Analüüs: Eestis on tuumajaama rajamiseks sobilikke kohti

Tuumaenergia töörühm tutvustas aprilli keskpaigas ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja Eesti piirkonnad, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada.

Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.

Valminud ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Analüüs näitab, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sisse- tulekuga elanikkonnaga piirkondadesse. Selliste piirkondadena tuuakse välja Loksa, Toila, Varbla ja Kunda.

Töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul ei tähenda see, et neisse piirkondadesse tuumajaam tuleb. „Eesti riik ei ole täna teinud otsust tuumaenergia kasutuselevõtmiseks.

Juhul kui riik peaks sellise otsuse langetama, selguvad jaama tegelik asukoht ja teised nüansid täiendavate analüüside ja planeeringu käigus,“ märkis ta.

Ruumianalüüsi alltöörühma juht, rahandusministeeriumi asekantsler Kaia

Sarnet selgitas, et esmaste kriteeriumite alusel (jahutusvee olemasolu, kaugus riigipiirist, lennujaamade kaitsevööndid, üleujutusohuga alad, kaitsealad jm) joonistus aasta alguses kõigepealt välja rannikuäärne vöönd 15 piirkonnaga, mida analüüsiti täiendavalt sotsiaalmajanduslikust vaatest. „Sotsiaalmajanduslik lähenemine vaatab asja maksimaalse kasu vinklist – kellele ja milline oleks jaama rajamisel võimalik positiivne mõju,“ rääkis Sarnet. „Tegu on laiaulatusliku objektiga, mis avaldaks soodsat mõju kogu regiooni arengule. Asukohapiirkonnas saaks tekkida sünergia olemasolevate tööstusettevõtetega, suureneks elanikkond ja asustus, suuremat rõhku pandaks teenuste kättesaadavusele ja elukeskkonna arendamisele,“ tõi Sarnet välja. „Pikemas perspektiivis võib jaama rajamine tõsta vähemvõimekamate kohalike omavalitsuste puhul nende finantspositsiooni,“ lisas ta.

Analüüsis välja toodud piirkondi asutakse tulevikus hindama detailsemate kriteeriumite alusel, mille käigus võivad selguda täiendavad välistavad asjaolud.

Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid.

Keskkonnaühenduste hinnangul on äärmiselt taunitav, et raportis on jäetud arvestamata võimalike asukohtade otstarbekusega ning tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuspaiga omavahelise läheduse vajalikkusega. Samuti tugineb sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs põhjendamatutel eeldustel ja jätab tähelepanuta tuumaõnnetuse stsenaariumid. Seepärast hääletas EKO esindaja töörühmas lõppraporti vastu.

Töörühmas EKO esindajana osalev Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser peab kahetsusväär-

Tasub Teada

EKO on tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühma liige alates 2021. aastast. Töörühma ülesanne on osaleda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüsi hankedokumentide koostamisel, anda valdkondlikku sisendit ja nõustada hanke võitnud töövõtjat kogu ruumianalüüsi töö tegemise vältel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing seks, et riskantse tuumaenergiaga seotud eeluuringud on nõnda pinnapealsed. Vasser peab üheks kõige suuremaks möödalaskmiseks lõppraporti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, öeldes, et selle eelduste ja järeldustega ei saa kuidagi nõustuda. „Mõjude analüüs pidi muu hulgas kirjeldama, milline on jaama sotsiaalmajanduslik mõju tuumajaama võimaliku asukoha kogukonnale. Analüüsi eelduseks võeti üllatuslikult aga kohalike elanike poolehoid ning tuumajaama tõrgeteta töö. Analüüsimata on maailmapraktikas ohtralt leiduvad õpetlikud näited, kus jaam hüljatakse ehitamise käigus, jaama ehitamisaeg pikeneb eeldatust oluliselt, toimub tõsisem tuumaõnnetus või ilmneb muu probleemne olukord näiteks jaama sulgemisel,“ selgitas Vasser.

„Sorex“, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Ühendused leiavad, et erinevalt raportis toodud pelgast soovitusest peaksid tuumajaam ja kasutatud tuumkütuse ladustamiskoht asuma kindlasti lähestikku, et maandada tuumajäätmete transportimise keerukusest ja turvariskidest tulenevaid ohte. Sellisel juhul jääksid ruumianalüüsi praeguste tulemustega võrreldes tugevasse eelistusse muu hulgas

Kuusalu, Jõelähtme, Harku ja Viimsi (osaliselt Tallinna linn). Tuumajaama võimalike asukohtade analüüsil tähelepanuta jäänud otstarbekuse kriteeriumi arvesse võtmine võimaldanuks ühenduste sõnul oluliselt paremini hinnata või välistada praegu välja pakutud mitmed elektri- ja transpordiühenduste seisukohalt ebasoodsad paigad, nagu näiteks Prang- li saar või Suureranna-Ülendi piirkond Hiiumaal.

Euroopas olukord piirkonniti erinev

Üle Euroopa vaadatakse murelikult järgmise talve poole. Vähenenud tuumaenergiatoodang tähendab näiteks Prantsusmaa jaoks praeguste prognoo- side järgi kaks korda kallimat elektrit kui Saksamaal.

Kahe riigi elektrihinna vaheks prognoositakse ligi 250 eurot megavatt-tunni eest, sest energiakauplejad soovivad end kaitsta riskide vastu, mida kätkevad endas Prantsusmaa energiahiiu Electricite de France’i vananevad ja tõrkuvad tuumajaamad. Kui 2024. aasta 1. kvartalis kaubeldakse Prantsusmaal hinnaga 416 €/MWh, siis Saksamaal 169 €/MWh. Aastakümneid tänu tuumajaamadele energiat eksportinud prantslastest said möödunud talvel importijad ja sõltuvus naaberriikidest jätkub kindlasti ka tänavu.

Saksamaa sulges aprilli lõpus oma viimased tuumajaamad ja on jätkuvalt sõltuvuses saastavast söeenergiast. Taastuvenergia osakaalu suurenemine toob seetõttu samal ajal kaasa ilmast tingitud hinnavolatiilsuse kasvu.

Ungari üritab samal ajal pikendada oma ainsa tuumajaama eluiga 20 aasta võrra, et katta tühimik, mille on põhjustanud jaama laiendamise venimine.

Viktor Orbani juhitud Ungari valitsus tellis riigi elektritarbimisest 40% katva Paksi tuumajaama laiendamise 2014. aastal Venemaa riigiettevõttelt Rosatom, kuid 10 miljardit eurot maksma läinud leping ei ole suutnud tagada jaama õigeaegset valmimist. 1982. aastal käivitunud tuumajaama nelja reaktori eluiga on juba korra pikendatud ja praeguste plaanide järgi kavatsetakse viimane vana tootmisüksus sulgeda aastal 2037.

Eelmisel aastal pidid paljud tuumajaamad kas vähese või liiga sooja jahutusvee tõttu oma tootmist alla koormama. Kuna samal ajal võivad ka jõetasemed olla kivisöe vedamiseks liiga madalad, tuleb gaasijaamad paratamatult käima panna. See omakorda kulutab kallist gaasi, mida on vaja hoopis talveperioodiks hoida. Sellise stsenaariumi korral tõuseks gaasi hind enne talve kindlasti kõrgemaks, kui on hetkel futuurides arvestatud.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul oli möödunud sügistalvisel perioodil meie piirkonna elektri nõudluse ja pakkumise vahekord piiri peal, kuid tänaseks on olukord elektri varustuskindlusega oluliselt parem. „Kevad on elektri vaatest kahtlemata soodsam aeg – tarbimine on vähenenud ning tootmisvõimsusi on turul piisavalt. Tööd on alustanud Soome Olkiluoto tuumajaama uus reaktor, tänu kevadistele suurvetele jagub Lätis hüdroenergiat ning Eestis on läbi aegade suurimad taastuvenergia tootmismahud, seega ei tohiks elektri kättesaadavusega probleeme tekkida,“ ütles Tatar.

Allikad: Eesti Energia AS, keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda