KEHTIB KUNI KAUPAJÄTKUB!

seda nii lisandväärtuses kui ka tööhõives. Arvestades kogu sektoriga seotud majandustegevust, luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust. Eriti suur roll on metsa- ja puidusektoril just maapiirkondade tööhõives – 16% Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otse või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega,“ selgitab uuringu läbiviija, E&Y konsultatsioonivaldkonna partner Siim Aben.

Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 787 miljoni euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju), mis moodustas 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust. Seda on 16% võrra enam kui aasta varasemal perioodil – sektori loodud lisandväärtus kasvas nominaalselt aastaga koguni veerandi võrra, ulatudes 2,8 miljardi euroni. Kõige suurema osa lisandväärtusest andis puidu mehaaniline töötlemine. Lisandväärtus töötaja kohta oli aga kõrgeim metsamajanduse tegevusalal –106 000 eurot.

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul peegeldavad uuringu tulemused metsa- ja puidutööstuse suurt rolli Eesti majanduses. „Meie valdkond on majanduslanguse oludes üks päästerõngastest, pakkudes väljaspool tõmbekeskusi inimestele hea palgaga tööd ning tasakaalustades ühe peamise eksportiva sektorina väliskaubanduse tasakaalu,“ ütleb Välja. „Loodav valitsuskoalitsioon otsib praegu võimalusi vajalike, kuid väga kulukate valimislubaduste täitmiseks. Kodumaisel taastuval res - sursil põhineva tööstuse soodustamine aitab riigieelarvet täita.“

60 000 töökohta puidusektoris

Uuringu kohaselt on Eestis sektoriga otseselt või seonduvate tegevusalade kaudu seotud ligi 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub rahvusvahelise mastaabiga tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega. Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Ligi poole sektorist moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted.

Analüüsi teostas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel uuringufirma Ernst & Young Baltic AS perioodil september-detsember 2022. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida metsa- ja puidusektori rolli Eesti majanduses, sh potentsiaalset mõju erinevate raiemahtude korral. Metsa- ja puidusektori all on silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Sektori kaudse mõjuna käsitletakse sektori ettevõtete koostööd muudes sektorites tegutsevate ettevõtetega, kaasneva mõjuna tarneahelas toimuvat kaupade ja teenuste tarbimist.

„Eestis seisab teravalt päevakorral küsimus, kuidas hoida elu maal. Minule tundub see arutelu üsna loogiline, sest Lõuna-Eesti elu hoiavad siinsed tööandjad, kes toimetavad peamiselt Eesti jaoks traditsioonilistes majandusharudes ja annavad inimestele stabiilse sissetuleku ning kindluse homses päevas. Ükskõik mis valdkonnast me räägime, kas metsandusest, põllumajandusest, talupidamisest või kalandusest, neid tugevana hoides toetame ka maapiirkondade püsimist,“ hindab metsafirma Valga Puu juht ja omanik Andres Olesk.

Metsanduse ja puidutööstuse valdkond on aastaid 2021–2031 hõlmavas uuringus jaotatud kolmeks alavaldkonnaks:

 metsandus (sh metsakorraldus ja metsade majandamine)

 puidutööstus (sh mööbli-, puidukeemia-, paberi- ja tselluloositööstus)

 puitmajaehitus

Metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas töötas 2021. aastal ligi 31 500 inimest, mis moodustab 4,5% kõigist Eesti hõivatutest. Prognoosi järgi kasvab 2031. aastaks hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse ametialadel ligikaudu 4%. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades.

Metsanduse ja puidutööstuse tulevikutööd mõjutavad tehnoloogia areng ja innovatsioon. Metsanduses on digitaliseerimine võtmetähtsusega trend nii metsade seire, majandamise ja sertifitseerimise kui ka metsaressursside ja -teenuste kaardistamise, metsade ökosüsteemide modelleerimise ja metsandusalaste otsuste langetamise vaates.

Puidutööstuses suureneb arendustegevuste vajadus ennekõike andmetöötluse, energia säästmise, mõõtmistehnoloogiate ning puidu keemilise väärindamise vallas. Puitmajaehituses hoogustub üha enam majatootmine tehastes.

Allikas: OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring