Sinu usaldusväärne hankepartner (oktoober 2022)

SINU USALDUSVÄÄRNE HANKEPARTNER

Kujunda hästi toimiv kontor

Eduka planeerimise juures on märksõnadeks funktsioonid, liikumisvoog ja paindlikud sisustuslahendused. Mõeldes läbi mida kontoris tehakse ja kuidas ruumides liigutakse ning luues selle põhjal tegevupõhised alad, on tulemuseks hästi toimiv töökeskkond.

Vaata lisaks ajtooted.ee

Kontori planeerimisel tulevad Sulle appi AJ-i sisustusspetsialistid, kes soovi korral võtavad enda kanda kõik projekti etapid alates kavandite loomisest ja tootesoovitustest kuni mööbli paigaldamiseni objektil.

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Meie põhitegevuseks on erinevad puhastustööd alates kodu hoolduskoristusest kuni ehituskoristuseni välja.

Kohale tuleme Tallinna ning selle ümbruse piires. Klientideks ootame kõiki, kes vajavad professionaalset puhastusteenust.

Vajad korteris suurpuhastust, kontoris hoolduskoristust, sauna

süvapesu või abi akende pesul –VÕTA JULGELT ÜHENDUST!

Riik ajakohastas kinnisvarapoliitika põhimõtteid

Aja muutudes muutub ka kinnisvara kasutusviis. Riigi kinnisvarapoliitika ees seisavad seega järgmised eesmärgid: asutuse põhitegevuse toetamine, optimaalsed elueakulud ja valdkondlike eesmärkide täitmine.

Et aru saada, mis on muutunud ja muutumas, tuleks esmalt vaadata ajaloos tagasi. Taasiseseisvumise järel ühtset kinnisvarastrateegiat ei eksisteerinud. Kinnisvara valitsemine oli detsentraliseeritud ja iga ministeerium või tema allasutus tegi kinnisvaraotsuseid iseseisvalt.

Kinnisvarategevuse tsentraliseerimist alustati 2001. aastal Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) loomisega. 2006. aastal rahandusministeeriumi kokku kutsutud töögrupp koostas esimese strateegia, mis sai nimeks „Riigi kinnisvarategevuse strateegia“. Selle dokumendi põhimõtted on üldiselt asjakohased ka 15 aastat hiljem. Varem seatud tsentraliseerimise eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks oli riigi hoonestatud kinnisvara võõrandamine RKASile ja vajaliku pinna tagasi rentimine.

2021. aastal tõdeti, et suur osa varadest on tsentraalseks haldamiseks üle antud ja üürimudel on laialdaselt kasutusse võetud. Ka paljude riigiasutuste omandisse jäetud

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

hoonete haldajaks oli saanud RKAS. Tsentraliseeritud mudel on praktikas aja jooksul kõigile osapooltele kaasa toonud uusi ülesandeid, uusi lahendamist vajavaid väljakutseid ja varasema strateegiaga ettenägematuid erijuhtumeid.

Lisaks on riigijuhtimise strateegiline raamistik vahepeal täienenud uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamise näol. Mida riigi kinnisvarapoliitika hõlmab?

Kinnisvarapoliitika põhimõtetega on hõlmatud järgnev osa keskvalitsuse kinnisvarast. Esmalt riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste kasutatav kinnisvara, mida riigiasutused ise ei halda. St nii Eesti Vabariigi omandis ja ministeeriumite ning nende allasutuste, ametite, inspektsioonide, Riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide valduses olev kinnisvara kui ka nimetatud asutuste ja institutsioonide poolt lepingu alusel kasutusse võetud kinnisvara,

Projektijuht: Kristi Juvanen

kristi.juvanen@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

mille haldajaks on RKAS või erasektori partner.

Samuti riigi omandis ja riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste valduses või lepingu alusel kasutuses olev kinnisvara, mida riigiasutused ise haldavad. Siia kuuluvad valdavalt kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisala kinnisvara, väiksemas mahus ka teiste valitsemisalade hooneid ning kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning SA Maaelumuuseumid omandis ja lepingu alusel kasutusse võetud kinnisvara. Strateegia kohaldub neile sihtasutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kelle eelarve sõltub suurel määral tegevustoetustest või riigieelarve eraldistest.

Riigi kinnisvarapoliitikaga hõlmatud asutuste kinnisvara majandamiskulud 2019. aastal olid suurusjärgus 150 miljonit eurot, mis on ligi 0,5% SKPst. Sama port-

Keeletoimetaja: Helina Koldek

Trükk: Printall

Anne-Mari Alver

FOTO: SHUTTERSTOCK

felli kinnisvarainvesteeringud on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas.

Odavus ja vajadustes järeleandmine pole eelistatud

Riigi kinnisvarategevus on sõnastatud väärtuste kohaselt tõhus, jätkusuutlik, läbipaistev. Tõhusus tähendab selles kontekstis optimaalse ruumikasutusega kinnisvarakeskkonna vajaliku kvaliteedi saavutamist vähima elueakuluga, rakendades seejuures parimaid praktikaid. Tõhus ei tähenda odavaid lahendusi ja järeleandmisi vajadustes, vaid parimat tasakaalu ressursikulu ja saadava kinnisvarakeskkonna vahel.

Töökeskkond peab olema kooskõlas riigi võimaluste ja erasektori parimate praktikatega. Tõhusate lahendustega kujundatakse kinnisvarakeskkond, kus kallite lahenduste asemel saab luua ka lihtsat ilu läbi korrektse arhitektuuri, puhtuse, helguse, avaruse ja kestvate materjalide kasutuse. Tõhusus peitub ka kinnisvarategevuse juhtimissüsteemi läbimõelduses ja lihtsuses. Lisaks

kulutõhususele hindame ka tõhusat töökorraldust.

Jätkusuutlikkus tähendab tervist, keskkonda ja pärandit hoidvat, head avalikku ruumi loovat ja riiki kui institutsiooni väärtustavat kinnisvarakeskkonda. Eelistame energiasäästlikke, hea sisekliimaga, kohandatavaid, väiksema kasvuhoonegaaside heitmekogusega hooneid ning ökoloogiliselt väikse jalajäljega materjalide kasutamist ja ringmajandust.

Läbipaistvus kui väärtus tuleneb eelkõige demokraatlikust riigikorrast – igal kodanikul on õigus teada riigi kinnisvarapoliitika põhimõtteid ja kinnisvarakulusid. Läbipaistvus tähendab piisavat ja täpset kinnisvara juhtimisinfot, protsesside selgust, infole ligipääsu.

Kinnisvarakeskkond peab toetama põhitegevust

Suur osa kasutatavast kinnisvarast ei vasta kasutaja ajas muutunud vajadustele ja on osaliselt amortiseerunud. Muutunud on töö sisu ja töötegemise viis, tervisekaitse,

tööohutuse jm nõuded, nagu ka elanike kui ruumikasutajate ootused. Lisaks on muutunud erinevad tehnilised nõuded, eelkõige sisekliima tagamise, energiatõhususe ja turvalisuse valdkonnas. Muudatused asutuste põhitegevustes ja teenuste ümberkorraldused kestavad pidevalt. Sageli kaasneb sellega tehtud investeeringute kavandatust lühem kasutusiga ja vajadus teha taas investeeringuid kohandamaks kinnisvarakeskkonda vajadustele vastavaks.

Kinnisvarakeskkonna juhtimise põhiülesandeks on siin pidevalt kohaneda põhitegevuse muutunud vajaduste ja nõuetega. Põhitegevuse toetuse parandamiseks vajalikud investeeringute komponendid on eelkõige remondivõla likvideerimine, investeeringud tagamaks vastavus erinevatele kehtivatele nõuetele (energiatõhusus, turvalisus jne) ja kasutaja vajadusest tulenevad kohandusinvesteeringud (funktsionaalsus jm). Iga investeeringu komponendi eraldi väljaarvutamine pole alati praktiline ega võimalik, seetõttu arvutatakse investeeringu-

vajadus koondina, arvestades toodud komponente.

Optimaalsed elueakulud

Kinnisvarakulu on üldjuhul palgakulu järel suurim tegevuskulu, 2020. aastal oli strateegiaga hõlmatud asutuste kinnisvara majandamiskulu kokku u 150 mln eurot (võrdluseks: samade asutuste tööjõu- ja majandamiskulu oli u 1,8 mld eurot, sh tööjõukulu u 1 mld eurot). Elueakulusid on seni praktikas vähe teadvustatud ja arvutatud ning seetõttu pole antud hinnanguid selle optimaalsuse kohta. Valdav arusaamine on, et elueakulud saaksid olla väiksemad. Seetõttu on oluline, et nii investeeringu- kui ka korrashoiuotsused oleks hästi läbi kaalutud.

Hoone investeeringu kavandamisel ja projekteerimisel määratakse u 80% elueakuludest. Nendes etappides tuleb pöörata suurt tähelepanu iga valikuga kaasnevale mõjule kuludes, tehes selleks vajaduste põhjendatuse, teostatavuse ja elueakulude analüüse.

Olemasoleva hoone elueakulusid mõjutavad eelkõige remondiot -

FOTO: SHUTTERSTOCK

sused ning hangitavate kinnisvarakeskkonna teenuste maht ja nõuded. Remondiotsuste tegemisel on oluline vältida remondivõla suurenemist, kuna selle hinnaks on planeeritust lühem hoone kasutus. Erandjuhtudel on see võla suurenemine aktsepteeritav, kui see on kooskõlas hoone kasutusstrateegiaga (nt olukorrad, kus hoonest on plaanitud loobuda). Suurima võidu elueakuludes annavad lahendused, mis lükkavad kuluefektiivselt edasi planeeritud kasutusea lõppu ja vajadust rekonstrueerimistööde järele. Olukorras, kus riigi rahalised võimalused elueakulude kandmiseks on pigem kahanevad, on eraldiseisvaks väljakutseks võimekus vähendada kulusid viisil, millega kaasneb väikseim negatiivne mõju elueakuludele.

Selleks, et alustada kärpimist seal, kus negatiivne mõju on elueakuludele väikseim, on vaja teadvustada iga kärpeotsuse negatiivset mõju, et järjestada otsused negatiivse mõju järgi kasvavalt. Võimaldamaks kärpeotsuseid ka praktikas realiseerida, peavad rendilepingud RKASiga olema paindlikud viisil, mis võimaldavad loobuda või edasi lükata remondikomponendi kulusid.

Valdkondlikud strateegilised eesmärgid

Eelkõige kinnisvara investeeringuotsuste, aga ka korrashoiuotsuste tegemisel jäetakse sageli arvestamata, et lisaks eespool toodud eesmärkidele tuleb lähtuda teistest olulistest riigi strateegilistest eesmärkidest ja kokkulepetest, millega lahen-

Riigi kinnisvarapoliitika kolm eesmärki

Kinnisvarakeskkond toetab põhitegevust.

Kinnisvara elueakulud on optimaalsed.

Valdkondlike strateegiate eesmärgid on täidetud. Valdkondlikud strateegiad on näiteks kvaliteetne elukeskkond, roheline kokkulepe, ehitusvaldkonna pikk vaade jne.

datakse konkreetseid, valdkondlikke probleeme (kvaliteetne elukeskkond, pärandikaitse, kliimaeesmärgid, jätkusuutlikkus jne).

Hetkel kehtivad või peatselt rakenduvad olulised kinnisvara valdkonda mõjutavad strateegiad ja kokkulepped on muu hulgas Eesti 2035 (sh kvaliteetne elukeskkond), ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030, ELi energiatõhususe direktiivid, Euroopa roheline kokkulepe, ehitusvaldkonna pikk vaade. Üldjuhul on nendes dokumentides reguleeritud avalikku ruumi ja elukeskkonda väärtustavad kinnisvaraotsused, muinsuskaitsealuste ja miljööväärtuslike objektide säilitamine või renoveerimine, juurdepääsetavus, kliimaeesmärkide saavutamine, ökoloogiliste materjalide kasutus, taaskasutus, regionaalpoliitika (riigimajad) jne. Riik võtab loetletud ja tulevikus kinnitatavate strateegiatega kohustuse panustada kinnisvaraotsuste kaudu valdkondlike eesmärkide saavutamisesse.

Ülevaate kirjutamisel oli abiks rahandusministeeriumi dokument „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021“.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Epoksiidvaik avab igale huvilisele piiramatuid võimalusi. Epoksiidi saab kombineerida erinevalt puiduga, katta tööpindu, luua ehteid või tehamuid põnevaid projekte. Samuti sobib epovaik elektroonika katmiseks ja erinevateks parandustöödeks.

Omavalitsuste jaoks vajalikud meetmed on veel loomata

Riigihalduse minister Riina Solman tegi ettepaneku laiendada elektri universaalteenust ka omavalitsustele. Omavalitsuste sõnul on eelkõige vaja odavamaid hindu ja stabiilsust.

Anne-Mari Alver

Ettepaneku tausta moodustavad omavalitsuste suurenenud kulutused: selle aasta seitsme kuuga on kohalikel omavalitsustel kulunud hoonete ja taristu energiakuludele ehk küttele ja elektrile kokku 51,6 miljonit eurot, mida on peaaegu poole rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

„Ukraina sõja tõttu on meie majanduskeskkond ja olukord elektribörsil oluliselt muutunud,“ selgitab Riina Solman. „Venemaa peab meie vastu energiasõda. Elektribörsil lühikese aja jooksul mitmekordistunud hinnad kõnelevad meile seal valitsevast turutõrkest. Seetõttu ei ole mitte ainult õigustatud, vaid lausa hädavajalik ka riiklik sekkumine.“

FOTO: SHUTTERSTOCK

Ta toob välja, et prognoosi kohaselt kasvavad 2022. aasta energiakulud võrreldes eelmise aastaga kokku umbes 42 miljonit ehk 90 miljoni euroni aastas. Seega võtavad suurenenud energiakulud omavalitsuste eelarvetest umbes 40–50 miljonit täiendavat eurot.

Ääremaad vajavad hinnastabiilsust

Valga vallavanem Monika Rogenbaum ütleb ministri seisukohta vaagides, et kui elektri universaalteenus toob praegusest soodsama lahenduse ja hinnastabiilsuse, siis loomulikult on seda väärt ka ettevõtted.

Pikalt kestnud kriisides on ettevõtetel olnud niigi ülikeeruline ellu jääda, energiakriisiga toimetulekuks jaksu ja varusid lihtsalt enam pole, räägib ta ning lisab, et hindu ei saa korrigeerida piltlikult öeldes tunni kaupa, samuti ei ole riigi äärealadel kuigi palju sellise maksujõuga kliente, kes suudavad elektrist paljusõltuvate toodete ja teenuste hindu ka hinnalaeta kinni maksta.

Valga vallavalitsuseni on Monika Rogenbaumi sõnul jõudnud ka ettevõtete tagasisidet kordades kasvanud elektriarvete kohta, mistõttu on tulnud ühiselt ikka ja jälle tõdeda, et isegi äärmuslike kokkuhoiumeetmete korral pole võimalik saavutada selle kuluartikli puhul näiteks aastatagust suurusjärku.

Ilma väga põhjaliku

finantsanalüüsita on keeruline väita, et elektri universaalteenusele üleminek kindlasti kohalike omavalitsuste kulusid vähendab. Rein Järvelill

Puudub põhjalik analüüs

Setomaa valla kommunikatsioonijuht Rein Järvelill ütleb, et omavalitsuste jaoks on väga olulised kõik meetmed, mis aitavad kulusid kokku hoida.

„Kui riik loob meetmeid, mis vähendavad eraisikute kulutusi elektrile, on väga tänuväärne, kui leitakse võimalusi ka kohalike omavalitsuste jaoks,“ ütleb ta ning rõhutab, et suur osa omavalitsuse elektrikulust on samuti suunatud otse tarbijatele – nagu näiteks elektrikasutus ja soojus koolides, lasteaedades ja hoolekandeasutustes.

Samas märgib Rein Järvelill, et ilma väga põhjaliku finantsanalüüsita on keeruline väita, et elektri universaalteenusele üleminek kindlasti kohalike omavalitsuste kulusid vähendab. „Sellist analüüsi pole tehtud ja selle tegemine on väga mahukas töö,“ märgib ta ning kinnitab, et seepärast saabki anda ainult üldise vastuse – kulude vähendamine on kindlasti hea ja ka väga väikesest riigipoolsest toetusest on abi. „Juba praegu on teada, et valla kulud järgmise aasta eelarves kasvavad kõvasti,“ lisab ta.

Samas pole Rein Järvelill päris kindel, kas universaalteenuse hind jääb elektri börsihinnast allapoole, sest hinnad muutuvad kogu aeg.

Suured objektid ehitatakse ja finantseeritakse üldiselt laenu abil

Kohalikud omavalitsused teevad märkimisväärselt palju tööd selle nimel, et piirkond areneks ja pakuks omakandirahvale erinevaid võimalusi. Väga sageli on rahastamisvõimaluseks erinevad laenud.

Anne-Mari Alver

Ühe aktiivsema kohalikele omavalitsustele laenuteenuse pakkuja Swedbanki avaliku sektori juht Henri Pullisaar ütleb, et Eestis on 79 kohalikku omavalitsust ja neist 44 on võtnud sel aastal laenu.

„Oktoobri seisuga on aastal 2022 laenuhangete maht olnud 122 miljonit eurot ja keskmine laenu hange on olnud summas 2,9 miljonit

eurot. Keskmine laenu summa on käesoleval aastal 0,4 miljonit eurot suurem eelmise aasta keskmisest laenusummast. Kohalikud omavalitsused on peamiselt huvitatud kümneaastasest investeerimislaenust. Laenu kasutamise sihtotstarbed on põhiliselt investeeringud koolidesse, teedesse, hoonetesse ja teistesse infrastruktuuri objektidesse,“ räägib ta.

Omavahenditest

investeeringuteks ei piisa

Kose vallavolikogu juht Merle Pussak selgitab, et rajatisi, mille eest kohalik omavalitsus vastutab, on palju ja erinevaid. Teedest alates, koolide, lasteaedade, raamatukogude, spordija kultuurihoonetega jätkates. Avalikus kasutuses rajatisi tuleb nii juurde ehitada kui ka renoveerida ja Kose vallas tehakse mõlemat.

Vallaelu paremaks muutmisesse investeeritakse igal aastal. Merle Pussak märgib, et vallal on omavahendeid pigem vähe – tulude ja kulude vahelisest summast suurteks investeeringuteks ei piisa.

„Põhilisteks rahastamisallikateks on erinevad meetmed ja toetused ning laenud,“ ütleb ta kokkuvõtlikult.

Ilusaks näiteks, kuidas erinevad võimalused vallaelu mõnusamaks muutmiseks ära kasutati, oli Kose Spordimaja renoveerimise lugu.

Spordimaja on Kosel popp koht, kuhu külalisi on alati jätkunud, seda nii ujulasse, jõusaali kui ka palli- ja maadlussaalidesse. Pidevas kasutuses olev hoone oli muutunud üpris väsinuks. COVIDi-hooaeg eeldas pikka sunnitud puhkust, samal ajal aga pakkus riik toetusmeetmeid pandeemia mõjude leevendamiseks. Nende kahe asjaolu koosmõjul

FOTO: SHUTTERSTOCK

otsustati Kosel, et valla sportlik keskpunkt saab värske olemise ning tööd tehakse toetuse ja laenu abil ajal, mil spordimaja nagunii kasutada ei saaks. Tervis ja liikumine on au sees

Kose Spordimaja projekteerimine läks maksma 66 024 eurot, lisaks soetati samal perioodil valla spordielu elavdamiseks 92 183 euro eest rajatraktor (sh Leaderi toetus 69 859, omaosalus 22 324 eurot).

Eelmise aasta kõige võimsamaks investeeringuks kujuneski Kose vallas spordimaja rekonstrueerimine. Pandeemia mõjude leevendamiseks saadi pärast eriolukorda toetust 480 000 eurot.

Kogu Kose Spordimaja rekonstrueerimine läks maksma u 2,4 miljonit eurot ja Kose valla eelarvest läks selleks 1,92 miljonit eurot.

Merle Pussak hindab, et terve hoone rekonstrueerimine oli kõige otstarbekam ja et tööd tehti õigel ajal, mil spordisaalide kasutamine, rühmatreeningute ning õppetreeningute korraldamine oli ajutiste piirangute tõttu häiritud.

Liikumine on Kose vallas igati au sees ja selleks valmivad ka erinevad kergliiklusteed. Viimatine Koset ja Ravilat ühendav teelõik valmis näiteks valla omaosaluse ning laenuraha eest.

„Laenuvõtmiseks küsib vald erinevatelt suurematelt pankadelt pakkumused, hankeid korraldama laenuvõtmiseks enam ei pea,“ selgitab Merle Pussak laenamise protsessi. „Saame pakkumused ja võrdleme, kust on kõige arukam laenata. Muidugi jälgime alati ka seda, kas on mingeid toetus-

meetmeid, kust raha võib saada, nii saame näiteks vallapoolset omaosalust suurendada ja vähem laenata.“

Põhja-Sakala vallas kerkisid võimsad rajatised

Sarnaselt käib majandamine ka PõhjaSakala vallas, kus majandusosakonna ja arendusjuht Erki Heinaste ütleb samuti, et suurte investeeringute finantsiliseks taustaks on toetusmeetmed ja laenud.

Nii on valminud mitmed võimsad vallarajatised, mis kohalikku elu paremaks muudavad ja ka kaugemalt tulijatele heas mõttes silma jäävad.

Erki Heinaste toob siinjuures välja näiteks Võhma kooli ja kogukonnamaja ning Kõpu teenuskeskuse. Kõige suuremaks investeeringuks on aga olnud Suure-Jaani Tervisekoda, mille veekeskus oma lahedate üritustega suisa maakonnalinn Viljandile silmad ette teeb – korralik ujumisbassein, saunad, vannid ja pikk liutoru! Tervisekotta mahuvad ka erinevad spordisaalid ja seminariruumid, viimased kenade kohalike nimedega Hüpassaare ja Karuskose.

„Kohalikule elule annab see ikka väga palju juurde,“ tunnistab Heinaste ning meenutab, et kui ta ise viis aastat tagasi Suure-Jaani elama kolis, siis algul tundus, et kui juba kool, lasteaed ja pood olemas on, siis eriti muud pole ju vajagi.

Investeeringutest rääkides ei saa mööda ka kergliiklusteest – vana tõde, et kui see on olemas, siis seda ka kasutatakse. Kergliiklustee on ka üks olulisi argumente, miks piirkonda tahab kolida noori peresid.

Toetusmeetmeid jälgitakse PõhjaSakala vallas kullipilgul ning kui vähegi nende abil midagi uut ja kasulikku rajada saab, siis seda ka tehakse – näiteks sai Suure-Jaani tänu meetmetele ka uue staadioni.

Piirkonnas tegutseb edukalt ka Suure-Jaani tööstusala, mis valmis 2019. aasta lõpus. Ettevõtjad on loodud taristu hästi vastu võtnud, Üheksateistkümnest krundist on vabad viimased neli. Esimesena avas uksed selle aasta septembris iseteeninduslik autopesula ja kaks tootmishoonet on peatselt valmimas.

Tööde ja laenude hankimine käib Erki Heinaste sõnul nagu omavalitsustes ikka. Laenu jaoks küsitakse pakkumusi, tööde tegemiseks korraldatakse riigihanked. „Laenukoormus on suur, aga põhjendatult,“ hindab ta.

Nõuded omavalitsusele on pigem ranged

Henri Pullisaare sõnul algab hankeprotsess kohaliku omavalitsuse poolt pankadele saadetud pakkumise kutsega. „Pangana vaatame läbi pakkumise kutses toodud tingimused, analüüsime taotleja finantsvõimekust ja investeerimise plaane. Süveneme omavalitsuse planeeritavatesse tuludesse, kuludesse ja investeeringutesse ning jälgime, et omavalitsus peaks kinni seadusega sätestatud võlakoormuse tasemest. Sobivuse korral teeme laenupakkumise. Keskmiselt osaleb hangetel kolm kuni viis erinevat panka ja võitja valitakse välja kõige soodsama intressi järgi,“ kirjeldab ta protsessi.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Päikesepaneelid muutuvad järjest populaarsemaks ja põhjusega

Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.

Millega arvestada?

Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskuseid ning paljude nüansside tundmist.

Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lamekatusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.

Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel.

Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projekteerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.

Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja tavapärase hoolduskoormuse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ja täiendava hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hooldust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.

Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust

Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam.

Päikesepaneelide jm pindpaigaldistega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel. Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.

Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.

Kõik see mõjutab ka katusekonstruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket.

Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikesepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.

Päikesepaneelide

planeerimine katusele –katuse turvavarustus

Enne päikesepaneelide paigutuse lahendust katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsuja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioonišahtide asukohad.

Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete

Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik. Foto: Alo Karu

Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR-lappidega paigaldatav päiksepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi. Foto: Alo Karu

või parapettideta ei tohiks päikesepaneelidega katuseid planeerida.

Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse kui ka turvasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kinnituvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm).

Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused.

Sageli ollakse olukorras, kus turvavarustust ei ole enam võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.

Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele

Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest.

Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoormuste talumiseks, samuti turvavarustuse lahendusi.

Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.

Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele

Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:

 aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;

 katusekatte pinnale ballastiga;

 katusekatte külge.

Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead.

Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katuse puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.

Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.

Katuse peale ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRi kummimatte.

Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Lisaks tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuulekoormusutega.

Alo Karu, tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal, koostöös OÜ-ga Evari Ehitus

evari.ee

Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.

Foto: Alo Karu

Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad spetsiaalsetele alustele. (Eesti). Kaablirennid võiks olla pealt kaetud. Foto: Alo Karu

TalTechi Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust. Foto: Alo Karu

Hanget saab kindlustada nii hankija kui ka pakkuja poolelt

Ehitus- ja renoveerimishangete juures on riskide maandamine kohustuslik ning üheks väga oluliseks riskimaandajaks on kindlustusleping.

Anne-Mari Alver

Kindlustuse vajalikkus ehitustöödel tänapäeval ilmselt enam arutlusteemaks pole. Vastavalt Tööinspektsiooni statistikale juhtub ehitusettevõtetes 450 tööõnnetust aastas ja tihti on need raskete tagajärgedega.

„Ehitussektoris võib esineda mitmesuguseid ootamatusi, mis halvimal juhul lähevad sinu ettevõttele maksma arvestatava hulga raha või kulutavad väärtuslikku aega. Ehitusobjektile ja -seadmetele tekkinud kahjud (näiteks tulekahju, varing, torm jms), tööõnnetused ja töötajate haigestumised on riskid, millega seisab silmitsi iga ehitusettevõte. Selleks, et nende riskidega paremini toime tulla, soovitame sõlmida kindlustuslepingu,“ ütleb ERGO Kindlustuse äriklientide osakonna juht Oliver Liiva.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm märgib ehitustööde tegemisel kindlustamisest rääkides samuti, et kõige sagedamini kindlustatakse ehitatavat ehitist ja ehitusmasinaid, kuid kaitsta tuleb ka ettevõtte töötajaid.

Hangetel on kindlustusvajadus tavaliselt juba ka tingimustesse sisse kirjutatud, kuid If Kindlustuse kogemus näitab, et teadlikud ettevõtjad kindlustavad sageli rohkemgi.

Oliver Liiva ütleb, et kindlustamise teemat on võimalik vaadata hankija ja

pakkuja poolelt ning mõlemal juhul on kindlustusalane info oluline.

„Kõige kasulikum on küsida nõu kindlustusseltsi või -vahendaja esindajalt, et hankega seotud riskid oleks juhitud ning nõuded kindlustusele mõistlikud ja põhjendatud. Iga hange, hoone ja ehitusprojekt on erinev ning seega on ühest vastust,

Ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustus hüvitab ootamatud ja ettenägematud kahjud tööobjektile ja erikokkuleppel tellija olemasolevale varale.

mis kõikjal toimib, võimatu anda. Hankijal on mõistlik hankes täpsustada, milline kindlustus ja sellega kaasnevad summad pakkujal peaks olema. Samuti on pakkujal oluline valida õige kindlustus, et teha pakkumine, millega ta kahjujuhtumi puhul hätta ei jää,“ selgitab Liiva.

Eri riskide vastu erinevad kindlustused

IIZI ehitusvaldkonna ekspert ja kindlustusmaakler Erko Toomet ütleb, et sõltumata sellest, kas tegemist on riigi- või tavahankega, tuleks ehitus-, remondi- või renoveerimistööde puhul sõlmida ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustus ning ehitustegevuse vastutuskindlustus. Kui tööd hõlmavad lisaks projekteerimist, siis peaks kindlustuslepingute paketti laiendama projekteerija riskide maandamiseks veel projekteerija erialase vastutuskindlustusega.

„Ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustus hüvitab ootamatud ja ettenägematud kahjud tööobjektile ja erikokkuleppel tellija olemasolevale varale. Seda ehitusperioodil ning kokkuleppel ka ehitusjärgsel hooldusperioodil. Ehitustegevuse vastutus kaitseb töö teostajat võimalike nõuete eest, kui tööde käigus (või hooldusperioodil) tekib vara- või isikukahju kolmandatele isikutele. Projekteerija erialane vastutuskindlustus kaitseb projekteerijat erialaste eksimuste

eest – näiteks ebatäpne projekteerimine – ja hüvitab kindlustustingimuste piirides selle tagajärjel tekkivad nõuded projekteerija vastu. Kõikides kindlustuslepingutes on tingimused, lisatingimused ja piirangud, mis võivad töö objekti olemust arvestades olla kahjujuhtumite hüvitamisel kriitilise tähtsusega, mistõttu ei tohi neid kindlasti jätta tähelepanuta,“ selgitab Toomet.

Suurematele hangetele

kaasatakse kindlustusekspert

Riigihanke eripäraks võib Erko Toometi sõnul olla see, et töö tegijal on kindlustuslepingute sõlmimise kohustus. Tavahanke korral sõltub kindlustuslepingute sõlmimine tellija ja töö tegija vahelistest lepingutest, töö tegija enda riski võtmise valmidusest ning tellija teadlikkusest. Riigihangete korral on kindlustuslepingute lisatingimused tihtipeale detailsemalt paigas ja nendest kõrvalekaldumine ei ole üldjuhul aktsepteeritav.

„Suuremate hangete korral on oluline kaasata hanketingimuste

Renoveerimise korral on väga oluline moment, kas ja kuidas on töö tegemise ajal maandatud riskid renoveeritavale objektile.

ettevalmistamisel kindlustuseksperte, kellel on teadmised võimalikest riskidest, kahjujuhtumite praktikast ning kindlustusandjate pakutavast kindlustuskaitse ulatusest. Vastasel korral võib tööde tellija jätta tähelepanuta oluliste lisakaitsete nõuded hankes ja tööde teostaja võib kulude kokkuhoiu

eesmärgil või lihtsalt teadmatusest sõlmida piiratud kindlustuskaitse. Kahjuks on nii tavahangete kui paraku ka riigihangete praktikas väga sageli nõudeid kindlustuskaitsele, mis ei lähe kokku kindlustusturu praktikaga või ei ole isegi seotud objekti riskidega. Selle tulemusena ei vasta kindlustustingi -

Kindlustuspakkumise näidis

Tootmishoone ehitus

• Hoone ehitusmaksumus 500 000 €

• Tootmisseadmete montaaž 25 000 €

• Kolmandate isikute vastutuskindlustus summas 100 000 €

Kindlustuskaitse: koguriskikindlustus, vastutuskindlustus ehitusperioodil, hooldusperioodi põhikaitse

Omavastutus: 1000 €

Kindlustusmakse: 781 € ehitusobjekti kohta

Tööandja vastutuskindlustus

25 töötajat

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju töötajale kindlustussummas 500 000 €

Omavastutus: 200 €

Kindlustusmakse töötaja kohta 2,6 € kuus

mused hankes nõutud tingimustele või siis jäävad töö objekti olulised riskid kindlustamisel tähelepanuta.

Renoveerimise korral on väga oluline moment, kas ja kuidas on töö tegemise ajal maandatud riskid renoveeritavale objektile. Sõltuvalt tööde iseloomust saab erikokkuleppel seda lahendada objekti varakindlustusand-

Allikas: if.ee

jaga või siis ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustuse kaitse laiendusega. Igal juhul on ehitus-, remondivõi renoveerimistööd kindlustusandjate jaoks kõrgendatud riski asjaoluks, kuna sageli saavad kahjujuhtumid alguse just nende tööde teostamise või kasutatava materjali vigadest,“ räägib Toomet.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Riigihanke puhul tuleb arvestada ka mitterahaliste väärtustega

Eelmise aasta riigihangete ülevaatest selgub, et valdaval osal hangetest arvestati põhikriteeriumina madalat hinda, jättes kõrvale kvaliteedinäitajad. Riigihalduse minister Riina Solman on veendunud, et see pole õige tee.

Anne-Mari Alver

2021. aastal algatati 8458 riigihanget kogumaksumusega 3,6 miljardit eurot, mida on 128 hanke võrra enam kui 2020. aastal.

Valdav osa hangetest olid riigisisesed, jaotudes liigiti ühtlaselt kolmeks: 33 protsenti teenuste, 33 protsenti asjade ja 29 protsenti ehitustööde riigihanked. Rahvusvahelised hanked moodustasid alla veerandi kõikidest hangetest. Suurimad lõppenud hangete maksumused jäävad suurusjärku 50 miljonit eurot. Eelmisel aastal alustatud riigihangetel osalenud ja ka edukatest pakkujatest oli 96 protsenti Ees-

ti päritolu. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega on aastalõpu seisuga sõlmitud 86 protsenti lepingutest.

„Möödunud aastal mõjutas riigihangete trende kestev koroonaviirus. Jätkuvalt tehti palju väljakuulutamiseta läbirääkimisteta hankemenetlusi ning ainult madalamal hinnal põhinevaid hankeid,“ räägib rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane. „Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal hangetes on suur ning see on märk avatud konkurentsi võimalustest hanketurul.“

Enim hankeid algatas Transpordiamet

Raamlepingu sõlmimiseks algatati riigihankeid kokku 19 protsenti, mis on veidi rohkem kui sellele eelnenud aastal. Raamlepingute sõlmimiseks algatatud riigihangete osakaal on olnud tõusutrendis ja kasvanud kuue aastaga kaheksa protsenti.

Suurenes e-hanke vahendite kasutatavus. Dünaamilist hankesüsteemi kasutati 33 korral ja e-kataloogi 10 korral. Mõlemate kasutus kasvas aastaga kolmandiku võrra. „Dünaamilise hankesüsteemi kasutamine hoiab turu avatuna, ettevõtjad saavad jooksvalt liituda ning süsteem võimaldab hankijatel saada suuremal hulgal pakkumusi ja saavutada avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalset kasutamist suurema konkurentsi kaudu,“ rõhutas Kristel Mesilane. „E-kataloog võimaldab saavutada säästuefekti ja

FOTO: SHUTTERSTOCK

on mugav tööriist eelkõige kesksetes ning ühishangetes, kus riigihanke tulemusena sõlmitud lepingute raames on palju tellijaid ja tellitavate toodete arv on suur, näiteks IT-seadmed, meditsiinitarvikud või kontoritarbed.“

Kõige rohkem riigihankeid algatas möödunud aastal Transpordiamet (353 hanget), seejärel Riigi Tugiteenuste Keskus (295 hanget), Riigi Kinnisvara AS (244 hanget) ning Riigimetsa Majandamise Keskus (239 hanget).

Enim kasutatakse avatud hankemenetlust

Enim ehk 44 protsendil juhtudest kasutati avatud hankemenetlust, mille osakaal kasvas aastaga 5 protsenti. Pisut alla kolmandiku hangetest korraldati lihthankemenetlusena ja ligi 16 protsenti moodustasid väikehanked. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi oli pisut üle 6 protsendi ning üle 3 protsendi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusi. Teisi menetlusliike kasutati vähem.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi korraldati 543 korral, aastaga vähenes nende arv 115 võrra. Möödunud aastal ei olnud koroonaviirus enam ootamatu ja hankijatel oli võimalik oma tegevusi planeerida, mistõttu ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine enam alati põhjendatud ning näitas ka vähenemise trendi.

Riigihangete seadus ei kohusta valima odavaimat pakkumist, vaid võimaldab võitja valikul arvestada ka ettemääratud mitterahalisi tingimusi, ütles riigihalduse minister Riina Solman valitsusele riigihangete 2021. aasta ülevaadet tutvustades.

„Odavaimat pakkumust pole seadus kunagi kohustanud valima, aga see legend on visa kaduma. Tegelikult soovime liikuda pigem vastupidises suunas, et meil tuleks rohkem kvaliteedi- ja väärtuspõhiseid hankeid,“ ütles minister Solman. „Julgustan hankijaid seda võimalust kasutama, selline hange võib küll pisut enam aega ja panustamist nõuda, kuid ka tulemustega ollakse üldiselt rohkem rahul,“ lisas minister.

Minister rõhutas, et väärtuspõhiste kriteeriumite kasutamine võimaldab panustada ka teistesse riigi jaoks olulistesse teemadesse, nagu energiasääst ja säästlik keskkonnakasutus või sotsiaalselt haavatavamate ühiskonnagruppide kaasamine.

„Riigihangete seadus ei piira väärtuspõhiseid valikuid ning võimaldab soetada ka innovaatilisi ja täiesti uusi lahendusi. Nii oli ka 2021. aastal algatatud seadusemuudatuste üheks eesmärgiks parendada nii hankijate kui ka pakkujate jaoks riigihangete läbiviimise ja osalemise efektiivsust ning

Riigihankeid mõjutavad ka rahvusvahelised sanktsioonid

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 8. aprillil vastu määruse (EL) 2022/576, millega sätestatakse piiravad meetmed riigihangetes seoses Venemaa tegevusega Ukrainas.

Riigihankeid käsitleb vahetult määruse artikkel 5k, mis keelab sõlmida riigihankelepinguid Venemaa kodaniku, Venemaa residendi või Venemaal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega ning jätkata selliste lepingute täitmist. Oluline on tähele panna, et keelatud on lepingute sõlmimine ka ettevõttega, mis on rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt Venemaa kodaniku, residendi või ettevõtte omandis, st lepingute sõlmimine võib olla keelatud ka väljaspool Venemaad asutatud ettevõttega, sh ELis asutatud ettevõttega.

Samuti laieneb lepingute sõlmimise ja täitmise keeld alltöövõtjatele, tarnijatele või üksustele, kelle suutlikkusele tuginetakse, kui nende arvele langeb lepingu maksumusest üle 10%.

Sanktsioonidega on hõlmatud ka paljud RHSis sätestatud erandid (välja on jäetud üksikud erandid, nt tööleping, kinnisvaratehingud, sh äri- ja eluruumide üürilepingud, ja veel mõned spetsiifilisemad).

toetada hankijaid keerulistes oludes,“ ütles Riina Solman.

Riigihangetest hinnati üksnes madalaima hinna või kulu alusel 87 protsenti ja ainult 13 protsendil hangetest kasutati pakkumuste hindamisel lisaks hinnale või kulule ka mõnda kvaliteeti kirjeldavat kriteeriumit. Kvaliteedikriteeriumite kasutamise osakaal on püsinud 13 protsendi ümber viimased seitse aastat. „Rahandusministeerium julgustab hankijaid enam kaaluma kvaliteedikriteeriumite kasutamise võimalusi pakkumuste hindamisel,“ lisab Kristel Mesilane.

Legend odavast hinnast on visa kaduma

Betoonpõrandate * lihvimine * poleerimine

Alati ei pea vana või uut betoonpõrandat kinni katma plaatide, epoksiidi või mõne muu materjaliga. Palju esteetilisem on betoon ära poleerida.

Kui valid poleerimise, säästad ka ressursse, sest selline põrand ei vaja ruutmeetrite kaupa ehitusmaterjale, mis tuleb valmistada, kohale tuua ja mitmekümne aasta pärast utiliseerida.

Peeneks lihvitud põrand lisab su ruumidesse rohkem valgust ja avarust ning annab sulle võimaluse pesta ja koristada põrandaid mugavamalt ja kiiremini.

Keemiline tihendamine muudab põranda vastupidavaks ja mitteimavaks – maha tilkunud hea ja parem ei jäta sisseimanud plekke.

Pakume lisateenusena plaatimissegu jääkide lihvimist ja põrandakatete eemaldust (liimitud vaibad ja linoleum, plaadid, parkett jne)