SELTSKONNAMÄNG NÜÜD UUES KUUES!
Lõbus sõnamäng, mis arendab sõnavara, keeletaju ja loovust ning on suurepärane meelelahutus nii pere kui ka sõprade seltsis!
Mitte ainult lill ja lõbu S
elleks, et loominguline vabadus saavutada ja anda võimalus andel särama hakata, on esmalt vaja ... pingutada!“ ütleb Annely Köster, kelle loodud kunstikoolis Sally Stuudio õpivad lapsed, et loovus ja pingutus käivad kokku, et suured asjad ei sünni tühja koha pealt ja et inimeseks kasvamine nõuab muu hulgas ka tööd iseendaga. Väga tervitatav lähenemine ajal, mil liigagi palju jutlustatakse juba päris väikestele sellest, et elus tulebki teha üksnes seda, mis meeldib. Päriselu näitab pigem, et kui laps ei õpi meeldivust ja mugavustsoonist väljumist juba varakult kokku panema, saab tema tulevik olema üpris okkaline.
Kipume sedagi unustama, et kõikide täiskasvanute üheks rolliks elus on lapsi igati ja alati kasvamise teekonnal toetada. Mõni meist on selle valinud ka enda tööks. Moodsa Pere persoonilugu on imelisest naisest, kes kogeb iga päev, kuidas laste toetamine neid arenema suunab. Rakvere Teatri näitleja Silja Miks on ühtlasi ka ema, õpetaja ja haridustehnoloog. Juba seitsmendat aastat õpetab ta Rakvere Reaalkoolis õpiraskustega lapsi. „See tekitab hea tunde, kui sa oled näinud vaeva, oled õpilastega tegelenud ja ühel hetkel nagu plaksti, õpilane saabki aru ja oskabki. Isegi kui see tekib vaid hetkeks, on rõõm suur, et sinu tööst on päriselt kasu ning rahul on nii õpilane kui ka lapsevanem,“ jagab ta oma ameti rõõmuhetki.
Ja veel. Kuidagi üksildasteks kipuvad meie lapsed muutuma – vanemad tööl, pere pisemad lasteaias ja suuremad koolis ning õhtuti sukeldub igaüks oma nutiseadmesse, kuniks uneaeg käes. Lähedus ja ühiste emotsioonide kogemise nauding võivad niimoodi päris ruttu kodusest õhkkonnast kaduda. Seekordses Moodsas Peres toomegi välja ühe viisi, kuidas peretunnet taastekitada – lauamängud! Tutvustame parimaid ja põnevamaid ning kes teab, ehk leiab sinugi pere siinse lauamängude valikuga tutvudes endale uue ja köitva hobi.
Hambahaldjas – Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt
Swarovski® kristalliga
Hõbe: 99,9%
Kaal: 15,55 g
Hind: 110 €
Jänese aasta 2023 –Mongoolia kuldmünt
Läbimõõt: 11 mm
Kuld: 99,99 %
Kaal: 0,5 g
Hind: 110 €
Athena Öökull –Cooki saarte 2022.a kuldmünt
Läbimõõt: 12 mm
Kuld: 99,99 %
Kaal: 0,5 g
Hind: 110 €
Sodiaagimärgid – Sõnn. Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt
Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts Hind: 129 € unts
Sündinud Tiigri aastal 2022 –Hiina 2022.a värvitrükis hõbemünt
Hõbe: 99.9% / Kaal: 15 g Hind: 119 €
Sodiaagimärgid lastele – Kaalukesed.
Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt
Kaal: 15,5 g / Hõbe: 99,9%
Hind: 69 €
Jänese aasta 2023 –
Prantsusmaa hõbemünt
Hôbe: 90% / Kaal: 22.2 g
Hind: 99 €
Tiigri aasta 2022 – Fiji ehtsa mage-veepärliga ja kullatisega hõbemünt
Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts
Hind: 139 €
“Minu esimene aardemünt” Niue Saarte 2022.a hõbemünt kristalliga
Südame vôti. Cooki saarte 2022. a. antiikviimistlusega hõbemünt
Hôbe: 99,9% /
Kaal: 1 unts
Hind: 189 €
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Lasse-Asso Laido, lasse-asso.laido@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Helina Koldek
Trükk: AS Printall
Unustamatud kingitusedtähtpäevadeks!erinevateks
Jànese aasta 2023 – “Peegelpilt”
Tokelau
hõbemünt
Hôbe: 99,9%
Kaal: 31,1 g
Hind: 139 €
erinevateks
Kaal: 15,5g / Hôbe:99,9%
Hind: 119 €
Austraalia ööelu. Loorkakk – Niue Saarte 2022.a hõbemünt (Black proof)
Hôbe: 99,9%
Kaal: 1 unts
Hind: 225 €
“Meemesilane”Salomoni saarte 2022.a osaliselt rodeeritud kuldmünt /ripats
Kuld: 99.99%
Kaal: 2 g Hind: 319 €
Slovakkia oora ja fauna.
Tatra mägikits. / Ilves. Slovakkia
5€ 2021.a
juubelimünt
Hind: 14.90 € tk
Presso album 2€ Erasmus 2022.a ühisteema müntide
kogumiseks
Hind: 12.95€
Leedu 2022.a 2€ juubelimünt –Korvpall
100 aastat
Hind: 7 €
Sloveenia 2022.a 2€ juubelimünt –Erasmus programmi 35. aastapäev Hind: 7 €
Eve Kallaste toimetajaTutvustame täiesti uut Influencer XL jalutuskäru.
Influencer XL teeb elu veelgi mugavamaks!
XL on ideaalne reisimiseks ja linnaeluks ning
jalutuskäikudeks nii looduses kui maastikul.
Vaata lähemalt: www.leclercbaby.ee
Silja Miks: minult küsitakse tihti, et kuidas sa jõuad
Näitleja, õpetaja ja haridustehnoloog Silja Miks peab ennast üsnagi tagasihoidlikuks inimeseks ja iseendast just ülemäära rääkima ei kibele. Klassiruumis õpiraskustega õpilaste paremale järjele aitamine ning teatrilaval uutesse rollidesse kehastumine on aga rikkalikult mõtestatud tegevused, kus tema entusiasm ja töötahe just teiste inimeste ees kõige paremini avaldub.
Rakveres sündinud ja pärast keskkooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse teatrikunsti eriala omandama suundunud
Silja Miks on Rakvere
Teatri lepinguline näitleja alates 2008. aastast, esimeses rollis astus ta seal üles aasta varem. Lepingulise töösuhte plussiks loeb ta – nii nagu paljud teised näitlejadki – stabiilsust ja kindlat sissetulekut. „Eestis on hea ning võrreldes ülejäänud maailmaga ka lihtsam näitleja olla. Eestlane on teatrirahvas, kellele väga meeldib teatris käia.“ Kuigi ühe variandina kaalus Silja ka ooperilaulu õppima minemist, ei olnud näitlejatee valimine sugugi juhuslik. Asi algas juba koduhoovis, naabritüdrukutega kostüümid seljas, ja jätkus koolis teatriringis.
Silja tegutsemistahe tõestab ilmekalt ka seda, et üks ei välista teist – lepinguline teatritöö pole talle ainuke meeldiv ja suurema eesmärgiga tegevus, mis ka leiva lauale toob. „Olen vist natukene selline hull (naerab). Tihti imestatakse, kuidas ma küll jaksan, ning alati, kui oma tegemistest räägin, küsitakse, et miks ma nii palju teen. Teen sellepärast, et see meeldib mulle ja pakub avastamisrõõmu, uudsust, põnevust ja eneseteostusvõimalust. Ma tahan teisi aidata.“
Teatrilava, klassiruum ja haridustehnoloogia
Silja on näitleja, õpetaja ja haridustehnoloog ühes. Juba seitsmendat aastat õpetab ta Rakvere Reaalkoolis õpiras-
kustega õpilastele erinevaid aineid ning on alates sellest sügisest ka haridustehnoloogi ametis, mida tudeerib Tallinna Ülikooli magistriõppe teisel kursusel. Samuti on ta varem õppinud Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja logopeediat, milleni viis süvendatud huvi häälehoiu, kõneravi ja sellega seotud probleemide lahendamise vastu.
Oma põhitööks loeb ta küll teatrit ja on koolile erinevate vastutulemiste eest väga tänulik, kuid kolme tegevuse summeerimise tulemus on siiski märgatavalt suurem kui 1.0 töökoormus ning õpetaja- ja haridustehnoloogi ametid pole talle kaugeltki vähetähtsad. „Kolleegid tuletavad mulle sageli meelde: „Silja! Ööpäevas on vaid 24 tundi ja see kehtib ka sinu kohta!“ Mul on tõeliselt vedanud, et mul on toetavad kolleegid ja pereliikmed.“
Enda defineerimise ja tiitlitega kaunistamise peale ta kuidagi eriliselt ei mõtle. Esmatutvusel, kui midagi justkui
„On suur rõõm, et sinu tööst on päriselt kasu ja rahul on nii õpilane kui ka lapsevanem.“Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Meelis Meilbaum
Tunnen Siljat juba kümmekond aastat ja kaks tema vanemat last on ka minu klassis algklassides õppinud. Olla nii näitleja kui ka õpetaja on eriline kombinatsioon ja see teebki Siljast erilise inimese.
Temas on piisavalt jõudu ja energiat, et nende ametite puhul endast alati 110% anda ja realiseerida. Tema töösse suhtumine on lihtsalt imetlusväärne. Lisaks klassijuhatamisele on Silja ka haridustehnoloog … ja muidugi on ta vahva ema oma kolmele lapsele. Ta ei ole jätnud ühtegi oma ametit unarusse, vaid suudab rassida mitmel rindel. Ta on Hunt Kriimsilm oma seitsme ametiga. Oma tööd teeb ta nii põhjalikult ja hästi, kui saab.
Milline kolleeg Silja on? Silja on innustav, toetav, pädev ja väga empaatiline kolleeg. Just suur empaatiavõime on temast teinud armastatud õpetaja õpilaste ja lastevanemate ning usaldusväärse kolleegi kolleegide seas. Ta on inimesena väga soe ja rõõmsameelne, pole teda kunagi kurva või nukrana näinud. Silja väärtustab häid suhteid nii õpilastega kui ka kolleegidega nii koolist kui teatrist. Ta tuleb klassi ja ta särab, lapsed tervitavad teda alati naerulsui. Ta astub teatris lavale ja ta särab, publik tervitab teda naerulsui.
Tema tööle pühendumine ja hea töö on ka tunnustuse pälvinud. Nimelt on Silja Lääne-Virumaa klassiõpetaja 2019 nominent ja Rakvere Teatri kolleegipreemia „Parim naisnäitleja“ saaja aastatel 2011 ja 2017.
Kõigele lisaks on Silja väga hooliv ja hea sõber.
peaks enda tegevuse kohta ütlema, on ta end harjunud siiski esmajärjekorras näitlejaks nimetama.
„Teatriproovid algavad kell 11, kell 8 kuni 10.30 olen ma koolis ja nii iga hommik. Õpetajatöö on tohutult vastutusrikas ja keeruline, aga põnev. Kokkuvõttes on igas päevas nii palju uusi tegevusi ja rutiinist on asi kaugel. Ma arvan, et ma teen nii palju ja kõike just seetõttu, et vältida rutiinsust ja laisaks muutumist, selle „ah ma ei viitsi“ tunde tekkimist“, ütleb Silja ja lisab, et kool ja teater on tema jaoks erinevad, kuid üksteist täiendavad. „Teater on loominguline koht, kus kehastud teiseks karakteriks ja üritad selle karakteri hingemaailma lahti mõtestada ning vaatajale hinge pugeda. Koolis oled jällegi sina ise ja annad oma parima, et see väike inimene seal klassiruumis saaks tubliks ja ägedaks inimeseks, kes muutuvas ühiskonnas hakkama saaks. Ja haridustehnoloog on hoopis midagi kolmandat ehk lihtsamalt öeldes keegi, kes aitab, õpetab ja julgustab õpetajaid nende ainetundides erinevate digitehnoloogiliste lahenduste kasutamisel.“ Sõltuvalt perioodist varieeruvad ka erinevate tööde proportsioonid. Kui teatris prooviperioode parasjagu pole, pühendub Silja rohkem koolile ja vastupidi. Praegu on Siljal teatris käsil „Nipernaadi talve“ proovid ja lavastus, kus ta mängib Ellot, esietendub 18. novembril. Peaosas on Hannes Kaljujärv.
„Tegelikult olen inimpelglik. Aga laval ju inimestega otse suhtlema ei pea, seega las nad vaatavad mind (naerab). Ja eks esimest korda klassi ette minnes oli ikka kõhe, aga kui juba tunned inimesi ja nende huvisid, oskad nendega suhelda ja ennast kuulama panna, tead, mis nipid toimivad ja mis mitte, siis ei ole muret. Soovin koolis jätkata nii kaua, kui vähegi jaksu on,“ ütleb Silja, kes on ka ise Rakvere Reaalkooli, tol ajal Rakvere Reaalgümnaasiumi nime kandnud kooli vilistlane.
Näitleja peab Silja sõnul suutma väga hästi jälgida enda ümber olevat keskkonda ja inimesi, et nad sinu laval kehastatavast rollist aru saaksid. Omamoodi näitleja on siiski ka õpetaja, ainult et klassi ees. „Sa pead ju ka ikkagi suutma tähelepanu endal hoida ja mõjuma nii, et õpilased sind kuulaksid. Pead tegema, olenevalt olukorrast, n-ö tragöödiat, draamat, komöödiat ja dokumentaali (naerab).“
Õpiraskusega lapsed vajavad hoolt ja tähelepanu
Silja õpetab Rakvere Reaalkoolis erivajadustega õpilastele eesti keelt, kirjandust, inimeseõpetust, matemaatikat, muusikat ja loodusõpetust. Alustas 1. klassist viie õpilasega ning on nüüdseks jõudnud kümne õpilasega 7. klassini. Maksimaalselt võib õpiraskustega õpilasi olla ühes klassis 12.
„Õpiraskustega õpilasi õpetada on
Silja astub teatriuksest sisse ja naerab! Ja siis näeb ta inimesi ja ta naerab! Ja siis me näeme teineteist … ja arvake. Ta naerab!
Kui nüüd mõelda tema argipäevale, mis algab kodus, julgen pakkuda, 5.30 ja 6 vahel, sest lapsed tuleb kooli saata, koer pissitada ning ka ise õpetajana kooli minna ja siis jõuda 11-ks teatrisse proovi, siis kustkohast ta selle naeru veel võtab? Tundub ju loogiline ja üldjuhul on seda ka näha, et inimesed on sellise elutempo kõrvalt (iga päev!) lõunaks täiesti läbi, aga ei – tema naerab! Ja naerdes läheb ta proovi ja etenduste päeval sõidab ta etendust andma ja saabub hilja-hilja õhtul ... ning siis kordub seesama, mida kirjeldasin. Kuidas ta jõuab? Sest ta naerab! Hingest! Südamest! Ta mitte ainult ei naerata, ei hoia naeratust nr 43 näol ja ei kulge seda kandes läbi elu, vaid ta päriselt naerabki!
Silja on oma kahe tänuväärse töö (asendamatu õpetaja ja näitlejanna) ja pere kõrvalt nii elav ja päris! Ta ei tõmba end lõhki, pigem naerab end lõhki … või naerab siis minu lõhki, sest ta naer nakatab alati!
On inimesi, kes teevad palju asju teiste tähelepanu pärast, et saada siis kiidusõnu ja olla heas nimekirjas, kuid ise on läbipõlemise äärel ja kurvad ja neil on oma tegemistest sisimas ükskõik. Aga Silja teeb kõike südamest ja ega paljud (ka mina) ei teagi, kui palju ta jõuab ära teha, sest ta ei kekuta ka, ega kurda. Ta lihtsalt naerab! Ja sellepärast on Silja üli-imeinimene! Kohati tundub, et ta perekonnanimi võiks olla „Kuidas?“, sest tõesti, Silja –kuidas?
kindlasti raskem kui tavaõpilasi. Neid on vähem, aga see ei tähenda, et nendega oleks lihtsam. Üks laps võib olla kahe või kolme õpilase eest ning igal õpilasel on omad mured ja käitumismustrid, millega õpetaja peab tunnis hakkama saama,“ ütleb Silja, kes hoolimata suurest vastutusest ja ettetulevatest raskustest õpetajatööst suurt rõõmu tunneb. Õpiraskustega õpilasi harida ja aidata on tema jaoks sõnulseletamatult äge. „See tekitab hea tunde, kui sa oled näinud vaeva, oled õpilastega tegelenud ja ühel hetkel nagu plaksti, õpilane saabki aru ja oskabki. Isegi kui see tekib vaid hetkeks, on rõõm suur, et sinu tööst on päriselt kasu ning rahul on nii õpilane kui ka lapsevanem.“
Koostöö lapsevanematega peab Silja sõnul olema väga tihe. Kui lapsed olid nooremad, käisid lapsevanemad sageli ka ise nende tunde vaatlemas ja analüüsimas.
Kolleeg Erika Bauer, Rakvere Reaalkooli klassiõpetaja Jaune Kimmel, kolleeg ja näitelja Rakvere Teatrist Pere Rakvere Teatri laval. Vasakult Indrek, Ingomar, Rudolf, Silja ja Indria.Silja rõhutab, et õpiraskustega õpilaste klassis teeb töötamise põnevaks veel asjaolu, et kunagi ei tea ette, mis saama hakkab. Tundi võib küll igatepidi planeerida, kuid ei ole mingit kindlust, et see õpilastele sellel hetkel sobib. Seega tuleb olla valmis oma algsest plaanist ka täielikult loobuma ja tegema hoopis muud. Õpiraskustega õpilased peaksid Silja sõnul suutma lõpetada põhikooli ja suunduma edasi näiteks ametikooli.
Millised üldised põhimõtted või strateegiad aitavad Siljat igapäevatöös lastega? „Sa pead olema inimene, kes tõesti tahab lapsi kuulata ja nende muresid mõista ning neid lahendada. Ei saa olla üleolev, vaid pead olema lastega samal tasemel, n-ö sina peal. Lapsed saavad aru, kas sa oled nendest üle ja halvustad neid või aktsepteerid neid ja päriselt kuulad, tunned huvi ja soovid lahendust leida.“
Nii õpetamine kui ka näitlemine on Silja jaoks suures osas elustiil. Kas seega on piirid töötamise ja eraelu vahel hägusad? „Eks üks käib teisega kogu aeg kaasas, jah. Mõnes mõttes võiks eristamise oskust olla rohkem, et nüüd on tööaeg ja nüüd eraelu. Aga ma paraku ei oska. Ma ei saa nii, et lähen koju ja panen tekstiraamatu kinni, et suva see tekst. See ikka ketrab ja üritad oma rolli paremaks luua, leida nüansse, mis
tegelase laval elama panevad. Õpetamisega on samamoodi, see tööpäev kestab, kuni oled magama läinud. Päeval annad tunde, aga pärast parandad töid, teed plaane järgmise päeva tundideks, suhtled lastevanematega ja õpilastega jms. Kui saan õhtul kell 10 mureliku sõnumi lapsevanemalt, õpilaselt või õpetajalt, siis ma ikka tegelen sellega, sest see ei võta enamasti kaua aega ja abivajaja saab mingi kindlustunde. Ma ei saa öelda, et sorry, saa ise hakkama, ma lähen magama,“ toonitab Silja.
Pereelu ja põhimõtted emana
Silja elukaaslane Indrek Apinis on ühtlasi tema kolleeg, töötades Rakvere Teatris etendusteenistuse juhina. Muideks, koduseinte vahel pole teatritöö jututeemana ei esimesel ega ka teisel kohal. Peres kasvab kolm last –Rudolf (16), Indria (12) ja Ingomar (7). „Igal lapsel omad rõõmud ja mured. Mida väiksem laps, seda aktiivsem ja elavam. Ka nende huvid on väga erinevad. Rudolf tahab juba lasteaiast peale arstiks saada, teda paelub inimese keha, millest see koosneb, mis põhjustab erinevaid haiguseid jne. Indria on kunstiinimene, juba väikesest peale tohutult hästi joonistanud, samuti on ta hästi liikuv. Tema tahab saada näitlejaks. Pere pisem Ingomar on selline koomik ... (naerab).“
M us t a küüsl augu (9 0 %) j a t ar uv aigu 10 % k apslid on t oidulis and ee s t im aise s t looduse s t , mis t oe t ab immuunsus t , t õs t ab füü silis t võime kus t j a vit a alsus t , ait ab t oime tull a st re ssig a
M ust a k üüs laugu te r vist toet va d oma dused:
• ait ab t oime tull a st re ssig a ;
• ait ab k ait s t a keh a k ahjulike mik roorg anismide , p ar a siit ide j a see nte ee s t ;
• ait ab hoid a soole s t ikus mik robioloogilis t t a s ak a alu;
• ait ab hoid a kole s terooli kont rolli j a ait ab k ait s t a m ak s a ;
• ait ab e nne t ad a v ähk i j a t oe t ab v ähir avis t t a a s tumis t ;
• ait ab al and ad a ka alu j a v ähe nd ad a r a sv a akumul at sioon;
• mus t küüsl auk on ük s tugev aim aid ant iok süd ante
Ta r uva igu te r vist toet va d oma dused:
• t oimib loodusliku ant ibioot ikumin a , t oe t ade s suu -, nin a-, kurgu -, kõr v a-, hing amis te ede ter vis t ;
Mu s t a k üü s l a u g u j a t a r u v a i g u k ap s l i t e s s e ü h e n d a s i me n ee d i me l i s e d s t i mu l a a t o r i d S i nu t e r v i s e , v i t a a l s u s e j a h e a e n e s e t u n d e n i me l!
• k a sut ak se ee sn ä är me h aigus te e nne t amise k s j a v aevus te leeve nd amise k s;
• ait ab võide ld a põle t ikeg a ;
• ük s p arim aid bios t imul a at oreid;
• ait ab s t imule erid a kudede k a svu , rege nereerimisprot se sse , vere loome t ;
ait ab e nne t ab v ähi ning t rombide te k k imis t j a ait ab leeve nd ad a kee mi ar avis k a sut at av ate r avimite t ok silisi kõr v aln ähte
M us t küüsl auk on v almis t atud ee s t im aise s t
küüsl augus t , fer me nteeride s küüsl auku m ad al al te mper atuuril 3 n äd al at Fe r me ntee r imise l
tõuse b k üüs laugu a nt iok s üd a nt s us k uni
8 0 kord a ! S eetõt t u on must k üüs lauk
e ht ne ee st ima ine supe r toit ja isegi
te r vis lik um k ui t ava line k üüs lauk
Tar uv aiku t ood av ad me sil a sed me sil a s t ar u k ait se k s viir us te , b akterite j a see nte ee s t , s am amoodi
k ait se b j a tugevd ab t ar uv aik k a inimkeh a .
S a a d av a l p a r i m a t e s t e r v i s e p o o d i d e s j a ap t e e k i d e s . Vaata retsepte ja osta e-poes mustkuuslau k.ee
Vä i k e s t 0,5 g k ap s l it on l i ht n e n e e l a t a! K ap s l i s i s u on h e a m a it se g a , s o o v i k or r a l t e e k ap s e l l a ht i ja p u i s t a s i s u t oi du le
Neljajalgse sõbrana kasvab peres ka 2 aasta ja 2 kuu vanune kuldne retriiver Kiira. „Eelmise aasta jaanaurist käin temaga retriiverite trennis, madistame metsas nii päikesepaistes kui ka vihmas ja tuules. Nüüd nädal tagasi saime tehtud tõukatsed, kus koer pidi minu juhendamise järgi tooma veest kaks parti, metsast kuus faasanit ja ühe jänese. Ta on nii tark, osav ja kuulekas ning parim perekoer eales.“
Silja lähtub emana ja pereliikmena põhimõttest, et kokkulepped on olulised. Kui nendest kinni pidada, toimivad asjad paremini ja lihtsamalt. See ei tähenda siiski, et teatud tegemised tema peres hoopis täiesti spontaanselt ei kulgeks. „Koolis käimise ja õppetööga seonduv on muidugi planeeritud, sest sel puhul on oluline õigel ajal õigesse kohta jõuda ja õigeid asju teha. Aga muud tegevused tekivad ka nii, et kui aega saame, siis hopsti, teemegi seda või teist.“ Reegleid reeglite pärast, et sellega tegeleb isa ja sellega tegeleb ema, Silja ja Indreku peres seatud ei ole.
Teine põhimõte on Silja jaoks kannatlikkus ja huumorimeel, mis aitab kiire elu virvarri keskel
paremini hakkama saada. „See ei tähenda, et peaks kannatama, vaid et kõik peaksid jääma rahulikuks ja kannatlikuks.“ Äärmiselt tänulik on ta ka oma emale, kes talle ja tema lastele sisuliselt 24/7 olemas on. Küsimusele, mida Silja oma emalt eelkõige õppinud on, vastab ta, et nii konkreetsuse kui ka sellesama kokkulepete olulisuse. Samas ka soojuse, toetava ja inimliku suhtumise, mis on pikitud mõnusasse huumorisse. „Enda üle peab oskama naerda! Ja läbi nalja jääb laste puhul ka õpitu paremini meelde.“
Silja sõnul on igal juhul oluline oma lastele piisavalt aega pühen -
dada. Alates kõige nooremale enne magamaminekut raamatu lugemisest kuni koos koolitükkide lahendamiseni. „Mida parem kontakt sinu ja lapse vahel tekib, seda paremini areneb tema kuulmis-, kirjutamis- ja lugemisoskus ning kõne. Olen oma lastega esimestes klassides istunud laua taga ja tõesti tõsiselt ja süvendatult õppinud, et kõik ikka selgeks saaks. Olen palju tegutsenud selle nimel, et neil oleks koolis lihtsam.“
Õpetajaameti tõttu küsivad Siljalt aeg-ajalt kasvatusalast nõu ka tema tuttavad. Kes vajab abi kõneprobleemidega seonduva, kes aga hoopis nutimaailma kasutamisele seatud reeglite osas. „Nutiprobleemide tekkimise puhul uuritakse, et meil on lastele sellised reeglid seatud, aga kuidas teil? Ka minu lapsed on nutisõbrad ja sellega tuleb regulaarselt tegeleda, konkreetsed piirangud ja ekraaniajad peavad olema. Aga ega ma ei saa muidugi öelda, et paneme kõik nutiseadmed kinni ja siis on hästi. Kui kogu nutimaailma võimalused lapselt ära võtta, siis jääks ta ju suurest ühiskonna osast välja, tal poleks kõiki teadmisi ega jututeemasid, mis tema teistel sõpradel on.“
„Kokkuvõttes on igas päevas nii palju uusi tegevusi ja rutiinist on asi kaugel.“
Kõige lahedamad LAUAMÄNGUD
Ühe pere lapsed katsetasid hulganisti erinevaid lauamänge ja siin on valik kõige lahedamatest! Vaata ja uuri, missugused mängud parimate hulgast võiksid ka sinu perele mõnusat meelelahutust ja koosolemise aega pakkuda.
Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock, tootjad
Pictionary Air annab sõnamängule hoopis uue tähenduse – see ühendab endas nii sõnamängu kui ka joonistamise. Kasuta digitaalset pliiatsit ja joonista õhku. Laadi alla eestikeelne äpp ja vaata, kuidas kujutis tekib ekraanile. Teised peavad ekraanile ilmuva pildi järgi ära arvama, mida joonistatakse. Pictionary Air™ sobib suurepäraselt igaks peovõi mänguõhtuks sõprade või perega. Vanusele alates 8. eluaastast.
Pictionary Air – GXR15
Kõige põnevamaks ja omapärasemaks oli pere arvates selle mängu juures õhku joonistamine. Nii mõnedki leidsid, et tegemist on justkui mänguga tulevikust! Uudishimu ja lõputut uute ja uute piltide joonistamist jagus pikaks ajaks.
www.rimonne.ee
Strateegiamäng Blokus
Selle lauamängu sai pere väga kiiresti selgeks ja see sobis tõepoolest kõige paremini neile, kes juba kooliealised. Noored pidasid strateegiamängu väga põnevaks ja nuputamist oli üksjagu. Pere mängis seda kohe mitu tundi juttu ja kui öö poleks peale tulnud, oleks ehk kauemgi läinud.
Freddie (9): „See on just niisugune mäng, mida tahaksin lisaks perele ka koos sõpradega mängida. Näiteks kodusel sünnipäeval.“
Uue strateegiamängu Blokus (BJV44)
õppimine võtab vähem kui minuti, kuid pakub lõputult strateegiaid ja lõbusaid väljakutseid kogu perele. Iga mängija saab 21 klotsist koosneva komplekti – punase, sinise, rohelise või kollase – ning asetab need siis kordamööda lauale. On ainult üks reegel: iga käidav klots peab puudutama vähemalt ühte teist sama värvi klotsi, kuid ainult nurkadest! Mängija eesmärk on mahutada lauale kõige rohkem klotse. Mäng lõpeb siis, kui ühtegi klotsi ei saa enam maha panna, ja võidab mängija, kellel on kõige vähem järelejäänud klotse! Vanusele alates 7. eluaastast.
Jesse (14): „Minu jaoks oli kõige mõnusam see, et seda mängu tahtsid meiega ka vanemad mängida, tõeline terve pere mäng!“
www.rimonne.ee
98 arendavat ülesannet Pere leidis, et tegemist on hariva ja nuputamist vajava kaardimänguga. Lõbusaid ülesandeid on noorematel üpris keeruline lahendada ning õppimiseks ja kooliks valmistumiseks on see suurepärane, sest avardab laste silmaringi. Seinast seina mõtlemine aitab mängijal keskendunuks jääda ja huvi püsib ka pärast 20. kaarti. Mäng oli huvitav ka suuremale koolilapsele, kes kaasa mängis.
Ülesannete
pakist leiab 98 põnevat ja harivat ülesannet teemal kool, matemaatika, loodus, tähelepanu, loogika, võrdlemine, kujud, kujundid ja ruum, muusika, kehaline kasvatus ning tunded. Pakis 50 kahepoolset kaarti, sh vastusekaardid. Sisaldab markerit. Vanusele 5–7.
Raamat ja suur pusle „Džungel“ Lõbusast karbist tuli ka palju lõbusat välja. Esimesena jäi väikestele mängijatele silma raamat –tänu suurele selgele tekstile sai harjutada lugemist ning väikestel oli huvitav tundma õppida erinevad džungliloomi.
fun.dada.ee
Lasse (23): „Pisematele jäi kohe pihku ilus plakat, mida avades hakkas pesamuna kohe usinalt näpuga enda lemmikuid näitama. Siiamaani huvipakkuva pusle panime koos väikestega kokku vähemalt kolm korda, kuni lõpuks ära väsisime.“
Luisa (5): „See oli väga vahva mäng, sai lugemist harjutada.“ Bridget (4): „Mulle meeldis pusle!“
Freddie (9): „Mulle meeldis seda mängida – oli palju huvitavat, mida õppida, ja eriti meeldisid matemaatikaülesanded. Kas kodutööde asemel seda ei võiks teha?“
fun.dada.ee
Tingel-tangel-tungel,kära täis on džungel.
Karbis pole küll kära, aga lausa mitu avastamisväärt džungliasja. Kõigepealt, väike faktiraamat „Džungel“ jutustab lihtsate sõnade ja värviliste joonistustega erinevatest džungliloomadest, nt jaaguarist, tiigrist, kuningboast jne. Raamatut täiendab 36-osaline pusle, iga pusletükk lausa 12,5 × 12 cm! Ja ka see pole veel kõik. Kui pusle koos, tuleb plakatilt üles leida peidetud loomad! Soovitatav vanus 4+.
Ainult üks
Selle mängu ülesehitus oli pere meelest väga lahe – üks mängijatest peab ära arvama kaardil oleva sõna. Teised mängijad mõtlevad enda peas ühesõnalise vihje ja kirjutavad selle üles. Kui kõik on valmis, võrreldakse vihjeid ja kõik korduvad vihjed lähevad mängust välja. Alles jäänud vihjete abil asub arvaja sõna nuputama. Millise sõna kirjutaksid sina vihjeks sõnale „šokolaad“? Magus? Piima-? Pruun? Tume? Nurr?“
„Ainult üks“ on koostööl põhinev peomäng. Kõik töötavad koos parima tulemuse nimel! Aidake üheskoos ühel mängijal – aktiivsel mängijal – ära arvata müsteeriumsõna, kirjutades salaja vihje oma tahvlile. Vali vihje teistega suhtlemata ja püüa olla originaalne, et sa ei kirjutaks teise mängijaga sama vihjet, kuna kõik ühesugused vihjed tühistatakse enne, kui aktiivne mängija neid näeb. Mängu lõpus on teie tulemuseks ära arvatud müsteeriumsõnade arv.
Lasse (23): „Meie pere üks lemmikutest! Seltskonnamäng on huvitav kõigile, kes vanuse poolest suudavad kaasa teha.
Noorematel võib natuke aega minna, et aru saada, mis täpsemalt mängu põhimõte on, kuid pärast paari korda oli juba kõik selge ning soov mängida suur. Mängijaid oli meie pere kolmest generatsioonist ja me ei suutnud kuidagi seda mängu lõpuks kõrvale panna, planeeritud poole tunni asemel sai mänguajaks kolm tundi.“
Morgan (16): „Mäng pani mõtlema
„kastist välja“ ja vajas keskendumist.“
Jesse (14): „Mängides oli vaja head seoste loomist.“
Freddie (9): „Oli lõbus ja naljakas!“
Speedy Roll
Pere oli üksmeelselt nõus, et mängu üks suurimaid eeliseid on see, et seda saab mängida mitut moodi, olenevalt mängijate arvust ja eelistustest. Mängus tuli siiliks kehastunud tennisepalli osavalt veeretada ja tee peale jäävaid takjaribaga metsasaadusi noppida, et nende abil mängulaual edasi liikuda. Metsarada tuleb ehitada eraldiseisvatest mängulaua tükkidest, nii et igas mängus tekkiv rada on unikaalne.
Speedy
Roll on uue leidliku mehaanikaga osavusmäng peredele, mis on võitnud 2020. aasta parima lastemängu auhinna. On sobilik peredele ja lastele, kes otsivad tõeliselt unikaalset lauamängu. Veereta kohevat palli, et koguda takjatega metsasaadusi. Kasuta kogutud metsasaadusi, et liikuda siiliga edasi. Ole esimene, kes jõuab majani!
Mängi kas võistlusliku variandina üksteise vastu või jookske ühiselt kavala rebasega võidu.
Jesse (14): „See mäng oli meie pere pisikeste lemmik! Pallid on alati lõbusad. Eriti kui neid saab toas visata ja eriti kui seda saab teha põrgatades. Mängul oli vahva idee ja armas teostus, sai palju nalja palli ringiloopimisest ja metsasaaduste korjamisest. Kuid tuli ka mõelda, kuidas kogutud saaki ära kasutada, et ikka võit ka koju tuua. Pinget andis ka mängu teine pool, kus kogu pere üritas rebase eest ära joosta.“
www.brain-games.ee
www.brain-games.ee
Omanäoline disain ja kvaliteet - sinu laps vajab seda!
Disainime ja toodame mugavaid beebide ja mudilaste riideid kvaliteetmaterjalidest. Toimetame trendikal jätkusuutlikul põhimõttel. Omanäoline disain on inspireeritud kunstnik Pusa lasteraamatu lahedatest tegelastest.
MiBe on müügil Tallinna ja Tar tu Kaubamajas, Stockmannis, Levi Disainis Solarises, Oma Asi Disainis, Hääs Eesti Asjas Tallinna Lennujaamas.
Kõige suurem valik meie e-poes: minibeebi.com
Huvikoolis on huvitav ja motiveeriv –muidu noored siia ju oma vabast tahtest ei tuleks.
Miks ja kuidas valida kunstikooli?
Esimene kuu alanud õppeaastast on kohe möödas. Tunniplaan on paika loksunud, hommikune ärkamine ei tundugi enam nii hirmus ja enamikul päevadel saavad kooli kaasa peaaegu kõik õiged asjad. Igapäevane rutiin loob turvalise raami ja annab võimaluse vabamalt hingata. Nüüd on paras aeg vaadata üle, mida teeb sinu laps pärast kooli, ning võib-olla lisada nädala- ja eluplaani natuke värvi ja kunsti!
Loojale on rohkem
lubatud
Kunsti ja loomist seostatakse enamasti vabadusega. Aga selleks, et loominguline vabadus saavutada ja anda võimalus andel särama hakata, on esmalt vaja ... pingutada! Õppida tundma
nii kunsti kui ka iseenese võimalusi ja piiranguid, täita tööriistakasti erinevate teadmiste ja oskustega ning harjutada. Tunde, päevi ja aastaid. Tehes seda turvalises, loomingulisust toetavas keskkonnas, kasvab kunstimuskel tugevaks ja vastupidavaks ning vormib iseseisvat, julget, sõltumatut ja proaktiivset isiksust. Just sellist, kes ei jää hätta kiiresti muutuvas maailmas ja
„Mida sügavamalt sa millessegi kaevud, seda põnevamaks ja kaasakiskuvamaks see muutub,“ ütleb Annely Köster huvihariduse kohta.
kelle jaoks on probleemid pigem loovust vallandavad väljakutsed, mis annavad võimaluse isiklikuks arenguks ja valdkondlikuks innovatsiooniks.
Lisaks kunsti omaväärtusele on hea kunstiõpetus nagu liim, mis aitab ühiskonna ja ümbritseva elu eri osakesed omavahel kokku siduda ning mõista tervikut. See on süsteemne lähenemine, mille pragmaatilise kasu pool ulatub kunsti valdkondlikest teadmistest ja oskustest kaugemale. Kuid kunstis on midagi veel, mis pole esmapilgul haaratav – see on see eriline tunne, kui mitte millestki sünnib miski.
Kuidas leida oma koht?
Enne kunstikooli või -ringi valimist soovitan teha natuke eeltööd ja hinnata nii konkreetse koha üldist atmosfääri kui ka erialast kvaliteeti.
Vaata, kas kunstikooli õppekava on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). EHISes registreeritud õppekaval õppides laieneb õppemaksule tulumaksutagastus.
Sirvi õppekava – kas selle õpitulemused või -väljundid vastavad sinu ootustele ja on realistlikud? Mida, millal ja miks õpetatakse? Kas õppekava arvestab lapse kujutamisoskuste loomuliku arenguga?
Uuri kodulehekülge – kes selles koolis õpetavad? Kas nad on erialase haridusega? Vaata, milline on õppetöö korraldus, kodukord, kas õppemaks sisaldab ka tööks vajalikke töövahendeid ja -materjale või tuleb need täiendavalt ise muretseda?
Tutvu kooli sotsiaalmeediakontodega (FB, IG). Milline on meeleolu ja atmosfäär? Milliseid töid tehakse? Milline on õpikeskkond? Mida õpilased ja lapsevanemad kirjutavad ja räägivad?
Helista või kirjuta kooli – märka ka seda, kuidas sulle vastatakse, mitte ainult seda, mida vastatakse. Nii saad aimu väärtustest ja õhkkonnast.
Räägi inimestega – kindlasti on su tutvusringkonnas keegi, kes teab kedagi, kes on selles koolis ise õppinud või kelle laps seal just praegu käib.
Kui valgele paberile tõmmatakse esimene joon, siis teine ja ka mitmetuhandes ning nendest joontest sünnib sulle otse silma vaatav portree. See tunne, et sinust oleneb, sina mõjutad, sina vastutad, sina lood. See loob aluse nii enesemääratlus- kui ka kultuuripädevusele. See loob aluse inimeseks olemisele.
Igavus asetseb pealispinnal Tõsiseltvõetavas kunstikoolis on põhjalik õppekava, kus lisaks joonistamis- ja maalimisoskusele pööratakse tähelepanu valdkonna teooriale ja üldpädevustele. Toimuvad nii praktilised stuudiotunnid ja oma tööde esitlused kui ka vaatajakogemust toetavad näitusekülastused ja õppereisid. Selleks et oma huvialal nauditavaid tulemusi saavutada, tuleb keskenduda, panustada nii kognitiivselt kui ka füüsiliselt. Leida endas tahet ja motivatsiooni tegeleda millegagi süvitsi, mitte vaid pealispinnal libiseda.
Näen Sally Stuudios iga päev, et huvikoolis teevad õpilased tööd, näevad vaeva ja õpivad. Õpivad just seda, mis neid huvitab, mille nimel on nad nõus tavapärasest enam pingutama. Sest huvikoolis on huvitav ja motiveeriv –muidu noored siia ju oma vabast tahtest ei tuleks.
Ja see seab omakorda nõuded huvikooli õpetajate pädevusele – nii valdkondlikule kui ka üldinimlikule. Huvihariduse headuse üle hääletavad nii õpilased kui ka lapsevanemad jalgadega – kui silmanähtavat arengut ei toimu, kui huvitav ei ole, minnakse ära. Kohustuslikkus ju puudub! Seega tuleb ka esmapilgul keerukas õppesisu pakendada vastupandamatult põnevaks, et õpilane süveneks ja uuriks seni, kuni asi muutub huvitavaks. Sest … mida sügavamalt sa millessegi kaevud, seda põnevamaks ja kaasakiskuvamaks see muutub.
Tegemist on küll pika, kuid põneva teekonnaga. Alustad mõne algelise „veereta värv ja tee midagi“ mänguga, jätkad kergema klassikalise mänguga, nagu doomino või kabe, ning lõpuks jõuad välja lihtsamate strateegiamängudeni.
Äraproovitud lihtsamad strateegiamängud, millega lapsed lauamängumaailma tuua , on Ticket to Ride , Carcasonne , Planet , Kvedlinburgi soolapuhujad, samuti Loony Quest, mis on küll rohkem osavusmäng, kuid sobib väga hästi nii lastega koos kui ka neile iseseisvalt mängimiseks.
Jättes nüüd kõrvale kõik oma huvid, toon siinkohal välja kümme põhjust , miks üldse näha vaeva lastega lauamängude mängimisega.
1. Lauamängude mängimine hoiab aju aktiivsena. Mu pensionärist ema on aastaid teadlikult lahendanud ristsõnu samal eesmärgil. Kohe kui ta palgatööst loobus, võttis ta ristsõnade lahendamise fookusesse, et ajul ikka mõttetööd jaguks. Me küll käime tööl, lapsed koolis, kuid sellegipoolest on oluline oma aju treenida ja lauamängude mängimine on selleks üks hea viis.
2. Lauamängud arendavad probleemilahendamise ja otsuste vastuvõtmise oskust. Siin tuleb osata püstitada eesmärke ja luua strateegia nende saavutamiseks. Oma strateegiate elluviimine aitab arendada loovust. Strateegiamängudes satud sa enamasti uudsetesse olukordadesse, kus on vaja võrdlemisi kiiresti vastu võtta otsus, kuidas edasi tegutseda. Me oma sõpruskonnas kutsume sellist otsustamatuse situatsiooni AP-ks (analüüs-paralüüs) ja mõni mäng on eriti aldis AP-d esile kutsuma. Siin tulevadki mängu sõbrad, kes siis otsusega kimpus olijat tagant utsitavad, et mäng venima ei jääks. Samuti on vaja mitmetes mängudes kasutada koostööoskusi. Need on mängud, kus igaüks ei mängi oma võidu nimel, vaid kaotatakse või võidetakse koos. Sedalaadi mängud on eriti nooremate laste puhul head, sest neil on eriti raske kaotusvaluga toime tulla ja võib juhtuda, et mõni laps keeldub kaotushirmus üldse mängimisest. Sellisteks mängudeks on näiteks Speedy Roll , Farm Rescue , Outfoxed , The Mind , The Crew ja paljud-paljud teised.
3. Keerulisemates strateegiamängudes on reeglid pikad ja põhjalikud ning eeldavad korralikku süvenemist ja kaasamõtlemist, et neist aru saada. Tavaliselt kulubki esimene mängukord reeglitest arusaamisele, järgmistel mängudel saab juba vaikselt hakata strateegiaid looma. Reeglite meelespidamine on hea mäluharjutus , samuti tuleb osata luua seoseid.
Kümme põhjust, miks mängida lastega LAUAMÄNGE
Meie peres on lauamängud au sees. Ega keegi enam täpselt ei tea, kust see alguse sai, kollektiivne mälu teab vaid seda, et Monopoly ja Eesti mälumängu kõrvale tekkisid ühel hetkel Ticket to Ride ja Carcassonne. Sealt alates on käinud päris tihe seltskondadevaheline võidurelvastumine erinevate mängudega. Olles ise sellisesse toredasse haigusesse nakatunud, tahad ju seda jagada, ja mis oleks toredam kui mängida koos lastega.
Tekst: Eveli Nõgu Fotod: Unsplash
5. Lauamängud on enamasti lõbusad ja mõnus stressileevendus nädala lõppu. Muidugi on ka tõsiseid mänge, kus osalejad istuvad vaikides ja kulm kortsus oma kaarte põrnitsedes. Seda tüüpi mäng on rahuldust pakkuv introvertidele, kes hea meelega naudivad sõprade seltskonda vaikides.
6. Lauamängud liidavad. On ju tore tunne õhtul pere või sõpradega koos midagi teha? Mängides õpid kaaslasi tundma uuest küljest. Kui su laps on vaikne ja tagasihoidlik, siis lauamängud on temale sobiv viis sõprussuhete loomiseks. Siin ei ole survet olla aktiivne vestluspartner, vaid saab rääkida asjast lühidalt ja konkreetselt.
7. Mängujärgne analüüs on tavaliselt mõnusalt lõõgastav. Mängijad saavad naerda oma vigade üle ja jagada mõttekäike. Siin õpib laps, et vigade tegemine on elu osa ja sellest ei pea heituma.
8. Lauamängud on tore alternatiiv ekraanidele. Kui videomängudes on su vastane lihtsalt üks avatar, siis lauamängu puhul näed oma vastase reaktsiooni kohe ja päris elus. Sa näed, kuidas sinu teod mõjutavad teisi inimesi. Isegi kui videomängus mängid üle võrgu koos sõbraga, siis sa ei näe tema reaktsioone sinu käikudele. Nähes inimese reaktsiooni üle laua, õpib laps lugema kehakeelt ja mõistma kaaslase tundeid ning see aitab tal edaspidi luua toimivaid inimsuhteid.
4.
Eduelamuse korral aitavad lauamängud kasvatada enesekindlust. Siin on eelduseks, et mängija leiab endale sobiva lauamängužanri, sest mänge on tõesti igale maitsele. Meie perele meeldivad enam stra-
teegiamängud, kus on ka erinevate mootoritega mänge (kui palju mängib rolli juhus, kas on orienteeritud ressursside kogumisele jne). Nende hulgas on igal pereliikmel oma eelistus, mis laadi mängudes tema tugevused välja tulevad.
9. Mängud võivad olla ka üldharivad. Näiteks Wingspani mängus on võimalik tundma õppida erinevaid linde, Ticket to Ride on hea geograafiatunni toetamiseks (siin on kaartide valik väga lai, pea iga maailmajao kohta peaks midagi leidma). Keele arengut toetavad Alias, Ainult üks ja Scrabble, arvutamist on vaja pea igas mängus.
10. Lauamängud nõuavad head enesekontrolli. Tähendab see siis pokkerinägu või kaotusega toimetulekut, sa pead arendama oma enesekontrolli oskusi. Väikestel lastel on alguses väga raske varjata oma näoilmet, kui nad saavad sabotööri või musta notsu kaardi. Samuti on alguses raske toime tulla tunnetega, kui mäng ei lähe nii, nagu soovitakse. Olgem ausad, isegi täiskasvanutele on see raske! Nii me siis iga mänguga harjutame, kuidas tulla toime pettumustundega.
Kui esialgu tundub, et lastega lauamängude mängimine on igav ja tüütu, sest mängud on lihtsad ja pettumuse emotsioonid ehtsad, siis õigeid mänge mängides võib see olla põnev ka täiskasvanule. Katseta erinevaid mänge, laena kasvõi sõbralt ja leia enda pere veregrupiga sobiv mängužanr. See pingutus on küünlaid väärt!
Allikas: brain-games.ee
Kas sinu pere lemmikloom on ülekaaluline?
„On „käärid“ selle vahel, kuidas näevad oma looma omanikud ja kuidas arstid,“ ütleb loomaarst Katrin Mägi lemmikloomade kaaluteemat avades. Sest olgem ausad – nii mõnigi lemmik on suurest armastusest pere poolt rulliks toidetud.
Tekst: Triin Tisler Foto: Pixabay
Loomade ülekaalulisus oli vahepeal küllalt suur probleem, nii nagu inimeste puhulgi, kuid ma panen tähele, et see hakkab muutuma,“ rõõmustab Mägi loomaomanike teadlikkuse kasvu üle. Kuidas aga aru saada, et lemmikloom on toiduga liialdama hakanud?
Selle kohta sõnab arst, et on teatavad „käärid“ ehk eriarvamused selles osas, kuidas näevad oma lemmikut nende omanikud ja kuidas näevad arstid. „Just nii nagu laste puhulgi,“ toob ta võrdluse. „Kasside puhul arvatakse eriti, et peaks olema selline pehmem, sest siis on ta rahulikum ka,“ naerab Mägi ja paneb kõikidele omanikele südamele, et lemmik-
loomaga tuleks siiski käia regulaarselt veterinaari vastuvõtul, et lasta kaaluindeksit oma ala professionaalil hinnata.
Kuidas ise looma kaalu vaadelda Kuidas aga ise oma lemmiklooma kehakaalu hinnata? Mägi tõdeb, et arusaadavalt on seda lihtsam teha lühikarvaliste loomade puhul ja raskem on see siis, kui loomake ongi karvasem.
Siiski on ka ise võimalik esmavaatlus ära teha. Selleks soovitab Mägi vaadata oma lemmiklooma külje pealt ja ülevalt alla.
„Oluline on märgata, et kõik jooned, mis peaksid olema näha, on ilusti näha. Kui ülevalt alla vaadata, siis looma keskosa ei tohiks meenutada palli, vaid välja peaks joonistuma talje. See joonistub eriti hästi välja just kasside puhul. Olenemata tõust.“
Koertega on asi pisut keerulisem. „Koerte puhul on külje pealt või ülevalt vaadates väga palju jõulisi ja kandilisi koeri juba tõupäraselt. Samas on neid, kellel on väga väljajoonistunud talje. Nagu näiteks hurdad.“
Oluline on teada tõu eripära Kui oleme ise esmavaatluse ära teinud – ülevalt ja külje pealt –, soovitab Mägi panna käed lemmikule külge ning tõdeb, et katsudes peaksid olema ribid tunda. „Mitte näha, vaid tunda, näha võib olla vaid teatud tõugudel,“ rõhutab arst ja lisab, et umbes pool sentimeetrit võiks loomakest suruda, et ribisid ka käe all tunda.
„Samamoodi ei tohi selgroog olla kohe väljas, aga samas ei pea seda ka otsima,“ räägib Mägi ja lisab, et kõige olulisem on, et looma omanik esmalt oleks kursis looma tõu eripäradega, et üldse saada aru, kas ta loom on normaalkaalus või ei. „Tegelikult on kõikidel tõugudel olemas kaaluvahemik, mis erineb ka emaste ja isaste puhul, see tähendab seda, et isased on suuremad,“ selgitab Mägi ning soovitab kõikidel oma looma kaalu koos loomaarstiga hinnata. „Kui loom on täiskasvanud, siis tema jaoks optimaalse kaalu aitab kõige paremini välja selgitada just loomaarst või kasvataja, sest nemad teavad konkreetset tõugu kõige paremini,“ sõnab
Sinu lemmiku tervis algab toitumisest
Juba aastaid on inimeste puhul räägitud, et toitumine mõjutab meie tervist kõige rohkem. Siinkohal ei erine meie lemmikud sugugi inimestest.
Piret Oper, kes on FendaFi kaasasutaja ning koerte tervise ja toitumise kogemusnõustaja, on aastaid tulihingeliselt austanud holistilisi veterinaare, kelle hinnangul mõjutab meie lemmikute tervist otseselt see, mida nad söövad.
Holistiline veterinaar Karen Shaw Becker on reastanud toidud parimatest halvimateni:
1) tasakaalustatud ise tehtud, müügil olev toortoit või ise kodus valmistatud toit. NB! Kui toit on tasakaalustamata ehk põhineb arvamusel, siis liigub see kohe nimekirja lõppu ehk tegemist on kõige halvema variandiga, mida oma lemmikule anda;
2) inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud märg- ja kuivtoit;
3) super-premium märg- ja kuivtoit;
4) veterinaaride soovitatud märg- ja kuivtoit;
5) toidupoes (ka aianduspoes) müüdavad märg- ja kuivtoidud;
6) poolniisked pakitoidud – need sisaldavad reeglina propüleenglükooli;
7) tasakaalustamata toortoit või kodus valmistatud toit.
Kui lemmik ei saa toidust kätte kõiki toitaineid, tekivad kehas puudujäägid. Kutsikatel ja kassipoegadel ilmnevad need 2–6 kuu jooksul pärast puudulikku dieeti (märgid organite degeneratsioonist ja luustiku probleemidest). Täiskasvanud looma puhul ilmneb eluohtlik organi degeneratsioon 2–3 aasta jooksul pärast puudulikku dieeti.
Inimtoidu kvaliteediga toit on investeering lemmiku tervisesse!
Piret kuuleb oma töös üsna tihti kommentaari: „Mu koer sööb kõike,
Mägi ja lisab, et loomade kaalutõusu mõjutavad ka sesoonsed muutused või hoopis kutsikapõlves kogetu. „Palju sõltub sellest, kas kutsikas on pidanud enda söögilaua eest õdede-vendadega võitlema. Kui see on nii, tunneb ta ka hiljem vajadust kogu kättesaadav toit kiiresti sisse ahmida.“
Mägi selgitab, et looma kasvatades on oluline mõistma õppida, mida küsiva näoga inimese poole vaatav loom tegelikult vajab. „Mitte iga pilku ei tasuks toiduga premeerida,“ sõnab ta ja lisab: „See pole alati söök, mida sinu kass või koer ootab, mõnikord vajab ta hoopis tähelepanu ja mängimist.“
Kindlad söögiajad Kuidas kutsikapõlves looma toitumist niimoodi kujundada, et tal ei tekikski kalduvust ülekaalulisusele? Mägi sõnul on siin parimaks ennetuseks see, kui pidada kinni kindlatest söögiaegadest. „See on kõige lihtsam nii kutsikale kui ka teile. Kui rääkida kommertstoitudest, siis pakendite peal on kirjas kindlad söötmisjuhendid, mis on arvutuslikud ehk päevanorm.“ Mägi lisab, et sealjuures peaks siiski mitte niivõrd lähtuma normist endast, vaid loomast, sest nii nagu inimesed on erineva ainevahetuse kiirusega, on seda ka loomad. „Kui on näha, et kutsikas ei võta kaalus juurde, tasuks pidada nõu loomaarstiga, samamoodi siis, kui loom on kiirelt kosunud,“ rõhutab loomatoitude ekspert ja lisab, et kasvueas ei tohiks toitu kindlasti piirata.
Samuti tuleks kutsikat iga nädal kaaluda, et teada, millal tuleb kasvuspurt, mil loom vajab veelgi rohkem toitu. „Ettevaatlik peaks olema ka nende loomadega, kes on toidu suhtes pirtsakad.“ Parem on neil toidukausiga mitte järel käia ja muretseda, vaid lasta neil ise oma vajaduse järgi toituda. „Ega nad end ise nälga ei jäta,“ kinnitab Mägi.
Allikas: Farmina lemmikloomatoitude esindaja ja loomaarst Katrin Mägi intervjuu „Elustiili“ podcast’ile
FENDAF LEMMIKLOOM
seega vahet pole, mida ma talle ostan.“ „See, et su lemmikul ei ole täna terviseprobleeme, ei tähenda, et neid ei teki,“ on Piret konkreetne. Ei ole garantiid, et meie lemmik ei jää haigeks, aga holistiliste veterinaaride sõnul on võimalik haigestumise riske toiduga vähendada.
Lisa veel kasulikke puu- ja köögivilju ning oledki astunud väga suure sammu edasi oma lemmiku tervise eest hoolitsemisel!
Looma keskosa ei tohiks meenutada palli.
Looma kasvatades on oluline mõistma õppida, mida küsiva näoga inimese poole vaatav loom tegelikult vajab.
Perega Lõuna-Eestisse sügist nautima
Sügisel on veel palju
kuldseid hetki varuks ja viimastel soojematel päevadel võiks kogu
perega nädalavahetusel
loodusesse minna.
Moodne Pere soovitab
võtta suuna lõuna poole –Põlvamaale, Võrumaale ja Valgamaale.
KAGU-EESTI PÄRL PÕLVAMAA
Põlvamaa on üks eriskummaline maakond – asudes Tartust kohati vaid pooletunnise autosõidu kaugusel, võib siin leida hulgaliselt kohti, mis annavad tunde, nagu oleksid jõudnud maailma lõppu.
Taevaskoda ei pea tutvustama ühelegi Eesti inimesele ning võib julgelt väita, et Põlvamaa ja Taevaskoda on justkui sünonüümid. Kuid miks minna Taevaskotta otse, kui saab ringiga?
Selleks tuleb auto jätta RMK Kiidjärve külastuskeskuse juurde ja hakata piki matkarada Taevaskoja poole liikuma. Kuigi tegemist on mitmekilomeetrise matkarajaga, saab kõndimise vaev kuhjaga tasutud – kõrgetelt paljanditelt avanev vaade Ahja jõele lummab igaühte. Matkarajal on ka lõkkekoht ja ei saa olla midagi romantilisemat, kui nautida Ahja jõe kõrgel kaldapealsel päikeseloojangut.
Puutumatu raba kui peidetud aare Kiidjärvele üpris ligidal asub Eesti üks väiksemaid rabasid, Valgesoo raba, kus asub põneva arhitektuuriga vaatetorn, mille tipust avaneb hingemattev vaade nii 150 aastat tagasi Ahja mõisniku istutatud Parunimännikule kui ka rabale.
RMK Kiidjärve-Kooraste puhkealal
võib lisaks Taevaskojale ja Saesaare paisjärvel päikese jõul liikuva laev Lonnyga seilamisele käia ka kultusfimi „Viimne reliikvia“ radadel
Seda Põlvamaa kuulsaimat paika saab avastada ka piki Ahja jõge kanuutades, sest tegutsemas on ohtralt ettevõtteid, kes pakuvad Ahja ja Võhandu jõel kanuu-, rafti- ja SUP-laua matkasid. Põlvamaa looduse avastamine taolisel moel pakub täiesti omaette elamust.
Räpina külje all asuv Meelva raba on Põlvamaa lihvimata pärl. Kui Taevaskoda ja Meenikunno raba ei vaja tutvustamist, siis Meelva maastikukaitseala on vähem tuntud.
Matk retkejuhiga ümber Meelva rabajärve ja laugaste vahel on äärmiselt mitmekesine. Sügisesel ajal pakub naudingut raba rikkalik linnuriik ning vähem põnevad pole ka soosaared, kus on aastasadu talusid peetud ja mis on pakkunud inimestele kaitset
ka sõdade ajal. Kui tahta ühendada ehe looduselamus ja pärandkultuur, siis Meelva raba on selleks täpselt õige koht.
Põlvamaale tulles ei tasu külastamata jätta ka Meenikunno raba, mis oma puutumatu majesteetlikkusega pakub hingematvat elamust.
Loodusfännidel tasub raba külastada kas õhtul või hommikul, et nautida piirituna tunduva raba veerel päikese ärkamist ja uinumist – näiteks raba serval asuvast vaatetornist, millest avaneb võimas vaade Põlvamaa ühele suurimale rabamassiivile.
Ka kultuurilooliselt on Põlva põnev koht. Mehikoormas saab tutvuda Peipsi-äärse tüüpilise ridakülaga, uudistada Mehikoorma lumivalget tuletorni ja jalutada rannapromenaadil.
Peipsi äärt mööda allapoole liikudes, mitte kaugel Räpinast asub Lämmijärve ääres Räpina sadam, kus saab jalutada sadama muulidel ning nautida vaatlus-
tornist vaadet Lämmijärvele ja poldri hoiualale.
Postitee kui vabaõhumuuseum Võib julgelt öelda, et Postitee on Eesti suurimaid vabas õhus asuvaid mälupiirkondi, sest lisaks ajaloolisele Postiteele, mis on läbi aastasadade säilitanud oma eheduse, saab Postiteel justkui kiire ülevaate Eesti ajaloost. Postitee äärde jäävad lisaks kunagistele külakõrtsidele mälestusmärk metsavendadele, kes hukkusid lahingus punavägede vastu, ja ka Punaarmees sõdinud hiinlastele, kes langesid Vabadussõjas. Karilatsi Vabaõhumuuseumis saab ülevaate mitte ainult kunagisest talumajapidamisest, vaid näeb ka seda, milline oli nii kunagine külakool, vallamaja, vaestemaja kui ka magasiait. Postitee üks pärle on Varbuse postijaama rajatud Eesti Maanteemuuseum , kus on Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kogu ning mis pakub põnevust ja lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele.
VALGAMAA LUMMUSES
On üllatav, kui mitmekesine on Eestimaa loodus ja kui suures osas see vaid mõnesaja kilomeetri läbides muutub. Seega – kui sa pole käinud jalutamas keset Valgamaa kuplilist maastikku, ei saa sa ka kuidagi öelda, et oled Eestimaad näinud.
Puhkus perega ja loodusturism on sõnad, mis sobivad suurepäraselt kokku! Ning kui värske õhk, matkamine, meeliköitvad loodusvaated ja parasjagu privaatsust on just see, mida sinu pere ühelt õnnestunud minipuhkuselt ootab, siis tasubki Valgamaa loodusradadega tutvuma tõtata.
Jalutama ja matkama Iseseisvaks looduse avastamiseks on väga sobilikud näiteks Karula rahvuspargi matkarajad, mis keerlevad ümber 60 järve. Jah, neid siravaid veesilmasid on tõesti just nii palju!
Alustuseks võib proovida Ähijärve õpperada, mis tutvustab kunagisi teid, taaselustades heinamaatee, Ähijärve kallasraja, jalgraja, aga ka metsatee ja hobusetee.
Mõnus on Valgamaal ka teisi erineva pikkusega matkaradasid mõõta. Näiteks Otepää looduspargis Pühajärve ääres kulgev Murrumetsa matkarada (3,5 km) ja looduskaunis parkmetsas käänduvad Tõrva terviserajad (11,1 km) pakuvad perele tõeliselt kauni jalutamiselamuse. Kui soovid perega veelgi Lõuna-Eesti järvesid ja jõgesid avastada, võta ühendust
loodusturism.ee professionaalse meeskonnaga ja seiklus saabki alguse.
Seikluslik meelelahutus
On nii palju võimalusi mitmekesiselt vabas õhus liikuda, näiteks võtta ette sügisene kanuumatk Õhne jõel Mulgimaal. Veidi sporti ja paar veepiiska põsel võib olla just see, mis meelde jääb. Päris uus kogemus võib olla tõukeratastega Pühajärve matkaradadel sõitmine. Tasub proovida!
Kui valid iga kell aktiivse puhkuse, võta koos tegusate kaaslastega otsejoones suund Otepää poole. Põhjuseid selleks on mitmeid ja enamasti on need sportliku iseloomuga.
Ülipõnev on Otepää Seikluspark , mille pikad ja kõrged õhusõidud üle ajaloolise Linnamäe oru on muljetavaldavate pikkustega: 300 ja 350 meetrit. Linnamäel asuvad 12.–13. sajandist pärit ordulinnuse varemed, kust avaneb tõeliselt meeliköitev vaade.
Väike Munamägi pole ainult talvine meelelahutuskoht. Keskus ja tooltõstuk on igal ajal avatud nii jalgsimatkajatele kui ka ratturitele. Munaka Bike & Hike võib olla just see, mida sinu teismelised tippelamuseks peavad.
Kääriku Spordikeskus on paik, kus saab ette võtta mitmekülgseid tegevusi
kergejõustikust pallimängude ja Kekkose sauna külastamiseni, Kekkose matkarada saab hea ilmaga läbida ka jalgrattaga.
VÕRRATU VÕRUMAA
Künklik ja metsaderohke Eesti kaguosa on kõige vanema asustusega piirkond Eestis. Siin, erinevate kultuuride ja riikide piirialal, elavad võrokesed ja setod – kaks natuke salapärast ning omamoodi rahvast. Mujalt Eestist tulijale on see ummamuudu rahvas ikka salapärane tundunud. On nagu oma, aga natuke nagu võõras ka. Saame siis tuttavaks!
SOUNDLINK® BLUETOOTH® KÕLARID
Võimas heli.
UUS BOSE SOUNDLINK FLEX BLUETOOTH® KÕLAR
Kõikjale kaasa.
Ideaalne
Nautige võimast tõetruud heli ja juhtmevaba vabadust
Soundlink Flex on väga mitmekülgne kaasaskantav kõlar, mis esitab selget, sügavat heli ja võimsat bassi. Vee- ja põrutuskindlus muudavad selle kõlari piisavalt vastupidavaks kõikidel teie seiklustel.
kõlar sinu lapsele.Tooted on müügil Bose volitatud edasimüüjate juures. Bose ja Soundlink on Bose Corporationi kaubamärgid. Bluetooth®-märk ja logod on registreeritud kaubamärgid, mis kuuluvad ettevõttele Bluetooth SIG, Inc. ja Bose Corporation kasutab neid litsentsi alusel.
Setomaa ja Vana-Võromaa – kaks kultuuriruumi
Eripärane on siinse rahva keelepruuk – lõunaeesti keel –, mille juured ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega.
Võrokesed kõnelevad võro keelt, setod seto keelt, kõlab see üsna ühtmoodi, aga kohaliku rahva jaoks on keeltel selge vahe sees.
Nii võrokestel kui ka setodel on mitmeid maailmas ainulaadseid kombeid. Setodelt on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud kordumatu laulmisetava seto leelo, Vana-Võromaalt on esindusnimekirjas võrokeste elav ja rikkalik suitsusaunakombestik.
Ilu silmale ja hingele
Võru maakond on mitmekesise ja ürgse loodusega. Siin on matkarajad, kus on võimalik pigem kohata lõunast jalutuskäiku tegevat reinuvaderit kui teist inimest. Võrumaal laiub üks Eestimaa mägisemaid paiku – Haanja kõrgustik. Siin kõrgub ka Eestimaa kõrgeim tipp – Suur Munamägi.
Mäel asuvast vaatetornist avaneb hingemattev vaade Lõuna-Eesti mitmekesisele loodusele, niisama maaliline on ka kauni nimega Ööbikuorg
Piusa jõe kallastel saab imetleda liivakivipaljandeid, Urvastes kasvab aga Eestimaa jämedaim tamm – TammeLauri tamm
Võrumaa mägede ja järvede vahel on avastamisrõõmu nii suurele kui ka väiksele ja seda igal aastaajal. Ja kui on vaja elamustest pisut puhata, pakuvad kohalikud turismitalud võimaluse suitsusaunas nii ihu kui ka hinge harida.
Neli kohta, mida Võru maakonnas kindlasti külastada!
Filmi Vargamäe külastuskeskus
Filmi „Tõde ja õigus“ tarbeks loodud hooned ja rajatised jäeti pärast filmitegemist alles ning saigi alguse Filmi Vargamäe külastuskeskus, mille keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Samuti saab kasutada virtuaalset külastuskeskust ja vaadata videolõike, mis filmist välja jäid.
Piusa koopad
Piusa koobaste heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid on kahtlemata VanaVõromaa üks tuntuim turismimagnet. Juba mitu aastat ootab siin külastajaid vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Muuseumikoopa taga on Piusa liivakarjäär – Eesti suurim liivakast.
Värska Talumuuseum
Värska Talumuuseumis on kõike, mis Setomaa inimeste ja kultuuriga seotud – puulusikatest hooneteni välja. Saad teada, kuidas elasid setud muistsel aal –mismoodi tehti süüa, millised olid kodud, mida seljas kanti.
Pokumaa
Pokude muinasjutumets on ainulaadne kogu maailmas ja Pokukoda on Eesti unikaalseim palkehitis, kus mõnusalt ja harivalt lastega aega veeta. Saab tutvuda Edgar Valteri loominguga, külastamist ootab Padasoomäe ning lapsi kutsuvad suur ja väike taimerada, laanetarga- ja kratirada.
Allikas: Seikle Eestis
Koolist tulnud lapsed ise söönuks. Mõned näpunäited ja retseptid
Marjane jõupuder
Vaja läheb:
kaerahelbeid
chia-seemneid
maapähkleid
datleid
külmutatud kirsse
mandlipiimajooki
Kuidas valmistada?
Lihtsaim söök hommikuks või lõunaks: pane kaussi kõik kuivad koostisosad, sega ja vala üle piimajoogiga. Sega uuesti läbi. Vedelikku peaks olema sentimeeter rohkem kui kuivaineid. Pane kausile kaas peale ja tõsta külmikusse. Hommikusöögiks tee puder valmis eelmisel õhtul, lõunasöögiks paar tundi enne söömist. Tervislik, maitsev, toitev ja lihtne!
Tervisevõiku
Vaja läheb:
koorikleiba
mahevõid (82%)
küpset avokaadot
sidrunimahla
värskeid mune
Kuidas valmistada?
Tuled koolist koju, toad on tühjad, oled esimene, kes päevaga on lõpetanud. Kiiresti tekib aga küsimus, mis nüüd edasi. Sööks midagi, kuid ema pole midagi valmis teinud. Eileõhtune lasanje ei tõmba, hommikuks pakutud võileival kaardub juustuviil. Midagi aga ju sööks! Algab elukooli uus aastaring, köögi stuudium: valmistame endale ise parima õppetööjärgse ampsu.
Tekst: Martin Hanson Fotod: Unsplash
Järgnevad soovitused on mõeldud neile umbes 13–18-aastastele noortele, kes oma toitumist jälgivad. Uskuge, hea toitumine on noorte hulgas popim, kui arvate. Enam ei lenda kapist taldrikule Lastevorsti-mäed või makaronivirnad, ei … ja veel kord ei. Kaasaegne koolinoor teab, mis on hea, mis teeb ajule pai ja annab lihasesse jõu. Noortel pole aega aega viita, toit peab andma kiiresti jõudu, sest vaja on minna veel trenni, toitu kullerdama, õue jooksma. Niisiis … ärme viida nende tiheda ajagraafikuga laste ja noorte aega, sööme maitsvalt, tervislikult ja kiirelt. Kas aga teadsite, et inimese organismi kõige aplam organ on aju, mille ülalpidamiseks kulub ööpäevas minimaalselt 20% kogu energiast. See tähendab, et viiendik kaloritest, mida inimene päevas sööb, kulub sellele,
et meie aju toimiks. Kui inimene tegeleb aga mõtlemisega, õppimisega, suureneb see energiavajadus veelgi. Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise ja mõtlemiskiiruse juures olulist rolli. Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aedja puuvilju, aitab näiteks vähendada mäluhäirete riski tulevikus. Keskendumegi siis toitudes sellele, et lisaks lihasjõule säiliks ajus tasakaal ja värskus!
Aju on alati näljane!
Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes,
mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaun- ja juurviljades. B-vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd. B5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B 4 -vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ja seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid.
Aina enam uuringuid viitab, et rasvastest kaladest saadavad oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Oomega-3-rasvhappe suurimaks allikaks on eriti külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menüüsse. Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, siis võiks pilgud suunata alternatiivsete oomega-3-rasvhapete allikate poole.
Nendeks on näiteks maapähklid, linaseemned, linaseemneõli, oad, spinat, brokoli, kõrvitsaseemned ja sojaoad.
Kõige olulisem on siiski tasakaalustatult toituda: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning vähem soolaseid ja rasvaseid sööke.
värsket spinatit riivjuustu meresoola musta pipart
Alusta sellest, et puhasta avokaado kaussi, pressi kahvliga püreeks ja maitsesta soola, pipra ning sidrunimahlaga. Kui julgust on, lisa ka tšillikastet! Nüüd rösti tervena koorikleivakäär, ava see ja määri mõlemale poolele võid, lase võil leiva sisse sulada. Samal ajal prae oliiviõlis kaks muna, raputades neile peale riivjuustu. Määri mõlemale koorikupoolele mõnuga avokaadot, tõsta sinna keskele kaks muna ja pane koorikud kokku. Maitsev, tervislik ja jõudu andev!
Kogupäevaomlett
Vaja läheb:
3–4 muna
riivitud juustu
rohelist sibulat
Kuidas valmistada?
oliiviõli
meresoola
musta pipart
Tegime klassivennaga seda alati, kui pärast kooli tema juurde läksime. Klopi vahuseks 3–4 värsket muna. Riivi sisse pisut head juustu, maitsesta soola ja pipraga. Pane pannile oliiviõli ja selle soojenedes kalla pannile ka munasegu. Lase munal madalal kuumusel kaane all küpseda. Kui muna on poolenisti valmis, raputa peale roheline sibul ja veel riivjuustu. Lase kaane all valmis küpseda.
PS. Omletile võib lisada ka peekonit, kartulit, juurvilju. Kuid siis tuleb need enne praadida, kui muna pannile läheb!
FoodStudio kokakool
Koolieri
Emad-isad on tööl, aga lapsel saab koolipäev juba pealelõunal läbi. Kas lapse kõht jääb korisema või?
Saiakestega pole mõtet toita ei tuvisid ega lapsi. Pane koolist tulevale lapsele külmikusse valmis mõni pakk FoodStudio kastet, kotletid eelmisest õhtust või mõni kartul või lillkapsas ning süda on rahul ja lapsel kõht täis.
KOTLETID KOORESE KASTMEGA JA
PRAETUD KARTULITEGA
Hakklihakaste + kotletid + praetud kartul + porgand ja soolakurk
VAJA LÄHEB:
1 pakk FoodStudio hakklihakastet
1-2 kotletikest sööja kohta
2-3 keedetud kartulit
1 soolakurk või värsket kurki
1 pisem porgand
VALMISTAMINE
Aja pann tuliseks, lisa pisut õli ja lao viilutatud keedukartulid pannile. Eriti tore, kui sul on porgandit või brokolit ka – värvide söömine on oluline, sest seal on vitamiinid sees!
Kui hakkad kartulitel teist poolt pöörama, lisa pannile ka valmis kotletid. Ema või isa tehtud kotletid on kõikse paremad, aga sobivad ka poe omad.
Raputa natuke soola peale.
Pisikesse potti vala juba valmis hakkliha kaste ja kuumuta, kuni keemiseni.
Lõika soolakurk viiludeks või kangideks, nii kuidas endale meeldib.
Tõsta kõike parajalt palju taldrikusse ning söö kõht täis.
Nüüd võib koolitöid tegema hakata!
PASTA LIHAPALLIDE JA
KREEMJA TOMATIKASTMEGA
Kreemjas tomatikaste + linguine & lihapallid (või sojapallid)+ basiilik
VAJA LÄHEB:
1 pakk FoodStudio kreemjat tomatikastet
1 peotäis frikadelle või taimseid „lihapalle”
1 peotäis linguine või muud meelepärast pastat
Basiiliku lehti
VALMISTAMINE
Keeda linguine pasta soolaga maitsestatud vees, pakil antud korralduste kohaselt või kasuta eelmisel õhtul keedetud pastat.
Prae frikadellid või taimsed „lihapallid” pannil õliga kuldseks, lisa keedetud linguine pasta või mõni muu meelepärane pasta ning vala peale kreemjas tomatikaste. Julgemad lisavad veel basiiliku lehti ka ja tõstavad siis paraja koguse taldrikusse. Puista peale riivitud juustu või maitsepärmi. Kahvel sisse ja keerutama!
Matemaatika läheb täis kõhuga palju paremini, kui kõhukorina saatel!
Näpunäited noorkokale ja rohkem
retsepte vaata: foodstudio.ee
/foodstudio
/foodstudio_broth_sauces