Noorte Ekspress (august 2021)

Tööotsingud Taanis: 78 kaaskirja ja 100+ kandideerimist

Lähikuudel pole ühtegi vaba päeva!

Eksperiment TikTokis

SUP-laudur Tiiu-Triinu raskeimad kilomeetrid

Noorte Ekspress Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

AUGUST 2021

Kasutada mustvalgel kujun

Mitte kasutada värvilisel või m

Aita hoida koolid avatuna - vaktsineeri koroona vastu kohe!

Arija Helmvee suunamudija Roosabanaanike

Kampaaniat korraldab Haridus- ja Teadusministeerium

SISUKORD VALIKUD Lähikuudel pole ühtegi vaba päeva! 4 Kodutütar Alide: 6 noorteorganisatsioonides tugevaks Edasi koolipinki või kohe tööle?

7

Kuhu panna pea ja padi?

8

Eripreemiaga pärjatud õpilasfirma sünd

9

Tööotsingud Taanis: 11 78 kaaskirja ja 100+ kandideerimist

SUHTED FOTO: ERAKOGU

Esimese suhte võlu ja valu

12

Normaalne elu, mida kangesti igatseme

Amani Kiivikas: “kasvasime lahku” 14 on ettekääne

EPP KALEVISTE, arstiteaduse doktor immunoloogia erialal; tootearenduse ja tehnoloogia

OHUTUS

spetsialist biotehnoloogiaettevõttes Solis BioDyne

Vaktsineerimise ajaloo üheks verstapostiks peetakse aastat 1796, kui dr Edward Jenner lõi esimese rõugetevastase vaktsiini. Samas oli juba sajandeid levinud teadmine, et mõne haiguse läbipõdemine kaitseb edaspidise nakatumise eest.

Teadmised immunoloogiast ja mikrobioloogiast arenesid järk-järgult ning 19. sajandi jooksul loodi vaktsiinid kõhutüüfuse, marutõve, koolera ja katku vastu.

Vaktsiinide ajaloo tähtsaim periood saabus 20. sajandi keskel, kui viiruseid õpiti paljundama koekultuuris. See läbimurre hõlbustas teadlaste tööd ohtlike viirustega. Loodi vaktsiinid poliomüeliidi vastu, mis hoidis ära pandeemilise lastehalvatustõve leviku. Pärast suuri puhanguid alustati 50ndatel poliomüeliidivastast vaktsineerimist ka Eestis, lausvaktsineerimine kestis kaks aastat.

1961. aastal registreeriti Eestis viimane lastehalvatuse haigusjuht. Lisaks on tänu vaktsineerimisele saadud kontrolli alla sajandeid levinud nakkushaigused, nagu pärisrõuged, teetanus, kollapalavik, läkaköha, difteeria. 60ndatel võeti kasutusele kolm klassikalist elusvaktsiini leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, mis hoidis ära nende haiguste laialdasema leviku.

Rääkides COVID-19 vaktsiinide arendusest, siis suure avaliku huvi tõttu suunati vaktsiiniarendusse väga palju ressurssi. Sellega tegelesid mitmed maailma juhtivad teaduskeskused ja ravimiarendusega tegelevad ettevõtted. Tehnoloogiliselt jalgratast ei leiutatud, kuna teadlastel oli juba

varasem kogemus SARSiga 2000. aastate algusest.

Kui tavaliselt läbitakse ravimi loomisel mitmeid erinevaid faase, siis seekord tehti need samal ajal.

Vaktsineerimine võimaldab vältida rasket haigestumist ja surma. Lisaks iseenda kaitsmisele on vaktsineerimine vajalik ka kogukonna jaoks. Et takistada haigusel muutumast pandeemiaks, peab olema piisavalt suur hulk inimesi ümberringi vaktsineeritud – tekib karjaimmuunsus. Vastasel korral koormatakse üle meditsiinisüsteem ja abi ei jõua enam selle vajajateni. Lisaks võimaldab ühiskondlik immuunsus taastada kiiremini normaalse elu, mida nii kangesti igatseme.

Otsus vaktsineerida peab tulema igal inimesel endal. Loomulikult oleme mõjutatud end ümbritsevatest inimestest ja infost, mida tarbime meedia vahendusel. Arusaadavalt on pere ja sõprade arvamused olulised, kuid selles olukorras soovitaksin leida oma ala spetsialistid, kellelt nõu küsida.

Need on inimesed, kes on terve oma elu pühendanud sellele samale küsimusele, kas vaktsineerida või mitte. Usun, et nende abiga on võimalik jõuda selgusele ka iseendas.

Kolm olulist mõtet, mida peaks sel õppeaastal seoses tervisega meeles pidama Suhtu kriitiliselt sotsiaalmeedias levivatesse allikatsesse.

Pese hoolikalt käsi ja kehva enesetunde korral püsi kodus.

Liigu looduses ja eelista vabaõhuüritusi.

Lähisuhtevägivald on Eestis suur probleem

15

Seksuaalmure? Kuhu pöörduda?

16

Eksperiment TikTokis

17

COVID-osakonda tööle!

20

SUP-laudur Tiiu-Triinu raskeimad kilomeetrid

22

Mida peaksin teadma elektritõukerattaga liiklemisest?

23

Kukkudes õpib kõige paremini

25

FUN Ristsõna

26

Numbrimäng

26

Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetajad: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Riina Palmiste, riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Projektijuhid: Mairi Peetersoo, mairi.peetersoo@ekspressmeedia.ee Jaanika Kivvit, jaanika.kivvit@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 3

VALIKUD

Lähikuudel pole ühtegi vaba päeva!

Kuidas olla produktiivsem ja võtta ette asju, mis päriselt meeldivad?

Kõigest 19-aastane Oliver Reimann jagab nippe ja enda kogemusi sel teel.

TEKST: TEELE TEDER

Mis on need asjad, mis sul praegu käsil on?

Praegu ei ole väga palju asju võrreldes mõnede kiiremate aegadega, mis on olnud. Augustis tuleb mul Piip ja Tuut teatris välja üks uus etendus, millega noored ja andekad inimesed on otsustanud oma suvevaheaega sisustada ja mida mina produtseerin. Selle teatriga on see kolmas etendus, millega olen seotud, kuid näiteks Linnateatriga olen seotud olnud juba kuus aastat ehk aastast 2014 ning seal olen näitlejana kaasa teinud kolmes lavastuses.

Viimane aasta aega oleme Piip ja Tuut teatris teinud ka ühte muusikalist lavastust peredele, mida ma lisaks produtseerimisele ka lavastan, kuid selle esietendus on pidevalt edasi lükkunud, sest ajad on sellised heitlikud. Loodame, et saame siiski novembris sellega lavale tulla.

Lisaks olen ka Eesti Televisioonis otsesaadete administraator ja möödunud hooajal tegin “Ringvaate” jaoks reporterina ka esimesed videolood. Sellest suvest olen lisaks administraatoriametile ka “Ringvaates” reporterina tööl.

Aga eks neid mõtteid, mida kõike veel teha sooviksin, on palju.

Hetkel ei saa millegagi 100% arvestada, praegune aeg on jätnud mitmed mõtted pausile.

Kuidas on võimalik nii palju asju teha? Seda enam, et alles sellel kevadel lõpetasid gümnaasiumi ja nii mõnigi projekt on sündinud kooliskäimise kõrvalt.

4

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Oliver Reimannile meeldib pidada arhiivi ja teha statistikat Foto: Kristjan Pärt

Armastan väga tabeleid ja süsteeme, kuhu oma tegevusi ja plaane erinevate värvidega sisse kannan. Väga paljud ei saa minu kalendersüsteemist aru. Mul on see tõstetud Google Sheetside alla ja seal saan teha oma kuukokkuvõtteid ja plaane. Hetkel on see täidetud kuni novembri lõpuni. Lähikuudel pole mul ühtegi päeva, kus poleks mitte midagi kirjas, aga see sobib mulle.

Armastan väga tabeleid ja süsteeme, kuhu oma tegevusi ja plaane erinevate värvidega sisse kannan.

Seda tabelit vaadates suudan rohkem hoomata, mida teinud olen ja mis tulemas on. Pluss mulle väga meeldib pidada arhiivi ja teha statistikat. On huvitav teada, mitu saadet olen teinud või kus saalis kui mitu etendust andnud. Sellest saigi mu kalendersüsteemi tegemine alguse. Kuigi pean ennast loominguliseks inimeseks, siis mul on tunne, et ükskõik millega tegeled, kõiges peab olema ka mingi osa süsteemsust.

Kas keegi on sulle ajajuhtimise mõttes eeskujuks olnud?

Süsteemi olen enda jaoks ise välja mõelnud ja katsetanud, kuid pean eeskujuks enda vanemaid. Nad on mulle õpetanud, et tuleb olla täpne ja mitte hilineda.

Kuidas alustada ajajuhtumisega?

Pane oma asjad kalendrisse kirja, pead lihtsalt kuskilt pihta hakkama. Siin ei ole seda, et nii on õige või nii on vale. Mõnele võib-olla sobib see, et ta võtab iga kuu alguses ühe paberilehe ja paneb sinna käsitsi kirja asjad, mis tuleb ära teha. Mina seda ei suuda: küll ei jää ma oma käekirjaga rahule ja siis olen jooned vildakalt tõmmanud ning siis ongi kõik minu jaoks vussis, süsteem on kadunud. Kuskilt peab lihtsalt alustama ja ka eksima. Nii näed, mis sulle endale sobib ja mis mitte.

Kas oled vahel väsinud ka? Mida siis teed?

Minu jaoks pole sellisel juhul lahendus see, et võtan päeva, kus ei tee mitte midagi. Mulle midagi ikka meeldib teha, koristan siis kasvõi sahtleid.

Iga inimene väsib, kuid mind aitavad sellistel hetkedel väga hästi sõbrad. Mu enda lähedased sõbrad on ka kõik tempoka eluviisiga inimesed, aga see teadmine, et hoolimata sellest kiirest eluviisist saame helistada või nõu küsida, on hea.

Mõnikord aitabki ka lihtsalt täiesti sisutühja jutu rääkimine: ajada teineteisele mingit pläma suust välja.

See teataval määral lõõgastab.

Kas sul on päevi, kus sa mõtled, et lihtsalt ei viitsi mitte midagi teha?

Jah, ikka on. Emotsioonid ikka kõiguvad vahel. Ärkad üles ja ilm on pilves ja mõtled, et täna on ainult tüütud tegevused, midagi huvitavat ei ole. Näiteks pean kavalehe trükki saatma, tekstid üle vaatama. Siis ma teen tavaliselt kohe hommikul sõbraga kiire FaceTime’i kõne ja ta näiteks ütleb, et ta sõidab rattaga praegu ja et tal on lahe. Siis hakkan ka ise päevale parema pilguga vaatama.

Lisaks meeldib mulle üks Sartre’i mõttetera, mille kirjandustunnist kaasa võtsin: ainult kohustus teeb vabaks. Ja siis ma mõtlengi, et olgu, ma teen selle asja ära, sest ühel hetkel pean selle ju niikuinii ära

VALIKUD tegema. Parem teen selle asja kohe ära ja siis olen vaba.

Oliveri kolm nippi,

Kas sul eksisteerib ka selline asi nagu vaba aeg?

kuidas aega mitte niisama raisata ja jõuda rohkem asju ära teha

Olen ise ka väga üllatunud, et praegusel hetkel puhkan. Ma olen Berliinis ja siin on nii vinge. Mulle väga ei meeldi selline palmi all istumise puhkus, siin on aga nii palju avastamist.

Proovin järjest rohkem võtta aega ka oma sõpradega koos aja veetmiseks, sest saan väga hästi aru, et praegu on see noor olemise aeg, mida tuleks nautida. Kevadel võib-olla hõivasingi ennast mõne projektiga liiga palju.

See oli minu õppetund.

Pane asjad endale kirja, ükskõik kas kalendrisse või to-do-listi.

Leia tasakaal, tee asju, mis sulle päriselt meeldivad.

Leia endale tugev seljatagune – olgu selleks sõbrad, pere või kasvõi lemmikloom, keegi, kes sinusse usub ja kellele sa saad kindel olla.

mis mitte ning mida võiks muuta.

Mõnikord kaotan selle skeemi isegi ära, sest mulle ei meeldi see. Aga mul on tunne, et on oluline need asjad läbi kirjutada. Vigu tuleb paratamatult ette ja nendest me ju õpimegi. Aga suuri eesmärke ma endale ei sea.

Emotsioonid ikka kõiguvad vahel. Ärkad üles ja ilm on pilves ja mõtled, et täna on ainult tüütud tegevused, midagi huvitavat ei ole.

Mida sügis toob?

Kuidas sa oma eesmärke püstitad?

Kui mul on projekt, mille puhul olen ise vastutav, siis pärast selle lõpetamist kirjutan üles, mis õnnestus ja

Oliver tööhoos

Lehed ja vihma. Linnateatris sai mu töö näitlejana läbi ja see jätkub nüüd hoopis etenduste juhina.

Kindlasti jätkub ka minu töö Eesti Televisioonis – administreerin igapäevaselt nii “Ringvaadet” kui ka “Terevisiooni” ja loodan edaspidigi teha reporteritööd “Ringvaates”. Ülikooli ma veel sellel aastal ei lähe.

Muuda õppimine põnevamaks! Üle 15000 tasuta digitaalse õppematerjali. e-koolikott.ee

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 5

VALIKUD

Kodutütar Alide:

noorteorganisatsioonides tugevaks Alide Kristine Alba on tegus ja ettevõtlik noor, keda paeluvad väga erinevad elualad. Peale selle, et Alide on kodutütar ja noortevolikogu esinaine, on tal ka väga palju hobisid. Ometi õpetab neiu, et igaüks peaks võtma endale ikkagi just täpselt nii palju tegemisi, kui ise kanda jõuab. Sellest kõigest räägib Alide Kristine kohe lähemalt.

Räägi, kes sa oled ja millega tegeled.

Minu nimi on Alide Kristine Alba, ma tegelen võrkpalliga, laulmisega, trompeti mängimisega ning lisaks käin ma ka loodusringis ja näiteringis.

Mis organisatsioonidesse sa kuulud?

Olen kodutütar, Järva valla noortevolikogu esinaine ja lastekaitse liidu noortekogu vabavõrgustiku aktiivne liige.

Kuidas jõudsid noortevolikogudeni? Mis on olnud sellel teekonnal kõige meeldejäävam?

Järva valla noortevolikokku jõudsin õpilasesinduse kaudu. Lastekaitse liidu noortekogusse sattusin, kui minu kooli huvijuht saatis mulle selle noortekogu internetilehekülje ning uuris, kas ma ei sooviks sinna minna. Ta pakkus mulle seda seetõttu, et kui ta selle netilehe avastas, siis mõtles ta kohe minu pea-

le. Ma avasin huvijuhi saadetud lingi ning mul tekkis huvi, kandideerisin ja saingi sinna noortekokku.

Teekonnal on kõige meeldejäävamad hetked olnud need, kui olen saanud võimaluse rääkida erinevate ministritega.

Milliseid raskusi oled pidanud ületama?

Kõige suuremad raskused on olnud seotud inimestega ja inimestevaheliste suhetega. Vahel ei pruugi kõik asju ühtemoodi mõista, siis teevad midagi valesti, vahel inimesed isegi ignoreerivad ning ei ole millestki huvitatud, aga lõpuks on kõik hästi läinud.

Mida on noorteorganisatsioonid sulle õpetanud?

Organisatsioonid on mind teinud tugevamaks ning ma ei pelga enam oluliste ja tähtsate inimestega suhtlemist. Lisaks olen tähelepanelikum ja kannatlikum.

Räägi veidi lastesõbralikust menetlusest. Kuidas selleni jõudsid ja miks see sind köidab?

Lastesõbralik menetlus jõudis minuni selliselt, et meile tuldi sellest rääkima. Kuna ma ise olen ka käinud tunnistust andmas, siis oskasin rääkida, mis tunded mul olid, kui olin seal, ning mis mul sellest meeles on. Hetkel on see minu

Organisatsioonid on mind teinud tugevamaks ning ma ei pelga enam oluliste ja tähtsate inimestega suhtlemist. jaoks väga tähtis, et kannatanud, tunnistajad või kahtlustatavad tunneksid end mugavalt, et neil tekiks sees hea ja soe tunne ning et nad julgeksid kõike rääkida.

Kuidas sa kõige selle kõrvalt enda vaimset tervist hoiad? Millised on sinu nipid?

Oma vaimset tervist hoian ma väga.

Mulle meeldib mediteerida, joogat teha ja unistada. Räägin väga palju oma emaga ning ta aitab ja toetab mind, tegelikult teeb seda kogu minu pere. Lisaks tunnetan ma ka enda piire, seda, mis on liiga palju.

Minu nipiks on see, et räägi oma loomale, emale, õele, vennale, vanaemale, sõbrale kõik, mis sulle muret või rõõmu valmistab. Vaimne tervis on tähtis. Võta alati nii palju tegemisi, kui tunned, et jõuad ära teha. Kui sa ei jõua kõike korraga teha, siis ära karda asja korraks kõrvale panna. Elu ongi õppimiseks!

Kuidas näed enda tulevikku?

Ma ei tea veel, mis ma tulevikus täpselt teha tahan. Ma arvan praegu, et minust võib saada psühholoog, arhitekt, sotsiaalpedagoog või jurist. Need kõik teemad on väga erinevad, aga on mulle huvitavad ja kõnetavad mind.

Alide Kristine Alba Foto: erakogu

6

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Küsis Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats, toimetas Kätrin Zupsmann.

VALIKUD sioonidest,” märgib Sonja ning lisab, et teda on ülikooliaeg muutnud enesekindlamaks, julgemaks ja ambitsioonikamaks. “Seda suuresti tänu kursusekaaslastele, kes motiveerivad ka ise rohkem pingutama.

Niiviisi annab edasiõppimine elule täiesti uue sihi – avastad, milleks sa võimeline oled, ja sead omale uued eesmärgid,” räägib ta.

Tasa sõudes võib jõuda kaugele

Foto: Shutterstock

Edasi koolipinki või kohe tööle?

Gümnaasiumi lõpetanu seisab valiku ees – kas minna edasi õppima või alustada hoopis töökogemusest, mida pärast kõrgkooli lõppu CV-sse lisada, ja saada eelis nende õppurite ees, kellel töökogemust pole.

TEKST: MARIANN PROOSES Tartu ülikoolis kolmandal kursusel õigusteadust õppiv Sonja Maria Roosson kinnitab, et temal ei olnud õpingute jätkamise osas kahtlust ning töö ja reisimine tundus õige hilisemaks jätta. Neiu mõtles alguses küll graafilise disaini, küll meditsiini õppimise peale, kuid leidis enda jaoks hoopis õigusteaduse. “Valiku taga ei olnud pikaaegset unistust, vaid lihtsalt tugev kõhutunne. Ma arvan, et väga tähtis on kujutada end ette soovitud eriala õppimas ja praktiseerimas – kas see tegelikult sobib sulle ning kas suudad aastaid sellele pühenduda?”

Siinkohal soovitab Sonja gümnaasiumi ajal töövarjuks minna ja ülikooli ajal praktikat sooritada – nii selgub, kas unistuste töö on tegelikkuses selline, nagu noor inimene seda oma peas ette kujutab.

Samas, iga erialavalik on teatud mõttes ka risk. Mis siis, kui ülikool, õppejõud, õppekorral-

dus ei meeldi? Sonja kinnitab, et õpingute ajal võib muidugi kahtlusi tekkida, kuid isegi siis, kui kahtled oma valikus ja jätad proovimata, ei ole võimalik teada saada, kas vale eriala oleks hoopis õigema eriala suunas juhatanud. “Esimese kursuse esimesel semestril mõtlesime sõbrannaga, kas õigusteadus oli ikka õige valik. Lubasime, et teeme esimese kursuse koos lõpuni ja vaatame kevadel uuesti. Kevadsemestri õppekava paelus meid kordades rohkem ning pärast seda olime kindlad, et meile meeldib see, mida õpime.”

Sonja märgib, et õigusteaduse tudengite jaoks on loodud väga palju võimalusi end koolivälisel ajal täiendada. Euroopa Õigusüliõpilaste Assotsiatsioon (ELSA) ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit korraldavad tudengitele erinevaid üritusi ja konkursse ning tudengite listist leiab võrdlemisi palju praktika-

pakkumisi, lisaks veel harjutuskohtu võistlused ja suveülikoolid.

Veendunud, et edasiõppimine annab tulevikus eelise tööturul, märgib Sonja, et õpitu ei jookse kunagi mööda külge maha ja võimaldab teistest erineda, püsida konkurentsis. “Kui sul pole veel ettekujutust, mida tulevikus teha tahad, võibki just edasiõppimine sinu silmaringi tuleviku võimaluste osas avardada. “Esimesel kursusel arva-

Gerly möönab, et on temalgi olnud kahtlused erialavaliku ees, ehkki huvid, millega leiba teenida, on tal välja kujunenud juba gümnaasiumis õppides: sotsiaalmeedia turundus, fotograafia, hobikorras lilleseadete tegemine ja esimesed käeharjutused sisekujundajana. sin, et õigushariduse põhiline väljund on advokaaditöö. Tegelikkuses algab juuraharidusega tudengi tööpõld riigiasutustest, nagu kohtud, politsei, prokuratuur ja ministeeriumid, ning lõpeb advokaadibüroode ja eraettevõtetega, rääkimata rahvusvahelistest institut-

Vabakutselisena tegutsev Gerly Tamm on lõpetanud gümnaasiumi kaks aastat tagasi, kuid kolmandat aastat neiu üksnes vabakutselise ametit pidada ei plaani. “Olin selles mõttes ehk erand, et ma kindlasti tahtsin edasi õppima minna ning tahan praegugi, kuid tahan oma elu alustada ilma laenuta,” vihjab väikelinnas kasvanud ja siin kooligi lõpetanud noor naine kõrgkooliõpilastele pakutavale õppelaenule. “Olen töötanud ka ettekandjana, kuid tahaksin, et mul oleks ülikooli kõrvalt võimalik teenida juba mingil määral nime teinud professionaalina.”

Gerly möönab, et on temalgi olnud kahtlused erialavaliku ees, ehkki huvid, millega leiba teenida, on tal välja kujunenud juba gümnaasiumis õppides: sotsiaalmeedia turundus, fotograafia, hobikorras lilleseadete tegemine ja esimesed käeharjutused sisekujundajana. “Pärast gümnaasiumi lõpetamist kaalusin fotograafia õppimist, aga nüüd on langenud kaalukauss sisearhitektuuri kasuks. Vahel tunnen, et nende kahe kodus oldud ja töötatud aastaga olen oma vanadest klassikaaslastest, kes ülikooli õppima läksid, veidi maha jäänud, aga ma ei tahtnud pea ees teiste järel õppima tormata. Pealegi tegin keskkoolis õppimise kõrvalt juba tellimustöid ja praeguseks on mul, mida CV-sse märkida.”

Gerly leiab, et kõige tähtsam, mis töökohtade uksed avab, on tema puhul portfoolio. Hetkel teeb neiu tellimistöid mitmetele kohalikele ning Tallinna ja Tartu ettevõtetele, sealhulgas tootefotosid Instagrami postitustele. “Mulle meeldib töötamine vaba graafikuga. Võin töötada ka nädalavahetustel ja nädala sees päeva-paar vabaks võtta.

Olen selle tööga õppinud päris palju enda vabadust hindama.” Aga kuidas on distsipliiniga? “Kui sellest sõltub otseselt sinu sissetulek, siis distsipliiniga muret ei ole,” leiab Gerly, kuid möönab, et kardab veidi õppimisharjumuse kadumist. “Üks asi on olla iseõppija, teine asi valmistuda nädala sees kolmeks eksamiks.”

Karjäärinõustamiseks pöördu Töötukassasse, näiteks Tallinna karjäärikeskusesse või uuri lisainfot aadressil teeviit.ee 25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 7

VALIKUD

Kuhu panna pea ja padi?

Vanematekodust lahkudes tuleb noorel kiiresti teha mõned olulised valikud. Kui kooli- või töötee eeldab kodust eemale kolimist, siis saab valida ühiselamu, korteri üürimise või kodu ostmise vahel.

TEKST: ANNE-MARI ALVER Tõenäoliselt langetatakse valik siiski kahe esimese vahel, sest iseseisvaks koduostuks pole noortel reeglina veel võimalust. Ühiselamukohti pakuvad praktiliselt kõik kutseõppe- ja kõrgkoolid. Arvestada tuleb ühiselamutasuga, mis üldjuhul jääb alla saja euro, ning kodukorra ja ühiselu kirjutatud ja kirjutamata reeglitega. Korteri üürimine võib tunduda privaatsem, ehkki sageli kulukam lähenemine.

Mured ühiselamutega Urmas elab Raplamaal, tööle aga tahtis tulla Tallinna. “Läksin pärast põhikooli oma maakonnas kutsehariduskeskusesse, aga ei sobinud mulle seal ei eriala ega seltskond,” meenutab noormees ja lisab, et mõõt sai täis vähem kui poole aastaga – siis, kui lisaks muudele probleemidele muutusid tülid ühikakaaslastega liiga suureks. “Minu jaoks on vastuvõetamatu, et öösiti käib poole ööni tants ja tagaajamine, kui järgmisel hommikul on vaja üles tõusta ja õppida,” märgib ta.

Kui kool pooleli jäi, tahtis Urmas tööle minna, kuid põrkus probleemiga, et tal pole Tallinnas kusagil elada – korteriüürid olid liiga 8

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Foto: Shutterstock

kõrged, ent pealinnast väljapoole maapoiss ei tahtnud.

“Otsustasin siis vaadata ringi mõne töökoha järele, mis ka elukohta pakuks. Maal on selliseid palju,” teadis ta. Ühiselamuvõimalusi pakuvad näiteks logistikakeskused, kus netopalgad küündivad tuhandele eurole üsna lähedale, ühiselamukoha eest aga tuleb maksta 75 eurot kuus.

Siiski ei tahtnud Urmas laos töötada, teda paelus rohkem inimestega suhtlemine, võimalus oma palganumbrit heade tulemustega ise suurendada ja muud asjad, mis näiteks müügitööga kaasas käivad. Ühiselamu, mille koht ettevõttes töötamisega seotud pole, on näiteks ühel Eesti suuremal turvafirmal. Voodikoha hind kaheses toas on 220 eurot, koos kaks korda kuus voodipesuvahetusega 238 eurot. Urmas pidas ka seda kalliks – tegemist on siiski ainult voodikoha, tooli ja kapiga. Ülikoolide ja kutsekoolide ühikates on hind odavam, kuid seal saavad elada üksnes selle kooli õpilased.

Lahendus saabus hoopis ema abiga, kel elab Tallinnas pensionärist sõbratar, kes kallima ühikahinna eest korteri kolmanda toa Urmasele kasutada andis, lisaks aga noormehele hea meelega ka kohvi keedab või pannkooke praeb.

Väiksema linna võlud Birgit ja Kristina otsustasid pärast keskkkooli mitte kohe edasi õppima minna, vaid natuke iseseisva eluga tutvust teha ning töötada.

Algselt oleks neiud tahtnud Eestist lahkuda, kuid koroonapandee-

mia seadis unistustele piirid ja ringi vaadata tuli kohapeal.

“Me tahtsime saada tööd kaubanduses ja otsustasime, et üürime koos korteri, et kulusid kokku hoida,” räägib Birgit ning tunnistab siis, et esmapilgul lihtne plaan osutus üürihindade tõttu enam kui keeruliseks.

“Mõtlesime, et kahetoaline korter oleks tore, aga üheses saaksime ka hakkama,” lisab Kristina. Ebameeldiva üllatusena selgus, et kenade ühetoaliste üürihind kipub jääma 300–400 euro vahepeale, kahetoalised on aga veelgi kallimad.

Plaanitud kaubandustöö tooks aga kuus kätte alla tuhande euro, maksta tuleb kommunaalkulud, riideid ja toitu tahaks ka ning vaba aja meelelahutusteks jääb jalutamisest ja raamatukogust väheks.

Neiud veetsid aega koos kuulu-

tusi lapates, kuni neil tekkis idee – pealinnast kaugemale! Valik langes nende jaoks eksootilisele piirkonnale, Kohtla-Järvele. Linnakese kohta uurides tekkis plusside ritta üha uusi märgikesi: korralikud sportimisvõimalused, suured poed ja vakantsed töökohad, kultuurikeskus ...

Kirsiks tordil üürihinnad! Ning õige lähedal on kaksiklinn Jõhvi täiendavate võimalustega vaba aega veeta. Kõige selle rõõmu eest tuleb kahetoalise suure ja kena korteri eest maksta 150 eurot kuus kahepeale, lisaks kommunaalid, mis isegi talvel saja euro piirimaadele jäävad.

Aasta hiljem on Kristina ja Birgit endiselt kohtlajärvekad, kuid lisaks tööle otsustasid nad ka õppima minna – ilmnes, et mitte liiga pika bussisõidu kaugusel saab Narvas Tartu ülikooli kolledžis meelepärasel erialal õppida.

Üürniku meelespea Üürilepingu sõlmimisel maakleri või kinnisvarabüroo kaudu tuleks sissemaksul arvestada kolmekordse kuu üürihinnaga (üür, tagatisraha ja vahendustasu). Sissemakse võib olla odavam, kui korter üüritakse otse omanikult.

Korteri üürimisel tuleb uurida, kas üürnikule tagatakse nii mööbel (voodi, kapp, kirjutuslaud), kodumasinad (pesumasin, veekeedukann jne) kui ka köögitarbed (potid, pannid, nõud). Lisaks tuleb kokku leppida, kas üürihind sisaldab ka kommunaal- ja kõrvalmakseid, internetiteenust ja kindlustust.

Kindlasti peab üürilepingu sõlmimisel lugema tähelepanelikult lepingut, et tulevikus vältida arusaamatusi. Kindlasti on oluline lepingus fikseerida korteris olev inventar, seisukord (piltidena), tasutava üüri suurus ja periood ning mõlema poole õigused ja kohustused.

VALIKUD

Eripreemiaga pärjatud õpilasfirma sünd Speculo on 2020. aasta sügisel alustanud õpilasfirma, mis toodab kangale triigitavaid ilmekate disainidega helkivaid motiive. Selle taga seisab neli Pirita majandusgümnaasiumi tegusat ja ettevõtlikku noort, kellel igalühel on oma ülesanne kanda. Kust kõik alguse sai ja kuhu on praeguseks jõutud?

klassikalised helkurid, mis kipuvad kõikjale kinni jääma ja seetõttu ka kiiresti ära kaduma.

Soovisime luua kasutajasõbralikuma lahenduse, mis ärataks kandjas nii tänu oma funktsionaalsusele kui ka omanäolisele disainile siira tahtmise anda omapoolne panus ohutuse tagamisse. Nii sündiski meie toode – kangale triigitav helkiv kaunistus ehk reflektor.

Kuidas te firmale nime valisite?

Sellest kõigest räägivad asjaosalised – tegevjuht Isabel Graf, tootmisjuht Jete Vilen, turundusjuht Vivian Põld ja finantsjuht Regina Helena Turja – kohe ise lähemalt.

Kust idee sündis?

Eelmisest õppeaastast muutus õpilasfirma loomine meie kooli 11. klassi õpilastele kohustuslikuks. Kuigi uudis tuli meile ootamatult, otsus-

tasime sellegipoolest väljakutsele vastu astuda.

Tänu kooli loodud suunaainele ja juhendaja Marko Krusbergile saime me firmaalaste ettevalmistustega algust teha juba pea aasta tagasi. Äriidee leidmiseks panime pead kokku ning asusime arutama inimesi igapäevaelus kimbutavate probleemide üle. Ühe sellisena said välja toodud nööri küljes rippuvad nii-öelda

Firmale nime valides otsisime taga eelkõige lihtsalt meelde jäävat ja hea kõlaga sõna või fraasi. Proovisime moodustada erinevaid tähekombinatsioone firma liikmete ees- ja perekonnanime tähtedest, seda aga edutult. Lõpuks võtsime appi iga kooliõpilase lemmikabimehe Google Translate’i ning asusime meie firmat iseloomustavaid nimija omadussõnu erinevatesse võõrkeeltesse tõlkima.

Valituks osutus ladinakeelne vaste sõnale “peegel” – speculo. Sarnaselt peegliga peegeldavad ka reflektorid oma pinnalt valgust, hoides tänavatel liikuvad inimesed hämaratel õhtutel sõidukitele nähtavana.

Äriidee leidmiseks panime pead kokku ning asusime arutama inimesi igapäevaelus kimbutavate probleemide üle.

Miks on selle teemaga tegelemine teile oluline ja kuidas tegutsete?

Oma toodetega püüame inimestele näidata, et enda nähtavana hoidmine ei pea olema tüütu kohustus – isikupärased ref lektorid sobivad kasutamiseks ka vahva stiilielemendina. 

Õpilasfirma Speculo täies koosseisus

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 9

VALIKUD Sõnumi levitamiseks oleme kasutanud sotsiaalmeediakanaleid, nagu Facebook ja Instagram, millest viimane osutus eriti mugavaks ja kasulikuks.

Suure osa edust võlgneme aga oma tuttavatele, kes on infot meie firma kohta edasi jaganud ja omapoolseid soovitusi andnud.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime firma juhtimist nautima. Iga päev tõi midagi uut, mille üle rõõmustada.

Milliseid materjale kasutate?

Kõik reflektorid on valmistatud helkurkilest, mida soetame kauplusest Geotime. Klassikalisele hõbedasele lisandus talve lõpus ka efektne must kile, mis kohe klientide heakskiidu pälvis.

Kuidas garanteerite nende tõhususe?

Tootmises kasutatavad materjalid soetame usaldusväärsest alli-

kast: tunneme oma tarnijat ja teame, kust kaup pärineb.

Kogu tootmisprotsess toimub tootmisjuhi valvsa pilgu all. Jete kontrollib kõike alates disainide välja töötamisest kuni masinatöö ja lõppviimistluseni välja. Enne klientideni toimetamist läbivad kõik reflektorid ka meiepoolse kvaliteedikontrolli.

Mis olid algselt seatud eesmärgid ja kuidas on need aja jooksul muutunud?

Õppeaasta alguses firma tegevust alustades seadsime oma missiooniks hämaral ajal turvalisuse tagamise läbi stiilsete ja vastupidavate helkivate kaunistuste. Loodame siiralt, et oleme seda ka saavutanud. Esialgse müügiprognoosi, 50 reflektorit, ületasime aga pea neljakordselt.

Soovisime end täiendada teadmiste ja oskustega, mis ka edasises elus kasuks tuleksid. Siinkohal olid suureks abiks ka Junior Achievement Eesti korraldatud õpilasfirma liikmete koolitused.

Milliste raskustega on tulnud silmitsi seista?

Riiki haaranud pandeemia tõttu polnud rahvarohkete kontaktlaatade korraldamine arusaadavatel

põhjustel sel aastal võimalik. Sellest tulenevalt oli vaja panna suuremat rõhku aktiivsusele sotsiaalmeedias ja kõikide olemasolevate kontaktide kasutamisele. Õpilasfirma kõrvalt tuleb koolis ka oma hinded korras hoida ning leida aega pere ja huvialade jaoks.

Soovisime firma töö võimalikult efektiivsena hoida, et ühegi liikme aeg niisama tuulde ei lendaks – vahepeal oli tõesti tunne, nagu käiksime kooli kõrvalt ka poole kohaga tööl.

Mida olete õppinud ja saavutanud?

Milline on teie eesmärk tulevikuks?

Esialgne plaan näeb ette müügitegevuse lõpetamist sel suvel. Sellegipoolest peame oluliseks välja tuua, et Speculo ootamatu edukus on pannud meid mõtlema ka vähe teistsugusele stsenaariumile – firma tegevuse jätkamisele ja edendamisele. Seda, mis täpsemalt edasi saab, näitab aga aeg.

Valituks osutus ladinakeelne vaste sõnale “peegel” – speculo.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime firma juhtimist nautima. Iga päev tõi midagi uut, mille üle rõõmustada, või teinekord ka seda, millest õppida.

Teekonda alustasime lihtsalt klassikaaslastena, kuid tänaseks on meist saanud lähedased sõbrad, kel jätkub mahti rääkida ka muust kui äriasjadest. Ühtlasi oleme aru saanud, kui olulist rolli mängib kindla tegevusplaani omamine.

Sel aastal toimunud Eesti parima õpilasfirma võistlusel pääsesime ka endi suureks üllatuseks 24 parima hulka. Teade Ready for Work eripreemia pälvimisest oli aga otsekui välk selgest taevast.

Kuidas iga noor saaks panustada ohutusse? Milliseid ohutuse nippe annaksite noortele?

Enda nähtavana hoidmine on päevakorras küll pigem talvisel ajal, kuid see ei tähenda, et see muul ajal vähem oluline oleks. Näiteks meie personalil on kõigil mõni reflektor ka maskile või pusale kinnitatud.

Ei tohi unustada, et praeguses olukorras on väga oluline pidada kinni ka tervishoiualastest nõuetest-soovitustest. Need on väikesed sammud, mida järgides on võimalik midagi suurt korda saata.

KONTAKT Programmi noorsootöötajate eesmärgiks on noorega kontakti leidmine ja kontakti hoidmine, individuaalse toe pakkumine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine, mis toetavad noore soovi õpingute jätkamiseks või tööellu astumiseks.

Noorteprogramm Hoog sisse!

“HOOG SISSE” on suunatud 15 - 26aastastele noortele, kes soovivad leida töökohta või minna õppima.

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

PROGRAMMI ISELOOMUSTAVAD: - vabatahtlik osalus - individuaalne lähenemine - arengu toetamine - oma tee leidmine - aktiivne tugi kuni 12 kuud

ANNAME HOO SISSE!

www.tallinn.ee/hoogsisse hoogsisse@tallinnlv.ee

VALIKUD

Tööotsingud Taanis:

78 kaaskirja ja 100+ kandideerimist Kätriin Huttunen on noor tudeng, kes alustas möödunud aastal õpinguid Taanis Kopenhaagenis.

Paljudele eestlastele Instagrami ja YouTube’i vahendusel armsaks saanud ettevõtlik ja ambitsioonikas neiu teadis kohe – krõbedate elamiskulude katteks tuleb leida töö. Võiks ju arvata, et praegu veebidisainerina töötava ja oma ea kohta väga muljetavaldava CV-ga noore käes käis see kõik nagu lapsemäng. Ei. Konveieril valminud kaaskirjad ning üks ei teise järel pole võõrad temalegi. Tegime Kätriiniga tema magusmõrkjast kogemusest lähemalt juttu.

vituste või ühise tuttava kaudu.

Taanis pidin esimest korda päriselt kandideerima ja konkurentsis silma jääma, seega otsisin tööd kaheksa kuud ja käisin ca kümnel tööinvervjuul, enne kui ideaalse töö sain.

Kas tuli vastu võtta ka ei-sid?

Ma lugesin üle, et kirjutasin kokku 78 coverletter’it (kaaskirja – toim) ja kandideerisin rohkem kui 100 töökohale turunduses või veebidisainis. Viimasesse vooru saingi kümnes kohas, kus iga kord valiti minu asemel keegi, kes oli kas taanlane või magistrikraadiga, ehk natuke abitu tunne tekkis, sest ma justkui ei pakkunudki konkurentsi nende tingimustega.

Kuidas sellises olukorras mitte meelt heita?

TEKST: RIINA PALMISTE

Kätriin, räägi palun alustuseks, kust tuli üldse otsus minna õppima just Taani.

Teadsin, et tahan välismaale õppima minna, juba põhikoolis, kui GAGi abituriendid käisid jagamas oma kogemusi välisülikoolidest. Taani valisime elukaaslasega, sest see on disaini lipulaev igas valdkonnas ja hea rahvusvahelise karjääri hüppeplatvorm. Lisaks meeldib mulle taanlaste elustiil, suhtumine keskkonda ja oskus nautida igapäevaseid pisidetaile.

Millal ja kuidas selleks valmistuma hakkasid? Kas laual oli ka muid alternatiive?

Muid alternatiive eriti ei olnud. Oli väga tugev tahe just Kopenhaagenisse kolida ja panustasingi kõik selle suunas. Kuna Taani kolimine on väga kallis ja Kopenhaageni üüriturg üsna karm, hakkasin poolteist aastat varem raha koguma, sest vajaminev 10 000 eurot tuli kolimise hetkeks kokku saada.

Kas see tähendas, et algusest peale oli ikkagi plaan leida kooli kõrvalt töö? Ja just erialane?

Kätriin Huttunen tahtis just Kopenhaagenisse kolida

Ma olen gümnaasiumist saati tegelenud kooli kõrvalt turundusega. Seega tundus loogiline ka sealt edasi liikuda ja seetõttu panin endale eesmärgiks leida kas turunduse või ülikooli erialaga seonduv töö (UX/UI disain), sest ei tahtnud kuidagi latti alla lasta. Kopenhaagenis on Eesti palgaga väga keeruline hakkama saada, seega Taanis töö leidmine oli tähtis.

Oled vist hiljem ise öelnud, et eeldasid, et töö leidmine sujub isegi kergemini?

Ma eeldasin ikka, et see on raske, aga kuna mu CV oli mu vanuse kohta üsna tugev, ootasin, et mind võetakse natuke tõsisemalt ja on veidi lihtsam tööd leida, kui kogemust valdkonnas juba on.

Kuidas tööotsing võõras riigis tegelikult välja nägi? Kuivõrd erines see näiteks sinu eelmistest tööotsingutest kodumaal? Kui pikalt otsingud kestsid?

Foto: erakogu

Väga erinev oli suhtumine minu vanusesse. Taanis ei ole kombeks see, et 20-aastane on pädev erialatööd tegema. Pigem minnakse erialatööle magistrikraadi omandamise kõrvalt. Seega ootas mind paljudes kohtades ootamatu küsimus “Sa oled nii noor. Mida sa üldse turundusest tead?”, kuigi ma olen turundanud Eestis kolme moemaja. Teine probleem oli keelebarjäär. Kuigi Taani on üsna rahvusvaheline, eelistatakse ikka mugavuse mõttes taanlast, isegi kui tal on vähem kogemust. Üllatav oli taanlaste komme teha väga palju isiksuse- ja probleemilahenduse teste, näiteks panka kandideerides pidin läbima nii isiksusetesti kui ka hulga matemaatika- ja loogikaülesandeid, kuigi disaineritöös pole finantsteadlikkust otseselt vaja. Suurim erinevus oli kontaktvõrgustiku puudumine. Eestis oli lihtne tööd leida, sest valdkonnas tegutseb vähe inimesi ja kõik varasemad tööd olen leidnud soo-

Ma vahepeal andsingi täiesti alla.

Tegelesin oma start-up’iga, asutasin uue ettevõtte sotsiaalmeediatöö jaoks ja hakkasin freelancer’ina turundust tegema Eesti brändidele ja klientidele. Ehk vahepeal aitabki lihtsalt see, et võtad pausi, sunnid end leidma alternatiive ja üks hetk jälle jätkad – kindlasti ei tasu hakata ennast haletsema või ebakindluse tõttu loobuma, see ei vii edasi. Tasub ka sõpradega oma kogemusi jagada. Neil võib olla häid ideid, kuidas oma CV või motivatsioonikirjaga paremini silma paista või lihtsalt toeks olla.

Milline on sinu praegune töö? Kas pikk ja väsitav otsing lõpuks õigustas end?

Ma olen väga rõõmus oma töö üle ja see vaev tasus end tuhandekordselt. Ma poleks kunagi oodanud, et mul on 20-aastaselt nii äge ja vastutusrikas töökoht. Ma olen Saxo panga investeerimisplatvormide disainer, mu töö on hästi pika perspektiiviga ja igapäevaselt ehitan koos oma tiimiga üles disainisüsteemi ja tulevikuvisiooni, kuidas võiksid pangaplatvormid visuaalselt välja näha näiteks aasta-kahe pärast. Eestist kasutavad sama platvormi näiteks Luminor ja LHV. Mu töö on ideaalne stardiplavorm noorele – näitab, et miski ei ole võimatu, kui ise väga palju vaeva näha.

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 11

SUHTED

Esimese suhte võlu ja valu Foto: Shutterstock

Suhtesse astumine ja sellega toime tulemine võib asetada noore õlule paraja koorma. Surve vastata ootustele, soov muljet avaldada ja meeldida võib panna iseennast ja oma tundeid unustama.

Eriti valusalt võib see tabada neid, kel madal enesehinnang ja raskusi “ei” ütlemisega. Oma esimese suhte lugu jagab Liis. Nõuandeid, kuidas suhtega kaasneda võiva surve ja kahetsusega toime tulla, annab psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

TEKST: HELINA KOLDEK

Liisi (29) lugu “Kolisin oma esimese kaaslasega kokku juba 18-aastaselt. Tundsin sel ajal, et hoolin temast päriselt, aga tagantjärele olen mõelnud, et mind lihtsalt vaimustas see, et keegi tunneb minu vastu lõpuks ometi huvi.” Liisi sõnul ei olnud ta oma eakaaslaste hulgas eriti populaarne ja tajus end pidevalt autsaiderina, keda seltskonda ei oodatud. Nii oligi Liis väga meelitatud, kui kohtas endast kuus aastat vanemat noormeest, kes talle tä12

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

helepanu pööras. “Kindlasti ei olnud see mingi suur armastus, aga olin tähelepanust täiesti lummatud. Olin elevil ja uskusin, et tegemist on suurte tunnetega. Samuti tahtsin teistele näidata, et ka mina olen midagi väärt ja lausa nii palju väärt, et keegi soovib minuga kogu oma elu jagada, minuga koos elada. Muidugi ei mõelnud ma tol ajal, et teen seda kõike teistele näitamiseks – alles hiljem olen enda jaoks oma suhtega kiirustamise niimoodi lahti mõtestanud.”

Esialgu tundus kõik hästi olevat. “Käisin gümnaasiumi viimases klassis, mul oli palju tegemist ja nii ei jäänud eriti aega oma tunnete üle mõtisklemiseks. Kõik läks kuidagi iseenesest ja samas oli ka äge.

Suhe andis mulle justkui uue ettekujutuse iseendast. Mulle tundus, et minusse suhtutakse paremini, nagu minus oleks mingi elutarkus või küpsus, mida teised imetlevad,” meenutab Liis.

Mõne aja möödudes pani ta aga tähele, et kaaslasega koos veedetud lähedushetkedest jääb justkui midagi puudu. Ehkki Liis ei tundnud ennast suhtes enam hästi, ei kiirustanud ta oma kõhklusi kaaslasega jagama. Nii kestiski nende suhe lausa kuus aastat. “Ma ei mõelnud selle aja jooksul kordagi tõsiselt lahkumineku algatamise peale. Mulle tundus, et need probleemid, mis mul on, on mingi minu isiklik teema, et mu kaaslane ei ole milleski süüdi, ja kui avaldan soovi lahku minna, siis peaks mul olema ette näidata mõni suur põhjus, suur etteheide. Kui lahku minnakse, siis ju alati küsitakse esimese asjana: “Miks?” Aga miks siis? Oli selge, et sellist suurt põhjust mul ei ole ja pole mõtet seda üldse jutuks võttagi.”

Alles siis, kui lõpuks hoopis kaaslase soovil lahku mindi, hakkas Liis seljataha jäänud suhet põhjalikumalt analüüsima. Koos veedetud aastad tundusid talle raisatud ajana, sest ta oli kogu selle aja peaaegu täielikult suhtele pühendanud.

“Ma ei läinud pärast gümnaasiumi lõppu ülikooli, olin oma vanematest täiesti võõrdunud, mul ei olnud tekkinud tugevaid sõprussuhteid, olin üksi ja ainus emotsioon, mida tundsin, oli kahetsus rai-

“Suhe andis mulle justkui uue ettekujutuse iseendast. Mulle tundus, et minusse suhtutakse paremini.” satud aja pärast. Kuigi nüüdseks olen edasi liikunud, tunnen mõnikord siiani, et minu esimene suhe avaldab mõnes olukorras mulle endiselt mõju. Kõike seda, mis on esimene, tuuakse ju esile, peetakse eriliseks – mul on kahju, et mul ei ole oma esimesest suhtest ilusat mälestust, vaid ainult valus õppetund.”

SUHTED Kuidas kahetsusega toime tulla?

“Kui oleme teinud elus otsuseid, mida pärast väga kahetseme, siis esmalt tuleb suhtuda endasse sõbralikult – absoluutselt kõik inimesed teevad elus vigu ja kui end ning saatust lõpmatult kirume, siis see meid ei aita. Küll aga saame mõelda, millest meie eksisamm oli tingitud ja mida peaksime ette võtma,

“Mul on kahju, et mul ei ole oma esimesest suhtest ilusat mälestust, vaid ainult valus õppetund.” et sellised vead ei korduks,” soovitab psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel. “On inimesi, kellele läheb väga korda teiste arvamus, nad ei oska “ei” öelda ja tahavad väga teistele meeldida – liiasena võib see kaasa tuua probleeme, sest meie enda vajadused jäävad tagaplaanile. Endast paremini arusaamist, enesekehtestamist,

suhtlemisoskust – kõiki neid omadusi saab õnneks arendada.” Konstabel julgustab sellises olukorras mõtlema, mis on sellest suhtekogemusest õpitud ja mis on selles positiivset. Kui aga kahetsusväärne suhe on toonud kaasa elumuutvaid valikuid – kas on näiteks kool pooleli jäänud, kolitud välismaale, katkenud läbisaamine lähedastega või saadud planeerimatult lapsevanemaks –, siis kibeduse vältimiseks on vahel vaja ka spetsialisti abi.

Mida teha, kui tajud survet astuda järgmine samm?

Kätlin Konstabeli sõnul juhtub lähisuhete loomisel väga tihti, et mingi samm on juba astutud, kogemata või poolnaljaks huvitundev signaal teele pandud ja siis mõeldakse ümber. “Kui tundub, et teisel on tutvusega plaanid, mis mulle ei sobi, siis pole muud väljapääsu, tuleb ausalt teisele poolele öelda, mis tunne on. Ausus ei tähenda ebaviisakust.

Saab öelda nii, et hindad teise juures väga neid ja neid omadusi ning et on tekkinud mulje, et teise meelest olete juba paar, peaksite kokku kolima või niisama suudlemisest kaugemale jõudma – aga et sa pole selles päris kindel ja vajad natuke aega. Aja maha võtmine võib teine-

Mugav ja turvaline ligipääs haridusteenustele

kord ju tähendada, et tekib arusaamine, et teine ongi tõesti see õige, aga igal juhul mõtted ja tunded selginevad.”

Konstabel toonitab, et väga oluline on meeles pidada, et sõnastaksime täpselt, mida “vajan aega” tähendab – ja siis sellest ka kinni peaksime. “Kui räägime teisele, et tahame pausi, aga ise otsime internetis ikka kontakti või reageerime kõigile tema sõnumitele, teevad vastuolulised signaalid meie tõsiseltvõetavusele suure karuteene.”

Surve tajumisel tasuks Konstabeli sõnul mõelda ka seda, et võib-olla tunneme survet vaid oma peas. “Ka siin aitab otse rääkimine.

Suhetes mõtete lugemisse uskuda ei tasu mitte kunagi. Võib-olla meie varasemad negatiivsed kogemused on meid teinud väga tundlikuks ja me kipume üle või lihtsalt viltu mõtlema,” julgustab ta avatud dialoogi pidama.

“Kui räägime teisele, et tahame pausi, aga ise otsime internetis ikka kontakti või reageerime kõigile tema sõnumitele, teevad vastuolulised signaalid meie tõsiseltvõetavusele suure karuteene.”

“Alati tasub endale meenutada, et arvaku või oodaku teised mis tahes, see on sinu elu ja kui midagi viltu läheb, siis oma valikute eest vastutad ikka ise,” võtab ta teema kokku.

SUHTED

Amani Kiivikas:

“kasvasime lahku” on ettekääne Kuidas saavutada harmooniline suhe, kus mõlemad pooled on õnnelikud? Oma kogemust jagab fitness-sportlane Amani Kiivikas.

Mida on õnnelikuks suhteks vaja? Üksteise usaldamist ja austamist.

Kui palju tead noori, kes on praegu püsisuhtes?

Tean ikka noori, kes on tänaseks päris pikalt koos olnud, aga ega neid ülemäära palju ka pole. Kui aus olla, siis tundub mulle tänapäeva noorte puhul – ja ma ise olen ka selles paadis olnud –, et noortel ei ole julgust või soovi ennast kellegagi pikemas perspektiivis siduda.

Tahetakse olla vabad ja sõltumatud, mida ei saa ka ette heita, sest päeva lõpus peab oma valikud kõik ikkagi ise tegema, lähtudes sellest, mida ise soovitakse.

meelest pigem ettekääne, selle asemel et öelda, et enam pole inimesega seda klappi, mis enne oli. Alati on võimalus proovida ka oma suhe proovile panna, tehes paarilisega koos midagi uut ja põnevat, mis võib kustunud leegi taas põlema lüüa.

Mulle tundub, et noortel ei ole julgust või soovi ennast kellegagi pikemas perspektiivis siduda.

Paljud ütlevad, et ei tea, kes on see õige inimene, kellega koos olla.

Kuidas ta ära tunda?

Siin ma julgen öelda, et see tuleb aja ja kogemusega. Kui me kõik teaksime kohe alguses, et voh, see on see härra või preili õige, siis oleks ikka vapsee hea elu siin planeedil. Kindlasti peaks inimesega koos olles olema hea ja turvaline olla. Peaks tundma end armastatuna!

Kuidas suhtes konfliktidega edukalt hakkama saada?

Mis on sinu arvates peamised põhjused, miks lahku minnakse?

Ma arvan, et kindlasti number üks põhjus on usalduse puudumine ja teise inimese liigne piiramine, kui vastaspool hakkab ütlema, mida võib teha ja mida mitte. Oluline on panna paika mõlema poolt aktsepteeritavad piirid ja teha kokkuleppeid, mis mõlemale sobivad.

Üha enam kuuleb lahkumineku põhjusena “me kasvasime lahku”.

Kuidas seda vältida?

Mitte lahterdada seda sinna alla, et “me kasvasime lahku”. See on minu

14

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Iga pisike probleem või intsident, mis on, tuleb selgelt paarilisega läbi arutada ja rääkida. Kommunikatsioon on ülioluline, sest mitte keegi ei näe inimese sisse ja seda, mida ta mõtleb.

Milliseid isikuomadusi oma kaaslases hindad?

Hoolivust ja seda, kuidas ta paneb mind tundma, kui armastatud ma olen.

Mida suhe on sulle õpetanud?

Teise inimesega arvestamist ja seda, et suhtes pole vaid “mina”, vaid ka teine inimene, ehk teatud momentidel oma ego alla surumist.

SUHTED Kuidas teie argipäevad välja näevad?

Hetkel on meil käsil pesapunumine ja pere loomine, siis naudimegi kogu seda protsessi igapäevaselt.

Kaaslane on päeval tööl ja mina tegelen oma toimetustega ning õhtuti meeldib meile koos mõnda head filmi vaadata ja nautida lihtsalt teineteise seltskonda.

Kuidas saada suhtes piisavalt aega iseendale?

Tuleks kohe sellest rääkida ja see on täiesti okei, kui sina või su kaaslane tahab vahepeal oma aega, olgu selleks siis kas sõpradega koosolemine või mõne hobiga tegelemine. Jällegi, see hirm on normaalne, aga kindlasti ei peaks suhtes olles iseenda vajadusi maha suruma või kartma, et pole ruumi oma asjadega tegelemise jaoks. Juhul kui see hirm tekib, siis samuti rääkida sellest oma kaaslasele, et ta teaks arvestada ega tõlgendaks seda kuidagi valesti, kui on soov natuke iseendaga olla. Kõige parem on leida mõni hobi või ring, kus saad käia, sest see on 100% sinu aeg!

Kuidas mitte olla liiga armukade?

Kuidas tunda ära piiri?

Sellele on raske vastata, sest inime-

sed on nii erinevad ja armukadeduse astmeid on ka seinast seina. Usun, et kui kumbki pole andnud oma käitumisega otsest põhjust teisel armukadedaks muutuda, siis seda sellisel kujul ka pole. Muidugi väike armukadedus on hea, sest see on siiski omamoodi armastuse ja hoolivuse välja näitamine, kuid eks see piir seal vahel on ka üpris õhuke. Kui see ikka häirivaks muutub, siis on midagi mäda!

Kindlasti ei peaks suhtes olles iseenda vajadusi maha suruma või kartma, et pole ruumi oma asjadega tegelemise jaoks.

Mis on sinu harmoonilise suhte saladus?

Teineteise armastuse keele mõistmine. Üks väga hea raamat, mida soovitan lugeda nii noortel kui ka täiskasvanutel, on “Armastuse 5 keelt”. See aitab paremini mõista, miks inimesed suhtes olles nii või naa käituvad. Kui tead oma paarilise armastuse keelt, siis on oluliselt lihtsam teineteisest aru saada!

Lähisuhtevägivald on Eestis suur probleem Mari-Liis Lill ja Priit Põldma tõid juunis Eesti Noorsooteatris lavale lähisuhtevägivalda käsitleva dokumentaallavastuse “Teises toas”. Selle tarbeks intervjueerisid autorid nii lähisuhtevägivalla ohvreid kui ka vägivallatsejaid, püüdes aru saada, kuidas lapsepõlves omandatud hoiakud ja hirmud meie suhteid kujundavad. Tegime Mari-Liisiga juttu nii tükist endast, lähisuhtevägivallast üleüldiselt, aga ka sellest, miks peaksid noored lavastust vaatama minema.

Kuidas jõudsite teatrini?

Armastasin lapsena väga teatris käia, vaatasin ära suurema osa Draamateatri ja hiljem Linnateatri lavastustest. Põhikooli lõpus tekkis unistus, et tahaksin proovida ka ise teatrit teha, ning astusin Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi. Kuna minu teatriarmastus ei kahanenud, vaid aina kasvas,

siis astusin 2002. aastal EMTA lavakunstikooli, mille lõpetasin näitleja erialal.

Kuidas tekkis lavastuse “Teises toas” idee?

Hakkasime seda mõtet koos dramaturg Priit Põldmaga veeretama küsimustest, kuidas eelmise põlvkonna mustrid on meid mõjuta-

nud, mida oleme saanud kaasa oma emalt-isalt, kuidas nendega sarnaneme või kui palju tahaksime erineda. Inimeste lugusid kuulates hakkas lähisuhtevägivalla teema ise esile kerkima, sest paraku on eelmised põlvkonnad meile pärandanud ka palju erinevaid vägivallakogemusi.

Kas ka te ise olete lähisuhtevägivallaga kokku puutunud?

Ei, mul päris isiklik kokkupuude lähisuhtevägivallaga puudub, küll aga olen näinud tärkava vägivalla märke oma sõprade suhetes (ehkki ei ole alati osanud neid ära tunda). Minu kõige lähem kokkupuude on ilmselt seotud ajaga, mil ma sündisin – nõukogude ajal oli laste füüsiline karistamine täiesti tavaline ja aktsepteeritud kasvatusmeetod. Igal pool oli vits kapi otsas. Ma ei mäleta küll, et mind oleks kunagi sellega löö-

dud, aga üldine foon oli selline, et lapsi võib lüüa. Mul on hea meel, et see foon on tänaseks muutunud; et me ütleme välja, et laste löömine on lubamatu.

Tegite lavastuse jaoks väga palju intervjuusid. Kas miski üllatas?

Üllatas kõik. Üllatas see, kui kohutavaid asju võivad inimesed üksteisele teha. Ja üllatas see, kuidas inimesed, kes on kogenud oma elus nii kohutavaid asju, suudavad siiski taas jalule tõusta ja eluga edasi liikuda.

Mis oli seda lavastust luues kõige raskem? Millised olid väljakutsed?

Raske oli teiste inimeste läbielatud valu uuesti ja uuesti taasesitada ning seetõttu taas läbi elada. Ma ei ole vist kunagi ühegi prooviprotsessi jooksul nii palju nutnud. Ega ka naernud. Sest selle valu läbielamine ka puhastab ja vabastab.  25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 15

SUHTED Mari-Liis Lill Foto: erakogu

Ja muidugi aitas mõte, et mina siin valan pisaraid näitleja esituse peale, aga need inimesed, kelle lood need on, pidid seda päriselt kogema. See aitas paljud asjad oma elus perspektiivi panna.

Lähisuhtevägivald on paraku Eestis veel väga suur probleem.

Politsei saab umbes 40 lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset päevas (see teeb ligi 2 juhtumit tunnis).

Kas teie arvates on lähisuhtevägivald Eestis suur probleem?

Lähisuhtevägivald on paraku Eestis veel väga suur probleem. Politsei saab umbes 40 lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset päevas (see teeb ligi 2 juhtumit tunnis) ja arvatakse, et palju rohkem on vä-

Seksuaalmure?

Kuhu pöörduda?

Paljudel noortel esinevad seksuaalmured või soovitakse mõnel teemal küsida täpsustusi või midagi arutada. See on täiesti normaalne ja käib seksuaalsuse ning seksuaaleluga kokku. Muresid või teadmatust mõne teema osas ei tasu häbeneda, sul on võimalus pöörduda nõustaja poole.

Foto: Shutterstock

16

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

givalda, millest ei teatata. Probleem on ka see, et me ei ole piisavalt palju rääkinud vägivalla eri liikidest – ilmselt kujutab igaüks ette, et on vale, kui keegi mind rusikaga näkku lööb, aga palju vähem räägime sellest, et ka see on vale, kui mu partner loeb mu kirju, kontrollib mu käimisi ja ütleb, kellega ma tohin suhelda ja milliseid riideid ma pean kandma.

Miks peaksid noored seda lavastust vaatama tulema?

Ma usun, et mida varem saame teadlikuks sellest, et midagi on valesti, ükskõik siis kas kodus vanematega (nagu ütleb üks meie tegelane Iiris: “Ma arvasin, et kõik pered elavad nii, et kui emal läheb mikser katki, siis saavad lapsed peksa.”) või oma esimestes suhetes (nagu ütleb meie tegelane Merilyn: “Ma olin täpselt samasuguses olukorras kui see, kust ma välja kolisin, või veel hullemaski.”). Mida kiiremini oskame algava vägivalla märke ära tunda ja sellistest suhetest lahkuda, seda väiksemad on jäljed, mida vägivald meisse jätab, ja seda kiirem loodetavasti tervenemine!

Toimetas Teeviida sisuloometiimi liige Mariliis Lulla.

Seksuaalmurede või küsimuste korral on võimalus: 1) pöörduda nõustamiskeskusesse seksuaaltervise kodulehe kaudu (visiit koos uuringutega on nii ravikindlustatud kui ka ilma ravikindlustuseta noortele TASUTA); 2) helistada nõustamiskeskusele ja küsida nõu telefonil 666 5122; 3) küsida nõu internetis aadressil seksuaaltervis.ee.

Seksuaalmuredeks võivad olla näiteks seksi ja seksuaalsuse, tervise, lähedaste suhete, laste saamise, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste, kehakuju ja muude teemadega seotud probleemid või küsimused. Tihti ei soovi me sellistel teemadel oma sõprade või vanematega arutada, seetõttu on hea pöörduda spetsialisti või arsti poole.

Võime tunda seda, et meie mured või küsimused on nii tähtsad, et ei kannata kuidagi oodata ja

meis tekib suur tahtmine haarata telefon või minna kohe vastuvõtule – olgu küsimus rindade kujus, pillide kasutamises või seemnepurskes. See on õige viis mure ja probleemi lahendamiseks, kuid sul on alati võimalus ka lugeda näiteks teiste noorte esitatud küsimusi ja spetsialistide antud vastuseid kodulehelt seksuaaltervis.ee.

Võib-olla leiad oma küsimusele interneti teel usaldusväärse vastuse.

Allikas: seksuaaltervis.ee

SUHTED Foto: Shutterstock

Eksperiment TikTokis Seal tundub olevat lihtsam enda pahameelt välja elada kui päriselus. Teinekord saab internetis otse välja öeldud seegi, mida silmast silma ei söandaks kuidagi üle huulte lasta.

Kuidas tulla toime õelate kommentaaridega? Kuidas end kaitsta? Mida ette võtta? Kuhu pöörduda?

Tapa ennast ära.

Sa olet ni ni ni kole.

N***ui sa teed seda trenni, kui ennast liigutada ei jaksa.

Ta nii kole ja sa veel hullem Veebis levib anonüümsus

TEKST: RIINA PALMISTE

TikToki eksperiment Otsustasime teha põgusa eksperimendi sotsiaalmeediaplatvormil TikTok, et näha oma silmaga, kas ja kui palju internetikiusamist platvormil kohtab. Viibisime keskkonnas nädala aja jooksul ühtekokku ligi kolm-neli tundi. Selle aja jooksul õnnestus leida Eesti noorte

postituste alt küllaltki palju positiivsust – palju üksteist kiitvaid ja innustavaid kommentaare. Paraku kriipisid nende seas silma ka kümned õelutsevad kommentaarid, millest nii mõnigi ei kannataks trükimusta. Järgnevalt mõned väljavõtted kommentaaridest muutmata kujul.

Kui piiluda kommentaaride taha ehk uudistada krõbedate kommentaaride lisajate profiile, on pilt enamasti tegelikult päris ühekülgne. Suurem osa pahatahtlikest kommenteerijatest hoiab oma konto privaatsena. Eriti julgete ja õelate kommentaaride autorid hoolitsevad sellegi eest, et prof iil oleks võimalikult anonüümne – sealt ei leia ei nende pärisnime ega pilti.

Sageli on kasutajanimele peale vajutades ja kontoga lähemalt tutvudes niisiis raske öelda sedagi, mis soost või vanuses isikuga tegemist. Ammugi on siis kiusataval raske teada, kas mürgise kommentaari läkitas talle tegelikult mõni varjunime taha peitunud hea tuttav või hoopistükkis juhuslik profiilile sattuja. Hoia võimalusel eemale kõikvõimalikest anonüümsetest kontodest ja anna administraatoritele teada, kui märkad midagi kahtlast või ebaeetlist!

Mõtle oma sõnavõtud läbi Näib, et mitte alati ei pruugi olla kommentaari autori esmane eesmärk niivõrd teist solvata, kuivõrd hoopis oma sõnavõtuga teistele muljet avaldada või nende tähe25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 17

SUHTED

Foto: Shutterstock

Leidub ka positiivsust Muutmata kujul väljavõtted TikTokist näitavad, et hoolimata õelusest levib sotsiaalmeedias ka palju positiivsust ning kõik kommentaarid pole kaugeltki halvustavad, vaid pigem vastupidi.

lepanu saada. Niisiis tasub kommenteerijana iga oma sõna väga läbi mõelda. Iial ei tea, millal tabab pelgalt naljaviluks või tähelepanu saamiseks kirjutatud kommentaar kellegi kõige suuremat ebakindlust või nõrgemat kohta.

Võib juhtuda, et sinu arvates lõbus ütlus valmistab teisele tohutu suurt hingevalu.

See on lihtsalt üks sotsiaalmeedias suhtlemise iseärasus, millega peame arvestama ja millele võiksime alati enne kommentaari lisamist mõelda. Ära unusta ka seda, et kõik sisestatud kommentaarid, pildid või muu info võib ühel või teisel juhul jääda internetti ringlema ja sulle hiljem kahju või pahameelt teha.

Abi ja nõu küsimine on okei Kui satud veebis keerulisse, piinlikku või ohtlikku olukorda, on abi ja nõu küsimine täiesti okei! Ise hakkama saamine ja probleemide lahendamine on küll väärt oskus, aga seejuures ei maksa unustada, et kui olukord väljub kontrolli alt, on ikkagi targem paluda spetsialistidelt abi.

Mis saab näiteks siis, kui kius internetis muutub süsteemseks – on kestnud juba pikka aega ega näita vaibumise märke? Mida saame ära teha, et internetis õelutsejad endast üldse eemal hoida? Mida kindlasti teha ei tasuks?

18

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Nõu annavad

veebikonstaablid Jana Frolova-Alferjev ja Karmen Raud 1. Ära vasta. Kui keegi proovib sind solvata, siis ära allu provokatsioonile ehk ära vasta.

2. Salvesta kõik solvangud, sest need on tõendid. Seejärel blokeeri kiusaja ja teavita moderaatoreid pahatahtlikust tegelasest, et selle keskkonna administraatorid saaksid eemaldada kiusaja konto või selle külmutada.

3. Kindlasti räägi juhtunust enda vanematega ja otsustage koos, kuidas edasi tegutseda. Kiusamisvormid on erinevad ja tuleb ette, et päriselus tekkinud konflikti otsustatakse lahendada hoopis internetis. Siin saavadki abiks olla vanemad, kool, psühholoog, lasteaed ja teised.

4. Tee oma konto privaatseks ja vali, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Kiusajad varjuvad tihti interneti anonüümsuse taha, kuid internet annab ka kiusatavale võimalusi. Näiteks saab enda konto teha privaatseks, et võõrad inimesed ei näeks sinu postitusi ega saaks neid kommenteerida. Lisaks saab ka valida, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Selline seadistamine võtab küll rohkem aega, kuid võib pikemas perspektiivis postitajat siiski kaitsta.

5. Kui vaja, sulge oma konto mõneks ajaks. Kui kiusamine on kestnud pikemat aega, tasub mõelda kas või enda konto sulgemisele mõneks ajaks. Või konto muutmisele nii privaatseks, et saad suhelda vaid enda tegelike sõpradega. Juhul kui kiusaja on näiteks kooli- või klassikaaslane, tuleb kindlasti suhelda nii õpetajate kui ka teise lapse vanematega. Kiusamine jätab oma jälje lapse psüühikale ja alati tasub ka uurida, kas laps tahaks mõne spetsialistiga privaatselt rääkida.

6. Ära vasta kiusajale samaga ehk ära hakka teda samuti taga kiusama. Näiteks TikTokis on suure jälgijaskonnaga sisuloojad oma videotes siiski selgesõnaliselt väljendanud, et neile ei meeldi lugupidamatu käitumine ja nad ei tolereeri seda oma lehel. Ehk ebameeldivat olukorda tuleb selgesõnaliselt väljendada, ent jääda sealjuures võimalikult neutraalseks.

OHUTUS

COVID-osakonda tööle!

Kristin on väikelinnast Valgast pärit noor, kes elab praegu Tallinnas ja õpib Tallinna tehnikaülikoolis arhitektuuri ning Loovruumis kogemusnõustamist. Vabal ajal end spordile, enesearengule, oma blogile ja investeerimisele pühendav Kristin otsustas võtta mõnda aega tagasi kätte ja minna COVIDosakonda appi. Põhjustest ja saadud kogemusest räägib Kristin kohe ise lähemalt.

Kuidas sattusid COVID-osakonda?

mel kohal. Sa vaatad neid inimesi ja näed, kui läbipõlenud nad seesmiselt on. Teha jutti 36 tundi tööd ja tulla uude osakonda tööle praktiliselt magamata – kas see on tervislik? Kas see on see unistuste meditsiinitöötaja elu? Kindlasti mitte.

Kolmandaks põhjuseks oli see, et ma saan panustada meie ühiskonda kõige raskemal ajal iseenda kaudu, aidata neid inimesi palatites, kes vaaguvad elu ja surma vahel.

Miks läksid COVID-osakonda tööle?

Teha jutti 36 tundi tööd ja tulla uude osakonda tööle praktiliselt magamata – kas see on tervislik?

Minu juurde tuli elama sõbranna Marge, kes õpib Tartus meditsiini, ning tegi mulle ettepaneku, et kas ma ei sooviks tööle tulla. Töö oli Tartus, aga mina töötasin ja toimetasin igapäevaselt Tallinnas.

Olin sellest ideest ja mõttest kohe vaimustatud. Võtsin ise haigla personaliga ühendust ja kohe järgmine päev sain telefonikõne ning sealt see asi lõpuks nii välja kooruski, et sain COVID-osakonda tööle.

Selle taga on mitmeid põhjuseid. Üks suurimaid nendest oli see, et ma põgenesin iseenda eest. Minu loomus on juba selline aktiivne, ma tahan, et kogu aeg toimuks midagi, et oleksid sisutihedad päevad.

Ma tahan elu, mis on üles ehitatud õigetele väärtustele. Teiseks põhjuseks oli see, et praegu on haiglates meeletu suur kriis just töötajate puuduse pärast. Seal leidub nii palju arste, hooldajaid, õdesid, kes töötavad kahel kuni kol20 NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

Kas sul oli ka varasem väljaõpe või said selle kohapealt?

Mul varasemat kogemust ei olnud.

Kogu väljaõpe oli kohapeal ning selle jaoks pidi iga töötaja läbima vastava koolituse.

Kristin otsustas minna COVID-osakonda appi

FOTO: ERAKOGU

OHUTUS

Milline nägi välja sinu tavapärane tööpäev? Kas sinu tööpäev vastas ootustele ja sellele, mida endale ette kujutasid?

Tööpäeva pikkus oli 12 tundi. Kokku olime päevas üheksa tundi mustas tsoonis ja kolm tundi puhtas tsoonis. Hommikul alustasime patsientidele toidu kätte jagamisega. Igal patsiendil oli vastav dieet.

Igasse palatisse minnes pidime panema kollase kitli selga ja kindad kätte ning enne palatist väljumist pidime nii kitli kui kindad ära viskama. Pärast kandikute kokku korjamist puhastasime palateid. See oli igapäevane tavaline hommikune ring.

Kuna minu kokkupuude meditsiiniga on olnud null, siis ma olin seal nagu käsn, kes kõike endasse ammutas.

Kindlatel kellaaegadel olid inhalatsioonid, mida arst oli kellelegi välja kirjutanud ja mida pidime patsientidele tegema. Kuna väga palju oli vere- ja muude analüüside võtmist, jooksime alati labori vahet.

Aga selleks oli vaja taas kaitsevarustus ära võtta (prillid, müts, respiraator). Vahel oli vaja minna patsientidega uuringutele ja mõnikord oli inimesi vaja ka pesta.

Toimetusi jagus väga palju.

Kes koju said, nende palatid pidime korda tegema, et uus patsient

saaks asemele tulla. Aeg kulges seal väga kiiresti. Õhtul pärast viimast toidukorda tegime palatid lõplikult puhtaks, viisime prügi välja, vaatasime, kas mustas tsoonis on kõik vajalik olemas, et vahetuse lõpus saaks vahetuse üle anda. Üleandmisel rääkisime patsientide seisunditest, mis tegema peab, millist hoolt keegi vajab, et uus vahetus teaks, mida tegema peab.

Kuidas sinu tuttavad sellesse suhtusid?

Ma rääkisin oma pereliikmetele seda alles siis, kui see läbi sai. Ma ei tahtnud, et mu pere hakkaks selles osas ekstra muretsema ja üle mõtlema. Ma tahtsin neid lihtsalt säästa. Hiljem rääkides tundsin, et nad olid minu üle väga uhked, nad pole seda öelnud, aga nendest peegeldus see.

Aga paljud teised tuttavad ning minu Tallinna ülemus ja mentor näitasid minu suhtes üles väga suurt austust. Et sellises olukorras panustan meie ühiskonda oma vabast ajast.

Mida see kõik sulle õpetas?

Esiteks, oma aja väärtustamist. Ma olin kogu see periood iga päev seitse päeva nädalas tööl ja nii kolm kuud järjest. Ma sõitsin iga reede Tallinnast Tartusse ja pühapäeval taas Tartust Tallinnasse. Mul polnud aega mitte millegi muu kui vaid spordi, enesearengu ja töö jaoks.

Nüüd kui kõik on läbi, tunnen, et ma saan rohkem pühenduda nendele toimingutele, mis on minu elus väga-väga olulised.

Teiseks, kuidas hooldada inimesi, millised raskused nendega on, mida peab arvestama. Kindlasti suhtlemist, rääkimist, mida teed,

Mida tahaksid öelda noortele, kes haigust tõsiselt ei võta?

Ma ei hakka kellelegi midagi ütlema. Iga sinu tõde/arvamus on õige. Mina isiklikult enne minekut ei võtnud seda asja üldse tõsiselt. Mind valdas kahtlus, kas see on ikka olemas. Kuid mu pilt muutus hetkega, kui olin seal osakonnas. Sealt tuli taipamine ja arusaam, mida see kõik tegelikult endast kujutab. Raske on uskuda teisi, kui ise seda ei näe ega koge.

miks teed. Väga oluline on omavaheline kommunikatsioon patsientidega.

Mul oli võimalus näha, kuidas kateetrit pannakse, teatud haavandeid – nende puhastamist ja sidumist. Sain ka patsiendile ise süsti teha, see oli mega lahe kogemus.

Eriti äge oli, kui ekstra intensiivosakonna brigaad tuli kanüüli panema oma varustusega. See vaatepilt oli nagu otse opisaalist. Õpetas mind, millised näevad välja öövahetused ja kuidas on teha 24 tunni pikkune vahetus. Õppimiskohti on väga palju. Kuna minu kokkupuude meditsiiniga on olnud null, siis ma olin seal nagu käsn, kes kõike endasse ammutas.

Milliseid raskusi tuli ette? Kuidas nendest üle said?

Minul raskusi ette ei tulnud. Mina nautisin pigem seda aega ja võtsin sellest oma maksimumi. Kuigi kõige raskem hetk, mis senini on olnud, oli see, et jäin ka ise vahepeal

COVID-isse. See oli kuidagi emotsionaalselt raske, et pole võimalik. Mind sildistati kohe – sa oled COVID-is, miks sa palavikuga Tallinna sõidad, hull oled, kas sa ikka testima lähed – ja kõik muu sellega kaasnev.

Milline oli meeldejäävaim hetk?

Neid hetki oli palju. Kuid esimese mõttena tuleb kohe pähe, kuidas üks vanem proua vaatas mulle otse silmadesse ja ütles, et ma näen sinu silmadest, et sa oled väga hea inimene. Paljudega sai väga pikalt elust enesest räägitud, kui vabam moment oli. Enamik inimesi kogu aeg tänasid. Nad ei osanud mitte kuidagi ära tänada. Personalile toodi alati magusat, veini, kooki, puuvilja, kui patsient koju sai. Väikestel asjadel on hindamatu väärtus, kui see tuleb otse siirast südamest.

Üks vanem proua vaatas mulle otse silmadesse ja ütles, et ma näen sinu silmadest, et sa oled väga hea inimene.

Miks otsustasid sellest blogi pidada?

Ma kirjutan oma blogi vaimselt rasketest teemadest. Ja ma tahtsin lihtsalt tuua inimestele rohkem selgust, mis tegelikult toimub COVID-sektoris.

Kristinit intervjueeris Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats, toimetas Mariliis Lulla.

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 21

OHUTUS

SUP-laudur Tiiu-Triinu raskeimad kilomeetrid Tiiu-Triin Tigas on noor tegus SUP-laudur, kes on osalenud mitmel võistlusel ja sel aastal alustas ka SUPi-klubi Supster vedamisega.

Uurisime Tiiu-Triinult lähemalt nii spordiala enda kui ka tema kogemuste-soovituste kohta.

Räägi veidi endast.

Olen lihtsalt suur aerulaua ehk SUPi (stand up paddleboard) fänn.

Mulle meeldib see mitmekülgsus ja vabadus, mida suppamine mulle annab. Võimalus sõita erinevatel veekogudel, panna end proovile erinevatel distantsidel, joogatada või nautida imelist päikeseloojangut.

See on lihtsaim ja kättesaadavaim viis pääseda veele ning end argipäevast välja lülitada.

Mulle on vesi alati meeldinud.

Väiksena olin kõik suved emaga kuskil järve või jõe ääres ja mina hommikust õhtuni vees. Kui Tallinna kolisin, käisin igal võimalusel mere ääres. Ujumiseks on meri suuremal osal aastast külm ja tol ajal polnud talisuplus veel väga populaarne. Märkasin sügisel rannas lohesurfareid ja see tundus mega lahe võimalus vees olla. Lohesurfiga tegelen siiani, aga tuule järgi elamine mulle nii hästi ei sobi. Suppama saad minna siis, kui ise tahad – harva on ilm selline, et mitte kuskil supata ei saa.

Kuidas suppamiseni jõudsid?

Ei meenugi, kus ma suppamist esimest korda nägin, aga igal juhul oli mul pikalt soov seda proovida.

Samas tundus see keeruline ja matkale ma minna ei julgenud – äkki ei saa hakkama või jään maha. Siis sain juhuslikult tuttavaks ühe vana suppajaga, kes mind 22 NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

FOTO: ERAKOGU

SUP-laudur Tiiu-Triin Tigas

Mida tuleks kindlasti algajana meeles pidada?

Ei tohi unustada, et vesi on ohtlik element. Jala ümber peab kindlasti olema turvanöör ehk leash ja seljas päästevest või paukvest (isetäituv päästevest). Alati peab veele minnes kaasas olema piisavalt joogivett ja pikematel sõitudele snäkke. Suvel tuleks nahka kaitsta veekindla päikesekreemiga.

Väga ohtlik on minna merele maatuulega ehk kui tuul puhub maa pealt merele – sellise tuulega ära suppama mine.

Kui tunned ennast halvasti, haige või väsinuna, jää kaldale. Parem, kui sa ei lähe üksi – võta kaasa sõber või mine mõnele matkale. sõitma õpetas, ja temaga hakkasingi esmalt aerutamas käima. Praegu mõtlen, et olen kolmandat suve ise matkajuht ja pole veel näinud inimest, kes sellega üldse hakkama ei saaks.

Milline on olnud sinu meeldejäävaim seik seoses suppamisega?

Raske on ühte konkreetset seika välja tuua. Iga kord on omamoodi eriline.

Mega kihvt oli põneva Hara allveelaeva sadama juures, kui järsku tuli hästi imelik vaikus ja siis rahe. Üle vee oli näha joont ja kuulda, kuidas suur raheterade sadu meile lähenes.

Rummu karjääris on tuulevaikse ilmaga (siis vesi ei virvenda) põnev vee all olevaid puid ja ehitisi vaadata.

Hiiumaal seiklesime vanas kalakasvanduses, mis oli rohkem kinni kasvanud, kui arvasime, ja pidime seal korralikult läbi pilliroo murdma ja ka maa peal matkama.

Tegelikult on iga SUPi-sõit omamoodi eriline – tuleb olla vaid avatud seda märkama. Minul pole veel merel kahte identset sõitu olnud. Alati on miskit teisiti, sest mõjutajaid on mitmeid, näiteks tuul, laine, päike ja aastaaeg.

Kas oled supates ohtu sattunud?

Kuidas reageerisid ja mida tegid?

Ühel korral läks veidi jamaks tõesti. Läksime veele ebasoodsa tuulise ilmaga. Ilmateade näitas, et umbes tunni aja pärast tuul vaibub, aga seda ei juhtunud.

Sõitsime suure hooga allatuult ja kui märkasime, et oleks aeg tagasi tulla, olid tugev tuul ja laine meile vastu. Kuna kõik kaasas olnud olid kogenud sõitjad ja kõigil olid turvanöörid ümber jala, said kõik ka kukkumisel kiirelt lauale tagasi. Tegelikult oli see üks mu elu raskemaid kolm kilomeetrit.

Sellises olukorras oleks pidanud helistama numbril 112 ja abi vastu kutsuma.

Esmapilgul tundub suppamine väga lihtne. Kas tegelikult ka on?

Suppamine on jõukohane kõigile.

Mõned nipid ja trikid, mida võiks teada, on näiteks see, milline on õige sõiduasend, kuidas aeru õigesti hoida ja milline on õige aerutamistehnika, et jaksaks ka pikemalt supata.

OHUTUS või jalgtee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee. Juhid peavad alati arvestama jalakäijatega ja tegema kõik, et teisi liiklejaid mitte ohustada. Enne jalakäijast möödasõitu tuleb kiirust vähendada ja võimalusel anda signaalkella. Möödu eesliikujast vasakult ja aeglase kiirusega ning hoia külgvahet. Eriti tähelepanelik tuleb olla väikestest lastest möödumisel, sest nad võivad ootamatult käituda.

Foto: Shutterstock

Mida peaksin teadma elektritõukerattaga liiklemisest?

1. jaanuarist 2021 on Eestis uus sõidukiliik – kergliikur. Kergliikurid on ühe inimese vedamiseks mõeldud kerged elektrilised ja istekohata sõidukid, mille suurim valmistaja kiirus on 25 km/h. Nendega liiklejad on liikluses juhid. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, tasakaaluliikur, monoratas ja elektrirula. Elektritõukeratas on kõige levinum kergliikur, mistõttu on allolevas tekstis toodud ohutusreeglite näited elektritõukerattaga sõitmisest. Reeglid kehtivad aga kõikidele kergliikurijuhtidele.

Turvavarustus Kannan elektritõukerattaga sõites kiivrit ja olen teistele liiklejatele nähtav.

Alla 16-aastane noor peab sõites kandma kiivrit. Elektritõukerattaga liiklemise kiirused on sarnased jalgrattaga liiklemise kiirustega ja enda turvalisuse pärast on kiivri kandmine väga vajalik. Sõitma minnes soovitame valida erksavärvilised riided, et olla teistele liiklejatele hästi nähtav. Ka suvisel ajal tuleb halva nähtavuse korral (paduvihm, udu) ja pi-

medal ajal liigeldes kanda helkurit või valgusallikat, näiteks pealampi.

Sõiduki kontroll Kontrollin enne sõidu alustamist, kas sõiduk on tehniliselt korras.

Enne sõidu alustamist on vajalik kontrollida aku taset ja läbi mõelda, kas sellest piisab, et sihtpunkti jõuda. Elektritõukerattal peavad olema töökorras pidurid ja signaalkell. Ootamatuste korral võivad õigeaegne reageerimine ja korras pidurid õnnetusest päästa. Tõukeratas peab teistele liiklejatele hästi silma paistma ja sellepärast peavad elektritõukeratta külgedel olema helkurid ning põlema esi- ja tagatuled. Esituli on valge ja tagatuli punane nagu kõikidel sõidukitel.

Sõiduoskus Harjutan sõidu- ja pidurdusoskust ohutus kohas väikesel kiirusel (kuni 10 km/h).

Harjutamine teeb meistriks! Elektritõukerattaga kohenemine ja sõiduvõtete õppimine vajab aega.

Sellepärast soovitame harjutada manööverdamist ja pidurdamisoskust sellises kohas, kus ei takistata ega häirita teisi liiklejaid.

kohta jõudmiseks soovitame valida sellise teekonna, kus on vähem lõikumisi sõiduteega (ristmikke). Ohutus ja sõidurahu nautimine on olulisemad kui kiirustades kõige lühemat teed pidi sihtpunkti jõudmine.

Liiklusreeglid Tean, et elektritõukerattal tohin sõita üksi.

Elektritõukeratas on ühe inimese püstises asendis liiklemiseks mõeldud sõiduk, sellepärast ei tohi tõukerattal mitmekesi sõita. Mitmekesi väiksel sõidukil liikumine võib kaasa tuua tasakaalukaotusi ja õnnetuid kukkumisi või teistele liiklejatele otsasõite.

Paiknen alati tee paremas servas ja enne jalakäijast möödasõitu vähendan kiirust ja hoian külgvahet Elektritõukerattaga liiklemiseks sobivad jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud teed või teeosad: kõnni-

Võtan sõiduteele lähenedes aegsasti hoo maha: PEATUN, VAATAN ja VEENDUN, et autosid ei tule või nad on seisma jäänud, ning seejärel ületan tee jalakäija kiirusega.

Kõige ohutum on teed ületada jalakäijana, elektritõukeratast käekõrval lükates. Õnnetused juhtuvad tihti sellistes kohtades, kus saab kokku palju liiklejaid, näiteks teede lõikumiskohtades. Elektritõukerattaga tohib sõites teed ületada vaid jalakäija kiirusel (u 3–7 km/h). Sõidutee ületamisel tuleb vältida teiste liiklejate järel automaatset liikumist, kuna on raske hinnata, kas nad enne teele astumist ohutuses ikka veendusid.

Keskendun 100% liiklemisele ega tegele kõrvaliste tegevustega.

Tõukerattajuht ei tohi juhtimise ajal tegeleda selliste tegevustega, mis takistavad liiklust jälgimast ja tajumast. Kõrvaklappidest muusika kuulamine ja telefoni kasutamine sõidu ajal on keelatud.

Tulen enne raudteeülekäigukohta tõukerattalt maha ja veendun, et rongi ei tule, ning ületan raudtee jalgsi.

Rong on alati peateel ja kõik liiklejad peavad liikuvale rongile teed andma. Ülekäigu kaudu raudteed ületades peab tõukerattalt maha tulema ja ületama raudtee jalakäijana. Tõukeratta väikeste rataste tõttu on sõites rööbaste ületamine ohtlik ja võib kaasa tuua kukkumisi väga ohtlikul alal. Ära unusta kiivrit kanda!

Artikli koostas Transpordiamet.

Foto: Transpordiamet

Teekonna valik Planeerin oma teekonda ja valin sõitmiseks kõnnitee või kergliiklustee.

Elektritõukerattaga liiklemiseks on sõiduautodest eraldatud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud teed. Siht25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 23

OHUTUS

Kukkudes õpib kõige paremini “Mida kiiremini sõita tahad, seda rohkem riske juurde tuleb,” ütleb noorsportlane Robert Johanson, kellega vestlesime rattaspordist ja mäestlaskumisest.

Sinu spordiala on üsna ainulaadne.

Kuidas jõudsid mäestlaskumise ja rattaspordini?

Rattaga on meeldinud mulle väiksest saati sõita ning üsna varakult sain juba abiratasteta rattasõidu selgeks. Väiksena käisin väga tihti koos vanaisaga sõitmas – nii metsa vahel kui ka mööda linna. Rattaspordiga tõsisemalt hakkasin tegelema üsna hilja, kui olin juba kõiki muid spordialasid proovinud. Jalgpall, korvpall, purjetamine, ujumine jäid kuidagi igavaks, sest olen alati rohkem ekstreemsusi otsinud ja adrenaliinilaksu taga ajanud. Jõudsin mäestlaskumiseni, kui nägin Pirital kohalikus metsas endast kõvasti vanemaid mehi rattaga hüppamas. Muidugi käisin palju vaatamas, kuidas nad sõidavad, ja ei läinud palju aega mööda, kui ma ka endale korraliku hüppamiseks mõeldud ratta sain. Sellel ajal tegelesin natukene oma lõbuks ka motokrossiga, aga kuna mootorratast oli keeruline kuskile raja peale transportida, siis rattaga hüppamine oli sellele asenduseks ja mets oli kohe kodu kõrval olemas. Niisama oma lõbuks tegelesin rattasõiduga päris kaua, kuniks 6–7 aastat tagasi ise CFC spordiklubisse jalgrattatrenni läksin. CFC-sse minnes ununes vahepeal hüppamine ja mäestlaskumine ning sõitsin tavalist maastikuratast ja maanteeratast. Paari aasta pärast tuli mäestlaskumise pisik tagasi ja ma olin juba nii palju vanemaks saanud, et vanemad sõitjad kutsusid mind 2015. aastal esimesele mäestlaskumise võistlusele, mis toimus Lõuna-Eestis Kütiorus, ning peale seda kohe ka Leetu ja sealt enam tagasiteed eriti ei olnud.

Oled esindanud Eestit mitmetel võistlustel. Milline on olnud sinu meeldejäävaim kogemus?

Ilmselt üks kõige meeldejäävamaid kogemusi oli 2018. aasta noorte mitteametlikud maailmameistrivõistlused Austrias Serfausis. See võistlus jääb juba sellepärast väga meelde, et saavutasin seal teise

Robert Johanson FOTO: ERAKOGU

koha – seni minu parim tulemus.

Teine põhjus on see, kuidas ma sinna võistlustele üldse kohale jõudsin, olles ise 16-aastane. Kõigepealt muidugi ei olnud keegi nõus minuga Austriasse sõitma ja ma hakkasin otsima muid variante, kuidas sinna jõuda. Siis selgus, et Leedust on ka üks minuvanune poiss sinna minemas, kellega me koos Balti karikasarjas võistlesime. Sain temaga räägitud, et ta läheb koos oma perega ja kui ma kuidagi Leetu Kaunasesse saaksin, siis nad võivad mind auto peale võtta. Niisiis pakkisin enda asjad kokku ja läksin üksi koos oma

Downhiller

Robert Johanson on noor ja ambitsioonikas downhiller ehk mäestlaskuja, kes on edukalt osalenud mitmetel võistlustel nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Mäestlaskumine on rattaspordiala, kus rada kulgeb peamiselt mäest alla ja vahemaa läbimiseks kasutatakse spetsiaalseid rattaid, millega on võimalik sooritada hüppeid ning sõita ka ekstreemsemates oludes.

asjade ja jalgrattaga Tallinnast bussi peale ja sõitsin bussiga Leetu. Leedu bussijaamast võtsid see poiss ja ta isa mind auto peale. Olin ühe päeva nende juures Leedus ja järgmine päev hakkasime Austriasse sõitma.

Tagasi sain samamoodi – nendega Austriast Leetu ja Leedust bussiga Tallinna. Ma siiamaani vahepeal mõtlen, kuidas ma üldse tagasi koju jõudsin, sest ega ma eriti inglise keelt siis ei osanud ja leedukad samamoodi. Vahepeal oli vaja suhtlemiseks Google Translate appi võtta, ent käidud sain.

Vaadates mäestlaskumise pilte ja videoid, võib spordiala tunduda pealtvaatajale üsna ohtlik. Kuidas maandada riske ja mida teed enda turvalisuse tagamiseks?

Eks see ole jah üsna ekstreemne ja ohtlik spordiala, kus kukkumised ei pruugi just kõige kergemad olla ning vigastused on väga lihtsad tekkima. See on ka spordiala, kus ma võin omast kogemusest öelda, et kukkudes õpib kõige paremini ja neid kukkumisi on ette tulnud ikka kuhjaga. Sellise spordiala

puhul ei ole otseselt võimalik riske maandada, pigem – mida kiiremini sõita tahad, seda rohkem riske juurde tuleb. Enda turvalisuse jaoks on muidugi spetsiaalne sõiduvarustus ja kaitsmed. Full face-kiiver ehk lõuakaitsmega kiiver on must be ja kindlasti ka kerekaitse, põlvekaitsmed ja küünarnukikaitsmed.

Mida soovitaksid teha noorel, kes rattaspordist ja mäestlaskumisest huvitub?

Noor, kellel on rohkem huvi mäestlaskumise vastu, võiks esialgu minna mõnda Eestis toimuvat võistlust vaatama, et asjast selget ülevaadet saada. Sealt leiaks kindlasti kellegi, kes saaks talle mäestlaskumisest juba täpsemalt rääkida või teda juhatada. Facebookis ja üldse sotsiaalmeedias on gruppe, kus on eesti mäestlaskujad kokku kogunenud ning sealt saaks kindlasti abi ja nõu.

Küsis Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Britt-Lauren Oltsmann. Toimetas sisuloome tiimi liige Mariliis Lulla.

25. august 2021 NOORTE EKSPRESS 25

FUN

Ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida Teeviida loosipakk! Vastus saada 25. oktoobriks 2021 aadressile teeviit@harno.ee. Märksõnana lisa RISTSÕNA.

Numbrimäng Paiguta kõik numbrid tabelisse.

Lahenduskäigu lihtsustamiseks on kaks numbrit sinu eest juba paika pandud!

3-kohalised 182 308 374 455 482 493 507 620 621 729 766 824 906 26

4-kohalised 2598 2965 3299 5071 5479 6391 7481 7615 8945 9278 9420

NOORTE EKSPRESS 25. august 2021

5-kohalised 23471 24963 25974 27048 32471 34623 46128 52733 53875 84130 87526 93428

8

6-kohalised 152694 160952 347316 827438 914752

5

0

7

2

7

4

3

8

soovib turvalist ja tegusat sügist!