Mapri Ehituse juht TARMO ROOS: meie strateegia on mitte niisama viriseda

Viiendat aastat Mapri Ehituse juhina töötav Tarmo Roos rõhutab intervjuu alguses, et ilma lahendusi pakkumata ei vii kritiseerimine ja negatiivsusele keskendumine mitte kusagile. Sama lugu on teistelt millegi ootamisega ehk kui valitseb suhtumine „Tehtagu!“.

Volitatud ehitusinsener Tarmo Roos teab, et ehitussektoris arvab iga ettevõte, et just neil on oma unikaalsed saladused ja nipid klientide ning objektide võitmiseks. Kuigi tegemist on suuresti pettekujutlusega, hoiab ennast teistest paremaks pidamine siiski tegevuses ja mõjub teatud mõttes hästi. „Kellel on tööl kõige paremad inimesed, kellel kontoris parem atmosfäär, kes oskab paremini hinnastada jne. Üldiselt on nii, et kes tahab turul rohkem teha, see leiab võimalused. Meie jaoks on oluline hajutada, me ehitame väga erinevatele sektoritele, ükski ei domineeri.“

Enne plaanitud küsimusteni jõudmist läks jutt intervjueeritava initsiatiivil oma meeskonnast rääkides hoopis arenguvestlustele. Sestap algabki intervjuu just selle teemaga.

Kuidas Mapri Ehituses arenguvestlused välja näevad ja mis kasu töötajad nendest saavad?

Teeme oma arenguvestluseid tavapärasest teistmoodi ja kasutame juba aastaid programmi HappyMe. Sel aastal tegime grupivestlusena ja tuli välja, et mingeid isiklikke probleeme on igal inimesel, kuid paljud neist on teiste töötajate probleemidega väga sarnased. Selgus, et ise saab väga palju ära teha ja mõjutada. Arenguvestluse käigus ei hakata kohe lahendusi pakkuma ega öelda, et kellegi probleem on mõttetu. Mõni siiski julgeb end avada ja abi küsida, kui tunneb, et on hädas. Tartus, Tõrvas ja Pärnus objektidega töötavad inimesed saavad harvem üksteisega kokku. Tuleb välja, et erinevates linnades sama tööd tegevatel inimestel on samuti palju sarnaseid probleeme: miks keegi ei pea lubadustest kinni, kuidas ise mingeid asju paremini kontrollida või oma tööaega sättida. ti, kuidas neil oma elus läheb. Ja ma ei küsi sellepärast, et tahan täpselt nende tegemiste kohta teada. Küsin sellepärast, et tahan, et mu töötajatel läheks elus hästi, sest siis läheb ka meie ettevõttel hästi.

Kuidas juhina oma töörütmi ja -suhtlust organiseerite? Kas vabadel päevadel olete ka levis?

Mina loen e-kirju ja sõnumeid telefonis siis, kui ma ise tahan, mitte nii, et kogu aeg midagi piiksub. Niimoodi ei saaks ju üldse millelegi keskenduda. Maailm on infost pungil ja kogu aeg tuleb infot juurde. Ma olengi sättinud nii, et oleks võimalikult vähe piikse ja segajaid. Kalendri hoian võimalikult avatud, kasvõi selleks, et me saaksime praegu siin kohtuda. Eks igasugu ootamatuid asju tuleb nagunii ja parem on teada, et nende jaoks jätkub aega, sest kui ei jätku, tekib ärevus.

Kas kõigile sobib nii või osa pelgab grupivestlusi?

Eesti mees on üks kinnisemaid inimesi, mõnd võib-olla jah hirmutab. Mõned ikka imestavad, et ma küsin päris tih -

Võtsin sel aastal veel ühe eesmärgi: 50% vähem e-kirju. Tänapäeval hakkab vana hea telefonikõne järjest rohkem ununema. Hea on teha alguses tavaline telefonikõne, rääkida ja anda emotsioon kõigepealt edasi ning siis saata e-kiri. Jah, ma olen ka vabadel päevadel levis, kuigi kolm poega ja abikaasa on minu jaoks tähtsaim ehitusobjekt, kui ehitajana sedasi öelda võin.

Kuhu on Eesti ehitussektor suundumas anno 2023?

Ehitus on üks maailma vanimaid valdkondi, mida on kogu aeg vaja. Alati on vaja midagi uuendada, lammutada ja rekonstrueerida. Selline olukord ei ole lihtsalt võimalik, kus midagi ei tehta ja ehitus on seisma jäänud. On loomulik, et mahud tõusevad ja langevad. Mina ütlen selle kohta, et kunagi olid lained, aga nüüd on sakid. Praegu on kombeks mõõta kõiki asju selle järgi, kuidas oli enne koroonat ja kuidas on pärast seda. Jättes ekstreemsemad olukorrad välja, olid ehitusturul enne koroonat vaiksed lained, nagu turul ikka. Pärast koroonat langeb ja tõuseb järsemalt ning asjad on rohkem kokku surutud ja kiiremad.

Ehitussektorit mõjutab üleüldine majanduslik olukord ja pankade võimekus laenu anda. Meie ehitame umbes 90% eraklientidele, kes sõltuvad ikkagi finantseerijatest. Ka tootmis- või logistikaettevõte vajab laienedes finantseerijat, kelleks on enamasti pank. Pangad väidavad, et on hästi. Finantseeringud toimuvad, kuigi euribor pidurdab. Praegu on nii, et kõik vajaduspõhised asjad tehakse ära, aga teiste plaanide puhul on asi rohkem spekulatiivne. Samas väga spekulatiivseid asju ei tehta juba ammu. Näiteks korterite puhul oodatakse kõigepealt mingi osa kliente ära ja alles siis pannakse järgmine maja töösse.

100% võimekusega, kõik olid tööl. Siis tuli teine laine ja tunne, et äkki ikka nüüd on maailmalõpp, ning jälle natuke aega venitati tellimustega. Mõtlesin sel sügisel, et kas tulebki kolmas aasta järjest n-ö hullu panemist. Tuli aga hinnatõus, mis mõjus rahustavalt. Ülikiire hinnatõusu puhul aga ei saa fikseeritud hinnaga teha. Siin peab olema klientidega ühine siht, kuhu jõuda, ja strateegiline eesmärk.

Kas suurenevad ehitusmahud peaksid olema tähtsuse tipus ja eesmärk omaette?

Kui tuli koroona, siis arvasid kõik, et see on maailmalõpp. Meie saime toetuda oma püsikliendibaasile. Mingid uued tööd käisid ka kõige segasemal koroonaajal. Sügisel saadi aru, et ei olegi maailmalõpp, ja mina kirjutasin septembrikuus reaalselt iga päev mingile lepingule alla. Kõik helistasid, et hakkame pihta, läks, läks, läks! Tohutu maht lükati töösse ja tegime seda

Kui keegi on küsinud, et mis mahtude langemisel saama hakkab, olen vastanud, et teeme vähem, aga teeme paremini. Mõni peab seda imelikuks, et kuidas sa prognoosid tulevikku väiksemalt kui minevikus, aga tegelikult see on väga loogiline. Ega iga ettevõte ei pea kogu aeg tohutus kasvus olema. Globaliseeruvate start-up ’idega on teine asi, siis ongi kogu maailm sinu turg. Ehitusfirmad on enamasti väga asukoha- või riigipõhised.

Olete öelnud, et ehitus peaks olema nutikate, kiirete ja osavate inimeste tööpõld. Kuidas on selles vallas evolutsioon toimunud? Kellele üldse ehitussektoris töötamine sobib?

Kui alguses ehitusse tulin, siis ma ei tahtnudki öelda, et töötan ehitussektoris, sest ehitaja oli ju see, kellest vaadati naljakaid videoid ja kes polnud väga tark. Ehitusmeeste enda suhtumine ja maine on muutunud, see on juba mitu aastat kestnud huvitav tendents. Isegi sarikapidudelt on seda muutust näha. Enam ei taha töömees seda ühte pitsi viinagi võtta, ta ei taha seal aega raisata, ta tahab raha teenida ja ütleb: „Kuule, teeme ruttu selle asja ära, me peame tööd edasi tegema. Me saame palka töö tegemise, mitte selle peo pidamise eest.“

Samas, ka praegu ei tundu see väga seksikas, et lõpetan TalTechi või maaülikooli ehitusharidusega ja lähen kusagile väiksemasse ettevõttesse alltöövõtjaks, et olla seal tiimijuht, töödejuhataja või partner. Peatöövõtufirmad tunduvad alati ägedamad, kuigi hästi tasustatud spetsialiste vajavad kõik ahela lülid.

Tugeval introverdil on platsil raske töötada, sest peab palju suhtlema ja võõrastele inimestele helistama. Ma ütlen praktikantidele alati, et kui sa oled suve lõpuks valmis Eesti presidendile helistama ja ütlema, et palun tee värav lahti, siis on hästi. Kui sa ei julge ega soovi liialt palju suhelda ja see tekitab ärevust, siis pead teise töö valima. Võib-olla oled sa hoopis hea projekteerija, kes ei peagi iga päev väga palju suhtlema.

Ehitajaid ei ole kunagi piisavalt. Juba lähiaja 5–10 aasta perspektiivis tuleb sellega kindlasti tegeleda, sest teatud põlvkond läheb eest ära. Ehitus tuleb teha at- raktiivseks. Praegu ei ole ta piisavalt atraktiivne, samas tuleb meile järjest rohkem innukaid noori tööle. Äkki nad saavad aru, et ehitus ei kao kuhugi, siin on mitmekesine töö ja korralik palk?

Me ei erine ehitussektoriga teistest sektoritest selles mõttes, et me kõik pakume mingit teenust. Tegelikult reguleerib turg ja turunõudlus end väga hästi. Näiteks seadusandlus ütleb nüüd, et võime ehitada ainult A-energiaklassi hooneid. Turg nõudis seda aga juba enne. See on väga äge, et turg nõuab mingeid asju enne kui seadus.

Kuidas on digilahenduste innovatsioon viimasel ajal enim ehitusturgu mõjutanud?

BIM ( building information modeling ) ehk digitaalse mudelprojekteerimise tarkvara kuulub heade müügimeeste jutu sekka. See tähendab koondmudeleid erinevatest projektidest, mis on 3Dprojekteeritud. BIMi kasutamine on väga tavaline nii projekteerimisel kui ka ehitusplatsil. Küsimus on selles, kui täpsed on mudelid ja kuidas neid korrigeeritakse. Sest ka ehitusplats on pidevas muu- tumises. Tellijad muudavad oma sisendit, meie peame mingeid asju ümber tegema, kui midagi ei õnnestu rajada. Me tahame jõuda sinna, et kui projekt saab valmis, siis meie koondmudel ongi täpselt selline, nagu me tegime.

Kui suureks võib energia- ja toorainekriis tulevikus kujuneda?

Eks see on natuke prognoosimatu, aga mulle tundub, et seda lahendatakse väga kiirelt. Isegi gaasiteema on lahendatud, et okei, kui see ei tule Venemaalt, siis tuleb Katarist või mujalt. Laevad hakkasid liikuma ja olid väga hinnas. Aga nüüd on nii, et võidab see, kes rohkem maksab. Turg korrigeerib ennast. Me oleme Eestiga selles mõttes natuke kehvas nurgas. Me unustasime vahepeal ära, et meil on vanad katlad ja puudub reserv. Selli- ne üleüldine ootus, et tulevikus tarbime vähem ja vähem energiat, on pisut optimistlik.

Kui hästi on Mapri Ehitus suutnud pärast sõja algust leida uusi lahendusi ja toorainele uusi transiidikoridore?

Kas lisaks hinnatõusule on tulnud ka ette, et mingit ehitusmaterjali lihtsalt pole saada?

Eks mõned ettevõtted läksid kõvadeks spekulantideks ja nägid turul võimalusi suurt raha teenida ning tundsid, et võib-olla ei peagi odavalt müüma. Mõne ettevõtte aruandeid vaadates on näha, et osa toorainete edasimüüjaid pani väga hea raha taskusse. Nüüd vahepeal oligi olukord, kus sõja tõttu korralikult kõrgemaks tõstetud hinnast tuli õhku kõvasti välja. Toidupood ei saaks ju piima hinda ühe päevaga kaks korda tõs- ta, sest teised poed on kõrval. Aga kui sa oled monopoolses seisus kitsa valdkonnaga ... Sellepärast tuligi teised pakkujad üles otsida ning saime nende otsimisega väga palju uusi tarnijaid ja koostööpartnereid. Meil oli isu neid otsida ja meie koostöösektor sellega laienes.

Aga teadmatus siiski suurenes – kas mingid asjad jõuavad üldse kohale? Kiibimajandus oli ennegi problemaatiline ja kiipe on väga paljudes seadmetes. Kas ventilatsiooniagregaat jõuab kohale? Kui jõuab, siis äkki ilma juhtimiseta? Ventilatsiooniagregaadid tulevad enamasti Euroopast, aga kiibid mitte. Samuti oli vahepeal kartus, et isegi suitsuanduritega võib tekkida tarnekriis ja need saavad maailmas otsa, aga õnneks ikkagi ei saanud.

Samas on kliendid raskest olukorrast teadlikud ja arvestavad sellega. Ollakse mõistvad, kui mõni valgusti sõja tõttu hilineb.

Riike ja tarnijaid on väga palju ning totaalset katastroofi, et mitte kusagilt ei saa, ei juhtunud. Kui enne tulid metalltooted Venemaalt, siis nüüd müüvad teised tarnijad rohkem. Enne selle peale ei mõelnudki, et võiks Türgist otse armatuuri või teraskonstruktsioone tellida. Teraskonstruktsioone oleme tellinud ka Ukrainast. Sõja ajal ühest tehasest väga paluti, et kas nad saaksid meile midagi teha, ja me andsime neile oma tellimustega tööd. Nad olid ise ka väga vastutulelikud ja ütlesid, et makske alles siis, kui kaup üle piiri jõuab.

Koroona ja sõda pole muidugi võrreldavad, aga mõlemat saab nimetada kriisiks. Kas koroona tõttu olite sõja puhkedes milleski targemad ja rohkem valmistunud?

Absoluutselt. Igasuguseid muutusi oli sõja puhkedes eelnevalt juba nii palju

Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks:

Trac lamelltald – parim libisemiski dlus

Flex ergy – põrutust vähe av pehme dus

Boa rullik – liht e sobivuse reguleerimi toimunud, et olime mitmes mõttes paremini valmis. Muidugi oli kõigil lootus, et sõda ei tule. 2022. aasta sügisel küsiti, kuidas on olukord ehitusturul muutunud võrreldes 2021. aasta sügisega.. Ütlesin, et olukord on palju parem selles mõttes, et nüüd oleme absoluutselt kõigeks valmis. Sõda, koroona, hinnatõus, tarnekriis, euribori tõus ... tundub, et ainult maavälist elu pole veel tulnud.

Kliendid tahavad ju teada, kui palju neile mingi asi maksma läheb. „Ma ei tea“ pole hea vastus.

Aktsiaturgude tõustes on kõik suured võidumehed ja räägivad, kui hästi neil läheb, aga kui maailm muutub, eraldataksegi terad sõkaldest ning on näha, kes on valmis muutuma ja oma äri üle vaatama. Kui olukord turul muutub, on ju kerge ärevusse sattuda ja hakata piltlikult öeldes laamendama. Paljud hakkasid palkasid kärpima, ilma et töömahud oleksid vähenenud. See ei tundu mõistlik, et inimesed on 100% hõivatud ja sa lähed nende töötasude kallale. Sellisel ajal tuleb oma äri tulevikule keskenduda, mitte hakata valest otsast tegutsema. Kahtlemata on olnud väga huvitavad kolm aastat. Ei saa kindlalt väita, et edaspidi on lihtsam, aga kui oled selle aja üle elanud, siis oled nagu karastunud teras.

Mina olen Mapri Ehituse tegevjuht olnud viis aastat, mis ongi möödunud vastuvoolu ujudes. Vaikne hinnatõus oli juba enne koroonat ja siis mõtled kogu aeg, et miks kõik nii raskelt tuleb.

Aga kui hästi oskasite 2022. aasta 24. veebruaril ennustada, mis toimub aasta hiljem?

Esimene tööpäev pärast sõja algust oli muidugi väga masendav, kuid hakkasime vaikselt reguleerima ja vaatasime kõige kriitilisemad asjad üle. Meie õnneks väga kriitilises faasis objekte ülipalju ei olnud. Pigem olime hästi varustatud ja tarned olid juba toimunud, sest hinna- tõus oli varem nii ehk naa. Tuli lihtsalt üle vaadata, kas tarne on ikka garanteeritud jne. Klientidega tuli hästi palju suhelda, sest ka neilt tuli palju küsimusi stiilis „Mis nüüd saab?“ ja ega meil vastuseid kohe ei olnud.

Kliendid tahavad ju teada, kui palju neile mingi asi maksma läheb. „Ma ei tea“ pole hea vastus ja tahad ju ka ise teada. Ma arvan, et praegu pole keegi nõus alustama mingit asja nii, et ei teata, kas raha lõpuni jätkub. Ma ei soovita nii ka inimestel oma majaehitust planeerida. Mingi reserv peab ikka olema. Isiklikke asju tehakse tihti väga optimistlikult. Vahel juhtub, et elatakse mitu aastat väljaehitamata saunaga, sest raha sai otsa.

Kas sõda on suurendanud vajadust kaugemalt ehitajaid leida? Millised võimalused selleks on?

Eks turg reguleerib ennast ise. Kõik väga heal järjel olevad Põhjamaa riigid ei ole ilmselgelt ainult oma tööjõuga selle - le heale järjele saanud. Ilmselgelt on sama ka meil. Hetkel pole Eesti ehitajate jaoks nii atraktiivne riik, kuhu tulla, aga eks ole näha. Üldiselt on kaardi peale vaadates näha, et tööjõud liigub alt üles. Aga eks vaikselt tilgub ka meile ning olenebki, kuidas ja kui palju me sellega edasi tegeleme. Samas mingit tohutut survet meil ei ole, sest meil pole nii suured mahud. Sõja alguses lahkusid paljud ukrainlased objektidelt, nüüd on neid Eestis jälle rohkem.

Milline tõotab 2023. aasta Mapri Ehituse jaoks tulla?

Arvan, et see aasta tuleb rahulikum. Kogu aasta pole meil ette müüdud ja see ei olegi eraldi eesmärk. Olen valmis, et teeme vähem, ja mõtlen juba tuleviku peale. Euribor on kõige suurem mõjutaja ehitus- ja kinnisvaraturul investeerides. Mis läheb ehitusse, see jõuab lõpuks ka meie kätte. See mõjutab kõige rohkem ja seda mõjutab üleüldine maailmamajanduse tervis ning inflatsioon. Selge see, et inimese seisukohalt tuleb keeruline aasta. Laenumaksed tõusevad, energia hinnad on kõrged, poes pole ükski asi odavamaks läinud ja siis vahel loodetakse, et ehitussektoris tuleb tohutu hinnaalandus ... See on kahjuks võltslootus. Samas on praegu n-ö sõjaõhk välja lastud, kus paljud liigkasuvõtjad teenisid võib-olla isegi liiga palju. Nüüd saab reaalsema hinnaga tooteid ja teenuseid pakkuda. Üldiselt arvan, et need, kes julgevad häid asju teha ja usuvad enda projektidesse, mis iganes need ka ei ole, peaksid nendega edasi minema, muidu tekib vaakum. Kui elu on stabiilsem, siis muretsetakse vähem ja vaadatakse vähem ette.

Olete väljendanud imestust ja pahameelt, et turu parimate tegijate toote hinda võrreldakse täiesti suvaliste üheööliblikatega. Miks nii tehakse, kas teadmatusest, ükskõiksusest või mugavusest?

Kui on viisakas ja pika ajalooga kortermajade või muude hoonete arendaja, kellel on usaldusväärne ehituspartner, siis ei kao ta homme ära. See ei ole juba tema ajalugu ja väga suurt kapitaliseeritust arvestades võimalik. Ja siis tihti tahetakse nende korterite eest maksta sama palju kui suvalisele, eile loodud OÜ-le. Minu meelest ongi paljud tugevad tegijad alahinnatud. Klient peaks ikka enne korralikult vaa tama, kelle käest midagi osta, ja seda head ning pikaajalist tegijat rohkem väärtustama.

Minule on ausus number üks ja seejärel usaldus. Kui need kaks on olemas, on juba päris hea.

Kas ehitushind on ikka alati õiglane, mitte liiga kõrge, nagu olete öelnud?

Ehitusettevõtete kasumeid vaadates tun dub vahel, et miks nad sellega üldse te gelevad. Väga vaevarikas töö ju, sest käi bed on suured, aga kasumid väga väik sed. Mõnes mõttes tekib küsimus, kas tegu on mingite fanaatikutega. Eks kü simus on ka riskihinnastamises, kes võ tab palju ja kes võtab vähe riske. Meie võtame tänase parima teadmise ja siis on hind õige ning õiglane. Homme võib olla uus teadmine ja hind võib olla kal lim. Jah, ühe päevaga ei juhtu enamasti midagi, aga peame olema ka valmis, et juhtub.

Milline juht on Tarmo Roos?

Minule on ausus number üks ja seejä rel usaldus. Kui need kaks on olemas, on juba päris hea. Usun, et keegi ei ole sündinud juht. Tahan, et meie töötaja oleks mõtteviisilt eelkõige insener, see järel juht ja siis tulevad teised olulised asjad. Tiimis tuleb omavahel rääki da probleemidest nii, et keegi ei saaks vastu pead, ning võitudest nii, et kõik oleksid õnnelikud. See võimaldab asju avalikult arutada, ilma et keegi ennast halvasti tunneks. Inimeste juhtimise puhul on alati see vahe, kas oled liider või oled boss. Mina olen ja tahan olla liider. Ma ei pea igas asjas olema kõi ge targem ja osavam. Tahan teha asju koos. Koos läheme, koos teeme ja koos võidame.