Eluasemelaenust, euriborist ja inflatsioonist –millega arvestada 2023. aastal?

Eluasemelaenudega seonduv ei kaota oma aktuaalsust isegi kõige stabiilsema ja kergemini ennustatava majandusliku olukorra puhul, sest paljudel pole kodu soetamine ilma välise abita võimalik. Veidigi raskemad ja/või ebakindlamad ajad panevad arusaadavalt muretsema ning toovad hulganisti uusi küsimusi. Mis toimub eluasemelaenude turul 2023. aasta alguses?

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma

Kuigi pankade sisulised tingimused ja nõuded laenuvõtjatele muutunud ei ole, teevad euribor ning inflatsioon oma töö, mis laenu taotlemist ja selle saamist lõppkokkuvõttes siiski mõjutab. Pole kahtlustki, et õhus on omajagu ebakindlust. Kes lükkab taotlemist edasi, kes loobub, kes aga lepib saadava laenu arvelt suurema kokkuhoiuga muudes elu aspektides. SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ja Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht

Anne Pärgma annavad põgusa ülevaate laenuturul toimuvast.

Anne Pärgma toob välja, et Swedbanki laenutaotluste arv oli kolmandast kvartalist alates pigem langustrendis, aasta algusega võrreldes pea –45%. „Samas sõlmitud lepingute arv vähenes tagasihoidlikult 10–15%. Põhjuseks võib pidada seda, et vähemaks jäi taotlusi, kus soovitakse pikaajalisemat laenu võtmise plaani arutada.“

Sille Hallang ütleb, et 2022. aastal vähenes SEB-s laenutaotluste arv võrreldes 2021. aastaga ligi 20% ja aasta teise poole võrdluses oli langus üle 30%. „Keelduvate laenuotsuste arv suurenenud ei ole, sest laenuvõtjad kaaluvad võetavaid kohustusi praeguses olukorras põhjalikumalt kui varem nii laenumaksete suuruse kui ka ostetava eluaseme seisukorra ja kaasnevate kulude vaatest.“

Mis on muutunud ja mis mitte?

Nii Hallang kui ka Pärgma ütlevad, et laenu väljastamise tingimused on viimastel aastatel jäänud üldjoontes samaks.

„SEB on laenude väljastamisel alati lähtunud vastutustundliku laenamise nõuetest. Analüüsime hoolikalt laenutaotleja ja tema pere sissetulekuid ning kohustusi. Pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil on stabiilne ja tõendatud sissetulek ning kohustuste hulk ei lähe tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Soovituslikult võiksid kõikide laenukohustuste igakuised maksed moodustada sissetulekust maksimaalselt 40–50%,“ ütleb Hallang. Ta lisab, et endiselt vaadatakse enne laenuotsuse tegemist ostetavat objekti, selle seisukorda ning kliendi senist maksekäitumist ja tarbimisharjumusi.

Sarnaseid üldiseid tingimusi kirjeldab ka Anne Pärgma, öeldes, et pank väljastab laene sama lahkelt ja vastutustundlikult kui varem. Swedbankist saadud laen saab olla tagatise väärtusest maksimaalselt 85%. „Samas, Swedbank väljastab ka koduvahetuslaenu ja selles osas oleme vaadanud just koduvahetuse perioodi veidi rangemalt, et kas inimene ikka saab mõlema laenu maksetega hakkama ning kas tal on võimalik enda olemasolev vara soovitud perioodil ja soovitud hinnaga müüa. Ehitusprojektide analüüsil hindame, kas inimesel on piisavalt vahendeid juhtudeks, kus ehitus võib kulukamaks minna. Negatiivse laenuotsuse peamiseks põhjuseks on olemasolevate kohustuste ebakorrektne tagastamine. Positiivset otsust pigem edasilükkavateks põhjusteks on liialt suur soovitud laenusumma, täiendava oma- finantseeringu kogumise vajadus, tagatise mittesobivus,“ lisab Pärgma.

Sille Hallang ütleb, et Eesti Panga eluasemelaenude omafinantseeringut reguleeriv nõue pole samuti viimastel aastatel muutunud. „Sõltuvalt ostetavast objektist – selle seisukorrast, asukohast ja turuväärtusest – ning laenuprojekti muudest riski mõjutavatest teguritest võib pank kliendilt küsida kõrgemat omafinantseeringut, kui Eesti Pank minimaalselt nõuab, aga ei pruugi.“

Euribori ja inflatsiooni mõju

Euribor ja inflatsioon – sõnad, mille esinemissagedus on meedias ning inimeste omavahelistes vestlustes viimastel kuudel arusaadavalt sagenenud. „2022. aastal oli kodulaenuturu suurim mõjutaja kindlasti euribor, mis muutus eelmise aasta suvel positiivseks ja tõuseb jätkuvalt, mõjutades klientide igakuiseid laenumakseid. See olukord muutis inimesed uute kohustuste võtmisel ettevaatlikumaks. Kodumajapidamiste ebakindlust suurendas ka inflatsioon, mis oli Eestis euroala kõrgeim, ja üldine kulude kasv. Inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid viimastel kuudel oluliselt kasvatanud ja seda mõju arvestame ka laenusumma väljastamisel. Seetõttu tuli ka pankadel üle vaadata laenutaotlejate maksevõime arvutuste alusnumb- rid, mis tähendab, et sama töötasu või sissetuleku juures maksimaalne võimalik väljastatav laenusumma 2022. aastal võrreldes ülemöödunud aastaga vähenes ja kinnisvara kättesaadavus üldiselt langes,“ sõnab Hallang. Ta lisab, et maksevõime arvutamisel võtab SEB fikseerimata intressimääraga laenude puhul arvesse ka määra võimalikku tõusu ja seda, et laenuvõtja oleks võimeline teenindama laenu ka 6%-lise või isegi mõnevõrra kõrgema intressimäära korral. „Selle tulemusena võib väljastatava laenu suurus olla väiksem kui eelnevatel aastatel.“

Hallangu sõnul prognoosib SEB euribori jätkuvat kasvu. Aasta lõpuks võib see tõusta 3,1%-le, mis tähendab laenu võtnud inimese jaoks suurenevaid laenumakseid. Euribori tõusu mõju laenuvõtjale sõltub kliendi laenulepingu jäägist ehk kui palju on lepingu lõpuni jäänud ja millisel tasemel on lepingus euribori määr fikseeritud.

„Euribor on hetkel tõusvas trendis. See on olnud varem ka tasemel üle 5%. Praeguste prognooside põhjal on oodata, et 2023. aasta sügisel jõuab euribor 4% juurde, et seejärel hakata langema. Laenuvõtja peab laenu võtmisel hindama enda maksevõimet erinevate euribori tasemetega. Kui tead, milleks valmis olla, ei ole ka põhjendamatuid hirme,“ ütleb Pärgma.