Voodipesust vaipadeni

Pesu pesemine, kuivatamine ja triikimine kuuluvad meist küllap igaühe argipäeva, hõlmates arvestatava osa niigi hõivatud ajast. Seetõttu toovad pesumajad oma mitmekülgsete teenustega tänuväärset hõlpu ja leevendust. Miks mitte kasutada teenust, mis säästab aega ja energiat ning hooldab rõivaid kõigiti säästval moel?

Tekst: Krista Kiin

Pesumaja REA on tegutsenud üle 30 aasta. Eedenis ollakse pesuteenust osutanud aastast 2004. „Pakume keemilist puhastust, pesu pesemist, vaipade pesu ning õmblustöö teenust,” räägib Pesumaja REA OÜ juhatuse liige Diana Ruudi. „Võtame puhastusse pea kõike, alustades voodipesust ja lõpetades reklaambänneritega. Riideesemete toomisel otseselt mingeid piiranguid pole, peaasi et rõival oleksid hooldustähised ning rõivas ise füüsiliselt korras. Püüame alati soovidele vastu tulla seoses pesuteenuse olemusega, konsulteerime klienti ja pöörame vastutustundlikult tähelepanu võimalikele ohtudele, mis ei ole sõltuvuses keemilise puhastuse tehnoloogiast ega kvaliteedist.”

MIDA VIIA PESUMAJJA?

„Pesumajja on mõistlik tuua esemed, mis jäävad koduse pesumasina jaoks kas liiga suureks või raskeks, või on teatud rõivale/esemele lubatud ainult keemiline puhastus,” jätkab Diana Ruudi. „Keemilise puhastuse märk on hoolduslehel oleva ringi sees suur Ptäht, ehk kui see märgis on olemas ja pesukausi märk seevastu läbi kriipsutatud, on eseme tavapesu pesumasinas keelatud.” Ruudi sõnul on rõõm näha, et tänapäeval ollakse hooldusmärkidest palju teadlikumad nagu sellestki, kuidas rõivaid/esemeid õigesti hooldada. „Tõsi küll, oleksime märksa õnnelikumad, kui kliendid ei lõikaks pärast rõiva soetamist hoolduslipikuid ära,” möönab Diana Ruudi. „Meie oma ala professionaalid annavad endast küll parima ja oskavad vastavalt pikaaegsele kogemusele ka ilma tähisteta rõivaid hooldada. Kui aga rõivaga peaks pesu käigus midagi juhtuma, jääb see siis paraku usina lõikaja vastutusele – pesumaja ei pruugi rõivast/eset vastu võtta.”

Lisaks tasub pesumajja viia keeruliste plekkidega esemeid. „Mida rohkem oskab klient plekkide kohta informatsiooni anda, seda paremini saame neid eemaldada,” paneb Diana Ruudi südamele. „Harva ja hooajaliselt kantavad rõivad tuleb puhastusse viia kohe pärast kandmist või hooaja lõpus, mitte uue hooaja

alguses. See investeering tasub teha vähemalt kord aastas, sest õigeaegsel hooldamisel kestab rõivas kauem.”

Mõistagi üritab nii mõnigi käepäraste nippidega kapriissemaid rõivaid kodus pesta – näiteks pannakse sulejope pesumasinasse koos tennisepallidega. „Oleme kuulnud, et koduses masinpesus pannakse kaks tennisepalli sulejope taskutesse ning see tõepoolest töötab,” kinnitab Diana Ruudi. „Tennisepallisüsteem on vägagi loogiline, sest raputab masinas sulejope sees olevad suled laiali – kui sulejopet masinas pesta, võivad suled jääda klompi või ebaühtlaselt. Pesumajas küll tennisepalle ei kasutata, kuna kuivatid täidavad oma raputamise funktsiooni väga hästi.” Samas võib võhiklikkus ka materjale kulutada. „Üldiselt ei soovita kodus pesta täisvillaseid ja siidist esemeid,” hoiatab Ruudi. „Täisvillastel materjalidel on suur kokkutõmbumise oht ning lisaks võib tavalises pesumasinas pesemine hakata eset vanutama. Et eelnimetatuid probleeme ei tekiks, soovitame keemilist puhastust. Samuti võib naturaalsiidist esemeid kodus pestes juhtuda, et kangas läheb kortsu ja seda ei pruugi enam sirgeks saada.”

KEEMILINE PUHASTUS JÄTA ASJATUNDJATELE

Keemilise puhastuse ajalugu ulatub 1800. aastatesse, mil elukutselised plekivõtjad kasutasid puhastamiseks tärpentini. Legend räägib, et kui üks õpipoiss ajas tärpentiniõlilambi ümber, valgus selle sisu laual olevale jakile. Pärast kuivamist oli jakk tärpentiniga kokku puutunud kohtadest puhas ja see viiski meistri mõttele riided üleni tärpentiniõlisse kasta. „Tänapäevane keemiline puhastus näeb visuaalselt samasugune välja nagu tavaline pesu, kuid vahe on selles, et vee asemel on värvitu keemiline aine perklooretüleen,” jätkab Diana Ruudi. „Pesumaja töötaja asetab kuivad riided masinasse ja pärast puhastusprogrammi lõppu võetakse rõivad masinast kuivana välja. Seejärel asetatakse need tuulutuskappi ning viimaseks etapiks on viimistlemine ja pakkimine. Keemiline aine lahustab edukalt erinevad plekid ning on kangasõbralik. Keemiline puhastus ei kuluta värvi ja rõivad ei lähe nii kortsu nagu tavapesus.”

Diana Ruudi sõnul ei ole keemilises puhastuses olnud riided ja esemed tervisele kahjulikud, sest kemikaalid aurustuvad puhastusprotsessis välja. „Nii kaua kui me teame, on perklooretüleen olnud väga pikaajaline keemilise puhastuse aine,” kinnitab Ruudi. „Masinad ja programmid arenevad jooksvalt ning kindlasti püütakse muuta keemilist puhastust keskkonnasäästlikumaks.”

Ometi jagub keemilise puhastuse ümber veel piisavalt väärarusaamu. „Näiteks arvatakse, et keemilist puhastust teostatakse käsitsi või et kuivpuhastus ja keemiline puhastus on erinevad asjad,” toob Ruudi välja.

RÕIVASTE VAHELT ON VÄLJA TULNUD PÕNEVAID LEIDE

Kahtlemata juhtub pesumajas ka üksjagu lustakaid seiku. „Näiteks on klienditeenindajad rõivaid vastu võttes leidnud mitmeid ebatavalisi või huvitavaid asju: õllekannud, taskunoad, kruvikeerajad, habemeajamisvaht,” loetleb Diana Ruudi. „Tavaline on avastada taskutest raha ja ehteid ning praegusel ajal ka rohkelt kasutatud maske. Kokkukeritud vaipade seest on välja tulnud raamatuid, mänguasju ja pastakaid.”

Eksimustest, mida rõivaid pesumajja tuues tüüpiliselt tehakse, nimetab Ruudi veel kord ära lõigatud hooldusjuhendid. Ka oletatakse teinekord, et aastaid kapis plekilistena seisnud rõivad saavad tingimata puhtaks. „Alati me kahjuks aidata ei saa,” nendib Ruudi. „Oleme küll pesukangelased, aga kõiki plekke sajaprotsendiliselt välja ei saa. Siiski lubame, et anname endast parima!”

Praegusaja kõrgustesse kerkinud elektrihinda arvestades võib tekkida mõte, et vahest oleks mõistlikum tuua kõik rõivad ja tekstiilid pesumajja pessu pestatriikida? „Tänapäeva kodused pesumasinad on suhteliselt energiasäästlikud,” tõdeb Diana Ruudi. Küll on kiire eluviisi korral pesumaja igati ajasäästlik variant.