Finants ABC (september 2023)

ÄRA MAGA MAHA!

KREDEXI TOETUSEGA UUS PELLETIKATEL VÄHEM KUI 1000 € EEST.

kredex.ee/et/kutteseadmete-toetus

Vaata kindlasti, kas sinu maja asub õiges kohas ja kas on juba õige aeg vana katel uue pelletikatla vastu välja vahetada.

Sest uus pelletikatel on:

automaatne ja mugav • soodne nii keskkonnale kui rahakotile • täpne ja nutikas oma töös

töötab ka pakasega säästlikult

Pelletid on kõige parem viis salvestada päikeseenergiat.

Küsi julgelt lisa, kuidas saada kodu soojaks säästlikult ja alt pelletiküttesüsteemidega.

„Iga leibkonna olukord on unikaalne, kuid säästmise takistuseks on ikkagi mõtteviis,“ ütleb tosin aastat LHV-s investeerimisvaldkonnas töötanud Nelli Janson. Ta õpetab inimesi paremaid rahaotsuseid tegema. Värskest vestlusest kõlavad soovitused, millest on igaühel midagi kõrva taha panna.

INTERVJUEERINUD: Kadri Hurt

FOTOD: Anu Hammer

NELLI JANSON: tõmba emotsiooniostud miinimumi ja tee harjumustes korrektiivid

Kuidas säästa?

„Säästmine on pealtnäha imelihtne, aga tegelikkuses ei suuda seda enamik inimesi pikema perioodi vältel ikkagi jätkata,“ ütleb Janson ja selgitab, et esimene viga on ennast teistega võrrelda. „Kuigi äärmiselt inimlik, on see meile endile siiski kahjulik. Sest alati on keegi, kes on sinust rikkam, kel on paremad võimalused. Muuta saame me ainult iseenda otsuseid ja valikuid. Ainukene inimene, kellega peaks end võrdlema, oled sa ise. Kui oled täna tublim, edukam ja parem kui eile, siis on juba väga hästi. See annab indu ka jätkata,“ sõnab ta.

Inimene kipub finantsnõustaja sõnul langema enesehaletsusse, mis kahjustab mõtteviisi ja enesehinnangut ning lihtsalt raiskab aega ja energiat. „Lisaks tahetakse väga kiiresti saada suuri tulemusi. Kui seda ei juhtu, lüüakse käega. Seetõttu on oluline hoida oma eesmärgid realistlikud ja mõistlik on seada vahe­eesmärgid. Sama on

ka elustiili muudatustega – nagu näiteks tervisliku toitumise ja sportimisega,“ selgitab Janson.

Kuidas oma rahaga üldse toime tulla?

Jansoni sõnul on kõige aluseks selge ülevaade oma sissetulekutest ja eriti väljaminekutest. Ta ütleb, et selline soovitus võib tunduda esialgu mõttetu, aga kui panna sendipealt iga väljaminek kuu lõikes tabelisse, siis tihtipeale vaatab sealt vastu üsna ehmatav pilt – päris arvestatavad summad on pudenenud sõrmede vahelt emotsiooniostudele. Igaüks leiab tema sõnul sellisest tabelist mõne rea, millelt kokku hoida. „Rahaasjade kontrolli alla saamise tingimus nii ühe­ kui ka viieliikmelisele leibkonnale on eelarve pidamine ning selle ülempiirist kinnipidamine. See nõuab distsipliini ja järjekindlust. Muidu võivad kulud väga kiiresti kontrolli alt väljuda ja ka võlaspiraali tõmmata. Tarbimislaene võetakse üsna kergekäeliselt, hoomamata,

et need on igapäevakulutuste finantseerimiseks liiga kallid. Eelarvel peab olema ka eraldi säästurida ja selle algsumma pole tähtis, see võib olla ka kümme eurot kuus – oluline on mõtteviisi muutus, mis tekib. Siis on uks pere finantstervise paranemisele juba avatud,“ sõnab Janson. Finantsnõustaja juhib tähelepanu, et väljaminekuid planeerimata on ka lastele keerulisem selgeks teha, miks ei ole võimalik osta kõike, mida silm näeb. „Lapsed jäljendavad seda, mida nad näevad. Kui vanemad on eeskujuks – ja veel parem – kaaluvad koos lastega ühe või teise ostu vajalikkust, annab see varakult oskuse oma impulsse raha suhtes kontrollida. Sellega laotakse juba väga tugev vundament tulevikuks, et rahaga mõistlikult ringi käia,“ annab ta nõu. Janson tõdeb, et see on tervele riigile parem – meil on siis vähem õnnetuid lugusid laenulõksu ja finantspettuse ohvritest, samuti inimestest, kes ei tule riigi toetuseta toime.

Mõned praktilised säästunipid

Jansoni sõnul on just pere eelarve säästurida finantsstabiilsuse seisukohast väga oluline, võimaldades katta ootamatuid kulutusi. „Hoolikas eelarve jälgimine võib sisuliselt ühe päevaga õhku lennata, kui tekib väljaminek, millega üldse arvestatud pole. Igal leibkonnal peab olema säästufond või meelerahufond, kus on raha, mis on mõeldud ainult selleks puhuks, kui tekib ettenägematu kulu,“ ütleb ta.

Fondis võiks Jansoni hinnangul olla raha vähemalt paari kuu vältimatuteks kuludeks, et neid ei peaks katma laenuga. Meelerahufondi tuleb panustada iga kuu ja seda raha võiks kasutada vaid hädavajadusel.

KUIDAS VABA RAHA PAIGUTADA?

„Kui kulud on kontrolli all ja meelerahufond ehitatud, saab juba hakata mõtlema erinevate kogumis- ja rahakasvatamisvõimaluste peale,“ selgitab Nelli Janson ja lisab, et sissetuleku suurus mängib siin ainult nii palju rolli, et kõrgem sissetulek võimaldab vajalikud eelsammud ilmselt kiiremini ära teha ning iga kuu suuremaid summasid säästa. Kui on tekkinud säästud, mida soovitakse tulevikus näiteks mõne suurema ostu jaoks kasutada (näiteks kodulaenu sissemakseks), on finantsnõustaja hinnangul praeguses olukorras väga mõistlik kasutada pangahoiust.

Tähtajalise hoiuse saab LHV pangas näiteks avada juba sajast eurost. Janson toob näite, et LHV tähtajalise hoiuse intress on 4,25% ja juba tuhande euro pealt aastas toob see 42,5 eurot tulu (miinus maksud). Kui siit koos intressiga hoiust pikendada, siis järgmise aasta intresside tulu on juba 44,30 eurot. „Liitintressi võlu ei tasu kindlasti alahinnata – see võib pikema perioodi puhul teha ka väikeste summadega imesid,“ ütleb rahandusspetsialist, kelle hinnangul pole investeerimine sprint, vaid maraton – investeerimise kasumlikkus koorub kõige efektiivsemalt välja ainult pikaajalisel investeerimisel, s.o vähe-

„Raha kokkuhoiunippe on väga palju, aga oma kulud tuleks jaotada kahte gruppi: vältimatud kulud ja välditavad kulud. Esimese alla kuulub kõik, mida ära jätta ei saa, nagu elekter, küte, toit jne. Välditavad kulud on peamiselt meelelahutuse ja tarbetehnikaga seotud väljaminekud,“ ütleb finantsnõustaja ja selgitab, et tuleb hinnata, kas esimese grupi kulusid on võimalik kuidagi alla tuua. „Näiteks toit – koosta ette nädalamenüü, osta kuivaineid varuks sooduspakkumise ajal, tee ostunimekiri, kasuta kliendikaarte. Kaalu teenusepakkuja vahetust, tee korrektiivid harjumustes, tõmba emotsiooniostud miinimumi, vähenda väljas söömist, vaata üle muud tellimused. Mõtle hoolega järele, kas on tõesti eluks vajalik äriklassi nutitelefon, toasuurune televiisor või kallis arvuti. Kas sama funktsiooni täidab ka odavam mudel? Iga suurema väljamineku puhul planeeri ostu pikalt ette ja püüa kasutada erinevaid kampaaniad,“ annab Janson praktilist rahanõu.

Igapäevakulutustes on tema sõnul väga palju kokkuhoiukohti. Ta soovitab hinnata, kas elu oleks siiski võimalik ka ühistransporti kasutades, ja võrrelda kulusid autoga. Jansoni sõnul võiks planeerida autosõite väga hoolikalt ja hooldada sõidukit regulaarselt, sest see on odavam kui pidev remontimine. Samuti on hea mõte hooldada oma riideid ja jalanõusid, et need kauem vastu peaks, ning mitte peljata näiteks lasteriideid osta ka kasutatuna. „Kui suudad igale oma ostule leida soodsama alternatiivi kui varem, on rahaline võit kuu lõpuks juba märkimisväärne,“ kinnitab kogenud finantsnõustaja.

malt kümne aastaga. Alustajale investorile on Jansoni arvates kõige lihtsam valik näiteks LHV Kasvukonto. Ainult aasta lõikes üritada panustada mingisse trendivasse sektorisse olevat aga üsna riskantne tegevus, sest sellega võetakse märkimisväärne tururisk. „Kui on huvi mõnda sektorisse investeerida, tasub lihtsalt loogiliselt ette mõelda, kuhu suunas maailm liikumas on. Mis teemad on domineerivad – roheline energia, küberturvalisus ja tehisintellekt on ainult mõned märksõnad. Tulevikku ei suuda meist keegi õnneks või kahjuks ette ennustada ja sestap ei tasu end ka väga palju sellega vaevata,“ arvab Janson.

Tundes investeerimise vastu huvi, tasub tema sõnul välja mõelda, mis on investeerimise eesmärk ja ajaline perspektiiv ehk kui palju oled valmis aega pühendama ja milline on sinu riskitaluvus. Jansoni väitel saab investeerima hakata juba alates ühest eurost ja selle suudab säästa ka miinimumpalka teenides: „Kuigi nimetatud summa tundub esmapilgul mõttetu, siis reaalne kasu võib alguses tekkida inimese elus hoopis selle näol, et tal tekib motivatsioon oma oskusi täiendada, palka juurde küsida, uus töökoht otsida või tööampse teha. Ka väikese sammu olulisust ei maksa alahinnata.“

Millal siis on õige aeg investeerimisega alustada?

Investeerimise puhul tekib ikka ja jälle küsimus: millal? Õige aeg on täna ja seda mitmel märkimisväärsel põhjusel.

Nii nagu paljude elutähtsate otsustega siin elus, pole täiuslikku ajastust ka investeerimisega alustamiseks. Astume ju ikka oma esimesed sammud mistahes uues rollis üsna ootamatult. Täpselt nii on investeerimisega. Inimesena õpime me kõige kiiremini kogemuse kaudu ja seetõttu ei maksa loota, et aktiivne ootamine kedagi investeerimises meistriks teeks.

Alustavale investorile on mõeldud LHV investeerimistoode Kasvukonto. See on sobivaim kombinatsioon kõigest, mida ühel alles oma teekonda alustaval investoril vaja on. Kasvukonto kasutajad saavad valida laiapõhjaliste fondide ja üksikaktsiate vahel. Kasvukontoga investeerimine on tehtud jõukohaseks absoluutselt igale inimesele, kellel on kuus võimalik kõrvale panna vähemalt üks euro, sest just nii vähe ongi alustamiseks vaja. Kasvukontoga saab investeerimist alustada nüüd ja kohe.

Kuidas Kasvukontoga alustada?

Konto avamine on lihtne. Lepingut sõlmides saad kohe valida kuni kümme aktiivset fondi ja/või üksikaktsiat ja nendesse investeerimise osakaalud. Seda kõike saab hiljem igal ajal ka muuta.

Samuti tasub aktiveerida mikroinvesteerimine, et Kasvukontole automaatseid sissemakseid teha. Üldiselt on soovitatav Kasvukontole sõlmida ka püsimaksekorraldus, näiteks kord kuus või kord kvartalis, et sedasi järk­järgult oma investeeringuid kasvatada.

Kasvukontole laekunud raha eest ostetakse iga nädala kolmapäeval kliendi koostatud portfelli järgi väärtpabereid.

Mis on mikroinvesteerimine?

Mikroinvesteerimine tähendab Kasvukonto puhul seda, et iga LHV kaardiga tehtud makse pealt investeeritakse väike summa. Kogu päeva jooksul tehtud maksed kogutakse kokku ning järgmisel päeval arvutatakse sellest teatud protsent, mis kantakse Kasvukontole.

Investeeritava summa arvutuskäik on lihtne: deebetkaardimakse summa ümardatakse lihtsalt järgmise täisarvuni ja kahe arvu vaheline summa ongi see, mis kantakse Kasvukontole.

Näide: sinu kaardimakse on 2,1 eurot, millest järgmine täisarv on 3 eurot. Nende kahe arvu vahe on 90 senti – see ongi mikroinvesteeringu summa.

Mikroinvesteerimine on vabatahtlik ja selle saab igal hetkel vastavalt soovile pangas välja lülitada.

Kuhu siis ikkagi investeerida?

Kasvukonto omanikule pakutakse erinevate valdkondade ja regioonide fonde, mis kõik on oma eripärade, tootluse ja riskidega. Ei ole olemas kindlat investeerimisvalemit, mida järgides saab 40 aastaga kindlasti miljonäriks. Lisaks on võimalus väikeste summade kaupa investeerima hakata ka sellistesse tuntud ettevõtetesse nagu näiteks Apple, Amazon, Google, Tesla ja teised.

Kasvukonto omanikud saavad korraga omada kümmet aktiivset fondi ja/või üksikaktsiat, kuhu kord nädalas investeeringud tehakse. Muidugi on võimalik see, et inimene valib iga nädal endale uued fondid ja killustab sedasi investeeringud. Üldiselt ei ole soovitatav raha liiga palju laiali jagada, kuna muidu jäävad investeerimise summad väga väikeseks.

LHV Kasvukonto lehelt võib leida erinevaid valdkondi ja regioone, kuhu investeerida. Lihtsuse huvides on fondid järjestatud riski järgi. Enamasti tähendab kõrgem tootlus ka kõrgemat riski.

Madalama riskiga kindlamate investeeringute seast võib välja tuua erinevad arenenud turgude võlakirjad. Riskiskaala keskel paikneb kõige suurem hulk erinevaid valdkondi ja regioone, alustades tuntud USA ettevõtetest (S&P 500) ja lõpetades tarbekaupade, meditsiini või lihtsalt puhta joogiveega. Samuti pakub LHV varianti investeerida krüptorahadesse (Bitcoin ja Etherum). Kõike saab klient ise valida.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Kõik suured asjad saavad alguse millestki väiksemast ja seda teadmist tuleks kindlasti kasutada oma isiklike rahaasjade planeerimisel. Investeerides saab meist igaüks hakata juba täna sendihaaval liikuma millegi märksa vägevama poole. Tundub uskumatuna? Näiteks kui inimene säästab iga päev ainult 1 euro ehk 100 senti, siis ühes kuus koguneb investeeritavaks summaks juba 30 eurot. Kui see summa investeerida mõnda indeksit jälgivasse fondi (S&P 500 ajalooline aastatootlus on 7,4%) ja nii 20 aastat järjest, on tulemuseks 10 900 eurot (tänases vääringus).

JAAK ROOSAARE: olemuselt on investeerimine sama protsess mis kartulipanek

Tahtmine olla iseenda tööandja, ja pigem lasta rahal töötada, tekkis Jaak Roosaarel

8–9-aastaselt, kui ta veetis päeva musti sõstraid korjates. Praeguseks on mees tuntud kui edukas investor ja Eesti ühe populaarsema rahandusteemalise raamatu

„Rikkaks saamise õpik“ autor. „Raha on valikuvabadus,“ ütleb Jaak ja jagab raha paigutamiseks mõtteid.

INTERVJUEERINUD: Kadri Hurt / FOTO: Erakogu

Säästmisest

Jaagu sõnul olevat suuresti müüt, et nullist alustades on ainult investeerimisega võimalik rikkaks saada – rikkaks saadakse ikka ettevõtluse ja säästmisega. Selleks, et investeerida, on vaja kõigepealt säästa. „Ela täna alla oma rahaliste võimaluste, et olla homme rahaliselt sõltumatu,“ ütleb ta.

Mees annab soovituse inimesele, kes on harjunud elama palgapäevast palgapäevani, kuid kes kahtlemata pole sellise eluga rahul: „Tulud suuremaks ja kulud alla. Ma alustaksin sellest, et paneksin vähemalt kuu aega kõik kulud kirja ja siis analüüsiks neid. Kas saaks midagi kärpida? Sageli on üks võimalus kulusid drastiliselt vähendada näiteks autost loobumine. Ja tulude koha pealt mõtleks: mis on mu viie aasta plaan? Kui see ei tundu põnev, siis ehk on aeg midagi juurde õppida või eriala­töökohta vahetada.

Või mõelda hoopis ettevõtluse peale.“

Jaak ütleb, et alati ei pea keskenduma investeerimisele, hea on ka lihtsalt raha pangaarvele koguda.

„Paljudel inimestel puudub elementaarne musta päeva fond, mis kataks ootamatud kulutused (auto läheb katki, vaja hambaravi jne). Selline fond võiks olla vähemalt 3–6 kuu palk ja selle kogumisega võiks algust teha. Ja seda ei peagi kusagile investeerima,“ annab ta nõu.

Finantsvabadusest

Finantsvabadus ehk olukord, kus passiivne sissetulek katab elamiskulud, sõltub Jaagu sõnul kolmest komponendist: kui suured on su kulud, kui palju on sul passiivset tulu tootvaid varasid ja kui palju passiivset tulu nad toodavad. Ta propageerib 50% klubi ehk ideed, et 50% oma sissetulekust tuleks säästa ja suunata passiivset tulu teenima. Sellise mudeli puhul saabub finantsvabadus umbes 10–15 aastaga.

Investeerimisest

„Oma olemuselt on investeerimine sama protsess mis kartulipanek. Selle asemel et kartul täna ära süüa, paneme selle mulda lootuses, et suve lõpuks on meil mitu kartulit,“ toob Jaak võrdluse ja selgitab, et investeerimine aitab olemasoleva (ehk siis juba teenitud) raha ostuväärtust tulevikuks säilitada ja loodetavasti ka veidi kasvatada. Arvestades aga viimaste aastate kõrget inflatsiooni, lisab ta, on vaja juba ostuväärtuse hoidmisega omajagu vaeva näha. Investeerimise suurima eelisena ettevõtluse ja palgatöö ees nimetab

„Ma alustaksin sellest, et paneksin vähemalt kuu aega kõik kulud kirja ja siis analüüsiks neid.

Kas saaks midagi kärpida?‟

tuntud investor seda, et tootlus on protsentides ja puudub seos tootluse ning ajalise panuse vahel. Jaak ütleb, et kõigil on võimalus indeksfondide (näiteks Tuleva pensionifondid) kaudu saada osa aktsiaturu keskmisest tootlusest. Investeerimine on tema hinnangul omalaadne valdkond, kus väga mitte midagi teades ja tehes (pannes raha lihtsalt igakuise püsimaksega indeksfondi) on võimalik saada pikaajaliselt paremaid tulemusi ka täiskohaga rabelevatest doktorikraadiga aktiivsetest investoritest. Aga tõsi on Jaagu sõnul ka see, et turg ei ole ratsionaalne ja pakub aeg ­ ajalt võimalusi saada keskmisest paremat tootlust. Eriti peab see tema arvates paika kinnisvaras ja vähem reguleeritud turgudel, kus on legaalselt võimalik kasutada ka siseinfot.

ka teisi varaklasse lähemalt.“ Teadmisest, millised valdkonnad on 2023. aastal ja lähiaastatel prognoositavalt perspektiivikad, pole Jaagu sõnul investeerimise mõttes eriti kasu, sest kui me seda juba teame, on see info ka hindades sees.

Riskide võtmisest Jaak Roosaare arvab, et tema kõige magusam hetk investorina on see, kui mõni tema tees, mis turu arvamusest erineb, osutub õigeks. Investeerides võtab ta enda sõnul vastu kõiki pakutavaid riske. Ta väidab, et alati on vaja meeles pidada, et raha padja all hoidmine pole mitte isegi risk, vaid kindel teadmine, et 10–20 aasta pärast on su raha ostujõust vähemalt 50% kadunud. Ta soovitab meenutada, mis olid hinnad Eestis siis, kui tuli kroon, ja siis, kui saabus euro ja mis on need praegu.

Jaak väldib liigseid riske, nagu näiteks langevarjuhüpe, ja kardab nii investori kui ka pereisana kõige rohkem sõda ning sellega seonduvat. Tema sõnul on viga number üks –mille vastu algajad investeerijad kõige rohkem eksivad –liigsete riskide võtmine ja soov kiirelt rikkaks saada. Et 10–15 aastat tundub hiiglama pikk aeg, kui internetis liiguvad imelood. „Investeerimine on väga sarnane tervisliku eluviisi, kaalulangetusega – algne entusiasm on tore, kuid eduks on vaja pigem häid harjumusi,“ selgitab kogenud investor.

KUJUNEMISEST JA EESKUJUDEST

Raha paigutamisest

„Olen oma kapitali investeerinud suuresti kolme passiivse tulu varaklassi: mul on üürikinnisvara (mis annab mulle üüritulu); võlakirjad ja välja antud laenud (mis maksavad mulle intressi) ning aktsiad ja ettevõtlus (mis maksab mulle dividende),“ ütleb Jaak. Selline paigutus võimaldab tal riske hajutada ning vastavalt võimalustele, majandusele ja kõhutundele liigub ta siis nende varaklasside vahel. Lisaks on mehel ta enda sõnul mõned n­ö loteriipiletid start-up’ide osalusena.

Väiksema sissetulekuga inimesel soovitab Jaak oma raha paigutada alustuseks tavalisse pangahoiusesse: „Kui raha on rohkem kui 100 000 eurot, siis ilmselt uuriksin

Jaak ütleb, et oskus rahaga ümber käia sünnib suuresti küll varases lapsepõlves, kuid seda saab alati muuta. Tema ja tema vend on hea näide – kümneaastaseks saades õpetas isa neile raamatupidamist, kuid Jaagule see meeldis ja tal tuli see välja, vennale ei meeldinud. Praeguseks on aga vend rahaasjades ilmselt organiseeritum. Mees ütleb veel, et kuna tema lapsepõlv langes kokku rubla hüperinflatsiooni ja kapitalismi saabumisega, oli raha peamine jututeema. Ning kui ta meenutab oma investeerimiskarjääri kõige valusamat hetke, siis keskkoolis olevat ta investeerinud oma sõprade raha ja kaotanud toona sellest poole. Jaak ütleb, et meile kõigile mängib saatus kätte mingid kaardid ja edasine sõltub endast. Tema kujunemisloos investoriks mängis olulist rolli ka ülikooliaegne raamatute ukselt uksele müümine Ameerikas. Jaagu peamiseks eeskujuks on olnud Warren Buffett, eelkõige investorina, kes olevat ka natukene hoiatav näide sellest, mida on vaja ohverdada, kui soovid mingis valdkonnas maailma tippu jõuda. Et Buffetti kulul olevat näiteks nooremas eas tehtud nalja, kuna ta ei teadnud oma laste nimesid. Kolme lapse isana on Jaak ise katsunud pigem seada esikohale aja veetmise koos oma perega ja töö on teisejärguline. Talle meeldib looduses olla, rattaga sõita ja lugeda. Investeerimine ei vaja eriti palju aega ja selles mõttes tal otsest tööpäeva pole. Jaagu sõnul teeb teadmine, et raha ei ole piiratud ressurss, elu lihtsamaks ja muretumaks ning aitab vältida stressi halbadest otsustest ja ebaõnnest (näiteks parkimistrahv või katki läinud kodumasin).

Jaak koos eeskuju Warren Buffetti ja äripartner Madis Pajoga Omahas Berkshire’i aktsionäride koosolekul. Foto: Erakogu

Jaak väldib liigseid riske, nagu näiteks langevarjuhüpe, ja kardab nii investori kui ka pereisana

kõige rohkem sõda ning sellega seonduvat.

Tänapäevase maailma riskid peituvad sõdades, Hiinas ja inflatsioonis

Praeguse maailma finantsriskide esiotsas on geopoliitiliste konfliktide, inflatsiooni ja Hiina majanduse tervisega seotud ebaselgus.

TEKST: Kadri Veermäe / FOTO: Shutterstock

Hiina on pikalt olnud ülemaailmse kasvu vedaja, kuid nüüd tuleb riigist süngemaid teateid. Ajakirjanik Laura He toob hiljuti CNN­ is avaldatud analüüsis välja, et Hongkongi indeks Hang Seng (HSI) kukkus karuturgu, lisaks langes Hiina jüaan augustis 16 aasta madalaimale tasemele. He rõhutab, et pärast koroonapiirangute lõpetamist tegi Hiina majandus selle aasta esimeses pooles võimsa kasvuspurdi, kuid nüüdseks on see peatunud.

„Tarbijahinnad langevad, kinnisvarakriis süveneb ja eksport on madalseisus,“ võtab He olukorra kokku. Noorte tööpuudus on kerkinud sedavõrd kõrgeks, et Hiina võimud on loobunud antud statistika avaldamisest. Samuti on võimud soovitanud majandusteadlastel teatada vaid headest uudistest, kirjutab Le Monde. Lehman Brothersi sarnast suurt pauku Hiinale aga ei ennustata, pigem pikka stagnatsiooniperioodi, mis tabas Jaapanit pärast 1991. aastat.

võtjad pidanud suurimaks murekohaks keerulisemat laenude saamist või täismahulist finantskriisi.

Lisaks on inflatsioon jätkuvalt suur probleem, kuid selle lahendamiseks ette võetud keskpankade intressimäärade tõusud hakkavad suures osas maailmas lõppema. Briti keskpangal on veel veidi tõstmisruumi, kuid USA föderaalreserv ning Euroopa keskpank (ECB) paistavad Reutersi teatel juba arutavat, kas tõsta intresse veel üksainus kord ja siis lõpetada. See aga ei tähenda, et intressimäärad kohe langema hakkaks – majandusteadlaste ennustuste järgi jäävad need veel mõneks ajaks kõrgemale tasemele.

Lehman Brothersi sarnast suurt pauku Hiinale aga ei ennustata, pigem pikka stagnatsiooniperioodi, mis tabas Jaapanit pärast 1991. aastat.

Ettevõtjad peavad praegu maailmamajanduse suurimaks ohuks aga hoopis geopoliitilisi riske, selgub maineka analüüsifirma Oxford Economics värskest uuringust. Eelkõige puudutab see Taiwani, Lõuna ­Korea ning Ukraina sõjaga seotud ebakindlust. „Geopoliitilised pinged on hetkel nii lähiajal kui ka keskpikas plaanis põhimureks,“ selgitas uuringu autor Jamie Thompson CNBC­ le. Alles selle aasta aprillis olid ette ­

Prognooside järgi püsib inflatsioon Föderaalreservi ja ECB kahe protsendi eesmärgist kõrgemal vähemalt 2024. aastani ja ulatub võib­olla ka 2025. aastasse, kuid keskpankade otsustajad ei soovi enam intresse palju rohkem tõsta, sest see võib omakorda kaasa tuua majanduslanguse ja maavärina tööturul. Sel juhul jääksid intressimäärad niikuinii pikemaks ajaks kõrgeks. Reuters kirjutab veel, et probleem on praegu selles, et tõsine inflatsiooni alanemine ilma tööturu raputusteta pole standardse majandusteaduse arusaamade ega varasemate kogemustega kooskõlas. Hetkel on aga nii USA kui ka Euroopa tööturg üllatavalt hästi vastu pidanud, firmad pole pidanud massilisi vallandamisi ette võtma – osalt on selle põhjuseks jätkuvalt kõrged marginaalid. Palgasurvele aga nõnda leevendust ei teki. USA inflatsioon vähenes viimase aastaga kuus protsendipunkti – rohkem kui üheksalt protsendilt kolmele protsendile. Viimati juhtus midagi sarnast 1980. aastatel, kuid toona kerkis ka tööpuudus üle kümne protsendi.

Tasuta raha enam ei jagata

Tundub, et tasuta enam raha ei jagata.

Tasuta, st võimalikult väikeste intresside eest – maksad tagasi nii palju, kui pangalt laenu võtsid. Nüüd tuleb maksta rohkem. Ja oluliselt rohkem. Kuidas praeguses olukorras laenuvõtmisse suhtuda?

TOIMETAS: Sven Sula / FOTO: Shutterstock

Raamatupidamisteenused

Miks mu laenumaksed kõrged on?

Viimase kuue aasta jooksul on inimesed euribori sootuks unustanud – see on püsinud nullis või langenud lausa negatiivseks. Seetõttu pole laenamisel olnud vaja mõelda muule, kui panga poolt määratavale intressile. Tagasimaksmisel kehtibki enamjaolt valem, mis liidab intressi ja euribori. Kui intress on 2% ja euribor 0%, polegi olnud vaja väga pikalt mõelda. Kaks pluss null teeb kokku ikka kaks. Praeguseks on olukord pisut rahunenud, ent umbes aasta tagasi kerkis euribor järsult 3,5–4,5 protsendini. See kajastus inimeste igakuistel arvetel juba äkkhüppena. Kui võtta 30

KORRALDAM E

IGAKUISEL T

TEIE FIRM A

OÜ Renisder aitab ettevõtjaid raamatupidamise ja ettevõtluse valdkonnas, spetsialiseerudes alustavate ettevõtete raamatupidamisele ning finants- ja maksuprobleemide lahendamisele.

Samuti taastame ja korrastame teie puuduva või lünkliku raamatupidamise.

Teenuseid pakume üle Eesti, seega paberivaba ning veebipõhine teenus võimaldab olla raamatupidamisega kursis igal ajahetkel.

info@renisder.ee

www.renisder.ee

RAAMATUPIDAMIS T

Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud!

Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ühekordse abina.

Teeme palgaarvestust.

Raamatupidamisteenuse

hinnapakkumised ja konsultatsioon

tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee, www.tetrian.ee

aastaks pangast näiteks 100 000 eurot kaheprotsendilise intressiga laenu, on keskmine pangalaenu kuumakse 370 eurot. Kui siia stsenaariumisse lisada 3,5 protsendini tõusnud euribor, kerkib kuumakse ligi 580 euroni.

Euribori tõstmine on pankade lahendus inflatsioonile pidurit tõmmata. Kõrgeim oli euribor näiteks 2008. aasta majanduskrahhi ajal, kui see tõusis lausa 5,5 protsendini.

Mida siis teha?

Üldiselt soovitatakse enne laenu võtmist oma kulutused korralikult üle vaadata. Laenukohustused ei tohiks sissetulekust moodustada üle poole. Viimastel aastatel – kui euribor on püsinud nullis – ongi olnud nii ettevõtetel kui ka eraisikutel mõistlik äri kasvatamiseks või kinnisvara ostuks laenata. Jagatud on nii­öelda peaaegu tasuta raha. Nüüd on olukord muutunud, kuid äri tahaks ju ikka kasvatada ja katuse võiks samuti pea kohale osta. Mida siis teha?

Keerulistes oludes on soovituslik kulude ja tulude suhe pisut muutunud. Nüüd soovitatakse jälgida, et laenukohustused ei moodustaks sissetulekust üle 40%. Nii võib olla kindel, et raha jätkub piisavalt ka ootamatusteks (olgu selleks näiteks seesama euribori tõus).

Eriti teravalt tuleb tähelepanu pöörata stabiilse sissetuleku olemasolule. Ja pikaajalisele olemasolule. Nii et kui plaanite vahetada töökohta või töölt üldse ära tulla ja ettevõtlusega alustada, tasuks seda kindlasti teha enne laenu võtmist. Kui laenukohustus juba kaelas, on sissetuleku ebastabiilsus ohtlikum.

MIS ON EURIBOR?

Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate on Euroopa pankade omavahelise rahalaenamise keskmine intressimäär. Pankade jaoks tähendab see intressi, millega üksteisele tagatiseta raha laenatakse. Lisaks pankadevahelisele laenamisele on euriboriga seotud ka eraisikud, kes pangast eluasemelaenu võtavad. Nende puhul hakkab euribor laenumakse suurust mõjutama alates hetkest, kui see tõuseb üle nulli.

Kõige viimases olukorras – kui igakuised laenumaksed kerkivad üle pea ja enam pole lihtsalt võimalik maksta – tuleb kindlasti pöörduda panga poole. Enamjaolt on pangad valmis andma keerulises olukorras laenajatele maksepuhkust, kuni sissetulekud uuesti kasvama hakkavad. Keegi ei soovi teid tänavale tõsta või kinnisvara oksjonile panna. Kõiges on võimalik kokkuleppele jõuda.

Räägitakse ka laenumaksete külmutamisest koos käesoleva euriboriga, ent tegelikult pole asi päris nii lihtne. Kui pank on nõus teie makse külmutama, arvestatakse sinna sisse juba võimalik euribori tõus. Seetõttu võibki kujuneda olukord, kus maksate järgnevad viis aastat hoopis suurema euriboriga laenu, kui määr parasjagu on. Eks sellega ole pisut nagu kindlustusega – makstakse nii ­ öelda igaks juhuks ette. Külmutamist tasub kaaluda siis, kui olete täiesti kindlad euribori tõusmises.

Allikad: Ärileht, lhv.ee

Elukindlustus

kui rahakott tagataskus

Eestlasele ei meeldi väga mõelda halbadele asjadele. Oma elu kindlustamist seostatakse tihti tumeda tulevikuga, mida ette kuulutada puudub igasugune soov. Karda hunti! Asjale saab siiski läheneda ka positiivse külje pealt.

TOIMETAS: Sven Sula / FOTOD: Shutterstock

Elukindlustusse võiks suhtuda kui finantsturvalisuse instrumenti, mis on tagataskust võtta ja aitab katta ootamatuid kulusid juhtudel, kui sissetulekute vähenemine või kadumine paneb löögi alla mitmed pereliikmed. Ja juhtuma ei pea seejuures tingimata letaalse tagajärjega õnnetust. Vahel võib ka sporditrauma viia tööst eemale mitmeks kuuks. Elukindlustus koos puuduva töövõime kindlustusega tagab sel juhul täiendava kindlustunde.

Septembris autolaenu intress

6,9% aastas – GARANTEERITULT!

AutoPay.ee on septembris garanteerinud kõigile taotlejatele, kes saavad positiivse vastuse, intressi 6,9%, millele ei lisandu euribori.

Mida intressi garantii tähendab?

AutoPay.ee lehelt ei saa keegi kõrgema intressiga pakkumist kui 6,9% aastas. Paljudel laenudel on intress näidatud alates mingist numbrist, kuid AutoPay soovib, et kliendil oleks juba taotledes kindlus.

Mis summas saab AutoPay laenu taotleda?

Autolaen on kuni 30 000 eurot.

Kui kaua taotlemine aega võtab?

Vastus taotlusele tuleb vaid loetud sekunditega.

Kelle nimele vormistatakse autolaenu sõiduk?

AutoPay laenu puhul läheb sõiduk kliendi ehk taotleja nimele.

Autolaenul puudub euribor?

AutoPay laenul puudub euribor erinevalt tavaliisingust ja mõnest teisest laenust. See tähendab seda, et algsele intressimäärale 6,9% aastas euribori ei lisandu.

Kuidas on kaskokindlustusega?

AutoPay autolaenu puhul on kaskokindlustus vabatahtlik ning autole saab teha kõiki kindlustusi ka ainult kasutamise ajaks, kui näiteks ostetakse sõiduk ainult suvel või talvel sõitmiseks.

Kas laenu saab ennetähtaegselt tagasi maksta?

Jah. AutoPay laenu ennetähtaegsel tagastamisel tuleb tasuda vaid laenujääk ja 1% lepingu muutmise tasu.

Kuidas peaks taotluse tegema? Täitke taotlus autopay.ee-s ja saate kohe pakkumise.

Tegemist on FIE-le suunatud reklaamsõnumiga.

AutoPay

Tähelepanu. Tegemist on finantsteenusega. Tutvuge tingimustega ja vajadusel pidage nõu spetsialistiga.

Kui teil on hüpoteek või laen, aitab elukindlustus tagada, et perekond ei jääks raskustesse, kui te ei saa enam makseid tasuda.

Koos elukindlustusega saab teha kriitiliste haiguste kindlustuse. Hüvitist makstakse näiteks vähi, südameinfarkti, insuldi või pahaloomulise kasvaja diagnoosi saamisel.

Kui palju maksab elukindlustus?

TEE ELUKINDLUSTUS, KUI:

 sa oled perele oluline sissetuleku tooja;

 sul on lapsed, kes majanduslikult sõltuvad sinust;

 sul on laen, mille tasumine ilma sinu sissetulekuta oleks perele üle jõu käiv.

Elukindlustuse hind sõltub valitud kindlustussummast, vanusest, tervisest, ametist ja hobidest. Kindlustussumma võiks katta vähemalt sinu ühe aasta sissetuleku. Lisaks tasub arvesse võtta ülalpeetavate arvu ja laene.

Elukindlustus on soodsam tervislike eluviisidega inimestel ja mida nooremalt oma elu kindlustada, seda soodsam on kindlustusmakse. Näiteks 30­aastasele inimesele, kes valib elukindlustuse kindlustussummaks 30 000 eurot, on keskmine kuutasu 10–15 eurot.

Elukindlustuskaitse kehtib ka juhul, kui surma põhjuseks on haigus või õnnetus. Sõltuvalt kindlustusandjast on elukindlustuslepingut võimalik täiendada näiteks

kriitiliste haiguste, õnnetusjuhtumite, trauma ja puuduva töövõime kaitsega.

Pea meeles ka karvaseid pereliikmeid

Lemmikloomakindlustus on suurepärane viis tagada, et lemmikloom saab vajalikku arstiabi, kui ta peaks haigestuma või vigastada saama. Lemmikloomakindlustus aitab katta veterinaararvete maksumusi, mis võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Mõned lemmiklooma kindlustuspoliisid hõlmavad ka ennetavaid hooldusi ja vaktsineerimisi.

Kuid asi ei puuduta vaid tervist. Kui koer põhjustab kahju, vastutab selle eest omanik. Ja kahju ei pruugi tekkida verejanulisest purelusest, vaid ta võib ka lihtsalt mänguhoos võõraste riideid rikkuda, kedagi pikali joosta, auto ette jääda. Sabaga saab kalli konjaki maha lükata ka baaris, kuhu koera muidu kaasa tohib võtta. Seetõttu on lisaks lemmiku elu ja tervise kindlustamisele mõistlik kindlustuslepingusse lisada ka vastutuskindlustuse kaitse.

Allikad: Eesti Kindlustusseltside Liit, lemmikloom.ee

Kõikehõlmav juhend oma pensioni kindlustamiseks

Mugava vanaduspõlve tagamiseks tuleb pensionile minekut aegsasti planeerida. Eesti pensionisüsteem põhineb kolmeharulisel mudelil, mis hõlmab riiklikku pensioni, kohustuslikku kogumispensioni ja vabatahtlikku täiendavat pensioni. Uurime Eesti seda maastikku, arutame, kuhu oma raha investeerida, ja jagame näpunäiteid, kuidas pensioniks rohkem teenida.

Eesti pensionisüsteemi kolm vaala

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene ja teine sammas on riiklikud ning kolmas sammas erapension. Kaht esimest rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust, viimasesse teeb sissemakseid pensionikoguja ise või tema tööandja.

 Riiklik pension (esimene sammas)

Riiklik pension on valitsuse poolt rahastatud ja see on mõeldud pensioniea toetamiseks. Riikliku pensioni saamise õigus sõltub töötatud aastate arvust ja karjääri jooksul tehtud sotsiaalmaksetest.

Esimese samba pensioni suurus võib erineda sõltuvalt sissetulekust ja töötatud aastate arvust.

 Kohustuslik kogumispension (teine sammas)

Kohustuslik kogumispension on oluline osa pensionisüsteemist, mida rahastatakse nii töötajate kui ka tööandjate panustega. Need investeeritakse pensionifondidesse, mida haldavad varahaldusettevõtted.

 Vabatahtlik täiendav pension (kolmas sammas)

Vabatahtlik täiendav pension on valikuline säästude komponent, mis võimaldab inimestel kasvatada oma pensionitulu. Maksed kolmandasse sambasse ei ole kohustuslikud, kuid neid saab teha individuaalselt või tööandja kaudu.

Millistesse fondidesse oma raha paigutada?

Siin on mõned kaalutlused, mille abil valida endale sobilikud teise ja kolmanda samba fondid:

 Riskitaluvus

Eesti pensionifondid on väga erineva riskiprofiiliga. Võttes arvesse oma vanust, finantseesmärke ja investeerimiskogemust, tuleb hinnata enda riskitaluvust.

 Investeerimisstrateegia

Riski minimeerimiseks on oluline mitmekesistamine –otsige fonde, mis jaotavad investeeringud erinevate varaklasside ja piirkondade vahel.

 Tasud ja kulud

Hinnake iga pensionifondi haldamise ja hooldusega seotud tasusid ning kulusid. Madalamad tasud võivad avaldada märkimisväärset mõju pikaajalisele tootlusele.

Kuidas pensioniks rohkem raha teenida?

 Alustage võimalikult vara

Mida varem alustate pensioniks säästmist, seda rohkem võivad teie investeeringud aja jooksul kasvada. Isegi väikesed panused võivad luua olulist erinevust, kui neid õigesti ja aegsasti investeerida.

 Seadke selged finantseesmärgid

Määrake kindlad pensionieesmärgid, näiteks vanus, mil soovite pensionile minna. See aitab välja arvutada, kui palju peate säästma ja millised võiksid olla igakuised panused kolmandasse sambasse.

 Investeerige targalt

Lisaks pensionifondidele kaaluge teisi investeerimisvõimalusi, nagu aktsiad, võlakirjad ja kinnisvara. Portfelli mitmekesistamine aitab saavutada suuremat tootlust.

 Looge hädaolukorra reserv

Hädaolukorra fond aitab katta ootamatuid kulusid ja võimaldab pensionisääste võimalikult hilja kasutama hakata. Turvaline vaba raha reserv noorel töövõimelisel inimesel on umbes 3–6 kuu palk. Vanemal inimesel võiks olla tagavara suurem.

Mõistes erinevaid pensionifondide valikuid, hinnates oma riskitaluvust ja kasutades nutikaid finantsstrateegiaid, saate suurendada oma pensionisääste ja nautida finantskindlust oma kuldsetel aastatel. Täna tehtud otsused mõjutavad teie tulevast finantsheaolu.

Allikad: pensionikeskus.ee, eesti.ee, swedbank.ee

TEKST: Liisbet Estra / FOTO: Shutterstock

Kaitse oma äri küberrünnakute eest!

Vali usaldusväärne partner küberturvalisuse tagamiseks.

küberkaitse.ee