KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Koeru päästekomando Päästeteenistujaid: 16 Sõidukid: põhiauto -1 tulekustutusauto -1 paakauto-1 järelhaagis-1 ametiauto-1
1
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Koeru päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond. Koeru päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Koeru päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister); 3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);
2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Koeru päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Koeru valda, aga mõjutab veel Rakke, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koigi valda. Väike-Maarja, Roosna-Alliku, suurem osa Järva-Jaani, Koigi ja Kareda vallast jäävad suuremate päästekomandode teeninduspiirkonda.
Kaart: Kohalikud omavalitsused Koeru päästekomando tööpiirkonnas Koeru vald paikneb Kesk-Eestis, Järva maakonna idaosas. Koeru valda ümbritsevad järgmised omavalitsused: edelas Koigi, läänest Kareda, põhjast Järva-Jaani, kirdest Väike-Maarja, idast Rakke, kagust Jõgeva ja lõunast Pajusi vald.
3
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Koeru valla pindala on 23 680 hektarit (236,8 km2), mis moodustab 9% Järvamaast ja 0,5% Eesti pindalast. Vallas on käesoleva seisuga 1 alevik ja 24 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Koeru alevikus. Vallakeskusest maakonna keskusesse Paidesse on 34 kilomeetrit. Valla territooriumi läbib kaks tugimaanteed Mäeküla- Koeru- Kapu ja Piibe maantee. Põhimaanteid Koeru vallas ei ole. Koeru valla lõunaserva läbivad Põltsamaa jõgi ja tema lisajõed Preedi, Oostriku ja Vahujõgi ning Võlingi ja Väinjärve oja. Samuti voolavad Põltsamaa jõkke Vahisoo, Vaali ja Marguse piirkonna jõed. Koeru vallas asub kolm järve. Järvamaa suurim veekogu Väinjärv pindalaga 41,5 ha, Rõhu Umbjärv pindlaga 6,5 ha ja Norra allikajärv pindalaga 0,6 ha.
Koeru vallas on levinud peamiselt tootva tööstuse ja põllumajanduse ning teenindus valdkonna ettevõtlus (EXE Projekt OÜ - Elektri- ja automaatikaseadmete tootmine). Koeru valla info pärineb valla kodulehelt1, üldplaneeringu seletuskirjast2 ja valla arengukavast3. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:
1
http://www.koeruvv.ee/index.php?id=1- seisuga 07.10.2011 http://www.koeruvv.ee/avalik/Koeru_valla_seletuskiri_1.pdf - seisuga 07.10.2011 3 http://www.koeruvv.ee/index.php?id=11- seisuga 07.10.2011 2
4
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga. V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Koeru vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal 5
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Kareda vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted -EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru B Tugimaantee – JAH (ca 6 km) Rakke vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI 6
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
V Raudteeõnnetus – JAH VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee - JAH Koigi vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted- EI II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus – EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, E263 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa B Tugimaantee – JAH (ca 4 km) Järva-Jaani vald
Olerex AS JärvaJaani tankla
Ohtlik
bensiin; diislikütus
Koeru tee 21
Maakond
Omavalitsus
Asula
Aadress
Kemikaalid (t)
Ohu kategooria
Ettevõtte nimi
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
JärvaJärva-Jaani Järva Jaani küla vald maakond
II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Madal tuleoht B Tuleohtlik mets - Madal III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI
7
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee – JAH Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatus läbi vähemalt üks kord aastas. Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Asutus, ettevõte
Järva-Jaani kultuurimaja
Kasutusotstarve
Maakond
linn/vald
tänav/küla
Järvamaa Järva -Jaani Järva-Jaani Järvamaa v Järva-Jaani Järvamaa v Järva-Jaani Järvamaa v Järvamaa Kareda v Järvamaa Kareda v
Pikk 30
Järvamaa Koeru v
Ervita
Järvamaa Järvamaa Järvamaa Järvamaa
Koeru v Koeru v Koeru v Koeru v
Koeru Koeru Koeru Koeru
Järvamaa Koeru v
Koeru
Järvamaa Koeru v
Koeru k
Koeru Keskkool (mõisahoone) põhikool või gümnaasium
Järvamaa Koeru v
põhikool või gümnaasium
Järvamaa Koeru v
Paide tee 16/18 Paide tee 16/18
Arctic Eesti OÜ puidutööstus
kogunemisruumid ja hooned puidu- või paberitööstuse ettevõte
J-Jaani Gümnaasium
põhikool või gümnaasium
J-Jaani lasteaed Jaanilill
koolieelne lasteasutus
Peetri Lasteaed Peetri Põhikool
koolieelne lasteasutus põhikool või gümnaasium puidu- või paberitööstuse ettevõte üldhooldekodu kogunemisruumid ja hooned koolieelne lasteasutus lastekodu puidu- või paberitööstuse ettevõte puidu- või paberitööstuse ettevõte
Natural AS tootmishoone Koeru Hooldekodu Koeru Kultuurimaja Koeru Lasteaed Päikeseratas Koeru Perelastekodu Natural AS saekaater Natural AS uus ladu
Koeru Keskkool (peahoone)
J-Jaani J-Jaani J-Jaani Peetri k Peetri k
8
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Koeru Keskkool (valitsejamaja)
Järvamaa Koeru v
Paide tee 16/18
Järvamaa Koeru v
Paide tee 26
Järvamaa Koeru v
Paide tee 26
Järvamaa Koeru v
Paide tee 26
Järvamaa Koeru v Järvamaa Koigi v Järvamaa Koigi v
Vao Koigi Koigi
Järvamaa Koigi v
Koigi
põhikool või gümnaasium
Järvamaa Koigi v
Päinurme
koolkodu
Järvamaa Koigi v
Päinurme k
põhikool või gümnaasium
AS Konesko (Q hall) AS Konesko (kilbihall) AS Konesko (peamaja) Vao Lasteaed Koigi Lasteaed Koigi Põhikool NaturHolz OÜ Päinurme Internaatkool (sh õpikaskodu) Päinurme Internaatkooli Õpilaskodu
2011. a.
masina ja seadmetööstuse ettevõte masina ja seadmetööstuse ettevõte masina ja seadmetööstuse ettevõte koolieelne lasteasutus koolieelne lasteasutus põhikool või gümnaasium puidu- või paberitööstuse ettevõte
Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Koeru, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallas Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse. Maakond Järvamaa Järvamaa
Linn-vald Koeru Koeru
Aadress Paide tee 26 Ida 2
Objekti nimetus Konesko AS Koeru Tehas Koeru Hooldekeskus
Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Koeru päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Koeru päästekomando on lähimaks komandoks 3859 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse ajatsoonidesse: -
5 minuti tsoonis elab 1424 inimest; 10 minuti tsoonis elab 2539 inimest; 15 minuti tsoonis elab 3583 inimest; 9
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS -
2011. a.
20 minuti tsoonis elab 3845 inimest; 23 minuti tsoonis elab 3859 inimest.
Koeru päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 10 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides: -
15 minuti tsoonis elab 59 inimest; 20 minuti tsoonis elab 1037inimest; 30 minuti tsoonis elab 3783 inimest; 36 minuti tsoonis elab 3859 inimest.
Koeru PK aeg (min) 2 komando
2 komando aeg (min)
Nimi
Vald
Maakond
Ao küla
Rakke
Lääne-Viru
13 Väike-Maarja
15
59
Koluvere küla
Rakke
Lääne-Viru
15 Väike-Maarja
16
10
Kuksema küla
Järva-Jaani
Järva
15 Aravete
17
94
Peetri alevik
Kareda
Järva
12 Paide
18
243
Kahala küla
Koigi
Järva
13 Paide
18
28
Karinu küla
Järva-Jaani
Järva
15 Aravete
18
232
Kareda küla
Kareda
Järva
16 Paide
18
49
Köisi küla
Kareda
Järva
8 Paide
19
52
Liigvalla küla
Rakke
Lääne-Viru
9 Väike-Maarja
19
109
Ämbra küla
Kareda
Järva
14 Paide
19
20
Müüsleri küla
Kareda
Järva
7 Paide
20
87
Ataste küla
Kareda
Järva
10 Paide
20
29
Ramma küla
Järva-Jaani
Järva
15 Väike-Maarja
20
25
Salutaguse küla
Koeru
Järva
8 Aravete
21
22
Kuusna küla
Koeru
Järva
10 Aravete
21
50
Metsla küla
Järva-Jaani
Järva
11 Aravete
21
47
Piibe küla
Rakke
Lääne-Viru
12 Väike-Maarja
21
74
Nõmmküla küla
Rakke
Lääne-Viru
13 Väike-Maarja
21
36
Väike-Kareda küla
Koigi
Järva
14 Paide
21
51
Sõrandu küla
Koigi
Järva
17 Paide
21
109
Puhmu küla
Koeru
Järva
22
35
Ammuta küla
Kareda
Järva
15 Paide
22
31
Lahu küla
Rakke
Lääne-Viru
16 Väike-Maarja
22
12
Laaneotsa küla
Koeru
Järva
4 Aravete
23
11
Kapu küla
Koeru
Järva
5 Väike-Maarja
23
40
Vahuküla küla
Koeru
Järva
7 Väike-Maarja
23
120
Visusti küla
Koeru
Järva
7 Aravete
23
36
Küti küla
Kareda
Järva
12 Paide
23
8
Õle küla
Kareda
Järva
22 Paide
23
13
Vao küla
Koeru
Järva
3 Paide
24
253
9 Väike-Maarja
Elanike arv
10
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Vuti küla
Koeru
Järva
Kõpsta küla
Rakke
Lääne-Viru
Tammiku küla
Koeru
Järva
Preedi küla
Koeru
Järva
Tudre küla
Koeru
Silmsi küla
8 Aravete
2011. a. 24
10
24
16
25
21
12 Väike-Maarja
25
19
Järva
13 Aravete
25
21
Koigi
Järva
16 Paide
25
33
Varangu küla
Väike-Maarja
Lääne-Viru
16 Väike-Maarja
25
25
Vaali küla
Koigi
Järva
17 Põltsamaa
25
28
Aruküla küla
Koeru
Järva
1 Paide
26
67
Koeru alevik
Koeru
Järva
2 Aravete
26
1053
Abaja küla
Koeru
Järva
6 Paide
26
43
Kalitsa küla
Koeru
Järva
8 Paide
26
57
Väinjärve küla
Koeru
Järva
6 Aravete
29
60
Udeva küla
Koeru
Järva
6 Paide
30
44
Ervita küla
Koeru
Järva
7 Aravete
30
261
Santovi küla
Koeru
Järva
7 Aravete
30
36
Valila küla
Koeru
Järva
10 Paide
30
4
Rõhu küla
Koeru
Järva
10 Väike-Maarja
31
27
Koidu-Ellavere küla
Koeru
Järva
12 Paide
32
25
Keri küla
Koigi
Järva
23 Paide
32
1
Padaküla küla
Rakke
Lääne-Viru
23 Väike-Maarja
32
0
Liusvere küla
Koeru
Järva
33
12
Norra küla
Koeru
Järva
12 Paide
36
5
Merja küla
Koeru
Järva
16 Paide
36
6
14 Väike-Maarja 8 Paide
9 Aravete
Tabel: Koeru piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Koerule on: -
Väike- Maarja (25 km, 23 min); Aravete (30 km, 26 min); Paide (34 km, 25 min); Jõgeva (42 km, 32 min);
Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Koerule on: -
Järva- Jaani (14 km, 13 min) Vajangu (22 km, 18 min) Tamsalu (31 km, 27 min) Simuna (31 km, 27 min)
Märkused: 11
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Ajaliste kauguste arvutamisel on kasutatud AS Regio kaardi teekonna arvutamise funktsiooni. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode valikus on lähtutud asjaolust, et see paikneks lähemal kui 50 km.
Koeru päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub elupäästva päästetegevuse võimekus - seetõttu katavad Koeru väljasõidupiirkonda baasteenusega VäikeMaarja ja Paide päästekomandod. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too. Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Koeru päästekomando tööpiirkond VäikeMaarja, Paide, Aravete ja Jõgeva päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad antud piirkonnas viis vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Koeru vabatahtlik päästekomando. Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Koeru vallas aastail 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (39) ja loodusjõududest põhjustatud õnnetused (20 korral). Komando on reageerinud tuletõrjealarmile 60 korral. Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Koeru
Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU TULEKAHJUALARM NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE Koeru vald kokku
2008 2 3 2 1
2009 2 2 1 1
5 16 55
3 2 12 3
84
26
2010 Kokku 4 3 8 6 9 2 2 2 12 20 5 7 11 39 2 60 1 1 42 152
Tabel: Pääste sündmused Koeru vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Koeru vallas: -
II astme sündmus 20.01.2010, hoone tulekahju Merja külas; II astme sündmus 29.01.2010, tulekahju Koeru alevikus; II astme sündmus 6.07.2010, hoone tulekahju Aruküla külas;
12
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Peamised sündmused Kareda vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (9). Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Sündmuse liik Kareda TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Kareda vald kokku
2008
2009 1 2
2 2 5
1 1
1
9
6
2010 Kokku 2 3 1 3 0 0 0 3 6 2 3 9 0 0 1 0 0 9 24
Tabel: Pääste sündmused Kareda vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Kareda vallas: -
II astme sündmus 01.04.2010, hoone tulekahju Peetri alevikus; II astme sündmus 08.07.2010, hoone tulekahju Müüsleri külas;
Peamised sündmused Rakke vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (23) ja liiklusõnnetused (12). Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud. 2010 oli üks veeõnnetus, milles uppus inimene. Vald Sündmuse liik Rakke TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Rakke vald kokku
2008 5 2 5
2009 2 5
1 1 3 8
1 1 8
2 1 28
1 18
2010 Kokku 4 9 1 5 2 12 0 1 2 9 11 3 7 7 23 0 0 0 2 2 27 73
13
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Tabel: Pääste sündmused Rakke vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Rakke vallas: -
II astme sündmus 20.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Koluvere külas; II astme sündmus 12.06.2010, tulekahju Ao külas; II astme sündmus 13.08.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Kamariku külas; II astme sündmus 27.08.2010, hoone tulekahju Ao külas; II astme sündmus 25.10.2010, tulekahju Rakke alevikus; II astme sündmus 26.10.2010, hoone tulekahju Rakke alevikus;
Peamised sündmused Koigi vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (23). Tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid ei olnud. Vald Sündmuse liik Koigi TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII TULEKAHJUALARM GAASIAVARII KEMIKAALIDEGA SAASTUMINE NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE LOOM/LIND Koigi vald kokku
2008 4 4 1 32
2009
1
2010 Kokku 1 5 2 7 3 6 32 0 2 5 1 4 3 23 1 1 0 1
16
1 0 85
1 2
3 3 11
9
1 1 57
13
Tabel: Pääste sündmused Koigi vallas perioodil 2008-2010 2010 aastal suuremaid päästesündmusi Koigi vallas ei olnud. Peamised sündmused Järva-Jaani vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (39). Tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid ei olnud. Vald Sündmuse liik Järva-Jaani TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS MUUD
2008 1 2
2009 1
2010 Kokku
2 1 7
1
10 4
2 2 2 1 18 4
14
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS TULEKAHJU TULEKAHJUALARM LOOM/LIND Järva-Jaani vald kokku
15 4
14 5
1
1
31
22
10 11
2011. a. 39 20 2
37
90
Tabel: Pääste sündmused Järva-Jaani vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Järva-Jaani vallas: II astme sündmus 18.01.2010, hoone tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 23.11.2010, hoone tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 09.12.2010, tulekahju Järva-Jaani alevikus; II astme sündmus 22.12.2010, tulekahju Kuksema külas; II astme sündmus 22.12.2010, tulekahju Järva-Jaani alevikus.
-
Koeru päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 12,4 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus. 80 ARAVETE PÄÄSTEKOMANDO
70 60
KOERU PÄÄSTEKOMANDO
50 PAIDE PÄÄSTEKOMANDO
40
VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOMANDO
30 20
Eesti keskmine 10 0 0
5
10
15
20
25
30
35
Joonis: Koeru piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.
15
2 2 1 5 53 9 7 95 29 24
4 44
4 1 21 3
21
83
7 13 2 5 36
7 2 2 3 11 3
2 6 29
71
2 9 1 2 39 15
2 1 5 25 7
3 29
71
6 49
1 228
KOKKU
VÄIKEMAARJA VALD
3 1 3 11
2011. a.
ROOSNAALLIKU VALD
RAKKE VALD
KOIGI VALD
KOERU VALD
KAREDA VALD
SÜNDMUSE LIIK ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII HINGAMISHÄIRE LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA MUUD TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU
JÄRVA-JAANI VALD
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
5 3 1 26 93 15 26 271 57 47 9 7 560
Tabel: Pääste väljasõidud Koeru ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. Koeru päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Koeru valla 152 sündmusest 30 korral. Mõnedel juhtudel jõudis Koeru pääsekomando ka naabervaldadesse. VALLA NIMETUS JÄRVA-JAANI VALD KAREDA VALD KOERU VALD KOIGI VALD RAKKE VALD ROOSNA-ALLIKU VALD VÄIKE-MAARJA VALD KOKKU
KOERU 11 KOERU 31 KOKKU 20 20 5 5 28 2 30 1 1 6 6 1 1 2 2 63 2 65
Tabel: Koeru päästekomando esmareageerimine Koeru valda ja naabervaldadesse 2010. VALLA NIMETUS AEGVIIDU VALD IMAVERE VALD JÕGEVA VALD JÄRVA-JAANI VALD KAREDA VALD KOERU VALD KOIGI VALD
KOERU 11 KOERU 21 KOERU 31 KOKKU 1 1 2 1 3 2 1 3 29 4 33 6 3 9 32 5 2 39 5 2 7
16
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS LAEKVERE VALD PAIDE VALD RAKKE VALD ROOSNA-ALLIKU VALD TÜRI VALD VÄIKE-MAARJA VALD KOKKU
1 4 6 3 2 2 36
5 12 5 1 6 108
2011. a.
1 9 18 8 3 8 142
2
Tabel: Koeru päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Aasta Väljasõitude arv
2003 109
2004 110
2005 53
2006 126
2007 134
2008 179
2009 126
2010 142
Tabel: Koeru päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010. Koeru päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madalama väljasõidukoormusega piirkonda. Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 447. Lähimatel, Paide päästekomandol oli 1098, Väike-Maarja päästekomandol 716 ja Aravete päästekomandol 348 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu. 1200
1000
800
600
400
200
0 ARAVETE KOERU PAIDE VÄIKE-MAARJA EESTI KESKMINE PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO
Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade 17
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal. Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata:
millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.
Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Koeru vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 15 - 36 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Väike- Maarja ja Paide, millede valvekoosseis tagab juba järjepidevat elupäästevõimekust. Samas problemaatiline on siinjuures Koeru alevik, kus elab üle 1000 elaniku ning mis jääb 15 minuti katvuse piirkonnast välja. Koeru piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.
18
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.
19
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist.
3. Valvekoosseis Koeru päästekomando koosseisu - 16 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Koeru komandol on iseseisev teeninduspiirkond ja võimalik on tagada maksimaalselt 2-liikmelise meeskonna pidev valmisolek. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis: 24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku koos komandopealikuga
1 5,2 6 7
2 10,3 11 12
3 15,4 16 17
4 20,5 21 22
Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine Päästekomando 15 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, elupäästeteenuse osutamist, mille tarvis peaks päästekomando kogukoosseis olema minimaalselt 22 päästetöötajat. Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja komplekteeritus järgmine: -
3 töötajat oli valves 73 ööpäeval; 2 töötajat oli valves 50 ööpäeval; meeskonnavanem oli valves 105 ööpäeval;
Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Koerus on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Koeru päästekomandos on 2011.09 seisuga 16 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.
4. Komandohoone Hoone on KOV omandis. Komando, kahekorruseline kivihoone, asub endises katlamajas. Uste avamine toimub käsitsi Maja soojustus ei vasta nõuetele. 80% kuludest on küttekulud. Osad 20
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
aknad on vahetamata. Garaažis põranda kalle vale ja puudub küte. Valgustus garaažis ei vasta nõuetele. Voolikukuivatus puudub. CO2 rahadest on planeeritud Koeru komando parendamiseks (soojustus ja aknad, uksed, küttesüsteem) kokku 37 548.00 eurot.
5. Päästetehnika Koeru päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika: Sõiduki Sõiduki mark mudel
Reg. nr 814 MKK
Sõiduki liik
Sõiduki alaliik
Sõiduauto
Citroen
083 DK 942 MDN 975 AOY 586 LAH
Järelhaagis
Mahtuniversaal Madelhaagis
Päästeauto
Väljalaske aasta Omanik
Respo
Berlingo 1501
LäEPK LäEPK
Paakauto
Scania
T142HL
LäEPK
Päästeauto
Põhiauto
SCANIA
P94
LäEPK
Päästeauto
Tulekustutusauto GAZ
66
KOV
21
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Tabel: Koeru päästekomando päästetehnika 2011 seisuga KOVile kuuluv päästetehnika on kavas anda üle uuele planeeritavale vabatahtlikule päästekomandole. Lääne-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele Lääne-Eesti Päästekeskuse riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.
6. Koeru vabatahtlik päästekomando Edaspidi on vajalik toetada Koeru piirkonnas päästetöö teenuste osutamist ja arendada vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 20 minutit. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Koeru vabatahtliku päästekomando planeerimisel on järgmised: -
Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt; Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.
Päästeamet loob rahastamise tingimused Koeru vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Koeru päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Koerus päästeala vabatahtlikud aktivistid hetkel puuduvad. Piirkonna kogukondlik aktiivsus
Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms Väinjärve Holaöö, vanavara Jaanituli,
Veepidu, Vao laat, Kiriku
Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad
Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas
Koeru vald
Tegutsevaid MTÜsid on kokku 28 sh jahimeeste seltsid, spordiseltsid
Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel
Piirkond
Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:
KOV võimaluse piires toetab kogukondlikku
Suuremates külades või mitme väiksema küla peale on moodustatud külaseltsid. Koerus
22
KOERU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS kogudused, külaseltsid, jm.
kontserdid, Koeru tegevust. laadad (jõulu, kevad), Külade päevad, Kihelkonna päevad
2011. a.
tegutseb Hariduse-ja Kultuuriselts.
Tabel: Koeru valla piirkondlik aktiivsus
23