Tükike LõunaEuroopat siinsamas Eedeni 1. korrusel

Ükskaks korda kuus saabub Eedeni kaubanduskeskuse ette auto täis puhast kulda – Vahemereäärsest päikesest pakatavaid aed ja puuvilju. Kaubiku roolis ei keegi muu kui Hola.Menu poepidaja Andrus ise, kellel on oma eksootiliste reisikaaslastega taas selja taga pikk 48tunnine reis mööda Euroopat.

Tekst: Riina Palmiste | Fotod: Shutterstock

Kuigi Hola.Menu värske kauba päev ei ole paigas kuupäevalise, ammugi mitte kellaajalise täpsusega, on Andruse kaubiku saabumine märk sellest, et lähipäevil on poekeses oodata tavapärasest suuremat tunglemist. On ju eksootilised reisisellid, kes nüüd järgemööda autost välja laaditakse, meie laiuskraadil haruldased ja oodatud külalised. Ideaalse küpsusastmega avokaadod, mahlasedmagusad mangod ja ananassid, suve järele maitsevad tomatid ning hulganisti muid söömisküpseid vilju.

Tuleb olla kärme, sest nagu andunud kliendid juba teavad – kes hiljaks jääb, võib sootuks ilma jääda. Ligi 6000 inimest Eestimaal päästab see, et nemad saavad rõõmusõnumi värske kauba saabumise kohta paar päeva varem meilile. Need on külastajad, kes on avaldanud soovi liituda poe uudiskirjaga. Viimaseks ei ole tarvis teha muud, kui jätta oma meiliaadress Hola.Menu poe teenindajale.

MAASIKA- JA MURELIHOOAEG ALGAS JUBA VEEBRUARIS

Veebruarikuu esimestel päevadel ongi taas lettidele jõudnud värske kaup, mis veel loetud päevad tagasi püüdis lõunamaa soojuses viimaseid päikesekiiri. Selle aja peale, kui mina poodi jõuan, on tomatid, mille üle tundsin hinges suurimat elevust, juba otsa saanud. Need olla läinud seekord nagu soojad saiad.

Lohutavalt kõlavad seepeale poepidaja Andruse sõnad, et nüüd võib alanuks kuulutada murelite ja maasikate hooaja. Veebruaris? Samal ajal, kui minu pilk suurest imestusest kalendrile eksleb, teatab Andrus, et need lõunast saabunud päikese käes peesitajad on magusamadki kui meil suvel. „Hispaania on tohutult suur. Kui LõunaHispaanias on juba praegu maasikate aeg, siis PõhjaHispaanias samal ajal kui meil. Vastavalt sellele tulevad ka maasikad,” selgitab ta. Või nii– ammu igatsetud värske maasikatoormoos pühapäevaste pannkookide kõrvale ei peagi niisiis olema ainult südasuvine rõõm, kui osata õigel ajal õige poe ukse vahelt sisse piiluda.

LÕUNAMAA PÄIKESE KÄEST EESTISSE VIIE PÄEVAGA

Ükskaks korda kuus saabuv uus kaup tähendab kahepaiksele Andrusele, nagu ta end ise naljatledes kutsub, pidevat Eesti ja Hispaania vahet sõitmist. 90% värsket puu ja aedvilja tuleb just viimasest. Minnestulles põigatakse aga läbi siitsealt. Portugalist, Itaaliast,

Ükskaks korda kuus saabuv uus kaup tähendab Andrusele pidevat Eesti ja Hispaania vahet sõitmist.

„Hispaanlased ütlevad, et kümme oliivi päevas on miinimum – siis on veresoonte ja südamega kõik hästi.”

Prantsusmaalt – kust parasjagu vaja. Ka selle üle, mida kuskilt kaasa haarata, otsustab Andrus alati jooksvalt. „Kohapeal arutad, maitsed ja vaatad,” selgitab mees.

Kuigi poepidaja sedasorti edasitagasi rännakud võivad paista pikad ja ajakulukad, on tema viis värsket kraami Eestisse tuua tegelikult üks kiiremaid – justnagu ekspressliin. „Isegi lennukiga ei tule ilmselt nii kiiresti kui meil autoga,” naerab mees ise, et kui farmeri juurest jõuab kaup müügikohta nii umbes kolm päeva pärast noppimist, siis Eestisse jõuab see omakorda kahe päevaga. „Suurtel poodidel tuleb aga kaup poolteist nädalat, pärast mida liigub see lattu. Millal ta ükskord lettidele jõuab?”

Andrus selgitab, et eks just see ole ka põhjus, miks on meie kohalike kaupluste puu ja aedviljaletid tulvil vilju, mis on liiga vara korjatud ning seejärel säilitusainetega kaetud. Söömisküps vili, mis tahab kohest realiseerimist, tooks hulgimüüjatele kaasa liialt suure kahju. Olgu siinkohal märgitud, et selleks, et öelda, kas mango või ananass on korjatud toorelt või küpselt, piisab Andrusel endal ainult ühest ainsast pilgust viljale.

„PALUN KAKS ANANASSI TÄNA SÖÖMISEKS”

Hola.Menu poes võivad teenindajad mängleva kergusega öelda sedagi, millal võiks olla parim aeg ühe või teise avokaado või mango söömiseks. Nii pole imestada, kui ühel hetkel jalutab poeuksest sisse klient, kes teatab nagu muuseas: „Palun kaks ananassi täna söömiseks.” Juba samal hetkel asjatabki teenindaja kastis ja valib pealtnäha võrdlemisi sarnaste viljade seast kaks, mis tõotavad olla täna oma parimas mahlakuses, ning ulatab need naisterahvale. Täpselt samal moel rändab varsti minul kotti järgmise päeva hommikusöögiks mõeldud avokaado ja veel samaõhtuseks maiustamiseks ideaalne küps mango.

OLIIVISÕPRADE PARADIIS

Vahemere köök poleks see, mis ta on, oliivideta. Nii on ka see maailm Hola.Menu poekeses niivõrd rikkalik, et nõuab omaette avastamist. Selgub, et sõnale „nõuab” võiks seejuures lausa rasvase joone alla tõmmata. „Hispaanlased ütlevad isegi, et kümme oliivi päevas on miinimum – siis on veresoonte ja südamega kõik hästi. Alati võid ju oliiviõli süüa, aga head ained on peidus just oliivikoores,” selgitab Andrus nende luuviljade kasulikke omadusi. Keele viivad ühtviisi alla nii paprika ja küüslaugumarinaadis suplevad hapendatud oliivid kui ka priskemad oliiviõlisibulamarinaadis maitsestatud oliivid. Sedasorti suuri ämbreid, kust saab erinevas marinaadis lahtiseid oliive kaasa osta, on üksteise kõrval reas kümne ringis. Nende anumate ääres võivad oliivisõbrad saada neistki, kes ei ole seni selle õlipuu vilja fenomenist suurt aru saanud.

Praeguseks on poepidaja sõnul väikesel pinnal müügil koguni 350–400 erinevat artiklit. Näiteks suures koguses gluteenivabu ja biotooteid eesotsas kõikvõimalike pastadega – läätse ja kikerhernepastast kinoapastani. Pilku haarab omapärane juusturiiul. Eraldi käiakse kauplusest ostmas ka lahtiseid Kreeka pähkleid, datleid ja viigimarju. Takkaotsa leiab poest üle 20 erineva maitsega pesto – trühvlist riccotta’ni ja puravikust kõrvitsani – ning 10–15 erinevat sorti tomatipastat. Lühidalt öeldes kõike, mida Vahemere köögis kasutatakse.

Kauplusse heaparema järele tullakse mitte ainult siitsamast Emajõe Ateenast, vaid kogu LõunaEestist. „Valgast, Võrust, Tõrvast, Otepäält ... Kui juba Tartusse tullakse, tullakse ka meie poest läbi,” loetleb Andrus, kellele valmistab lõunaeestlaste vastuvõtt suurt heameelt. Mees pakub, et ehk on siin oma osa ka laatadel, mida nad on külastanud ja kust on inimesed maitse suhu saanud. Kes on kord poekesest lõhna ninna saanud, satub sinna varem või hiljem veel.