SUURE ORAATORINA, VISKASIN ISEGI JUBA MÕNE NALJA." ka väga hea suhtekorraldaja – kollektiivi liitis ta toona tänu koridoris olnud kohvimasinale. See masin oli selles mõttes haruldane, sest sellised profiriistad olid toona ainult baarides. Kõik kogunesid masina ümber juttu ajama ja tänu sellele liikus info väga hästi. Aeg-ajalt saabus sinna ka Lippmaa ise, kui oli millegagi hakkama saanud – kui sai näiteks raha Brukeri masina ostmiseks või kui tal õnnestus fosforiidi kaevandamine Eestis paarkümmend aastat edasi lükata. Siis ta tuli ja teavitas seal oma edusammudest kõiki.

Tema oli ju ka Eesti interneti isa. Lippmaa oli esimene, kes tõi interneti Eestisse ja oli selle peaadministraatoriks.

Aga kui akadeemiast lahkusin, siis ega mul mingit väga suurt ideed selles osas, kuidas edasi minna, ikkagi ei olnud.

Tegin seejärel ETV noortesaadete osakonnas mittekoosseisulise autorina saateid ja õhtuti sõitsin mööda Eestit ringi ja tegin diskosid – see oli mu põhisissetulek. Nii möödus paar aastat, kuni sai tehtud linnavalitsusse videostuudio, kuhu osteti Eesti tollaaegne vingeim teletehnika. Nii tekkis konkurents ETVga ja ka toonase väga võimsa teletooteüksuse Eesti Relaamfilmiga. See ei lõppenud minu jaoks kuigi hästi – leiti viis, kuidas mind nendest töövahenditest ilma jätta. Ja siis kandideerisin kergetööstustehnikumi peadirektoriks. Hakatuseks sain kohe eitava vastuse, mind ei lubatud kandideerima, sest olin parteitu.

Kuidas sul see ikkagi õnnestus?

Mul oli lihtsalt õnne – just sel ajal figureeris perestroika isa Mihhail Gorbatšov ajalehtede esikülgedel. Oli ära trükitud tema kõne, kus oli ka lause: "Me peame senisest enam edutama vastutavatele ametikohtadele meie parteituid seltsi-

38 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

mehi." Tõmbasin sellele markeriga joone alla ja näitasin seda toonasele haridusministrile Väino Rajangule, kes ütleski, et see muudab asja. Kergetööstustehnikumist sain 30aastaselt oma esimese juhtimiskogemuse. (Muheleb.)

Kaheksakümmend naiskolleegi oli tugev elukool, naised tegid mulle seal ikka tuult alla ka.

Võid mõne näite tuua? Õppeaasta alguses tuli neli aktust läbi viia, sest terve koolipere ei mahtunud korraga aulasse ära. Mina noore ja värske direktorina pidasin aktusel avakõne. Kuna olin diskor, ei olnud rääkimine mulle probleem, leidsin lauasahtlist ka veel eelmisest koolijuhist jäänud kõnepidamise juhendi. Kolmas ja neljas kõne tuli veelgi libedamalt. Kõne lõpus hakkas mängima hümn ja saali toodi tehnikumi lipp. Sellega aktus iga kord ka lõppes. Kolm korda toodi lipp ilusti sisse, mina tundsin end seejuures juba osava juhi ja suure oraatorina, viskasin seal isegi juba mõne nalja, aga neljandal korral lipp ei tule ega tule. Viskasin veel paar magedat nalja, et küll ta tuleb, aga lõpuks ei tulnudki.

Lõpetasin mõrult aktuse, kutsusin naised õpetajate tuppa kokku ja küsisin, mis siis juhtus. Vastati, et ei midagi, kõik oli ju hästi ja sujus. Mina ütlesin, et viimane kord lippu ei tulnud ju! Aa, ei tulnud või? Et kas keegi pidi selle siis tooma või? Nojah, vastasin. Aga te ei öelnud ju, vastasid õpetajad. Mina ütesin, et naised, ärge tehke nalja – kolm korda kõik toimis, mis siis neljandal korral juhtus? Siis üks vanem proua, proua Übner ütles: "Jah, teate, härra direktor, me neljandal korral otsustasime, et teil läheb juba päris hästi – et härra direktor võiks nüüd juba ise tehnikumi juh-

TEE EDUNI "NAISED TEGID MULLE SEAL IKKA TUULT ALLA KA." Meil on generatsioonide kaupa seal mõisas olnud mehi tööl ja mu vanaema on kirjutanud Sakalale isegi ühe artikli elust Viljandi mõisas. Nüüd avanes mul võimalus osta järeltulijana mõis justkui välja.

Teeksin ühe kõrvalepõike. Vaatasin hiljuti filmi "Butler" mustanahaliste võitluse arengust Ameerikas. Lugu jutustab Valge Maja mustanahalisest ülemteenrist, kes töötas mitme presidendi ajal. Ta sündis orjana farmis, kus orjapidajad tapsid tema silme all ta isa, kuna too püüdis tema ema, oma naist ärakasutamise eest kaitsta. Millalgi sai noormees aga vabaks ja liikus edasi, kuni Valge Majani välja. Tema pojast sai suhteliselt ekstreemne mustanahaliste õiguste eest võitleja, kes ühines isegi juba terroristlikke võtteid kasutava rühmaga. Poeg häbenes nende ees seda, et tema isa on valgete presidentide juures teenriks, samal ajal kui president ei tee midagi mustanahaliste õiguste kaitseks. Tema üllatuseks sai isa aga äärmuslaste käest kiita – et tegelikult ajab ta valgeid kõrgel tasemel teenides mustanahaliste asja, ise seda teadmata – ta ju teeb valgetele omal moel selgeks, et mustanahalised on töökad, usaldusväärsed, nutikad jne.

See näide on ületoodav ka pärisorjusaegsesse Eestisse.

Võime ju vaadata oma pärisorjusest vabanemisele tagasi ka selle nurga alt, et asjad hakkasid liikuma just tänu neile eestlastele, kes pääsesid sakstele lähedale. Kui keegi oli näiteks terve elu mõisas teenriks – järelikult ta pälvis usalduse

42 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

ja näitas, et ka eestlased on inimesed. Neist kokkupuudetest sakste ja orjarahva vahel võis alata ka me vabanemine.

Mõisasse tuleb butiikhotell, keldrikorrusele spaa, alumisele korrusele, söögisaal restoraniga ja peosaal muidugi ka.

Samuti kakskümmend tuba majutust.

Sa oled ju tuntud merehunt. Mõte lendab teise dimen­ siooni ära, kui saad rooli ja hea hooga veele?

See annab vabadustunde. Omal ajal ei olnud ju mereleminek lubatud ja niikui vabaks saime, oli avanenud võimalus minu jaoks nagu üks vabaduse mõõde. Teisest küljest oli merenduse ja ka televisiooni külge poogitud mingisugune imago – et ei ühe ega teisega küll üks tavaline inimene hakkama saa, et see nõuab ikka erilisi inimesi ja andeid. See on aga täielik jama, sest kas või merendust silmas pidades – tänapäeval saad kohe näha oma asukohta kaardil, üldiselt on sul kaks kuni kolm päeva ette teada ka ilmateade ja reegleid väikelaevnikule on vähe, need ei ole keerulised. Väikelaevniku loaga võid sõita nii Eestis kui rahvusvaheliselt, nii sisevetel kui ka merel kuni 24meetrise alusega – olgu siis purjede all või mootori jõul igasuguste mootori võimsuspiiranguteta. (Muheleb.) Seda luba kutsutakse siiani ka Siilatsi loaks. Nii et igaüks, kes loa kätte saab, peaks mulle õlle välja tegema.

↓ VALGE LAEV Kaheksa aastat tagasi tõi Viktor Siilats lavale enda kirjutatud muusikali “Valge laev”, millest ilmus ka CD-plaat. Läbi Eesti ajaloo rändeid ja vabanemist kirjeldanud lugu on saanud prohvetlikuks.

Noorpõlves Kohtla-Järvel klaverit ja solfedžot õppinud ettevõtjal on juba valmimas järgmine muusikal, mis jõuab koostöös artistide ja muusikutega publiku ette loodetavasti juba tuleva aasta sügisel.

Apple CarPlay / Android Auto

TEE EDUNI Sina aitasid koolituspaketi välja töötada?

Mina jäin omal ajal lihtsalt nii-öelda hammasrataste vahele. Meid oli üks seltskond tublisid väikelaevnikke, kes kunagi alustas. Meie tegime oma load keskkonnainspektsiooni juures – ja kellel siis järjest tekkisid mingid tõrked erinevate regulatsioonidega. Siis saigi osaletud seadusloomes, et lauslollusi seadustesse sisse ei kirjutataks. Üks esimesi asju, mis meil õnnestus saavutada, oli seaduste ühtlustamine aluse pikkuse osas. Kui seadus ikka ütleb, et väikelaev on kuni 24 meetrit pikk, siis nii ongi ja seega võib väikelaevnik oma loaga sõita kuni 24 meetri pikkuse alusega. Ka rahvusvaheliselt on nii ja meil ei ole mõtet hakata siin seda jagama. Koolitajad olid sellele muidugi vastu – nende huvi oli, et erinevaid lube oleks rohkem, inimesed muudkui õpiksid ja maksaksid. Jabur oli seegi, et kurdeti ikka, et meile ei tule juurde väikelaevu ega -laevnikke, meil on purjetamistraditsioonid hääbumas, aga – samal ajal siis teeme neile, kes tahaksid tulla, asja hästi keeruliseks! Miks öelda neile soovijaile, et kõigepealt oled sa esimesed viis aastat soodimees, siis mitme tuhande miili jagu roolimees ja siis, kui hästi

"LAHKUS LÕPEB HETKEL, KUI KÄED ON LÖÖDUD."

MEREL VABA Kaatrid on Viktor Siilatsi elus olnud olulisel kohal, neid on ta müünud ja nendega palju sõitnud, näiteks mööda jõgesid ja kanaleid läbi Prantsusmaa ja Saksamaa ning Doonau jõge pidi Musta merre. Siilats on tulnud välja ka mõnest pöörasest tormist avamerel, näiteks Hispaania Finisterre neeme lähistel, mida kutsutakse laevade kalmistuks, samuti Iiri meres, kus hoovused, tõusud-mõõnad ja ristlained tekitavad 10meetriseid sambaid. Praegu sõidab Viktor Siilats Eestis kaatriga Princess V40 (väiksemal fotol). Oma seiklustest on Siilats kirjutanud raamatu "Paadiga Euroopasse!", mis on ilmunud lisaks eesti keelele ka inglis- ja venekeelsena. Ingliskeelset esitles Siilats Monaco jahtklubis, mille liikmeks ta on.

44 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

tubli oled, saad kunagi ka jahtkapteniks? Täielik mõttetus, samal ajal kui need kanged isad olid ise maksimaalselt sõitnud mööda rannikuäärt Tallinnast Pärnusse ja tagasi.

Saavutasime mitmeid asju veel, mis teevad väikelaevnikuks pürgijale asja lihtsamaks, näiteks väikelaev jääb väikelaevaks nii mootori kui ka purje jõul sõites, seega mõlemat võib juhtida. Seadusloojate poolt oli alguses tohutu vastasseis, et nüüd hakkavad kindlasti jõmmid purjekatega ennast surnuks sõitma ehk uppuma – aga mitte midagi sellist ei ole seniajani juhtunud, ühtki sellist õnnetust ei ole juba oma kümme aastat olnud. Kahetsusväärsel kombel vähendati merel lubatud promilli 0,8 pealt 0,5 peale. Enne seda räägiti teles ahastavalt, kui palju õnnetusi ja uppumisjuhtumeid meil on. Ja siis saatejuht Urmas Vaino võttis vahele ühe poliitiku, küsides, kas see statistika ei puuduta mitte kordi, kus inimesed on sõitnud autoga vee äärde, läinud vin­dise peaga ujuma ja siis uppunud – et laevatatavatel veeteedel pole ühtki tõsist õnnetust olnud. Siis poliitik tunnistas, et tõesti, see on nii, aga ikka võeti promillid 0,5 peale.

Sinu juhtimisel neid seadusi paika loksutatigi?

Mitte minu juhtimisel, vaid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis moodustati huvigrupikene, kus kaasamise korras käis arutelu. Siis mina ja ka mõned teised väikelaevnikud, nagu näiteks Jüri Käo, veetsime hulk aega seal kavandatavaid lollusi läbi närides ja neid elimineerides.

Koolitajad surusid koolitusnõuetesse ikkagi sisse palju minu arvates mittevajalikku, aga see oli kompromiss. Mingis mõttes võib näpuga minu peale näidata, et on palju õppimist luba tehes, aga kui luba kätte saadakse, on see ikka väga kange luba, mis kehtib ka rahvusvaheliselt. Siilatsi luba.

(Muheleb.) Aga siis paluks ikka õlu ka!

On sul Eesti rannikuvetes sõites veel midagi avastada?

90ndatel oli põnev käia ja uurida kohti, kuhu varem ei lubatud. Alati on ka põnev meelde tuletada ja üle vaadata kohti, kus oled käinud. Näiteks Aegna kaid, kus ei ole seniajani ohutuks sildumiseks ega seal seismiseks midagi tehtud.

Teiseks on näiteks Saaremaa ooperipäevadele tore kaatriga minna. Kui turismiäri silmas pidada, siis sai ju kaptenikül-

TEE EDUNI la Käsmu ostetud puhkeküla Lainela. Ühtlasi sai seal PRIA toel tõsiselt renoveeritud ja rentnik Tervise Catering avas ülivinge restorani Kaspervik. Nad korraldasid suvel seal suure vähisöömispeo.

Kuna Käsmus korralikku sadamat pole, siis lasin sinna paigaldada nn Lainela poi ja käisin ka seda suvel testimas, et kuidas see toimib ja kuidas maale saab. Kinnitasin kaatri poi külge ja maalt tuldi paadiga mulle vastu.

Vähisöömispeol oli kõik maitsev ja tore, naasin õhtul pimedas poi juurde ja sõitsin edasi kõrvalasuvasse Viinistu sadamasse. Sinna pimedas sisenedes sain oma adrenaliinilaksu ka kätte – näha ei ole midagi, aga oma manöövrid pead ikkagi ära tegema. Merele lähengi, et saada natuke vabadustunnetust, adrenaliini, võimalust jälle harjutada, et kas seda või toda ikka oskan. Paadid ju arenevad, uued süsteemid tulevad peale, nendega tuleb tutvuda. Olen muidugi rohkem Murphy seaduse usku – et kui enam miski muu ei aita, võtan manuaali lahti.

Kuidas sa keerulisematest aegadest läbi oled tulnud?

Merele minek on lisaks kõigele väga hea stressimaandaja.

Seal lööb pea klaariks ja mured jäävad selja taha. Merel ei pea kihutama, võib ka vaikselt tiksuda ja oma mõtteid mõlgutada. Olen hooti tagasi vaadanud, mõelnud oma keerulisematele aegadele ja õnnestumistele. Usun, et õnnestumiste põhjuseks teatud eluetappidel on olnud kindlasti õnn olla õigel ajal õiges kohas koos õigete inimestega. Samal ajal

46 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

"IGAÜKS, KES LOA KÄTTE SAAB, PEAKS MULLE ÕLLE VÄLJA TEGEMA." on ka piisavalt olnud ebaõnne olla valel ajal ja vales kohas ning usaldada valesid inimesi. Lõppkokkuvõttes on ju see kõik palju põnevam kui lihtsalt ettevaatlikult ja igavalt elada. Olen täheldanud oma elus ka üht huvitavat omapära – näiteks olen kuulnud kelleltki mingi asja kohta midagi, aga lasknud selle ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Siis olen kuulnud mõne aja pärast midagi hoopis teisest n-ö ooperist ja siis näiteks aasta pärast ütleb keegi kolmas midagi, mis pealtnäha pole absoluutselt kahe eelneva asjaga seotud, aga minul välgatab seepeale mingi loogiline ja ainulaadne seos kõigi kolme asja vahel. Ja selle äratabamine annab mingisuguse eelise. Seda on korduvalt juhtunud.

Kõige markantsem näide sellest on taas Tallinna Kergetööstustehnikumi aegadest. Mu õppealajuhataja võttis kogemata tööle noore armeenlase öövalvuriks tütarlaste ühiselamusse. Hmm... Varsti hakkasid tulema kaebused, et ta ajab öösiti tüdrukuid mööda ühiselamut taga ja lukustab neid õpetajate tuppa. Lahti aga ei tohtinud lasta, sest öövalvur on töölisklass. Kutsusin tüübi välja ja käratasin, et kadugu minema. Tema vastab, et ei lähe, üleüldse olla tal salajane ülesanne. Kelle poolt, küsisin. KGB poolt. Tegelane lisas veel, et ma olen parteitu direktor ja mul võib nüüd pahandusi tekkida.

Haarasin telefonitoru ja hakkasin aeglaselt suvalist numbrit valima. Noormees küsib, kellele helistan. Nielenderile muidugi! Kes on Nielender, uuris ta. Mina vastu, et sa tuled mind ähvardama, aga ise ei tea, kes on Nielender!

Teaduste akadeemias töötamise päevil käisin õhtuti Rakveres diskot tegemas ja aeg-ajalt kuulsin baarmenidelt, et KGB Rakvere osakonna pealik Nielender olla ka publiku hulgas olnud, aga kõik on okei – ehkki mu jutt olnud natuke üle piiri. Siis diskorid rääkisid rahvaga. Mina ise teda kordagi näinud ega temaga rääkinud pole, küll aga lugesin aastaid hiljem lehest, et keegi Nielender sai Tallinna KGB ülemaks. See kõik tuligi seoses armeenlasega meelde. Tema paluski siis, et ärgu ma helistagu, ta ei taha uuesti kinni minna. Misasja? Selgus, et ta oli kuidagi tingimisi vabaduses tingimusel, et tal on töökoht.

Riidlesin siis temaga natuke, aga ütlesin seejärel sõbralikult, et tegelikult ta mulle meeldib ning et tahaksin teda aidata. Palus, et aitaksin. Tegin ettepaneku, et hoian teda veel kuu aega palgal, aga ärgu enam oma nägu ühiselamus näidaku ja otsigu endale kähku teine töökoht. Vabatahtlik lahkumisavaldus kirjutagu aga kohe! Mida ta tänades tegigi! Tunni aja pärast tuli ta tagasi – et käis advokaadiga konsulteerimas ja see olla öelnud, et ta poleks mingil juhul tohtinud avaldust kirjutada.

Muidugi poleks tohtinud, olin ka mina nõus. (Naerab.) Aga nüüd on see ju kirjutatud!

Aeg-ajalt üritavad mõned inimesed mulle praegugi väljakutset esitada, et justkui tööd ei peagi tegema, aga ega ei kavatseta kuhugi mujale minna ka. Siis ikka ütlen, et kui ma juba kord noaga ringi vehkivast armeenlasest suutsin vabaneda, on mind töövaidlusalaselt päris raske üllatada.

Nahast MONSTERA LEAF lauamatid alates 12 € ja klaasialused 4 €, CURVE nõud alates 12 €.

Tutvu lauaaksessuaaride laia valikuga ELKE Mööblis.

KINDEL VALIK A A S TATEKS MÖÖBEL

/

VALGUSTID

/

AKSESSUAARID

Sisustussalong: Tedre 55, Tallinn / + 372 661 7320 Projektimüügisalong: Rästa 18, Tallinn / + 372 662 7070 tallinn@elkemoobel.ee / www.elkemoobel.ee

GALLUP

MIS ON EDUKATE Edukas ettevõte ja miljonieurosed aastakasumid. Kuidas seda saavutada?

Milliseid omadusi on ärialase edukuse saavutamiseks tarvis?

Tekst: KRISTIINA KRÖÖNSTRÖM

R

äägivad need, kel on see õnnestunud: Eesti üks nooremaid miljonäre naiste seas Kristel Kruustük, miljardieurose varademahuga ettevõtte juht Taavi Veskimägi, enam kui 100 miljoni euro väärtuses varasid omav suurettevõtja Neinar Seli ja 23 aastat legendaarset mööbliäri juhtinud suurettevõtja Enn Veskimägi.

KRISTEL KRUUSTÜK (30), Äripäeva andmetel on Kruustük Eesti üks nooremaid miljonäre. Viie aasta eest teenis ta esimese miljon dollarit. "Ühte kindlat edukuse valemit ei olegi," leiab Kristel Kruustük. "Igal inimesel on oma eriline teekond, kus ta peab oskama oma tugevusi ära tabada ning neid kasutada. Üldpildis on muidugi oluline olla sihikindel, kannatlik, püsiv ja julge. Ettevõtte edu ei tule enamasti üleöö, mistõttu tuleb varuda kannatust ja olla valmis kõvasti pingutama.

Sihikindlus ja kindla visiooni paikapanek annavad jõudu raskustele vastu astuda ja vastulöökidega toime tulla. Püsivus on oluline, et mitte kiirelt alla anda, olla visa ja säilitada usk endasse. Tuleb julgeda pidevalt uusi asju proovida ja mitte peljata raskeid otsuseid või ebaõnnestumisi. Vaatamata takistustele tuleb kogu aeg edasi pürgida, et oma eesmärgid täide viia.

Siiski on kõige olulisem jääda iseendaks ning pidevalt õppida. Ettevõtluse puhul on ka üks olulisemaid komponente ajastus – kui su toode tuleb liiga vara või liiga hilja, ei pruugi asjad minna just nii, nagu sa soovid. See on muidugi üks kõige raskemini defineeritavaid komponente selle kõige juures. Tuleb ka oma kõhutunnet usaldada – see tuleb kogemusega.

Päeva lõpuks on nii, et see, kes teeb seda, millesse ta usub ja mis on talle südamelähedane, saavutab ka edu.

Kindlasti oluline komponent on ka töökus, aga sellest veelgi olulisem on targalt töötamine. Kui elus ei lähe asjad nii nagu soovid, tuleb vaadata sellele ausalt otsa, leida probleemid ja nendega tegeleda. Kui ise jääd jänni, julge abi küsida.

Kompott erinevatest asjadest, mis mind on ärimaailmas enim teeninud: 1. inimeste hea ja halb nõu; 2. raskustele ja probleemidele mitte alla vandumine, vaid pidev probleemidele lahenduste leidmine; 3. kirg oma valdkonnas midagi paremaks muuta, see aitab ka raskustele vastu asutada; 4. tugev tiim; inimesed on kindlasti eduka äri alus."

48 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Rait Tuulas

ülemaailmse tarkvaravõrgustiku Testlio looja

GALLUP

EDU VALEM? TAAVI VESKIMÄGI (44),

ENN VESKIMÄGI (71), mööblitootja Standard suuromanik 2019. aasta septembri lõpu seisuga on Enn Veskimägi vara väärtus 8,6 miljonit eurot.

"Sellist kindlat edu valemit ei olegi – igaühel on see isemoodi välja kujunenud," avaldab Enn Veskimägi. "Selleks, et olla edukas, peab olema tohutult tahet, järjekindlust ja ilmselt ka õnne.

Viimasel ajal on tekkinud palju start up'e 'e ehk iduettevõtteid, millest paljud aga kestavad ligikaudu aasta või kaks ja seejärel kaovad või müüakse edasi. Nii mõõdetakse edukust tänapäeval.

Mina olen pea kolmandiku oma elust olnud suurettevõtte, mööblifirma Standard juht. Selle aja jooksul on tulnud ette kõike, nii tõuse kui ka mõõnasid. Tänu tööle ja allaandmatule järjekindlusele on üle elatud kõik majanduskriisid. Nii ülemaailmse majanduskriisi kui ka täbara olukorra 90ndate keskel, mil kadus ära Vene turg. Selle pea veerand sajandi jooksul on Standard tundmatuseni muutunud. 1980ndatel töötas viie vabrikuga ettevõttes üle 1000 töötaja. Täna on Standardil kaks tootmisüksust ning toimetab 220 töötajaga enam kui kahekümnes riigis. Firma edu ei sõltu ainult juhist, vaid suures osas õigesti moodustatud meeskonnast ja töötajatest."

Ilmar Saabas

2019. aasta juuni lõpu seisuga on Elering ASi varade maht 1,02 miljardit eurot ning põhivara 879 miljonit eurot.

"Edu on olla koos inimestega ja tegeleda asjadega, kes või mis teevad sind õnnelikuks," ütleb Taavi Veskimägi. "Tsiteerides Uku Masingut, on edu elus kõik, mis võimaldab "elada elusamat elu".

See on maailmavaade, mille järgi mina ja mitmed minu lähedased sõbrad elu käsitlevad.

Tööl tähendab see võimalust teha asju, millel on laiem tähendus. Oluline on tegutseda valdkonnas, mis sind tegelikult huvitab ja kus tegutsedes sa mõistad, miks sa neid asju teed. Sel juhul on tegutsemise motiivid selged nii inimesele endale kui ka kõigile teistele tema ümber.

Selline motiivide autentsus loob omakorda usaldust ja koostöötahet. Usalduse ökonoomika on meile kõigile teada – kui usaldus on kõrge, siis on ka projektide realiseerimise aeg lühike ning tehingu kulud madalad.

Hetkest, kui inimese motiivide osas tekib aga kahtlus, tundub kõik, mida ta teeb, problemaatiline – usaldus kaob ja kõik on läinud. Kui pole usaldust, pole mõju ega tulemust."

NEINAR SELI (59), suurettevõtja 2019. aasta septembri lõpu seisuga on Neinar Seli vara väärtus 106,9 miljonit eurot.

"Rääkides edu saavutamisest ettevõtluses, tooksin paralleeli spordiga, kus tulemus sõltub eelkõige sellest, kui palju on keegi valmis pingutama," arutleb Neinar Seli. "Olen seda usku, et ainult geniaalsest äriideest ei piisa. Ka maailma parima ideega on vaja vaeva näha ning tööd teha.

Ettevõtja peab olema valmis riskima, sest garantiid, et kõik õnnestub, ei ole kunagi. Komistamist ei tohi karta. Äris peaks igasse väljakutsesse suhtuma kui võimalusse – eksimus arendab ka ettevõtjat ennast. Siiski peavad majanduslikud otsused olema läbi kaalutud. Korralikult läbi mõeldud plaani puhul ei ole plaan B-d tarvis. Äri on ühislooming ning erinevad arvamused ja panused on samuti väga olulised, et ideest saaks toimiv ettevõte. See eeldab, et ettevõtja on ümbritsetud hea meeskonna ja ka sõpruskonnaga, kes teda toetab ning aeg-ajalt kinnistunud mõttemallidest välja kisub. Oluline on alati näha ka suurt pilti, mis on võimalik vaid omandatud teadmiste ja haridusega.

Kokkuvõttes tuleb äri teha samuti nagu sporti. Ära kunagi kasuta keelatud võtteid ehk dopingut ja sa magad rahulikult ega pea kunagi kartma ühtegi kontrolli, mis iganes need ka poleks."

Sven Arbet

Madis Veltman

elektri ja gaasi põhivõrgu ettevõtte Elering ASi juhatuse esimees

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 49

METSEEN

KONTOR NAGU KUNSTI­ MUUSEUM Enn Kunila töötab iga päev kauni kunsti keskel.

50 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

METSEEN

HEAD EI OLE KUNAGI PALJU

Tänavu möödub kakskümmend viis aastat sellest, kui Enn Kunila alustas maalide kogumist. Nüüdseks on sellest saanud võimsaimaid erakollektsioone eesti kunstiklassikast. Mis avas talle kunsti kui naudingu ja kogemuse tee, sellest suurettevõtjast kultuurimetseen räägibki.

Tekst: KAIRIT TSÄRO-MIRME FOTOD: KALEV LILLEORG, MEELI KÜTTIM

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 51

METSEEN

T

allinna Kaubamaja, Liviko, Balbiino jt ettevõtete üks omanikke Enn Kunila (69) on kunstikogujana seadnud endale missiooniks tegutseda kahel suunal – eesti kunst peab olema maksimaalselt nähtav oma rahvale, samas on vaja teha eesti kunstiklassika tuntuks ka Euroopas. Selle nimel on ta aastate jooksul korraldanud palju näitusi nii Eestis kui väljaspool, andnud välja hulgaliselt kunstikatalooge ja -raamatuid. Kunila peaeesmärk on aga olnud kirjutada eesti kunsti suurkuju Konrad Mägi nimi suurte tähtedega maailma kunstiajalukku.

Oma reisidel on Enn Kunila püüdnud leida maailmast üles kohti, kus üks või teine tema lemmikkunstniku teos sündis. Näiteks enne reisi Caprile saatsid nad abikaasa Marisega giidile ette mõned reprod Konrad Mägi ja Ants Laikmaa loomingust, et selgitada välja maalimispaigad.

Igal inimesel on elus momente, mis saavad määravaks.

Mis sütitas teie kunstikire?

Arvan, et neid sütitajaid ja asjaolusid, mis minu teed kunsti juurde viisid, on mitmeid. Kõigepealt muidugi perekonna kultuurilembus. Ema käekõrval käisin juba väiksena kunstinäitustel, kontsertidel, teatris ja ooperis.

Esimene kirgas mälestus maalikunstist pärineb ajast, mil

"MINA OLEN AINULT ÜKS OSTJA OKSJONIL JA HINNA MÄÄRAB IKKAGI NÕUDLUS." 52 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

VAIKELU SUBBIGA. Sõbra ja elu suurima mõjutaja, maalikunstnik Olev Subbi teos firma NG Investeeringud büroos, mis asub Tallinna kesklinna tuiksoonel, Hobujaama büroos. Vaiksesse büroosse trammi- ega liiklemismüra ei kostu. NG Investeeringud on valdus- ja investeerimisettevõte, kellele kuuluvad Tallinna Kaubamaja, Liviko, Balbiino jt ettevõtted. võisin olla umbes kümneaastane, külastasin koos emaga Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsiooni. Mäletan selgelt, et see oli Konrad Mägi maal, mille värvid mind kütkestasid. Olen neid värve näinud korduvalt unes ja seda erinevatel eluetappidel. Võin öelda, et sellest ajast sattusin Konrad Mägi fenomeni kütkesse. Täna oleks moodne öelda, et ta looming hüpnotiseeris, ent seda saab rääkida vaid tagantjärele.

Samuti arvan, et mu siseilma on mõjutanud pilt, mis rippus terve lapsepõlve mu voodi kohal. Sellel oli kujutatud lapitud purjedega purjekas, mille keskel on tulekuma.

Mõtlesin ikka, et kuidas saab olla purjeka keskel tulekera.

Tulekuma andis sellele pildile väga romantilise nüansi.

Alles aastaid hiljem sain aru, et tegemist oli purjekaga, mille pealt süüdati meremärke, et laevadel oleks merel ohutu.

Maali autoriks on tundmatu baltisaksa kunstnik ning see viis mu mõtted kaugetele maadele ja mõtterännakule.

Vähetähtis ei ole olnud elamine looduslähedastes paikades. Kasvasin üles Pääskülas, raba ja metsa veerel. Selle looduse ilu, värvid ja avarused on minu tundemaailma kahtlemata mõjutanud, jätnud hinge püsiva jälje ja igatsuse selle järele.

Ilusad elamused lapsepõlves jätavad jälje igaveseks.

Teil ei ole kunstialast haridust, ent on suurepärane kunstikollektsioon, mida lahkelt avalikkusega jagate.

“Köögis on alati hea aura”

Getter Jaani

METSEEN Miks?

Kunst on hingeline ja emotsionaalne ning kunstiga koos elamine on väga rahuldustpakkuv. Kui noorem olin, soetasin kunsti ennekõike kodu kaunistamiseks. Hiljem, kui võimalusi juurde tekkis, kasvas maalide hulk ning ühel hetkel tekkis olukord, et pildid ei mahtunud enam seintele ära.

Tuli otsustada, kuidas edasi. Sellesse aega jääb ka minu tutvus maalikunstnik Olev Subbiga. Meie koostööst kasvas välja sügav sõprus. 20 aastat Subbiga võrdub mulle 20 aastat kultuuriülikoolis käimisega. Ta haris mind teadlikult, kire ja pühendumusega. Koostöös Olev Subbiga tekkiski kindel mõte luua kunstikollektsioon.

Ta oli teist kakskümmend aastat vanem härrasmees, eesti maalikunsti suurkuju. Milline oli tema mõju?

Tema mõju minule, samuti minu kunstikollektsiooni loomisele ja arendamisele on võimatu ülehinnata. Aastate jooksul viis ta mind kurssi paljude kunstitõdedega ning ­aitas välja töötada kollektsiooni loomise ja arendamise põhimõtted, millest lähtun ka praegu.

Subbi üheks oluliseks õpetuseks oli, kuidas kunstiga dialoogi astuda ja seda mõista. Tal oli tore ütlus: kõik inimesed vaatavad, aga vähesed näevad. Seda nägemise oskust ta mulle ka õpetas. Mu elus oli siis periood, kus olin rohkem omaette ja sain süveneda põhjalikult maalikunsti. Olin kodus, panin muusika mängima, tõstsin maali molbertile ja vaatasin seda pikki tunde. Järgisin Subbi õpetust.

Maalikunsti mõistmine sõltub iseenda emotsionaalsusest, elu hetkeolukorrast, kogemusest, teadmistest, vanusest, mõtetest, taustast, aga ennekõike valgusest ja kunstialastest teadmistest ja haritusest. Igal korral õppisin nägema midagi uut, märkama uusi kihte ja sügavusi.

"MITTENÄIDATAV KUNST ON SURNUD KUNST – TEDA NAGU EI OLEKSKI OLEMAS."

TORINOSSE Enn Kunila Konrad Mägi maaliga "Naise portree" aastast 1922–24. Maal osaleb selle aasta 30. novembrist kuni tuleva aasta 8. märtsini Torinos Konrad Mägi personaalnäitusel "Põhjala värvid".

54 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

POPKULTUURI HINGUST kandva kunstnik Andres Toltsi maalidel on Enn Kunila kollektsioonis samuti oma koht - büroos on neid koguni neli.

Kuna Konrad Mägi maalidega tekkis side juba lapsepõlves ning ka Olev Subbi pidas väga lugu Konrad Mägi loomingust, siis oli loomulik, et kollektsiooni tuumik moodustuski eesti kuldaja kunsti baasil, perioodist 1900-1945.

Olev Subbi pidas samuti tähtsaks meeldivuse printsiipi: kollektsiooni kuuluv töö peab endale väga meeldima, sellega peab tekkima hingeline side ning vältida tuleks juhuslikkust. Autor peab kuuluma eesti kunstnike paremiku hulka ja teos peab esindama autorit kõige paremal moel.

Olev Subbit iseloomustas väga suur nõudlikkus iseenda ja teiste suhtes. Ta oli absoluut kõiges ja ka kunstikollektsiooni arendamisel tahtis alati lähtuda sellest, et tehtavad otsused ainult tõstaks kollektsiooni taset. Ta oli isiksusena äärmiselt võluv ja inspireeriv härrasmees, kelle lemmiksõna, muide, oligi "šikk".

Paljude aastate eest külastasime koos Subbiga Pariisis Orsay muuseumi, kus Seine’ jõe kaldal on eksponeeritud maailma tipud, impressionistide Manet', Monet', Cezanne'i jt tipptööd. Siis sai koos unistatud, et millal võiks siin olla eksponeeritud Konrad Mägi looming. Ja nüüd on suurim heameel tõdeda, et meie ühine unistus täitus, kui Mägi looming oli Orasy’s hästi esindatud Balti sümbolistide näitusel eelmise aasta oktoobrist kuni selle aasta veebruarini.

Kui te 1990ndatel kollektsioonile aluse panite, sattusin kokku perega, kes oli leidnud sugulaste kuuri alt küülikupuuri, mille üheks seinaks oli kasutatud Konrad Mägi maali. Sellel perel oli koguni kaks Mägi maali.

Need restaureeriti ja müüdi oksjonil. Raha eest ehitati eramu. Kas sellised lood on tänaseks minevik?

See lugu ei ole ebatüüpiline, sest okupatsiooniaastate sees juhtuski selliseid asju ja hullematki veel. Kahjuks on eesti kunsti sellel perioodil palju hävinud ja kadunuks jäänud.

Tegime paari aasta eest "Pealtnägija" saatega koostöös üleskutse Konrad Mägi tööde leidmiseks. Sedakaudu on välja tulnud kümme Konrad Mägi maali, mis on väga tähelepanuväärne eesti kunstiajaloo jaoks. Oluline on tuua eesti maalikunsti absoluutsesse tippu kuuluva Konrad Mägi looming päevavalgele ja päästa kunstiajaloo jaoks ning vajadusel aidata restaureerida ja säilitada.

Eesti kunstipärandi otsimist on kindel plaan jätkata.

Hiljuti käisime kunstiajaloolase Eero Epneriga Kanadas just sellel põhjusel, et teada saada, millist eesti kunsti on suut-

Võimas loovusjõud kia.ee

Kohalejõudmisest veelgi tähtsam on nauditav teekond!

“Inimestena vajame aeg-ajalt retki ja rännakuid, mis puhastavad meid seest ning toovad uusi ideid.

Nii saabki öelda, et kohalejõudmisest on veelgi tähtsam teekond. Teekonna nauditav läbimine on väga oluline faktor.”

Ewert Sundja Juba ajakirjanike südamed võtnud Eesti aasta auto Kia Stinger tegi seda ka Ewert Sundjaga.

Nüüd naudib ta Stingeri Nürbergringil trimmitud sõiduomadusi ning stiili, mis oma varustustasemelt, kvaliteedilt ja hinnalt oma klassi parimate seas.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Ringtee 82.

AASTAT GARANTIID

PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KINDLUSTATUD KVALITEET

KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bilt küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas.

METSEEN ← 2010. AASTAL avati Helsingi Taide­hallis näitus "Viron värit", mida austas kohalolekuga ka president Tarja Halonen. → KONRAD MÄGI TÖÖ TAGAKÜLG Turvaline niiskuskindel kaitsekiht ning raam ja alusraam tagantvaates. nud sõja ajal siit põgenenud eestlased kaasa viia, alles hoida ja säilitada. Käisime Metsaülikoolis ning külastasime paljusid kodusid. Nägime ka kaht olulist tööd – üks oli Konrad Mägi Saaremaa seeriast ja teine Ants Laikmaa tehtud portreemaal, millest me varem ei teadnud.

On teil raske kollektsiooni kõige erilisemaid töid anda n-ö laenuks maailmakuulsate muuseumide näitustele?

Võib-olla tahate oma favoriiti hoida vaid magamistoas, et ta oleks kohal, kui ärkate või uinute?

Mittenäidatav kunst on surnud kunst – teda nagu ei olekski olemas. Kunst võib olla nauding ainult iseenda jaoks, aga loodud on ta siiski selleks, et paljud seda näeksid. Omalt poolt olen üritanud teha võimalikult palju selleks, et see nii oleks.

Minu kollektsiooni missiooniks on maksimaalselt tutvustada eesti klassikalist maalikunsti nii Eestis kui väljaspool.

Selle tarvis oleme teinud hulgaliselt näitusi, andnud välja kunstikatalooge ja -raamatuid. Väga oluline on anda trükiseid välja võõrkeeltes. See loob võimaluse eesti kunsti tutvustamiseks erinevates maades. Nii näiteks oleme andnud välja Eero Epneri kirjutatud Konrad Mägi eluloolise raamatu viies keeles (eesti, inglise, itaalia, prantsuse ja soome).

Kogu selle tegevuse eesmärgiks on püüe kirjutada Konrad Mägi nimi suurte tähtedega maailma kunstiajalukku.

Konrad Mägi looming on juba jõudnud maailmakuulsa­ tesse muuseumidesse. Mis tõi murrangu, et eesti maalikunsti kuldaja autorit väljaspool Eestit märgati?

See on teadliku tegevuse vili. Eesmärk on tegutseda kahel suunal. Eesti kunstil on väärtus Eestis ja seetõttu peab ta

MÄRGISTUS Maali märgistus lähivaates.

olema maksimaalselt nähtav oma rahvale, enda publiku jaoks. Samas on missiooni pearõhk viia see Euroopa kunstiajalukku, mida kuldaja kunstnikest suudavad personaalnäituse raames väga vähesed. Konrad Mägi fenomen seda suudab. Kunsti jõudmine maailma ihaldusväärseimatesse muuseumidesse on eesmärk paljudele maadele, ent väga vähesed suudavad ja saavad sellega hakkama. Kinnistumine ajalukku toetub kannatlikule ja sihipärasele tööle, tugevatele jõududele, aga ka isiklikele suhetele ja usaldusväärsetele inimestele. Võin rääkida, kuidas jõudsid Konrad Mägi nelikümmend viis teost 2015. aastal Roomas Complesso del Vittorianosse.

Olen tegev Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsis, millega teeme igal aastal ühe välisreisi mingi maa kunstimuuseumidesse. 2014. aastal käisime Roomas ja külastasime muu hulgas ka Eesti suursaatkonda. Toimus kohtumine suursaadik Celia Kuningas-Saagpakuga, kes oli just Itaalias ametisse astunud. Toimus meeldiv kohtumine, kus koos kunstimuuseumi inimestega rääkisime soovist tutvustada eesti kunsti laiemalt Itaalias. Minu tõekspidamiste järgi on kunst meie oluline visiitkaart. Proua suursaadik innustus

"KOLLEKTSIOONI KORRALDUS ON PALJUSKI MU ABIKAASA ÕLGADEL."

NÄITUS "Visioni dal Nord" Firenzes 2017. aastal.

56 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

31. DETSEMBRIL 2019

Estonia ball Mees ja naine

Särav ja glamuurne aastavahetus Rahvusooperis Estonia!

Eesti Rahvusballeti eeskava teatrisaalis: „Noorusel ei ole vanust“ ja „Tango“ Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib Külaliste päralt on teatrisaal, kontserdisaal, Estonia restoran, Valge saal ja kohvik Colombina!

Terve õhtu mängivad tantsuks live-muusikat Rahvusooper Estonia orkester ning Mart Sander koos Bel-Etage Swingorkestriga

Balli eeskava ja tantsupilet kokku 45–76 €, eraldi tantsupilet 30 € Pakume võimalust ette tellida külmad suupisted, mida serveeritakse Sinises saalis, hind 55 € Pakume võimalust ette tellida toidulaud terveks õhtuks Estonia restorani, hind 120 € Laua tellimiseks võtke ühendust 6831210 või estonia@opera.ee

Õhtujuhid Juuli Lill ja Reigo Tamm

opera.ee

METSEEN sellest mõttest. Leidsime üheskoos, et eesti kunsti tuleb näidata vaid parimates muuseumides. Ei läinud kaua aega, kui suursaadik teatas, et on suurepärane võimalus eesti kunsti tutvustamiseks seoses Milano Expoga. Nii saigi suursaadiku eestvõtmisel teoks eesti kunsti ülevaatenäitus Roomas Vittoriano muuseumikompleksis, mis on tuntud Isamaa Altari nime all. Nagu elu on näidanud, tähendas sinna jõudmine järjest uute uste avanemist ja uute suhete tekkimist. Ja see teekond jätkub.

↑ OLEV SUBBI "Maas­tik

Elva lähedalt" aastast 1975 NG Investeeringute büroo seinal.

"KOGUSSE KUULUV TÖÖ PEAB ENDALE VÄGA MEELDIMA."

→ PÜHENDUS Olev Subbi monograafias. "Oleviga olid meil tunde kestnud vestlused ja ühised reisid, võib-olla vaid ühel korral ei rääkinud me kunstist. See oli siis, kui jätsime hüvasti tema surivoodil."

AVASÕNAD Olev Subbi avamas näitust "Kölerist Subbini" 2010. aastal Tallinna Kunstihoones.

58 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Milliseid tagasilööke olete pidanud ületama?

Asjaajamistes kerkib ikka seinu ette, aga sellist asja, mida ei oleks võimalik ületada, ei ole olnud. Maalid ei ole kaduma läinud, need ei ole vigastada saanud ega ole ka muud traagilist juhtunud, sest aastatega on välja kujunenud professionaalsus ja teadmine, et vaid väljaõppinud ja usaldusväärsed inimesed saavad tegeleda tippkunsti vahendamise ja transpordiga. Eks olemegi õppinud suurtelt kunstimaadelt. Aastate eest omandasin Londoni oksjonilt Johann Köleri töö, mis saabus päratu suure kastiga. Esialgu ei saanud aru, et mis saaks nii suure kasti sees üldse olla. Hakkasin seda kiht-kihi haaval lahti pakkima ja sellest kogemusest võtsime šnitti. Hakkasime sarnaselt ja väga turvaliselt oma maale pakkima.

Maalile pannakse esmalt ju ümber siidpaber. See on lakmus, mis muu hulgas näitab, kui transportides on raam või maal saanud viga. Kui puru on siidpaberil, peavad töö kordategemisega eksperdid tegelema hakkama. Meie kogust ei ole maalid kunagi vigastada saanud. Kasutame transpordiks spetsiaalseid erivarustusega autosid, kus on paigas mikrokliima, kinnitustehnika ja muu spetsiifika.

Mis üldse kollektsionääri ohustab ja kuidas ohte ennetada?

Eesti on nii väike riik, et turvalisuse puhul on siin oht minimaalne. Kuhu saaks Eestis varastatud tööga minna?! Sama lugu on võltsimisega. Puudub mastaapne kunstiturg ja ka sedavõrd võimekad tegijad, kes oleksid suutelised meie oluliste autorite töödest tegema identseid koopiaid. Pigem on maalide turvalisuse ja võltsimise probleem suurte kunstiriikide teema.

Kollektsiooni korraldus on paljuski mu abikaasa õlgadel.

Tema tegeleb selle korraldusega hommikust õhtuni. See arvepidamine on nii tohutu mahukas planeerimine, sest

tööd liiguvad mööda näitusi. Üht transporditakse näitusele ja teist oodatakse tagasi. Tänu sellele, et kollektsioon pakub kunstikuraatoritele huvi, on pidevas muutuses ka minu kodu. Naerame Marisega, et lapsed kasvavad üles majas, kus kõik muutub, koduseinad on pidevas muutumises. Ent maalide puhul üldse on kõige olulisem nende korrashoid, millega tuleb tegeleda pidevalt. Kollektsiooni eesmärk on säilitada ja kanda edasi seda, mis on unikaalne. Näiteks tuleb kohe näitus Torinos, kuhu kuraatorid palusid kaheksa tööd. Need on hoidlas valmis ja ootavad näitust. Neid ei pea enam korrastama ega sättima.

Teie kriitikud ütlevad, et olete Konrad Mägi tõstnud hinnatasemelt kõrgusesse, kus seda saavad lubada endale võib-olla paar mõjukat, samuti kunstikollekt­ sionäärid Jaan Manitski ja Margus Linnamäe?

Mina olen ainult üks ostja oksjonil ja hinna määrab ikkagi nõudlus. Mul on raske öelda, kes on oksjonil konkurendid, kuna oksjonimaja ei avalikusta tulemusi. Sageli osalevad oksjonil ostjate esindajad ja kasutatakse ka telefoni teel pakkumist.

Tänastel oksjonitel on tendents sellel, et ostetakse kunsti kodu kaunistamise eesmärgil. Neid inimesi on palju juurde tulnud. Ehk on see seotud rahaliste võimaluste suurenemi-

Tere tulemast Rochesteri Rochesteri jookidega oleme me maitsemeeli hellitanud juba põlvkondi ning viis aastat tagasi seadsime endale ülesande luua uued, tõeliselt erilised joogid, lausa „Parimad klaasis“. Tulemuseks pole mitte üks, vaid lausa kaks uut sortimenti, mida kliendid nautida saavad.

Tutvustame: Rochesteri esmaklassilised ja asustamata saare joogid …

Tooted saadaval Selveris, Rimis, Prismas, Stockmannis, Tallinna ja Tartu Kaubamajas

METSEEN

"MU SISEILMA ON MÕJU­ TANUD PILT, MIS RIPPUS TERVE LAPSEPÕLVE MU VOODI KOHAL." sega, aga arvan, et eelkõige on see seotud muutustega mõtlemises.

Samas võin öelda, et loomulikult tunnen teisi Eesti kunstikollektsionääre ja suhtleme omavahel, sest meid ühendab kunstiarmastus.

Inimesed, kes peavad lugu oma lemmikkirjanike või heliloojate loomingust, püüavad leida maailmast üles kohti, kus lemmikteos sündis. Kas olete otsinud neid vaateid, mis teile Laikmaa või Mägi maalidelt vastu vaatavad?

Jah, olen tegelenud sellega korduvalt. Lähimate nõuandjate ja kunstiajaloolastega oleme arutanud, et peaksime need kohad Eestis tähistama n-ö maamärkidena, nagu on seda tehtud kunstnikest suurkujude puhul teistes maades.

Enne reisi Caprile saatsime abikaasaga meie sealsele giidile ette mõned reprod nii Konrad Mägi kui Ants Laikmaa loomingust, et leida üles konkreetsed maalimispaigad.

Giidi abil leidsime Laikmaa ühe tuntuima maali "Vaade Caprilt" maalimispaiga kiiresti üles. Esiplaanil on vaade kaljusele Caprile, taamal Sorrento rannik.

Konrad Mägi puhul jäid aga maalimispaigad kahjuks leidmata. See on seotud tema põhimõtetega – oluline ei olnud mitte niivõrd motiiv, kuivõrd maali iseväärtused. Mitmel Mägi maalil on kujutatud punase katusega tornikuplit, aga ka see jäi leidmata. Siinkohal meenus taas kord maestro Olev Subbi ütlus: "Maalimine, see on imelihtne – mõtlen välja ja maalin ära." Ja küsimusele, miks üks või teine detail kompositsioonis on just selline, nagu maalilt nähtub, vastas Olev Subbi tavaliselt, et see töö nõudis seda.

60 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

KUNSTIMETSEEN NG Investeeringute juhatuse aseesimees Enn Kunila oma kabinetis. Kabinetti kaunistavad Elmar Kitse teosed.

Kas seisate ka ise molberti ees, otsite ainestikku, jälgite looduse valgusmänge või kompositsioone?

Tegelikult olen seda vähesel määral teinud meie Hiiumaa maalilaagrites, mida oleme korraldanud juba viimased üksteist aastat. Oma olemuselt olen aga rohkem looduse vaatleja ja nautija. Minu maalimisest ei ole keegi kaotanud ega võitnud, ent loodus, millest on inspireeritud olnud kunstnikud, kellel seisab eesti maalikunsti vundament, on mõjutanud minu elutunnetust väga.

Tähistate sel aastal oma kunstikollektsiooni 25. tegutsemis­aastat. Mida peate sellega seoses kõige olulisemaks?

Kui meenutada seda perioodi numbrite keeles, siis olen korraldanud oma kollektsiooniga 25 näitust, nendest 4 välisnäitust; andnud välja 25 kunstikataloogi kogutiraažiga üle 27 000 eksemplari, samuti mitmeid kunstiraamatuid.

Lisaks on olnud suurepärane võimalus olla kaasosaline mitme näituse sünni juures koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

Mul on sellel kunstiteel erakordselt õnne olnud. Nende aastate jooksul on olnud ja on suurepärane koostöö paljude oma ala professionaalidega, kes on andunud eesti kunsti austajad.

Olev Subbist oli juba eespool juttu. Tema roll selle kunstikogu sünniloo ja arendamise juures ning näituste kujundamisel on tõesti hindamatu.

Enamiku kunstikollektsiooni kataloogide ja raamatute autoriks on olnud kunstiajaloolane Eero Epner, kellega seob meid viisteist aastat koostööd ja tema töö on olnud fantastiline. Praktiliselt kõik kunstikataloogid ja raamatud ning ka mitmed näitused on kujundanud graafiline disainer Tiit Jürna. Need kujundused on kogunud paljuu kiitust. Viimas­ te aastate näitused on suure eduga kujundanud noor ja ande­kas kunstnik ja kujundaja Tõnis Saadoja, kelle tegevus on samuti pälvinud kiitvaid hinnanguid.

Kunstikollektsiooniga tegelemine on minu jaoks perekondlik ettevõtmine. Olen väga tänulik oma abikaasale, kelle jaoks maalikollektsiooni kui terviku eest hoolitsemine on igapäevatöö juba aastaid.

KOLLEKTSIONÄÄR

KUMMARDUS "Ei teagi, mis tekitas hinges seisundi, et see pilt mind sügavalt paelus, aga tahtsin seda elamust uuesti kordumas tunda," ütleb Kaupo Karelson.

Teleprodutsent kirjeldab Uku Masingu loodud akti, mis pani aluse Eesti ühele erilisemale kunstikollektsioonile.

Tekst: KAIRIT TSÄRO-MIRME FOTOD: KALEV LILLEORG

E

esti hittsaadete "Su nägu kõlab tuttavalt", "Laula mu laulu" ja "Suur õhtusöök" produtsendi Kaupo Karelsoni (45) Tabasalus asuva kodu kõiki seinu kaunistab naiselik energia. Selle mõju sarnaneb võluvaipa mööda kõndimisega – igast sammust – pildist – õhkub ürgsust. Söögitoast vaatab otsa maalikunstnik Nelli Drelli maalitud naisesilm nagu aken, mis on täis loojuva päikese värve. Silmast avaneb avar maailm ja ootuse erutus. Kaupo Karelsoni kollektsioonis on umbes sada tööd, mis rõhuvad naiselikkusele, harmooniale, naisekeha ilule ja emadusele.

Nagu öeldud, pani kollektsioonile aluse filosoofi ja teoloogi Uku Masingu nägemus oma naise kaunidusest. Kaupo oli siis 28aastane, kui seda pilti nägi. See sattus Kauponi tema ema kaudu. Kaupo ema Tiia Karelson elab Tartus ja on tuntud kunstigalerist.

"Masingu pilt ei ole oluline niivõrd kunstilooliselt, vaid kultuuriliselt. Olen lõpetanud Tartus Miina Härma nimelise gümnaasiumi, kus tema vaimsus mõjutas mind väga.

Masingu õpetused, suurus ja tarkus ning väärtused on mind mõjutanud. Tema pilt oma abikaasast on lihtne ja tõeliselt ilus," räägib Kaupo.

Filosoof, luuletaja ja tõlkija Uku Masing (1909–1985) ei olnud kunstnik, ta joonistas iseenda rõõmuks. Suurkuju erakordsed anded avaldusid paljudes valdkondades. Lisaks kuuekümnele keelele, mida ta väidetavalt valdas ja oli võimeline lugema, õppis ta oma graafikust õe juhendamisel ka joonistama. Kaupo kollektsiooni aukohal olev teos valmis 1956. aastal. Sellel on Masing jäädvustanud oma abikaasa Eha. "Nendes töödes, mille olen kollektsiooni välja valinud, on midagi rahustavat. Eks vajan neid, kuna olen üsna kärsitu loomuga. Lisaks emotsionaalsusele peavad nad kõnetama mind isiklikult," lisab Kaupo. Teine teos, mille lugu tuntud mees avalikkusega jagab, puudutab otseselt Kaupo lähedast kolleegi, teleprodutsent Tuuli Roosmad. ""Öise liturgia" on maalinud Tuuli vanaisa Rudolf Sepp.

See teos oli väljas Sepa esimesel personaalnäitusel Tartus 1963. aastal ja teose signatuur "IRAERRESS" viitab ka kunstniku abikaasa nimele Ira-Irina Sepp ning Rudolf Sepa enda nimetähtedele," räägib Kaupo.

Teos on eksponeeritud Kaupo kodu nii-öelda kinosaalis, kus toimuvad kitsamas ringis ka tema produktsioonifirma

62 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

KOLLEKTSIONÄÄR

naiselikkusele ← KOGU PÄRL Teleprodutsent Kaupo Karelson Uku Masingu tööga. ↓ "ÖINE LITURGIA" on maalikunstnik Rudolf Sepa teos. Sepp on Tuuli Roosma vanaisa ja naine sellel pildil on Tuuli vanaema.

Ruut saadete läbivaatused. Tuuli vanaisa teose koloriit on tume, ent Kaupo kodus on see ekstra välja valgustatud. "Öine liturgia" vaatab tõtt produtsendi koduse kinoekraaniga. Pilt on ostetud ajal kui Tuuli ja Kaupo veel üheskoos tootmisfirmas Ruut töötasid, ent Tuuli paraku ei tea oma vanaisa teose sünni kohta rääkida.

"Olen välja uurinud, et see naine, keda sellel kujutatakse, on Tuuli vanaema," naerab Kaupo. "Rudolf Sepp oli pallaslane ja Nõukogude võimu poolt tagakiusatud. Selles maalis paelus mind lisaks Tuuli seotusele ka temaatika – kunsti ja raha igikestev vahekord. Milles on mõõdetav elu ja kunsti pikkus, milliseid põhiväärtusi kanname ning mis elus üldse tähtis on. Need on ju elu põhiküsimused. Televisioonis meelelahutussaateid tehes mõtlen ikka, milliseid väärtusi minu tehtud saated kannavad," mõtiskleb Eesti edukaim teleprodutsent Kaupo.

Kolmandana tõstab kollektsionäär oma kogus esile noore kunstniku Laura Põllu töö "Stseen õunaga", millega Põld kaitses 2010. aastal Tartu Ülikoolis magistrikraadi maalikunsti erialal. See töö liidab omavahel maali ning videopildi. Töö seisab Kaupo kunstilaos.

"Minu kogus on surnud kunstnike loomingut tegelikult väga vähe, sest mind käivitab noorem põlvkond – Marta Stratskas, Siiri Jüris, Anastasia Lemberg-Lvova ja ReginaMareta Soonsein. Eriti elan kaasa just Siiri Jürise tegemistele," lisab Kaupo.

Mees, kes on aastakümneid olnud oma toodetud saadetega homsete tähtlauljate leidja, soovib ka kunstis teada, mida teeb ja kuidas areneb noorem põlv: "Kunstikoguja Rain Lõhmus (LHV Groupi üks omanikke – toim.) on öelnud, et ta ei panusta surnud kunstnike töödesse, pigem

"KUNST ON MINU ELUS SELLEKS, ET TASAKAALUSTADA KOMMERTSI, MILLE SEES MA IGAPÄEVASELT TIIRLEN." toetab elavaid ja noori nende arengus. Jagan tema mõtet, samas arvan, et kunstil peab olema ka järelturg ja ta peab kandma väärtusi ja vundamenti, ent ennekõike peab see mind liigutama ja isiklikult emotsionaalselt puudutama."

Oma kunstikollektsiooni väärtust rahas Kaupo Karelson hinnata ei oska, arvates, et nende tööde tegelik väärtus selgub oksjonitel ja on suunatud pigem homsesse: "Selle kollektsiooni väärtus kasvab ajas, sest need kunstnikud, kelle parimad tööd olen enda kogusse valinud, nende mõju tulevikus kindlasti tõuseb, aga ennekõike ei ole ma kollektsionäär raha tõttu. Kunst on minu elus selleks, et tasakaalustada kommertsi, mille sees ma igapäevaselt tiirlen."

← KÄIVITAV Kaupot käivitab noorema põlvkonna kunstnike looming.

Kaadris on Laura Põllu "Stseen õunaga".

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 63

TIPPJUHT

ARMUS EESTISSE ÜLEPEAKAELA

1990ndate alguses Soomest Eestisse kolinud Aku Sorainen sai sel ajal siin tihti rahaliselt petta. Praegu leiab eduka advokaadibüroo käivitanud Sorainen, et Eesti on parim koht elamiseks - kuid riigi tuleviku pärast tunneb tippadvokaat siiski muret.

Tekst: ANNA-MARIA MAKKO Fotod: ANDRAS KRALLA, SANDER ILVEST, HENDRIK OSULA, SORAINENI ADVOKAADIBÜROO ERAKOGU, AIVO PÕLLUÄÄR, HELSINGIN SANOMAT

O

manimelise advokaadibüroo asutaja, soomlasest vandeadvokaat Aku Sorainen (54) valiti tänavu 180 nominendi seast Eesti kolme parima juhi sekka. "Firma edu võtmeks on õiged inimesed – nende leidmine ja firmas hoidmine," ütleb Aku Sorainen. "Ka ise olen kogu aeg kõige suhtes uudishimulik ning soovin teha endale selgeks need asjad, millega kokku puutun. Ma naudin oma tööd väga ja teen kõik, et meie kliendid oleksid rahul."

Aku Soraineni büroo eellugu algas 1991. aastal, kui Balti riikide taasiseseisvumisest innustatuna valis Aku Lapi ülikoolis oma magistritöö teemaks Baltimaade äriõiguse.

Kaks aastat hiljem lõpetas noormees ülikooli ning tema magistritöö "Välisinvestor Balti riikides" avaldati raamatuna. Ta armus Eestisse igas mõttes – tal on ka eestlannast naine ja ta räägib puhast eesti keelt. Tänaseks 27 aastat Eestis elanud Aku Soraineni jaoks on see maailma parim koht, kus ennast teostada ja elada. Kui ta aga 1993. aastal siia kolis, oli see hoopis teine riik kui praegu...

Kust tekkis nii suur huvi Eesti ja Baltikumi vastu laiemalt?

Olin 1987–1988 mõlemal suvel end täiendamas Ida-Berliinis, Humboldti ülikoolis. Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu lagunemiseni ei olnud siis enam palju jäänud ning see oli väga põnev aeg ja kogemus. Kui Balti riigid iseseisvuse taastasid, siis meenusid mulle mu Ida-Saksamaa seiklused ning arvasin, et mul saab olema põnev seda magistritööd kohapeal kirjutada. Kuna ingliskeelset materjali nappis, pidin ise paljusid seadusi inglise keelde tõlkima.

Läksin siis mõnede suurte Soome firmade juurde ja palusin neilt selleks sponsorlust. Nad olid kohe nõus, kuna nende jaoks oli minu teema ka huvitav, et Baltikumis äri alustada.

Minu töö pälvis Soomes palju tähelepanu ja peagi hakkasid paljud ettevõtted minult nõu küsima. 1993. aastal otsustasin kolida Eestisse ja luua siia õigusbüroo alguses ühe Soome advokaadibüroo jaoks.

64 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

"HEA JUHT ON SEE, KES USALDAB OMA INIMESI JA KANNAB HOOLT NENDE ARENEMIS­ VÕIMALUSTE EEST." Ja milline Eesti teid toona vastu võttis?

Praegusest ikka väga erinev. Kuigi ühelt poolt võeti mind vastu sõbralikult nagu vennasrahva esindajat, siis teisalt sain pidevalt petta, kui midagi ostsin või mingit teenust tarbisin. Näiteks läksin autoremonditöökotta ja minu käest küsiti kümnekordset hinda. Üheksakümnendatel oli muidugi ka kuritegevuse kõrgaeg. Pidin olema selles osas väga valvas, aga alati ei õnnestunud. Kui ostsin Škoda asemele neli aastat vana Audi, siis rüüstati see koheselt totaalselt ära ja varastati sellest kõik, mis võimalik. Ning seda minu enda magamistoa akende all.

1995. aastal, kui praeguse büroo asutasin, oli sisuliselt ju sõjaolukord, sest aasta jooksul toimus 81 plahvatust. Keegi ei teadnud, kuhu Eesti läheb, kas saame Euroopa Liitu või NATOsse või võtab hoopis kuritegevus Eestis võimust ja meist saabki banaanivabariik. Õnneks läks kõik hästi, organiseeritud kuritegevusele saadi piirid ning Eestis ei tekkinud ka nii domineerivat oligarhiat nagu Lätis. Eesti sai Balti riikidest parima stardi.

Eesti oli kui "metsik lääs", seda tunnetasite ise üsna lähedalt, kui jagasite jõusaali kurikuulsa Meelis Laoga?

Mõtlesin, jah, et miks olid meie jõusaali koridori seintel kuulijäljed, ja siis sain teada, et Laod on proovitud tappa kalašnikoviga. Umbes aasta hiljem läksin trenni ja välisuks

TIPPJUHT NAUDIB OMA TÖÖD Aku ütleb, et viimastel aastatel on jälle olnud nii palju tööd, et peab ka nädalavahetustest lisa võtma. Ent advokaaditöö ja büroo juhtimine on tema jaoks elustiil ja sellele on ta ennast pühen­ danud. Töökabineti üks sein on perepiltide päralt.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 65

TIPPJUHT oli puruks ja asemel auk, sest eelmisel päeval oli teda üritatud tappa pommiga. Õnneks Lao vahetas jõusaali, aga siis ma ei teadnud veel, et ta on üle elanud nii palju atentaate.

Ka õigusabi pakkumises olid sootuks teised normid kui täna?

Just nii. Üheksakümnendatel polnud ärikultuur kuigi kõrge ja kliendid eeldasid sarnast suhtumist ka oma advokaatidelt. Äriõigusele keskendunud büroona puutusime ka meie vahel paratamatult kokku korruptsiooniga. Seepärast oligi meil alguses kohalikke kliente raske teenindada, kuna me polnud nõus saavutama tulemusi ükskõik mis meetoditega.

Niisiis keskendusime välismaa klientidele, kellele meie

↓ MEELDIB KOLLEKTSIONEERIDA Lisaks antiiksetele relvadele on Aku Soraine­ni kollektsioonis ka mõned vanad mootorrattad, nagu see BMW mudel R-35 aas­tast 1947. Tegu on sõjahüvitisega, mida Saksamaa Nõukogude Liidule maksis.

põhjamaine ja professionaalne asjaajamine sobis paremini.

Täna on lood hoopis teised ja turg hoopis teine. Meie skandinaavialik lähenemine on ka siinsete klientide jaoks väga teretulnud. Samas, advokaadi amet üldiselt on täna Eestis väga hinnatud ja advokaatide eetika ja professionaalsus kõrged. Eesti advokatuur on teinud head tööd.

Järgmisel aastal tähistab Sorainen, Baltimaade suurim advokaadibüroo 25. tegutsemisaastat. Mis on olnud teie edukuse võti?

Minu unistus oli püsti panna regionaalne advokaadibüroo, mis tegutseks Baltikumis ja Valgevenes ühtse tervikuna.

Tänaseks on see unistus saanud tõeks – meil on 32 partnerit ning kokku üle 200 advokaadi ja maksueksperdi. Oleme nende aastate jooksul andnud tuhandetele firmadele nõu enam kui 80 000 eri kaasuses, mis on üldjuhul olnud äri- ja maksuõiguse valdkonnas või kohtuvaidlustes. Meie firma põhieesmärk on aidata kaasa heaolu kasvule Baltimaades ja

TIPPJUHT

TROMPETIMÄNG, JOOGA JA TENNIS Kuigi advokaadibüroo juhtimist ei pea Aku Sorainen mitte üksnes tööks, vaid ka elustiiliks, mida ta naudib, on tal virge vaimu ja jõu ammutamiseks ka mitmesuguseid hobisid.

"Selleks, et kõrgele pingele vastu pidada, käin tennist mängimas, aga ka ashtanga joogas. Viimane hoiab ka meeled balansis," räägib Aku. "Mängin trompetit ning suurte tähtpäevade puhul, nagu on eelseisev firma 25. sünnipäev, tuleb kokku regiooniülene bänd, milles musitseerivad meie enda töötajad. Trompetit mängin juba noorpõlvest alates ja kui alguses meeldis jazz, siis nüüd on meil repertuaaris reibas rokkmuusika."

Vabal ajal tegeleb Aku pere talupidamisega. Alates 2003. aastast on ta ka Malta aukonsul Eestis. Neli aastat tagasi andis Soome president SAULI NIINISTÖ Sorainenile Soome Lõvi ordeni I klassi rüütliristi 20 aasta jooksul tehtud töö eest, mis on edendanud Soome ja Eesti sidemeid.

AJALOOHUVILINE EESTI PATRIOOT Aku Soraineni on juba lapsepõlvest peale huvitanud sõjaajalugu ning enne juuraõpingutele pühendumist käis ta Soomes sõjaväeakadeemias, mille jättis siiski pooleli. Sõjaväeliselt hariduselt on ta sideohvitser. Kuna ta aga elab ja töötab Eestis, siis ei kutsutud teda Soomes kordusõppustele. Ja nii küsis Aku kord toonaselt kaitseväe juhatajalt Riho Terraselt, kas ta saaks osaleda Eestis vabatahtlikuna mõnel suurõppusel. Selleks tuli Sorainenil Soome kaitseväelt eriluba taotleda ning tuua Helsingist sini-valge lipuga välivorm. Ja lipnik Sorainen saigi 2015. aastal võimaluse osaleda suurõppusel "Siil". Kogemus oli huvitav, aga tollal viiekümnele ligineva Soraineni jaoks füüsiliselt raske.

"Keskmine vanus oli meestel 25 ringis, nii et eriti õppuse viimasel ööl hakkasin oma võimetes kahtlema, ka varustus vedas alt," meenutab Aku. "Eesti vormi juurde käivad nahksaapad, Soome vormi juurde aga kummikud, mis lasid vett sisse, ja nii olid jalad pidevalt märjad. Aga läbi ma selle tegin ja jäin väga rahule."

LIPNIK SORAINEN suurõppusel „Siil“ Rääsa külas 12. mail 2015.

Soraineni sõnul andis see talle usku, et Eesti kaitsevägi on hästi organiseeritud ka kriisisituatsioonis. Olen küll hirmujutte lugenud, et Eesti vallutatakse paari tunniga, aga ma ei usu seda. Eesti kaitsevägi on väga kompetentne ning ma tahaksin, et sõjaväeteenistus oleks siin sama populaarne, nagu ta on Soomes.

Ajateenistuse võiks muuta sisukamaks, et sealt saadud teadmised oleksid ka tsiviilelus hinnalised, nagu tehakse Iisraelis, kus IT start-up-firmade osakaal on vist üks maailma kõrgemaid. Seda suuresti tänu kohustuslikule ajateenistusele. Riigikaitsega on nagu maksude maksmisega. Igaüks peaks andma oma panuse."

Soraineni sügava militaarhuviga on seotud ka tema hobi – antiiksete relvade kogumine. Tema peamiselt Vabadussõjas kasutusel olnud relvakogu on sedavõrd väärikas, et tänavu oli selle näitus sõjamuuseumis. Alati on ta olnud huvitatud ka vanadest autodest ja mootorratastest. Näiteks uut autot pole ta endale kunagi ostnud.

RELVAKOGU PÄRL Üks haruldasemaid relvi Aku Soraineni kollektsioonis, kuigi laskekõlbmatu, on Tartus 1921. aastal Kivi, Käärik & Ko tehases valmistatud 6,35 mm kaliibriga automaatpüstol.

Relv kannab numbrit 01.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 67

TIPPJUHT

ALLAR JÕKS,

AKU KOLLEEG JA SÕBER: "Viisin Aku jooga juurde, kui 2009. aastal ühinesin Soraineniga. Aku arenes kiiresti ja paljud asjad tulid tal paremini välja. Selle peale leidsin ōigustuse, et Akul on pikemad käed. Parematel aegadel käisime joogas koos kaks korda nädalas. Oleme temaga ka omajagu reisinud ning näiteks Gruusias puu otsas tšatšat (populaarne gruusia brändi – toim.) maitsnud. Ta on väga hea suhtleja, uudishimulik ning see aitab tal kergesti kontakti leida."

Seda peaksite minu kolleegidelt küsima, aga ma ise usun, et hea juht on see, kes usaldab oma inimesi ning kannab hoolt nende arenemisvõimaluste eest. Juhtimise eesmärk ongi saada endaga koos töötama õiged inimesed ja õiged kliendid, kellele tööd teha. Me koolitame oma töötajaid, kasvatame nende vastutusala ning tekitame arenguks soodsa pinnase – seepärast ka meie juurde jäädakse.

EESTLANNAST KAASA Enega Eesti Vabariigi 98. aasta­ päeva vastuvõtul. Paaril on kolm täiskasvanud tütart.

"NAISED TEEVAD SAGELI MEESTEST PAREMAID TULEMUSI." Valgevenes seeläbi, et aitame oma kliente olla edukad äris.

Seda eesmärki oleme saanud viia ellu täiega! Ja see kõik on õnnestunud tänu õigetele inimestele, kes on uskunud minu ideedesse ja põhimõtetesse ning pakkunud ausat ja eetilist õigusabiteenust.

Teid valiti käesoleva aasta kolme parima juhi sekka.

Mis te arvate, mis teeb teist hea ja eeskujuliku juhi?

68 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Olete meeletult tööd rabanud ja öelnud, et pärast kiiret kasvuperioodi, 2008. aastal tundiste, et see kõik hak­ kab tervisele. Kas olete olnud läbipõlemisele lähedal?

Millised on olnud firmale rasked ajad ja hetked?

Kuni aastani 2008 oli tõepoolest meeletult kiire kasv, mis lõppes finantskriisiga. See tuli minu jaoks viimasel hetkel, sest nii kiire kasvuga ei oleks mu tervis enam kaua vastu pidanud. Aastatel 2009 ja 2010 oli võimalus tõmmata pisut hinge, tagada jätkusuutlikkus ja veenduda, et meil olid ­õiged inimesed igal ametikohal.

Kuidas te leiate häid inimesi?

Paljud meie töötajad liituvad meiega juba ülikoolis õppides, kui siin poole kohaga praktiseerivad. Kui diplom käes, siis parimad jäävadki siia. Mul on olnud rõõm töötada noores kollektiivis, sest noores kollektiivis on palju entusiasmi. Kuid meil on olnud ka õnne, et meiega on ka väga kogenud tegijaid, Piret Jesse, Karin Madisson, Kadri Härginen, aga ka Allar Jõks, Kaupo Lepasepp, Norman Aas ja paljud teised oma ala tõelised tipud.

Lisaks on teil võrdõiguslikkus, sest üha enam väärtus­ tatakse ka naispartnerite ja -advokaatide panust?

Just, nii nagu mujal, on ka meie kollektiivis naiste osakaal kasvutrendis. Ka ülikoolis on ju peamiselt naisjuuratudengid – see on globaalne suund. Ja tuleb tunnistada, et naised teevad sageli ka meestest paremaid tulemusi – nad on usinad, pealehakkajad, püsivamad ning pikema sihiga. Mehed võivad olla tihti oportunistlikumad ja oma otsuseid kerge-

TIPPJUHT

SAMUEL SORAINEN,

AKU VEND, PR-FIRMA JUHT:

"SOOMES EI OLEKS MA SAANUD ELADA NII PÕNEVAT ELU KUI SIIN."

"Meie seitsmeaastase vanusevahe tõttu ei mänginud me lapsepõlves eriti koos. Kui mul avanes 1995. aastal võimalus Tallinnasse ülikooli tulla, otsustasime kaotatud aja tagasi võtta. Rentisime Kadriorus ühist korterit, millest sai lustlik kohtumispaik mõlema sõpradele. Siis olime mõlemad juba "täiskasvanud" ja saime palju koos teha ja toimetada. Muusika ühendas meid samuti. Seda võisime viljeleda ööpäevaringselt – vabandust, tollased naabrid, kes te kell viis hommikul saite kuulda, või olite sunnitud kuulama trompeti ja saksofoniga mängitud jazzi- ja rokiduette.

Kui mu vend poleks advokaat, siis ta oleks vanade majade restauraator või muuseumi juht. Õnn on muidugi see, et tema töö on võimaldanud talle mõlemaid. Kui teised innustuvad uutest asjadest, siis tema hindab ajalugu ja tal on haruldane oskus igal pool selle sisse näha."

baalses mõttes konkurentsis. Ma ütleksin, et Eesti ellujäämise küsimus on hea haridussüsteem. Olin aastatel 2010– 2015 Tartu Ülikooli nõukogu liige ning nüüd Noored Kooli nõukogus, mis toob andekaid noori õpetama koolidesse.

Selle programmi eesmärk on vähendada noorte hulka, kes jätavad koolitee pooleli, ja innustada koolinoori õppima paremini, et olla elus edukam. Samuti toetan baltisaksa juurtega eduka IT-ettevõtja Nikolai Riesenkampffi fondi, mis investeerib Eesti tehnoloogiaharidusse. Gümnaasiumiõpilastele tehnoloogiaharidust pakkuv programm Codesters Club keskendub mitte ainult konkreetse programmeerimiskeele õpetamisele, vaid koolitustele, mis ühendavad pehmeid ja tehnilisi oskusi. Äriloogikat, mis sisaldab ka turundust ja kommunikatsiooni, oleks vaja arendada juba maast madalast. Ja siin on ka palju teha meie valitsusel, kes peaks astuma samme, et Eestis antaks maailma parimat haridust. Sest kui on haritud inimesed, siis nad lähevad tegema ka suuri edulugusid laia maailma.

Niisiis tuleb kindlustada algfaas, aga ka lõppfaas, milleks on pensionid. Ja ma tungivalt soovitaksin pensionifondi teist sammast mitte lõhkuda. Eesti demograafiline areng on üks Euroopa kehvemaid ning noori on liiga vähe peale tulemas. Noorem põlvkond ei saa seega enam ülal pidada vanemat põlvkonda, vaid vanem põlvkond peab ise säästma oma pensioni ja selleks ongi teine pensionisammas loodud.

Kui see nüüd lõpetada, siis see tähendab, et pensionile jäädes peame saama hakkama selle rahaga, mis meil on esimeses sambas, ja seda on väga vähe.

Soomes on pensionifondid suurimad investorid majandusse ja nendesse on viimase 60 aasta jooksul kogutud väga suur varandus selleks, et ülal pidada pensionäre siis, kui noorte hulk väheneb. Eestis oleme me nii õhukesel jääl – kuidas me saame hakata lammutama pensionisüsteemi ja eeldada, et inimesed saavad ise hakkama ja oskavad ise investeerida enda eest? Lääneriikide kogemus näitab, et seda suudavad teha väga vähesed inimesed. Enamik inimesi jääb alati sõltuma pensionisüsteemist. Praegu sihime tagasi vaesuse poole.

käelisemalt teha. Jah, naised on tihti paremad. Nii on.

Olete te vahel ka mõelnud, kes ja kus te praegu oleksite, kui oleksite Soome jäänud?

Soomes ei oleks ma saanud elada nii põnevat elu kui siin.

Samuti poleks ma suutnud seal üles ehitada nii edukat firmat, sest Soome oli juba toona nii palju rohkem valmis riik.

Mul on olnud õnne olla õigel ajal õiges kohas ja mulle meeldib see meeletu areng, mis Eestis on olnud.

Aga mind paneb muretsema populismi kasv ja lihtsate loosungite pakkumine rahvale. Ma loodan, et otsustajad ja valitsus pöörduksid tagasi vastutustundliku tegevuse poole.

Lihtsad lahendused pole pahatihti parimad lahendused, kuigi lihtsaid asju on rahvale kergem seletada kui keerulisi asju.

Kas palk on hea töötaja saamisel oluline motivaator?

Kui noor ja hakkaja jurist meiega liitub, siis esimestel aastatel investeerime nendesse palju, neid koolitades, pakkudes arenguvõimalusi, ja siis pole palganumber ilmselt veel määravaks motivaatoriks. Kuigi üldiselt pakume ka meie n-ö turupalka, mis on advokaadibüroodeüleselt välja kujunenud. Oma töötajaid premeerime lisaks aastaboonustega.

Mida saaks veel meie riik ära teha, et Eesti edulugu jätkuks?

Olen väga rahul oma eluga siin ja seepärast ka muretsen väga meie riigi tuleviku pärast. Eesti õnnistus ja häda on selles, et meil on vähe inimesi – see tähendab küll palju puhast õhku ja loodust, aga vähe ressurssi selleks, et suudaksime jääda edukaks ja tagada kõrge heaolu kõigile. Ja see kõik taandub inimeste kompetentsusele, et püsida ka glo-

70 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Kus näete ennast viie aasta pärast?

Ikka loodetavasti Sorainenis, andes endast kõik, et arendada firmat ja teenindada. See töö, mida ma teen, on väga vastutusrikas, aga ma tõesti naudin seda väga.

REKLAAMTEKST REKLAAMTEKST

“Vanakooli ettevõtlus on tagasi” Kas olete märganud, et kõige lahjemad jõusaalid on vaikselt hääbumas?

Kas olete ise keskea lähedal või juba üle selle ja pole leidnud omale kodusaali? Kas olete käinud jõusaalides aastaid ja tulemus on suur null või vaatab peeglist vastu halvemas seisukorras väsinud pekikott?

HC PRO DIPIVÖÖ – PUNA/MUST Tavahind: 34,90 €

Soodushind 29,99 € HC Pro Dipivöö – puna/must.

Lai toetusosa tagab mugava kasutuse. Ülimalt vastupidavast materjalist. Üks suurus sobib enamusele.

See ei pea niimoodi olema.

Kui Teie kodu või töökoht on alla 50. kilomeetri lähimast HC GYM jõusaalist, siis tasub see teekond ette võtta. Maandute kohas, kus tunnete juba esimesel korral, mida tähendab sõna “jõusaal” – midagi muud, kui jalutamine jooksulindil enne saunaminekut? Jah. See on midagi, mis paneb pingutama püstitatud eesmärgite saavutamiseks ja esimest korda elus püüdlema tulemuste poole, sest Te näete kohe, et nüüd on selleks reaalne võimalus ja inimesed Teie ümber teevad sedasama – ja sellest lõikate kasu lisamotivatsiooni näol.

Hc Pro on jõusaalivarustuse bränd, mis on Balti riikides sajaprotsendiliselt käsitsi tehtud ja on kasutusel Hc Gym jõusaalides Eestis ja parimates Põhjamaade klubides. Varus-

Materjal: tugev polüester / metall Värv: must + punane

tuse on kokku pannud maailmameistrid ja jõusaalinohikud, kes on uurinud seadmete mehhaanikat juba üle 30. aasta. Kõiki pinke ja trenažööre arendatakse pidevalt, et need liiguksid sujuvamalt ja ergonoomilisemalt. Kõikidel raamidel on eluaegne garantii.

Ainus viis reaalset muutust saavutada on progressiivne lähenemine ehk kasvava koormusega treening, mis tähendab samade raskustega kiirema ajaga tehtavat trenni ja/või suuremate raskuste kasutamist – sel juhul on vähemalt meeste ainuke variant HC GYM. Fitness-saalides tõmmates tervet plokki võite end tunda Eesti karuna, aga meie saalis olete sellega alles algaja – kui saate sellest aru, siis saate ka aru, miks Te pole mingeid muutusi saavutanud ega saavuta ka tulevikus. Põhjus on sama, kui näiteks poekottide tassimisega ei arene lihased ega teki muutust inimese füüsises. Kui Te ei suuda või ei taha ületada tavalist igapäevarutiini ja koormust jõusaalis, siis jääb tulemuseks seesama keha, kes Teile peeglist vastu vaatab – või veel hullem – tulevikus palju pekisem versioon sellest.

Kui olete otsustamas, et hangite jõusaalivarustust või tahate muutust enda ellu, on ravim nimi ikka sama – HC GYM.

EESTI SOODSAIM SELF OMEGA 3 KALAÕLI 60 kapslit Tavahind: 12,90 €

Soodushind 3,99 € Omega-3 rasvhappeid on palju ja paljud neist on asendamatud meie keha ja tervise jaoks, sest keha ise ei tooda neid.

Sellepärast tulebki neid omandada toidust.

HC PRO ÜLASELJA APARAAT, ALLATÕMME Hind 1 890,00 €

HC PRO KÄESURUMISLAUD 200 KG

HC PRO PLOKKIDE PREMIUM COMBO

Hind 2 890,00 €

Hind 3 995,00 €

HC PRO käesurumispink plokksüsteemina.

Värvitud pulbervärviga.

Max laetav raskus 200 kg.

140kg-ne ristiveoplokk üla- ja alaveoga, mille otsas eraldi plokk kus saab kasutada 160 kg raskust.

Spetsiaalsed reguleeritavad lõuatõmbamisraamid ristiveoploki keskel.

Pikkus 900 mm Sügavus 810 mm Kõrgus 1470 mm

Parimaid ketastega laetavaid seljaplokke turul! Aparaat annab väga hea venituse seljalihastes ja kokkutõmbe. Aparaati on täiustatud vastavalt klientide tagasisidele.

Lisaks on võimalus kasutada väga erinevad haardeid.

Saadaval on kahes suuruses 100x50x3 mm = 200 kg ja 120x80x4 mm rungolla 350 kg.

Brand HC PRO Värv must

www.hcgym.eu

| info@hcgym .eu

Relika OÜ, Vana-Narva mnt 20b, Maardu linn

ELUSTIIL

ELU TEINE HISPAANIA PÄIKESE ALL

INDREK JA MERIKE jagavad edaspidi oma aega 50:50.

Septembrist maini Hispaanias, suved alati Eestis.

POOL

ELUSTIIL

Kunagise tuntud moekaubamärgi Bastion loojad Indrek Stahl ja Merike Pääro oskavad elada! Nad on end sisse seadnud Hispaanias Päikeserannikul, kus ehitavad sealses hinnatud kinnisvarapiirkonnas korraga kaht luksuslikku villat – üht endale ja teist müügiks.

Tekst: INGRID VEIDENBERG, Marbesa Fotod: INGRID VEIDENBERG, KADRI KÄND, ERAKOGU

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 73

ELUSTIIL

KAKS VILLAT ÜHEL KRUNDIL Esimene on Indreku ja Merikese oma, teine on juba müügis.

H

ispaania Päikeserannik tõmbab eestlasi nagu magnetiga. Aga miks ei peakski, kui seal paistab päike vähemalt 300 päeval aastas, temperatuur ei lange ka talvel alla 15 kraadi ning merevesi on ujutav aasta viimaste kuu­ deni – vähemasti külmaga harjunud eestlas­ tele. Hispaanias on elu Eesti omast odavam, kui vaadata kas või toiduainete hindu ja olmekulusid. Toit on siin alati värs­ ke, otse ookeanist, puuviljad sulavad suus. Inimesed on lah­ ked ja sõbralikud, sest Costa del Sol on rahvusvaheliselt hinnatud kliimapagulaste meelispaik – siin on esindatud paljud rahvused ja oma linnakesed on nii soomlastel, saks­ lastel kui inglastel. Kliimapagulasena tuleb siin toime ka hispaania keelt oskamata, piisab vaid inglise keelest.

Ka eestlased leiavad üha enam võimalusi Päikese­ranni­ kule talvekodu soetada – eriti populaarne on Marbella ja Estepona kant, kus kinnisvara on ka kõige kallim. Seetõttu on kavalam osta või ehitada kodu kümme kilomeetrit rikas­ te ja ilusate epitsentrist eemale. Nagu tegid Indrek Stahl (65) ja Merike Pääro (63), kelle ühisel krundil asuvad kaks

74 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

villat valmivad Marbesa elurajoonis, mis on samuti kõrgelt hinnatud kinnisvaraga paik, aga mitte nii kallis nagu Marbella, Sierra Blanca või Zagaleta.

ÕIGE PAIGA OTSINGUD

Indrek ja Merike avastasid Costa del Soli enda jaoks juba viisteist aastat tagasi tänu soomlasest äripartnerile, kes nad 2004. aastal siia oma talvekorterisse külla kutsus. Nad armusid sellesse paika silmapilkselt. Kolmetoalise korteri Calahondasse soetas paar juba samal aastal. Viis aastat ta­ gasi tekkis juba väikestviisi kinnisvaraarendus, kui nad soe­ tasid rikaste ja ilusate seas kõrgelt hinnatud Puerto Banuse sadamas asuva Ocean Club'i kõrvale kortermajja 160ruut­ meetrise katusekorteri, tegid selle korda ja müüsid kasum­ likult maha. Ikka eesmärgiga siia päris oma maja soetada.

"Viisteist aastat oleme käinud ja mõelnud, et kunagi ehitame siia maja. Elus lähed ju ikka kogu aeg edasi. Olen oma maja kohta valinud viimased viis aastat, üles-alla ja risti-põiki siin kõik kohad läbi sõitnud. Aga jõudes siia,

ELUSTIIL

76 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

ELUSTIIL

VÄLISVIIMISTLUS Selline hakkab välja nägema müügiks ehitatav villa.

MOEÄRIGA ON KÕIK

STAHLIDE VILLA välisvaade valmiskujul.

INDREK STAHL ja MERIKE PÄÄRO lõid Bastioni kaubamärgi 32 aastat tagasi – Indrekust sai moeäri eestvedaja ja mootor, Merikesest peadisainer. Lisaks asutasid nad Eesti esimese modellikooli ning korraldasid moeesitlusi Balti riikides ja Venemaal. Bastioni kostüüme on kandnud meie presidendiprouad vabariigi aastapäeva vastuvõttudel ja välisvisiitidel, ärimeeste abikaasadest rääkimata.

Stahl ja Pääro müüsid Bastioni ligi seitsme aasta eest kohalikule rõiva­gigandile Baltika – aasta enne müüki ulatus Bastioni käive 1,4 miljoni euroni. Kevadel teatas Baltika, et lõpetab kahjumi tõttu Eestis tootmise, koondab 340 töötajat ning sulgeb ühtlasi brändid Mosaic ja Bastion.

"Me jagasime Bastioni kolmeks. Baltikale müüsime kogu disaini, kaubanduse ehk kaupluste poole ja kogu kauba, mis müües ladudes oli. Õmblusmasinad ja õmblejad läksid eraldi paketina hoopis norrakatele.

Kogu kinnisvara müüsin üldse kolmandale ostjale. Selle eest täna siin Hispaanias toimetamegi – tegeleme kinnisvaraga," ütleb Indrek.

Merikese sõnul müüsid nad firma õigel ajal ja mingit kahetsust sellega seoses ei ole. Moeäri aeg on läbi, elus on nüüd hoopis teised sihid!

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 77

ELUSTIIL MÜÜGIKS ehitatava villa ees.

EESTLUSE ARENDAJA Päikeserannikul elab umbkaudu 20 000 soomlast ja 40 000 inglast, eestlasi on 1000–2000. Juba mitu aastat on Indrek Stahl organiseerinud siin koos kohalike eestlastega vabariigi aastapäeva tähistamist. Kui Eesti sai 99aastaseks, kutsus ta esinema oma vana tuttava TÕNIS MÄE. Eestlaste siinses ühes lemmik-kogunemiskohas Royal Tennis Clubi'is Marbella lähedal sai teoks õhtusöök koos Tõnis Mäe kontserdiga. Eesti 100 sai tähistatud aga koos IVO LINNA ja ANTTI KAMMISTE esinemisega kaunil mäeküljel asuvas restoranis.

"Mulle meeldib eestlus ja mulle meeldib suhelda siia kolinud eestlastega," põhjendab Indrek, miks ta otsib kontakti just kaasmaalastega ja pakub neile kokkusaamisvõimalusi. "Üritan teha siia stabiilset eestlaste kooskäimise kohta, aga ükski eestlane pole hakanud siin sellist korralikku baari pidama, kus saaks koos käima hakata," kurdab Indrek. Aga vaadates senist arengut, pole eestlaste oma kõrts Marbellas enam kindlasti kaugel.

tundsin oma paiga ära," jutustab Indrek. Tema jaoks sai tu­ levane elupiirkond olla pärast Malagat ja enne Marbellat, sest tähtis on, kui hästi kiirteele saab, samuti lennujaama lähedus, kaubanduse olemasolu ning muu vajalik infra­ struktuur ja logistika. Marbesas on kõik nimetatu ideaalses kooskõlas soovituga.

Murranguhetk, kus paar otsustas, et hakkab maja ehita­ ma, oli aga viis aastat tagasi Noa restoranis oma 35. koos­ eluaasta täitumist tähistades. Nüüdseks on paar koos ela­ nud juba 40 aastat! Indrekust oli saanud just pensionär, ta oli saanud kätte oma esimese pensioniraha 330 eurot.

"Kujutad ette, meie arve Noas oli peaaegu sama palju kui minu pension! Tegin pildi meie õhtusöögist, panin Face­ booki ning kirjutasin juurde, et järgmisest pensionist ostan üheotsapileti Malagasse. Olin sel hetkel täiesti kindel, et hakkan siia maja ehitama." Nii ka juhtus.

Inglasele kuuluv krunt koos sellel asuva Stahlide jaoks mitteelatava majaga oli kolm aastat müügis olnud, aga kuna omanik küsis liiga kõrget hinda, see kaubaks ei läi­ nud. Indrekut paelus piisavalt suur krunt – siin sai viia ellu kinnisvaraarenduse, kus endale ehitatava villa kulud saab osaliselt tasutud samale krundile ehitatava teise villa müü­

PEREMEHE MAA-ALUNE PARADIIS. Lisaks garaažile tuleb siia puidutöökoda, kus Indrek hakkab ellu viima enda ammust unistust – oma kätega puidust asju treima.

78 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Suurepärase väljanägemise, mugava lebolavaga, ökonoomne ja suurepäraste saunaomadustega Munasaun sobib igasse aeda ja looduslikku keskkonda.

Meie kümblustünni ja Vutimunaga koos saab igaüks luua omaenda vee- ja tervisekeskuse.

Munasaun on ainuladse patenteeritud disainiga (patent nr. D201700016).

MUNAKÄMPING KVALITEETNE PUHKUS ON HEADE TULEMUSTE EELDUS :) Munasauna kollektsioon on täienenud uue tootega!

Munakämping - suurepärase disaini ja hubase lahendusega pesa elu nautimiseks ja oodatud peatuspaik öömajalistele.

Info ja tellimine: Arel PLUS Tel: +372 5257800 E-mail: info@arelplus.ee www.arelplus.ee Arel Plus OÜ Tootmisbaasi, Roobe 68614 Tõrva vald, Valgamaa Külastage Munasauna täienenud kollektsiooni JÕULULAADAL 6.-8. DETSEMBRIL TARTU NÄITUSTEL!

ELUSTIIL gist. Kulus aasta ja 11 kuud, enne kui said valmis projektid ja ehitusload ning võis kopa maasse lüüa. "Ega asjad siin nii lihtsalt ei lähe. Mul on siin kaks advokaadibürood, kes mu asjadega tegelevad. Lootsin ka arhitektuuribüroo peale, aga neist polnud tolku. Mina maksan advokaadile ja tema ajab minu asju," tutvustab Indrek siinset äritegevuse võimalikkust. Ainult nii saab asjad aetud välismaalane, kes ei tea kohalikke väljakujunenud tavasid ega oska hispaania keelt.

SISUSTAVAD KÕIK ISE

Praegu töötavad ehitusel osaliselt ukraina ehitajad ning litsentsi vajavaid töid (elekter ja santehnilised tööd) teevad hispaanlased. Nende tööd juhib siin elav eesti mees. Muidugi viibib ka Indrek pidevalt ehitusel ja kontrollib isiklikult kõik tehtu üle.

"Olen ehitusega oma elus natuke tegelenud ja kui mind ei oleks ära võtnud see naine, kelle kaudu sattusin moeärisse, oleks minust saanud arvatavasti kinnisvaraarendaja," teatab Indrek. Merikesel aga on lisaks moele – tema disainitud kleite on kandnud presidendiprouad ja paljud teised tuntud eesti naised erinevatel vastuvõttudel – suur huvi sisearhitektuuri ja sisekujunduse vastu. Teades Merikese tausta moedisainerina, kes töötas sel alal Bastionis kogunisti kolmkümmend aastat, on üllatav kuulda tema suust avaldust, et riie pole inimese elus üldse tähtis.

"See, mis toimub Eestis, on riidekultus. Seda ei ole vaja.

Mina ei põe seda üldse," ütleb Merike. Tema riidekapi suurus olevat kõigest meeter, samal ajal kui Indreku riided võtvat enda alla 2,5 meetrit. "Mulle meeldib Indrekut riidesse panna," naerab Merike. Tema enda kvaliteedinõue on nii kõrge, et on kaks varianti: kas ostab omale midagi kohalikult Calahonda turult või ostab maailmakuulsat Burberry`t, mis toodab ülikalleid, aga ülikvaliteetseid riideid. "Mul on väga vähe riideid, saan vähesega hakkama. Sel aastal olen ostnud näiteks ainult ühed püksid – maksid 42.50 ja firma on Superdry. Kampsuni ostsin Prantsusmaalt Pinki poest 19 aastat tagasi," tutvustab elupõline moedisainer enda seljas olevat riietust.

Talle meeldib praegu hoopis mööblit ja värve valida ning kööki planeerida. Kahe villa valmimisel ei kasuta paar sisekujundusel abijõudu, vaid valib materjalid, värvid ja kõik muu ise. Merike vahetas 62aastaselt ka töises elus eriala ning kandideeris kinnisvarabüroosse LAAM maakleriks.

"Mul hakkas igav. Olen juba sellises vanuses, kus mõtled, kas enam vajataksegi… Saatsin oma CV ja kujutad ette, kohe helistati ja öeldi, et tule siia ja hakka peale," räägib Merike.

Ta on elav eeskuju, kuidas ka elu teises pooles ei pea koju pikutama jääma, vaid saab teha tööd, mis meeldib ja arendab. Merike on müünud Eestis juba mitmeid kinnisvaraobjekte ja kuna tal on suur tutvusringkond, vajab ikka keegi kinnisvaramaakleri abi kas oma vara müümisel või selle soetamisel. "See töö on nii mänguline ja lõbus. Mulle väga meeldib!" ütleb Merike. Eesti kaudu üritab ta ka oma Hispaanias valmivale villale leida ostjat – kes lisaks ostule saab kaasa kogu know-how piirkonna kohta. Sest asudes elama võõrale maale võõrasse keskkonda, on hea, kui on abijõude, kes eluga kurssi viivad ja vajaliku infoga aitavad.

TULEB TUNDA KOHALIKKU ELUOLU

Kui sa ei tea koha spetsiifikat, võib juhtuda, et ehitad või ostad maja merele liiga lähedale ja oled pärast hädas. Selliseid näiteid on siin Indreku sõnul küll ja küll. Näiteks ehitas üks Eesti tuntud inimene liivaranda maja, Indrek käis tal külas ja selle aja jooksul, mis nad maja merevaatega terrassil istusid, pildistas ettevõtja villat vähemalt kolm turisti. "Hommikul tõused üles ega saa aru, kas suus on sool või liiv. Ka

80 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

"MA JULGEN HISPAANIAS OSTA VAID ÜHE ARENDAJA MAJU. SEE ARENDAJA OLEN MA ISE." INDREK

ELUSTIIL

SISEVIIMISTLUS Selline hakkab välja nägema müügiks ehitatava villa söögituba.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 81

ELUSTIIL

ELU ON HISPAANIAS MÕNUS: kogu aeg paistab päike, meri on soe, toit odav ja mõnusad restoranid tulevasest kodust kiviviske kaugusel. akendel on paks soolakiht," loetleb Indrek mere ääres – kus on küll miljoni dollari vaade – elamise varjukülgi. Stahlide villa asub merest 300 meetri kaugusel mäe otsas, nii et soolast ja liivast voodilinade vahel peaksid nad olema pääsenud.

"Ma tean iga maja siin Marbesas. Olen ka poolte elanikega siin rääkinud, sest olen tüütu," muheleb Indrek. "Üks rootslane, kellelt tahtsin maja ära osta, tuli ehitust vaatama ja ütles otse välja, et ma olen hull," naerab Stahl. Ja põhjusega, sest üksikisikuna ei võta siin kandis keegi nii suurejoonelist ehitust ette. Indreku sõnul petavad siin ehituse alal kõik kõiki. "Minu viimase aja lemmiklause on väga enesekeskne: ma julgen osta Hispaanias ainult ühe arendaja ehitatud maju. See arendaja olen ma paraku ise. Olen aastate jooksul aru saanud, mismoodi see ehitus siin käib. Ja ma ei julge ühtki neist majadest osta!"

Järgmiseks kevadeks valmis saavas Stahlide Hispaania kodus on 240 ruutmeetrit kasulikku pinda: kolmandik on elamis-, kolmandik terrassi- ja sama palju keldripinda.

Kokku 720 ruutmeetrit. Terrassipinna alla kuulub ka maja ees asuv bassein. Kuna kogu elu käib Indreku sõnul elutoas, on selle suuruseks 60 ruutmeetrit. Elupinna alla läheb ka majja tulev lift ja see on majaperemehe kiiks. "Mõlemas majas on lift, sest seda on tarvis juba vanuse pärast – siia ostavad maja ju ennekõike elu teist poolt nautivad inimesed," sõnab Indrek. Lift on müügiargument, täpselt nagu ka

82 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

40 AASTAT KOOS 29. augustil tähistasid Indrek ja Merike 40 koos elatud aastat. Mis on hea paarisuhte saladus?

"Sisemine tunne, mida on väga raske seletada," ütleb Merike. "Kui keemiat ei ole, siis ei olegi midagi.

Ega Indrekuga ei ole olnud kerge… Oleme püüdnud ka lahus elada, aga sellest ei ole midagi välja tulnud. Kui ta uksele tuleb, siis sa tunned… see on keemia. Seda ei ole võimalik defineerida," täpsustab Merike.

Indrek soovitab inimestel õppida ennekõike üksteisega rääkima. Aga Merike pareerib, et ainult rääkimine ei aita: "Tunne on tähtis. Kui tunne ei püsi, siis lähedki lahku. Olen proovinud selle pika koos oldud aja jooksul iseseisev inimene olla, aga see ei ole õnnestunud, sest tunne ei kadunud ära. Oleme ju kasvanud teineteise kõrval. Oleme kaks Sõnni – meil on viis päeva sünnipäevade vahe."

"Mehe seisukohalt on suhe väga lihtne. Hea seks ja usaldus. Seitsekümmend protsenti kooselust püsib koos ainult tänu heale seksile. Muidugi peab ka vaimne ja hariduslik tase ühtima ning mõttelaadid kokku klappima. Peab olema ühest ajastust," leiab Indrek põhjused, miks ühine liit on pidanud vastu erinevatele aegadele ja katsumustele.

ELUSTIIL "1. JAANUARIL ISTUME OMA KATUSETERRASILE, KUS ON 20 KRAADI SOOJA, SIRUTAME JALAD VÄLJA JA VÕTAME PÄIKEST." INDREK

KATUSETERRASSILT avaneb sulnis vaade merele.

tubade ja tualettide arv. Kahe villa peale tuleb Stahlidel ehitada ja sisustada ühtekokku 13 WCd, vannituba ja sansõlme.

Suures keldris hakkab Indrek aga puutööd tegema, sinna sisustab ta endale tõelise unistuste puutöökoja. Mis täpselt keldris valmima hakkab, pole veel selge ("Küll Merike ütleb, mis teha tuleb!"), aga oma kauase unistuse vanaduspõlves puutööd teha kavatseb ta Hispaanias igal juhul ellu viia.

EESTI SUVI KÕIGE PAREM

Küsimust, kas valmivast villast võiks saada Stahlidele alaline aastaringne elupaik, on mõttetu esitada, sest siin on Stahlidel väga kindel seisukoht. "Kunagi elasime kolm aastat Soomes. Olen ehitanud maja Tais, alustanud kinnisvara arendamist Costa Ricas, nüüd oleme end sisse seadnud Hispaanias, aga pole midagi ilusamat kui Eesti suvi! Ma ei vaheta seda mitte kunagi mitte millegi vastu!" hüüatab Indrek. Merike täiendab, et igale siin elavale eestlasele jääb ka Eesti alles. "Elame siin tulevikus 50:50, septembrist maini siin ja suved alati Eestis," ütleb Merike. Mõlemad toonitavad, et nad on siiski kliimapagulased. Ning maja on tarvis selleks, et kasvatada oma aias mooruspuid, datlipalme, passionivilju ja teisi eksootilisi taimi. Korteris hakkab ju igav!

"Sügisene pööripäev on viimane aeg siia tulla. Kui Eestis on juba pime ja külm, käin mina siin igal hommikul ujumas. Kõnnime mööda mereäärt iga päev kilomeetreid, sest siin on väga ilusad laudteedest promenaadid," tutvustab Indrek kohalikku elustiili. Elu on siin ka odavam kui Eestis.

84 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

Näiteks toob Indrek kohalikust lemmiktoidupoest kaks ki­le­kotitäit söögikraami ja maksab selle eest kõigest 50 eurot.

Eestis saab sama raha eest ühe kilekotitäie ja sugugi mitte nii värsket kraami. "Siin on mereannid ja milline hõrk valge kala! Kalaletti võidki imetlema jääda," muheleb Indrek, kes on hingelt suur söögiarmastaja ja -valmistaja. Näiteks eelmisel õhtul Merikest Eesti lennult oodates oli ta valmistanud naisele ühe oma firmaroogadest – kana Türgi moodi.

Igapäevane toit valmib Indreku sõnul aga väga lihtsalt: rukolasalatist põhi alla ning peale praed hästi tugevas küüslaugukastmes kalmaare ja krevette. "See on ikka nii hea! Ostame siin ainult tooreid krevette. Ja väikesed kalmaarid ainult õli ja küüslauguga praetuna on samuti väga head," õhkab Indrek.

Kogu selle toidujutu peale on huvitav teada, et Indrek on viimase poolteise aastaga 15 kilo alla võtnud ja kaalub vaid 80 kilo. Kõhnumise põhjuseks ikka siinne hea kliima ja tervislik elustiil. "Siin on kogu aeg hea tuju, sest päike paistab.

Ujun, jalutan, päevitan. Kui tahan, sõidan talvel suusatama Sierra Nevada mägedesse ja kui õhtul sealt koju saabun, lä­hen merre ujuma. 1. jaanuaril istun oma katuseterrassile, kus on 20 kraadi sooja, sirutan jalad välja ja võtan päikest," loob Indrek silme ette pildi, mis paneb loo autori päris tõsiselt küsima: miks meie siin veel hullunult elamispindu soojaks kütame, lund ajame ja autoaknaid jääst puhtaks kraabime? On viimane aeg mõelda õndsale vanaduspõlvele Hispaania päikese all.

üja is ü m um vltik e i t a JuhB utod

aa a k t ma müüj mis iku t l Ba

MATKAAUTODE MÜÜK ja RENT VARUOSAD REMONT TARVIKUD M MATKAAUTODE MÜÜK ja RENT VARUOSAD REMONT TARVIKUD MATKATARBED

UUS ! 2020. a McLOUIS NEVIS 873 LUXURY LIMITED EDITION ERIPAKKUMINE 67 590 EUR UUS ! 2020. a McLOUIS NEVIS 873 LUXURY LIMITED EDITION d ERIPAKKUMINE 67 590 EUR üü T

i n REN r e O ne s Bro AAUTüodajak TKeri.nhüo ENT htib A M on0e20 TO R s kse 9 Br 2 AU satjuak .201

UUS ! 2020. a MOBILVETTA K-YACHT TEKNOD ERIPAKKUMINE 76 990 EUR

UUS ! 2020. a MOBILVETTA K-YACHT TEKNODESIGNÕIGE 85 AEG ERIPAKKUMINE 76 990 EUR OMA

2020. ÕIGE AEG ON TELLIDA OMA UNISTUSTE MATKAAUTO 2020.

2020. HOOAJAKS

210x280 + lv

UUED 2020. aasta ON UUED MUDELID TULE

A TK odouo 1.12 ib MA 02S0o. hunis3keht 9 k stu .201 2 du .12 Soo uni 31 k

2019. a FRANKIA F-LINE 840 GD LUXURY NÜÜD VAID 136 990 EUR

ON KOHAL TULE TUTVUMA !

2019. a FRANKIA F-LINE 840 GD LUXURY NÜÜD VAID 136 990 EUR

EESTI SUURIM VALIK MÜÜGIPAKKUMISI EESTI SUURIM VALIK MÜÜGIPAKKUMISI UUTELE ja VÄHEKASUTATUD MATKAAUTODELE

UUTELE ja VÄHEKASUTATUD MATKAAUTODELE

RENDIKS AINULT UUED ja TÄISVARUSTUSES RENDIKS AINULT UUED ja TÄISVARUSTUSES 4- kuni 7-kohalised MATKAAUTOD 4- kuni 7-kohalised MATKAAUTOD /motorhome.ee /motorhome.ee

+372 508 4767 +372 508 4767 info@motorhome.ee

info@motorhome.ee

/motorhome.ee /motorhome.ee

EID ! EID ! www.motorhome.ee M www.motorhom A T KÜLAS LASTA M RANNA TEE 2 TABASALU

KÜ

SHOWROOM AVATUD E-R 10:00 - 19:00

RANNA TEE 2

L 10:00 - 15:00

SHOWROOM AVATUD E-R 10:00 - 19:00

L 10:00 - 15:00

edu

HOROSKOOP RAHA • KARJÄÄR • ÕNN

Edu saavutamise nimel tuleb teha tööd ja näha vaeva, kuid väga tähtsad on seejuures ka inimese loomuomadused, samas ka õnn ja saatus. See, millises tähtkujus on inimene sündinud, võib ette ennustada, kuidas edeneb tema karjäär - on ta loodud olema pigem juht, meeskonnatöö tegija või hinnatud spetsialist. Inimese sünnikuupäev võib viidata sellelegi, milline on tema suhtumine rahaasjadesse ja kas tal on selles õnne. Uuri, kas Sinu tähtkuju tõotab sulle tuua suurt edu!

HOROSKOOP

Anu Saagim (22.03.61)

JÄÄR

21. MÄRTS – 20. APRILL

Karli Saul

Ita Ever (01.04.31) Alice Talvik (02.04.40) Ülle Kaljuste (10.04.57) Kaie Kõrb (01.04.61) Ene-Liis Semper (04.04.69) Ingrid Tõniste (28.03.70) Katrin Lust (27.03.82)

Aivar Pilv Magnus Kirt (10.04.90)

Martin Helme (24.04.76)

(22.03.61)

Taavi Sepp

Harry Kõrvits (21.03.53) Raivo Suviste (26.03.54) Linnar Priimägi (29.03.54) Mart Kadastik (24.03.55) Meelis Milder (05.04.58) Aarne Valmis (14.04.60) Alex Lepajõe (25.03.61)

Kristjan Lepp

Jäär on loomu poolest kõigutamatu juht, kelle ego riivates võid kogeda väga karme tagajärgi. Eriti ettevaatlik tuleb Jäära puhul olla siis, kui kritiseerid tema kindlaid põhimõtteid või käitumismustreid.

Kindlasti ei tohi unustada, et isegi juhina soovivad Jäärad, et ka neid vahel kiidetaks ja esile tõstetaks.

Samas on Jäär täiesti kohutav isiksus, kui asi puudutab raha, sest kõik, mis on tema jaoks kerge tulema, on ka kerge minema. Teda ahvatleb see, mis särab ja ka teiste jaoks ihaldusväärne on. Seetõttu ei ole Jäärad usaldusväärsed, kui asi puudutab mis tahes ressursse.

Siiski on sellest tähtkujust isiksused tavaliselt väga edukad, sest neid saadab kõiges vankumatu enesekindlus ja neid ka austatakse. Siiski võib Jäär tunda, et ta on tõeliselt kaugele jõudnud alles siis, kui talle seda pidevalt korrutatakse.

SÕNN

21. APRILL – 20. MAI

Eve Kivi

88 KROONIKA.EE

Sven Arbet

Rauno Volm

ar

Ilmar Saabas

(08.05.38)

Sõnnid on alati need, kes vaikselt omaette nokitsevad, kuid alati midagi suurepärast kokku leiutavad. Nende peale võib loota ning vaatamata arglikule loomule on nad võimelised ka häält tõstma.

Kuigi juhigeeni pole Sõnnidele antud, on neil rahavaist väga hea. Nad on kokkuhoidlikud, kalkuleerivad ja ranged.

Selle tähtkuju esindajad oskavad väga hästi planeerida väljaminekuid ja investeeringuid. Nende soovitusi ja nõuandeid peaksid kõik kuulama, vaatamata sellele, et Sõnnid ei näita oma majanduslikku jõukust välja. Alati on hea konsulteerida nendega oma tulevikuplaane ning alles siis teha lõplikke otsuseid.

Siiski peavad Sõnnid selleks, et olla tõeliselt edukad, tulema välja oma mugavustsoonist ning laskma ka teisi inimesi enda kesta. Neile meeldivad siirad ja natuke tagasihoidlikud sõbrad, kes ei pea alati tähesäras kümblema.

DIGI.KROONIKA.EE

Maria Avdjushko (09.05.68)

Arnold Rüütel (10.05.28) Jaan Talts (19.05.44) Ain Lutsepp (06.05.54) Andrus Vaarik (14.05.58) Mart Laar (22.04.60) Aleksandr Ivaskevitš (27.04.60) Kristjan Port (09.05.60)

Pille Lukin-Kangur (15.05.73) Anu Välba (14.05.74) Elisabet Reinsalu (21.04.76) Sandra Vabarna (29.04.85) Liina Vahtrik-Raud (17.05.88) Karmen Pedaru (10.05.90) Rea Lest (14.05.90)

Ära enam külmeta! Tee õige valik!

Vali Woolpower!

Meriinovillane torusall/puff Merino 200

Woolpower alus- ja vahekihi rõivaste materjal on Ullfrotté Original.

1970ndate alguses töötati see välja koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega. Täna kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiüksused.

W9602/00

26 € Meriinovillasest vildist sisetallad W5715/14

Meriinovillane alussärk Merino 200 W7112/00

12 € CLASSIC õhukesed meriinovillased sokid W8411/00

14 € TAMREX OHUTUSE OÜ

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jätkub!

KÜLMETAD?

81 €

Meriinovillased Aluspüksid Merino 200 W7342/00

71 €

SKILLED Eriti õhukesed meriinovillased sokid

Woolpower logoga paksud meriinovillased sokid Merino 400

22 €

25 €

W8811/16

W8424/00, W8424/10

Meriinovillane lukuga kampsun Merino 400 W7234/10

145 € Eriti paksud meriinovillased sokid Merino 600

W8416/00

28 €

Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polüamiidist ja polüestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on õhk. Õhk on ideaalne isolaator,mis omab kanga funktsionaalses toimimises ülisuurt rolli.Õhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale.Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ega aja sügelema. Ullfrotté Original säilitab keha soojuse isegi märjana. Woolpower Ullfrotté Original kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nõuavad minimaalset hooldust. Üldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust.

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

HOROSKOOP

KAKSIKUD

Anu ja Kadri Tali (18.06.72)

Kaksikute tähtsaimateks märksõnadeks on vabadus ja sõltumatus, mis tähendab, et kui sellest tähtkujust isikud end millelegi pühendavad, siis see on väga väärt asi. Probleeme võib tekitada nende liigne tormamine ning uisapäisa tiirlevad mõtted, mis ei suuda ühele teemale keskenduda. Siiski on nad suurepärased loominguinimesed, kelle ideed ja arvamused on alati nagu sõõm värsket õhku.

Ka finantsasjades on Kaksikud usaldusväärsed, kuid pigem sellised, kelle üle tuleb siiski kontrolli hoida. Samas soovivad nad, et kõik oleksid võrdsete võimalustega, ning mõtlevad iga liigutuse enne põhjalikult läbi.

Siiski takistab selle tähtkuju esindajaid täieliku õnnetunde ja edukuseni jõudmisel see, et nad on harjunud keskpärasuse ja teiste varjus olemisega. Nad võivad olla ühel hetkel sõnakad ja enesekindlad, kuid järgmisel hetkel meeldib neile olla tagaplaanil ning töötada teiste heaks. Kaksikuid motiveerib suuresti kuuluvustunne ning nad ei suuda olla üksikud hundid, kes peavad asju omapäi juhtima.

Neeme Järvi (07.06.37) Ivo Linna (12.06.49) Igor „Mang“ Smirnov (15.06.49) Edgar Savisaar (31.05.50) Villu Reiljan (23.05.53) Guido Kangur (09.06.56) Tauno Kangro (25.05.66)

Ivi Eenmaa (02.06.43) Reet Linna (01.06.44) Erika Salumäe (11.06.62) Heli Veskimägi (18.06.64) Nancy Himma (23.05.65) Kersti Toots (02.06.65) Age Oks (29.05.70)

Oleg Ossinovski (27.05.66)

Kaja Kallas

Oliver Tsupsman

Ilmar Saabas

21. MAI – 20. JUUNI

(18.06.77)

VÄHK

21. JUUNI – 22. JUULI

90 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

HelleMoonika Helme (08.07.66)

(17.07.62)

Enn Pant (26.06.65)

Rauno Volmar

Anne Veesaar (04.07.57) Anna Levandi (30.06.65) Diana Klas (19.07.67) Urve Palo (10.07.72) Evelyn Sepp (13.07.72) Kristiina Ehin (18.07.77) Britta Soll (14.07.84)

Rita Rätsepp

Tiit Blaat

Igor Gräzin (27.06.52) Väino Kaldoja (25.06.56) Rein Lang (04.07.57) Jürgen Ligi (16.07.59) Peeter Oja (02.07.60) Raivo E. Tamm (15.07.65) Armin Kõomägi (05.07.69)

Tiit Blaat

Vähkidel on juhtimine ja teiste suunamine lausa veres ning nad suudavad keerukaid probleeme lahendada vaid sõrmenipsuga.

Ainus probleem nendega on see, et nad on kergesti mõjutatavad ning seetõttu võivad alatasa sattuda ka sekeldustesse, mida nad hiljem kahetsevad. Vähkidel esineb aasta jooksul mitmeid mõõnaperioode, kuid nendest saavad nad üle ainult täieliku puhkusega.

Sellest tähtkujust isikud naudivad seda, kui teised inimesed arvavad, et nad on rahaliselt võimekad ning suudavad endale kõike lubada – nad küll ei hõõru seda nina alla, kuid annavad sel teemal peeneid vihjeid. Üldse on Vähid väga peenetundelised inimesed, kes vahel ikka libastuvad ning liigselt suud pruugivad.

Vähid on alati väga edukad, olenemata, mis suuna nad elus on valinud. Siiski on tegemist inimestega, keda tuleb vahel pilvepiirilt alla tõmmata ning natuke nahutada. Vähid ei pea pikka viha ning unustavad lahkhelid kiiresti.

Ainuke Elamuskaart Eestis, mis võimaldab ajapiiranguta spaapuhkust!

Ära kuluta väärtuslikku aega kingirallile!

Soeta suurepäraseid võimalusi pakkuv Elamuskaart juba täna ning naudi imelist jõuluootust oma kõige kallimatega!

Iga 50€ kinkekaardi ostuga kingituseks 5€ kinkekaart, et jagajale ei jääks tühjad pihud.

Akadeemia tee 30, Tallinn I www.elamusspa.ee I

Mustamäe Elamus Spa

HOROSKOOP

LÕVI Tiit Blaat

23. JUULI – 23. AUGUST

Armin Karu

Ard

oK

alj

uv

ee

b Erlend Stau

(31.07.65)

Synne Valtri

Kristiina Heinmets-Aigro (13.08.78)

(26.07.82)

Salakavalad, kuid kirglikud Lõvid võivad tunduda head liidrid, kuid sisemuses võivad nad olla ka väga ebakindlad ja kergesti troonilt tõugatavad. Nendele võib suureks proovikiviks olla just lojaalsus, sest neist ei õhku sellist energiat, mis lubaks neid kõiges usaldada. Nad on ka väga auahned, kuid samas oma karmi ja natuke tõsise kesta all väga soojad ja toredad inimesed, kelle usaldust on väga raske võita.

Rahaasjades võib Lõvisid usaldada, sest nad on head kogujad ja näevad täpselt läbi, kuhu võiks oma teenistust paigutada. Siiski ei tohiks nende ees oma rahakusega eputada, sest Lõvid on väga kadedad ja neile ei meeldi, kui kellelgi neist paremini läheb.

Oma impulsiivsusega võib Lõvi oma teekonna edukuseni väga raskeks teha, sest ta ei tea isegi kunagi, mida ta homme võib tahta.

Tõnu Kilgas (13.08.54) Rain Simmul (18.08.65) Mart Sander (10.08.67) Jüri Luik (17.08.66) Taivo Piller (26.07.69) Andrus Kivirähk (17.08.70) Teet Margna (07.08.72)

Helgi Sallo (10.08.41) Luule Komissarov (11.08.42) Katrin Karisma (21.08.47) Vilja Savisaar-Toomast (15.08.62) Ülle Lichtfeldt (04.08.70) Katrin Sangla (30.07.71) Pille Minev (06.08.71)

NEITSI

Arvo Pärt (11.09.35)

24. AUGUST – 22. SEPTEMBER

92 KROONIKA.EE

DIGI.KROONIKA.EE

(30.08.88)

Pixelformula /Sipe

Laura Põldvere

maa

Anne Erm (04.09.43) Marju Länik (05.09.57) Marina Kaljurand (06.09.62) Siiri ja Viivi Sõnajalg (13.09.62) Angelika Mikk (08.09.73) Lilli Jahilo (03.09.83) Marilyn Kerro (18.09.88)

Taavi Luha

Eero Spriit (04.09.49) Tarmo Urb (09.09.52) Tõnu Kaljuste (28.08.53) Andres Mustonen (01.09.53) Jaan Toots (07.09.57) Tõnu Õnnepalu (13.09.62) Eerik-Niiles Kross (08.09.67)

Ain Liiva

Pedantlikud ja korraarmastajad Neitsid on küll väga närvidelekäivad ülemused, kuid siiski saavad nad palju tehtud.

Kõrvaltvaatajatele tundub, et just selle tähtkuju esindajad teevad kõike mängleva kergusega ja palju vaeva ei pea nad nägema. Siiski on Neitsite puhul tegemist inimestega, kes võtavad endale alati uusi eesmärke ja proovivad pürgida aina kõrgematele tasemetele.

Kuigi nad ei näita seda välja, siis tegelikkuses teeb neile haiget, kui keegi on neist edukam. Nad küll usuvad saatusesse, kuid loodavad, et see näitab neile teed, mille sihtmärgiks on olla kõikidest teistest parem. Nende liigne enesekindlus, kuid samas ka kergekäelisus võivad tekitada mitmeid probleeme. Neitsite huumorimeel on väga spetsiifiline ning mõeldud ainult teatud naljasoonega inimestele.

Rahaasjades on Neitsid usinad kogujad. Nad on sõbrad, kelle poole saab alati pöörduda, kui on vaja abi laenuga. Ka investeerimises on nad kõvad tegijad, sest on väga täpse vaistuga ja oskavad hinnata teiste võimeid.

Carmen Kass (14.09.78)

STADLER FORM ESINDUSKAUPLUS

HOROSKOOP

Andrus Ansip (01.10.56) Argo Ingvar

KAALUD

23. SEPTEMBER – 23. OKTOOBER

(24.09.95)

24. OKTOOBER – 21. NOVEMBER

(10.11.61)

Elina Nechayeva Erlend Staub

Kristjan Järv

(10.11.91)

(01.11.70)

Ott Tänak (15.10.87)

SKORPION

Ain Hanschmidt

Merle Palmiste

Andrei Ozdoba

Marianne Mikko (26.09.61) Yana Toom (15.10.66) Tiina Talumees (28.09.73) Ieva Ilves (13.09.77) Lenna Kuurmaa (26.09.85) Birgit Õigemeel (24.09.88) Kristel Mardisoo (12.10.88)

Brigitte Susanne Hunt

Ilmar Saabas

Siim Kallas (02.10.48) Oleg Sõnajalg (05.10.59) Toomas Annus (05.10.60) Aivar Pohlak (19.10.62) Mart Juur (29.09.64) Ivo Uukkivi (11.10.65) Rainer Nõlvak (28.09.66)

Sterotek Film

Selle tähemärgi esindajad on ideaalsed diplomaadid, sest nad pole liialt tundlikud ega tujutsevad ja oskavad inimesi ka paika panna. Teistele võib tunduda, et nad on justkui õnnesärgis sündinud, kuid tegelikkuses on Kaalud väga usinad töötajad, kes lihtsalt ei näita alati välja, et ajad on rasked või kohustusi on palju.

Kaalud on ka väga edukad rahaasjades, sest oma töökuse ja usinusega on neil lihtne saada palgakõrgendust ja mõnel juhul ka preemiat.

Kaaludel on ka mõningaid negatiivseid külgi, mis võivad nende edukust teatud erialadel tugevalt pärssida. Nimelt on nende miinuseks aeglasevõitu taip ja vajadus enne otsuste vastuvõtmist kõik täielikult läbi kalkuleerida. See võib tekitada probleeme just koostöös keevaliste tähemärkidega, kes on harjunud kiiruse ja loomingulise lähenemistega.

Salakavalad Skorpionid teavad, et teel tippu tuleb ka üle mõne "laiba" astuda. Selle tähtkuju vaiksed ja graatsilised esindajad tunnetavad täpselt, keda usaldada, samuti teavad nad seda, et vaenlasi tuleb hoida lähemal kui oma tõelisi sõpru.

Vaatamata keevalisele iseloomule on Skorpionid rahaasjades üllatuslikult kokkuhoidlikud ja täpsed. Siiski üritab saatus nende teele visata rahalisi probleeme, mis panevad nende kannatuse mõnel korral katkema.

Kuigi Skorpionid oleksid ideaalsed ülemused, siis tegelikuses meeldib neile hoida natuke varju ja lasta teistel särada. Nende natuke tõrksa kesta all on väga toetav ja humaanne hing, kes tahab näha, et ka teistel läheb väga hästi. Selle tähtkuju esindajad on ideaalsed inimesed, kui on vaja küsida nõu ning paluda abi – nad tulevad alati vastu.

Jüri Arrak (24.10.36) Tõnis Mägi (18.11.48) Mart Helme (31.10.47) Olav Osolin (13.11.53) Viktor Siilats (08.11.55) Jüri Mõis (25.10.56) Andres Dvinjaninov (20.11.63)

Ingrid Rüütel (03.11.35) Margarita Voites (30.10.36) Siiri Oviir (03.11.47) Maire Aunaste (07.11.53) Annely Peebo (16.11.71) Gerli Padar (06.11.79) Ksenija Balta (01.11.86)

HOROSKOOP Erakogu

AMBUR

22. NOVEMBER – 21. DETSEMBER

Marje Hansar (10.12.59) Kristiina Ojuland (17.12.66) Krista Lensin (14.12.70) Kirsti Valdstein-Timmer (12.12.71) Grete Lõbu (06.12.1977) Eeva Talsi (17.12.88)

(29.11.61)

Tiina Park

KALJUKITS

(27.12.92)

Martin Ahven

22. DETSEMBER – 19. JAANUAR

Sven Arbet Tiit Blaat

(30.12.69)

Urmas Sõõrumaa

(03.12.41)

Maicel Uibo

Kersti Kaljulaid

(05.12.76)

Karli Saul

Tõnu Kark (04.12.47) Enn Veskimägi (19.12.47) Raimo Kägu (11.12.54) Üllar Saaremäe (23.11.69) Madis Milling (24.11.70) Kristian Taska (23.11.73) Jan Uuspõld (14.12.73)

Aldo Järvsoo

Karli Saul

Auahnete Amburite edukus sõltub suuresti sellest, kas nad suudavad usaldada oma tiimi ning olla tõelised meeskonnamängijad. Probleemid võivad tekkida just Amburite keelekasutuse tõttu, sest neile meeldib oma arvamust tugevalt peale suruda ning nad arvavad, et neil on õigus.

Rahaasjades ei tasu Ambureid usaldada, sest võlad ja vihavaenlased on neile lihtsad tekkima. Nad on ka väga emotsionaalsed ja õrna hingega, mis tähendab, et kui sa nendega finantsküsimustes pead diskuteerima, mõtle enne tema käitumismustritele. Amburitega peab olema väga taktitundeline ja mõtlema oma sõnu ja samme mitu korda ette.

Oma keerulise iseloomu tõttu pole Amburid kõige paremad ülemused ega liidrid. Nad arvavad, et sobivad sellisesse rolli, kuid tegelikuses on neil raske samastuda teisitimõtlejate ja vastuvaidlejatega. Samas on Amburid väga head seltsilised, kui on vaja kellegi ausat arvamust.

Oleg Gross (11.01.52)

Sihikindlad ja liiderlikud Kaljukitsed on loodud edukaks olema, kuid tihti on nende nõrgaks küljeks just rahaline pool. Selle tähtkuju esindajate jaoks on tähtis eksponeerida oma varakust ja rikkust kõigile, mis tähendab, et suur osa tema rahast ja ka energiast kulub just selle eksponeerimisele. Kaljukitsed ei näita üles ka suurt lojaalsust ning nende sooviks on kõigile meeldida.

Kaljukitsede üks viise ronida karjääriredelil kõrgele on n-ö tutvuste kaudu. Nad on imelised läbirääkijad ja saavad läbi pea kõigiga, sest neile meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Siiski on nende kohta käivate positiivsete märksõnade hulgas ka mitmekülgsus ja kiire probleemide lahendamise vaist.

Kaljukitsed on ideaalsed ülemused, sest nad on karismaatilised ja mõistavad ka teiste probleeme. Samas tuleb nendega asju ajades arvestada nende tulist iseloomu ning neile omast karmi keelt.

Andres Tarand (11.01.40) Toivo Asmer (08.01.47) Dmitri Demjanov (14.01.47) Tiit Vähi (09.01.47) Toomas H. Ilves (26.12.53) Kalle Klandorf (07.01.56) Peeter Jalakas (05.01.61)

Elle Kull (05.01.52) Anne Reemann (30.12.62) Beatrice (19.01.70) Mailis Reps (13.01.75) Hele Kõrve (07.01.80) Maarja-Liis Ilus (24.12.80)

Teie elamusterohke sündmus Toosikannu Puhkekeskuses • Jõulupeod/talvepäevad • Seminarid/konverentsid • Pulmapeod • Sünnipäevad

HOROSKOOP

VEEVALAJA 20. JAANUAR – 19. VEEBRUAR

Andres Sõnajalg (05.02.61)

Luisa Värk (06.02.87)

Helle Meri

Kristjan Lepp

Aivar Kulla

maa

(14.03.49)

Anne Veski (27.02.56)

Jaan Manitski (07.03.42)

Grete Klein

Kristjan Lepp

Virve Köster (30.01.28) Els Himma (23.01.40) Kersti Kreismann (25.01.47) Epp-Maria Kokamägi (28.01.59) Leila Miller (26.01.61) Piret Kalda (04.02.66) Marika Korolev (16.02.70)

Erlend Staub

Dave Benton (31.01.51) Mihkel Mutt (18.02.53) Valdo Randpere (04.02.58) Elmo Nüganen (15.02.62) Indrek Tarand (03.02.64) Toomas Kivimägi (16.02.63)

ki Viktor Burkivs

Selle tähemärgi esindajad on täielikult vastu igasugusele pikaajalisele pühendumisele ning nad eelistavad olla iseenda ülemused. Samas teavad Veevalajad, et ainult raske tööga saavutatakse püsiv edukus, ning nad ei karda oma käsi ka mustaks teha.

Finantsiliselt on Veevalajad väga head säästjad ning suurte eesmärkide püstitajad ja kindlad täitjad. Samas jääb neil vajaka enesekindlusest ja ka karmist käest, sest mõnikord peavad tõeliselt edukad inimesed ka veidike rangemad tunduma.

Juhiks sobivad Veevalajad nagu valatult, sest nad on seltsivad ja leiavad sõpru väga lihtsalt. Samas on nad kiired solvujad ning nende iseloomuomaduste hulka kuulub ka üksikuks hundiks olemine. Seetõttu tuleb anda neile hingamisruumi ja võimalust töötada omaette ning enda eesmärkide nimel.

(12.02.89)

KALAD

20. VEEBRUAR – 20. MÄRTS Kalad on teada-tuntud lihtsa, kuid ausa töö austajad – ehk et selle tähemärgi esindajaid on vaja igasse tiimi. Nad ei ole õelad ega omakasupüüdlikud, kuid nad ei sära ega paista millegi erilisega silma. Siiski tuleb tunnistada, et nende oskused rahaga ümber käia ja märgatav mitmekülgsus, andekus ja hea vaist on muljetavaldavad.

Kalad on ka head läbirääkijad, sest nad räägivad alati otse ja ausalt ning tekib tunne, nagu võiks neid kinnisilmi usaldada. Samas tuleks teada, et Kalad on väga ebakindlad ning vajavad vahel ka julgustavaid sõnu ja komplimente. Kalad ei ole juhi tüüpi, pigem on nad head visionäärid.

Heinz Valk (07.03.36) Toivo Ninnas (29.02.40) Enn Kunila (19.03.50) Rein Kilk (08.03.53) Mati Alaver (21.02.54) Raul Vaiksoo (03.03.55) Toomas Sildmäe (21.02.54)

Maile Grünberg (24.02.42) Tiina Mõis (24.02.57) Signe Kivi (24.02.57) Heidy Purga (18.03.75) Keit Rosimannus (03.03.76) Kristina Šmigun-Vähi (23.02.77) Anna-Maria Galojan (23.02.82)