Kliimamuutused on tänapäeva maailma mastaapsemaid väljakutseid – suur probleem, mille leevendamiseks puudub üks ja tõhus tööriist. Kuigi võib tunduda, et üksikisiku tegevus on väike ja abitu katse globaalse probleemi lahendamisel, muutub määravaks iga inimese panus ja pisikestest sammudest saab rutiin, mis tegelikult võib aidata märkimisväärselt kaasa kliimamuutuste peatamisele.
Mõelgem siis veel kord pisiasjadele, mida saame teha kodus, et maailmal oma taaka lihtsam taluda oleks.
Esimene asi – prügi sorteerimine ja taaskasutus. Ah, juba sorteerid? Tubli! See on ka kõige lihtsam viis vähendada oma argielu ökoloogilist jalajälge. Kui tunned ära taaskasutatavad materjalid ja suunad need õigetesse konteineritesse, väheneb nii prügila koormus kui ka loodusvarade ammutamine.
Elektrienergia tootmine on üks peamisi süsinikuheitmete allikaid. Vähendades oma koduse elektri
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
tarbimist, väheneb ka süsinikujalajälg. Võtmesõna siin on otsene tarbimise vähendamine ja seadmetega, mida juba kasutad, sest iga uue asja tootmine, olgu see kasutuses nii planeedisõbralik kui tahes, kulutab ressursse. Sarnane on lugu transpordiga –pigem sõita vähem, ühistranspordiga ja jagada sõite kolleegidega, et vähendada erinevate autodega sõitmise vajadust.
Tarbimisharjumuste muutmine on oluline samm kliimamuutuste mõjutamisel. Osta teadlikult, eelistades tooteid, mis on valmistatud jätkusuutlikul viisil ja pakendatud keskkonnasäästlikult. Ja mitte sildi järgi pakendil, vaid ka päriselt. Uuri tootjate tausta ja turundusvõtteid.
Kliimamuutusi saab mõjutada igas kodus. Heaks alguseks on neist kas või rääkida. Kliimamuutustega võitlemine nõuab ühist pingutust, ja iga samm loeb – ka kõige väiksem.
Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Põhjamaist kvaliteetterast.
Suurepärast UV-kindlust (Ruv4) ning korrosioonikindlust (RC5).
50 µm paksune bioloogilisel materjalil põhinev (Bio-based Technology, BT) värvkate tagab vastupidavuse mehaanilisele koormusele.
Jätkusuutlik lahendus.
Värv on väga püsiv, materjali on lihtne hooldada ja see on tänu toote pikale kasutuseale ka kulutõhus.
50-aastane tehniline garantii terasele.
25-aastane garantii pinnakatte esteetilisele välimusele.
Kohalikke ja rahvusvahelisi prügikoristustalguid korraldatakse üle maailma, Eesti on ses osas kindlasti suunanäitaja.
TEKST: MARI SKUIN FOTO: SHUTTERSTOCK
Juba 16. korda „Teeme ära!“ egiidi all toimunud igakevadine talgupäev on üks suuremaid vabatahtlike osalusega kodanikualgatusi Eestis. „Teeme ära!“ talgupäeva raames korraldati Eestis tänavu 1239 talgut, millest võttis osa 34 055 inimest. Nende vabatahtliku töö panus ulatus kokku ligi 1,3 miljoni euroni. Kõige rohkem talguid toimus
Harjumaal ja Tallinnas, kuid elanike arvu
järgi osales enim talgulisi Saaremaal. Üle Eesti koristati ühiselt 242 kortermaja keldrit, korrastati 205 sauna ning muudeti elurikkamaks 151 kooli ümbrus.
Järgmine „Teeme ära!“ talgupäev leiab aset 4. mail 2024.
Praeguseks on erinevatel aegadel
„Teeme ära!“ mudeli alusel oma riiki
koristanud pea 60 miljonit inimest enam kui 190 riigist üle maailma. Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti
eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis.
Sel aastal oli Maailmakoristuspäeva fookuses Läänemeri.
Sel aastal oli Maailmakoristuspäeva fookuses Läänemeri. Läänemeri on üks enim mõjutatud meresid maailmas. Seda on tõsiselt mõjutanud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused, samuti spetsiifilised kohalikud survetegurid, nagu eutrofeerumine, ülepüük, saasteainete (nt ravimid) kõrgenenud tase ja prügi, eelkõige plastjäätmed. „Save Our Sea“ on Euroopa rohelise pealinna 2023 ja Helsingi linna Let’s Do It Worldi ühis
projekt, mis juhib tähelepanu Läänemere keskkonnaprobleemidele ning kutsub Läänemere ääres elavaid inimesi ühendama jõud koristamaks prügist rannaalasid. Programm sisaldas erinevaid keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisele suunatud üritusi ning lõppes 16. septembril Maailmakoristuspäevaga.
Prügi numbrites
Maailmas toodetakse igal aastal üle 400 miljoni tonni plasti, millest suur osa on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Ringlusse võetakse samas vähem kui kümme protsenti tekkinud plastjäätmetest. Plastpakendijäätmete tekkekoguse alusel on Eesti Statistikaameti andmetel 40,3 kg ühe elaniku kohta Euroopa Liidu riikide hulgas neljandal kohal Iirimaa (61,2 kilo elaniku kohta), Ungari (47,5 kg elaniku kohta) ja Portugali (40,3 kg elaniku kohta) järel. Horvaatia on väikseim plastpakendite tekitaja: 16,3 kg elaniku kohta.
Statistikaameti andmetel suurenes aastatel 2018–2021 EL is keskmine olmejäätmete kogus elaniku kohta. Reeglina toodavad rikkamad riigid inimese kohta rohkem jäätmeid.
Maailmas toodetakse igal aastal üle 400 miljoni tonni plasti, millest suur osa on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.
Suundumused riigiti on siiski erinevad: kuigi olmejäätmete hulk elaniku kohta suurenes enamikus ELi riikides, vähenes see Maltal, Küprosel, Hispaanias ja Rumeenias.
Absoluutarvudes oli olmejäätmete kogus inimese kohta suurim Austrias, Luksemburgis, Taanis ja Belgias ning väikseim Hispaanias, Lätis, Horvaatias ja Rootsis. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2021. aastal kokku 525 000 tonni, mis moodustab 395 kilogrammi inimese kohta. Prügilasse ladestati Eestis 2021. aastal umbes 103 000 tonni olmejäätmeid, mida on umbes 78 kg inimese kohta.
Kodumajapidamistes tekib iga Eesti inimese kohta aastas keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 42% ehk 26 kg. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.
Peale selle tekib nii toidujäätmeid kui ka toidukadu kõikidel teistel toiduahela etappidel (toitlustusasutused, kauplused, toidutööstus, esmatootmine).
Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Siiski tekitavad kõige enam toidujäätmeid, sh toidukadu, kodumajapidamised (üle 80% kogu toidujäätmete tekkest ehk ligi 80 000 tonni aastas). Toidukaona viskavad Eesti pered ära kokku üle 34 000 tonni aastas. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ligi 180 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi u 220 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered 97 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljoni euro eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni euro eest toitu aastas.
Mida mujal maailmas tehakse?
Clean Up the World tegeleb keskkonnakaitse ja haridusega, korraldab prügikorjamisaktsioone ja metsaistutuskampaaniaid ning propageerib taaskasutust. 1993. aastal asutatud organisatsioon tegutseb Aafrikas, Euroopas, Lääne Aasias, Aasia Vaikse ookeani piirkonnas, LadinaAmeerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Põhja Ameerikas. Clean Up the World on kaasanud hinnanguliselt 35 miljonit vabatahtlikku 133 riigist, mis teeb sellest ühe suurema kogukonnapõhise keskkonnakampaania maailmas.
The Ocean Cleanupi eesmärgiks on 2040. aastaks saada ookeanid 90% prügist puhtamaks.
Trash Hero World on vabatahtlike liikumine, mis tegutseb peamiselt Aasias ja keskendub plastjäätmete koristamisele ning keskkonnaharidusele. Iganädalaste avalike koristustalgute eesmärgiks on õpetada inimestele prügikäitlemist, prügitootmise vähendamist ning taaskasutust. 2022. aasta seisuga oli organisatsioon korraldanud 19 534 prügikoristust, kuhu oli kaasatud 490 138 vabatahtlikku, kellest 127 955 olid alla 16aastased. Kokku on kogutud 2 388 746 kg prügi.
Ookeanide puhastamisega tegelevaid organisatsioone on samuti üsna palju ja nii mõnigi neist korraldab vabatahtlikele hoogtööpäevakuid ja talguprojekte, mille raames koristatakse randu ja meresid plastist, suitsukonidest, kalavõrkudest jne.
The International Coastal Cleanupi raames koristatakse rannikutelt igal aastal miljoneid tonne prügi. Ocean Conservancy hallatavas projektis osales möödunud aastal 470 000 vabatahtlikku ja 25 000 kilomeetri pealt korjati kokku 3,7 tonni erinevaid jäätmeid.
The Ocean Cleanupi eesmärgiks on 2040. aastaks saada ookeanid 90% prügist puhtamaks. Lisaks tahaksid nad aastaks 2025 puhtaks teha tuhat kõige enam saastunud jõge, et neist veel rohkem saastet merre ei voolaks. Selleks on nad välja töötanud üsna omapärased tööriistad, mis koguvad Vaikse ookeani prügisaarestikust kokku teatud hulga prügi ja annavad siis laevale märku, et laev prügi ära viiks. Kogutud prügi viiakse kaldale ja taaskasutatakse. Nad puhastavad jõgesid veesõidukitega, mis koguvad kokku veepinnal hulpiva prahi. Seda on tehtud näiteks Indoneesias Cengkarengi äravoolus, Malaisias Klangi jõel ja Dominikaani Vabariigis Ozama jõel.
Surfrider Foundationi fondi vabatahtlike võrgustik korraldab rannapuhastustalguid USAs. 2021. aastal viidi läbi 1230 üritust, millega tuli kaasa 15 864 vabatahtlikku ja kokku korjati 77 000 kg prügi.
Ecoprint on Eesti kapitalil põhinev keskkonnateadlik ettevõte, mis on keskendunud kartongist ja lainepapist pakendite tootmisele. Lisaks trükitakse raamatuid, ajakirju ja erinevaid reklaamtrükiseid. Keskkonnasäästlik lähenemine ei ole nende puhul aga mitte viimaste trendidega kaasaminek, vaid on olnud läbiv joon kogu ettevõtte tegevusaja jooksul.
Keskkond kui südameasi
Ecoprindi lugu sai alguse ühe inimese visioonist ja südamesoovist pakkuda enamat kui lihtsalt teenust. Lugu on ajendatud armastusest ja hoolivusest kõige elava vastu. Kuna trükiste tootmisel on paratamatult mõju keskkonnale, saigi põhiküsimuseks: kuidas seda mõju vähendada? Eesmärk oli mitte ainult mõelda, vaid ka tegutseda roheliselt.
Alustada oli neil muidugi keeruline, sest visioon keskkonnahoidlikust trükitööstusest oli siinsel turul veel võõras. Kuid pidev töö ja eesmärk saada kõige keskkonnasäästlikumaks ning eelistatumaks pakendi ja trükipartneriks nii Eestis kui ka Läänemere maades aitasid Ecoprindil jõuda tulemusteni.
Tunnustatult roheline
Sellest, et tegu ei ole ainult tühja jutuga, annab tõestust ka see, et Ecoprindil on ette näidata mitu sertifikaati, mis kinni
tavad ettevõtte rohelist mõtteviisi. 2003. aastal lõid nad näiteks tihedas koostöös Eestimaa Looduse Fondi, trükivärvide tarnijate ning paberimüüjatega ainulaadse kaubamärgi Roheline Trükis, mida kannavad ainult Ecoprindis valminud trükised.
Lisaks sai Ecoprindist esimene FSC sertifitseeritud trükikoda Eestis. Selline märgis paberil garanteerib, et toode pärineb kas vastutustundlikult majandatud metsast või on toodetud, kasutades tarbijajärgseid jäätmeid ehk on ringlusse võetud materjalidest.
Samuti kannavad Ecoprindi tooted „The Nordic Ecolabelit“, mis on põhjamaades kõige laiemalt levinud keskkonnamärgis ja ongi välja töötatud tarbijate abistamiseks keskkonnasäästlike valikute tegemisel.
Ecoprindi keskkonnahoidlikku tegevust on tunnustanud ka Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK), kelle abil vahetati pea kogu masinapark säästlikuma ning ressursitõhusama tehnoloogia vastu. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ja seadmetesse võimaldasid senisest enam keskenduda keskkonnasäästlike pakendite tootmisele.
Teeme koos
Keskkonnahoid jäi kindlaks tegevussuunaks ka ettevõtte arenedes ja peagi kaasati sellesse ka teisi ettevõtteid, koostööpartnereid ning asjahuvilisi. Ei olnud mõtteviisi „teeme ise“, vaid „teeme koos“. Selleks, et pakkuda väärtust, mida tulevastele põlvedele edasi anda, tuli julgeid samme astuda. Keskkonnasäästlikkus, professionaalsus, paindlikkus ja vastutus olid Ecoprindile sellel teekonnal suunaviitadeks.
Kümme aastat keskkonnateadlike sammude astumist andis ettevõttele ka konkurentsieelise ja aitas väikefirmal suurte ettevõtete kõrval edukas olla. Ajaga leidsidki Ecoprindi teguviis ja rohelised algatused laiemat kõlapinda ning pälvisid mitmeid tunnustusi nii Eestis kui ka Euroopas.
Panus keskkonda
Lisaks ettevõttesisestele pingutustele panustab Ecoprindi meeskond hea meelega keskkonda ka muul viisil. Sel aastal tähistasid nad näiteks kogu kollektiiviga maailmakoristuspäeva Emajõe kallast prügist puhastades. Koos võeti ette Anne kanali ümbrus ja kõigest tunni ajaga koguti sealt kokku 30 kotitäit prügi.
Märksa pikem traditsioon on Ecoprindil aga puude istutamine. See sai alguse juba 2003. aastast ja nüüdseks on Ecoprint uue metsapõlve kasvama panekul käe mulda pannud juba 12 korral. Sel aastal käidi üheskoos 200 talgulisega RMK korraldatud metsapäeval, mille käigus sai mulda üle 7600 väikese puu. Seesuguste ettevõtmiste kaudu saab Ecoprint kaasa aidata Eesti metsade säilimisele ja panustada keskkonnakaitsesse. Metsaistutusel on oluline roll ökosüsteemides tasakaalu loomisel. Noored puud aitavad parandada mulla kvaliteeti, pakuvad varju ja elupaika erinevatele loomaliikidele ning seovad atmosfäärist süsihappegaasi, aidates seeläbi leevendada kliimamuutuste mõjusid. Lisaks aitavad metsad vähendada erosiooni ja puhastavad veekogusid.
Ecoprint on hea näide sellest, kuidas ettevõtlus ja keskkonnasäästlikud algatused saavad käia käsikäes, luues uuenduslikke lahendusi ja panustades samal ajal loodushoidu.
Tõeliselt õdusa õhtu juurde kuulub kindlasti kaminas praksuv tuli ja oh kui mõnus on koju jõudes teha tuli pliidi alla või ahju ning nautida seda soojust, mida puude põlemine tekitab.
See on nii olnud aastasadu ja küllap on see nii veel aastasadu. Me suhtume küttepuudesse erilise sümpaatiaga, sest see on meil vist juba geenides, et õiget sooja annab ikkagi puutuli.
Kui nüüd võrrelda, siis pelletid on needsamad küttepuud, ainult väikese töötlemise tulemusel on romantikat jäänud vähemaks ja efektiivsust tulnud juurde. Las kaminapuud jäädagi kamina kütmiseks ja romantiliste õhtute veetmiseks ning las pelletid teevad seda, milleks nad on mõeldud – kütavad toa soojaks automaatselt, vähese vaevaga ja säästlikult.
Kas pelletitel toasooja andjana on veel eeliseid peale selle, et kütmine on automaatne ja säästlik? Lisaks on pelletid 100% taastuv biokütus, mille kasutamine ei emiteeri süsihappegaasi rohkem, kui puidu kasvatamiseks kulus. Pelletid on kohalik kütus, mille tootmise iga etapp annab tööd meie oma inimestele.
Pelletid on väärindatud puidujäätmed: saepuru, höövlilaastud ja puidutööstuses vältimatult tekkivad jäägid. Kui meil ei oleks pelleteid, tuleks nad kindlasti välja mõelda.
Mitmekülgne ja võimekas kütus Lisaks sellele, et pelletid on parim kütus kodu kütmiseks, saab neid efektiivselt ja säästlikult kasutada ka suuremates katlamajades nii auru ja tehnoloogilise soojuse tootmiseks, terve asula või linnaosa kütmiseks kui ka sooja veega varustamiseks. Pelletitega kuivatatakse teravilja ja teelehti, pastöriseeritakse piima, tehakse pitsat ja küpsetatakse leiba, pestakse pesu, kuivatatakse värvi ning aurutatakse vahtrasiirupit.
Pelletid on 100% taastuv biokütus.
Pelltech on tootnud ja arendanud pelletipõleteid ning katlaid juba alates 2006. aastast ja meie seadmed teevadki kõiki loetletud töid. Meie pelletiseadmeid töötab nii Argentinas kui ka Hollandis, nii Rootsis kui ka Indias, rääkimata Lätist või Soomest. Kõige rohkem on neid siiski Eestis. Nii Sagadi mõis kui ka Kurtna alevik saavad meie põletitekateldega köetud, samuti mitu tuhat kodumajapidamist.
Viimaste aastate arendused ongi suunatud rohkem tööstustarbijatele –suure võimsusega pelletipõletid, auru
katlad ja ka kuuma õhu kalorifeerid on meie praegused uudised. Seejuures ei ole me unustanud ka eramaju – meie väiksema võimsusega pelletikatlad ja põletid on valmis ning ootavad küttehooaega. Kaua pole seda ehk enam vaja teha, sest KredEx on juba välja hõiganud uue meetme, millega toetatakse vanade, saastavate kütteseadmete väljavahetamist uute ja puhta põlemisega seadmete vastu. Meie katladpõletid on katsetes saanud väga häid tulemusi ja nad kuuluvad standardi EN 3035/2012 järgi kõige kõrgemasse ehk viiendasse klassi. Soovitan soojalt.
Eesti esimese
puitkonstruktsioonidega
kõrghoone ehitus algab juba sel aastal.
Fausto Capital ehitab Tallinna Tartu mnt 84b kinnistule Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasäästliku kõrghoone. Hoone arhitekt Margit Aule räägib lähemalt selle tulevikus meie linna kaunistava kõrghoone kavandamisest ja väljakutsetest selles töös. Hoone ehitus algab juba sel aastal.
TEKST: KAIRI PRINTS / FOTOD: FAUSTO CAPITAL
Olete Fahle parki ehitatava Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasäästliku kõrghoone arhitekt. Mis olid suurimad väljakutsed seoses selle tööga?
Peamine väljakutse puidust ehitamisel on see, kuidas tagada hoonete tulepüsivus. Minevikus ei suudetudki seda teha, nüüd aga on uued võimalused ja puidust saab ehitada turvalisi, tervislikke ning keskkonnasäästlikke maju. Normid ja seadused pole veel päris hästi ajale järele jõudnud ja meil tuli palju tööd teha tõestamaks, et hoone on turvaline ning piisava tulepüsivusega.
Selleks oli vaja appi võtta oma ala Euroopa parimad eksperdid ja lahendus analüütiliselt Eesti päästjatele ära põhjendada. Projekti on kaasatud TalTechi ehituskonstruktsioonide professor Alar Just ja ŠveitsiEesti ühisettevõte IGNIS,
mis tegeleb tuleohutuse konsultatsiooni ja simulatsiooniga. Lahendus saab teoks, sest seadus näeb ette võimaluse tõestada hoone tulepüsivust analüütiliselt.
Kõigile osapooltele oleks olnud lihtsam teha üks tavaline betoonmaja, aga Fahle park kannab uut tulevikku vaatavat rohelist ja inimkeskset visiooni, samad väärtused on olulised ka projektis osalejatele, sealhulgas LUMIAle.
Huvitav on võibolla teada ka seda, et maa aluseid korruseid praegu veel puidust teha ei saa – need tuleb rajada betoonist, sest puit kaotab niiskes keskkonnas oma tugevuse. Samuti on problemaatiline parkimiskorruste tegemine puidust, sest autode põlemiskoormus on väga suur. Meie rohemajal on maa all kaks parkimiskorrust, mis on samuti väga nüüdisaegne lahendus –maapealne osa jäägu inimestele!
Mis on puidust konstruktsiooniga kõrghoone eelised metallist konstruktsiooniga kõrghoone ees?
Puit on taastuv loodusvara, samuti saab puitu taaskasutada. Puidu kasutamisel on väiksem süsinikujalajälg, tegelikult isegi lausa positiivne mõju süsiniku emissioonile, sest puud ladestavad kasvades süsinikku tüves, juurtes ja pinnases. Ka puitkonstruktsioonide tootmisele ja transportimisele kulub vähem energiat – puit on kergem. Puitkonstruktsioonid ei tekita külmasildu ehk siis mööda puitu ei liigu külm
õuest tuppa. Puithoone sisekliima on meeldiv ja eksponeerituna ka silmale kena vaadata.
Mida laiemalt ehituses puitu kasutame, seda hoolsamalt peame jälgima, et puidutööstus oleks eetiline ja loodust säästev. Metsamasinad ja tehased võiks tulevikus kasutada ainult taastuvat energiat.
Kas rajatav kõrghoone sai ka eeskuju mõnest teisest sarnase konstruktsiooniga kõrghoonest mujal maailmas? Õppimise eesmärgil tutvusime
mitme hoonega – nagu näiteks Brock Commonsi nimeline hoone Kanadas. Meie tuleohutuseksperdid on osalenud ka teiste puitkõrghoonete projekteerimisel üle maailma.
Milline erinevus on puit- ja metallkonstruktsiooniga hoone kavandamisel? Millele peab puitkonstruktsiooni puhul suuremat rõhku pöörama?
Ehituskonstruktor, kes hoonet arvutab, peab arvestama, et materjali omadused on teised, samuti arhitektid. Fahle rohemajal on ka fassaadis kasutatud uudset
Platowoodi – erilist kuumtöödeldud puitu, et see ilmastiku käes kauem vastu peaks.
Puitkonstruktsioon on juba ise keskkonnasäästlikum kui metallkonstruktsioon. Aga kas kavandatud hoonel on kasutatud ka teisi võimalusi süsinikujalajälje vähendamiseks?
Hoone on energiatõhus, osaliselt kasutame ka taastuvat energiat, katusel on päikesepaneelid. Hoone plaanilahendus on lihtne ja võimaldab teha siseruumiplaneeringuid vastavalt rentnike
Projekteerimisest paigalduseni.
Tööd üle Eesti.
soovidele ja hiljem neid muuta – see pikendab hoone eluiga. Ainult energiatõhusus ei ole säästlik – on palju väga energiatõhusaid materjale, mille tootmisele kulutatakse tohutult energiat. Seega tuleb arvestada kogu hoone elutsüklit alates materjalide tootmisest kuni lammutamise ja taaskasutamiseni. Betooni puhul on suureks probleemiks, et lisaks tootmisele kuluvale suurele energiahulgale ei oska me praegu betooni taaskasutada muud moodi kui purustades ja täitematerjalina. Vaja on leida sellele probleemile lahendus.
LISAINFO: 5199 2900 / 521 2203
www.puurkaevumeistrid.ee | info@puurkaevumeistrid.ee
Kui hoone saab valmis, siis mida tähendab see hoones elava või seal töötava inimese jaoks? Kas selles viibimine on kuidagi n-ö tervislikum kui metallkonstruktsiooniga hoones?
Inimene, kes hoones töötab, on teinud keskkonnasäästliku valiku, muutes nii maailma paremaks kohaks. Hoone hea sisekliima on ka tervisele hea. Maja täidab ära tühimiku kesklinnas, mis on samuti väga keskkonnasäästlik tegu, siin on juba olemas ühistransport, poed ja muu vajalik, neid ei pea ehitama hakkama.
Töötaja saab valida, kas liigub tööle ratta või ühistranspordiga, muutes meie linna veelgi paremaks. Kui ühe töötaja kohta on vaja 10 m² büroopinda, siis ühe auto jaoks 30 m² parklapinda. Parkimiskohta on tarvis inimesel lisaks tööle veel ka kodus, poes jne. Ma usun, et meist keegi ei taha elada linnas, kus parkimismajad on kolm korda suuremad kui büroohooned.
Kuidas on lood puitkonstruktsiooniga kõrghoone turvalisusega, kui seda võrrelda metallkonstruktsiooniga hoonega – kas selline hoone on sama tugev ja vastupidav?
Jah, oleme analüütiliselt tõestanud, et tulekahju korral on hoone konstruktsioonid piisavalt stabiilsed, et tagada inimeste turvalisus.
Ja lõpetuseks: kas ka väljastpoolt saab aru, et see hoone on kuidagi teistsugune kui tavapärased metallkonstruktsiooniga kõrghooned?
Jah, ka fassaadil oleme kasutanud puitu –Platowoodi, hoonel on palju haljastatud terrasse ja ka hoone ümber on palju rohelust, mis on kavandatud koostöös KINO maastikuarhitektidega. Tegemist on moodsa hoonega, mis panustab inimkesksesse linnaruumi, esimesel korrusel on ka kohvikud ja poed.
Energiasäästliku maja ehitamine nõuab põhjalikku planeerimist ja investeeringuid, kuid pikas perspektiivis tasub see end ära, kuna energiakulud saavad olema väiksemad ja maja on keskkonnahoidlikum. Mida saab maja ehitamisel jälgida, et tulemus oleks võimalikult energiasäästlik?
Isolatsioon
Investeerige kvaliteetsesse soojustusse, mis aitab hoida soojust talvel sees ja suvel väljas.
Kasutage energiasäästlikke aknaid ja uksi, et vähendada talvel soojuskadu ning suvel soojuse sissevoolu.
Optimeerige kogu maja konstruktsioonid nii, et soojuskadu oleks minimaalne.
Energiasäästlikud materjalid
Kasutage energiasäästlikke materjale, mis on vastupidavad ega vaja sagedast väljavahetamist.
Eelistage taaskasutatavaid ja looduslikke materjale, vähendades kahjulikku keskkonnamõju.
Päikeseenergia
Paigaldage majale päikesepaneelid, et toota oma energiat. Päikeseenergia aitab vähendada elektrienergia kulusid ja hoiab seega keskkonda.
Energiasäästlikud süsteemid
Kasutage energiatõhusaid kütte- ja jahutussüsteeme, nagu soojuspumbad ja konditsioneerid, millel on kõrgeim energiatõhusus.
Paigaldage programmeeritav termostaat, mis võimaldab temperatuuri reguleerida vastavalt vajadusele.
Leedvalgustus
Kasutage leedvalgustust, mis on oluliselt energiasäästlikum kui traditsioonilised hõõg- või kompaktlambid.
Ventilatsioon ja õhutihedus
Veenduge, et hoone oleks ehitatud õhutihedalt, et vältida soojus- ja jahutuskadusid.
Kasutage kvaliteetset ventilatsioonisüsteemi, mis tagab hea siseõhu kvaliteedi ja säästab energiat.
Veekasutus
Kasutage veesäästlikke segisteid, tualette ja dušše.
Kui võimalik, kaaluge vihmavee kogumise ja taaskasutamise süsteemi paigaldamist.
Energiasäästlik planeering
Kavandage hooned nii, et neis oleks looduslik valgus ja ventilatsioon, vähendades seeläbi kunstliku valguse ning kliimaseadmete vajadust.
Energiamärgis ja sertifikaadid
Hinnake oma hoone energiatõhusust ja kaaluge energiamärgise või muude energiatõhususe sertifikaatide taotlemist.
Teadlikkus ja koolitused
Koolitage nii oma ehitusmeeskonda kui ka tulevasi hoonekasutajaid energiasäästlike lahenduste osas.
Jälgige ja hooldage regulaarselt hoone energiatõhusaid süsteeme.
Allikad: U.S. Green Building Council, Environmental and Energy Study Institute, Green Building Advisor
ROHEENERGIA
• päikesepaneelid katusele ja koduaeda
• päikeseparkide rajamine tootjale
• roheenergia nõustamine
• elektritootjaks vormistamine
SolarGreen
www.solargreen.ee
Elektriautod ei ole midagi uut – esimesed tehti juba 19. sajandil. Tollal olid autod pigem siiski kaariku moodi ja väidetavalt eelistasid naised elektrilisi kaarikuid seetõttu, et need olid vähem räpased, õlised ja lärmakad.
Vahepeal on autotööstus läbi teinud mitu revolutsiooni ja nüüd, kui sisepõlemismootoritega autod on meile üpriski koduseks saanud, kipume me, naised, statistilise üllatusena elektriautosid hoopis võõrastama. Miks see nii on? Veetsin sellele küsimusele mõeldes nädalavahetuse Kia uue täiselektrilise linnamaasturiga e-Niro ja üritasin aru saada, millest minu elektriauto ärevus päriselt koosneb.
TEKST JA FOTOD: PAULA JOHANNA ADAMSON
Kia Niro ei ole ka oma olemuselt uus, see nägi ilmavalgust juba aastal 2016. Praeguseks on Niro saadaval nii sisepõlemismootori, hübriidajami kui nüüd ka täiselektrilise versioonina. Niro on tegelikult soojalt vastu võetud ja kui juba soostatistikat vaadata, siis Kia on naistele pigem meeltmööda bränd. Kia Niro hääletasid kusjuures veel selle aasta alguses 43 riigist pärit naisautoajakirjanikku aasta parimaks autoks.
Lõpuks ei ole muidugi tunded kuidagi soospetsiifilised – sügaval sisimas kogeb ärevust, täpselt nagu armastust, ka keskmine eesti mees, isegi kui ta seda välja ei ütle. Elektriautode teemal on teadlased
aga just naistega jännis, sest sadakond aastat tagasi meeldisid meile elektriautod tunduvalt rohkem ja nüüd äkki on mingi häda. Ma siinkohal ei lasku sellesse vestlusesse, mida naised veel 120 aastat ja isegi 20 aastat tagasi tegid või ei teinud –see on vestlus mõneks teiseks korraks, aga räägime nüüd korra nendest elektrisõidukitest ja miks nad meile ei meeldi. Või kas ei meeldi?
Ilmselt iga elektriauto kohta kõige populaarsem esimene küsimus on justnimelt sõiduulatus. Levinud arvamuse kohaselt pole alla 500 kilomeetrise sõiduulatusega autoga midagi peale hakata, sest ta jääb meile igapäevastes
tegemistes lihtsalt jalgu. Selgub, et mida kõrgem on autodest oodatav läbisõiduulatus, seda madalam on tihtilugu ootaja enda keskmine läbitav kilometraaž päevas. Ehkki on erandeid, siis tihtipeale ei adu me, kui palju, või õigemini, kui vähe me tegelikult sõidame.
Sõidutesti raames pidin juhtumisi sõitma üheks õhtuks kunagisse kodulinna Tartusse ja tagasi. Lisaks keskmisest raskemale jalale oli minnes ka korralik vastutuul, niisiis jäi elektrikulu kusagil 17 kWh kanti saja kilomeetri kohta ning Tartus otsustasin kindluse mõttes auto siiski pistikusse torgata, ehkki külmema närviga juht oleks ilmselt tagasi ka jõudnud.
Laadija juurest pidin sõbra juurde veel pool kilomeetrit kõndima. Väga mõnus oli – mis ajast Lodjakoja ümbruses mingi täiesti uus hingamine on ja äkki ma peaksin üldsegi Tartusse kolima …?
Ideaaltingimustes sõidab Kia e Niro oma 64,8 kWh akuga ühe soojaga 460 kilomeetrit, mis on tugevalt üle praeguse keskmise elektriauto tulemuse (u 350 km). Linnasõidul, mis on vähemalt minu igapäevas palju levinum, jäi keskmine tarbimine üsna infovoldikul lubatu lähedale – u 13 kWh / 100 km.
Sealsamas Tartus sõbra juures ütles üks noormees, et tema enne aastat 2026 elektriauto ostmist üldse ei kaalugi, sest
ta tahab kindel olla, et ta saab parimaid lahendusi. Ma ei ole kindel, et 2026. aasta just see maagiline piir on, kus tehnoloogilise arenduse kasvukõver oma igavese tipu saavutab – nagu öeldud, esimesed vorbiti valmis juba enam kui sajand tagasi.
Kia eNiro on seejuures, nagu juba mainitud, turul hästi kanda kinnitanud mudel – väike linnamaastur, mis tagab hea kombinatsiooni ruumikusest, sõidumugavusest ning kaasaegsest tehnoloogiast. Ruumikusest rääkides –sealsamas Tartus võtsin asjaolude sunnil osa sõprade korraldatud orienteerumisvõistlusest, kus osa vahemaid tuli läbida koos veesõiduvahendiga. Et reeglite sõnastus jättis piisavalt mänguruumi, sõitis meie tiim läbi linna koos
Kia eNirosse pakitud kanuuga. Ehkki see ei ole soovituslik ja Tartust Võhandu maratonile sellega sõita ei soovita, siis tol õhtul tõi eNiro meile orienteerumisvõistluses auväärse teise koha.
Uuel mudelil on lisaks tunduvalt kelmikamale välimusele ka mitmed muud plussid – näiteks leedtuled on nüüd standardvarustuses, mudelivoldikust leiab kõik teada tuntud ja ootuspärased mugavus ning turvalisuslisad. Kia saab lisapunktid vahetu telefoni ühendamise eest, mis esimesel korral läheb ladusalt ja igal järgmisel korral täiesti märkamatult.
Seda ei saa siiani öelda paljude automarkide kohta, kus esmaseks ühendamiseks tuleb menüüsse sukeldudes
kaasa võtta snorgeldamisvarustus ning igal järgmisel korral lihtsalt alla anda ning raadiot kuulata. Kia e Niro avab tuttava mudeli võlud neile, kes on valmis täiselektrilisusele võimaluse andma.
Ja vahel, kui sa kogu oma ärevuse korraks kõrvale jätad, avastad, et tegelikult on ju päris tore. 150 kW on ühelt elektriliselt linnamaasturilt keskmisele inimesele piisavalt särtsakust ja nagu ikka, saad ise valida, kas seadistad selle ökonoomsust prioritiseerides või vajutad seda nuppu, mis armatuurlaua ekraanis kõik punaseks ja kiireks teeb (ma olen see viimane, aga sa ei pea olema). Nagu tavaliselt elektriautosid testides – esimesel päeval avastan end bussiradadelt sekundeid varastavaid diiselautosid siunamas, kuni meenub, et ma tegelikult ise päriselt tohin seal sekundeid varastamas käia. Või siis võid ka lihtsalt ummikus istuda, sest see pole sugugi halb, kui sul on Harman/Kardoni helisüsteem. Laste ja koertega tuleb kasuks eNiro menüü vaikne režiim, mis lülitab tagumistel istmetel kõlarid välja ja laseb sul üksi Beyoncéd kuulata või mis tahes muu sulle meeldib.
Testiauto üldine konfiguratsioon oli esmapilgul küllaltki tagasihoidlik: must nahksisu ja valge välisvärv. Ehkki ma ise eelistan alati erksamaid kerevärve (eNirol on näiteks üks ilus meresinine), siis päikese käes avastasin järjest, et tegelikult leiab siitsealt ägedaid läbimõeldud pisidetaile. Mu enda lemmikuks osutus muidu minimalistlikus interjööris uksepolstrite töötlus, mis pimedas tundub pelgalt tume plast, aga õiges valguses annab kogu komplektile palju juurde. Ja ehkki mul seda pildile püüda ei õnnestunud, siis see valge värv sillerdas päikese käes kuldsena ja tegi mul meele natuke härdaks.
Tulles tagasi ärevuse juurde, siis seda võib veel tekitada kümned, kui mitte sajad tegurid. Mõne jaoks tekitab
seda taristu puudulikkus, teistele kuvand ja osale näiteks jääb siiani selgusetuks, kas elektriautod siis päriselt on säästlikumad või on see kõik lihtsalt üks suur rohepestud mull.
Ise arvan, et on täiesti okei, et me kõiki oma olemasolevaid sisepõlemismootoreid päevapealt maha ei
kanna tegemaks ruumi elektrilistele.
Küll aga, kui sa oled üks neist õnnelikest, kes parasjagu sisepõlemismootori taaka ei kanna ja oled endale uut autot valimas, soovitan sul oma ärevusele sügavalt silma vaadata ja mõelda, mida sul päriselt vaja on, et igapäevaselt õnnelik olla. Sest osa neist hirmu
dest ei pruugi üldse olla sinu omad või sulle olulised, vaid lihtsalt kuuldud ja selgeks õpitud tõekspidamised. Lõpuks on kõige olulisem siiski jääda iseendaks. Ja selle käigus võid näiteks tiirule minna Kia e Niroga, sest kampaania raames sõidab see praegu uue omanikuga koju 48 990 euro eest.
Metsasektor on meie üks tähtsamaid tööstusharusid, üle poole riigist on metsaga kaetud. SKP-st on metsasektori lisandväärtuse osakaal 13%. Juba ainuüksi metsas tehtavatesse töödesse tuleb suhtuda kui väärt rahapaigutusse. Milline on lühidalt metsaga seotud investeerimisolukord praegu?
FOTO: AS TIBER
„Eestis on soodne kliima ja paljud välismaised fondid, kes maid ringiratast liigutavad, ostavad ja omavad, on Eesti eelise metsainvesteeringuiks ammu ära tabanud,“ kinnitab Ott Krigul, AS i Timber ning Timber.ee Metsaühistu asutaja ja turundusjuht. Ta lisab veendunult, et kui börs ka kukub kokku, siis jääb maa väärtus alles ja see on investori jaoks tugev argument. Et kui spekulatiivsed vahendid võivad väga kõvasti kõikuda ja teinekord jõuda oma väärtuses ka nullini, siis metsamaale leiab alati tulevikus ostja või rentniku.
„Metsamaasse investeerimine kui kapitalipaigutus reaalvarasse on nii Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis ajalooliselt maandanud inflatsiooniriski ja varaklassina on metsamaa vähem volatiilne võrreldes traditsiooniliste investeeringutega aktsiatesse või võlakirjadesse,“ kinnitab Sander Pullerits, metsainvesteeringute valitsemisele keskendunud fondivalitseja Birdeye Capital partner.
„Kuigi mõnevõrra vähendas Eesti pensionifondide võimet kodupiirkonna metsa investeerida mõni aasta tagasi toimunud pensionireservide laialijagamise reform, on metsainvesteeringute osakaal näiteks SEB pensionifondides praegu (sõltuvalt fondist) vahemikus 1–2,5% portfellist,“ ütleb SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev. Pensionifondid pikaajaliste investoritena keskenduvad tema sõnul ennekõike jätkusuutlikule majandamisele ning metsainvesteeringute väärtuse kasv ja tulu võib tulla nii metsa bioloogilisest juurdekasvust 3–4% aastas, metsakinnistute kallinemisest kui ka metsamaterjali müügist.
Millised on riskid?
Kelle käes on portfell?
„Üksikinvestoril on metsamaasse investeerimine pigem keeruline, kuna tegemist on kapitali ja töömahuka tegevusega ning riskid on kontsentreerunud. Kindlasti peab arvestama, et mets on elusorganism, mida mõjutavad kasvukoht, majandamisvõtted, kliima, erinevad haigused ning tule või tormikahju võimalus,“ kommenteerib Pullerits (Birdeye Capital).
Krigul (Timber) kirjeldab Eesti näitel ka poliitilist riski, et iga uue keskkonnaministriga plaanid muutuvad: „Metsa raiumist Eestis reguleerib ainult kaks asja: nõudlus ja ilm. Ja nõudlust saab täita ainult siis, kui on sobiv ilm raiet teostada. Kuna Eestis on palju nö mäda maad, sobib selleks kas kuiv suvi või külm talv. Ainus asi, mida raiemahtude äge triangel vähendab, on metsasektorisse investeeringukindlus.“
Erainvestorile annab Krigul tegelikult julgustava noodi, väites, et kui varem oli metsakinnistute liikumine tõesti ainult ühesuunaline ehk eraomandist suurte metsavarumisettevõtete, fondide kätte, siis kuigi mahud ei ole kaugeltki veel omavahel võrreldavad,
avaneb investeerimislävend sektorisse sisenemiseks üha rohkematele inimestele. „Jah, mets küll vajab elukaare algfaasis rohkem tööd ja hoolt –istutamine, kultuurihooldus, valgustusraie –, aga investeeringuna on mets vähem nõudlik objekt kui näiteks üürikorter. Ja eks tootluse võrdlus ilmestab seda ka,“ ütleb mees.
Kui börs ka kukub kokku, siis jääb maa
väärtus alles ja see on investori jaoks tugev argument.
Eduka metsainvestori lävend on kõrge
„Metsateema on mitmetahuline ja nüansirikas ehk siis peab arvestama, et eduka investori lävend on kõrge ning eksija kooliraha võib olla vastuoksa väga suur, aga seda ei tasu peljata,“ selgitab Ott Krigul (Timber). Investeerimisel (ehk siin eelkõige olukorras, kus soovitakse
küpset metsa, raielanki või noorendikku kokku osta) on paratamatult eelisseisus need, kellel on valdkonnas suurem kogemus ja rohkem teadmisi. „Kuna tegureid, mis investeeringu tasuvust mõjutavad, on kümneid, peab sul olema kõvasti paksu nahka ning pead väga hästi nägema nii tervikut kui ka detaile, mikrotasandit (kuni ilmaennustuse ja saekaatrite tööplaanideni välja),“ ütleb ettevõtja.
Investori jaoks on Kriguli arvates kõige suurem riskikoht kasvava metsa väärtuse hindamine ja teiseks on tähtis ära tabada sektori parim sisenemismoment. Ei pea alustama nullist ehk ostma raiutud lanki, pead hoopis teadma, milles oled investorina kõige tugevam. Igal metsa eluea etapil saab ka näiteks metsaühistust abi. „On paradoks, et mida väiksem on metsatükk, seda suurem on risk vara hindamisel piltlikult öeldes enesele näppu lõigata,“ selgitab ta. Ja samas jätkub Krigulil ka kiidusõnu, et õnneks on Eestis digitaalne metsandusalane toetus tugev ning era ja juriidiliste isikute erisus metsa ostmisel seisneb vaid selles, et rohkem kui 10 ha korral peab ettevõttel olema MTA tõend.
„Autoromust vabanemist peetakse tülikaks ja kulukaks, kuid probleem on ka selles, et praegu nendele romusõidukitele, mille omanik pole teada või millel pole dokumente, head lahendust veel ei ole,“ ütleb Toomas Kollamaa, Kuusakoski AS-i juhatuse liige ja Eesti ostujuht. Praeguse seadusandlusega ei saa nende ettevõte selliseid sõidukeid vastu võtta.
TEKST: KADRI HURT
On suur hulk sõidukeid, mida tegelikult enam ei eksisteeri Transpordiameti sõidukite registriosakonna juhataja Märten Surva sõnul on Eestis peatatud registrikandega sõidukeid praegu vähem kui 300 000. Lammutustõendit vajab laias laastus 200 000 masinat, kuid on suur hulk sõidukeid, millele pole registrist kustutamiseks sellist dokumenti võimalik saada. Peatatud registrikanne iseenesest tähendab, et kahe aasta jooksul ei ole sõidukiga läbitud tehnoülevaatust ega sõlmitud liikluskindlustust. Kuusakoski esindaja arvates on osa sellistest sõidukitest tõenäoliselt ebaseaduslikult lammutatud, osa eksporditud ning suur hulk romudena hoovides ja tänavatelplatsidel. Võib oletada, et kavandatav automaks annab tõuke romusõidukitest vabanemiseks, sest vaevalt keegi soovib maksta masina eest, mis ei liigu ja niisama kuskil põõsas vedeleb.
Seisma jäänud sõiduk rikub linnapilti, aga ei pruugi olla romu „Oluline on defineerimisel eristada, et iga linnatänaval pikalt parkiv auto pole romu, kuigi võib linnakodanikke häirida, kuna on hõivanud näiteks parkimiskoha,“ selgitab Tallinna abilinnapea Tiit Terik. Romusõiduk on tema hinnangul mittekomplektne liiklusvahend, mis oma välimusega rikub ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja võib olla keskkonnaohtlik. Tallinna tänavatelt likvideeris mupo 2022. aastal 556 romusõidukit, mis tähendab keskmiselt kahte
autot tööpäevas. Sel aastal on tegeletud kokku 331 probleemse sõidukiga ning praegu jätkub pealinnas töö veel 148 autoga. „Uinunud“ sõiduk on Teriku sõnul komplektne liiklusvahend, mis on korrektselt pargitud, millel ei esine romutunnuseid, mis ei jää kellelegi jalgu ega ole ohtlik. See võib olla ka tühjade rehvidega, isegi sammaldunud või roostetanud, aga romuna ei klassifitseeru.
Teet Roosaar, Pärnu linnavalitsuse meedianõunik, selgitab, et liiklusseaduse kohaselt võib pargitud sõiduk tänava ääres seista (mitte liikluses osaleda) isegi siis, kui selle registrikanne on peatatud. Roosaar juhib ka tähelepanu, et sõnal „autoromu“ puudub tegelikult õiguslik definitsioon. Jääb selgusetuks, millised tunnused näitavad auto hülgamist, milliste tunnuste alusel saab seisvat autot pidada lagunevaks või lagunenuks. Ja mõnikord jäetakse ka täiesti sõidukõlbulik auto kuudeks tänavale.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõtja
„Sisaldades õlisid ja filtreid, kütust, pliiakut, kliimagaasi jne, on romusõiduk ohtlik jääde ja võib hakata aja jooksul lekkima. See on otsene oht pinnasele ja põhjaveele ning autoromu tuleb suunata käitlemise kaudu taaskasutusse,“ kinnitab Kollamaa ASist Kuusakoski.
Transpordiamet kinnitab, et sõiduautode, kuni 3500 kg täismassiga veoautode, kolmerattaliste mootor
rataste ja kergete neljarattaliste registrist kustutamiseks tuleb sõiduk viia lammutamiseks litsentseeritud lammutuskotta, mille lammutustõend on aluseks kustutuskande tegemiseks.
Kuusakoski näitel peab omanik sõiduki käitlemiseks esitama registreerimistunnistuse ja isikut tõendava dokumendi või tegema üleandjale lihtkirjaliku volituse, et lubab sõidukit vanametalliks müüa ja liiklusregistrist kustutada. Või esitatakse käitlejale sõiduki ostumüügi leping. Romusõiduk ise peab olema registreerimistunnistuse järgi selgelt tuvastatav.
Romusõidukitest vabanemine avalikus linnaruumis on pikk ja töömahukas protsess Tallinn ei tegele abilinnapea kinnitusel romudega kampaania korras, vaid see on mupo igapäevatöö. Reageeritakse kodanike tähelepanekutele ja piirkondlikud inspektorid jälgivad olukorda. Väljakutseks on mõnikord omaniku
tuvastamine, kuna paljudel romudel puudub numbrimärk ning VIN koodi kontrollimisel selgub, et sõiduk polegi registris. Kui omaniku tuvastamine ei õnnestu, teisaldatakse sõiduk valvega parklasse. Kui omanik aasta jooksul huvi ei tunne, sõiduk utiliseeritakse. Seda võib aga takistada kohtutäituri märge. Roosaar Pärnu linnavalitsusest ütleb, et kui pikalt seisev sõiduk kedagi häirib, üritatakse ühendust võtta omanikuga ja palutakse auto ära viia. Mõnikord telefonikõnedele ja kirjadele ei vastata, vahel öeldakse näiteks, et ollakse pikemalt Soomes tööl. Kui omanikku leida ei õnnestu, saab KOV algatada peremeheta varaks tunnistamise protsessi, kuid ka see on üsna aeganõudev. Keskmiselt on Pärnu linnavalitsus tegelenud kolmenelja avalikus ruumis seisva auto omaniku otsimisega aastas ning varem või hiljem on auto mujale viidud. Kui seisev auto asub näiteks korteriühistu territooriumil, peab kinnistu omanik ise probleemiga tegelema ja see pole lihtne.
hoolitseb, et kinnisvara saaks prahist vabastatud ASAP!
• SELF-SERVICE KONTEINERITEENUS on nõudmisel prügikonteineri teenus, mis võimaldab teil eemaldada kodust või ettevõttest mistahes materjale ja esemeid. Teenus sobib suurepäraselt majaomanikele, üürnikele, väikeettevõtetele ja kõigile teistele, kes soovivad lihtsat iseteenindusega konteineri lahendust.
Vaata hinda ja telli konteiner mõne klikkiga aadressilt: www.smartkonteiner.ee
• TÄISTEENUS - KONTEINERITEENUS LAADIJATEGA on tellitav teenus, mille abil kodust või ettevõttest eemaldada mistahes esemeid ja prahti. Teie lihtsalt osutate eemaldamist vajavatele esemetele ja meie veame selle koos sobiliku kogumisvahendiga ära.
Vaata lisainfot: www.smartkonteiner ee/konteineriteenus-laadijatega
• KAUBIK KOOS LAADIJATEGA prügiveoteenus võib olla ideaalne alternatiiv konteineri rentimisele, kui soovite jäätmete äraveol abikäsi. Kaubik laadijatega on paindlik lahendus, mida saab kohandada täielikult teie vajadustele
Vaata lisainfot: www.smartkonteiner.ee/kaubik-laadijatega
Helista telefonil: 672 3802 või saada päring: info@smartkonteiner.ee
Reisimine on muutunud imelihtsaks – istu autosse või lennukisse ning põruta veel kasvõi täna seitsme maa ja mere taha. Kui aga soovid, et erinevaid paiku ja kultuure saaks nautida ka tulevased põlvkonnad, peab tähelepanu pöörama vastutustundlikumale ning keskkonnasäästlikumale reisimisele. Siin on kaksteist nippi, kuidas seda mugavalt teha.
TEKST: LIISBET ESTRA
FOTO: SHUTTERSTOCK
1. Vali keskkonnasäästlikum transpordiviis
Üks esimesi samme jätkusuutliku reisimise suunas on valida keskkonnasäästlikum reisimise meetod. Lennuki asemel proovi sõita rongi või bussiga –see võib mõningal juhul lausa teraapiliseks osutuda. Juhul kui lendamine on vältimatu, vali otselennud, kuna ümber istumised suurendavad heitgaaside teket ja õhureostust. Samuti tasub autoga reisides kaaluda kütusesäästlikumat autorenti või sõidujagamisteenust, et keskkonna reostust minimeerida. Muide, teistega koos reisides võib autosõidust ka meeleolukas karaokeõhtu välja kujuneda.
2. Vali jätkusuutlik majutusvõimalus
Hotelle valides vaata selliseid, mis rakendavad keskkonnahoidlikke tavasid. Paljud hotellid on hakanud kasutama energiasäästlikke valgustuslahendusi, vähendama veekasutust ja sorteerima jäätmeid. Lisaks võid kaaluda ööbimist keskkonnahoidlikumates kohtades, nagu ökoloogilised majad, matkaonnid või kodumajutused – nii saad suure tõenäosusega kõik seada oma silma ja soovide järgi ning hubases keskkonnas privaatsust nautida.
3. Ökonoomne pakendamine ja ökoloogiliste toodete kasutamine Investeeri kvaliteetsesse reisivarustusse, mis kestab kaua ja vähendab jäät
mete hulka. Samuti on oluline kaasas kanda taaskasutatavat veepudelit ja kangast ostukotte ning omaenda taaskasutatavaid tooteid, näiteks bambusest hambaharja. Vali ka ökoloogilised pesuvahendid ja kosmeetikatooted, mis ei sisalda kahjulikke kemikaale ning on biolagunevad. Väldi ühekordsete plasttoodete kasutamist. Selle asemel võta kaasa oma taaskasutatavad nõud ja söögiriistad, et vähendada jäätmete teket – nii säästad ka oma raha, närve ja loodust.
4. Taaskasutamine ja jäätmete sorteerimine
Järgi kohalikke taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise juhiseid. Kui võimalik, taaskasuta ja sorteeri oma jäätmeid vastavalt sihtkoha süsteemile. See aitab vähendada prügilatesse sattuvate jäätmete hulka.
5. Säästa energiat ja vett Majutusasutustes proovi hoida energiakasutust minimaalsena, lülitades valgustid ja seadmed välja, kui neid ei
kasutata. Mõned majutuskohad pakuvad isegi võimalust vähendada linade ja rätikute vahetussagedust, et vähendada pesumasinaga töötamise vajadust.
6. Toeta kohalikku kogukonda
Reisimine on suurepärane võimalus toetada kohalikke kogukondi. Vali kohalikud restoranid, poed ja käsitöökaupade müüjad, et suunata oma raha otse sealsetele elanikele. Lisaks võid kaaluda ekskursioone ja giidide kasutamist, et saada parem arusaam sihtkoha kultuurist ning keskkonnast.
7. Teadlik kulutamine
Planeeri oma kulutusi hoolikalt. Investeeri kvaliteetsesse varustusse ja kogemustesse, mis pakuvad tõeliselt väärtust ning toetavad jätkusuutlikkust. Väldi ülemäärast tarbimist ja turistilõksude toetamist, mis võivad kahjustada kohalikku keskkonda ning kultuuri.
8. Hoidu looduse rikkumisest Reisides on oluline austada looduskeskkonda ja kultuurilisi traditsioone.
Ära võta loodusest kaasa suveniire ega riku kohalikke tavasid ja reegleid. Järgi kõiki looduskaitse ja jätkusuutlikkuse eeskirju ning ole teadlik oma tegevusest looduses.
9. Kasuta ühistransporti ja liigu jala Kui oled sihtkohas, kaalu ühistranspordiga või jala/jalgratta/elektritõuksiga liikumist. See mitte ainult ei vähenda süsinikuheitmeid, vaid võimaldab ka paremini avastada ja kogeda sihtkoha kultuuri. Lisaks ei pea sa oma närve raiskama taksode ootamise ja ebanormaalselt kõrgete sõiduhindade peale.
10. Jätkusuutlik reisiplaneerimine Planeeri oma reis hoolikalt ja korralda see nii, et saaksid maksimaalselt sihtkohta nautides vähendada ka oma ökoloogilist jalajälge. Vali pikemad puhkused üksikute pikkade nädalavahetuste asemel, et vähendada sagedast lendamist.
11. Reisimine madalhooajal
Kui võimalik, kaalu reisimist sihtkohta madalhooajal. See mitte ainult ei aita vähendada ülerahvastatust ja ökoloogilist survet, vaid võib ka pakkuda soodsamaid hindu ja autentsemaid kogemusi. Rahulikult palmi all vedelemine kõlab eestlasele ikka mõnusamalt kui teiste higiste kehadega võidu tänavatel voorimine.
12. Kompenseeri oma süsinikujalajälge
Kui oled lennureisi või muu transpordi kasutamise pärast mures, võid kaaluda süsinikujalajälje kompenseerimist. Seda saab teha, investeerides projektidesse, mis vähendavad süsinikuheidet, näiteks metsa istutamine või taastuvenergia tootmine. Mitmed organisatsioonid pakuvad süsinikukompensatsiooni teenuseid.
Nüüd on sul kogu vajalik info, et oma reisiharjumused kriitilise pilguga tublide, püüdlike või puudulike teadmiste lahtrisse liigitada. Soovitatavalt võiksid edaspidi üritada sinna esimesse kvalifitseeruda, et ei peaks enam tüütult õpetlike reisiartiklite lugemisele aega kulutama.
Allikad: Nytimes.com, Ecobnb.com, Lonelyplanet.com
Maailma kliimateadlased kinnitavad, et aasta 2023 on tõenäoliselt kõige kuumem inimkonna ajaloos. Maapinnatemperatuurid, mis suviti küündisid maailma eri osades 60 ja 70 kraadini, on tõuganud arendama personaalsete jahutussüsteemide valdkonda. Eksperdid hindavad, et paari aastaga kasvab USA-s selliste toodete turg juba saja miljoni euroni.
TEKST: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Nagu ikka, vajavad kõige enam jahutust töötajad, kelle amet eeldab kas ositi või täielikult tööd õues: ehitajad, teetöölised, põllumehed, kullerid ja nii edasi. Nende töö efektiivsus on väga otseselt seotud sellega, kuidas nad end tunnevad. Tänapäeval tähendab see ka õiget jahutatust. Klassikalised viisid, nagu vari ja piisavalt jahutavaid jooke, pole enam piisavad. Nii tulevad mängu jääkottidega varustatud vestid, nahale kleebitavad andurid, mis mõõdavad higistamist, ja näiteks ka päikest peegeldav kangas, mille arendamiseks saadakse inspiratsiooni kõrbesipelgate nahast.
Kantavad jahutussüsteemid
USA ettevõtte Techniche loodud riie HyperKewl Plus suudab väidetavalt kuni kümne tunni jooksul jahutada
selle kandja kehatemperatuuri kuni kümme kraadi. Kanga jahutusloo gika seisneb selles, et vette kastetud riidest hakkab aurustuma vett, tehes seda kiiremini ja tugevamalt, mida rohkem õhku sellest läbi liigub, täpse malt siis kui palju inimene liigub. Firma on enda loodud kangast õmmelnud veste, mida saab kanda õues kuumal ajal töötades.
Teine Ameerika ettevõte Qore pakub aga jahutuseks kuulives tiga sarnast toodet, mille tasku tesse käivad kevlarist kuulikindlate plaatide asemel jääpakid. Vest töötab täpselt nii lihtsalt, kui see kõlab: seljale, kõhule ja keha külgedele mõjub jääpakkidest tulev jahutus. Lisaks on vestil küljes joomiseks mõeldud veekotid ja kõrs. Firma koduleht ütleb,
Euroopa Liidus on menetlemisel uus hoonete energiatõhususe direktiiv, mis muudab tõenäoliselt nii koduostja, kinnisvarainvestori kui ka ehitusvaidlusi lahendava kohtuniku nägemust sellest, millistele nõuetele peaks üks hoone vastama. Tulevikus tuleb uutes hoonetes tagada optimaalne sisekliima ja päikeseelektrijaamade kasutamise võimalus, autoparklate ehitamisel või renoveerimisel elektriautode laadimiseks vajalik kaabeldus ning jalgrattakoht igale koduomanikule.
Direktiiv on juba jõudnud tekitada elavat vastukaja ja ka vastuseisu seoses ambitsioonikate hoonete energiaklasside saavutamise eesmärkidega. Kui praegu on madala energiatõhususega hoone eelkõige selle omaniku mure, siis pärast direktiivi vastuvõtmist muutub see liikmesriigi mureks.
Uue direktiivi vaatest ei ole energiatõhusus lihtsalt müügiargument kinnisvara hinna läbirääkimisel, vaid inimestele tervisliku ja taskukohase elamispinna loomise eeldus. Direktiivi ideaalnägemuse järgi tekiksid pärast nn renoveerimislainet uued elupiirkonnad, mis lahendaksid energiavaesuse ja muud sotsiaalsed probleemid ning aitavad kaasa süsinikujälje vähendamisele.
Konkreetsemalt kohustab direktiiv liikmesriike välja töötama minimaalsed energiatõhususe nõuded, millele kõik hooned peavad pärast renoveerimist vastama. Sealjuures tuleb sellised nõuded ette näha kõikidele hoone elementidele, mis energiatõhusust mõjutavad. Kõige madalamatele, E–Genergiaklassile vastavad hooned
peavad lähima kümne aasta jooksul saavutama vähemalt D energiaklassi. Selleks ajaks tuleb kõiki uusi hooneid hakata ehitama nullenergiahoonetena ehk A energiaklassile vastavate hoonetena.
Uutes hoonetes tuleb tagada optimaalne sisekliima ja päikeseelektrijaamade kasutamise võimalus, autoparklate ehitamisel või renoveerimisel elektriautode laadimiseks vajalik kaabeldus ning jalgrattakoht igale koduomanikule. Lisaks hoonete renoveerimisele seab direktiiv eesmärgiks tagada koduomanike, eriti majanduslikult vähem kindlustatud inimeste informeeritus energiatõhususe tõstmise võimalustest. Nii näeb direktiiv ette renoveerimispassi loomist, mis sisaldaks tegevuskava
Uue direktiivi vaatest ei ole energiatõhusus lihtsalt müügiargument
kinnisvara hinna läbirääkimisel, vaid inimestele tervisliku ja taskukohase elamispinna loomise eeldus.
hoone etapiviisiliseks renoveerimiseks, saavutamaks hoone muutumise nullenergiahooneks. Kuigi direktiivi eelnõu sisu võib edasise menetluse käigus muutuda, ilmestavad kirjeldatud muudatused seda, milliste meetmetega plaanitakse hoonete energiatõhusust Euroopa Liidu üleselt parandada.
Kirjeldatud muudatuste taustal muutub tõenäoliselt ka õiguslik käsitlus sellest, millal loetakse ostetud või üüritud korter või maja lepingulistele nõuetele vastavaks. Kui lepingus või seaduses ei ole lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti kindlaks määratud, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kinnisvara puhul tähendab keskmine kvaliteet reeglina seda, et korter või maja vastab vähemalt kohustuslikele ehitusnõuetele.
Hinnates seda, kas uus korter vastas keskmisele kvaliteedile, leidis riigikohus ühes 2012. aasta kohtuasjas, et elementaarsed elutingimused vähemalt uutes majades hõlmavad üldjuhul ka näiteks elementaarset veevarustust, kanalisatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsivalt olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Kui riigikohus peaks sarnast küsimust vaagima aastal 2032, kui suur osa energiatõhususe direktiivi eesmärke peaksid olema saavutatud, ei ole välistatud, et elementaarseks
Kinnisvara puhul tähendab keskmine kvaliteet reeglina seda, et korter või maja vastab vähemalt kohustuslikele ehitusnõuetele.
peetakse juba nullenergiahoonet, elektriauto laadimiskohta ja võimalust toota elektrit kodusest päikeseelektrijaamast. Eelöeldu ei tähenda, et kinnisvara ostmisel või üürimisel saab uues energiatõhususe direktiivis lubatut alati eeldada ja et lepingud saab edaspidi jätta lugemata. Ka direktiivi vastuvõtmise järel jääb võimalike vaidluste korral määravaks poolte kokkulepe. Arusaadavalt ei peagi iga hoone alati vastama nö keskmisele kvaliteedile. Nagu riigikohus on rõhutanud, ei saa ligi saja aastast maja hinnata nüüdisaegsete ehitusstandardite järgi, vaid lähtuda tuleb sellest, mida võis ostja maja vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades mõistlikult oodata.
Igal juhul on aga selge, et ootused hoonetele on lähitulevikus oluliselt muutumas ning ka õiguslikud vaidlused ei jää sellest puutumata.
Allikas: roheportaal.delfi.ee
