Puidutööstus aitab hoida elu maapiirkondades

Praegu umbes 60 000 inimesele tööd pakkuv puidusektor on uuringute järgi kümnendi jooksul laienemas.

Metsa- ja puidutööstus kuulub valdkonda, mis saab sageli palju häälekat kriitikat ning seda just looduskaitseaktivistide poolt.

Ometi on puit sageli heaks alternatiiviks ühekordsetele plastiktoodetele, puitmajad aitavad süsinikku siduda ning loovad mõnusa elukeskkonna ning kvaliteetne puidust mööbel teenib järjest mitmeid põlvkondi.

Enamik eestlasi pole metsade majandamise vastu

89% Eesti elanikest peab metsade majandamist oluliseks, selgus Norstati läbi viidud uuringust.

Küsimusele „Kas teie hinnangul on Eesti metsade majandamine vajalik?“, vastas eitavalt ainult 3% ning 8%-l seisukoht puudus.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitavad läbi aastate korraldatud arvamusuuringud, et Eesti inimesed peavad meie riigile traditsioonilist majandusharu endiselt oluliseks, samuti nähakse seda kui üht olulisemat majanduse vedurit. „Riigikogu uue koosseisu töö puhul on oluline, kuivõrd suudetakse metsa- ja puidusektori arengu säilimise ja väärindusastme jätkuva tõusu ning maaelu püsimise eest seista,“ lisab Kohava.

Küsitlus on toonud tugevalt välja kesk- ja lõunaeestlaste poolehoiu metsatööstusele, nendes piirkondades ulatub sektori töötajate arv 14%-ni tööhõivelisest elanikkonnast.

Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu riigis loodavast lisandväärtusest.

Mõju majandusele on suur

Metsa- ja puidutööstusel on Eesti majanduses jätkuvalt suur roll nii maapiirkondade tööandjana kui ka riigikassa täitjana, selgus uuringufirma E&Y läbi viidud uuringust „Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju“.

„Tulemused näitavad selgelt, et valdkonna ettevõtete mõju meie majandusele on märkimisväärselt suur,