Pangad hindavad tööstuse olukorra jätkuvalt keeruliseks

Pankade ökonomistid võivad olukorda ja tulevikku hinnata veidi erinevalt, kuid üks on selge – kerge aeg praegu pole.

SEB Panga majandusanalüütik

Mihkel Nestor ütleb, et kahjuks ei ole alanud aasta toonud kaasa positiivset muutust majanduses ja kiire majanduslangus jätkub ilmselt ka kahel järgneval kvartalil.

Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.

„Eesti inflatsioon on osutunud jonnakalt kiireks. Viimastel andmetel kasvasid tarbijahinnad veebruaris aastases võrdluses pea 18% ja kuises võrdluses 0,7%. Seda on selgelt liiga palju. Kiirelt suurenevad ka sissetulekud, ent on selge, et endises mahus ei suuda majapidamised tarbimist jätkata. Kiire inflatsioon on jätkunud ka mujal. Euroala keskmiseks inflatsiooniks kujunes veebruaris 8,5%. Seejuures kiirenes alusinflatsioon, kust välja võetud muutlikud energia- ja toiduainehinnad, 5,6%-ni. See tähendab, et keskpank peab intressitõusudega jätkama ja paljudele eestlastele tuttav kuue kuu euribor tõuseb detsembriks 4%-ni,“ prognoosib Nestor ning lisab, et veelgi murettekitavam on tööstuse perspek- tiiv, sest lisaks üldisele madalale globaalsele nõudlusele puudutab meid valusalt Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis, mis seab raskesse seisu Eesti ühed suurimad tööstusharud puidutööstuse, mööblitööstuse ja metallitööstuse.

„Kui selles kõiges mingit lohutust otsida, siis õnneks kasvavad kiirelt veel ka käibe- ja palganumbrid – abiks seegi,“ hindab Nestor.

Rohemajandus määrab konkurentsivõime

Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina toob majanduskeskkonda iseloomustades välja, et ettevõtete investeeringud pöördusid möödunud aasta viimases kvartalis küll kergele tõusule, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid 11%. Teisisõnu, ettevõtted investeerisid möö- dunud aastal ligi 350 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Rahaliselt vähenesid investeeringud enim töötlevas tööstuses ja transpordisektoris, samal ajal kui põllumajanduses ning veevarustuses ja jäätmekäitluses oli investeeringute kasv tugevaim. Ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis möödunud aasta viimases kvartalis küll kevadel langenud põhjast uuesti kõrgemale, kuid jäi ikka veel viie aasta taguse aja tasemele ning allapoole pikaajalist keskmist. See aga tähendab vähemalt lähiajal ettevõtete väiksemat investeerimisvajadust.

Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud.

Töötlevast tööstusest rääkides hindab Mertsina, et eelmisel aastal vähenes tööstustoodangu maht kokku ligi 2%, sealhulgas töötleva tööstuse toodangumaht 3%. Samas oli aasta esimene pool teisest tublisti parem – esimesel poolaastal suurenes tööstustoodang 3%, kuid teisel poolaastal vähenes 7%, töötlevas tööstuses isegi 8%.

„Tootmismaht vähenes eelmisel aastal enam kui pooltes töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Kõige tugevama negatiivse mõjuga oli puidutööstuse tootmismahu vähenemine ligi 8%. Lisaks veel metallja keemiatoodete ning mööblitootmise langus. Kuigi eelmise aasta jooksul ekspordi osakaal töötleva tööstuse müügis vähenes, jäi see keskmiselt ligi 67%-ga 2021. aasta tasemele. Ekspordi osakaal vähenes pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kõige enam veetakse käibega võrreldes kaupu välisturule farmaatsiaja elektroonikatööstuses, kus ekspordi osakaal oli eelmisel aastal vastavalt 97% ja 94%. Kõige vähem aga joogi- ja toiduainete tootmises, kus välisturule suunatakse vastavalt vaid 32% ja 38% käibest,“ kirjeldab Tõnu Mertsina tööstussektoris toimuvat.

Ta lisab, et tööstusettevõtete hinnangul sai nende konkurentsivõime välisturul eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada. Kuigi see käesoleva aasta alguses veidi paranes, oli muutus väga tagasihoidlik. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase kahe aastaga kasvanud tublisti kiiremini kui euroalal keskmiselt. Samas on nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindade kasv aeglustumas. Kuna ekspordihinnad kasvavad taas välisturult sisseostetud kaupadest kiiremini, on alates möödunud aasta oktoobrist paranenud töötleva tööstuse ettevõtete kaubandustingimused. Samas on see positiivne mõju kestnud veel liiga vähe aega ja on liiga tagasihoidlik, et kompenseerida kaubandustingimuste tugevat halvenemist eelmisel aastal.

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel majanduskasv tugevneb 3% lähedale. Sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine, mis loob paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks. Kerkinud intressimäärade tingimustes kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.

Prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur. Kuigi tarneahelate ja energiaga seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võib märgatavalt muuta majanduse väljavaadet. Majanduslangus ei too kaasa suurt töötuse kasvu. Oskustööjõu puudus motiveerib nõudluse taastumise ootuses töötajaid palgal hoidma, see paistab välja ka seni stabiilsena püsinud hõive näol. Hõivet hoiab hoolimata majanduse jahenemisest üleval muuhulgas see, et energiakriisis enam kannatanud valdkonnad on vähem tööjõumahukad. Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud. Hiljutise majanduslanguse tulemusel tööpuudus mõnevõrra veel suureneb ja tipneb sel aastal 7,2%-ga, hakates seejärel uuesti kahanema.

Uue valitsuse pikemas vaates on Tõnu Mertsina sõnul ilmselt kõige olulisem aga üleminek rohemajandusele ehk Eesti majandusmudeli muutmine kliimaneutraalseks ja kestlikuks. „Rohemajandusele üleminek ei ole küll uus teema, kuid see on teatavasti valdkonnaülene tegevus, mille taga on üha rohkem tööd ja vastu- tust. See määrab paljuski ära majanduse konkurentsivõime ja vastupidavuse. Kas kliimaministri portfelli loomine rohereformile lisaimpulsi annab ja kas minister selle tööga hakkama saab, näitab aeg. Ilmselt ei sõltu see ainult ministrist. Kõiki eelpoolnimetatud üllaid eesmärke saab täita ja nende mõju avaldub vaid siis, kui kaasatakse kõik osapooled ja nendega targalt tegeletakse,“ hindab ta.

Eesti on mitme suure väljakutse ees

Luminori majandusprognoosi kohaselt ootab Eesti majandust tänavu ees kasv, kuid sellest ei piisa, et 2022. aasta taset ületada, ning seetõttu jääb tänavune majanduskasv aastases võrdluses 0% juurde. Käesolev aasta toob kaasa hinnakasvu stabiliseerumise ja reaalpalga tõusu.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tabas Eestit 2022. aastal mitmikkriis. „Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu tõusev keskpanga intressimäär,“ ütleb peaökonomist.

Uusküla sõnul võib aga tänavust aastat pidada lootusrikkaks. „Eesti on mitme suure väljakutse ees. Investeeringuid ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Energeetika valdkond ja kaitsekulutused on ilmselgelt käesoleva aasta prioriteet.

Jätkub Rail Balticu ehitus. Palgasurve sunnib ettevõtteid leidma uusi tegevusvaldkondi ja turge,“ loetleb peaökonomist tegureid, mis võivad majandusele uue taganttõuke anda.

Kui mullu langes Eesti majandus 2021. aastaga võrreldes 1,1% ning 2022. aasta jooksul oli langus kokku lausa 4,4%, siis tänavuseks prognoosib Luminor, et majanduskasv jääb mullusega võrreldes 0% juurde. „See tähendab, et tänavu peab majandus aasta jooksul tegelikult kasvama 4% võrra ehk jõudma 2022. aasta alguse tasemele tagasi,“ ütleb Uusküla, lisades, et planeeritud eelarvemeetmed käesolevaks ja järgmiseks aastaks mängivad Eesti majanduse taastumisel väga suurt rolli.

Palgad kasvavad Luminori prognoosi kohaselt tänavu 10%, kuid reaalpalga puhul on oodata 5% kasvu. „Avalikus sektoris on tehtud vajalikud otsused tuua õpetajate, politseinike ja päästetöötajate palgad järele teiste ametialade palkadele. Ettevõtted, mis valmistusid väga külmaks talveks ja kõrgeteks energiahindadeks, on saanud veidi leevendust ega pea enam hoidma samaväärset likviidsusvaru. Töötajate palgasurve on ilmselge,“ räägib Uusküla.

Tööpuudus suureneb peaökonomisti hinnangul tänavu võrreldes mullusega ja jõuab 7%-ni, sest statistikas leiab kajastust ka osa Ukraina sõjapõgenikke. „Ukraina sõjapõgenikud hakkavad aas- ta jooksul tööd leidma, kuid samal ajal suureneb üleüldine tööpuudus, sest majanduse kohanemise käigus on vaja vahetada rohkem töökohti ning reaalpalga tõstmiseks peavad ettevõtted leidma võimalusi kulutusi vähendada. Selle käigus on tõenäoline ka töötajate arvu vähenemine,“ selgitab Uusküla.