Korteriühistute leht (aprill 2023)

Korteriühistute leht

VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER!

Tallinnas ja Harjumaal

Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas

Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit Majapidamispraht (koristustöödelt)

Korterelamu koristusteenuse võlu ja valu

Korralikku koristusteenust soovib iga korteriühistu, küll aga saavad teinekord takistuseks nii rahaline olukord kui ka teadmatus sobiva(te) teenusepakkuja(te) valimisel. Kuigi erinevalt näiteks riigiasutustest ja haiglatest pole kortermajade koristusteenuse pakkujatele suuri regulatsioone seatud, teevad seda endast lugupidavad ettevõtted ise vabatahtlikult, sõnab koristusfirma X Estate OÜ juht Igor Kurošu.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES

Kortermajade täiskoristusteenust pakkuva ettevõtte juht toonitab, et isegi Tallinnas, kus elab võrreldes teiste linnadega keskmisest rikkamaid inimesi, ei kasuta ligikaudu 30–40% korteriühistutest üldse koristusteenust. Sellistel puhkudel üritavad korteriühistud ühel või teisel moel ise hakkama saada ehk hädavajalikud tööd teevad ära maja elanikud. Suuri tegijaid on Kurošu sõnul Tallinnas ligi kümmekond, teistes linnades vaid ükskaks. Kurošu enda ettevõte pakub täiskoristusteenust ning ligi 95% klientidest seda võimalusel ka eelistab. Suurem osa teenusepakkujaid on tema sõnul aga väiksema haardega või pakuvad sootuks üht konkreetset teenust, näiteks ainult trepikodade pesemist või lumetöid.

„Mõned üksikud soovivad suvel ise heast tahtest muru niita, aga üldiselt võtab enamik meie kliente n-ö kogupaketi. Eks korteriühistud peavad oma vajadused ja rahalised võimalused läbi kaaluma. Täiskoristusteenust soovides on ühistutel enamasti mugavam kõik ühelt partnerilt tellida ning tihti saab määravaks

ka see, et kõikidel väikefirmadel pole sobivat või piisavalt head tehnikat. Meie pakume kõike: sise- ja välikoristust, katusekoristust, vihmaveerennide läbipesu, aknapesu, kõiki põrandate, seinte ja lagedega seotud eritöid ning prügi äravedu. Eraldi teema on veel kahjuritõrje,“ ütleb Kurošu, kelle ettevõtte kõige väiksem klient on viie korteriga elamu Kadriorus ning kõige suurem 300 korteriga maja Kristiines. Keskmiseks kliendiks nimetab ta 40–50 korteriga uusarendust Tallinnas.

Nõudlikkus iseenda vastu Kurošu sõnul ei nõuta korteriühistutele koristusteenuse pakkujalt seaduslikus mõttes eraldi sertifikaate ega tunnistusi, erinevalt riigihangetest, riigiasutustest ja haiglatest. Ainsad kõiki hõlmavad regulatsioonid on seotud kahjuritõrjega. Küll aga peaks iga endast lugupidav koristusfirma oma personali koolitades endale ise kõrged standardid seadma. „Kõigil meie koristajatel on puhastusteenindaja kutsetunnistuse neljas tase käes. Kõige kõrgem on viies tase. Riiklik kutsetunnistus tähendab

päris tõsist koolitust ja eksamit, paljud kukuvad sellega läbi,“ ütleb ta ja lisab, et põhimõtteliselt võib tõesti igaüks korteriühistule oma teenust pakkuda. Väga palju tegutseb selles vallas väikeettevõtjaid, kes kolme-nelja maja trepikoda pesevad ja hoone ümbrust hooldavad.

„Meie järgime Tallinna linna heakorraeeskirju. Seal on ühtteist, mida tuleb silmas pidada, näiteks see, mis puudutab prügi ja jäätmekäitlust, mis kellaks peab hommikul lumi kõnniteelt lükatud olema jne. Suur osa koristusstandardeid puudutab küll pigem selliseid eriobjekte nagu haiglad, koolid, lasteaiad või ka bürood, kus on väga kallid materjalid. Korteriühistul on betoon ja värvitud seinad.“

Millest kortermajade koristusteenus üldse koosneb?

„Säravad trepikojad on A ja O. Puhas trepikoda teeb inimestel alati meele rõõmsaks. Teine asi on väliterritoorium. Kui kojamees käib ja prügikastid on vahetatud ning lendprügi maas ei ole, siis ongi kõige hädapärasemad asjad tehtud,“ sõnab Ku-

rošu. Kõike ülejäänut ei saa tema sõnul küll teisejärguliseks pidada, kuid praktikas tuleb lihtsalt mõista, et korteriühistu pole reeglina kuigi rikas klient ning mida vähem hädavajalik mingi töö on, seda suurema vaevaga seda ka tellitakse ehk ainult siis, kui ilma enam tõesti ei kannata. Samas kogutakse osa tööde puhul pikalt ette nii hoogu kui raha. „Selle aasta fassaadipesud lepiti juba eelmisel aastal kokku, nagu tavaliselt ühekordsete ja kallimate tööde puhul tehakse. Suure maja fassaaditööde hinnad küündivad ikka mitme tuhande euroni. Tavalisematest töödest rääkides koristatakse ja pestakse tüüpilisi kortermaju enamasti kaks korda nädalas nii seest kui ka väljast ning talvisel lumelükkamisperioodil käib kojamees kohal viis korda nädalas.“

Kuidas endale sobiv teenusepartner valida?

Kurošu ütleb, et kuigi tegemist pole hangetega, on korteriühistutel siiski kombeks erinevaid hinnapakkumisi võtta ja need koosolekutel läbi arutada. Oluline osa on muidugi ka suhtlusel

majahaldurite ja naabermajade elanikega. „Headel tegijatel on tavaliselt nii, et uue kliendi kaudu tuleb tihti ka kõrvalmaja. Eks inimesed ju näevad, kes kuidas toimetab, ja suur osa infot käibki suust-suhu. Naabermajade korteriühistu esimehed suhtlevad aktiivselt ja neil on üldiselt ka samad mured ja rõõmud.“

Peamised probleemküsimused

Millised on peamised murekohad, mis korteriühistul koristuslahenduste ja nende valimise või haldamisega on? „Kvaliteediga seonduvad küsimused on kõige olulisemad. Eks tegijaid on palju ja vahel lastakse n-ö üle jala, käiakse kohal, siis jälle ei käida ega peeta sõna ning kui inimestel on pretensioone, ei lahendata neid alati õigeaegselt jne. Suhtlus ja koostöö korteriühistuga on väga oluline ja selle pinnalt tulevad tihti ka mured,“ sõnab Kurošu. Palju rahulolematust ja probleeme põhjustab juba asjaolu, et suurfirmadel on palju objekte käsil ning personalipuuduse tõttu võib ühele töötajale liiga

suur koormus langeda. „Pigem tasuks siis võtta vähem, aga teha korralikult. Nii on tulemus korralikum ja ka töötajad rohkem rahul. Samas on meie äris marginaalid üsna väikesed ning pigem võiks täisteenuse pakkujal olla nii palju objekte, kui tema töötajad suudavad teenindada,“ sõnab Kurošu.

Suurematel firmadel on Kurošu sõnul siiski üldiselt paremad võimalused nii personali koolitamiseks kui ka kalli, ent vajaliku tehnika soetamiseks. „Näiteks võib üks pisike traktor isegi 60 000 eurot maksta. Ilma tehnikata pole selles äris tänapäeval midagi teha, kasvõi sellepärast, et tööjõupuudus on endiselt aktuaalne. Kui vanasti lükati lund labida ja käsisahaga, siis tänapäeval peab olema mehhaniseeritud lumelükkamine, sest igale poole ei jätku inimesi, kes seda suudaksid või viitsiksid teha,“ ütleb Kurošu.

Soovitused korteriühistutele

Üldiselt soovitab Kurošu korteriühistutel endale sobiva teenusepakkuja leidmiseks alati firmade tausta uurida, võimalusel nende esindajatega kohtuda, oma vajadused ja murekohad läbi arutada ning need ka kirjalikult fikseerida. Kuna tänapäeval on finantsaruanded avalikud, saab ka nendest palju informatsiooni, näiteks kas firma hingekirjas olevatele töötajatele üldse reaalselt palka makstakse. „Suhtlemine on väga oluline. Alati tuleb vaadata ka hindade sisse ehk mida mille eest saab. On pakkujaid, kes teevad odava üldhinna, kuid kellel on palju n-ö peidetud tasusid, mistõttu võib lõplik hind kokkuvõttes hoopis kallim tulla.“

Miks ja kuidas valida fassaadikatteks tsementplaate?

Ehitushooaeg on taas täistuuridel käima läinud. Ka sel aastal saavad paljud kortermajad renoveeritud ning neis korteriühistutes on vaja langetada palju olulisi valikuid.

Kõige nähtavam osa renoveerimisest on fassaadi vahetamine, soojustamine või värskendamine. Miks eelistada ühte või teist fassaadilahendust? Tsementplaatide tootjana tahame järgnevalt välja tuua tuulutatavate fassaadilahenduste eelised, plaadi omadused ja näitajad, millest konkreetsete toodete vahel valides lähtuda ning millele tähelepanu pöörata, kui plaatide paigaldus juba käimas on.

Tuulutatavad fassaadilahendused

Tuulutatavate fassaadilahenduste puhul kasutatakse soojustuskihina villa, mis kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Roovi abil paigaldatakse fassaadi katteplaadid soojustusest ja tuuletõkkeplaadist eemale, jättes fassaadiplaadi ja tuuletõkkeplaadi vahele õhuvahe – n-ö tuulduva osa. Seejuures peab tagama õhu juurdepääsu alt soklist ning väljapääsu ülevalt räästast ning vaatama, et konstruktsiooni vahekihis ei kasutataks materjale, mis on umbsed ega hinga. Nii saavad tekkinud aurud ja niiskus majast väljuda, kuid samas ei pääse need pealiskattena kasutatavat fassaadiplaati kahjustama. Tuulduv fassaadisüsteem toimib ka hea heliisolaatorina ning aitab kaasa kütte ja jahutuskulude kokkuhoiule. Tuulutatav fassaadilahendus on parim nii hoone enda kui ka seal elavate inimeste tervisele – konstruktsiooni vahekihtidesse ei hakka kogunema niiskust ja sellest tekkivat hallitust, mistõttu on see üks

eelistatumaid fassaadi renoveerimise ja ehitamise meetodeid. Lisaks tuuldumisele on teine oluline eelis tulekindlus – villa ja tsementplaatide kasutamine soojustusmaterjali ja fassaadi kattematerjalina annab konstruktsioonile vähemalt B klassi tulekindluse.

Mida jälgida tsementplaatide valimisel?

Ventileeritav fassaadisüsteem võimaldab hoone fassaadi katmisel hästi kombineerida erinevat tüüpi fassaadimaterjale, sh tsementplaate, mis on täna selgelt parima hinna ja kvaliteedi suhtega fassaadikattematerjal.

Materjalide valikul tuleks lähtuda nende eeldatavast elueast, vastupidavusest, tuletundlikkusest, keskkonnasõbralikkusest, kaasnevatest hoolduskuludest ning mõistagi hinna ja kvaliteedi suhtest. Seejuures pole vähetähtis kogenud ehitaja panus ning materjalide tarnija ja ehitaja koostöö, et oleks tagatud ajagraafikus püsimine ning võimalikult väike tekkivate jääkide hulk.

Kivipuruplaadid

Kortermajade renoveerimisel on ühed levinumad plaadid kivipurukattega tsementlaast- ja tsementkiudplaadid. Tsementkiudplaadid on vastupidavamad, aga raskemad kui tsementlaastplaadid. Rolli mängib ka tulekindlus – kivipurukattega tsementkiudplaatidel StoneREX Premium Granit on ainukesena testitud A2 tuleklass. Kivipuruplaatide eeliseks on kindlasti see, et kivipuru on

naturaalset tooni ega tuhmu, fassaadi on võimalik survepesuriga pesta ning paigaldamine on lihtne ja kiire. Samuti ei kahjusta seda närilised ega putukad.

Ehkki esialgu võib pisut soodsam pakkumine ahvatlevam tunduda, on fassaad maja visiitkaart ning kaitsekiht – tänane väike kokkuhoid selle kvaliteedi, vastupidavuse ja hea väljanägemise arvelt võib juba paari aasta jooksul kätte maksta.

Värvitud tsementplaadid

Populaarsed on üle värvitud siledad tsementplaadid, ka nende puhul tuleb rõhutada esiteks plaadi enda tehnilisi omadusi – siinjuures on väga olulised taaskord plaadi veeimavus, tuge-

vus, elastsus ja koostis. Värvitud 8 mm paksused tsementkiudplaadid StoneREX Palette Pigmenta on saadaval massvärvitult, pinna värv on UV kindel, grafitikaitsega ja suurima võimaliku kriimustuskindlusega.

Massvärvitud plaadid

Viimasel ajal väga populaarseks saanud massvärvitud plaatide puhul on samuti oluline vaadata plaadi tehnilisi näitajaid, aga selle kõrval on väga tähtis võrrelda pinnakatte omadusi. Kui mõned plaadid ongi valmistatud eesmärgiga, et need muutuvad ajas, mis paraku meie kliimas ja suurte tänavate ääres tähendab paratamatult pöördumatut määrdumist, siis teiste puhul on erilist

rõhku pandud just pinnakaitsele, mis ei lase niiskusel ja mustusel plaadi pinda tungida. Nii jäävad plaadid sama tooni ning neid on võimalik pinnale jäänud mustusest edukalt pesta. Plaadid

StoneREX Palette Hydrophibic on just sellised. Lisaks on veel saada spetsiaalse UV- ja grafitikaitsega massvärvitud plaadid StoneREX Palette Acrylic Transparent.

Paigaldamiskvaliteedi olulisus

Üle ega ümber ei saa ka paigaldamiskvaliteedi olulisusest.

Asjatundlikud ehitajad järgivad kahtlemata tootjapoolseid juhendmaterjale ning asjatundlik ehitusjärelevalve kontrollib, kas tootja on plaadile ning muudele materjalidele välja andnud ka nõuetele vastava toimivusdeklaratsiooni.

Keskkonnateadlikkus ja kulude kokkuhoid

Tsementkiudplaatide CO2 jalajälg on tunduvalt väiksem alternatiivsete renoveerimiseks sobilike materjalide omast, lisaks pakume omalt poolt teenuseid, mis aitavad veelgi säästlikum olla nii keskkonna kui oma rahakoti vastu:

Soovitame kasutada meie poolt välja töötatud layout’ e ehk mustreid – Airshelli tooteseeria mustrid arvestavad kõiki tsementkiudplaatide paigaldus-

nõudeid ja aitavad säästa nii karkassi materjali kui ka tavapäraste plaadi ülejääkide pealt. www.stonerex.ee/airshell

Arhitekti jooniste järgi saame tehases plaadid soovitud suuruses ja mustriga valmis lõigata, pakendada võimalikult mugavalt paigaldamise järjekorras ning säästa seeläbi objektil teostatava töö mahu ja ajakulu pealt.

Teeme paigalduskoolitusi ning anname ehitajatele nõu parima paigalduskvaliteedi saavutamiseks.

Täisrenoveerimine tähendab sageli ka tuletõkkeseinte ja/või -lagede ehitamist, nõuetele vastava ja turvalise lahenduse valik võib aga keeruliseks osutuda. Saame ka siin abiks olla, esindades maailma suurima ja professionaalseima tuletõkkesüsteemide tootja Promat valikut Eestis. www.stonerex.ee/tuletokkelahendused

Kvaliteetse materjali valimisel ning hea paigaldusmeeskonna kaasamisel võib kindel olla, et uus fassaad näeb ka aastakümnete pärast ilus välja, kaitseb maja hästi välismõjude eest, vajab minimaalselt hooldust, aitab kokku hoida soojakuludelt ning tõstab kinnisvara hinda. Oleme sel teekonnal teile abiks!

Häid valikuid soovides www.stonerex.ee

Mida peaks teadma kortermaja renoveerimisest?

Enamasti soovivad korteriühistud renoveerida hoone fassaadi, katust ja vundamenti, järgmise sammuna tehakse korda kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning avatäited. Kas teha töid osakaupa või korraga ja kuidas katta kulud?

TEKST: EINAR ELLERMAA

Täieliku renoveerimise eelis on osa ehituskulude ühekordsus, räägib Tartus ja Lõuna-Eestis tegutseva ettevõtte Innover Ehitus OÜ objektijuht Tõnu Kalm. „Näiteks kui renoveerida katus ja fassaad korraga, on tellingute rentimise kulu ühekordne, eraldi tehes aga kahekordne. Kindlasti on elanikele mugavam, kui kõik ehitustööd tehakse ühes etapis, sest kogu ehitusprotsess tekitab ebamugavust: tehakse kaevetöid, paigaldatakse tellinguid, kaasnevad akende vahetusega seotud tegevused jne.“

Millest peaks ühistu alustama renoveerimist? Kalm selgitab, et planeerimist võiks alustada projektist ja vaagimisest, kuidas ja mida on võimalik teha. „Kui projekt on valmis, saab teha päringuid ehituseelarve koostamiseks. Kui ehitusmaksumus on

teada, siis oskab tellija otsustada, kuidas on ehitust võimalik rahastada. Rahastuse võib saada nii pangast kui ka omafinantseeringust. Võimalik on kasutada ka KredExi toetumeetmeid vastavalt nende tingimustele.“

Eelarvesse on mõistlik lisada tellija reservrida – kui tuleb teha lisatöid, siis on neid võimalik rahaliselt katta reservrealt. Vanade hoonete renoveerimisel võib juhtuda, et tekib ettenägematuid töid, mille vajadus selgub töö käigus ja mida on eelarvet koostades keeruline hinnata. „Põhiliselt on probleemid vundamendi ja fassaadi konstruktsiooniga,“ ütleb Kalm. „Vanemates vundamentides on olnud probleemiks lahtised kivid ja vundamendi kõverus, fassaadidel on põhiliseks probleemiks mädanik. Peamised kohad, kuhu

mädanik tekib, on aknaalused ja esimene palgirida.“

Fassaad on kõige töömahukam osa

Korterelamu uuendamise kõige töömahukam osa on fassaadi renoveerimine. Fassaadi soojustuslahendusi on palju, kuid levinuimad on puit- ja krohvitud fassaadid. Krohvitud fassaadi puhul tuleks kindlasti vaadata, kas tegu on kivi- või puitmajaga. Puitmajadel eemaldatakse olemasolev fassaadilaudis

ja kontrollitakse puitkonstruktsioonide korrasolekut. Pehkinud ja mädanikuga konstruktsioonid asendatakse uutega ning olemasolevad konstruktsioonid tihendatakse vajaduse korral soojapidavuse eesmärgil. Seintele paigaldatakse puitroovitus, millega rihitakse kõverad seinad sirgeks. Konstruktsioonide vahele pannakse vähemalt 100 mm soojustust, mis kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Seejärel paigaldatakse tuulutusliist ja puitvooder ning kõige lõpus

vormistatakse aknapaled, nurgalauad ja veeplekid. Kivimaja fassaadil kasutatakse vahtpolüsteroolist soojustusplaate, mis kinnitatakse seina külge liimisegu ja spetsiaalsete tüüblitega. Soojustusplaat armeeritakse liimi- ja armeerimisseguga ning segukihtide vahele paigaldatakse plastikust armeervõrk. See tekitab kogu seinale monoliitse kihi ja süsteem töötab ühtse tervikuna. Seejärel krunditakse sein juba toonitud kruntvärviga ja kroh-

 Remonditööd

Euroopa Parlament seadis renoveerimisele ranged eesmärgid

Euroopa Parlament võttis 2023. aasta märtsis vastu hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise otsuse.

Parlamendi ettepaneku järgi peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Kõigis uutes hoonetes peavad olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks parlamendi suunise järgi olema 2030. aastaks vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Energiaklasside skaala on A–G.

Selle suunise põhjal hakkavad parlamendi esindajad liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga konkreetse plaani üle läbi rääkima.

 Remonditööd

 Üldehitustööd

Pakume uuendusena

 Projekteerimine

 Üldehitustööd

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Fassaaditööd

 Projekteerimine

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Katusetööd

 Fassaaditööd

 Trepikodade remont

 Katusetööd

 Trepikodade remont

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

Puitmaja renoveerimise algus.

Creative Ehitus OÜ

vitakse teralise viimistluskrohviga, mis on samuti valmis toonitud. See tagab kauni ilme ja pikaajalise kvaliteedi.

Puitmajadel kasutatakse mineraalvillaplaate, mis kinnitatakse samuti liimisegu ja spetsiaalsete tüüblitega. Kuna puitmaja ja puitkonstruktsioonid peavad saama hingata, on villaplaat kõige õigem lahendus. Vastasel juhul tekib konstruktsioonide vahele niiskus, hallitus ja mädanik.

Krohvi tehniline lahendus on sama mis kivimajade puhul, aga materjalid peavad olema hingavad.

Mida jälgida katuse renoveerimisel?

Kortermajade levinuimad katusetüübid on lame- ja viilkatus. Lamekatusele pannakse soojus-

tus otse laepaneeli peale, antakse sadevee kalded ja paigaldatakse kahekordne bituumenrullmaterjal. Parapetile tehakse ülespöörded ja paigaldatakse uued parapetiplekid.

Kõik kommunikatsioonid ja ventilatsiooniseadmed paigaldatakse otse katusele ning sadevesi juhitakse läbi maja šahti.

Viilkatusel tuleb esmalt jälgida sarikate olukorda: kas on mõistlik säilitada vanad või asendada need uutega.

Veekahjustusi saanud sarikad vahetatakse üldjuhul välja. Sarikatele pannakse tuletõkke funktsiooniga aluskate, tuulutusliist ja roovitus. Roovituse samm on iga katusekatte puhul erinev ja seda paigaldades tuleb jälgida katusekatte tootja juhendit.

Katusekate, mida soovitakse paigaldada, sõltub konkreetsest

projektist: kas tegu on miljööväärtusliku või muinsuskaitsealaga. Näiteks vahetatakse vana käsivaltsplekist katus sageli tänapäevase masinvaltskatuse vastu, mis on samaväärne, aga palju taskukohasem. Samuti on olemas tänapäevane loodussõbralik ja asbestivaba eterniit.

Tuulekastid ja vihmasüsteemid

Katuseehituse juures tuleb mõelda ka tuulekastidele ja vihmasüsteemile. Kui tuulekastid ja vihmasüsteem on paigaldatud, pannakse enne katusekatet paika tilgaplekk: üks ots roovituse ja katusekatte vahele ning teine ots vihmasüsteemi. Selline lahendus välistab katuselt tuleva vee sattumise vihmaveerenni ja katuse vahele tuulekasti.

Väga oluline roll on ka turvatoodetel: lumetõkked, käiguteed ja katuseredelid takistavad lume kukkumist ning muudavad katuse hooldamise palju turvalisemaks.

Korstnatele paigaldatakse sageli uus korstnamüts, mis pikendab korstna eluiga.

Vundamendi remont ja soojustus

Sokli ja vundamendi soojustus tagab majale ühtse soojapida-

vuse ning välistab igasuguse külmasilla ja soojuskao soklikorruse kaudu.

Harilikult kaevatakse hoone vundament lahti vähemalt ühe meetri sügavuselt, soojustatakse polüsteroolist soojustusplaadiga ja kaetakse hüdroisolatsiooniga. See kaitseb soojustust, tagab tuulutuse ja juhib sadevee vundamendist eemale. Ent on ka erandeid. Kui vana maja vundament on väga halvas seisus, kaevatakse see lahti kõige rohkem 60 cm jagu, soojustatakse vertikaalselt ja horisontaalselt ning kaetakse samamoodi hüdroisolatsiooniga.

Pärast soojustamist ja tagasitäidet on soovitatav paigaldada ümber maja perimeetri betoonist sillutisriba, mis kaitseb vundamenti ja juhib üleliigse sadevee majast eemale.

Aknad ja uksed Avatäited ehk aknad ja uksed on osa suurest tervikust. Majade kõige suurem soojakadu tekibki harilikult just akende kaudu. Tänapäevaseid lahendusi on mitu: kolmekordse klaasiga plastikust pakettaknad või kaheraamsed puitaknad, mis on levinud rohkem vanades puitkortermajades.

Eestis ootab korda tegemist umbes 14 000 korterelamut

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen rääkis „Terevisioonis“, et kõik oma kodust hoolivad elanikud tegelikult ju tahavad renoveerida, parlamendi otsus on alles plaan ning kõik eesmärgid ja tähtajad on veel läbiräägitavad.

Mattiisen väitis, et Eestis ootab kordategemist umbes 14 000 korterelamut.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on paljude majade kogemus näidanud, et vähenenud energiakulud ning kinnisvara väärtuse tõus piirkonnas, kus majad on renoveeritud, kompenseerib rekonstrueerimisele kuluva raha.

Sunnimeedet Jaadla õigeks ei pea. „Energiavaesuse kontekstis peame hakkama rääkima ka renoveerimisvõimetusest – see puudutab eluhooneid, mille elanikel pole võimekust oma korrusmaja korda teha, ja peame mõtlema, kuidas kõige haavatavamaid aidata ning motiveerida, mitte trahvida,“ rõhutas Jaadla. Jaadla sõnul ütlevad Euroopa elamuorganisatsioonid oma hiljutistes pöördumistes, et parlament alahindab endiselt riske, mis kaasnevad energiatõhususe kohustuste täitmisega, ega mõtle piisavalt võimalikele tagajärgedele. Koos teiste Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse HOUSING EUROPE liikmetega leiab ka EKÜL, et renoveerimislaine teostamise eelduseks on kohalike asjaosaliste, sealhulgas ühistute ja renoveerivate ettevõtete tehniline suutlikkus ja võimekus uuendusi ellu viia.

Foto: Innover Ehitus

Foto: Innover Ehitus

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimise sektoris ÜLE EESTI.

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks. Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused. Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning

TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE!

Vahetatud kilbiuste peamised eelised:

• ELEKTRIOHUTUS

• Tõstab kodu väärtust ja turvalisust

• Annab trepikojale esindusliku välimuse

Kilbiuste tehniline spetsifikatsioon

Nimetus Korruse kilp

Materjal DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275

Pindviimistlus Pulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Erimõõdus

Teenindus Avaneb 135

Lukustatavus Sarjastatud lukk/mündilukk

Lahendus 5-kahe uksega mudel / ülemine kaablikate/ 3xarvestiavad/kaitsme luuk/RAL 1015

Enne paigaldust Pärast paigaldust

Rekonstrueerida on vaja ka direktiivita

Hinnanguliselt 80% praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on 30 aasta pärast endiselt kasutuses, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50–70 aastat. See tähendab, et hoonefond tervikuna on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi viimasel ajal palju kõneainet tekitanud kliimaneutraalsuse kokkuleppe ja eurodirektiivita.

Korterelamute rekonstrueerimiseks on riigi poolt lähiaastateks eraldatud 366 miljonit eurot, millest toetusteks 330 miljonit ning renoveerimislaenuks 36 miljonit. Rekonstrueerimistoetuse maht on sel aastal 80 miljonit eurot, mis jagatakse ühistutele 10. aprillil alanud taotlusvooruga, ning järgnevatel aastatel 100 miljonit kuni eelarve lõppemiseni. Renoveerimislaenu pakub KredEx ennekõike maapiirkondades asuvatele ja väikestele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa.

Niisiis seisab Eestil ees KredExi abiga suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetse ja elamisväärsena ka tulevikus. Sellele lisanduvad tervislikum sisekliima ja väiksemad küttearved. Nimelt väheneb korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel kütteenergia tarve ligikaudu 50%. Kuna majad on erinevad, siis võib tegelik sääst olla suurem, kõik oleneb maja tehnilisest olukorrast, tehtud töödest ja meetodist ning ka elanike harjumustest. Ühistu juhid on jaganud ka kogemusi, et täies mahus renoveeritud hoones säästetakse võrreldes renoveerimiseelse ajaga küttekuludelt koguni kuni 70%.

Korterelamu rekonstrueerimine on mahukas ettevõtmine, mille puhul tekib sageli küsimus, kust alustada. See mahukus võib osas ühistu liikmetes tekitada ka umbusku ning viivitust tööde alustamisega. Ebakindlust hajutab protsessi etappideks jagamine.

1. Alustada tuleks elamu tehnilise seisundi hindamisest. Kui endal jääb teadmistest vajaka, on hädavajalik kaasata tehnosüsteemide ja ehitusala asjatundjad. Ühistul on mõistlik juba töid planeerides palgata ka teh-

niline konsultant. Toetuse taotlemise puhul on tehnilise konsultandi kaasamine kohustuslik. Konsultandi leidmiseks tuleb võtta pakkumised.

2. Seejärel tuleks koostada projekti lähteülesanne, hinnata tööde esialgset maksumust ning koostada orienteeruv rekonstrueerimiseelarve koos ajakavaga. Renoveerimistöid planeerides ei tohiks lähtuda vaid konkreetse töö tasuvusajast ja energiasäästu potentsiaalist, vaid vaadata maja kui tervikut, seda nii energiasäästu, ohutuse kui ka säilimise vaates.

3. Pärast lähteülesande valmimist on aeg uurida pangalaenu saamise võimalusi. Kuna parima tulemuse maja rekonstrueerimisel annab võimalikult terviklik lähenemine, kujuneb ka ehitustööde maksumus reeglina selliseks, et lisaks omavahenditele on vaja kaasata laenuraha ja võimalusel riiklik toetus. Esialgse rekonstrueerimiseelarve põhjal saab võtta ühendust pangaga ning uurida, mis tingimustel ja kui suures ulatuses on võimalik rekonstrueerimiseks laenu saada. Täpne eelarve selgub siiski alles pärast ehitusprojekti valmimist ja hanke läbiviimist, sest erinevad tehnilised lahendused mõjutavad ka rekonstrueerimise kogumaksumust.

4. Siis on aeg ühistu üldkoosolekuks, kus vastu võtta otsused – valida tehtavate tööde pakett ja laenu suurus ning volitada juhatus rekonstrueerimist läbi viima. Koosoleku otsuse vormistamiseks sobib panga poolt ette antud vorm. Maja energiaklassi parandades tuleb saavutada üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus.

5. Kui projekti varem koostatud ei ole, tuleb võtta pakkumised ja tellida ehi-

tusprojekti koostamine. Projekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab õigesti ehitushinda pakkuda ning see peab vastama nii määrusele kui ka projektile esitatavatele nõuetele. Ehitusprojekti koostaja peab omama vastavat registreeringut ja seda saab kontrollida majandustegevuse registrist.

6. Kui taotletakse toetust ja/või laenu, tuleb nüüd taotlus esitada ja otsus saada.

7. Enne renoveerima asumist tuleb korraldada hanked ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks. Omanikujärelevalve olemasolu on hädavajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ja sellelt kokkuhoidmine võib valusalt kätte maksta. Järgneb lepingute sõlmimine.

8. Protsess lõpeb maja rekonstrueerimise ja tööde vastuvõtmisega. Enne tööde vastuvõtmist tuleb kindlasti teha vajalikud seadistamised (küte, ventilatsioon jne). Toetuse väljamakse taotlust on uue määruse järgi võimalik esitada juba siis, kui vähemalt 10% kõigist tegevustest on valmis.

Kui kõik need etapid on läbitud, saabki hakata rekonstrueeritud maja hüvesid nautima, alates madalamatest küttekuludest ja lõpetades parema sisekliimaga. Lisaks on suurenenud pikaajalises vaates kõigi korterite väärtus.

EASi ja KredExi ühendasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Vaata lähemalt: kredex.ee/kodudkorda

Individuaalne kütte jagamine kortermajas aitab säästa küttearvetelt!

Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ja prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeb aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveerib elanikku optimaalselt kütet tarbima, mille läbi tekib ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?

MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.

“Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline viiekorruseline 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ja MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh ehk vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ja iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,” kommenteerib MESA arvestusspetsialist.

Küttekulujaoturite kasutuselevõtu eeldus kortermajas on tasakaalustatud küttesüsteem, seadmeid saab paigaldada kõikidele radiaatoritüüpidele. Süsteemi levikut soodustab kindlasti Euroopa Liidu poolt rahastatud korterelamute rekonstrueerimistoetus, mis käesoleval aastal avanes. Paljud majad, kes

võtavad ette küttesüsteemi renoveerimise, paigaldavad üheskoos ka küttekulujaoturid. Majad, kes mingil põhjusel renoveerimist ei plaani, peaksid kindlasti leidma teisi lahendusi ja küttekulujaoturid on seadmed, mille peale iga kortermaja mõtlema peaks. Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima. Me ei kujuta enam ette, et elektri- või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet “kõik kasutavad, kasutan ka” küttearvestusel on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt just tema tarbimisele, mille läbi tekib ka sääst. Boonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ja jääb ära palju lisatööd.

Uuri lisa lehelt www.mesa.ee või küsi võimalusi aadressil mesa@mesa.ee.

Autor: MESA Eesti OÜ

• Kaugloetavad veearvestid

• Individuaalne küttearvestussüsteem

• Soojusarvestid

• Kütte- ja veekulu arvestusteenus

TETRI OÜ asub nüüd uuel aadressil – P. Pinna 6 Meie kasutada on ruumikamad pinnad, kus saame hoiustada parema valiku tööriistu ja vajaminevaid vahendeid, mis tagavad tõrgeteta teenuse pakkumise meie püsiklientidele

Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenuseid. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on haldusfirmad, korteriühistud ja ärikinnisvara omanikud.

• Erinevad torutööd

• Lekete tuvastus ja remont

• Korteriühistute ja äripindade erinevad remonttööd

• Klaaside vahetus (rõdu-, akna-, fassaadiklaas)

• Välistreppide remont

• Paneelmaja rõdude remont

Kontaktid:

Tetri OÜ

P. Pinna 6 Tallinn

Tel: 615 3068

info@ehitustoode.ee

www.ehitustoode.ee

MESA arvestusteenus

DUTRION® lahendab Legionella probleemi ja puhastab vee

Kihisev Dutrioni tablett lahendab kiiresti ohtliku ja ebameeldiva probleemi, mis ohustab nii kasutajate tervist kui ka torustiku ja seadmete kestvust.

Paljude jaoks on saladus, et vee puhastamise järel toimub peatselt vee teisene reostus ehk bakterite kolooniate kasv (biokile).

Seda sõltumata sellest, mida on puhastamiseks kasutatud –filtrid, pöördosmoos, UV lamp, osoneerimine või aereerimine.

Kuna veetorustikes kasvab ebameeldiv biokile ehk lima kiht, toob see kiiresti kaasa nii torustiku määrdumise kui ka puhastatud vee uuesti reostumise.

Teisene veereostus tekib selliste tegurite mõjul nagu hoonesisene soojem temperatuur, aeglane veetarbimine, seisev vesi ja kinnised otsad. Vees leiduvad mikroelemendid, mineraalid ja torumaterjal on täiendav toitaineallikas bakteritele.

Biokile (ingl biofilm) on mikroorganismide kolooniatest koosnev limakiht, mida mikroorganismid toodavad oma eluks ja kaitseks. Biokile sisaldab mik-

roobide jäätmetoodete saaduste segu (sageli agressiivseid orgaanilisi happeid, mis mõjuvad torustikule söövitavalt), korrosioonitooteid, tahkeid osakesi ja muid ladestusi. Biokile loob erinevatele patogeenidele kasvava pinnase, mis peab vastu ka sanitaarmeetmetele. Biokile paksus võib varieeruda silmale nähtamatust kihist kuni

1–2 mm, mõnikord isegi kuni

1–1,5 cm. Arvatakse, et kuni 60–80% kõigist inimese bakteriaalsetest infektsioonidest on seotud biokile moodustumisega.

Biokiles arenevad tervisele ohtlikud bakterid E. coli, Legionella, Streptococcus, Staphylococcus, Pseudomonas jpt.

Veega satuvad patogeenid biokilest inimese või looma organismi, rikkudes hingamissüsteemi või seedetrakti mikrofloora tasakaalu ning avaldades suure-

nenud survet immuunsüsteemile, mis võib viia organismi nõrgenemiseni või väljenduda arusaamatutes vaevustes, halvas tujus, stressitaluvuse nõrgenemises, rõõmsameelsuse kadumises või haiguste ägenemises. Biokile kui soovimatute külaliste allika eemaldamine annab immuunsüsteemile rohkem energiat haiguste ja viirustega võitlemiseks.

Probleemi lahendamine

Vee soojendamine kuni 60 °C võib küll kuumaveetorust biokile eemaldada, kuid külmaveetorusse jääb biokile siiski alles.

Inimesed käivad duši all 35–40 kraadi juures, seega tekib biokile pärast vee kuumutamist segistites ja duširuumides lühikese aja jooksul uuesti. Seetõttu on ka vee soojendamine 60 °C-ni vaid osaline lahendus ja probleemi juur – biokile –jääb siiski alles.

Leidub ka teine lahendus .... Dutrion® tagab joogivee ja veevarustussüsteemi pideva puhtuse, kahjustamata kasutajate tervist ja keskkonda.

Dutrioni kasutamine on lihtne ja kerge, seda kõrgtehnoloogilist toodet iseloomustavad nii taskukohane hind kui ka märkimisväärne efektiivsus. See lahendus ei vaja suuri investeeringuid seadmesse.

Lisaks ei ole Dutrioni kasutamisel vaja vett tugevalt soojendada, mis on praegu eriti oluline energiakulu tõttu.

Dutrioni lahust on efektiivne kasutada nii pidevaks vette doseerimiseks kui ka veevarustussüsteemi torude pesemiseks ja desinfitseerimiseks.

Dutrion®-i omadused:

• Toidu- ja farmaatsiakvaliteet

• Eemaldab tõhusalt veesüsteemis biokile ja takistab selle taasteket veeliini algusest lõpuni

• Kõrvaldab kiiresti laia spektri baktereid (Legionella, E. coli, Pseudomonas, Aeromonas, Streptococcus, Staphylococcus,

Listeria, Salmonella, tsüstid Giardia, Cryptosporidium jne)

• Ei sisalda vaba kloori

• Ei tekita tarbevees kloramiine, kloroformi, kloorfenoole, THM-i ning muid kahjulikke kõrvalsaadusi ja laguprodukte, mis tekivad kloreerimisel

• Doseerimine ei nõua keerulisi seadmeid ega investeeringuid kallitesse seadmetesse

• Lubatud orgaanilise tootmise puhul (OMRI)

• Vastab kõige rangematele seadustele ja kvaliteedistandarditele (EPA, FDA, USDA, NSF / ANSI60)

• Registreeritud Terviseametis

Lahendus sobib korteriühistutele ja ettevõtetele veetarbimisega alates 100 m3/kuus.

Aitame lahendada vee ja veevarustussüsteemi mikrobioloogilise ohutusega seotud probleemi.

Meat Agro OÜ

Sõpruse pst 19-3, Tartu 50606, Estonia Tel +372 5280192, info@dutrion.ee www.dutrion.ee

Fotod: Shutterstock

PARIM KÜT TE L AHE NDU S KÕRGE TE E NE RGIAHINDADE VASTU VÕITLE MISE KS

OUMANi kontrollerite abil on võimalik automatiseerida kütte- või jahutussüsteem vastavalt Teie vajadustele.

Kütmisel arvestab kontroller ilmaennustuse abil järgmise päeva küttevajadust ja hoolitseb selle eest, et energiakulu oleks minimaalne. Ruumide temperatuuri tase püsib stabiilsena kogu ööpäeva vältel.

Börsi elektrienergiat soodsatel tundidel tarbides on võimalik vältida asjatut kulu. Oumani kontroller jälgib Nord Pooli börsihinda ja välistab energia tarbimise kallitel tundidel.

Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga?

Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!

mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. “Lihtsamalt öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,” nendib Juhanson.

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb AS Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebaõige veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. “Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,” ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad

Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. “Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad mag-

netiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda,” kõneleb Juhanson. Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel kokku: korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.

“Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüs-

teemi vee pH-väärtus olla koguni 5,” selgitab ta.

Nagu mainitud, küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast –selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik,

Mis rolli mängib hapnik? Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. “Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium,” lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. “Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reakt-

siooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,” seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pä-

rit kavalat ja tunnustatud inlinetootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada, pH-d reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnikku eraldada) otse kütmise käigus. “Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,” lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised

Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata. Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega. Soolade eemaldamine, pH-väärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine.

Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga. Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist. Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida www.schottli.ee, info@schottli.ee ja telefonil 670 6873

Kõik, mida on vaja prügi sortimisest teada

Millist prügi on kõige olulisem sortida? Miks on prügikast kontorilaua all minevik? Kuidas prügi sorteerides rohkem raha kokku hoida? Kõigile neile ja paljudele teistele jäätmete sortimist puudutavatele küsimustele leiad just siit kiired ja lihtsad vastused, sest Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse spetsialist Liina Kanarbik selgitab, miks, kuidas ja mida sorteerida.

Kui keegi veel ei sordi prügi, siis mis on need algteadmised, mida ta võiks endale selgeks teha?

Elanike tekitatud jäätmed võib ümmarguselt jagada kolmeks: 1/3 biojäätmed, 1/3 pakendid ja 1/3 kõik muu. Kõige tähtsam on liigiti koguda biojäätmeid, sest visates need segaolmejäätmete hulka, rikuvad need ära kõik muu kogutud prügi ning nii ei saa jäätmeid ringlusse suunata.

Biojäätmed on köögi- ja sööklajäätmed ehk nn toidujäätmed, mis köögis tekivad (koo -

red, vana toit, salvrätid jm), ning aia- ja haljastusjäätmed ehk lehed, muru jm.

Pakend on see, mis on millegi ümber, mille sisse on midagi pakendatud. See võib olla näiteks plastist, metallist, klaasist, papist. Avalikes pakendipunktides on olemas kolm konteinerit: plast + metallpakend + joogikartong ehk tetra; klaaspakend; paber + papp-pakend.

Plastpakendite alla kuuluvad kõik kilekotid, leiva-saiakotid, juustu-singipakendid, kuivainete kilepakendid, krõpsupa-

kid, šampoonipudelid jne ehk siis enamik kaupa on pakendatud plastpakendisse. Metallpakendid on näiteks konservikarbid ja klaaspakendid klaaspurgid. Papp-pakendid on kõik papist karbid, näiteks ümber hambapasta, riisipaki jne.

Oluline on teada, et pakend peab olema nii puhas, et see ei määri kõrval olevat pakendit.

Kui süüa jogurtitops korralikult tühjaks, siis see ongi tühi pakend ja kõlbab pakendimahutisse. Kui pakendis on veel midagi sees, tuleb sinna panna natuke vett ning see ära loputada, siis kõlbab see pakendimahutisse. Pakendimahutisse tuleb visata kõik pakendiga kaasas olev – sildid, kaaned, klambrid jms.

Veel üks tähtis mõiste on pandipakend. See on tagatisega pandimärgisega pakend (plast + metall + klaaspudel). See on kõigile tuttav. Vanapaberi alla saame liigitada ajalehed, ajakirjad, joonistused jms.

San Teh Service

Meil on pikaajaline kogemus koostöö

tegemisel korteriühistutega.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest:

1. Projektiga tutvumine;

2. Meie esindaja kohaletulek;

3. Hinnapakkumise koostamine;

4. Ehitustööde teostamine;

5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.

Segaolmejäätmed on kõik see, mis jääb pärast sorteerimist alles ehk mida ei saa ringlusse võtta. Näiteks mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid, määrdunud pakendid, kassiliiv, tänavapühkmed, tuhk, katkised mänguasjad, rõivad, jalanõud jne.

Mida inimesed liigiti kogumise juures kõige enam pelgavad?

Kui kodus pole siiani liigiti kogutud, siis liigiti koguma hakates kardetakse, et pole ruumi. Aga ega jäätmete kogus ei muutu, need tuleb lihtsalt eraldi kastidesse panna. See tähendab, et ühe suure segaolmeprügi kasti asemel tuleks leida mitu väiksemat kasti või seda tihedamini välja mahutisse tühjendada.

Enne jäätmete liigiti kogumist peame tegelema ka sellega, et üldist tarbimist vähendada ja asju võimalikult kaua ringluses hoida. Jäätmete liigiti kogumine

Pakendite üleandmise võimalused

Plast-metallpakendi, joogikartongi ja klaaspakendi (plast-metallpakend ja joogikartong, klaaspakend, v.a paber ja kartong) mahuti tühjendust saab tellida:

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tel 5300 0011 või

Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8.00-17.00

OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tel 633 9240 E-R 9.00-17.00

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240

E-R 9:00-17:00

Klaasjäätmete, sh klaaspakendi mahuti tühjendust saab tellida: Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus tel 609 6410 ja 609 6530 E-R 8.15-17.00

Eesti Keskkonnateenused AS tel 640 0800 E-R 9.00-17.00

Pakendikoti teenust eramajadele saab tellida:

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tel 5300 0011 või

Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8.00-17.00

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00

Pakendijäätmete mahuti saab välja osta või rentida tühjendust pakkuvalt ettevõttelt. Lisaks pakuvad mahuteid ka näiteks ehituspoed. Oluline on enne mahuti ostmist veenduda, et see sobib pakendijäätmete tühjendamiseks (soovitatav küsida pakendijäätmete tühjendamise teenusepakkujalt kinnitust mahuti sobivuse osas).

on vähim, mida me suure tarbimise juures saame teha, et materjalid uuesti ringlusse suunata. Maavarad saavad ühel hetkel otsa, seega materjalide ringluses hoidmine on mingi hetk meile hädavajalik. Hetkel veel ei saa tarbijad sellest aru.

Meeletu tootmis- ja tarbimisühiskonnana kasutame me üheks aastaks maakeral olevad

Küttesüsteemid

Kanalisatsioonitööd

Veevärk

maavarad ära umbes poole aastaga. Globaalse ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) on päev, mil inimesed on ära kasutanud selleks aastaks ette nähtud looduslikud varad ehk tekib ökoloogiline defitsiit. 2019. aastal oli selleks päevaks 29. juuli, aga Eesti oli 2019. aastal kiiremate ressursikulutajate reas 11. kohal, aastanorm oli tarbitud juba

Отопление Канализация Вода

У нас большой опыт pаботы с

квартирными товариществами.

Порядок действий следуюший:

1. Знакомство с предоставленным проектом;

2. Выезд cпециалиста на место;

3. Составление договора;

4. Проведение работ;

5. Прием pабот и гарантия качества.

23. märtsiks. 2023. aastal oli Eesti ületarbimise päev 14. märtsil.

Mis mahus on jäätmete sortimine kohustuslik, mis mahus vabatahtlik ehk mida peab ja mida võiks?

Liigiti kogumine on kohustuslik kõigile nii kodus, haridusasutuses kui ka töökohas. Seega peavad kõik liigiti koguma, vabatahtlikkust selles osas enam pole.

Korraldatud jäätmeveoga on Tallinnas seotud vanapaber (mahuti kohustus alates viiest korterist; alates 1. juunist peavad alla viie korteriga elamud koguma enda vanapaberi kokku ja andma üle jäätmevedajale näiteks pappkastis või viima jäätmejaama; mahuti kohustust alla viie korteriga elamul pole).

Biojäätmete liigiti kogumiseks on hetkel mahuti kohustus alates kümnest korterist, alates 1. juunist 2023 on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik igal Tallinna kinnistul olenemata sihtotstarbest ning 1. jaanuarist 2024 kõikjal Eestis.

Pakendid ei ole korraldatud jäätmeveoga liidetud. Elanikud peavad ise pakendid liigiti koguma ning kas viima avalikku pakendipunkti või jäätmejaama või tellima teenusepakkujatelt endale pakendimahuti või kogu-

miskotiteenuse. Pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu teenust tellides on pakendimahutite tühjendus ja pakendite äravedu tasuta.

Mahuti tühjendus: vanapaber on tasuta, biojäätmed vähemalt poole soodsamalt kui segaolme, pakendid tasuta, kui tellida äravedu pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu. Maksab vaid segaolme, mis muidugi on niigi soodne, aga mida rohkem liigiti koguda, seda vähem jääb jäätmeid segaolmemahutisse ning seda harvem saab seda mahutit tühjendada, samuti võib tellida väiksema mahuti. Ja seda soodsam tuleb arve.

Lisaks peavad elanikud liigiti koguma ohtlikke jäätmeid ja viima näiteks patareid tagasi poodi kogumiskasti või ravimid apteeki. Muud jäätmed jäätmejaama.

Millised on peamised erinevused jäätmete sortimisel kodus ja kontoris?

Tekkivate jäätmete iseloom on erinev. Jäätmeseaduse järgi on liigiti kogumine kohustuslik kõigile nii kodus, tööl kui ka haridusasutuses. Seega liigiti tuleb igal juhul igal pool koguda, lihtsalt tekkida võivad erinevad jäätmed. Muid erinevusi pole.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms.

Kas prügikast iga kontorilaua all on minevik?

Kas kellelgi on veel prügikast laua all? Kui kunagi tõesti oli igas toas ja lausa iga laua all prügikast, siis viimastel aastatel ei ole ma selliseid kohti kohanudki. Kõige mõistlikum on töökohas tekitada üks kindel koht (kööki, koridori), kus töötajatel on võimalik liigiti panna näiteks vanapaber, pakendid, biojäätmed ja segaolme. Oleneb küll kontori suurusest, kuid prügikastid ei pea olema iga nurga peal. Piisab, kui on tekitatud korralikud liigiti kogumise kohad –töötaja peab veidi jalutama, end liigutama, et jäätmed õigesse kohta ära panna. See on kasulik nii töötajale kui ka keskkonnale.

Kui teha praegused prügi sorteerimise põhimõtted endale selgeks, siis kas mõneks ajaks nendest piisab või on see miski, millel peab pidevalt näppu pulsil hoidma, sest palju võib muutuda?

Peamised jäätmeliigid on ülal välja toodud. Kodude juurest ei kao kuskile vanapaber, biojäätmed, segaolme. Kuigi pakend ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud, soovitame elanikel siiski võtta kodu juurde plast- + metall- + klaaspakendi mahuti. Võimalik, et kunagi on ka pakendimahutid kodude juures kohustuslikud, kuid hetkel regulatsioonid seda takistavad.

Mis aga varsti lisandub: hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms. Kui hetkel on lubatud sellised rõivad visata segaolmejäätmete hulka, siis alates 1. jaanuarist 2025 tuleb need eraldi koguda. Kindlasti ei tule eraldi mahutit iga majapidamise juurde, kuid iga omavalitsus korraldab kogumise, et elanikud saaksid oma tekstiilijäätmed kuskile visata: kas need tuleb viia jäätmejaama või pannakse üle linna kogumiskastid, see on iga KOV-i otsustada. Probleem on aga selles, et hetkel puudub nii Eestis kui ka lähiriikides, kogu Euroopas, suuremahuline võimekus tekstiilijäätmeid ümber töödelda. Ehk et kogume küll kokku, aga mis neist edasi saab? Liigiti kogutud jäätmeid ei või ka põletada ega ladestada. See on kõigi riikide eesmärk: luua võimalused, et keegi sooviks tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tehase rajada.

Artikkel ilmus esimest korda projekti „Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023“ raames märtsis 2023. greentallinn.ee

Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Kohtla-Järve

KORTERMAJA KORISTUSE TÄISTEENUS!

Spetsialiseerume kortermajade koristusele:

• Sisekoristus

• Välikoristus

• Lumetõrje

• Muruniitmine

• Kõik eripuhastustööd

• Kahjuritõrje

• Fassaadipesu

• Tänavakivi ja betooni pesu ja kaitsetöötlus

• Umbrohutõrje

• Parkimismajade ja parklate koristus

• Suuregabariidiliste jäätmete äravedu ja utiliseerimine

• Desinfitseerimine www.koristusfirma.ee