Ettevõte, mille haare ulatub väljapoole Eestit

Kaks ja pool miljonit eurot maksev täisautomaatne tootmisliin on Harju Elektris ennast igati õigustanud.

Foto: Hendrik Osula

Börsiettevõte Harju Elekter on üle viiekümne aasta vana ja tegutseb neljas riigis, arendades klientidele sobilikke elektri- ja automaatikalahendusi. Edu on tulnud järjepideva töö tulemusena, kus aasta-aastalt on sihikindlalt rühitud püstitatud eesmärkide poole.

Juuli Nemvalts

Foto: Liis Treimann

Tiit Atso on ettevõtte juhina töötanud alles 10 kuud, kuid seotud on Harju Elektriga pikkalt. Talle, kui endisele finantsjuhile on iga nüanss teada. Ettevõtte juhi Tiit Atso sõnul on nende edu üheks aluseks on olnud see, et rohkem kui 30 aastat tagasi alustati Soome ettevõtetega koostööd. “Nii mõnegi neist aitasime tuua Eestisse ja paljudes ettevõtetes osalesime ka investorina ja hiljem oleme kõigist neist edukalt väljunud,” lisas Atso.

Enamik Harju Elektri klientidest on energia-, tööstus- ja merendussektorist. Et merenduse sektoris tegutseda tuli Atso sõnul tublisti eeltööd teha ja pingutada. “Merendusvaldkond läbib praegu suurt muudatust, restarti, laevadel ei või enam kasutada nii väävlirikkaid kütuseid, mis tähendab, et tuleb üle minna kas gaasi või elektrilaevadele, see eeldab vanade laevade muutmist, uute laevade moderniseerimist või sadamate ümberehitamist, et uut tüüpi laevad saaksid sinna sõita. Meie Leedu ettevõte tegutseb selles sektoris, nende kogu tegevus ongi suunatud sinna. Teadlikult hakkas Leedu tehas tegelema selle valdkonnaga 5-6 aasta tagasi ja võttis mitu aastat aega, et merenduses jalg ukse vahele saada.”

Kriis mobiliseeris

“Meie tööd on väga pikaaegsed, tihti on raamlepingud, mis kestavad 5-8 aastat. Kui nüüd küsida, et kui palju on meie tegevust mõjutanud maailmas leviv koroonakriis, siis kuna meie projektid on pikalt ette teada, siis mingit väikest mõju me nägime aga võime öelda, et töö meil tehastes otsa ei saanud ja meil oli pidevalt tööd,” rääkis Atso eelmise aasta mõjudest.

Harju Elektri tütarettevõtte Teletehnika juht Alvar Sass ütles, et kuna nad teenindasid hankeid, siis tellimuste pagas otseselt ei langenud ja töödes ei olnud otseseid edasilükkamisi. “Meie jaoks oli koroonakriisi aeg hea seadmete ja tarkvara investeeringute ellu viimiseks. Kollektiivi vaadates võib öelda, et kevadise ja sügisese Covidi ajal olid meil töötajad terved, kõik inimesed oli tööl ja kaadrivoolavus, mis meil on niisama ka väike, oli veelgi madalam,” selgitas Sass. “Me ei ole võtnud hoogu maha vaid pannud isegi juurde.”

Atso lisas, et kontserni tasandil viidi 2020. aastal ellu need investeeringuplaanid, mis varasemalt olid kinnitatud. “Näiteks tööstuskinnisvara siin samas Allika tööstuspargis, kus meil sai just valmis lao-hotelli tüüpi uus ehitis. Ja Leedus olime 2020 aasta alguses otsustanud, et suurendame tehast pea kahekordselt ja tervisekriisi ilmnemisel me ei pööranud tagasi vaid meil isegi õnnestus see pöörata enda kasuks ja saada turult paremad pakkumised ehituseks,” avas Atso tagamaid. Suurimat heameelt tunnebki Atso omaaegse otsuse üle, mis puudutas Leedu tehase laiendamist. “Meie esimene tehas sai valmis 2019 ja selle käivitamine sujus väga jooksvalt. Leedus töötabki praegu 200 inimest. Teine väga õige samm oli lehtmetalli poolelt, kui otsustasime neli aastat tagasi tugevalt investeerida suurde tootmisliini, mille maksumus oli 2,5 miljonit eurot. See oli väga otsustav samm meie tööstuse moderniseerimise suunas. Mitmed ettevõtted olid varasemalt näinud vaeva, et liin tööle saada, aga meil see õnnestus väga kiiresti.”

Kõrged ootused

“Meie eelmise aasta tulemused on avalikud, tegime müügis sama tulemuse, mis eelmisel aastal, kuid kahekordistasime kasumit. Kasumi kasvatamisel oli kõige suurem osa valdavalt inimeste töökus ja protsesside efektiivsemaks muutmine. Kui eelnevatel aastatel on meie tütarettevõtetes olnud tähelepanu kasvul, siis eelmisel aastal panime rõhu efektiivsusele ja kasumi teenimisele. Tootmises on kõige keerulisem kasumit teenida, kõige kasumlikum on ärikinnisvara, seda näeme meiegi. Eriti lihtne on kasumit teenida finantsinvesteeringutelt, kui need õnnestuvad,” muigas Atso. “Võib öelda, et meie aktsionärid on hakanud meid hindama, nende arv on hakanud kasvama nagu ka teistel börsil olevatel ettevõtetel. Turule on tulnud väga palju väikeaktsionäre. Balti börsile aitas kaasa sama Covidi-kriis, kus märtsist saadik oli üks suur müügilaine ja aktsionäride poolelt ostulaine.”

Ettevõtte põhilised tootmiskohad ongi Leedus asuv tehas ja Harju Elektriga samas hoovis tegutsev Harju Elektrotehnika, kes toodabki tööstuse- ja automaatikaseadmeid ja ka elektrituru tarbeks seadmeid. Väiksemad tehased on Soomes ja Rootsis. “Me müüme Eesti turule 15%, Leedu turule me ei müü üldse. Me keskendume ikkagi Põhjamaade ja Lääne-turule.” Atso sõnul on ettevõttel ambitsioonikas eesmärk – olla üks tuntumaid ja suuremaid elektri- ja auto-

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega,

UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

Harju Elektri tütarettevõtte Teletehnika juht Alvar Sass soovib tulevikus veelgi enam automatiseerida tootmist, siselogistika ootab paremaid lahendusi. Foto: Hendrik Osula

maatikaseadmete arendajaid ja tootjaid Põhjamaades. Kui müüginumbreid vaadata, siis ainuüksi Harju Elektri müügitulemustest 45% tuleb Soomest. Atso ütleb muiates, et see polegi nii suur number nagu kõrvaltseisjale võib tunduda, kuna neli-viis aastat tagasi oli Soome osakaal isegi 80%. “Oleme suutnud Soome suurt osakaalu vähendada, õnneks mitte müügitulemuste vähenemise, vaid Rootsi, Norra ja Eesti osakaalu suurendamise läbi. Kui nüüd rääkida müügipersonali suurusest, siis olen seda meelt, et kõik meie 800 töötajat, igaüks neist peab olema samal ajal ka müügimees ja müüma Harju Elektrit, kui brändi. Tegema oma tööd nii kvaliteetselt, et toimuks müük läbi selle teadmise, et meil on kvaliteetsed tooted. Puhtalt müügi peal on ehk kümme % kogu personalist, osad neist on ka müügiinsenerid,” lausus Atso

Kõrgetele ootustele vastavat tootekvaliteeti aitab saavutada tehastes kasutatav juhtimistarkvarasüsteem ERP. Tiit Atso sõnul saavad kõik neil toodetud alajaamad tüübikinnituse ettevõtte kolmanda partneri poolt. “Osad tooted, mida oskame ise testida, me sertifitseerime ise ära. Täna sellist olukorda, et meilt läheksid tootmisest välja alajaamad, mida pole testitud, ei juhtu.”

Läbimõeldud otsused

Teletehnika juht sõnas, et teadaolevalt jätab investeerimine oma jälje kasumlikkusele. “Kui müüginumbreid vaadata, siis lehtmetallitehases on viimased aastad olnud väga edukad, anname kogu grupi tasandil käibest kümnendiku. Ühelt poolt hoidsime kokku aga tegime ka targemaid otsuseid,” analüüsis Sass eelmist perioodi.

“Teletehnika tehas on grupi ettevõtetele lehtmetallist detailide tootja, sest valdav osa meie komplekteeritud toodetest on metallist,” selgitas Atso. “See on meie strateegiline valik, et teeme vajaminevad lehtmetallist detailid valdavalt ise – see annab meile võimaluse olla efektiivne, kvaliteetne, ökonoomne ja kiire.”

Harju Elektri tehastes on päris käsitsi töö tegemist vä-

Kevadiste soodushindadega!

Roboti eelis on see, et ta suudab töötada 24/7.

hemaks jäänud ja valdav enamus on seadmetepõhine. Atso sõnul on nende eesmärgiks veelgi enam tehaste automatiseeritust tõsta, et sõltuvus tööjõust oleks väiksem. “Täna võiks siselogistika lahendused olla meil paremini välja töötatud. Eelmisel suvel küll katsetasime erinevates lõikudes detailide ühest kohast teise liigutamist, kuid me veel ei kasuta seda süsteemi täismahus. Lehtmetallist toodete valmistamise pool on meil kõrgel tasemel, kuid teiste töölõikude moderniseerimisega veel tegeleme,” arutles Atso. “Teistpidi me näeme vaeva, et meie inimesed oskaksid anda suuremat lisandväärtust, pigem seadmete käsitsemisega kui käsitööga. Seadmete eeliseks on see, et need ei maga ja me saame neid töös hoida 24/7. Enamik tööjõud on meil endal kohapeal välja koolitatud. Kõrgharidusega spetsialiste on tulnud nii tehnikumist kui TalTechi lõpetajate hulgast.”

Lisaks annab Harju Elekter välja stipendiume kõrgkoolis õppijatele. “Kohalike õpilaste osakaal, kes tulevad meile praktikat tegema, on suviti üsna suur. See on hea, et noored näevad, mismoodi töö tootmises toimub, et ei ole vatijopes vanamees kolme sõrmega vaid täna on tehased puhtad ja seadmeid juhitakse arvutiga,” arutles Atso.

Hea teada:

Harju Elekter on üks kõige pikema katkematu dividendimaksete ajalooga Tallinna börsi firma. Esimest korda maksis ettevõte dividende 1998. aasta aprillis ehk pool aastat pärast börsidebüüti. Tänaseks on Harju Elekter maksnud oma investoritele dividende 23 aastat järjest.

Harju Elekter kontsern on Tehnikaülikooli inseneri erialade tudengitele andnud stipendiume alates aastast 2001. Aastate jooksul on stipendiumiprogrammis osalenud üle 69 bakalaureuse- ja magistriõppe tudengi, kellest 14 on pärast õpinguid asunud ka Kontserni tööle.

Laiem haare

Harju Elektris töötab kõigi tehaste ja ärisuundade peal kokku 800 inimest. Tööstuse pool hõlmab nii toodete arendust, tootmist kui eksporti. “Tootmistegevuse kõrval on meil teinegi suund - tööstuskinnisvara arendamine, nii iseendale, tütarettevõtetele kui välistele koostööpartneritele. See suund on olnud meil algusaastatest peale, kui oli kolhoosiaeg. Me teeme seda kuna tunneme ise tööstust ja teame mida tööstusklient vajab. Üürimegi välja pindasid teadlikule tööstusettevõttele. Tööstuskinnisvara haldame üle-Põhjamaade, millest enamik on küll Eestis ja ka Leedus,” rääkis Atso. “Veel on meil finantsinvesteeringute suund, mis ei ole küll meie igapäevategevus, kuid mille algus jääb Eesti iseseisvusaega. Panime toona õla alla nii mitmelegi Soome ettevõttele, millest oleme tänaseks väljunud. Tänaseks on jäänud üsnagi oluline osalus Skeletoni superkondensaatoritesse, kuskil 7-8 protsenti.”

Tulevikueesmärkidest rääkides ütles Teletehnika juht, et ka sel aastal jätkatakse investeeringuid automatiseerimisse, et tõsta kogu grupis tehaste võimekust. “Soovime kasvada igas asukohariigis. Plaanid on olemas, konkreetsed sammud on veel tegemata.”

Atso lisas tulevikuplaane kommenteerides, et igati mõistlik oleks suurendada oma kohalolekut Norras. “Oleme väga tugevalt esindatud Soomes ja oleme tugevalt kanda kinnitanud Rootsis. Üle kümne aasta oleme proovinud jalgu alla saada Rootsis ja nüüd tunneme seal ennast juba kindlalt. Igati loogiline samm olekski nüüd Norra, mis on palju suurem ja jõukam riik.”

Foto: Hendrik Osula