Tuli jäägu ainult lõkkesse

Enamik tuleõnnetusi jääks olemata, kui kaine pea ja talupojamõistus tikupaki järele haarates alles oleks. Selles loos räägime veel kord üle kõige tüüpilisemad situatsioonid, mis käest kipuvad minema ja lõpuks päästekomando koju toovad.

Enamik tuleõnnetustest saab hakatuse lahtisest tulest, osa hooletust köögis askeldamisest, samuti lähevad kodud põlema põhjusel, et elektriseadmed või juhtmestik on korrast ära. Vahel kasutatakse elektririistu nii, et sõna otseses mõttes sädemed lendavad ehk vastupidi tootja nõuetele.

Lõket tuleb teha peaga

Jaanituli tee selgi aastal korralikult ettevalmistatud alusele ja hoonetest vähemalt kaheksa meetri kaugusele, metsani võiks jääda maad paarkümmend ja enam meetrit. Silmas tuleb pidada ka tuule suunda, et sädemed tuleohtlike materjalide poole ei lendaks, ja ka suits võiks minna kalli naabri elamisest mööda.

Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ja pappi ning paberit. Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendid, nt ämber veega või suurem tulekustuti.

Lõket ei tohi jätta sekundikski omapead ja kes viimane, see kustutab tule – seisab hea selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Ja kulupõletamine – see on üldse keelatud.

Sama ohtlik võib olla ka šašlõkitegu ja grillimine, vähemalt viiemeetrine vahe lahtise tulega grilli ja paarimeetrine söegrilli ja maja vahel on suisa vajalik. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel avalikke kividega ümbritsetud või metalliga piiratud tuleasemega lõkkekohti.

Õues lahtist tuld tehes hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Kursis peaks olema ka ametlike teadetega, sest suure tuleohuga aegadel ei tohi lõket teha isegi RMK platsidel.

Suitsuandur pole igavene

Suitsuandur on Eesti kodudes kohustuslik küll juba üle 10 aasta, kuid siiani tuleb paljudele üllatusena, et igal sellisel seadmel on oma eluiga – olenevalt tootjast ja hinnast 3–10 aastat.

Täis patarei ja vilkuv tuluke ei näita sugugi anduri korrasolekut. Selleks et olla oma pisikese elupäästja kõlblikkuses kindel, kontrolli seadme tagaküljelt selle eluiga. Miks on anduril parim enne kuupäev? Aja möödudes võivad selle sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Testnupule vajutamine kinnitab, et aku/patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad, aga see ei tähenda alati, et seade töötab nõuetekohaselt. Andurit räsivad aeg, tolm, putukad, toidu tegemisel kodus tekkiv rasv, niiskus jms. Anduri väljavahetamise vajadusest annab märku ka see, kui andur on muutunud ülitundlikuks – reageerib siis, kui pole vaja, või vastupidi, anduri reageerimisaeg pikeneb kordades. Uue seadme soetamisel tasub meeles pidada, et odav andur ei pruugi olla kvaliteetne.

NB! Ära viska vana suitsuandurit olmeprügikasti, sest nii satub see prügilasse või põletustehasesse ja selles sisalduvad ohtlikud ained vabanevad sealt loodusesse.

Allikas: Päästeamet