Keha saadab sõnumeid

Keha saadab meile pidevalt märke oma seisundi kohta, tuleb vaid tähelepanelik ja teadlik olla.

TEKST: Teele Teder, toitumisnõustaja FOTO: Shutterstock

Kahvatu jume

Kahvatu nahk on peale väsimuse märk ka rauapuudusest. Kuna hemoglobiin vere punalibledes ehk erütrotsüütides annab verele punase värvuse, vähendab nende vähesus vere punast värvust, mis omakorda põhjustab naha kahvatust, põskedelt, huultelt ja igemetelt roosaka tooni kadumist.

Head rauaallikad: maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, aga ka seemned, rosinad, leib, täisteratooted, tatar, maasikad

Lohk pöidlaküünes

Rauapuudusele võib viidata ka pehme ja deformeerunud küüneplaat. Sageli toimuvad muutused just pöidlaküüntes, millesse tekib lohk. Raskematel juhtudel on küüned lusikakujulised.

Jalakrambid

Tihti põhjustavad krampe, eriti labajalas, sobimatud jalatsid. Hoiduda tuleks liiga väikestest ja pigistavatest kingadest, ka liiga kitsa ninaga kingi pole hea pidevalt kanda. Vale jalanõu surub närvidele ja krambid ongi kohal. Muide, suure jalaga inimestel, kes kannavad normaalseid jalanõusid, on väiksem krambioht kui väikese jala omanikel. Viimati mainitutel tuleb jalalaba ruutsentimeetri kohta kanda suuremat keharaskust, mis koormab jalgu rohkem. Ka pidev kõrgete kontsade kandmine võib tekitada krampe. Kuid jalakrambid on sageli põhjustatud ka magneesiumipuudusest.

Head magneesiumiallikad: pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan, brokoli

Lõhenenud suunurgad

Suunurgad võivad lõheneda ka halbade ilmaolude pärast, kuid see võib olla ka märk B 2-vitamiini-, raua- või tsingivaegusest. Kui see on pidev probleem, on tõenäoliselt tegemist just mõne aine puudusega ning tuleks teha vereanalüüsid täpsema info teadasaamiseks.

Head B2-vitamiiniallikad: maks (sh maksapasteet), pärm, mandlid, pähklid, muna, juustud, seened (nt puravikud, kuuseriisikad, seemned (nt kõrvitsaseemned), sealiha, lehtkapsas, spinat, täistera- ja seemneleivad, kuivatatud puuviljad-marjad (nt aprikoosid, ploomid), räim, herned Head tsingiallikad: maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted, munad

Juuksed, millel on juure lähedal ebatavaline keerd

C-vitamiini puudus võib põhjustada ka juuste kasvu kõverdunud või keerdunud kujul defektide tõttu, mis tekivad juuste valgu struktuuris nende kasvades.

Korgitserikujulised juuksed on üks C-vitamiini puuduse iseloomulikke tunnuseid, kuid neid märgata on raske, sest sellised juuksed tihti langevad või murduvad.

Head C-vitamiini allikad: puu- ja köögiviljad, marjad, astelpaju, paprika, mustad sõstrad, murakad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, tikrid, vaarikad, tomat, lillkapsas

Haprad küüned

Haprad ja kergesti murduvad küüned on sageli tingitud just biotiini- ehk H-vitamiini puudusest. Küüned võivad muutuda kihiliseks ja õhukeseks ning pikuti lõheneda.

Pehmed ja visalt kasvavad küüned võivad olla märk tsingipuudusest. Selle tunnuseks on ka küüneplaadi valged täpid. Ent küüneprobleemide taga võib olla hoopiski mõnede toitainete üleküllus. Näiteks võib hapraid küüsi ja isegi nende äratulemist põhjustada seleeni ületarbimine.

Head biotiiniallikad: maks, pähklid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed ja teised teraviljatooted ning seened

Juuste väljalangemine

Juuste väljalangemise korral on alati tegemist organismi häireolukorraga, mis on üldjuhul alanud märksa varem, kui probleem silmaga nähtavaks muutub. Iga päev vabaneb peast 50–100 juuksekarva ja see on normaalne. Olgu juuste ulatuslikuma väljalangemise põhjus milline tahes, see tähendab, et nende eluiga katkeb enne bioloogilise eluea lõppu. Uus juus sünnib küll uuesti samast juuksesibulast, aga alles pärast kasvutsükli lõppu. Juuste kasvutsükkel ehk iga on umbes neli aastat. Kui juus sureb kolmeaastasena, kasvab uus juuksekarv samasse pesasse alles aasta pärast. Peale pärilikkuse võivad juuste väljalangemist põhjustada ka hormonaalsed probleemid, näiteks naissuguhormoonide või stressihormoonide talitluse häired, kilpnäärme ala- või ületalitlus, aga ka D-vitamiini puudus ning asendamatute oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vaegus. Head oomega-3-allikad: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ja neist valmistatud õlid

Head oomega-6-allikad: päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid

Ära jäta väsimust tähelepanuta

Väsimus on peaaegu kõigi vitamiinide ja mineraalainete puuduse kaassümptom. Seepärast võiksid lasta pikaajalise kurnatuse tekkides teha vereanalüüse.