Ehk on parem varju jääda

Pikad päevad ja soojus muudavad ka Eesti päikeseparadiisiks. Et seda täiel rinnal ja terve nahaga nautida, on tark end kaitsta üleliigse päikese eest.

Suvel on päike eriti intensiivne ja sisaldab kiirgust, mis võib tekitada tõsiseid nahakahjustusi. Põletus on vaid üks neist. Pikaajaline kokkupuude päikesega võib kiirendada ka naha vananemist ja pigmendilaikude teket ning kasvatada nahavähi riski. Seetõttu on äärmiselt oluline võtta päikese käes viibides kasutusele ettevaatusabinõud ja kaitsta end kahjulike mõjude eest.

Punaseks põlenud nahka on vast kõik lapseeas ja hiljemgi korduvalt tunda saanud. Liigne päikese käes viibimine võib põhjustada ka valu, ville ja lõpuks naha koorumist. Lisaks nendele lühiajalistele tagajärgedele võib päikesepõletus aja jooksul suurendada naha tundlikkust, kasvatada nahavähi riski ning kiirendada naha vananemist. Liigset peesitamist on tark vältida –see on fakt.

Üllatuseks paljudele kipuvad põletada saama jalapealsed.

Millega end katta

Kõige lihtsam on liigse kiirguse eest varjuda või kasutada füüsiliselt kiirgust piiravat varustust. Tark on seda teha eeskätt päikese intensiivseimatel tundidel.

Riietusele lisaks on isegi varjus abiks kvaliteetsed päikeseprillid, mis blokeerivad 100% UV-kiirgusest, kusjuures silmi ei säästa mitte üksnes klaasid. Head on laiemad sangad või spetsiaalsed labad, mis vähendavad valguse sisenemist külgedelt.

Kandke ka laia äärega mütsi või muud peakatet, mis varjab nii nägu kui ka kaela päikese eest. Kui müts on tehtud UV-kaitsega kangast, jagub seda mitmeks suveks.

Pikemal päikese käes viibimisel kuluvad marjaks ära pikad varrukad ja püksisääred. Eelistage õhukesi ja kergesti hingavaid kangaid, nagu linane, et mitte üle kuumeneda.

Millega end määrida

Vanaemaaegne hapukoor ei ole päikesekaitsevahend, kuigi külmikus seisev pakk võib pakkuda mõnusat jahutust. Selles lihtsalt ei leidu koostisosi, mis oleksid vajalikud naha piisavaks kaitseks päikesekiirguse vastu.

Päikesekaitsetoodetes kasutatakse spetsiaalseid koostisosi, nagu keemilised või füüsilised filtrid, mis aitavad UV-kiirgust blokeerida või hajutada ning kaitsta nahka päikesepõletuse ja muude kahjustuste eest. Päikesekaitsekreemid on läbinud teaduslikud uuringud ja nende päikesekaitsefaktor (SPF) on hoolikalt määratletud vastavalt nende võimele kaitsta nahka päikese kahjulike mõjude eest.

Soovitatav on kasutada päikesekaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 30. SPF näitab kreemi võimet kaitsta UVB-kiirguse eest, mis on peamine päikesepõletuse põhjustaja.

Kuigi kõrgema SPF-iga kreemid pakuvad veidi rohkem kaitset, pole nende kaitsetõhusus lineaarne. Näiteks SPF 30 kaitseb umbes 97% UVB-

Tasub Teada

Kõige tõhusam päikesekaitse on vältida pikemaajalist päikese käes viibimist, eriti kella 11 ja 16 vahel.

Päikesekreemid, mille SPF jääb vahemikku 30–50, vähendavad ka fotovananemist. Lapsed ja eakad peaksid seetõttu kasutama päikesekreemi, mille SPF on vähemalt 30.

Ükski päikesekaitsekreem ei kaitse ultraviolettkiirguse eest täielikult, vaid pigem aitab kiirguse mõju vähendada.