Tööstusinvesteeringute uudised

Soome elektroonikaettevõtte tehas Harjumaal sai nurgakivi

Soome päritolu elektroonikaettevõtte Reimax uus tootmishoone Harjumaal Allika tööstuspargis sai maikuu alguses nurgakivi. Investeeringu suurus on ligi 6,5 miljonit eurot.

„Ühendame kaks tootmisüksust, kolides kokku uude tootmishoonesse. Selle kaudu tõstame tootmise sünergiat ja tootmisvõimsust, et rahuldada tuleviku nõudlust. Uus hoone vastab oma energiatõhususelt tänapäeva nõuetele ning me kiirendame sellega omalt poolt ka rohepööret. Oleme pikaajalise koostöö eest tänulikud Invest Estoniale, kes on aidanud meil Eestis areneda,“ ütles Reimaxi juht Reijo Laine.

Eelmise aasta lõpus omandas HANZA Mechanics Vahi tööstuspargis krundi koos lehtmetalli tehasehoonega. Nüüd on alustatud Tartus lehtmetalli tootmishoone juurdeehitusega.

„Selleks et konkurentsis püsida, peame leidma erinevaid tarku ja nutikaid lahendusi, kuidas tagada efektiivne ja jätkusuutlik tootmine Hanza Mechanics Tartus,“ rääkis laienemise põhjustest Hanza Mechanics Tartu juhatuse liige Harri Värv.

Lehtmetalli tootmishoone pind laieneb kokku ca 3700 m2, investeeringu kogumaksumuseks kujuneb koos seadmetega 9,5 miljonit eurot. Lisaks sellele, et tootmispinda juurde ehitatakse, on lehtmetalli tootmises üheks oluliseks muudatuseks investeering paindlikku laolahendusse, kus masinad suhtlevad ise otse automaatse laosüsteemiga, et saada kätte tootmiseks vajalik materjal. Samuti on plaanis ehitada lehtmetallist toodetud kaupade transportimiseks kahte maja ühendav galeriitunnel, kus kaubad liiguvad iseseisvalt. Praegu kasutatakse kahe maja vahel kauba vedamiseks autotransporti.

Seadmeparki lisanduvad ka kaks täiesti uut lehetöötluskeskust, uued painutuspingid ja robot ning pulbervärviliini laiendus. Kõikide osakondade tootmisala suureneb, mis võimaldab laiendada tootmist nii olemasolevatele kui ka uutele klientidele.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakond on Reimaxi aidanud erineva asjaajamisega nende Eestisse tulekust peale. „Soome ja Eesti majanduskoostöö on endiselt tugev ning siin juba tegutsevad välisinvestorid soovivad laieneda. Reimaxis on ainulaadne elektroonika ja mehaanika oskuste kombinatsioon ning nad on osa avamere tuuleparkide tööstuse väärtusahelast, kuid pakuvad ka elektroonika ja mehaanika valdkonnas kohandatud lahendusi erinevate tööstusharude vajadustele,“ kommenteeris EASi ja KredExi ühendasutuse Soome investorkonsultant Pilvi Hämäläinen.

Seni on ettevõte tegutsenud Tallinnas kahes eri asukohas ja hoones Mustamäel ja Lasnamäel, nüüd kolitakse ühele pinnale. Ligi 6000 m2 suurune hoone valmib hiljemalt 2023. aasta lõpus. Ehitusmaksumus on ligikaudu 6,5 miljonit eurot ning tehas pakub tööd ligi sajale töötajale.

Reimax Electronics OÜ on 1991. aastal asutatud Reimax Electronics Oy tütarettevõte, mis on keskendunud juhtmeköidiste, valguskiudkaablite ja seadmekaablite tootmisele ning elektromehaanika koostele.

EAS-i ja KredExi välisinvesteeringute osakonna eesmärk on kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi.

Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli esimeses kvartalis 142,6 miljonit eurot ning müügitulu 582,7 miljonit eurot. Kogu müügitulust ligi 60% teenis kontsern väljastpoolt Eestit. Kontserni investeeringud suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga enam kui kaks korda, 159,5 miljoni euroni, millest lõviosa läks tuule- ja päikeseparkide rajamisse.

„Esimeses kvartalis jätkasime suuremahuliste investeeringutega taastuvenergiasse, elektrivõrku ning keemiatööstuse arendamisse Ida-Virumaal,“ rõhutas Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

„Kevad on näidanud, et elektrihinda aitab madalamale tuua taastuvenergia toodang. Selle kasvatamiseks tegime esimese kvartali suurimad investeeringud, 92 miljonit eurot, taastuvenergia ettevõtte Enefit Green kaudu just tuule- ja päikeseparkide rajamiseks,“ ütles Tamm. Nende investeeringute toel rajatakse Eestis Purtse tuule- ja päikeseparki, Sopi-Tootsi tuuleparki ning Leedus Kelme, Akmene ja Šilale tuuleparke.

„Neist Purtse, Akmene ja Šilale tuulepargid on mõistliku hinnaga keskkonnasäästlikku elektrit turule juba pakkunud ja taastuvenergia toodangut kasvatanud,“ selgitas Tamm.

Esimeses kvartalis investeeris kontsern taastuvenergiasse 92 miljonit eurot, mis on võrreldes mullusega 78,5 miljoni euro võrra ehk ligi seitse korda rohkem.

32 miljonit eurot elektrivõrgu tugevdamiseks

Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval investeeris kontsern ka elektrivõrku. Võrgu arendamiseks, selle töökindluse parandamiseks ja mikrotootmise võimaldamiseks kasvasid võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 53% ja ulatusid 32,2 miljoni euroni.

„Inimeste ja ettevõtete huvi ise energiat toota ning seeläbi oma energiakulusid vähendada püstitab jätkuvalt rekordeid,“ selgitas Tamm, kelle sõnul sai kontserni võrguettevõte esimese kvartali jooksul rekordilised 2626 mikrotootja taotlust, mis on 400 võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tamme sõnul on positiivne, et olenemata rekordilisest huvist saatis Elektrilevi mikrotootjatele fikseeritud hinnaga liitumispakkumised välja keskmiselt 11 päevaga.

Elektrilevi võrgus on esimese kvartali lõpu seisuga ligi 17 000 elektritootjat võimsusega 649 megavatti. Seejuures liideti esimeses kvartalis võrku 1331 uut elektritootjat, kellest 1121 olid mikrotootjad. Aasta esimese kolme kuuga on võrku liidetud pea 1,5 korda rohkem tootjaid ning 2,5 korda rohkem tootmisvõimsust kui mullu samal perioodil.