Põrandakütte paigaldamine olemasolevasse betoonpõrandasse
Meie planeet Maa – see avar ja lopsakas kodu, mida me kõik jagame – seisab silmitsi pretsedenditute väljakutsetega. Kliimamuutused, liikide väljasuremine ja loodusvarade ammendumine on märgid, et oleme jõudnud kriitilisse punkti. Kuid see pole pelgalt hoiatus või äratuskell –see on kutse tegutsemiseks.
Keskkonnahoidlikkus ei tähenda vaid globaalse soojenemise vastu võitlemist või loodusressursside säästmist. See on elu- ja mõtteviis, mis austab elu kõikides vormides ja mõistab inimkonna rolli osana suuremast öko süsteemist.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
See on tunnistamine, et iga
maailma meie ümber.
Ettevõtted mängivad olulist rolli keskkonnasäästlikkuse edendamisel. Innovatsioon ja tehnoloogia arendamine, roheliste toodete ja teenuste pakkumine ning jätkusuutlike äripraktikate rakendamine on vaid mõned näited sellest, kuidas ettevõtted saavad positiivset mõju avaldada. Julgustame ettevõtteid võtma vastutust ja olema eeskujuks, näidates, et majanduskasvu ja keskkonnahoidlikkuse vahel ei pea valima.
Samas omab ka igaüks meist, iga inimene planeedil Maa, jõudu muuta maailma. Olgu selleks siis plasti vähendamine, taaskasutuse suurendamine, keskkonnahoidlike transpordivahendite eelistamine või lihtsalt teadlikkuse tõstmine – iga väike tegu loeb. Püüame kõik mõista, et meil on nii võimu kui ka vastutust ning tegutseme üheskoos keskkonna heaks, olles nii eeskujuks teistele.
Tuleviku muutmiseks on hädavajalik keskenduda ka innovatsioonile ja haridusele. Uute tehnoloogiate arendamine,
Toimetaja: Mariann Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
• Setete pumpamine
• Veetaimede niitmine, taimemassi eemaldamine
• Kopratammide, vette langenud puude eemaldamine
• Ujumiskohtade puhastamine
• Kaevetööd pehmel pinnasel
Rohkem infot ja pilte tehtud töödest: preisor.veehool.ee, tel 505 4410
mis vähendavad saasteainete heidet ja suurendavad ressursside efektiivsust, on keskkonnahoidlikkuse võtmeks. Samuti on oluline harida nooremat põlvkonda keskkonnaküsimustes, et nad kasvaksid üles teadlikkuse ja austusega looduse vastu.
Me usume, et üheskoos saame luua rohelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku. See ei ole üksnes unistus; see on võimalus, mille poole peame püüdlema iga päev, samm-sammult. Meie planeedi tulevik on meie kätes – teeme selle roheliseks.
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Jäätmekäitleja Ragn-Sells on põhjamaades ja mujal võtnud jäätmetest toorainete loomise tugevalt fookusse. Ettevõtte Eesti haru juht Kai Realo ütleb, et lisaks loodussäästule ja jäätmekäitlusele on selles ka selge äriline aspekt. Aga lisaks jäätmekäitlusele, mis tähendab kas jäätmete ladustamist, nende toasoojaks kütmist või neist gaasi valmistamist, on nüüd fookuses jäätmete ringmajanduslik käitlemine.
TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Põhjalas tegutsevate jäätmekäitlejate hinnangul oleme Eestis neist umbes 30 aastat maas, seda peamiselt ringmajandust silmas pidavate mõtteviiside osas. Jäätmemaailmas tähendab see olulisel määral seda, et eestlased ikka lõpuni ei mõista, et jäätmed ei ole prügi. Jäätmed on paljuski äärmiselt väärtuslik tooraine, mida saab saata ringiga erinevatesse valdkondadesse tagasi.
„Kütmine ja gaasitootmine pole seotud ringlusega – jäätmeid saab kasutada veel vaid ühe korra. Ringlust siin ei toimu. Ringmajanduseks peetakse jäätmete valdkonnas aga sellist töötlust, kus jäätmetest saadakse uut toormaterjali. Eestis oleme hetkel rohepöörde ja ringmajanduse ideedega ikka väga arengu algusjärgus ning seda just selles vaates, kuidas jäätmetesse suhtutakse, kuidas jäätmeid käideldakse ja ka hinnatakse,“ leiab Realo.
Aga konkreetsed näited on lähedalt võtta. Ragn-Sellsil on kaks koostööprojekti: esimene Enefiti ja teine VKG-ga. Enefitiga koostöös purustab jäätme -
raames välja erinevaid sooli. Osa neist saab kasutada väetistes ja suurem osa läheb talviseks tänavahoolduseks, täpsemalt jäitetõrjeks,“ mainib Realo.
Elektroonika liigub teisele ringile Elektroonikat ja plasti ümber töötleva WeeReci juht Hans Talgre ütleb, et neil toimub kogu demonteerimine käsitsi, tehnikat ei visata purustisse ja seetõttu saadakse elektroonikast kätte 12–16 eri materjaliliiki. Peamiselt on need metallid, nagu alumiinium, vask, teras, vase-terasesegud, aga ka erinevad juhtmed, plast ja nii edasi.
ühenditele. Euroopa Liidus on avastatud, et kriitiliste toormaterjalidega on asjad väga halvad, kuna 90% neist pärineb Hiinast või Aafrikast. Fookus on nüüd pandud sellele, et saada need kriitilised keemilised ühendid kätte tekkinud jäätmetest.
„Ragn-Sellsil on taas mitu projekti käimas. Reoveemudast võetakse ühe projekti raames välja fosforit, mis on näiteks puhtam kui see, mida saame loodusest. See läheb uuesti väetiste tootmiseks, kuid töötame ka selle nimel, et seda saaks kasutada näiteks loomasöödas. Samast reoveemudast võtame välja ka lämmastikku, mis on samuti hea materjal väetistes. Jäätmepõletuse lendtuhast võtame kolmanda projekti
„Näiteks kineskoopteleviisorid, täpsemalt nende pealmine klaas muutub WeeRecis uueks tooteks. Puhastame selle klaasi, teeme graanuliteks ja seda kasutatakse betoonitööstuses paekivi asemel. Nii jääb umbes tuhat tonni paekivi kaevandamata, sest meilt saadud klaas asendab selle. Hetkel töötame välja ka viisi, kuidas lamineeritud klaasi uuesti ringlusse lasta: need pärinevad LED-telekatest ja turult tagasi tulevatest eelmise generatsiooni päikesepaneelidest,“ mainib Talgre, kes lisab, et ligi 60% Euroopas ringlevast mustast metallist on juba teisel ringil, osa sellest pärineb ka elektroonikast.
„Mul endal on ka väikene hobiprojekt, kus me toodame kasutatud plastkanistritest uusi plastkanistreid. Enamasti ei saa neid küll toiduainetööstuses kasutada, kuid laiemalt tööstustes on need väga edukalt läbi löönud,“ selgitab Talgre, kes lisab, et nende majast läheb 80% sisse tulnud jäätmetest uue toorainena taas ringlusse.
Talgre rõhutab, et nemad töötlevad aastas ringi 3000 tonni elektroonikat ja 4000 tonni plasti. „Tegemist on kindlasti äriga, sest me tegeleme uute toorainete loomisega. See, millest me seda teeme, pole ju oluline,“ mainib ettevõtte juht. koguja kindlas fraktsioonis kõik kokku kogutud vanad rehvid, millest siis Enefit pürolüüsib õli, täpsemalt kütteõli. Lisaks võetakse rehvipurust välja ka kogu metall, mis samuti uuele ringile saadetakse. VKG projektis valmib kütteõli aga plastijäätmetest. Realo sõnul on ringluses palju sellist komposiit-plastpakendit, mida ei saa kasutada näiteks uue plasti valmistamiseks, kuid millest saab teha kütteõli.
„Kuid meil on tänapäeval ka vahendid, millega see kütteõli puhastada veelgi puhtamaks õliks, mida saab kas valada otse diislina auto kütusepaaki või saata edasi keemiatööstusse. Keemiatööstuses saab valmistada veelgi peenemaid tooteid, mida omakorda kasutab näiteks kosmeetikatööstus. Piltlikult saavad vanad plastpudelid elada uut elu naiste vananemisvastases kreemis,“ selgitab Realo.
Elemendid prügist välja
Lisaks füüsikalisele ja käega katsutava tooraine ringlusele on olemas ka uus valdkond, mis keskendub keemilistele
Keskkonnateadlikkuse kasvades ja rohelise energia nõudluse tõustes on Eesti taastuvenergiatootjad avastanud end unikaalsest positsioonist. Neil on võimalik mitte ainult müüa elektrienergiat, vaid ka saada tunnustust ja lisatulu päritolutunnistuste kaudu. Sellest hoolimata ei kasuta suur osa taastuvenergiatootjatest seda võimalust, kuigi turul on olemas lihtsad lahendused, nagu Soldera, mis teevad selle lihtsamaks kui elektrimüügi.
Mis on päritolutunnistus?
Päritolutunnistus on dokument, mis tõendab, et tarbitav elekter on toodetud taastuvatest allikatest. See toimib nagu rohelise energia sünnitunnistus, võimaldades elektritootjatel näidata, et nende toodetud elekter on pärit näiteks päikesest, tuulest või muudest taastuvatest allikatest. Nende tunnistuste olemasolu on kriitiline, sest see võimaldab tootjatel osaleda rohelise energia turul, kus on kasvav nõudlus.
Toome lihtsa näite: kui ostad kodus elektrit rohenergiapaketiga, kas oled kunagi mõelnud, kuidas see elekter just
sinu koju jõuab? Elektrone ei ole võimalik juhtmetes eristada ja elektrivõrk on nagu ookean, kus kõik on segunenud. Lahendusena loodi Euroopa elektriturule täiendav süsteem – elektri päritolu tõendavad tunnistused. Elektritootjad saavad Eestis Eleringilt päritolutunnistusi, mida nad seejärel võivad eraldi maha müüa, et teenida lisaraha. Päritolutunnistuste süsteem on reguleeritud Euroopa direktiivide tasemel. Euroopa liikmesriikide päritolutunnistuste registreid ühendab AIB, mis ka tagab, et Eestis toodetud päritolutunnistusi saab osta ja müüa ka näiteks Saksamaal.
Päritolutunnistused loodi selleks, et edendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist. Need tagavad energia päritolu läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Eestis saab Eleringi abil iga elektritarbija näha, kust tema taastuvenergia on pärit. Päritolutunnistused on tähtsad tarbijatele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes soovivad olla kindlad, et nende energia tuleb taastuvatest allikatest. See aitab võidelda kliimamuutuste vastu, tõstab nõudlust rohelise energia järele ja julgustab investeeringuid taastuvenergiaprojektidesse.
Kellele on päritolutunnistusi vaja ja miks?
Päritolutunnistuste peamisteks tarbijateks on ettevõtted ja organisatsioonid, kes soovivad demonstreerida oma keskkonnasäästlikkuse pühendumust ning täita oma rohelisi eesmärke, tihti seoses ESG (Environmental, Social and Governance) eesmärkidega. Lisaks on olemas mitmed toetuskavad ja sertifikaadid, mis nõuavad taastuvenergia kasutamist. Eestis on üks tuntumaid näiteid Keskkonnainvesteeringute Keskuse „nullheitega sõidukite ostutoetus“, mis on aidanud paljudel soetada elektriauto. Selle toetuse üheks tingimuseks on kasutada sõidukites ainult taastuvenergiat, mida tõendatakse päritolutunnistustega.
Päritolutunnistusi kasutavad ka elektri jaemüüjad, kes soovivad pakkuda oma klientidele rohelist elektrit. Tarbides või ostes päritolutunnistusi, saavad ettevõtted ja organisatsioonid tõendada, et nad toetavad taastuvenergia tootmist, aidates seeläbi kaasa üleminekule puhtamale energiale ja vähendades oma süsinikujalajälge.
Lahendused päritolutunnistuste haldamiseks
Soldera eristub kui üks peamisi lahendusi, mis tegeleb päritolutunnistuste haldamise keerukusega. Selline tarkvarapõhine lahendus pakub lihtsat ja tõhusat viisi päritolutunnistuste haldamiseks ja müümiseks. Soldera ei automatiseeri mitte ainult päritolutunnistuste protsessi, vaid on samuti loonud platvormi, mis tagab tootjatele parimad tulemused. Soldera saavutab optimaalsed tulemused tänu targale kauplemisstrateegiale ja tunnistuste koondamisele ühtse organisatsiooni alla, mis aitab saavutada turul parimat positsiooni. Hetkel kasutab Solderat Eestis juba üle 200 pargi.
Lisaks kauplevad päritolutunnistustega ka bilansihaldurid. Siiski ei pruugi nad alati soovida väiketootjatega tegeleda, põhjendades seda liigse paberimajandusega.
Kokkuvõte
Eesti taastuvenergiatootjad on avastanud unikaalse võimaluse mitte ainult toetada rohelist üleminekut, vaid ka majanduslikult sellest kasu saada. Päritolutunnistuste süsteemil on selles protsessis keskne roll, sest see tagab taastuvenergiast saadava kasu läbipaistva ja usaldusväärse tõendamise. Soldera on selle süsteemi oluline komponent, mis pakub tõhusat ja lihtsat viisi päritolutunnistuste haldamiseks ning tootjatele taastuvenergiast uusi kasuvõimalusi.
Rohelise jalajälje lugejad saavad Solderas esimese müügi ilma teenustasudeta, kui liituvad meie URLilt soldera.org/rohejalg
Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO 2 -neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade – ehitised, mööbel –valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.
Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku , mitte ei ole ses suhtes neutraalne.
Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO 2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega töös-
tusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelleti eelised: CO2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata. Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse. Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed. Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest. Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada.
Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva –kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu. Aavo
Aavo Isak, Pelltech OÜ
Rõivatööstus on ajast aega keskkonda palju kurnanud. Tänapäeva tekstiilitehnoloogias püütakse leida viise, kuidas tekstiili tootmist jätkusuutlikumaks muuta.
TEKST: KAIRI PRINTS
Millised on uued suunad tekstiilmaterjalide tehnoloogias ja kui olulisel kohal on jätkusuutlikkus? Küsimustele vastab Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor, labori juhataja ja materjalitehnoloogia bakalaureuseõppekava programmijuht
Millised on uued suunad tekstiilmaterjali arenduses maailmas? Kas liigutakse keskkonnasäästlikumate materjalide suunas?
Tekstiilmaterjalide arendamine on väga kiiresti arenev valdkond. Väga kiirelt areneb erinevate funktsionaalsete ja intelligentsete materjalide arendamise valdkond. Samuti kasutatakse tekstiilmaterjale järjest enam n-ö ebatraditsioonilistes valdkondades, näiteks ehitusmaterjalide ja geotekstiilidena.
Aina enam aga pööratakse tähelepanu tekstiilmaterjalide jätkusuutlikkusele. Oluline on juba materjali
loomise etapis läbi mõelda ka see, mis saab materjalist edasi pärast selle eluea lõppu. Väga aktuaalne on tänapäeval ka erinevatest jääkidest materjalide valmistamine. Tekstiilivaldkonnas tekib suures koguses nii tootmis- kui ka tarbimisjärgseid jääke, mis võivad ümbertöötlemisel osutuda väärtuslikuks tooraineks nii tekstiilitööstusele kui ka muudele tööstusharudele.
Järjest enam pööratakse tähelepanu tekstiilmaterjalide jätkusuutlikkusele.
Millised on viimased tehnoloogilised uuendused tekstiilitööstuses?
Uuendusi on väga palju, neid on eraldi raske välja tuua. Järjest enam peab iga ettevõte läbi analüüsima oma tegevuse iga etapi keskkonnajälje. See ehk ongi kõige suurem muudatus, mis lähiajal ees ootab. Samuti tuleb järjest enam pöörata tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamise piirnormidele, mis teisisõnu tähendab seda, et meie kantavad rõivad ei tohiks olla meile ohtlikud. Samuti peab tootmine ise muutuma aina efektiivsemaks ja kindlasti tuleb lähiajal ka selles tööstusharus kasutusele üha enam roboteid.
Kui keskkonnasäästlikult on üldse võimalik materjale arendada? Ühe või teise materjali jätkusuutlikkuse üle otsustamisel ei saa piirduda ainult mõne üksiku fakti kaalumisega. Kindlasti tuleb arvesse võtta kõiki aspekte ja asjaolusid. Näiteks kui ressursimahukas on kiu tootmine, kas tegemist on taastuvast või taastumatust toorainest saadud tekstiilkiuga, kui ressursimahukas on konkreetsete kiudude töötlemine. Vähem olulised ei ole ka hooldamisega seotud aspektid. Näiteks
polüester ühest küljest vajab madalamat pesemistemperatuuri ja on pigem kortsumiskindel (ei vaja triikimist), kuid samas eraldub sünteetiliste kiudude pesemise käigus pesuvette suur kogus mikrokiude (mikroplastiosakesi).
Järjest enam peab iga ettevõte läbi analüüsima oma tegevuse iga etapi keskkonnajälje.
Olen lugenud, et uued materjalid kasutavad ära orgaanilist biomassi, banaanikoori, ananassi- ja suhkruroomassi jms. Kui jätkusuutlik on selliste materjalide arendamine ja tootmine? Tõesti suureneb hoogsalt erinevate muude valdkondade jääkide ära kasutamine uute tekstiilmaterjalide valmistamisel. Nii mõnigi ettevõte, kes neist uusi materjale toodab, on aastatepikkuse arendustöö tulemusel suutnud ka need materjalid ehk veidi jätkusuutlikumaks muuta. Väga sageli siiski ei
pruugi loodud materjal olla 100% jätkusuutlik. Mõningal juhul kasutatakse lisaks ka mitmeid fossiilseid tooraineid, et saavutada materjalile soovitud omadused. Palju tegeletakse ka looduslikule nahale alternatiivide otsimisega. Kahjuks sageli on nende materjalide vastupidavus võrreldes loodusliku nahaga küllaltki tagasihoidlik.
Kas on olemas mingeid tekstiilmaterjale, mille tootmine on n-ö tulevikulootus, midagi sellist, mis keskkonda märgatavalt vähem saastaks kui senised levinumad tekstiilmaterjalid? Jah, kindlasti on. Samas ei saa me siin välja tuua ühte n-ö imematerjali, vaid me peame lähtuma kõikidest juba eelpool välja toodud aspektidest. Esmalt tuleks targalt valida tooraine ja miks mitte kasutada ära juba sama tööstusharu või ka mõne muu tööstusharu jääke. Kaaluda tuleks materjalide tootmise iga etapi keskkonnasäästlikkust. Läbi tuleb mõelda ka hooldamisega seotud aspektid, samuti see, mis saab materjalist pärast tema eluea lõppu. Oluline on seegi, et materjal oleks kauakestev ja seda oleks võimalik hoida pikalt ringluses.
Tee head, siis leiad head!
Sarapuu Kirbukates on lai valik ilusat kaupa igale maitsele ning uusi tooteid lisandub iga päev.
Tule ostlema ja toeta taaskasutust või rendi endale boks ja muuda oma seismajäänud asjad meie abiga rahaks.
Sarapuu Kirbukas Tartu
Oleme avatud:
E–R 11–18
L–P 11–16
Sarapuu 1, Tartu
PEAGI UUEL AADRESSIL
Sarapuu Kirbukas Tallinn
Oleme avatud:
E–R 11–19
L–P 11–16
Ristiku 12, Tallinn
Jälgi meid Facebookis ja Instagramis
Sarapuu Kirbukas Tartu
Sarapuu Kirbukas Tallinn
www.sarapuukirbukas.ee
Püüdes süsinikku, ehitame jätkusuutlikumalt. Looduslike ja uuenduslike ehitusmaterjalide toel saab keskkonnajälge vähendada. Puit on kõige tuntum CO2 siduv materjal. Milliseid on veel? Mis asi on iseparanev betoon?
TEKST: KADRI HURT FOTOD: ALAR JUST
Raietoodetes seotud süsinik talletub inseneripuidust toodetes kauaks „Raietoodetes salvestunud süsinikukogum on üha enam kõneaineks ja paneb inimesi mõistma puittoodete tootmise, kasutamise ja puidu kaskaadkasutuse eeliseid. Raietooted loovad süsinikuvaru, jätkavad süsiniku säilitamist puidus ja vabastavad selle alles siis, kui puittoode oma kasutusea lõpetab – laguneb või põleb,“ selgitavad TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers ning TalTechi külalisõppejõud Laura Kaljula. Puitu seotud süsinik on nende kinnitusel talletatud puidus valmistatavates lühiajalistes toodetes, nagu paber, keskmise kasutuseaga toodetes, nagu mööbel, ja pikaajalistes toodetes, nagu puitmajad ja hooned.
Hiljuti Itaalias läbi viidud uuringus analüüsiti näiteks kahetoalise korteri puitmööblis, ustes ja põrandates ladestunud süsiniku kogust. Hinnanguliselt oli korteris olevates puittoodetes talletunud CO 2 koguhulk 3531 kg, mis on arvestuslikult võrreldav kolme auto poolt aastas 10 000 kilomeetri läbisõitmise tõttu õhku paisatud süsinikdioksiidi kogusega. „Asendades elamute ehitusel ja sisustuses fossiilsest toormest toodetud materjalid puidu -
põhistega, aitame asendusefekti abil vähendada süsinikujalajälge. Eeltoodud võrdlus näitab ilmekalt, kui suur mõju on puidu kasutamisel kliimaeesmärkide saavutamiseks,“ kommenteerivad puidutehnoloogid.
Puittooted on end ehitustööstuses tõestanud jätkusuutliku ja taastuva ehitusmaterjalina
Üldise trendina on puidust ehitusmaterjalidel TalTechi puidutehnoloogide kinnitusel väiksemad heitkogused, kuna loodus puitmaterjali tootmiseks fossiilset kütust ei kasuta, süsinikuheide lisandub transpordil ning puidu töötlemisel. Sellest tulenevalt on näiteks puidust toodetud ristkihtpaneelidel väiksem süsinikujälg kui nende alternatiividel (raudbetoon koosneb betoonist ja terasest). „Puittooted, võrreldes teiste materjalidega, säilitavad süsinikku. Hästi projekteeritud puithooned võivad vastu pidada kuni sada aastat või isegi kauem, mis tähendab, et vahepeal ladestub ka süsihappegaas,“ kommenteerib Kaljula. Puittooteid on võimalik ringlusse võtta korduvkasutuse kaudu või taaskasutada, kui sellele on juba projekteerimisetapis mõeldud. Kers toob välja, et demonteerimiseks mõeldud projekteerimine on üha tähtsam teema.
mehhanisme, nagu mikroorganismid või keemilised lisandid. Nii selgitab Marina Vaganova, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor.
Nimetatud materjal võib tema sõnul sisaldada baktereid, mis toodavad kaltsiiti (kaltsiumkarbonaati), või kasutatakse polümeere ja teisi keemilisi ühendeid, mis reageerivad niiskusega, et täita mikropraod enne, kui need muutuvad suuremaks ja potentsiaalselt struktuurseks probleemiks. See võime tagab konstruktsioonide pikema eluea, vähendab hooldusvajadust ja tõstab jätkusuutlikkust, muutes iseparaneva (või ise kokku kasvava) betooni ideaalseks lahenduseks nii uute hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka olemasolevate struktuuride renoveerimisel.
See tähendab hoone projekteerimist mõttega, et ühel päeval võetakse see lahti ning selle komponente ja materjale hakatakse uuesti kasutama uues hoones. Nii võivad puidust kokkupandavad elemendid muutuda väga käepäraseks ja neid on n-ö järgmises elus suhteliselt lihtne rakendada.
Hübriidkonstruktsioonide süsteemne kasutamine on tõhus „Igal materjalil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Sageli on ehituses hea mõte kombineerida mitme materjali tugevaid külgi, kompenseerides samas üksteise nõrkusi. Hea näide on spoonliimpuidust ja betoonist sandwich -paneelid ning nende vahele jääv isolatsioon. Nii vähendatakse suurema süsinikujalajäljega materjalide kasutamist, nagu betoon, ja tulemuseks on konstruktsioonielemendi üldiselt väiksem mass, mis on kasulik transportimisel ja kraanaga tõstmisel,“ selgitab Kers. Mõnel juhul aitab hübriidmaterjalide kasutamine täita ehitiste materjalikasutuse nõudeid, näiteks kui on vaja kasutada teatud kogust puitu. Koos puiduga saab väga kasulikult kasutada mitte ainult betooni, vaid ka terast. Populaarne ehitustoode on puidutehnoloogi kinnitusel puit-terassõrestik, kus puidu suurt survetugevust kasutatakse koos terase suure tõmbetugevusega.
Iseparanev betoon Iseparanev betoon on uuenduslik ehitusmaterjal, mis on välja töötatud pragude automaatseks tuvastamiseks ja parandamiseks oma struktuuris, kasutades selleks sisseehitatud
Iseparaneva betooni kasutamine ehituses aitab Vaganova väitel tõhusalt vastu seista aja ja keskkonna mõjudele, pakkudes samal ajal ökonoomsemat ning keskkonnasäästlikumat alternatiivi traditsioonilistele ehitusmaterjalidele. Ekspert lisab, et kuigi tehnoloogia ise on paljutõotav, seisab selle laialdane kasutuselevõtt veel väljakutsete ees –sealhulgas kõrgemad esialgsed kulud ja vajadus täiendava uurimistöö järele, et optimeerida materjali toimimist erinevates keskkondades ning rakendustes.
Lauri Labe, AS-i Betoonimeister kvaliteedijuht kommenteerib, et praegu kasutatakse Eestis lisandeid, mis pragusid kinni peaksid kasvatama, valdavalt n-ö hüdrotehniliste lahenduste puhul. Hinna poolest teevad need tema kinnitusel betooni kuni kolmandiku võrra kallimaks, kuid on üsna laialt kasutusel.
Puidu kasutamine ehituses, Kuressaare gümnaasium.
Sellele küsimusele on vastust otsinud paljud, kes on saanud vanema hoone omanikuks. Arco Vara jagab infot, mis võiks otsuse tegemisel aidata.
TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Küsimusele, kas renoveerida vana või osta uus, on ühest vastust keeruline anda, sest iga vana maja on erinev ja enne otsustamist on vaja saada selle seisukorrast võimalikult hea ülevaade. Võib tunduda, et igal juhul oleks mõistlikum vana maja lammutada ja uus ehitada, aga see ei pruugi alati olla parim valik.
Renoveerida saab ka vähehaaval Kui vana hoone on omal ajal kvaliteetselt ehitatud ja selle põhikonstruktsioonid on tugevad, katus peab vett ning niiskus pole pääsenud hoonet kahjustama, vundament on terve ja tugev, siis võib renoveerimine olla uue ehitamisest odavam.
Renoveerida saab ka vähehaaval ja see aitab väljaminekuid pikemale aja -
vahemikule hajutada. Näiteks välisvoodrit või katusekatet saab vahetada ka juba majas sees elades.
Renoveerimist tasub tõsiselt kaaluda ajalooliste hoonete või emotsionaalselt väärtuslike hoonete, näiteks esivanemate kodu korral. Miljööväärtuslikus piirkonnas võib renoveerimine olla ainus lubatud valik. Renoveerimise poole kalduvad ka need värsked majaomanikud, kes hindavad ajaloo hõngu ja vanade majade iseloomu ning kel on oskusi ja aega ise ehitus- ning renoveerimistöid teha.
Nii et kui tegemist on väärtusliku, vana aja meistrite ehitatud kvaliteetse hoonega, mis on hästi säilinud ning mille suurus ja ruumilahendused on sobivad,
• Teeme santehnilisi töid suuremas mahus kortermajadele ning tööstushoonetele. Pakume nii täislahendust (vesikanalisatsioon-küte) kui ka eraldiseisvaid töid.
• Korterelamute vee- ja kanalisatsioonipüstakute vahetus ning korteritesisene torustike renoveerimine.
• Et Sinul oleks rohkem aega oluliste asjade tegemiseks! Reageerime kiiresti ja meie peale võib kindel olla!
• Pakume korterite remonti võtmed-kätte-lahendusena.
• 24/7 avariitööd
• Septikute, mahutite müük ja paigaldustööd professionaalselt meeskonnalt! Teeme tööd kvaliteetselt ja mõistliku ajakuluga.
• Radiaatorite müük ja paigaldus
• Soojuspumpade müük ja paigaldus
• Trassipesubuss
• Survepesubuss
• Kinnisvarahaldus
• Kaevetööd
tasub mõelda renoveerimisele, eriti kui endal on oskusi ja huvi sellega tegeleda. Kui aga vana maja põhikonstruktsioonid on kehvas seisukorras ehk katusetalad ja sarikad on pehkinud, katus laseb läbi ning vesi on saanud hoonet aastaid kahjustada, vundament on vajunud ja palkseinad suures osas pehkinud, pole ilmselt mõtet hakata oma aega ja raha sinna matma. Eriti kui hoonel pole ei ajaloolist ega tugevat emotsionaalset väärtust.
Trikiga hind
Vana maja renoveerides on peaaegu reegel, et töö käigus ilmneb ebameeldivaid üllatusi ning algselt töödele planeeritud aeg ja rahasumma kasvavad palju suuremaks. Kõiki kahjustusi pole kuidagi võimalik esmapilgul märgata ja kui näiteks selgub, et konstruktsioonid tuleb osaliselt välja vahetada, võib renoveerimine osutuda lõpuks uue maja ehitamisest kulukamaks.
Renoveerimist tasub tõsiselt kaaluda ajalooliste hoonete või emotsionaalselt väärtuslike hoonete korral.
KATUSTE PESU ja VÄRVIMISTÖÖD
FASSAADIDE PESU JA VÄRVIMINE
AEDADE PESU JA VÄRVIMINE
KATUSTE PARANDUS
REMONTTÖÖD
RENNIDE PUHASTUS
AKENDE PESU
PAIGALDAME KATUSEREDELEID
VAHETAME VIHMAVEERENNE
VEEKOGUDE PUHASTUSTÖÖD
Vana maja miinuseks on ka selle mittevastavus tänapäeva nõuetele, näiteks ei ole välja ehitatud niiskeid ruume ning neile on raske sobivat kohta leida, sageli on kõik toad läbikäidavad.
Uue hoone ehitamine võtab vähem aega
Uue maja ehitust planeerides tuleb leida sobiv krunt, liituda elektrileviga, veeja kanalisatsiooniühendusega, taotleda projekteerimistingimused, tellida eskiis-, eel- ja põhiprojekt, taotleda ehitusluba. Seepärast eelistavad paljud osta krundi koos vana majaga ja viimase lammutada. Arvestama peab aga sellega, et ka vana maja lammutamisele kulub aega ja raha.
Uue hoone ehitamine võtab tänapäeval kindlasti vähem aega kui vana renoveerimine, pealegi võib see kokkuvõttes tulla odavam. Uue ehitamise suureks plussiks on see, et elamu saab lasta projekteerida täpselt oma pere vajaduste ja soovide järgi. Uue maja saab ehitada energiasäästliku, tänapäevaste ehitusnormide järgi, moodsaid materjale ja tehnilisi lahendusi kasutades ning hea ruumiplaneeringuga.
Nii et vastus küsimusele, kas ehitada või renoveerida, peab tulema konkreetset maja ja selle seisukorda ning omaniku soove silmas pidades.
Allikas: arcovara.ee
Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed.
TOIMETAS:
Alates uuest aastast peab Euroopa Liidu nõuete kohaselt biojäätmeid kompostima või liigiti koguma. Iga omavalitsus seab oma territooriumil kompostimisele nõuded. Enamasti võib eramajades või maapiirkondades soovi korral koduaias aiajäätmeid kompostida lahtises kompostihunnikus. Toidujäätmed vajavad aga kinnist kompostrit, kuna lahtisena meelitavad need ligi närilisi, linde ja hulkuvaid loomi.
Levinum müüt biojäätmete liigiti kogumisel on sellega kaasnev lõhn ja täiendava ruumi vajadus köögis. Tegelikult aga ei haise biojäätmed eraldi kogudes rohkem kui segaolmejäätmete seas. Biojäätmeid tuleks koguda lahtises
Soojustamata kompostris peatub lagunemine talvel täielikult.
anumas, et oleks õhu juurdepääs, siis ei hakka need ka haisema. Pigem on eraldi kogumine hügieenilisem, sest jäätmeid viiakse välja ja sagedamini. Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumise korvi, selleks sobib ka mis tahes väiksem kast.
Kõige nutikam on toas kasutuses olev prügikast jaotada sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus ei muutu sellest, et neid liigiti koguda.
Biojäätmete hulka käib näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, munaja pähklikoored, aga ka pehme majapidamispaber või pabersalvrätid, samuti kohvipaks, paberfiltrid, lõikelilled, ilma potita toataimed. Selle üle, kas ka munakoored, peavad titaanid alles lahingut ja nende kogumisel tuleks jälgida kodukoha jäätmekäitleja reegleid. Oma aias lõppeb munakoore teekond kompostihunnikus. Nii on see olnud ja ilmselt ka jääb.
Päris metsa ei lähe ükski kompost, aga hea jaoks peab pingutama Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professori Mait Kriipsalu sõnul tuleks kompostimisest mõelda kui küpsetamisest – igaühel on oma retsept ja lähteained. Aga millises vahekorras lähteaineid lõpuks kõige efektiivsemalt kokku panna, seda tuleb lihtsalt katsetada.
Kompostikomponentide suhe selgub niisiis töö käigus, kuid on kaks aspekti, mis aitavad eduka tulemuseni jõuda. Esimesi asju, millele mõelda, on piisava hapniku olemasolu. Kui seda on vähe, tuleb võtta hark või varras ning kompost läbi segada. Komposti valmimisest annab märku käetest. Selleks tuleb võtta kamalutäis komposti ja seda pigistada. Kui vett ei tilgu ning kompost on hea mulla lõhnaga ja kohev, siis on see valmis.
Õige niiskustasakaalu jälgimine on väga oluline. Kui seda on kompostitavas materjalis liiga palju, hakkab kompost mädanema. Seetõttu on vaja komposti
Korralik kompost ei haise kunagi.
kaitsta ka liigse vihma eest. Vastupidises olukorras, kus kompost jääb liiga kuivaks, võib seda veidi kasta.
Päris metsa ei lähe kompost aga kunagi. Valminud komposti saab kasutada aias väetisena. Eelkõige sobib kompost – sõltuvalt sellest, mida on kompostitud – õis- ja lehtdekoratiivsete või ka söögitaimede kasvatamisel kasutamiseks.
Kompostri võib osta või ehitada ise Kompostreid leiab kaubandusest mitmesuguseid: on lihtsamaid, aga ka näiteks temperatuurianduri ja soojendajaga variante, et talvel õues kompost ära ei külmuks. On selliseid, mille varesed juba esimesel talvel osadeks demonteerivad, õnneks ka toekamaid. Valimisel tasuks läbi mõelda, kuhu on plaanis kodus komposter paigutada ning mida võimaldab rahakott. Poes müüdavate kompostrite hinnad ulatuvad kohati mitmesaja euroni.
Tegelikult võib koduse kompostri ka ise ehitada, kui materjal on selleks olemas. Tihti jääbki ehitustegevuse käigus lühemaid lauajuppe üle ja siis on hea võimalus neid kompostri tegemiseks ära kasutada.
Allikas: Maaleht
Mida kompostrisse panna ja mida mitte?
Panna võib kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast või köögist:
puulehti;
närtsinud lilli;
niidetud muru;
puu-, köögi- ja juurviljade jäätmeid;
tahkeid toidujäätmeid;
tee- ja kohvipuru koos filtritega;
pehmet ja niisket paberit;
purustatud munakoori;
papist munakarpe.
Mida kompostrisse kindlasti mitte panna?
Umbrohutõrjevahendeid ja muid mürgiseid aineid – mulla kaudu jõuavad inimesele kahjulikud kemikaalid ka toitu ning sinu organismi.
Kodukeemiat – seal leiduvad inimese organismile kahjulikud ained jõuavad mullas kasvavate taimede kaudu ka inimese organismi.
Ravimeid – mulla kaudu jõuavad ravimijäägid sinu ja su lähedaste organismi.
Grillahjusütt – see on immutatud mürgiste ainetega.
Tolmuimejakotte – seal leiduv prügi ei sobi kompostimiseks.
Plasti – plast ei lagune looduses korralikult ega ole kompostis tervisele hea, sest sisaldab palju erinevaid kemikaale.
Läikepaberil ajalehti ja ajakirju –need on immutatud erinevate kahjulike keemiliste ainetega.
Kompostikasti ära pane ka kummi, nahka, sigaretikonisid ega klaasi.
Allikas: kompostiljon.ee
URMAS VERLIIN FOTOD: SHUTTERSTOCK Linnakodus on hea koguda toidujäätmeid väikeste osade kaupa ja viia biojäätmete konteinerisse.
TELLIDES TERVIKLAHENDUSE
TARTUMAAKYTE.EE KAUDU
APRILLIKUUS SOODUSTUS 20%
Miks Alpha Innotec?
Oleme veendunud, et Te pole esimene ega viimane, kes valib Saksa kvaliteedi ning asjaliku järelteeninduse.
Kaks kärbest ühe hoobiga?
Alphaga on see võimalik!
Alpha Innotec V-line maasoojuspump on tõeline innovatsioon, mis paneb isegi AI kukalt kratsima.
Valides V-line maasoojuspumba, olete tõeline võitja, kuna ühe seadmega on võimalik talvel kodu mõnusalt soojas hoida ja kuumal suvel vastupidi –vastavalt enda soovile kodu jahutada
Avastage Alpha Innotec ja nautige suurimat mugavust aasta ringi ülimalt madalate küttekuludega!
Maakollektori paigaldusviis
Maakütte puhul on meil kaks levinud paigaldusvõimalust. Üks on horisontaalne kollektor ning teine vertikaalne soojuspuurkaev. Horisontaalne kollektor on oma teostuselt küll soodsam, kuid nõuab ca 10 korda suuremat maapinda võrreldes vertikaalse soojuspuurkaevuga.
Selleks, et saaksime hinnata just Teile paigaldatava maakollektori maksumust, tuleks meiega ühendust võtta, et saaksime kõiki asjaolusid arvesse võtta. Teeme töid üle Eesti.
Küsige hinnapakkumist!
info@tartumaakyte.ee
tartumaakyte.ee
• tel 5630 8014
Kuigi pealtnäha pole meie käsutuses oleval nutitelefonil, sülearvutil või muul seadmel probleemi lugematute mahukate failide salvestamisega, on selline teguviis esitamas digimaailmas üht suuremat väljakutset. Selleks väljakutseks on küsimus, mida teha hoomamatu hulga digiprügiga ja kuidas tugevalt andmepõhises ühiskonnas selle tootmist vähendada, et säästa meie planeeti?
TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Esmalt selgitame, mis asi on üldse digiprügi. Digiprügi all mõistetakse andmemahtu, mis on kas ühekordse kasutusega, korduva sisuga, kahjustatud või unustatud – teisisõnu digitaalset sisu, mis ei tooda lisaväärtust. Sellise sisu alla kuuluvad näiteks mittevajalikud e-kirjad, duplikaatfailid ja seadmetesse või pilverakendustesse salvestatud pildid, kasutamata
rakendused või vananenud andmebaasid, mis kõik vajavad ülalpidamiseks ressursse. Nendeks ressurssideks on tohutu energiakasutusega andmekeskused ja serverid, millest tulenevalt hindas Euroopa Komisjon 2020. aastal, et IKT-sektori elektritarbimine moodustab 5–9% maailma kogutarbimisest ja enam kui 2% koguheitmetest. Mõlemad numbrid on kasvutrendis.
Seega on tegu märkimisväärselt keskkonnajälge suurendava sektoriga, mida rõhutab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt. „Mida rohkem on meil andmeid, seda enam vajame me andmekeskuseid ning suuremaid serveriruume. Mida rohkem me neid loome, seda enam me kasutame ressursse ning seetõttu suureneb ka atmosfääri eralduv CO2 hulk,“ selgitab Hunt.
Kuigi digiprügil on laiemas vaates mõju kogu planeedi keskkonnale, tekitab see mitmeid teisigi väljakutseid. „Digiprügi tekitab ohtu failide turvalisusele. Suure hulga vanade ja kasutamata failide säilitamine võib põhjustada turvariske, kuna neid faile ei pruugi olla piisavalt kaitstud või neis võib peituda pahavara,“ toob Hunt välja
Digiprügi võib koguneda erinevatesse seadmetesse, mida me igapäevaselt kasutame, nagu arvutid, tahvelarvutid ja nutitelefonid. Uuri järgmisi praktilisi soovitusi, kuidas digiprügi leida ja kustutada erinevatest seadmetest:
E-postkasti puhastamine
Filtreeri e-kirjad vanuse järgi: alusta vanematest, kustuta need, mida pole vaja. Vajalikud kirjad pane eraldi kausta.
Kasuta otsingut: grupeeri sarnased nimed ja e-kirjad.
Masspostitused – mida sa ei vaja, kustuta!
Pikad vestlused: jäta alles ainult viimased kirjad ja ülejäänud kustuta.
Tühista tellimus e-uudiskirjadest: kõik, mis ei vasta sinu ootustele ega vääri su tähelepanu, pole ka tulevikus vajalikud.
„Teadmiseks“ e-kirjad – lihtsalt kustuta.
Telefoni puhastamine
Julge ära kustutada kõik ebavajalik. Sinu telefonis peaks olema vähemalt 1 GB vaba mäluruumi.
Olulised dokumendid pane pilve: iCloud, Google Drive, Dropbox või Microsoft OneDrive.
Fotod ja videod vii välisele kõvakettale.
Tuvasta oma digiseadmetelt tarbetud andmed ja kustuta need.
Tee nii:
Ava oma telefoni pildigalerii ja kustuta kümme ebavajalikku fotot (halva kvaliteediga, dubleeritud, aegunud sisu).
Ava oma telefoni kontaktiloend ja kustuta või uuenda viis kontakti (inimesed, kellega enam ei suhtle, dubleeritud või need, kelle kontaktandmed on muutunud).
Ava oma e-postkast ja tühjenda kustutatud kirjade kaust või mõni muu kaust, kuhu automaatreegliga suunad meililistide kirju vms.
Allikas: Digiriigi Akadeemia materjal
turvalisuse aspekti. Samuti suurendab digiprügi kasvav hulk lisaressursside vajadust. „Mida rohkem digiprügi koguneb, seda rohkem vajab organisatsioon või üksikisik lisaruumi tarbetute failide säilitamiseks, mis omakorda toob kaasa suuremad kulud,“ märgib ta.
Üksikisiku tasandil on aga üks veelgi praktilisem mure, mis kaasneb suure hulga digiprügiga. Nimelt aeglustab digiprügi seadmete tööd, mistõttu pikeneb vajaliku teabe leidmisele kuluv aeg. „Suur kasutute failide või rakenduste hulk vähendab seadme jõudlust, mis omakorda pärsib tööviljakust ja tõhusust. Samuti jääb vajalik teave peitu vanade ja ebaoluliste failide vahele, mistõttu kulub tõenäoliselt rohkem aega selle leidmiseks,“ selgitab Hunt. Kui seadmeid kasutatakse ka isiklikul
otstarbel, näiteks külastatakse nutitelefoniga erinevaid pildi- ja videorakendusi, võib selleski osas seadme vähenenud jõudluse tõttu kasutuskogemus halveneda.
Kuidas digiprügiga seotud olukorda parandada? Hunt avaldab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis sünnib selle aasta jooksul vastav rohedigi tegevusplaan. Samas rõhutab ta, et oluline on igaühe panus. „Me kõik vastutame oma digitaalse jalajälje eest, seega iga inimese teadlikkus ja vastutustunne on kriitiline digiprügi vähendamisel,“ leiab ta. Praktilisi näpunäiteid, kuidas digiprügiga teadlikult toimetada, leiab ministeeriumi loodud Digiriigi Akadeemiast „Digiprügi ABC“ nimeliselt kursuselt.
Segaviljelus on põllumajandustava, mis hõlmab erinevate taimeliikide kasvatamist samal maalapil, tavaliselt kõrvuti või järjestikku ühe kasvuperioodi jooksul. See meetod on osa jätkusuutlikust põllumajandusest, mille eesmärk on parandada saagikust, vähendada taimekahjurite ja haiguste riski ning suurendada bioloogilist mitmekesisust.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Segaviljelus tähendab mitme taimeliigi kooskasvatamist üksteise läheduses. Selle meetodi peamiseks eesmärgiks on saada maksimaalselt saaki ning kasutada selleks ära rohkem ja ökonoomsemalt looduslikke ressursse (valgus, niiskus, mineraalid jms), kui oleks võimalik ainult ühe taimeliigi kasvatamisel.
Enne segakultuuri rajamist on vaja arvestada mullastiku, kliima ja kultuurtaimede sortidega seotud tegureid. Oluline on, et taimeliigid ei võistleks omavahel ruumi, toitainete, vee või
• Viljapuude lõikus
• Iluaedade rajamine
• Haljasalade hooldus
• Teede ja platside rajamine
• Piirdeaedade ehitus
• Aiatehnika rent
valguse pärast. Segaviljeluse strateegia näiteks on sügavate juurtega taimeliigi istutamine pindmiste juurtega taimeliigi kõrvale ja kõrgekasvuliste taimede kasvatamine koos madalamate varjulembeste taimedega.
Sobivate taimeliikide valikuga võib saavutada ka muid soodsaid põllumajanduslikke tulemusi. Näiteks hapra varrega taimi tasub kasvatada koos tugevavarreliste taimedega, mis aitavad neid toestada. Lisaks toestamisele on ka taimi, mis sobivad oma funktsioonilt
Segaviljeluse eelised
Mulla viljakuse parandamine
Mõned taimed suudavad õhust lämmastikku siduda, parandades seeläbi mulla viljakust. See on kasulik kaasnevatele kultuuridele ja aitab vähendada väetiste vajadust.
Taimekahjurite ja haiguste vähendamine
Taimeliikide mitmekesisus raskendab kahjurite levikut, kuna need leiavad harvemini sobivaid peremeestaimi. Samuti väheneb nakkusoht, kuna patogeenidel on raskem leida sobivaid sihtmärke.
Saagikuse optimeerimine
Erinevate taimeliikide erinev kasvukiirus ja saagiperioodid võimaldavad maksimaalselt ära kasutada piiratud pindala ressursse, suurendades kogusaagikust.
Erosiooni vähendamine ja vee säilitamine
Tihedam taimestik aitab vähendada pinnase erosiooni ja parandab vee imendumist.
Kagumari OÜ
Tel 521 2678
Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist - biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.
USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu
hästi tuulevarjuks. Mõningaid taimeliike kasvatatakse koos umbrohu allasurumiseks või väetajatena. Õrnad või valgustundlikud taimed saavad tänu segaviljelusele kaitset ja varju ning raisatud vaba ruum kasutatakse ära.
Segaviljeluse liigid
Juhusliku asetusega segaviljelus, kus valitud taimeliigid paiknevad läbisegi.
Reas segaviljelus, kus liigid paiknevad vahelduvates ridades (suurte taimede vahele mahub ka mitmeid ridu mõnda väiksemat taimeliiki).
Ajalise nihkega segaviljelus, kus on segamini kiire- ja aeglasekasvulised taimed või eri aegadel külvatud taimed.
Allikad: Hea Lugu, The Spruce, Wikipedia
Kui soovid oma aias hakata segaviljelusega katsetama, on suur abi õde Christa Weinrichi (OSB) raamatutest kirjastuselt Hea Lugu. 2019. aastal ilmus eesti keeles õde Christa Weinrichi eelmine raamat „Segaviljelus koduaias“ ja alles mõnda aega tagasi „Kloostriaia saladused: õde Christa segaviljelusnipid“, kus õde Christal on ka kaasautor, kirglik maheaednik Jutta Langerheineken.
REDIS ARMASTAB PORGANDIT
„Jajah, segaviljelus …“ nöögivad teised õde Christat, kui mõni köögivili lilleõite vahelt vaevu välja paistab. Õde Christa vangutab siis pead, ohkab ja lausub elutargalt: „Aga nii see ju peabki olema. Ega lilled siin ainult ilu pärast ole, need mõjutavad naabertaimi hästi.“
Saksamaal haritakse Fulda kloostriaeda juba aastakümneid segaviljeluse põhimõtteid järgides. Selles raamatus kohtuvad õde Christa Weinrichi teadmised ja Jutta Langheinekeni kirg maheaianduse vastu. Juta tutvustab teisigi tähtsamaid segaviljelusaedu.
Lugedes saate teada:
Millised taimed koos kasvades üksteist toetavad ja milliseid ei tasuks teineteise järel samasse kohta istutada?
Kuidas harida mulda, et see püsiks viljakas ja terve ning kuidas toetada aias elu loomulikku ringlust?
Eestis on aiandushooaeg küll lühem kui Saksamaal, kuid samu põhitõdesid järgides saame meiegi soovitatud taimekombinatsioone kasutada ning vahekultuure tasub meil palju rohkem kasvatada.
Kasvuhooned on valmistatud alumiiniumprofiilist. Kõigil kasvuhoonetel on katuseluuk automaatikaga (tuulutab automaatselt). Kihtplastiku kruvivaba paigaldus.
Kasvuhoone komplektis
• automaatne tuulutus
• 6 mm kihtplastik
• alusraam
• riiul 210 × 700 mm
• komplekt taimede sidumiseks
• kihtplastiku otsateipide komplekt
tel 5191 9519
L-mudelid on 2,2 m laiad, XL-mudelid on 2,9 m laiad.
Pikkused on 1,5 m, 2,2 m, 2,9 m, 3,6 m, 4,3 m, 5 m, 5,7 m, 6,4 m, 7,1 m, 7,8 m, 8,5 m.
Katkend raamatust
Kui meie Fulda kloostri õed hakkasid pärast teist maailmasõda kloostriaeda looduslähedaselt harima, oli nende esimene väljakutse mulla viljakuse säilitamine. Appi tõttas loodus ise ja õpetas meile meetodeid, mida kasutame ka tänapäeval: kompostides hoiame käimas ringluse muld–taim–muld ning pinnakattetaimedega ja mulda võimalikult vähe harides kaitseme maapinda erosiooni ja kuivamise eest. Märkasime ka, et vabas looduses leidub väljakujunenud taimekooslusi, mis üksteisele kaitset ja abi pakuvad. See peaks ju ka kultuurtaimede puhul kehtima! Niisiis hakkasime teadlikult erinevate taimekooslustega katsetama ja märkisime tulemused üles. Seda meetodit, mida kutsutakse segaviljeluseks, oli juba mõni aasta enne meid hakanud kasutama aianduskirjanik Gertrud Frank (1905–1996) oma Švaabi Juuras asuvas aias. Vahetasime tema ja teiste pühendunud maheaednikega kogemusi ning meie koostöö tulemus oli nii viljakas, et juba 1960ndatel avaldasime need kloostri uudiskirjas Winke für den Biogärtner.
Nüüd on meie kloostril juba 70-aastane segaviljeluskogemus. Mitmete katsetuste tulemusena kinnitust leidnud teadmisi jagame hea meelega ka teistega. Kõigile, kes meie näpunäidete järgi oma aeda kavandavad ja harivad, soovime palju edu, viljakat mulda ja suuri saake ning rõõmu sellest, et aed teile raske töö eest nii rikkalikult tasub.
Õde Christa Weinrich OSB
Kontoritaimed pole üksnes loodusliku roheluse ja esteetilise ilu loojad, vaid parandavad ka ruumides sisse hingatava õhu kvaliteeti, rikastades seda olulisel määral hapniku ja niiskusega ning eemaldades õhust toksilisi osakesi. Oluliseks tuleb pidada ka taimede tervistavaid ja meeli kosutavaid omadusi. Taimevaldkonna spetsialisti Plantariumi abiga teeme selgeks, millised taimed aitavad tööruumide mikrokliimat parandada.
TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuld-nõelköis
Kuld-nõelköis ( Epipremnum pinnatum ) on kiirekasvuline ja vähenõudlik ronitaim.
Taime erksavärvilise lehestiku abil on võimalik tuua ka kõige monotoonsema ilmega ruumi efektne värvilaik. Tõhusa õhupuhastajana seob nõelköis õhus olevaid formaldehüüde ja süsinikmonooksiidi. Feng shui õpetuste kohaselt on tegemist taimega, mis tõmbab ligi õnne ja jõukust.
Aaloe
Harilik aaloe ( Aloe vera) on tuntud kui tõhus põletuste ja ärrituste leevendaja. Vähem teatakse, et aaloe toodab tõhusalt hapnikku ning eemaldab õhust toksiine. Veel enam – taim toimib õhusaaste osas ka indikaatorina: kui kemikaalide kontsentratsioon õhus on muutunud liiga kõrgeks, annab taim lehtedele tekkivate pruunide laikude abil sellest ohust omanikule märku. Taime kasvatamine on lihtne ka algajale rohenäpule. Aaloed peetakse halva energia ja ebaõnne vastu võitlevaks toataimeks.
Havisaba
Havisaba (Haworthia) on väga populaarne toataim, kuna valdav osa liike ja sorte on äärmiselt vähenõudlikud. Taim lepib napi valgusega, vältida tuleks liigset kastmist. Kuna havisaba on haigus -
tihedat kastmist. Ideaalne taim kiire elutempoga inimese töölauale. Sulgvõhk puhastab õhku toksilistest ühenditest, nagu benseen ja tolueen. Taime peetakse heaks närvilisuse ja stressi maandajaks.
tekitajate ja kahjurite suhtes vastupidav, võib ta sobivate kasvutingimuste korral rõõmustada omanikku mitmekümne aasta vältel. Havisaba absorbeerib õhust tervist kahjustavaid ühendeid, nagu formaldehüüd ja benseen. Taime saab hõlpsasti kasutada „ehitusmaterjalina“ – avatud interjööri paigutatuna pakuvad tema pikad kordumatu mustriga lehed lihtsa võimaluse õhuliste „seinte“ loomiseks.
Portulak-turdleht
Portulak-turdleht (Crassula ovata), tuntud ka kui ahvileivapuu ja rahapuu, on efektiivne õhupuhastaja. Välimuselt meenutab ta bonsaid, mille lehed on prisked, ümarad ja kaetud vahakihiga. Tänu suurepärasele paljunemisvõimele pistikute kaudu on portulak-turdleht dekoratiivtaimena tuttav juba ammustest aegadest. Iidsete Hiina veendumuste kohaselt aitab „rahapuu“ soodustada jõukuse ja õitsengu saabumist. Hiinas võib sageli ka tänapäeval neid kauneid taimi märgata kaupluste, restoranide ja kontorite sissepääsude juures kliente ning rahaõnne ligi meelitamas.
Sulgvõhk
Sulgvõhk
( Zamioculca s) on kaunis sulgjate liitlehtedega taim. Tänu vett talletavatele nahkjatele lehtedele, lihakale leherootsule ning kogukale mugulale ei vaja taim
Tõlvlehik
Tõlvlehik (Spathiphyllum) on lopsaka tumerohelise lehestikuga toataim, mis rõõmustab omanikke rohke õieiluga. Taime kasvatamine on lihtne, tuleb järgida vaid kaht reeglit: tõlvlehikut on vaja piisavalt kasta ja taimele ei tohiks langeda otsene päikesevalgus. Selliste tingimuste juures puhastab taim kogu ööpäeva vältel aktiivselt õhku saasteainetest, nagu ammoniaak, benseen ja formaldehüüd.
aglaoneemad sobivad kasvatamiseks poolvarjus, tumeroheliste lehtedega sordid saavad hakkama ka varjus. Nende lopsakad lehed seovad suures koguses õhus lenduvaid toksilisi ühendeid, mida eraldub tehismaterjalidest pidevalt. Aglaoneemad on tundlikud tuuletõmbuse suhtes.
Tups-rohtliilia
Tups-rohtliilia
Harilik luuderohi Harilik luuderohi ( Hedera helix ) on teadlaste poolt kuulutatud number üks õhu puhastajaks. Taim eelistab valgusrikast või poolvarjulist kasvukohta, vältida tuleks otsest päikesevalgust. Kui õhuringlus kontoris on kehv ja õhk kuiv, võib just luuderohi olla abiks. Taime kirjeldatakse kui efektiivset õhus leiduvate allergeenide peatajat.
Aglaoneema
Aglaoneema ( Aglaoema ) on igihaljas laiade lehtedega taim, mida kaunistab efektne muster. Taimed on väga haiguskindlad ja üsna vähenõudlikud. Kirju lehestikuga
( Chlorophytum comosum) on vastupidav taim. Rohtliiliad eelistavad paikneda akna vahetus läheduses, kuid taluvad edukalt ka poolvarjulisi tingimusi. Toksilistest ainetest seob tups-rohtliilia õhust peamiselt formaldehüüdi ja ksüleeni. Mida enam patogeene ruumis lendleb, seda rohkem võiks sinna paigutada ka aktiivselt nende eemaldamisega tegelevaid tups-rohtliiliaid.
Ananass
Ananass ( Ananas comosus ) kuulub bromeelialiste perekonda ja sarnaselt bromeeliatega eemaldab taim õhust tervist kahjustavaid ühendeid. Toretseva lehestikuga kaunitar pakub kontoriinterjööris eksootilist silmailu ning annab võimaluse mõtteis troopilise kliimaga laiuskraadidele rännata. Ananassitaimi leiab aianduskauplustest, kuid uudishimulikud taimesõbrad võivad ka ise küpse ananassitaime lehekroonist uue taime kasvatada.
Kõik meie tehtud valikud, alates toidust, mida sööme, kuni toodeteni, mida kasutame, tööstusharudeni, mida toetame, ja vahemaadeni, mida reisides läbime, mõjutavad kasvuhoonegaaside hulka, mida me atmosfääri lisame. Need kasvuhoonegaasid, sealhulgas süsinikdioksiid, metaan ja dilämmastikoksiid, põhjustavad atmosfääri soojenemist ja annavad hoogu kliimamuutuste mõjule.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuigi suurim vastutus kliimasoojenemise vastu võitlemisel on suurettevõtetel, siis tegelikult saame ka ise kuigi palju ära teha, eriti kui kõik oma panuse anname. Siin on kuus nõuannet alustamiseks.
1. Väldi ühekordselt kasutatavat plasti
Lihtne viis säästvama eluviisiga alustamiseks on vältida või kõrvaldada oma elust ühekordselt kasutatav plast. Veebilehe EarthDay.org andmetel toodetakse igal aastal 335 miljonit tonni plasti, millest pool on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, enne kui see jõuab prügilasse või ookeani, kuhu see jääb igavesti. Et seda vähendada, investeeri korduvkasutatavatesse toodetesse, nagu veepudelid, kohvitopsid ja riidest ostukotid, mis aitavad vähendada plasti kasutamist ja säästavad pikemas perspektiivis ka raha.
2. Taaskasuta
Püüa muidu soovimatutele toodetele leida uusi kasutusviise ja kahanda nii jäätmete teket. Näiteks enne toidupoest ostetud maasikate plastpakendi ära viskamist võiksid mõelda, kuidas seda toodet muul viisil kasutada: täida see mullaga ja istuta sinna seemneid või kasuta seda oma kirjutuslaua sahtlis olevate esemete korrastamiseks. Samuti võiksid kaaluda riiete ja muu vajaliku ostmist kasutatuna ning enda mittevajalike esemete annetamist või edasi müümist. Kui sul on aga mõni vana T-särk, mida isegi annetada ei kõlba, siis lõika see tükkideks ja kasuta lappidena majapidamispaberi ostmise asemel.
3. Pööra tähelepanu sellele, mida sööd
Ajakirja Science andmetel võib üleminek taimetoitlusele või veganlusele vähendada sinu süsinikujalajälge 73 protsendi võrra ja see on üks paremaid viise kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Põllumajandusloomade kasvatamine tarbimiseks on üks juhtivaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. 30 protsenti Maa pinnast kasutatakse praegu kariloomade kasvatamiseks ja tehased paiskavad energiakasutuse ning transpordi kaudu atmosfääri tohutul hulgal kasvuhoonegaase.
Loomakasvatusettevõtted toodavad ka kahjulikke koguseid dilämmastikoksiidi ja metaani (keskmine lehm või lammas toodab hinnanguliselt 250–500 liitrit metaani päevas), mis võivad aja jooksul olla keskkonnale palju kahjulikumad kui süsinikdioksiid. Niisiis võib üleminek taimepõhisele toitumisele või isegi nädalas söödava liha koguse vähendamine aidata kahandada sinu isiklikku keskkonnamõju suurel määral.
4. Säästa energiat
Koduse elektrienergia kasutamise vähendamine ei vähenda mitte ainult süsinikdioksiidi heitkoguseid, vaid säästab ka raha. Kodus võiks alustada energiakasutuse vähendamise võimaluste väljaselgitamisest iseseisva energiaauditi abil. Seejärel sea endale jõukohased eesmärgid, näiteks kahandada oma energiatarbimist aasta jooksul kümne protsendi võrra. Teiste energiasäästuvõimaluste hulka kuulub ka valgustite kustutamine, kui ruumist lahkud, elektroonika välja lülitamine, kui seda ei kasutata, või soojematel kuudel pesu kuivama riputamine selle asemel, et kasutada kuivatit.
5. Hoia kokku vett
Ainult kolm protsenti Maa veest on magevesi ja vähem kui üks protsent sellest on joogiks ohutu, selgub Amee-
rika Ühendriikide Veevarude Büroo andmetest. Selle loodusressursi säilitamine on oluline mitte ainult inimeste, loomade ja taimede tervise jaoks, vaid see on kasulik ka keskkonnale, sest vee kasutamise vähendamine säästab energiat ja kahandab selle vee puhastamiseks vajalikke kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kodus on lihtne vee säästmiseks sulgeda kraan hamba- või nõudepesu ajal, võtta lühemaid dušše ja kasta oma aeda kogutud vihmaveega.
6. Investeeri keskkonnasäästlikesse puhastus- ja ilutoodetesse Teatud kemikaalid, mida leidub kodustes puhastus- või nahahooldusvahendites, võivad kujutada endast ohtu keskkonnale. USA Keskkonnakaitseameti andmetel võivad teatud kemikaalid puhastusvahendites olla kahjulikud vee-elupaikadele, näiteks alküülfenooletoksülaadid, mis mõnes uuringus on mõjutanud eluslooduse paljunemist. Kuigi Keskkonnakaitseamet ütleb, et enamik mõjusid on põhjustatud ohtlike kemikaalide suurtest kogustest, on parim viis nende kemikaalide kõrvaldamiseks keskkonnast nende kasutamise vältimine. Selle asemel vali keskkonnasäästlikud või taimepõhised puhastusvahendid või, veel parem, tee need endale ise.
Allikas: www.outdoors.org
