Toiduainetööstus seisab silmitsi kõrgema nõudlikkuse ja säästlikuma tarbimisega

Toiduainetööstuses on keerulised ajad, kuid kriisides püütakse näha ka väljakutseid, selgus 18. aprillil toimunud

Eesti Toiduainetööstuse Liidu XVII aastakonverentsil „Kriisi läbi tugevamaks“.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on toiduainetööstuse suurimaks probleemiks jätkuvalt konkurentsivõimelise omahinna tagamine.

„Sisendhindade volatiilsuse tagajärjel on ka ettevõtete likviidsuse tagamine keerulisem. Pooled uuringus osalenud toiduainetootjad arvasid, et nende kasumlikkus paraneb, kuid ligi kolmandik ootab siiski kasumlikkuse halvenemist,“ lisas tööstusettevõtete uuringut tutvustanud Swedbank AS-i juhatuse esimees Olavi Lepp.

Lähima kahe aasta jooksul plaanivad Eesti toiduainetööstused investeerida enim efektiivsuse kasvu, tootearendusse, mahtude kasvu ja keskkonnasäästlikkusse. Peamisteks takistusteks investeerimisel on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes (53% vastanute jaoks), pikk tasuvusaeg (43%), omafinantseeringu puu- dus (30%) ning laenukapitali hind ja kättesaadavus (33%). Uuringust selgus ka see, et keskmine investeering sektoris langeb oodatavalt 39% võrra.

„Eesti inimeste kindlustunne on veel väga nõrk, kuid näitab paranemist ning ostujõu vähenemine tasapisi taandub. Töötleva toodangu, kaupade ekspordi ja jaemüügimahud on aga sügavas languses ning nõudluse nõrgenemine on ettevõtete jaoks suureks probleemiks: eratarbimise maht liikus eelmisel aastal pandeemiaeelsest trendist taas allapoole,“ lisas Lepp.

Rohepööre ja „Talust taldrikule“

Aastakonverentsil peatuti põhjalikult ka roheväljakutsete teemadel, kuna Eesti edukus roheleppe eesmärkide saavuta- misel sõltub suurel määral ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse kestlikust toimimisest. Tarbijate ootused on selles osas kõrged – 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning tootjate jätkusuutlikud väärtused muutuvad nende jaoks aina olulisemaks.

Eesti rohepöörde lähiaastate tegevusplaani konverentsil osalejatele tutvustanud riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas nentis, et kestliku toidusüsteemi arendamisel on lähiaastatel kõige olulisemad suunad kasvuhoonegaaside heite ja keskkonnamõju vähendamine ning „Talust taldrikule“ eesmärkidesse panustamine.

„Arvestama peab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet ning tehtavad valikud peavad tagama meie toiduga varustatuse kindluse ja toidutootmise elujõulisuse,“ ütles Klaas.

Rohe-eesmärke teenivad olulisel määral põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning looma tervise ja heaolu parandamine, põllumajandus- ja toidusektori digiülemineku toetamine ning üldisem toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine. On

Toiduostjate harjumused on muutunud

Veebruaris Balti riikides läbi viidud NielsenIQ omnibussi uuring näitab, et pandeemia, sõda Ukrainas ja kõrge inflatsioon on pannud tarbijad oma käitumist muutma: üle poole küsitlenutest oli valmis harjumuspärast kauplust välja vahetama, kui mujal on paremad pakkumised. Veel aasta tagasi oli neid pisut üle 20%. Üle 60% on valmis muutma ka oma kaubamärgieelistusi ja otsima odavamaid alternatiive. Kasvab ka omamärgitoodete osakaal jaekettide sortimendis.

„Üle 90% Eesti tarbijatest on kinnitanud, et nende ostlemisharjumused ja tarbimine on viimase aastaga muutunud, ning 74% on kinnitanud, et viimase paari aastaga on muutunud ka nende vajadused,“ ütles konverentsil Erlend Villems. Kolmandik tarbijaid on hakanud kulutama rohkem aega kui aasta tagasi, otsides parimaid pakkumisi.

Juhul kui hinnad peaksid veel tõusma, on šokolaadi ja küpsiste ostmist valmis vähendama või sellest täiesti loobuma 52% Eesti tarbijatest, soolaste snäkkide puhul on see arv 42%, jookide puhul 40% ning värske liha ja kala puhul 39%. Toodete puhul, millest täielikult loobuda ei saa, on üle 50% Eesti tarbijatest valmis tegema valiku odavama kaubamärgi kasuks: see puudutab näiteks lemmikloomatoite, pesuvahendeid, majapidamis- ja tualettpaberitooteid.

Selgusid ka eestlaste põhilised säästmismeetodid ostlemisel: 81% ostab rohkem kampaania- ja allahinnatud tooteid, 71% ostab ainult kõige vajalikumaid tooteid ning 60% on teinud valiku odavamate kaubamärkide kasuks.

oluline, et põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ehk PõKa 2030 kajastaks kõiki neid olulisi sihte, mida roheliseks üleminekuks on vajalik saavutada.

„Tarbijate ja toidukäitlejate keskkonnaalane teadlikkus on viimastel aastatel suurenenud, loodud on ka kestlikke toidusüsteeme toetavad digiteenused ning alates 1. jaanuarist on alustanud tööd Maaelu Teadmuskeskus,“ loetles Klaas viimaseid arenguid selles valdkonnas.

Toidutootjad ootavad investeeringumeetmete jätkumist

ACNielsen Eesti OÜ ärijuht Erlend Villems tutvustas konverentsil Balti riikide viimaseid tarbijatrende ja käitumismustreid, kust muuhulgas koorus välja, et jätkusuutlikud väärtused, muuhulgas jäätmevaba tootmine või jäätmete minimeerimine, on inimeste hoiakutes tugeva tõusutrendiga. Lisaks vähendab juba praegu 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.

„Kahtlemata on rohepööre vajalik ja möödapääsmatu. Samas peame endale aru andma, et tegemist on väga kuluka ja pika protsessiga. Toidutööstuste jaoks tähendab rohepööre eelkõige investeeringuid, milleks tänaste majandusnäitajate juures tööstustel raha napib. Seega ootame jätkuvalt investeeringumeetmete jätkumist, ja seda ehk suuremas mahus kui seni ning eeldusega, et toetuste saajateks kvalifitseeruksid ka meie toidutööstuskontsernid, mis maailma mastaape arvestades on väikeettevõtted,“ lisas omalt poolt Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.

Lisaks vähendab juba praegu 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.

Ipits rõhutas, et Eesti toidutootjad koostöös teadlastega mõtlevad pidevalt näiteks looduslikumate pakkematerjalide kasutuselevõtust ja tegutsevad selle nimel, kuid niisuguseid pakendimaterjale alles hakatakse välja töötama – see ei ole kiire protsess ja lõppkokkuvõttes võivad loodussõbralikud, toiduohutusnõuetele ja tarbijate soovidele vastavad pakendid olla kallimad seni kasutatavatest.

PLAAN:

2050. aastal on kõigil inimestel ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.

„Uue koalitsiooni võimuleppes on kirjas pakendi- ja plastikumaksu kehtestamine. Loodame, et kehtestamisel tegutsetakse koostöös tootjatega ja arukalt. Toimiv maks peab olema eesmärgipärane ja selle mõju ei tohi asetada meie tootjaid ebavõrdsesse olukorda naaberriikide ettevõtjatega. Lõppude lõpuks tuleb rohepööre kinni maksta ikka meie tarbijal ja selleks tuleb teda ka pidevalt teavitada,“ lisas Ipits.

Kestliku toidusüsteemi arendamine ja tagamine riikliku rohepöörde protsessi käigus peaks päädima sellega, et 2030. aastal moodustab mahepõllumajanduse osakaal Eestis vähemalt 25% ning 2050. aastal on kõigil ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.

Toiduliit tunnustas aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2023. aasta Eesti parima toiduaine tiitli viis koju HKScan Estonia AS, kes tõi turule erilise maitsestusega kuivmarinaadis käsitsilõigatud seakaelakarbonaadist rabarberi-mündi vardaliha, mille lihasisaldus on 95%. Karges marinaadis on kasutatud naturaalset rabarberipüreed, sidrunimahla, rohemünti ja teisi maitsetaimeid.

Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2023. aasta Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvis Aura ökoloogiline filtreerimata õunamahl (AS A. Le Coq), parima alkohoolse joogi tiitli Grafter’s Wild Forest Gin (AS Liviko) ja parima lisandväärtusega toiduaine tiitli Alma Vita+ laktoosivaba virsiku-chia jogurt (Valio Eesti AS).

Aasta parimaid toiduaineid tunnustasid konverentsil toimunud auhinnatseremoonial Toiduliidu juht Sirje Potisepp, regionaalminister Madis Kallas ja vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis.

„Kuigi kriisiaegadele kohaselt märkasime tänavu osalemise aktiivsuse mõningast langust, võin siiski kindlalt öelda, et tootearendus toidusektoris on jätkuvalt tugev ning tootjad suudavad oma innovatsiooni ja ideedega üllatada meid iga aasta,“ kommenteeris Sirje Potisepp.

Ühe tänavuse trendina tõi ta välja taimsete toodete lisandumise ning suhkrusisalduse jätkuva vähenemise. Tootearenduse faasis püütakse jätkuvalt anda toodetele sobivaid lisandväärtuseid, lisades juurde rohkelt kiudaineid, valku, vitamiine ja mineraalaineid või piimhappebaktereid.

Palju on ka pakendiuuendusi, mille eesmärgiks on muuta need tarbijale võimalikult mugavaks. Uueks hitiks on saanud doy-pack, mis võimaldab pakkuda tarbijale väiksemaid portsjoneid, lisaks on niiviisi vähem pakendit ja tooted võtavad vähem ruumi.

„Uuenduslike maitsete üle domineerisid tänavu kvaliteetsed puhtad ja vahel ka traditsioonilised maitsed. Saime nautida juba tuntud maitseid, aga uues võtmes – kui varasemalt on näiteks rabarber olnud populaarne just jookides, siis nüüd on ta kolimas nii magustoitudesse kui ka lihatoodetesse. Tore on näha kodumaiste tuntud aia- ja metsasaaduste populaarsuse jätkuvat kasvu,“ lisas Potisepp.