Pannile ja potti, aga mitte prügikasti

Valik toidupoes on nii mitmekesine ja hõrgutav, et tahaks kohe kõike. Hoogsa ostlemise tulemuseks võib tihti olla pungil külmkapp, raiskuläinud söök ja küsimus, mida teha, et toitu üle ei jääks. Siin on kahe pere läbiproovitud nipid, kuidas toidu äraviskamist vältida.

Tekst: Eve Kallaste | Fotod: Rauno Volmar, Shutterstock, erakogu

Eesti kodumajapidamistes moodustab raisatud toit toidujäätmetest peaaegu poole. Henry Jakobson (40) ja Liisa-Indra Pajuste (37) püüavad liikuda sinnapoole, et nende pered sellesse statistikasse ei kuuluks. Henry elab abikaasa, väikeste kaksikute ja ühe algkoolilapsega ridamajas, Liisa ja tema kahe teismeikka jõudva lapse kodu on korteris. Mõlema kogemus on näidanud, et hoolimata pere suurusest on toidu mõistlikuks tarbimiseks vaja eelkõige kolme reegli järgimist.

PLANEERI NÄDALAMENÜÜ JA TEE OSTUNIMEKIRI

Juhuslike ostude vältimine ja nädala toidukordade planeerimine on nii Henry kui ka Liisa meelest peamisteks toidu säästmise eeldusteks. „Oleks ideaalne nädala toit korraga ära osta – seda muidugi läbimõeldult, menüüst lähtudes,” tõdeb Henry. „Peres oleme seda reeglit aastaid juurutanud, aga mõnikord ikka libastume ja leiame varem või hiljem end poeriiulite vahelt ka muul ajal. Raisku lähebki pigem just toit, mis on planeerimata ette ostetud. Ja kui selle valmistamist lükatakse kogu aeg edasi, ongi ühel hetkel hilja.”

Henry on täiesti veendunud, et toidukordade läbimõtlemine aitab raiskamist suures ulatuses vähendada, lisaks säästab see nii aega kui ka raha, sest niisama poes uitamine ja juhukaupade ostmine jääb ära. „Seega, kui vähegi võimalik, soovitan mina kindlasti ära teha nädalamenüü ja sellest ning pere portsjonitest lähtuvalt ka ostunimekirja – siis võid kindel olla, et kõik saab kasutatud ja midagi raisku ei lähe.”

Liisal õnnestub toidukordade läbimõtlemine ehk pareminigi, sest tema on selle oskuse juba lapsepõlvekodust

HEA TEADA!

Märked „kõlblik kuni” ja „parim enne” ei tähenda ühte ja sedasama.

„Kõlblik kuni” kasutatakse kiiresti riknevatel toitudel ja see märgib kuupäeva, milleni võib toitu ohutult süüa. „Parim enne” tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne” kuupäeva möödumist, kuid tee eelnevalt kindlaks, et toit pole riknenud.

„Kui vähegi võimalik, soovitan kindlasti teha nädalamenüü.”

Henry

kaasa saanud. „30 aastat tagasi oli eluviis ja suhtumine, et kõik peab saama kasutatud, ja selleks oli vaja justnimelt toidukordi planeerida. Ka mina teen nii– mõtleme nädalamenüü läbi koos lastega, sest kui igaüks saab enda valitud toitu, jääb seda ka vähem järele.”

JÄÄGID KARPI UUT SÖÖGIKORDA OOTAMA

Siiski, kellel ei juhtuks, et mõnikord jääb toitu pisut üle? Nüüd sõltub pere nutikusest, kas söök läheb raisku või kasutusse. Henry peres, kus mitu muutliku meelega pisikest sööjat, on see parasjagu aktuaalne teema. „Olete näinud, kuidas lapsed söövad? Kolm ampsu ja läinud nad ongi ning laud on pooleldi söödud toidust lookas. See on meie peres moment, kui vanemad mängu tulevad ja jäägid nahka pistavad.” Henry möönab, et niisugusel moel toidu äraviskamise säästmine on talle ohtralt lisakilosid toonud ja ta püüab jääkide kiiret sisseahmimist edaspidi vältida.

LiisaIndral on vanematele, kes pidevalt laste toidulõppe alla kugistades üle söövad, hea nipp käepärast. „Kui lastel jääb toitu taldrikul üle, siis ma ei söö seda ise ega viska ka minema, vaid panen kokku karpi, et hiljem pannil soojendada ja uuesti, näiteks lõunaks, serveerida. Oma peres on see minu meelest täiesti loomulik,” räägib ta läbiproovitud ja toimivast meetodist. „Sellegi põhimõtte sain kaasa enda lapsepõlvest. Mis üle jäi, läks alati kappi tagasi, seda ka siis, kui tuli taldriku pealt. Teen samamoodi ja kui lapsed koolist tulevad, saavad nad eelmise päeva toitu endale soojendada.”

NUTIKAD RETSEPTID ON ABIKS

Henry ütleb, et tema jaoks ei ole probleem süüa neli päeva järjest sama toitu,

„Eelmise päeva toit läheb kaanega karpi ja külma.”

Liisa-Indra kui see talle maitseb. „Seega, valmis tehtud toit ei lähe meil kunagi raisku.” Kui aga lapsed täis toidutaldrikule otsa vaatavad ja otsustavad, et seda nad ei söö, ei sunnita neid selleks ei Liisa ega Henry peres. Mõlemad on seda meelt, et alati saab jääkide põhjal nutikalt mõne uue retsepti kokku panna.

Henryl on lausa lemmiktoidud, mida tehakse siis, kui toidukappide sisu annab märku, et kuupäevad kukuvad. „Kõigest, mis kapis on, saab teha ühte asja kahest– vokki või siis suppi. Voki õnnestumiseks on vaja head õli ja supi jaoks on oluline kvaliteetne puljong.” Viimaseid on Henry kodus alati väikese varuga.

LiisaIndra pere lemmik on pajaroog, kuhu saab samuti väga erinevaid komponente lisada. Aga kui lillkapsas, porgand või brokoli hakkavad närtsimise märke näitama, tee nii: „Prae sibul, juurde porgandikuubikud ja 1–2 küüslauguküünt, lisa vesi ning lase keema. Seejärel otsa kapsas, kartul, lillkapsas ja brokoli, sorts soola, maitserohelist ja valmis! Asjale annab vürtsi mõni kerge veganite majoneesiürdikaste. Mis saaks lihtsam ja maitsvam olla!” Nippe ja soovitusi!

◆ Ära mine poodi näljasena. ◆ Taldrikule pane vaid nii palju, kui jaksad ära süüa. Õpeta seda ka lastele. ◆ Jälgi pakenditel olevaid kuupäevi nii poes kui ka kodus. ◆ Pane värskelt valmistatud ja üle jäänud toit portsjonitena sügavkülma. ◆ Otsi välja piruka, salati ja pajaroogade retseptid, mille komponente ja täidiseid saad muuta vastavalt kodus tekkivatele ülejääkidele. ◆ Ole loov! Pruunikad banaanid pirukatesse ja smuutidesse või ahju. Ahjuköögiviljad omakorda püreesupiks.

Järele jäänud hakkliha, kala-, kana- ja praejäägid pannkoogitäidiseks, vrapi sisse või salatisse. Salati võid teha ka eelmise päeva riisi, keedukartulite või pasta baasil. ◆ Kasuta äppe, mis pakuvad nutikaid retsepte just nende toiduainete põhjal, mis sul parasjagu kodus olemas. ◆ Veebilehe toiduannetamine.ee abil saab (näiteks puhkusele minnes) ülejäänud toidu abivajajatele annetada. ◆ Kui toit siiski rikneb, ära viska seda olmeprügisse, vaid komposti.