2023: viis olulist tehnoloogilist suunamuutust

Tarkvarafirma Flowit arendusjuht ja partner Juhan-Madis

Pukk kirjeldab viit olulist tehnoloogilist arengusuunda, millega peavad Eesti tööstusettevõtted tänavu arvestama, et tulla kriisidega paremini toime ning säilitada konkurentsivõime.

Digitaalse ökosüsteemi tervikuks sidumine

Suurem osa tööstusettevõtteid on siiani soetanud erinevate tööprotsesside jaoks erinevaid tarkvarasid, mis omavahel ei suhtle. Iga üksus töötab oma digitaalses mullis ega vaheta teistega vajalikke andmeid. Sageli käib infovahetus paberil ja e-kirjade kaudu ning raamatupidamine, müügimeeskond, tootmine ja ladu toimetavad erinevates Exceli rägastikes. Selline süsteem enam ei tööta.

Tööprotsesside automatiseerimine paneb ettevõtteid kriitilise pilguga üle vaatama aastatega kogunenud digitaalset taaka ja viima vastavusse tegelike tööprotsessidega. Selle tulemusel liidestatakse tarkvarad toimivaks tervikuks.

Andmed tootmisprotsesside kohta reaalajas

Ettevõtted vajavad tarnete planeerimiseks, tootmismahtude optimeerimiseks ja kavandamiseks andmeid reaalajas. Eriti rasketel aegadel, kui on vaja teha kiireid otsuseid. Reaalaja andmete pealt tehtud otsused on adekvaatsemad ja juht saab neid ka paremini põhjendada. Kõige aluseks ongi andmete haldamine ja liigutamine. Teisisõnu on tööprotsesside automatiseerimine ja digitaliseerimine võtmetähtsusega. Exceli tabelite kirja teel vahetamisega ei saa langetada reaalsetele andmetele tuginevaid otsuseid.

Kella kolme reegli rakendamine

Rahvusvahelised küsitlused näitavad, et 80% B2B klientidest harjus COVID-i ajal mugavuse ja kiirusega, mida pakuvad iseteenindus ja kaugteel suhtlemine, ega soovi pöörduda tagasi otsesuhtluse teel tellimise juurde. Kliendid valivad tarnija, kellega on mugavam asju ajada ja saab teha tellimusi ööpäev läbi. Seega tuleb konkurentsis püsimiseks hakata kodulehel pakkuma iseteeninduslahendust, mis omakorda eeldab müügiprotsessi automatiseerimist. Ostu sooritamisel tahab klient teada hinda, toote detaile ja tarneaega.

Praegu pakuvad sellist lahendust vähesed Eesti tööstusettevõtted, aga võimalused seda teha on järjest paremad. Näiteks on siin abiks tootmisettevõtetele loodud iseteenindustarkvara Salesorder.

Tarneahela ümbervaatamine ja töö digitaliseerimine

Globaalset mõju omavad sündmused, nagu pandeemilised viiruspuhangud, sõjalised konfliktid ja nendest tulenevad häired tootmises ning logistikas, on tekitanud rahvusvaheliselt läbipõimunud majandustes olulisi häireid. Selle tõttu peavad eelkõige väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtted tegema olulisi lisapingutusi, et tagada tootmise jätkamiseks sisendressursside kättesaadavus. Lisaks väiksemale ostujõule on nende digitaliseerituse ja automatiseerituse tase võrreldes suurettevõtetega madal ning seepärast on neil keeruline ajastada tootmiseks vajaminevate materjalide hankimist ja planeerida laoseisu.

Vahetult enne COVID-19 epideemiat selgus RAIT Faktum ja Ariko uuringust, et umbes 35% Eesti tööstusettevõtetest ei olnud üldse oma tootmisprotsesse automatiseerinud ja 25% olid seda teinud vaid ühe viiendiku ulatuses.

Võitlus küberturbe riskidega

Cybercrime Magazine'i andmetel toimus 2021. aastal maailmas iga 11 sekundi tagant mõne ettevõtte vastu lunavararünnak ja neist tingitud kahjud küündisid juba 20,1 miljardi euroni. Ohvri arvutisse paigaldatakse lunavara, mis krüpteerib kõvakettal või serverites oleva info. Pärast seda ei pääse oma failidele enam ligi. Andmete taastamise eest nõuavad kurjategijad lunaraha, enamasti mõnes krüptovaluutas. Seetõttu peavad ettevõtted pöörama rohkem tähelepanu küberturvalisusele. Ka väikeettevõtted vajavad küberohtude eest suuremat kaitset.

Kõige avalikum moodus on õngitsuskirjad, millega küberkurjategijad saadavad töötaja arvutisse pahavara lingi või faili, mis levib kogu ettevõtte võrgus kiirelt edasi. Varjatum ja mastaapsem rünne toimub aga tarkvarasüsteemides: hinnanguliselt 75% kõigist rünnetest. Ainus lahendus on kaitsta tarkvara hoiatus- ja kaitsesüsteemidega. Üks tõhusamaid meetmeid on sellise skänneri kasutamine, mis pidevalt monitoorib ettevõtte arvutisüsteeme ja annab märku uutest turvaaukudest.