Eramaja Ehituse ABC (sügis 2023)

Põhjamaine terasekatuse materjal Greencoat Pural BT –nüüd saadaval jätkusuutliku värvkattega

Sinu kodu ökonoomne küttesüsteem

Põhjamaist kvaliteetterast. Suurepärast UV-kindlust (Ruv4) ning korrosioonikindlust (RC5).

50 µm paksune bioloogilisel materjalil põhinev (Bio-based Technology, BT) värvkate tagab vastupidavuse mehaanilisele koormusele.

Jätkusuutlik lahendus.

Värv on väga püsiv, materjali on lihtne hooldada ja see on tänu toote pikale kasutuseale ka kulutõhus.

50-aastane tehniline garantii terasele.

25-aastane garantii pinnakatte esteetilisele välimusele.

Meie ilmastikukindlad talveaiad pakuvad valgust ja hubast olemist aasta ringi!

Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust. Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.

• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.

• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.

• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.

• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.

Talveaed ja kinniehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtutel mõelda.

Kui uut ehitada ei jaksa, tee vana korda

Ehitusturgu üldiselt, aga ka eramuehitust mõjutab jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine. Ehitusest eemal viibijale on heaks indikaatoriks soojakuvirnade kasv nii ehitusfirmade ladustamisplatsidel kui ka rendipunktides.

Keerulisi aegu on olnud ennegi. Hetkel aga on statistikaameti augusti lõpu hinnangul seis selline, et Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2113 uut eluruumi ehk 12% rohkem kui aasta varem. Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 855 eluruumi ehitamiseks, mida on 41% vähem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli eramu.

Selge see, et ehitajad kellut tsemendiämbrisse vedelema ei viska, ehitatud on ka hullematel aegadel. Kuid ülaltoodu kinnitab tõika, et osa omale maja ehitamisest või eramu ostmisest unistanud inimesi peab paratamatult selle sammu lükkama tulevikku. Paremate aegade ootuses võib aga praegust eluaset paremaks

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verlii@delfi.ee

kõpitseda, et tõsta selle turuväärtust. Just seetõttu räägime seekord üksjagu kodu paremaks kõpitsemisest, akende tihendamisest, välisukse vahetamisest, küttekollete puhastamisest, katuseremondist, aga ka sellest, missugused on need õiged värvikombinatsioonid, mis aitavad luua hubasemat atmosfääri.

Reklaam: Reelika Karpats, reelika.karpats@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Foto: Shutterstock

Hüva nõu KATUSE sügishoolduseks

Sügis on käes ja esimesed lehedki puudelt langenud. Iga koduomanik võiks teada, et talve eel tasub pika vastupidavuse ja hea väljanägemise nimel katus üle vaadata ning vajadusel mõningad hooldustööd ette võtta. Siit leiadki hüva nõu, millele täpsemalt tähelepanu pöörata.

TEKST: KEILIT BAUER / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Katuse võiks üle vaadata kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel, kui lehed on puudelt langenud. Sügisel peaks lisaks visuaalsele vaatlusele ka käised üles käärima ning katuselt lehed ja kogu silmaga nähtava mustuse eemaldama. Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ja hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuse ühenduskohtadesse või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna kipub hiljem lumi kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata.

Nende töödega saab raskusteta hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga viie aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV­kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Mida jälgida kivikatuse puhul?

Kivikatuse ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katusekivid oleksid omal kohal, et mõni tihend kuskil ei ripneks ning et katusel poleks näha mingeid nähtavaid vigastusi. Alustada tuleks katuseharjast, kus kõik harjakivid peavad olema paigas. Lisaks peab kontrollima, et katuseharja ja katuse vahel olev tihend poleks

lahti tulnud. Seejärel võiks silmadega üle käia kogu katusepinna ja veenduda, kas kõik reakivid on terved ja omal kohal. Kui katusel on läbiviigud, peaks kontrollima, et ka nende tihendid oleksid paigas.

Kui eelnev tehtud, tasuks üle vaadata katuseneelud, millel on neelu pleki ja katusekivide vahel omakorda tihend. Kui tihend on lahti tulnud, on see kohe ka näha. Samuti on oluline jälgida, et neelude peal olevate kivide servad oleksid terved. Kui neelukividest on mõni lahti tulnud, võib see olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Seetõttu tasuks kõik neelukivid käega üle katsuda.

Üle tuleks vaadata ka katuse räästaosa – kas vihmavesi voolab otse vihmaveerenni või niriseb alla mööda tuulekasti. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Samuti peaks üle kontrollima äärekivid – et need oleksid terved ja „istuksid“ omal kohal.

Viimasena tuleks üle vaadata turvavarustus. Katuseastmed ja käigusillad peavad olema kahjustamata ning kinnitused 100% kindlad.

Bituumensindlitest viilkatuse kontroll

Bituumensindelkatuse puhul tuleb kontrollida, kas sindlite servad, vuugid ja ülestõsted on korralikult kinni. Samuti tuleb üle vaadata katuseneelud ning korstna, katuseakende ja muude läbiviikude tihendusäärised. Seejärel on vaja silmadega üle käia kogu katuse pind, veendumaks, ega kate ole vigastatud.

Bituumensindelkatust tuleks hooldada aga jahedamate ilmade­

ga, sest päike muudab bituumensindlid pehmemaks ja siis peaks vältima katusel käimist. Katusel tuleks liikuda pehme tallaga jalatsite, näiteks spordijalanõudega. Kõva tallaga jalatsid võivad bituumenkatuse pinnakihti kahjustada. Bituumenkatusele tekkinud mustuse, näiteks okste või langenud lehtede eemaldamiseks peaks kasutama pehmet tänavaharja, et sindlite pealispinda mitte kahjustada. Nagu ka lume rookimisel, ei tohi siingi mitte mingil ju­

Bituumenkatusele tekkinud mustuse, näiteks okste või langenud lehtede eemaldamiseks peaks kasutama pehmet tänavaharja, et sindlite pealispinda mitte kahjustada.

hul kasutada kõvasid ega teravaid abivahendeid, näiteks raudlabidat.

Kõige tähtsam on turvalisus!

Katusehoolduse olulisim aspekt on turvalisus. Katuseharjal liigutakse edasi n­ö kaksiratsi. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuseluugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhasta­

miseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitada. Kui aga katusel turvavarustus puudub, on alternatiiv kasutada tõstukit. See tuleks aga broneerida aegsasti ja arvestada ka lisanduva rendikuluga.

Kui katusel esineb murekohti … Mida aga teha juhul, kui midagi on katusel paigast ära? Kui tegu on väiksema vigastusega (nt on mõni kivi paigast ära ja see on vaja lihtsalt paika nihutada), saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks kohe konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.

Kui bituumensindelkatusel mõne sindliserv lipendab, tuleb see tagasi liimida spetsiaalse SBS­kummibituumenist mastiksiga. Sama materjali saab kasutada bituumenkatuse pinnakahjustuste parandamiseks ja läbiviikude tihendamiseks.

Üldiselt saab katuse kontrolli ja lihtsama kohendustööga hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga viie aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele välja nägemisele ka materjalide seisu korda – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV­kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Allikad: Moodne Kodu, Maakodu

VANA MAJA uus ja soe kasukas

Soojustuse eesmärk pole ainult väiksem küttekulu, vaid ka mõnus sisekliima ja hoone säilimine.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Maja soojustamise keerukuse määrab paljuski hoone kuju – mida keerukamate arhitektuursete vormidega ehitis on, seda keerulisem on soojustamine. Sopiline maja on üldjuhul alati külmem kui lihtsa ruudu­ või ristkülikukujulise plaaniga hoone. Rasked kohad soojustamisel on kõikvõimalikud sõlmed, erinevate tasapindade lõikejooned. Mida vähem selliseid paiku on, seda kergem on hoonet soojustada.

Samuti peab arvestama külmasildadega. Need on kohad, kus soojustusmaterjalikihti läbib mingi suurema soojajuhtivusega materjal. Siis hakkab soojus kütteperioodil liikuma mööda külmasilda läbi soojustuse õue. Kindlasti peab üle vaatama katuse või külma pöönin­

gu puhul laepealse soojustuse ja kütteta keldri korral põrandaaluse soojustuse. Soojakaod läbi katuslae ja põranda moodustavad hinnanguliselt ligi 50% hoone soojakaost. Ei ole mõtet panna seina 150–200 mm paksust soojustusmaterjalikihti, kui tegelikkuses jätkub soojusenergia liikumine hoonest välja läbi korrektselt soojustamata katuse ja põranda.

Puitmaja soojustamine

Seinu tuleb võimalusel soojustada väljast­, mitte seestpoolt. Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on miinus 20 kraadi ja ruumis pluss 20 kraadi, on kuskil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma.

Üldiselt tasub kasutada hoone konstruktsioonidega sarnase iseloomuga materjale. Puithoonet soojustatakse enamasti nn tuulutava fassaadisüsteemiga. Puitfassaadile on näiteks sobiv paigaldada kaks kihti pehmet plaatvilla puitroovitusel, nt 100 mm kiht + 50 mm kiht. Mõlemad roovitused tuleks panna omavahel risti ja villakihtide ühenduskohad ei tohi kusagil kattuda. Villa peab kõikjal katma õhuke tuuletõkkeplaat, mis kaitseb pehmet plaatvilla läbipuhumise eest.

Seejärel peaks tekitama distantsliistudega vertikaalsed õhukanalid fassaadikattematerjali ja tuuletõkkekihi vahele, minimaalselt 25 mm. Nendes kanalites vertikaalselt liikuv õhk ventileerib soojustuskihti ja viib selle sisemiselt poolelt välimisele liikuva niiskuse välja. Tähtis nüanss on siinjuures see, et kindlasti tuleb jätta õhule võimalus siseneda ventileeritavatesse kanalitesse altpoolt ja ülalt nendest väljuda, st neid ei tohi õhukindlalt sulgeda.

Ära unusta katust ega põrandaid

Kaldkatuste soojustamisel on soovitatav kasutada 300 mm paksust kahekihilist isolatsioonikihti. 200 mm paksune kiht tuleks paigaldada sarikate vahele ja täiendav 100 mm paksune kiht sarikate ning esimese kihi peale.

Külma pööningu korral, kui soojustatakse pööningu põrandat/ eluruumi lage, mitte katusekattealust pinda, on soovitatav kasutada 300 mm paksust võimalikult õhulise ja koheva soojustusmaterjali kihti. Parimad lahendused on kas kohev rull­ või puistevill.

Rullvilla on lihtne paigaldada –see tuleb lihtsalt pööningupõrandale lahti rullida. Soovitatavalt jällegi kahes kihis, nii et erinevate kihtide materjalipaanide ühendusjooned ei kattu.

Puistevilla peab pööningule laiali puistama ja seejärel rehaga ühtlaseks ning kohevaks kihiks tegema. Paigaldada saab ka masinpuhuriga, mis on mõistlik lahendus suurte pindade korral. Rullvilla miinus on see, et materjal pole nii kohev kui õigesti paigaldatud puistevill. Plussi annab aga, et rullvilla paigaldus on lihtsam ja kiirem. Samuti see, et kui puistevillale astudes surutakse kohev materjalikiht kokku ning see kaotab oma soojapidavuses, siis rullvillale võib ajutiselt survet avaldada, ilma et materjal oluliselt deformeeruks.

PANE TÄHELE

w Tarindite liitekohtades – seina ja vahe- või katuslagede sõlmedes või välisseina nurkades – tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid.

w Tuuletõkkeplaadid tuleb jätkata karkassipostide kohal ja põikijätkud tihendada liimi või montaaživahuga.

w Üks peamisi vigu on tuuletõkke ära jätmine või valesti paigaldamine. Tuuletõkke vertikaal- ja horisontaalvuugid peaksid olema õhutihedad.

w Õhu- ja aurutõkke liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile. Kui õhu- ja aurutõke piirneb ühest küljest õhuvahega, tuleb liidet kindlustada teibiga. Teibi valikul peab arvestama, et selle liimimisomadused oleksid laitmatud ka aastakümnete pärast.

w Välispiirdes peab õhu- ja aurutõke jätkuma vaheseinte ning -lagede juures.

Täpne töö

Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist ning välimist materjalikihti. Mineraalvill tuleb paigaldada piinliku täpsusega, muidu ei täida soojustus oma eesmärki. Nii klaas­ kui ka kivivillade, see tähendab kõikide pehmete mineraalvilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius peab olema 10–15 mm laiem karkassipostide „puhtast“ vahest. See on vajalik selleks, et vill liibuks tihedalt karkassi vastu ja fikseeruks ise karkassi külge. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma.

Isolatsioonikiht peab olema maksimaalselt terviklik. Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti.

Väga paksu soojustuskihi korral tekib soojustuse sees mikrokonvektsioon, kus soojem õhk piirde sisepinnas liigub ülespoole, piirde välispinnas jahtudes allapoole. Soojustusesisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega.

Allikad: Moodne Kodu, Isover, Tarmatrade, Paroc

Kaldkatuste soojustamisel on soovitatav kasutada 300 mm paksust kahekihilist isolatsioonikihti.

Lihtne! Rullvill tuleb lihtsalt pööningupõrandale lahti kerida.

HOIA KÜTTEKULUDELT KOKKU

KERISEKIVE võiks igal aastal ringi lapata

Kerisekivi on nagu auto mootoriõli, mida tuleb aeg-ajalt vahetada.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuna kuumuse käes murenevad ka kõige kvaliteetsemad kerise kivid, võiks vahel piiluda, mis nendega toimub. Kive ei pea tingimata igal aastal vahetama, kuid need tasub igal aastal maha võtta ja ringi la ­

duda. Nii annavad näole purunenud kivid ja saab kivipudi keriselt eemaldada. Kivide vahetusvajadusest annab märku see, kui saun hakkab tavalisest aeglasemalt soojenema.

Heal kerisekivil on kolm tähtsat omadust: esiteks peab ta talletama soojust, teiseks olema kuumakindel ja kolmandaks ei tohi sisaldada väävlimineraale, mis võivad ka sauna sisustuse tumedaks muuta. Kõige paremini tunneb väävlit sisaldava kivi ära roostetuse järgi.

Kõige paremad soojatalletajad on tumedad kiviliigid, nagu talkkivi, peridotiit, gabor ja dioriit. Vastu­

Ratastel SPA -

Muuda enda üritused meeldejäävateks. Tünnidel on Led valgustus ja mullisüsteem. Ratastel spa tegeleb kümblustünnide rendiga Tartus ja Lõuna-Eestis, lisaks pakume ainulaadse täispuhutava sauna renti.

pidavuses on ületamatu kivi, mis koosneb ainult ühest tumedast mineraalist. Selline kiviliik on tavaliselt raske ja üleni must.

Kive ei kuhjata niisama Õige kivide ladumine on nii elektri ­ kui ka puuküttega kerise toimivuse ja eluea mõttes ülioluline. Põhitarkus on see, et elektrikeris laotakse tihedamalt täis väiksemate kividega, samas puuküttega kerisele pannakse kivid suurema ­

Pisikestes elektrikeristes kasutatakse tavaliselt kõige väiksemat kivisuurust, 5–10 cm. Suurtes elektrikeristes võib kasutada ka 10–15 cm suuruseid kive. Konkreetse kerise kivisoovituse leiab enamasti tootejuhendist. Liiga suurte kivide puhul võivad jääda nende vahele nii suured vahed, et keris ei soojene korralikult.

te vahedega. Kuid ka elektrikerist ei tohiks tihedalt täis laduda, sest õhk peaks saama liikuda vabalt läbi kerisekivide. Mõned kivid ja ka kerised tulevad poest koju koos konkreetse ladustamisjuhisega –neid tasub järgida.

Esmalt loputa kivid tolmust puhtaks. Ladumist lihtsustab see, kui laotad kivid esmalt suuruse järgi laiali. Kivikasti ostes võib märgata, et seal pole kogu kaup sugugi ühte mõõtu. Vahel võib kõikumine olla

nii suur, et leidub koguni kolme eri mõõtu kive.

Enne esimest saunatamist on soovitatav uued kerisekivid karastada! Karastamine on lihtne. Esmalt kuumendatakse uued kivid normaalse kasutustemperatuurini või veidi rohkem ja lastakse seejärel iseenesest ning aeglaselt jahtuda (karastamise ajal ei tohi kividele vett visata).

Allikad: Moodne Kodu, saunalogia.fi, Stoveman, K-Rauta

Puuküttega kerise jaoks valitakse tavaliselt 10–15 cm suurusega kivid. Suurtes puuküttega keristes võib kasutada ka üle 15 cm kive. Suuremad kivid taluvad temperatuurikõikumisi kauem.

Kui ostad kogemata väiksemaid kive, 5–10 cm, võib ka neid julgelt kasutada, paigutades neid kerise ülemistesse kivikihtidesse.

SAUNAUKSED

 suur valik standardmõõtudes uksi laos

 eritellimused

Pesuruumi ja sauna klaasilahendused

Kuulame teie soove ja leiame lahenduse

Millised kivid sobivad puukerisele?

Millised kivid sobivad elektrikerisele?

Võimsamale elektrikerisele sobib ka suurem kivi.

Kui Sul ihu pärast hool, otsi üles Saunapood. Siit saad kibu, kulbi, lauad seinahüva nõu võid ikka leida.

poest saad just sulle sobiva pingi, lava või kogu sauna!

Aknad-uksed tuulekindlaks

Külma aja tulekul ei tahaks end tunda külmetava põrsakesena, kelle uksed-aknad ulguva hundituule käes võbelevad. Nii kaotab ju kütmine igasuguse mõtte!

Vaatame üle põhitõed, mida jälgida uste-akende soojustamisel.

TOIMETAS: TAAVET KASE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuidas valida välisust?

Kui on valida täispuit ­ või soojustatud ukse vahel, soovitatakse soojustatud ust. Täispuituks võib küll parem välja näha (eriti stiilselt renoveeritud puitmajade puhul), kuid selle tegemine on tihtipeale kordades kallim. Lisaks reageerib see aktiivselt ka ilmastikule – vihmasel perioodil paisub, päikese käes tõmbub jällegi kokku. Mõrade tekkimine ukseplaatidesse on ainult aja küsimus, seega sobib

välis tingimustes soojustatud uks kindlasti paremini.

Soojustatud uste puhul valmistatakse kõigepealt puidust karkass. See täidetakse vahtplastiga, millele liimitakse peale õhuke alumiiniumkiht, millele omakorda paigaldatakse puitkiudplaat. Edasisi viimistlemis ­ ja disainimisvõimalusi on juba lõputult. Soojustatud uste tegemisel kasutatakse enamasti materjale, mis ei vetti, tõmbu kokku, hallita ega

pehki, säilitades soojustpidavad omadused kümneteks ja kümneteks aastateks.

Et küttearvetelt veelgi säästa, võib ust eraldi soojustada. Selleks sobib näiteks vana kooli vorstikujuline tihend, mille värvi võib valida vastavalt sisekujundusele. Läve ja ukse vahelise tühimiku võib harjasribaga kinni katta. Veel on valikus näiteks iseliimuvad kummitihendid.

Et küttearvetelt veelgi säästa, võib ust eraldi soojustada. Selleks sobib näiteks vana kooli vorstikujuline tihend, mille värvi võib valida vastavalt sisekujundusele.

Aknad tuulekindlaks

Puitakende puhul on tähtis, et akende vahel säiliks õhuliikumine, mis hoiab ära kondensatsioonivee tekkimise. Soojustamisel võiks eelistada sisemistele aknaraamidele paigutatud tihendeid. Teipida või silikoonida pole aga puitaknaid mõtet, kuna see sulgeb õhuliikumise. Veel sobib soojustamiseks kittimine või elastne liimimass. Nende kasutamisel tuleks jälgida, et väljas oleks püsiva­

malt soojakraadid, kuna nii kitt kui ka liimimass kuivavad pikemalt. Hiljem võib need näiteks üle värvida. Kiti puhul on see isegi vajalik, vältimaks pragude tekkimist.

Plastaknad lasevad tuult läbi, kui tihendid on kulunud. Need tuleks umbes iga kümne aasta tagant välja vahetada. Tihend ei pea ole ma väga paks – piisab 3–5 mm ti hendist, mis tuleks tihedalt akna külge kleepida.

Akende paigaldamisel on vaja jälgida, et vahtu poleks ülemäära –vahu lõikamisel kaotab see UV­ ja niiskuskaitse. PU ­ vaht tuleks katta aurutõkketeibiga, misjärel võib paigaldada pleki või laua. Vahu katmisel on hea kasutada viigumassi, mis tagab tänu elastsusele

TULEOHUTUS

Enne, kui tule alla teed

Sügis toob kaasa jahedad ilmad ja küttehooaja. Selleks ajaks peaksid kolded ja korstnad olema puhtad ning suitsu- ja vingugaasiandurid töökorras.

TOIMETAS: SVEN SULA

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Õnnetuste ennetamiseks on tähtis hooajaliselt kasutatavate kütteseadmete puhastamine vähemalt kord aastas. Aastaringselt kasutatavate seadmete puhul tuleks puhastada neid isegi iga kuue kuu tagant. Küttekolde korsten on vaja enne kütteperioodi algust kindlasti ära puhastada. Eramajades võib korstna ka ise puhtaks teha, aga kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseli ­

Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.

Ringtee 26, Tartu E–R kl 8–17

Kui tuleb korstnapühkija:

w tekita ligipääs kõigile küttesüsteemi osadele;

w eemalda küttekolde ja puhastusavade lähedusest mustust kartvad esemed;

w veendu, et pühkimise ajaks on korsten ja kütteseadmed jahtunud ning kolded põlemata jäänud küttematerjalist vabad;

w taga ohutu ligipääs pööningule ja korstnapitsi juurde.

ne korstnapühkija. Kütteseadme suitsulõõri tuleb puhastada üks kord aastas. Korterelamu ja gaasiseadme suitsu lõõre tohib puhastada ainult kutsetunnistust omav korstnapühkija.

Koduseid kütteseadmeid tasub peale korstnapühkija aeg­ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude,

pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda. Ära ehita küttesüsteeme, korstnaid ega ventilatsiooni asjatundmatult ümber – konsulteeri pädeva isikuga või lase need tööd teha spetsialistil.

Suitsu- ja vingugaasiandur Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu­ ja vingu­

Korstna pühkimine:

w Korterelamus tuleb puhastustööde läbiviimiseks kutseline korstnapühkija kutsuda igal aastal.

w Eramajas võib majaomanik neli aastat korstent ise puhastada, igal viiendal aastal peab aga kutsuma kutselise korstnapühkija.

w Küttesüsteemide portaalis säilib ajalugu küttesüsteemide hoolduse kohta, sealt saab tellida endale ka meeldetuletuse järgmise hoolduse kohta.

gaasianduri olemasolus ning nende seisukorras. Vingugaasiandur on kohustuslik igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin.

Andureid tuleb testida kord kuus, vajutades testnuppu, lisaks puhastada anduri avasid. Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest

Pikendatava korstnaharja leiab ka igast asjalikumast ehituspoest.

ÄRA MAGA MAHA!

KREDEXI TOETUSEGA UUS PELLETIKATEL VÄHEM KUI 1000 € EEST.

kredex.ee/et/kutteseadmete-toetus

Vaata kindlasti, kas sinu maja asub õiges kohas ja kas on juba õige aeg vana katel uue pelletikatla vastu välja vahetada.

Sest uus pelletikatel on: • automaatne ja mugav

• soodne nii keskkonnale kui rahakotile • täpne ja nutikas oma töös • töötab ka pakasega säästlikult

Pelletid on kõige parem viis salvestada päikeseenergiat.

Küsi julgelt lisa, kuidas saada kodu soojaks säästlikult ja alt pelletiküttesüsteemidega.

või anduri eluiga on lõppenud (märge viimasest anduril).

Ahju tervis algab kuivast küttepuust Parimateks küttepuuliikideks võib pidada kaske ja leppa just tänu oma heale kütteväärtusele ning tasasele põlemisele. Okaspuude kahjuks räägib see, et nad kipuvad põledes intensiivselt praksuma ja sädemeid pilduma.

Alla 20% niiskusega puidu põlemisel on leegi tipus temperatuur 1200 °C, märja puidu põlemisel aga alla 900 °C. Kuna nii madala temperatuuri juures ei põle kõik puugaasid ära ja korstnast paisatakse välja väga palju õhku saastavaid aineid, on selline kütmine lihtsalt laristav ja Märk

Milline andur valida?

Valida saab ekraaniga ja ekraanita andurite vahel, samuti on olemas erinevate toitesüsteemidega andureid (patarei vs. aku).

Jälgi, et andurile oleks märgitud järgmine info:

w CE-märgis – see märgistus on tootja või importija antud garantii, et toode vastab kõikidele olulistele töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;

w tootja andmed;

w avastatava gaasi tüüp koos seadme nimetuse ja mudeliga;

w standardi number, aparaadi tüüp (A või B);

w seerianumber (või tootmiskuupäev);

w nimipinge/sagedus/võimsus (kui võrgutoide);

w patareide tüüp (kui patareitoide);

w seadme soovituslik maksimaalne eluiga;

w hoiatus „Enne paigaldamist ja kasutamist tutvu hoolikalt kasutusjuhistega“.

Tea, et anduriga peab olema kaasas eestikeelne kasutusjuhend, kus on kirjas nõuded paigaldusele.

tekitab suitsuärastussüsteemis tuleohtlikku pigi.

Ahju võib tuld teha ka mitu korda ööpäevas. Reegel on, et kahe põlemise vahele peaks jääma vähemalt kaheksa tundi, kuna väiksema ajavahega ei jahtu ahi piisavalt. Liigkütmine on üks hoonete süttimise levinumatest põhjustest.

Pea meeles, et olmejäätmed ei ole ahjus põletamiseks, sest prügi põletamine küttekoldes suurendab korstna tahmumist ja pigitumise ohtu. Pigi võib süttida ja ajada korstna nii kuumaks, et süttib ka maja, rääkimata sellest, et see mõjub halvasti kütteseadmele. Samuti pole plasti, kummi ega muude selliste sünteetiliste materjalide põletamine keskkonnasäästlik teguviis.

1. Ava siiber ja hoia seda kogu kütmise ajal täielikult avatud.

2. Eemalda tuhk ja vii see ohutusse kohta, eemal põlevatest materjalidest.

Kontrolli tõmmet enne süütamist,

3.

et tagada korralik põlemine.

4. Küta kuivade halupuudega, vältides märga puitu.

5. Jäta koldesse õhuvahedega paigutatud halud.

6. Süüta tuli pealt, et vältida suitsu tekkimist.

7. Jälgi leeki – kollane leek näitab korralikku õhu juurdevoolu.

8. Sulge tõmbeuks, kui tuli on süttinud, jälgides õhuavadega tasakaalu.

9. Ära kiirusta siibri sulgemisega, oota, kuni söed on täielikult tumenenud.

Kuidas õigesti kütta?

halvast tõmbest

Korstnapõlengut karda nagu välku.

RENOPROFF OÜ –KVALIFITSEERITUD KORSTNARENOVEERIJA!

Meile on oluline Sinu rahulolu ning sellepärast pöörame tähelepanu igale detailile, tagades pikaajalise turvalisuse ja tuleohutuma korstna Sinu elamule!

• kaamerauuring

• tulekindla seguga lõõri renoveerimine

• korstnaparandus (täislahendus)

• mehaaniline puhastus

• pottsepatööd

Pakume kvaliteetsete korstna renoveerimistöödega oma klientidele kindlustunnet ja meelerahu.

Pakume teenuseid nii era- kui äriklientidele üle Eesti, oleme alati kliendile nõuandjaks, et investeering oleks ootustele vastav.

Helista ja küsi hinnapakkumist!

Tel 5380 2450 (eesti)

Tel 5858 0234 (eesti, vene)

info@renoproff.ee

renoproff.ee

Avatud 8–18

RenoProff Maasika 12, Viljandi

Kuidas valida voodit ja kuhu see magamistoas paigutada?

Magamistuba on ühe jaoks koht, kus ainult magamas käia, teisele aga mõnus paik, kus alustada ja lõpetada päev naudinguga: rõõmsalt ärgata, ringutada, kallimale naeratada või hommikukohvigi juua, õhtul raamatut lugeda ja heade emotsioonidega uinuda. Kuidas luua selline magamistuba, kus on kogu aeg hea olla?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Tähtsaim on voodi valik ja seejuures võiks meeles pidada, et voodis veedame kolmandiku oma elust. Selleks, et voodi saaks mugav ja uni hea, peab esimese sammuna mõtlema oma vajadustele ning eelistustele.

Üks esimesi otsuseid, mis teha tuleb, on valida voodiraami materjal. Puit, metall, polsterdatud kangas, nahk – need on levinumad materjalid, mille hulgast valida. Puitraamid näiteks loovad sooja ja traditsioonilise välimuse, samal ajal kui metallraamid pakuvad nüüdisaegsemat ja minimalistlikumat stiili. Oluline on valida materjal, mis sobib ülejäänud magamistoa kujunduse ja enda eelistustega. Voodiraam peaks harmoneeruma ülejäänud sisekujundusega, et luua terviklik ja esteetiliselt meeldiv atmosfäär.

Lisaks peab kindlasti mõtlema voodiraami suurusele. Tühja tuba vaadates võib olla keeruline aru saada, kui suur voodi sinna sobida võiks. Selleks, et saada parem ettekujutus, on hea näiteks maalriteibiga voodi suurus põrandale märkida. Nii tekib

parem ettekujutus sellest, kui palju voodi ümber ruumi jääb ja kuidas muu vajalik tuppa mahutada.

Viimaks tasub enne ostu mõelda ka hinna ja kvaliteedi suhte peale. Kindlasti ei taha keegi meist voodiraami ega madratsi peale kulutada tervet varandust, kuid meeles tuleb pidada seda, et kvaliteetne ja mugav voodi on investeering üldisesse elukvaliteeti.

Uksest piisavalt kaugel, akna lähedal

Kui voodi on olemas, võiks mõelda, kuhu see paigutada, et uni oleks täiuslik. Soovitatav on panna voodi

akna lähedale, et saaks terve öö värskes õhus puhata. Muidugi tuleb seejuures jälgida, et külm tuul otse pähe ei puhuks.

Ideaalis võiks voodi asuda uksest piisavalt kaugel ja sellega diagonaalis. Samuti võiks voodi mõlemale küljele ruumi jääda ning vältida tuleks ühe voodi külje lükkamist vastu seina. Viimane on pisemates korterites küll levinud võte, kuid magamistoa remonti planeerides saab sellist paigutust vältida, vahetades ukse asukohta.

Kui uks iseenesest on õiges kohas, aga soovitakse säästa ruumi kappidekummutite jaoks, tasub teada, et on olemas ka voodeid, mille all on mahukad sahtlid, kuhu on võimalik juba pool elu ära mahutada. Veel tasuks vältida peats akna all, nägu radiaatori lähedal magamist. Radiaator kuivatab nahka ja limaskesti ning reeglina magab inimene paremini jahedas kui soojas liigkuiva õhuga ruumis.

Magamistuba tasub liigsetest asjadest puhas hoida. Tegelikult ei olegi selles toas vaja midagi peale mugava voodi, öökapi ja paari valgusti. Kui kuhjad magamistoa üle kappide ja sisustusaksessuaaridega, või tassid sinna hiiglasliku teleri või kontorilaua, pole ka magamistuba enam mõnusalt rahulik oaas, kus end ümbritsevast maailmast välja lülitada.

Allikas: moodnekodu.ee

Lõputu võitlus valge vaenlasega

Talv on tulekul!

Kurjakuulutav lause, mis tuletab paljudele meelde kultussarja „Troonide mäng“. Kui talv on tulekul, ei jää tulemata ka lumi –vähemalt nii räägib vanarahvas. Järelikult ootab ees ka võitlus lumega.

TOIMETAS: TAAVET KASE

FOTO: SHUTTERSTOCK

Jah, lumi teeb talvest talve. Lumi on ilus. Särav. Ja valge. Lumes saab teha lumeingleid. Lumepalli saab sõbrale vastu vahtimist visata. Mööda lund ja jääd on võimalik liuelda, kelgutada, libiseda. Lund saab isegi süüa, kui suur janu peale tuleb. Kõige selle juures käivad aga lume ja jääga kaasas ka tüütumad aspektid. Näiteks tahaks hommikul tööle sõita, aga sõidutee on kinni tuisanud! Või muutub aed koristamata lume tõttu täielikuks liuväljaks ja koduukseni jõudmisest kujuneb kaskadööritrikk!

Vaatame üle mõned lumekoristusabilised, millega oma sõidutee puhas hoida. Vahendid, mis võiks igal aiaomanikul kuuri all vapralt talve oodata.

Lumelabidas

Aegumatu sõber! Kõige lihtsam ja odavam tööriist, millega tee lumest puhtaks ajada. Kui väga suur häda käes, võib labida ka ise hõlpsalt kahest puutükist ehitada. Kui lõputule võitlusele valge vaenlasega aga natuke strateegilisemalt läheneda, tasuks enne talve tulekut oma labidavaru üle vaadata.

Labidaga on mõistlik puhastada väiksemaid alasid, nagu jalgtee või lühem rada autole. Samuti tuleb labidas kasuks raske sulalume korral, kui lumi on sõna otseses mõt ­

tes tarvis eest ära tõsta (lükkamise asemel).

Õige labidas olgu võimalikult kerge! See on ehk kõige olulisem kriteerium, seega kui ostad, osta juba korralik. Kerge labidaga ei väsita tubli tööline end lund visates nii kergesti ära. Rolli mängib ka labida kõrgus –liigset küürutamist pole mõtet harrastada. Selg ütleb aitäh!

Lumesahk

Kui lumi on kerge ja õhuline, saab sahaga lund lükata justkui võluväel. Aina sah ja sah! Lükkamine pole kehalegi niivõrd kurnav, kui seda on tõstmine. Sahaga saab puhtaks juba suuremad alad, näiteks terve parkla, tänavaots või kõnnitee. Käsitsi lükatavad lumesahad jäävad samuti üsna mõistlike hindade juurde. Kui lund on vaja lükata regulaarsemalt või on tarvis veel suuremaid alasid puhastada, tasuks mõelda elektrilisele lumesahale. Või siis sahk millegi ette kinnitada (näiteks ATV või lumesaan).

Lumepuhur

Suvel muruniiduk, talvel lumepuhur –nii see elu meil käib. Lumepuhuri kasutamine on füüsiliselt kõige kergem, kuid masinate hinnad kõiguvad paarisajast eurost paari tuhandeni. Siin on tarvis läbi mõelda, kui tihti tuleb lund lükata ja kui suurel alal. Vastavalt sellele tasub valida puhuri võimsus.

Lumepuhur võtab pinnalt lume ja sülitab selle teises suunas välja, seega saab lumelükkaja valida alad, kuhu tekitada lumevallid. Täitsa nagu aiakujunduslik projekt see lõputu võitlus valge vaenlasega, kas pole!

Allikas: thisoldhouse.com

Läbimõeldud planeering on asjaliku

GARDEROOBI VUNDAMENT

Elu on näidanud, et kappe ja riiuleid pole kunagi liiga palju – enamasti läheb neid pea kaks korda rohkem tarvis, kui algselt planeeritud. Seetõttu on maast laeni kapid ja garderoobid ütlemata praktilised. Seda põhjusel, et lisaks riietele ja jalanõudele annab neisse triikimislaua ning tolmuimejagi peita. Kui muu kila-kola õnnestub veel kuidagi ära paigutada, siis just viimased kipuvad tihti õnnetult ripakile jääma.

TEKST: MOODNEKODU.EE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kui moodsatel majadel on garderoob planeeritud enamasti eraldi ruumina, siis vanemate mudelite puhul annab see ehk suuremasse nišši või trepi alla paigutada. Kapid ja garderoobid tuleks võimalikult materjali­ ja ruumisäästlikult sisustada, näiteks nišši ehitatud kapp ei vaja soklit, samuti külg­ ega tagaseina. Et ka talvemantlid ja kasukad kenasti ära mahuksid, võiks kapi sügavus olla ligi 60–70 cm.

Garderoob kui aksessuaar

Praktilisele poolele lisaks on garderoobil ka esteetiline pool, sest selle liug­ ja lükanduksed annavad ruumile hoopis teise ilme. Pisikeses esikus toovad aga peegeluksed omajagu avarust juurde.

Alati ei pea ukse kasuks otsustama. Garderoobi võib muust elust ka

kardinaga lahutada. Lisaks lõputule mustrite ja toonide valikule on kanga eeliseks võimalus see kerge vaevaga uue lemmiku vastu välja vahetada. Sõltumata sellest, kas garderoob tuleb ukse või kangaga, on igal kümnel juhul sedalaadi eraldamine siiski põhjendatud, sest isegi korras kapisisu tõmbab tähelepanu ning külaliste uudistavaid pilke. Pealegi kipub kord ainult hetkeks püsima, eriti juhul, kui lapsed ja koduloomad oma väsimatute toimetustega elu vürtsitavad.

Paindlik vs. igavene garderoob

Veel enne, kui garderoobi planeerima asud, tuleb oma unistused paberile panna ning seejärel lasta armutul reaalsusel neist üle käia. Päeva lõpuks peab kapp, vähemalt selle sisemus, olema eelkõige funktsionaalne.

Viimase sätivad paika kapile seatud eluiga ja see, mida kõike see endas peitma peaks.

Tänapäeval võib kaubandusest leida igasuguseid lahendusi – nii ümbertõstetavaid kui ka n­ ö igavesi. Pole ju mingit põhjust viimase kasuks otsustada, kui paindlik kapp teenib sinu muutlikke olusid märksa paremini. Kuid isegi juhul, kui elu teeb garderoobile seatud ootuste osas jooksvalt korrektuure, annab enamikku süsteeme käigult pisut korrigeerida. Teinekord piisab sellestki, kui seinale kinnitatud korvi­ ja riiulisüsteemis kandurid ümber tõsta.

Et garderoobis oleks kord majas, tasub sinna lisaks riiulitele, kuhu korvid, kastid ja karbid ritta laduda, mitmeid riputustalasid paigaldada. Kasvõi selleks, et oleks, mille külge vihmavarje, kotte ja salle riputada. Kindlasti tuleb kapis ära korraldada ka jalanõude sektsioon –nii neile, mis oma järgmist hooaega ootavad, kui ka neile, mis praegu vatti saavad. Viimased oodaku oma järge kusagil käeulatuses, teised aga võib mõneks ajaks kõrgemale lükata.

Kas valida soojustatud või täispuidust VÄLISUKS?

Üks koht, mis kodust sooja välja laseb, on soojustamata välisuks. Kui tuleb valida soojustatud ja täispuidust välisukse vahel, soovitavad asjatundjad esimest.

TEKST: SIGNE KALBERG

TOIMETAS: IRMELI KARJA

FOTO: SHUTTERSTOCK

Puit mängib muutlikus ilmas

„Soojustatud uste puhul valmistatakse esmalt männipuidust karkass, mis täidetakse vahtplastiga. Seejärel lii­

mitakse karkassile peale õhuke alumiiniumleht ja selle peale omakorda puitkiudplaat. Edasine on juba viimistlemise küsimus, kas spoonida või värvida,“ räägib Avo Põldma,

Aavo Puukoda OÜ omanik, kuidas soojustatud ust valmistatakse.

Tema kinnitusel sobib soojustatud välisuks kodusoojust hoidma pisut paremini kui täispuidust uks. „Esiteks on see, nagu nimigi ütleb, soojapidavam. Teiseks on see ka stabiilsem ega mängi ilmamuutustega nii palju kaasa kui täispuidust uks,“ lisab Põldma.

Põhjus on selles, et kui vihmasel perioodil on õhuniiskus pikemat aega kõrge, siis puit paisub ja kui seejärel päike taas mitu päeva kuivatab, tõmbub puit jälle ajapikku kokku. Täispuitukse puhul on ainult aja küsimus, millal tekivad uksekilpide sisse väikesed mõrad. Soojustatud uksega seda hirmu ei ole ja seepärast sobivadki soojustatud uksed paremini väliskeskkonda.

Soojustuseta uks kõmiseb

Kui tellida uks eritellimusena tislerilt, siis tammest ja männist kilpuste sees kasutatakse tavaliselt soojustuseks SPU­d. See on penoplastitaoline

materjal, aga penoplastist tihedam, ei vetti ega tõmbu kokku, pehki ega hallita ja selle soojustusomadused ei muutu aastakümnetega. Sileuks koosneb eraldi n­ö kehast (mänd), mis liimitakse kokku eelnevalt vastavasse paksusesse hööveldatud kihtidest, ja raamist, mille sisse pannakse siis penoplast või SPU. Tavaliselt on täitematerjal 50 mm paks. Penoplast ja SPU­plaat on lisaks müra tõkestamisele tuulekindlad. Välisuksed tellitakse ikka soojustusega, muidu jääb uks kõmisema.

Lisasoojustus

Siis tuleb pressimise osa. Tavaliselt liimitakse ukse mõlemale poolele kasevineer. Võib kasutada ka keskmise tihedusega (700–800 kg/m3) kokku pressitud puidutolmplaati MDF, mis hiljem spoonitakse.

Kõik uksematerjalid liimitakse pressi abil kokku, järgneb mõõtu saagimise protsess. Kui kõik see tehtud, viimistletakse uks. Kõige viimasena paigaldatakse hinged ja lukud ning seejärel ongi uks paigaldamiseks valmis.

w Tihendid aitavad siis, kui välisuks ei pea tuult või külma. Investeering toodab ennast ainuüksi küttearve pealt kiiresti tagasi. Ukse ja lävepaku vahel kasutatakse sageli silindrikujulist tihendit. Kui selle toon klapitada esiku värvidega, pole seda peaaegu et nähagi. Ukse külgedel ja raami ülaosas võib kasutada samu iseliimuvaid tihendeid, mida akendelgi. w Lisaukse paigaldavad sageli need, kes on otsustanud ilusa, kuid mitte eriti soojuskindla välisukse kasuks. Nii ongi lisaukse ülesandeks teha ära töö, millega põhiuks jänni jääb – pidada sooja.

Allikas: hansapost.ee

Klassikalise puitaia a ja o

Sügis on suurepärane aeg piirdeaia tegemiseks, sest pole nii palav ja vereimejad-putukad ei sega. Vaatame siis, kuidas tööle pihta anda.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Puitaia suureks plussiks on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus, alustades aia värvist, lippide kujust ja lõpetades laudise joondumisega (kas horisontaalne, vertikaalne vm).

Aialippidena lähevad käiku tavaliselt kas sügavimmutatud või värvitud toorikud. Kohtades, kus soovitakse suuremat privaatsust, võivad lipivahed olla väiksemad, ent kui lipivahe on alla 10 mm, siis laudade paisumine võib põhjustada selle, et aialipid ei pruugi olla enam ideaalselt sirged.

Vertikaalset puitaeda saab muuta vastupidavamaks, kui lisada lipiotste kaitseks kattelaua. Ent kui kattelauda ei soovita, saab aialippide otsad saagida selliseks, et vihmavesi neilt alla valgub, kas ümaraks või kolmnurkseks.

Aiapostide paigaldamine

Piirdeaia ehitamise esimene ja paljude jaoks kõige keerulisem etapp on aiapostide paigaldamine. Enne seda

KPEKATUSEPESU.EE

KATUSTE PESU ja VÄRVI MISTÖÖD

FASSAADIDE PESU JA VÄRVIMINE

AEDADE PESU JA VÄRVIMINE

KATUSTE PARANDUS

REMONTTÖÖD

RENNIDE PUHASTUS

AKENDE PESU

PAIGALDAME KATUSEREDELEID

VAHETAME VIHMAVEERENNE

LUMETÕRJE KATUSTELT

tuleb kindlaks teha krundipiirid ja täpsustada vajadusel maa ­ aluste kommunikatsioonide asukohad. Krundipiiride kindlaks tegemiseks võib kohale kutsuda maamõõtja, kes märgib uuesti krundi nurgad, või usaldada oma olemasolevaid märke.

Järgmisena mõõdetakse üle piirdeaia kogupikkus ja arvutatakse perimeetri pikkuse põhjal vajaminev aiapostide kogus, ja nüüd on õige aeg mõelda ka juba väravatele. Perimeetrile tõmmatakse juhtnöör, mis tähistab tulevase piirdeaia asukohta, ja märgitakse aiapostide asukohad kas värvimarkeri või puittikuga.

Aiapostideks kasutatakse 60 × 60 mm nelikanttoru, mis tuleks kuumtsinkida ja vajadusel värvida. Postivahe võiks olla 2500–2700 mm. Reapostidele kaevatavad augud võiksid olla vähemalt 700 mm sügavused, diameetriga vähemalt 250 mm, ja väravapostide augud minimaalselt 800 mm sügavused diameetriga 350 mm.

Aiapostide paigaldamist on mugavam teha kahekesi. Üks inimene jälgib loodi ja juhtnööri abil postide joondumist ning teine saab ettevaatlikult samal ajal täita postiaugu betooniga ja betooni tihendada.

Postide kõrguse saab määrata horisontaalse nivelliiriga või kui ehitada piirdeaed vastavalt maapinna kaldele, saab paigaldada ülemise kõrgusnööri.

Mis juhtub, kui kasutada kuumtsinkimata aiaposte?

Välisel vaatlusel pole õieti midagi aru saada, sest posti välispinda katab värvikiht ja kõik tundub korras olevat. Tegelikult aga tekib posti sisekülgedele rooste juba paari nädalaga, seda eelkõige maa seest tuleva niiskuse tõttu. Kuna aiapostid ja väravad tehakse üldjuhul nelikanttorust, mis on seinapaksusega kuni 3 mm, siis on oluline, et detailid saaksid kaitsva kihi ka seestpoolt, seda võimaldabki kuumtsinkimine. Tsingikihil on veel üks hea omadus,

Tasub silmas pidada:

w aed peaks sobima hoone ja ümbruskonnaga;

w aia kõrguse valikul peaks lähtuma ümbruskonnas varem ehitatud aedade kõrgusest;

w aed tuleb paigaldada krundi sisepiiridesse;

w väravate asukoht ja suurus tuleb hoolikalt läbi mõelda, ka see, mispidi need lahti käivad;

w majaümbruse planeerimistööd on tark ära teha enne aia ehitamist;

w olenevalt asukohast peaks arvestama aia vastupidavusega vandalismile.

nimelt võime ennast ise „parandada“ – väiksemad vigastused ja kriimustused suudab tsink elektrokeemilise protsessi tulemusena hoida korrosioonikindlana.

Allikas: Moodne Kodu, piirdeaiad.ee

Kuidas koduaed hubasemaks muuta?

Mõned nipid aia valgustamiseks:

Sügis on käes, mis tähendab, et õhtud muutuvad järjest hämaramaks ja päike peidab end aina tihemini pilve taha. See aga ei tähenda, et hubased õhtud koduaias lakkama peaksid. Õigesti valitud ja paigutatud valgustus võib õueala ka pimedamatel õhtutel võluvaks paigaks muuta ning pakkuda mõnusat atmosfääri nii suveõhtuteks kui ka talvisteks pidudeks.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Poodides on saadaval sadu erinevaid valgusteid, aga suures plaanis on aiavalgustuse rajamiseks kaks võimalust: tuua elekter maa­aluse kaabliga või kasutada päikeseenergial töötavaid lahendusi.

Esimene on kulukam ja keerukam, kuid pakub rohkem stabiilsust, valgust ja valikuvõimalusi. Päikeseenergial töötavate lampide paigutamine on seevastu lihtne ja soodne, ei nõua elektriku abi ega aia üleskaevamist, kuid paraku ei paku need enamasti piisavalt aeda väljajoonistavat valgust.

Funktsionaalsus ja ohutus

Valgusteid valides mõtle läbi funktsionaalsus – kas eesmärk on aeda välja valgustada, tekitada romantiline atmosfäär või näidata varjulises kohas suunda ja pakkuda turvalisust. Aiatee valgustamiseks sobivad kõige paremini postvalgustid, mille kõrgus jääb enamasti poole meetri kanti, aga võib valida ka kõrgemaid ja aristokraatlikke pargilaternaid. Kui

eelistad madalaid ja maapinnale paigaldatud valgusteid, arvesta, et need jäävad talvel lume alla ning näiteks lumepuhuri kasutamisel tuleks valgustite asukohad enne lume tulekut korralikult tähistada.

Kõik elektri­ ja kaabeldustööd jäta professionaali hooleks. Valgusteid ja materjale ostes jälgi, et need oleks niiskuskindlad ning sobilikud õues kasutamiseks. Elektrijuhtmete maa sisse kaevamisel tuleb need paigutada spetsiaalse veekindla toru sisse või kasutada niiskuskindlat maakaablit. Samuti peavad olema veekindlad kaablite omavahelised ühendused.

Liikumisandur, taimer või lüliti? Vajadusest sõltub ka see, kas valgustid süttivad lüliti, taimeri või liikumisanduri vahendusel. Näiteks ukse juures on mugav liikumisanduriga valgusti, mis on abiks võtmete otsimisel ja ukse lukust lahti keeramisel, kuid liikumisanduri puhul võiks arvestada, et see reageerib ka koera või kassi liikumisele ja võib hakata ööund häirima.

w Kuuvalguse matkimine. See tähendab, et puude või kõrgete põõsaste sisse on paigaldatud lambid, mis jätavad mulje, nagu läbi puu paistaks täiskuu. Väga oluline on valgusallikas suunata allapoole, sest küljele suunates võib juhtuda, et see näib rohkem nagu turvavalgus. w Vähem on rohkem. Aeda on mugav valgustada leedtuledega. Silmas peaks aga pidama, et sageli pole vaja sama võimsaid leedlampe nagu siseruumides. Miks? Aias on leedlambi mõte luua valgusefekt ja meeldivalt mahe atmosfäär, mitte õue liiga erksalt valgustada.

w Külm ja soe valgus. Müüakse kahte sorti leedlampe: külma ja sooja valgusega. Seetõttu on oluline, et kõik leedlambid, mida aias kasutaksid, oleksid kas ainult külma valgust andvad või ainult sooja valgust andvad. Parem on neid omavahel mitte kombineerida. Nii on tulemus ühtlane. Hubasema mulje loob aias kindlasti soe valgus.

Praktilistel liikumisteedel juhatab liikumisanduriga valgusti teed ja on samas energiasäästlik, sest süttib ainult vajadusel. Liikumisanduritega valgusteid kasutatakse sageli ka halbade kavatsustega inimeste eemale peletamiseks, sest neil pole mugav valgusvihus oma plaane teoks teha. Õdusat meeleolu loov aiavalgustus süttib aga enamasti lülitist või kasutatakse taimerit või hämaruse andurit.

Allikas: moodnekodu.ee

Ehitame, renoveerime ja vastutame – Ermico Haldus on kindel partner igal ajal!

Telli kõik ehitus- ja renoveerimistööd oma ala pro delt.

Teenindame nii eraisikuid, ettevõtteid kui ka korteriühistuid.

Ermico Haldus – ka kõige pisemad remonditööd saavad tehtud.

Loo meeldiv atmosfäär ÕIGETE VÄRVIDEGA

Sinu kodu on sinu pelgupaik – koht, kus saad ennast vabalt väljendada ja mugavalt tunda. Üks põnevamaid aspekte hubase pesa loomisel on õigete värvide valimine ja sobitamine. Toonid, mille sa oma kodule valid, võivad mõjutada ruumi üldist meeleolu ja õhkkonda.

TEKST: LIISBET ESTRA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Värvipsühholoogia

Värvid on rohkem kui lihtsalt visuaalsed stiimulid – neil on võime esile kutsuda emotsioone ja mõjutada käitumist ning ruumi energiat. Enne värvide sobitamise maailma sukeldumist on oluline mõista erinevate värvide psühholoogilist mõju:

Punane: Julge ja kirglik värv, mis suudab tekitada tugevat energiat ning põnevust. Sageli kasutatakse seda aktsentvärvi ruumides, kus soovitakse luua efektiivsust või fokusseeritud ja tegutsemisvalmis energiat, näiteks treenimisruumis või söögitsoonis.

Sinine: Jahedat ja rahustavat sinist tooni seostatakse lõõgastuse

ning rahuga. Magamis­ ja vannitoad on tüüpilised ruumid, kus erinevaid siniseid toone kasutatakse rahuliku õhkkonna loomiseks.

Kollane: Kollane seostub soojuse ja rõõmuga. See on suure pärane valik tubadesse, kus soovid tekitada ruumi positiivsusele ja loovusele, näiteks kodukontor või mängutuba.

Roheline: Sümboliseerides loodust ja kasvu, toob roheline ruumi tasakaalu ning uuenemise tunde. Seda kasutatakse sageli elutubades, vahel ka köökides, et luua tugevam ühendus loodusega.

Neutraalsed toonid: Beež, hall ja teised neutraalsed toonid on

mitmekülgsed taustad erinevatele disainistiilidele. Tegemist on tagasihoidlike, ent selgete värvidega, mis loovad elegantsi tunde.

Sobiva värvipaleti loomine Enne, kui hakkad oma kodule värve valima, on mõistlik luua värvipalett, mis juhendab sinu otsuseid. Põhjalikult läbimõeldud värvipalett tagab eluruumides kooskõla ja tasakaalu.

Siin on juhend, kuidas sobiv palett kokku panna:

1. Arvesta olemasolevate elementidega

Vaata oma kodus olevaid püsielemente, näiteks põrandakatet, kappe ja tööpindu. Nende elementide värvidega tuleb arvestada, kui valid oma värvipaleti. Näiteks sooja alatooniga puitpõranda kõrval tuleks eelistada toone, mis sobivad samuti soojade alatoonidega.

2. Kasuta 60 : 30 : 10 reeglit

Kindel põhimõte disainis on 60 : 30 : 10 reegel. See tähendab, et kasuta ruumi jaoks domineerivat värvi 60% ulatuses, teist värvi 30% ulatuses ja aktsentvärvi 10% ulatuses. See lähenemine tagab visuaalse tasakaalu ja väldib ühe värvi ülekaalu ruumis.

3. Ammuta inspiratsiooni kunstist ja loodusest

Kunstiteosed ja loodus võivad olla suurepärased inspiratsiooniallikad värvipaleti loomisel. Analüüsi oma

lemmikkunstiteoseid või maastike värve, mis sinuga resoneeruvad. Need allikad võivad aidata avastada ainulaadseid ja meeldivaid värvikombinatsioone.

4. Arvesta ruumi eesmärgiga

Eri ruumidel on erinevad eesmärgid ja sinu värvivalikud peaksid peegeldama nende funktsioone. Rahustavad värvid, nagu sinised ja rohelised, sobivad hästi magamis­ ja vanni­

KT Maja teeb kõiki ehitustöid Sinu soovidest lähtuvalt:

• karbi- ja müüritööd

• vundamendid

• katused

• välisvooder

• siseviimistlustööd

jpt

Täpsem info

tel 5814 9038

tuppa, samas kui energilised toonid, nagu punane ja kollane, elavdavad elutuba ja kööki.

5. Testi enne pühendumist Alati testi värvitoone enne terve ruumi üle võõpamist. Kanna värviproove seintele ja jälgi, kuidas need erinevates valgustingimustes päeva jooksul välja näevad. Värvid võivad päevavalguses ja kunstlikus valguses väga erinevalt mõjuda.

HARGEN EHITUS

Siseviimistlustööd usaldusväärselt tegijalt!

Hargen Ehitus pakub mitmeid erinevaid teenuseid: katuse-, fassaadi-, remondi-, üldehitus- ja siseviimistlustöid.

z Lammutustööd ja jäätmete utiliseerimine

z Põranda soojustamine ja armeerimine

z Põrandakütte paigaldus ja betoneerimine

z Tarbeveetorustiku

paigaldus

z Elektritööd

z Seinakarkassi paigaldus

z Kipsitööd

z Sisevoodrilaua paigaldus ja krohvimine

z Plaatimistööd

z Ripplae paigaldus

z Santehnika paigaldus

HARGEN EHITUS OÜ hargenehitus.ee

tel 5346 5784 info@hargenehitus.ee

Värvide sobitamise kunst Värvide sobitamine hõlmab üksteist täiendavate värvide leidmist, et luua meeldiv visuaalne voolavus. Kui värvisümbioos on õigesti välja kukkunud, tõstab nende koos kõla sinu kodu esteetilist atraktiivsust. Siin on mõned strateegiad, mis aitavad sul värvide sobitamise kunsti omandada:

1. Püsi piiratud värvipaleti juures Kuigi mitmekesisus on oluline, võib liiga paljude värvide kasutamise tulemuseks olla ebaterviklik ja kaootiline kujundus. Püsi enda loodud värvipaleti juures ja kasuta nende värvide variatsioone, et säilitada järjepidevus.

2. Kasuta värviratast Värviratas on väärtuslik tööriist toonide sobitamisel. Värvid, mis on värvirattal üksteise kõrval (analoogsed värvid), täiendavad teineteist. Kontrasti saavutamiseks kaalu värve, mis asuvad vastastikku (komplementaarsed värvid).

3. Ole julge kasutamaks eri toone Ära piirdu ühe tooniga igast värvist. Erinevad toonid ja variatsioonid samast värvist lisavad ruumile sügavust ja dimensiooni. Näiteks kui peamine värv on sinine, kaalu ka heledamaid ja tumedamaid siniseid toone.

4. Pane tähele alatoone Värvidel on alatoonid, mis võivad olla soojad või jahedad. Veendu, et valitud värvide alatoonid klapiksid, et vältida kokkupõrkeid. Näiteks soe beež kollaste alatoonidega võib põrkuda jaheda halli siniste alatoonidega.

VIIMISTLUS

5. Tasakaalusta julgust neutraalsusega

Kui sulle meeldivad julged ja elavad värvid, tasakaalusta neid neutraalsete toonidega, et vältida ruumi ülekoormamist. Neutraalsed toonid pakuvad rahulikku vastukaalu, mis võimaldab julgetel värvidel särada ilma ruumis domineerimata.

Õigete värvide valimine ja sobitamine oma kodus on loominguline ettevõtmine, mis nõuab hoolikat mõtlemist ning kaalutlemist. Mõistes värvide psühholoogiat ja omandades värvide sobitamise kunsti, saad oma kodu muuta kauniks ja emotsionaalselt turvaliseks pelgupaigaks. Ära unusta, et kodu on peegeldus sinu isiksusest ja stiilist, seega ära karda eksperimenteerida ja lisada igasse värvivalikusse oma unikaalset puudutust.

Allikad: moodnekodu.ee, sisustusweb.ee, bhg.com, fromhousetohome.com

Osutame teenust peamiselt Tallinnas ja Harjumaal

Sinu kodu ökonoomne KÜTTESÜSTEEM

Ees ootab järjekordne talvehooaeg ja üha rohkem inimesi on mures, kas seegi tuleb rahakotile sama karm kui eelmine. Külmad ilmad pole veel kohal, mistõttu on just praegu viimane aeg oma küttesüsteemid üle vaadata.

TOIMETAS: EVE KALLASTE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Möödunud sügisel hüppeliselt tõusnud energiahinnad panid inimesi kõrgete kuludega kütteallikatele, nagu gaasikatel või elektriradiaatorid, otsima soodsamaid alternatiive. Millised need olla võiksid?

Maapõue salvestunud energia

Soodsamat kütte hinda pakub näiteks maasoojuspump, mis on elektriküttega võrreldes neli korda efektiivsem. Kuna maasoojuspump kasutab kütmiseks maapõue salvestunud energiat, on see vägagi keskkonnahoidlik. Samuti soojendab maaküte tarbevett säästlikumalt kui elektriboiler. Samas tuleb aga arvestada, et maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema umbes 600 m2 suurune maa­ala, ning selle paigaldamine eeldab laiaulatuslikke ehitustöid.

Ka tootlust mõjutavaid faktoreid on mitmeid. Näiteks sõltub soojus­

juhtivus isegi pinnasest ja on suur vahe, kas maja asub kuiva ja liivase maa peal või niiskel savisel pinnasel. Sellistest parameetritest sõltub ka kollektorite pikkus ja soetusmaksumus. Kui aga kõik suhtelised faktorid välja jätta, võib üldistatult siiski öelda, et need, kes on maakütte paigaldanud, on igal juhul oma investeeringuga plussi jäänud. Lisaks tasub teada, et maasoojuspumba kompressori eluiga võib ulatuda 30 aastani ja kollektortorudel maa sees isegi kuni saja aastani. Seega ei ole kahtlust, et küttesüsteem end üsna pea ära tasub ja seda eriti praeguste elektrihindade juures.

Maaküte soojendab tarbevett säästlikumalt kui elektriboiler.

Maasoojuspumba vaieldamatuks plussiks on madalamate kulude kõrval ka mugavus. Korraga saab soojaks nii toad kui ka tarbevee ja nutikas automaatika hoiab seadet töös iga ilmaga ega eelda kasutajalt erilisi tehnilisi teadmisi. Sooja vee saab suunata radiaatoritesse, kuid veelgi mugavam on vesipõrandaküte, kus soe vesi jookseb põrandakatte alt ja tagab kogu elamises meeldiva ning ühtlase temperatuuri. Samuti on võimalik soojuspumpa suviti kasutada hoopis jahutuse eesmärgil ja säästa suuri summasid konditsioneeri pealt.

Elektrikuludelt kokku kuni 80% Väiksema küttevajaduse katmiseks või lisakütteks sobib hästi kas õhkvõi õhk­vesisoojuspump. Näiteks kui keskmine soojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, kasutab ta selleks vaid 1 kWh elektrit ning ülejäänu on õhust saadav tasuta soojusenergia. Võrreldes elekterküttega, hoiab soojuspump elektrikuludelt kokku kuni 80%.

Muuseas, kui veel mõni aasta tagasi võis üsna raudkindlalt öelda, et maasoojuspump on ökonoomsem ja madalama elektritarbimi­

sega kui õhk­vesisoojuspump, siis nüüd selline väide enam 100% paika ei pea. Uued õhk­vesisoojuspumbad on jõudnud oma tehnoloogias järgmisele tasemele ja on maaküttele täiesti arvestatavad konkurendid. Igal juhul võib öelda, et õhk­ vesisoojuspumbaga küttesüsteem on kaasaegne, ökonoomne ja keskkonnasäästlik lahendus.

Üldiselt valitakse õhk­vesisoojuspump juhul, kui aed on juba haljastatud ega ole soovi maasoojuspumba kollektori torustiku jaoks hooviala üles kaevata. Kui maakütte puhul arvestatakse umbes 1 m² suuruse köetava pinna kohta 2,5–3,6 m² vaba pinda hoone ümber, siis õhkvesisoojuspump ei vaja mitte mingisugust kaevamist – tarvis on vaid mõne ruutmeetri suurust tehnoruumi ja õues paari ruutmeetrit pinda, kuhu väliagregaat paigaldada.

Õhk ­ vesisoojuspumba kasuks räägib ka mõnevõrra soodsam soetusmaksumus. Miinuseks maakütte ees on aga see, et õhk­vesisoojuspump töötab kuni –20­kraadise külmaga. Käredama pakasega seade õhust ise enam energiat juurde ei tooda ja 100% energiast tuleb elektrimüüjalt.

Päikesepark elektril töötavate küttesüsteemide täienduseks

Kuigi maasoojuspump, õhk­ vesisoojuspump ja infrapunakiirgusel põhinevad lahendused on säästlikud ning ökonoomsed, kasutavad nad oma tööks siiski elektrit. Paljud soojuspumbaomanikud, kes on muidu harjunud ülimadalate küttearvetega, said möödunud talvel harjumuspärasest kordades suuremad elektriarved. Kui elekter on pööraselt kallis ja ruutmeetreid on majas palju, ei päästa suuremate arvete maksmisest ka ainuüksi maaküte või õhk­vesisoojuspumba olemasolu. Kui on soov kulud nullilähedaseks viia, on nutikas kombineerida üht või teist soojuspumpa päikesepaneelidega.

„Kodumajapidamises on päikesepaneelid parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma ning seeläbi elektrikulu ­

delt kokku hoidma. Sääst tuleneb nii elektri­, võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa,“ rääkis möödunud sügisel Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar Maalehele antud intervjuus. Ta lisas, et energiahinnad on korrelatsioonis keskkonnasäästlikkusega ehk siis roheline energia on lõpptarbijale kokkuvõttes soodsam. Tiitsaare sõnul tasub hästi projekteeritud päikesejaam end ära umbes kümne aastaga ja kuna päikesepaneelid lähevad aina odavamaks, lüheneb ka tasuvusaeg.

Kui elekter pööraselt kallis ja ruutmeetreid palju, ei päästa suurematest arvetest ka ainuüksi maaküte või õhkvesisoojuspump.

Muidugi leidub skeptikuid, kes arvavad, et päikesepaneelid ei tasu end ära, sest päike paistab meil ju ainult suvel, kui elektrit peaaegu ei tarbitagi, ja muul ajal peavad päikesepaneelide omanikud ikkagi elektrit ostma. Selline arusaam on poolik tõde – jah, tõepoolest, suvel toodavad paneelid palju rohkem

energiat kui muul ajal aastas ja seda on kümnetes kordades rohkem, kui ühel majapidamisel reaalselt vaja läheb. Asja konks seisneb selles, et päikeselisematel kuudel, kui tekib tootmises ülejääk, saab selle müüa võrku ja kontole laekunud ettemaksu eest on võimalik elektrit talvel tagasi osta. Majapidamistesse rajatud päikesepargid toimetavad üldiselt aga ilusti aprillist oktoobrini, elektrimüüjast sõltutakse vaid viis kuud aastas ja tekkinud kulud kaetakse päikeselisel ajal tekkinud tuludega.

Kombineeritud küttesüsteem Veel üks populaarne viis oma küttesüsteemi täiendada on lisada olemasolevale puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit. Selline kütteallikas loob võimaluse kõige külmematel talvepäevadel tubadesse lisasoojust anda ja kalli energiahinna perioodidel täielikult puuküttele ümber lülituda. Lisaks annab puuküttel töötav kütteallikas interjööri juurde hubasust ja võimaldab eralduvat energiat kasutada ka toidu valmistamiseks. Eriti kasulik on selline lahendus muidugi neile, kel on puud omast metsast võtta, kuid pikas plaanis võib elektrit või gaasi puuküttega targalt kombineerides võita igaüks.

Allikad: Maaleht, Moodne Kodu