8 minute read
Trenniga sõbraks Tasa ja targu
Küllap on suurem osa meist kokku puutunud olukorraga, kus ühel hetkel tabab meid suur motivatsioonipuhang trenni teha ja liitume suure entusiasmiga spordiklubiga. Käime paar kuud väga pühendunult. Kuniks anname ühel hetkel alla täpselt sama järsku, nagu tuhin peale tuli.
Tekst: Riina Palmiste | Fotod: Shutterstock, FitLife
Advertisement
Teinekord on süüdi vale koormus, teinekord vale trenn. Mida seekord alustades teisiti teha? Kuidas leida endale sobiv ala?
Spordiklubi FitLife juht Kersti Lillevälja ütleb, et olukorrad, kus liitutakse emotsiooni pealt klubiga, ei ole võõrad neilegi. Eriti kohtab seda aasta alguses. „Eks see ole alati olnud üks populaarsemaid uusaastalubadusi, et hakkan trennis käima. Ja käiaksegi ... nii kaua, kuni motivatsiooni jagub või päike hoopis õue grillima ei meelita,” jagab naine.
Siiski on spordiklubi juhi kinnitusel kasvanud ka nende inimeste hulk, kes teadvustavad, kui oluline on treenida aasta ringi. „Saadakse aru, et kui oled juba kuid pingutanud, ei ole mõistlik oma seniseid tulemusi treeningpausiga nullida. Pärast pausi tuleb ju treeningutega taas algusest alustada. Painduvus ja jõud on kadunud.”
ALUSTAJA SUURIMAD VAENLASED: ÜLETREENIMINE JA KÄRSITUS
Põhjuseid, miks trennitegemisest kiirelt loobutakse, on Lillevälja sõnul kaks. Esiteks see, kui järsku tabanud motivatsioonipuhang on nii suur, et treenitakse üle ning selle mõjul keha ja vaim väsivad. Teiseks levinud põhjuseks peab ta kärsitust. „Mõeldakse, kuidas tegin juba mitu nädalat trenni, aga midagi ei muutunud. Muutused tulevad aga ajapikku. Anna oma kehale ja meelele aega harjuda. Kui sa juba näed treeningul, et jaksad rohkem, paindud rohkem, siis see on väga hea tunne ja annab jõudu jätkata.”
Milline võiks üldse olla sobiv treeningrütm algajale, et säiliks spordirõõm ning vaim ja keha ei väsiks? „See sõltub väga palju inimese elustiilist. Kas ta käib kaheksast viieni tööl, pärast mida ootab pere, võibolla ka kool? On ta kodune inimene? Õpilane?” loetleb Lilleväli ja rõhutab, et eks igaühele neist ole oma.
Küll võiks esialgu alustada kahe treeninguga nädalas. „Juhul kui oled juba mõnda aega treeninud, tunned, et jaksad ja tuju on hea, võid lisada veel treeninguid. Rohkem kui neli korda nädalas treenides oleks mõistlik teha treeningplaan mitmekülgseks, et koormust saaks kogu keha. Selleks saad nõu küsida meie treeneritelt.”
KÕIGE RASKEM OSA: DIIVANILT PÜSTI SAAMINE
Rutiin on tihtipeale ühtaegu meie suurim sõber ja vaenlane. Ometi ei ole saladus, et kui ei ole rutiini, ei teki ka harjumust. Kerstil on siinkohal hea soovitus varuks: „Öeldakse, et trenn saab harjumuseks kahe kuuga, aga huvi trenni teha kaob juba kahenädalase treeningpausiga. Ehk pea vastu vähemalt kaks kuud ja siis juba läheb lihtsamaks. Pikad pausid teevad tagasituleku raskemaks. Alati tundub ju, et on midagi muud teha. Tihti tuleb mõte, et alustan esmaspäeval, järgmisel esmaspäeval, ja nii see trenn seisma jääbki. Kodus diivanilt püsti tulek on kõige raskem osa trennist. Kui juba trenn tehtud, siis on tuju hea ja põhjust enda üle uhke olla.” Neil, kes on harjumusega ikkagi püsti hädas, soovitab Lillevälja proovida treenida koos sõbra, kaaslase või lapsega. Põhjus selle taga on lihtne. „Paraku kipume endale antud lubadust kergemini murdma kui teistele. Kui ikka oleme kokku leppinud, et 17.30 trennis näeme, ei taha ju kumbki alt vedada.” Samuti võiks alguses abi olla sellest, kui planeerida endale kindlad treeningajad ja need kalendrisse kirja panna. Reel võivad aidata püsida ka iseendaga paika pandud reeglid ja lubadused. „Näiteks võid end motiveerida nii, et kui oled kolm kuud trenni teinud, lubad endale uue treeningsärgi või kohvikukülastuse.”
Mõnele, kellele mõjub iseäranis motiveerivalt, kui päevane sammude hulk on selgelt silme ees, võib olla hea abiline pulsikell või sammulugeja. „Oluline ongi teha seda, mis sinu silma särama lööb, ja siduda see enda treeningutega. Kui sul on näiteks seljavalud, rühiprobleemid, siis võib olla õige trenn just see, mis annab sulle leevenduse ja teadmise, miks jätkata.”
SUURIM HIRM ON MEIL ISEENDA EES
Palju on neidki, kellel on meeletu hirm spordiklubi ja jõusaali ees. „Kõige suurem hirm on meil tegelikult iseenda ees. Äkki ma ei oska midagi teha? Äkki ma ei leia ruume üles? Äkki ma pole piisavalt vormis? Äkki mul pole õiged riided seljas? Äkki teised vaatavad? Need mured soovitan küll maha jätta. Me kõik oleme kuskilt alustanud,” julgustab Lillevälja. →
→ Hirmude vähendamiseks toimuvad FitLife’i spordiklubis jõusaali algõpetuse treeningud. „Seal on korraga ainult kolm inimest ja selle käigus tutvutakse jõusaaliga, räägitakse jõusaalitreeningutest ja sooritatakse treeneri pilgu all harjutusi. Kindlasti annab see julguse järgmine kord juba üksi alustada,” selgitab Lillevälja. Kes tunnevad, et vajavad rohkem abi, võiksid pöörduda klubi personaaltreenerite poole, kes aitavad kokku panna just konkreetsele inimesele sobiva treeningkava ja motivatsioonipaketi.
Muretsema ei pea needki, kellel on suurim hirm rühmatreeningute ees – äkki ajan sammud sassi või ei saa aru, mida treener teeb. „Meie treenerid küsivad alati tunni alguses, kas keegi on esimest korda. Sel juhul tõsta julgelt käsi üles. Treener teab sind siis vajadusel rohkem jälgida ja diskreetselt juhendada. Esimene kord võibki olla keerulisem, kuna uut infot on palju. Teinekord on kindlasti lihtsam ja kolmandal korral saab sellest võibolla hoopis sinu uus kirg.”
SOBIVA TREENINGU LEIDMISE ESIMENE EELDUS: EESMÄRGID
Sageli on rühmatreeningute valik spordiklubides tohutu kirju ega teagi, kust otsast alustada. Kuidas end sellest rägastikust läbi närida ja leida see õige? Lillevälja soovitab esimese asjana mõelda kindlasti oma eesmärkidele. Kas soovid jõudu kasvatada või parandada hoopis painduvust? Kas eesmärk on langetada kaalu või tõsta lihasmassi? Võibolla hoopis veeta mõnusalt aega?
FitLife’i spordiklubis on tuldud liikmetele appi sellega, et rühmatreeningud
on jagatud värvi järgi viide rühma: kollased tähistavad keha ja meele treeninguid, rohelised lihastreeninguid, punased tantsutreeninguid, samal ajal kui halli värvi alt leiab intensiivsed treeningud ja sinise alt jõusaalitreeningud. „Alustuseks olekski niisiis hea teada, mis sulle neist enim meeldib. Näiteks kui tead, et sulle ei meeldi tantsida, siis vali pigem mõni muu kategooria. Või vastupidi, kui tead, et tants paneb südame põksuma, siis just punase värvi alla vaatagi,” õpetab Lillevälja.
Küll ei maksa karta proovida ka mõnd sootuks uut stiili. Kuidas muidu teada, kas see võiks sulle meeldida? „Treeningud ei ole keerulised. Iga algus tundub raske, aga kindlasti läheb iga korraga kergemaks. Meie soovitus olekski treenida mitmekülgselt ja teha erinevaid stiile. Siis jätkub põnevust ja vaheldust kogu aeg.”
PÜSTITATUD EESMÄRGID OLGU LIHTSAD JA REAALSED
Öeldakse, et reel aitavad püsida ka selgelt seatud eesmärgid. Milliseid eesmärke endale trenniga alustades seada? „Kui just tippsportlane ei ole, siis minu meelest peaks kõige suurem eesmärk olema nauding treeningutest. Kui ma ka tulen vahel pahurana trenni, siis ära lähen alati hea tujuga,” õpetab Lillevälja.
Harrastaja eesmärgid võiksid olla tema hinnangul aga võimalikult lihtsad ja reaalsed. „Näiteks et treenin kolm korda nädalas või paindun kahe kuu pärast rohkem, jõuan teha 40 kätekõverdust. Olles ühe vaheetapi saavutanud, siis mõtled edasi, mida ja kui palju sa järgmisena osata soovid.”
Tihti on eesmärgiks kaalulangetus. Sellesse ei soovita Lillevälja liialt kinni jääda. „Kaal langeb ikkagi koostöös toitumisega. Treening vormib keha kaunimaks. Kui tunned, et sinu eesmärk on näiteks treenida maratoniks, soovid tegeleda tõsisemalt fitnessiga, siis tuleks kindlasti personaaltreeneriga arutada, milline treeningkoormus on sinu jaoks parim.”
HEA TEADA!
Märtsist on spordiklubis FitLife uued kavad ja ideaalne aeg alustamiseks! Trennis näeme!
Milline trenn kellele sobib?
KELLAVIIEKLUBI LIIKMETELE EHK HOMMIKUINIMESTELE Hommikune trenn paneb päeva mõnusalt käima ja teeb tuju varakult heaks. Varajastele ärkajatele sobivad hästi jõusaalitreeningud. Rühmatreeningu huvilistele on meil sel ajal pakkuda ainsana Tartus 100+ erinevat videotreeningut. Videotreeningu puhul toimub treening saalis läbi televiisorite, kus saad ise valida sobiva treenigu. Meditatsioonist võistluskunstideni. Mõnus viis enda hommikurutiiniks.
KAHEKSAST VIIENI TÖÖINIMESTELE Kõige populaarsem treeningaeg on 17.00–19.00 ehk n-ö otse töölt. Sel ajal pakume erinevaid rühmatreeninguid ja loomulikult jõusaalitreeninguid. Kui sinu töö on istuv, siis vali midagi liikuvat, kui kurnav, siis midagi kehale ja meelele. Või tee just sellist trenni, mis sind rõõmsaks teeb. Naised eelistavad rühmatreeningute lihastreeningutest Brazilian Booty Lifti, samuti treeninguid Selg Kõht Tuhar ja Total Body Workout, mehed pigem BodyPumpi ja BodyStepi. TANTSULÕVIDELE Neile on kõik punased treeningud tunniplaanis. Ülipopulaarsed Zumba ja Sh’bam. Sh’bam kestab 45 minutit ja seal on kolm kuud kindel kava. Alguses õpid ja kolmandal kuul tantsid nagu professionaal. Zumba kestab 55 minutit ja seal vaheldub kava sagedamini.
JOOKSUSÕPRADELE Sobib väga hästi jõusaalis toimuv Cardio Fatburn. Tund kestab 55 minutit ja harjutusi tehakse vaheldumisi nii jooksulindil, jalgrattal, sõudeergomeetril, cross trainer’il kui ka oma keharaskusega. Halli värviga tunniplaanis on intensiivne BodyCombat. Tegemist on 55-minutilise, kolm kuud kestva kavaga, mis on inspireeritud võitluskunstidest. Videotreeningutest soovitan BodyAttacki – saab palju liikuda ja aktiivne olla.
LASTELE JA NOORTELE Meie klubis toimuvad noorte jõusaalitreeningud vanusele 13–18 a. Treeneri juhendamisel tehakse kaks korda nädalas trenni meie toreda treeneriga. Enne kui laps arugi saab, on tal juba harjumus trenni teha. Esialgu treenitakse koos, kui treener nõusoleku annab, siis ka iseseisvalt juurde. EAKAMATELE Praegu pakume videotreeninguna 60+ treeninguid. Treeningsaalis on kaks televiisorit ja treening toimub nende vahendusel.
LIHASE KASVATAMISEKS Lihase kasvatamiseks sobib kõige pareminid jõusaal. Seal on selleks väga palju võimalusi. Rühmatreeningutest sobib lihase kasvatamiseks BodyPump. Tegemist on 55-minutilise lihastreeninguga, kus kangi, ketaste ja hantlitega treenitakse kogu keha lihasgruppe. Ka siin on kindel kava kolm kuud. ALGAJATELE SPORDISÕPRADELE Sobivad kollased ehk keha ja meele treeningud ning rohelised ehk lihastreeningud. Treener annab alati harjutustele alternatiive nii algajale kui ka edasijõudnule. Treeni nii, nagu sina jaksad. Paindu nii palju, kui sina sel hetkel saad, tõsta raskusi nii palju, kui sina saad.
STRESSIST VABANEMISEKS Selleks vali kollased treeningud. Valikus on bodyArt, BodyBalance ja jooga. Kõik treeningud kestavad 55 minutit ja sobivad ka algajale. BodyBalance’i treeningus on samuti kolm kuud kindel kava. Tegemist on treeninguga, milles on jooga, pilatese ja tai-chi elemente. BodyArt suurendab lihaste jõudu ning aitab vabastada oma meeli ja sisemist jõudu. BodyArtis ja joogas muutub kava sagedamini. Joogas on põhirõhk õigel hingamisel ning erinevate joogapooside õppimisel ja hoidmisel, et sinu keha oleks tasakaalus. Vahel võib olla mõnus pingevabastaja BodyCombat, kus saad end välja elada.
Jõusaal ja rühmatreeningud sobivad kõigile, sõltumata soost, vanusest ja oskustest. Ära karda alustada. Kas tead, mis on kõige halvem trenn? Tegemata trenn!
