Tugevamad omavalitsused on ka korteriühistute huvides Sulev Valner Omavalitsusreformi projektijuht
Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhised soovitused Eestile 29.05.2013 • (12) Teenused, mida kohalikud omavalitsused on seadusega kohustatud pakkuma, on enamikus sektorites puudulikud. See on tingitud omavalitsuste vähesest haldussuutlikkusest ning asjaolust, et nende tulud ja vastutus ei ole tasakaalus.
• Elujõulist kava kohalike haldusasutuste tegevuse parandamiseks seni koostatud ei ole.
1
Mis on tänaste (väiksemate) omavalitsuste sagedane probleem? • Juhtide ja ametnike ebaühtlane kvalifikatsioon • Väheste töötajate vajadus täita korraga palju rolle, mistõttu ülesandeid täidetakse valikuliselt • Ennetava tegevuse asemel suudetakse sageli tegeleda vaid avalduste menetlemisega • Puudub kriitiline mass ja eelarveline võimekus, et reaalselt mõjutada kohalikku elukeskkonda • See ei ole etteheide ühelegi vallajuhile, et ta pole küllalt tubli ja võimekas, vaid süsteemne probleem!
Tänase omavalitsuste killustumise jätkumine • Suurendab riigi juhtimise tsentraliseerumist ja valdava osa omavalitsuste marginaliseerumist • Soodustab elu koondumist paari suuremasse keskusesse • Milline on vajalik kriitiline arv elanikke, vaimset, majanduslikku, finantsilist ja institutsionaalset potentsiaali, et olla tõesti võimekas omavalitsus?
2
Võimalikke lahendusi • Suurendada hüppeliselt KOV rahastust – kelle arvel?
• Omavalitsuste omavaheline tõhus koostöö – miks ei ole seni toiminud?
• Keskvalitsus võtab aina rohkem asju ära enda korraldada (nagu gümnaasiumiharidus) – kas me seda tahame?
• KOV ühinemine – a) omaalgatuslikud liitumised või b) riiklik omavalitsuste reform
Eesti omavalitsuste rahvaarv 01.01.2013 seisuga
3
Ühinemised 2013
Kui palju muudavad pilti vabatahtlikud ühinemised? KOV-e Alla 1000 elanikuga 1000-3000 3000-10 000 10 000+
2000
2013
245
226
2013 sügis
215
30 42 38 133 111 104 66 55 54 16 18 19 Elanikke mediaankeskmine 1763 1908
4
Omavalitsusreformi kava • Oktoobris 2012 pakkus regionaalminister välja omavalitsuste reformi 6 võimalikku mudelit. • Ülekaalukalt enim toetust leidis tõmbekeskuste mudel, millega töötati edasi • Mudel nägi ette, et: • • • •
Maakonnad ise otsustavad, mis on piirkonna olulisemad tõmbekeskused Seejärel saavad omavalitsused ise otsustada, millisega neist ühineda Riigikogu annab ette tähtaja, milleks peavad liitumised teoks saama 2017 KOV volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides
• Kevadel saadeti kooskõlastusringile omavalitsusreformi raamseaduse väljatöötamiskavatsus
Turu-uuringute AS poolt läbi viidud elanikkonna küsitlus (mai 2013)
5
Reformi oodatav tulemus • Omavalitsusel on tugev keskus ja sellega tihedalt seotud ja hästi ühendatud tagamaa • KOV kattub suure osa seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonnaga (kodu, töö, vaba aeg) • KOVid on võrreldava võimekuse ja suurusega ja teenuste kvaliteet ühtlustub • Kohalikul tasandil saab teha rohkem otsuseid, mis seal elavate inimeste elukvaliteeti mõjutavad • Peamine eeldatav võit: juhtide ja ametnike kasvav pädevus!
Tõmbekeskuste kokkuleppimine • Omavalitsusliitudega sõlmiti lepingud ülesandega kokku leppida maakonna tõmbekeskused • Valmis juhend abistavate kriteeriumidega, mille alusel hinnata, mis on tõmbekeskus. • 10.04-15.05.2013 toimusid arutelud kõigis maakondades • Omavalitsusliidud esitasid oma ettepanekud maavanemale – tähtaeg 1.juuli, mõned liidud küsisid pikendust • Maavanemate ettepanekud regionaalministrile pärast omavalitsusliitude ja üksikute omavalitsuste laekunud ettepanekute analüüsi – 15.august • Maavanemate pakutu avalik esitlemine – 21.august
6
Maakondade ettepanekud • Omavalitsusliidu ja maavanema ettepanek keskuste osas langesid suures osas ühte – Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa • OVL ja maavanema arvamustes oli erinevusi – Hiiumaa, IdaVirumaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa, Viljandimaa • OVL ei nimetanud tõmbekeskusi – Järvamaa, Võrumaa • Harjumaale antud ajapikendust seoses poolelioleva uuringuga
7
(Kant 1934)
Eesti keskuskohad
1.
Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev
2.
Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir
8
Järgmised sammud • Raamseaduse vastuvõtmine Riigikogus • Omavalitsused valivad tõmbekeskuse, kellega ühineda ehk lepivad kokku uutes KOV üksustes • Regionaalministri büroo lahendab eriarvamused, kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse ühineda lahustükkidena vms • Vabariigi Valitsus kehtestab haldusterritoriaalse korralduse muutmise • Ühinemiste ettevalmistamine • Oktoober 2017 – järgmine kohalike volikogude valimine toimub uute ühinenud omavalitsuste piirides
Miks see reform on korteriühistute huvides? • Eri piirkondade omavalitsuste võimekus ühtlustub, mis eeldatavalt tugevdab kõiki: ka suurte linnade omavalitsused ja keskvalitsus saavad kõrvale võrdsemad partnerid • Tugevneb omavalitsuste töötajate pädevus, kellega korteriühistu peab asja ajama • Kasvab omavalitsuste keskmine võimekus projektide kaasfinantseerimisel ja piirkonna arengusse panustamisel
9
Kas omavalitsuste reform lahendab kõik mured iseenesest? • Ei, ta loob vaid paremad võimalused meil endil üheskoos kohaliku elu küsimusi edaspidi võimalikult mõistlikul viisil ja efektiivselt lahendada. • Täpselt samuti, nagu teeme seda vähegi suuremas majas üheskoos läbi korteriühistu, mitte igaüks eraldi. • Nagu korteriühistu, nii ka omavalitsus ei ole asi iseeneses, vaid vahend elu korraldamiseks.
Tänan! Sulev Valner sulev.valner@regionaalminister.ee haldusreform.wordpress.com
10