2011 Tulekahjudes hukkunute statistika ja analüüs Tuleohutusjärelevalve osakond 15.02.2012 Päästeamet
Kristel Kaljumäe
Analüüsist Käesoleva hukkunute statistika ning analüüsi aluseks on päästekeskuste menetlusbüroode poolt tulekahjusündmuskohtadel kogutav andmestik. Statistiline jaotus kuude lõikes on leitav http://pai.rescue.sise/49/ päästeala 2011. aasta päästeala statistikatabeli töölehelt TK-hukkunud. Eraldi on välja toodud tendentsid, mis võrreldes eelnevate perioodidega on muutunud ja omavad tähtsust edasiste tegevuste planeerimisel. Kasutatavad mõisted: Eelnev periood – 2010. aasta Käesolev või vaadeldav või analüüsitav periood – 2011. aasta
Üldandmed 2011. aastal hukkus Eestis toimunud tulekahjudes 73 inimest, mida on 4 inimese võrra rohkem, kui aastal 2010. Analüüs teostatakse Päästeameti poolt eriarvele võetud 60 sündmuse põhjal, kus hukkus vähemalt 1 inimene. 60st sündmusest 5 juhul hukkus korraga 2 või enam inimest. Veebruaris hukkus ühe tulekahju tagajärjel korraga 2 inimest, teises sündmuses korraga 10 inimest. Märtsis hukkus ühes sündmuses samuti 2 inimest ning detsembris toimunud kasutuseta hoone tulekahjus hukkus korraga 3 kodutut inimest. Aastate võrdluses eristub 2011. aasta selle poolest, et hukkunute analüüsitulemusi mõjutab Haapsalu lastekodu tulekahju, mille tagajärjel hukkus 8 last ja 2 täiskasvanud hoolealust. Võrdluses eelnevate aastatega on hukkunute arv alates 2007. aastast olnud pidevas langustendentsis ning saavutanud 2009. aastal taasiseseisvumisasja madalaima tules hukkunute arvu (joonis 1). Joonis 1. Tulekahjudes hukkunute arv 1993-2011
Kuude lõikes Kuude lõikes on kõige enam inimesi hukkunud veebruaris (vt joonis 2), samas kuus leidis aset Haapsalu lastekodu tulekahju. Kui 2010. aastal hukkus inimesi enim talvekuudel, siis vaadeldaval perioodil on hukkunute arv lisaks veebruarile tõusnud märtsis ja septembris. Sarnasele tasemele möödunud aastatega on jäänud hukkunute arv mais, juulis ja augustis. Suurimad langused aastate 2009-2011 võrdluses on toimunud jaanuaris, juunis (kus 2010 ei olnud ühtegi hukkunuga tulekahjusündmust) ja detsembris. Joonis 2. Tulekahjudes hukkunute arv kuude võrdluses 2009-2010.
Kvartalite lõikes Aastate 2010 ja 2011 võrdluses on I kvartalis hukkunute arv vaadeldaval perioodil jäänud samale tasemele (33 inimest), peaaegu pool ehk 45% hukkunutest on surnud I kvartalis. Eelneva perioodiga võrreldes on oluliselt langenud hukkunute arv jaanuaris ning on tõusnud veebruaris ja 2
märtsis. Hukkunute arvu mõjutavad enim siiski talvekuude statistilised näitajad (vastavalt detsember 7, jaanuar 4, veebruar 20). Sarnaselt 2010. aastale võib 2011 talvekuude kõrge näitaja olla seotud külmema kliimaga. Kui võrrelda omavahel tulekahjude tekkepõhjuseid talvekuude lõikes, siis selgub, et suurem osakaal talvel hukkunud inimestest on hukkunud siiski siseruumides suitsetamise või lahtise tule kasutamise tagajärjel. Seega ei saa ainult talvekuid ja külmemat kliimat seostada kõrgema hukkunute arvuga. Kaudselt võib küll oletada, et suitsetamisest põhjustatud tulesurmade arv võib olla seotud asjaoluga, et külma ilma tõttu ei suitsetata välistingimustes. Kõige vähem inimesi hukkus kevadeperioodil II kvartalis – 10 inimest. Ajalised näitajad Kui tavapäraselt on kõige enam inimesi hukkunud öisel ajal toimunud tulekahjudes, siis 2011ndal eristub päevane aeg, mil ajavahemikul kell 08.00 – 16.59 hukkus 29 inimest. Vaadeldaval perioodil on mõjutus ilmselt tingitud lastekodu tulekahjust, mis toimus päevasel ajal. Andmete võrdlemisel selgub, et eelnevate aastatega võrreldes ei ole öistes tulekahjudes hukkumiste osakaal siiski oluliselt vähenenud. Kell 23.00-07.59 suri tulekahju tagajärjel 27 inimest. Sooline jaotuvus Aasta-aastalt hukkub tulekahjudes aina rohkem mehi. Kui 2010. aastal oli 77% ja 2009. aastal 79% hukkunutest mehed, siis 2011. aastal on meeste osakaal tõusnud 86%-ni. Naiste osakaal on iga aastaga pigem püsinud samal tasemel või vähenenud, näiteks 2009. aastal 21%, 2010. aastal tõus 24%-le ja suurim langus toimus 2011. aastal 13%-le. Kui 2009. aastal ja 2010. aastal hukkus tulekahjudes üks laps, siis vaadeldaval perioodil hukkus Haapsalu lastekodu tulekahjus 8 last. Tendents: iga aastaga suureneb tulekahjude tagajärjel hukkunud meeste osakaal. Hukkunud naiste osakaal on langustendentsis. Statistikaameti andmetel on aastatel 2009-2011 meeste osatähtsus püsinud 46% tasemel kogu elanikkonnast, naiste osakaal on püsinud 54% tasemel ehk moodustab üle poole elanikkonnast. Vanuseline ja rahvuslik jaotuvus Kui 2010. aastal oli vanuseliselt oli kõige rohkem hukkunuid 51-60-aastaste vanusekümnendis, moodustades 30% hukkunute üldarvust, siis vaadeldaval perioodil vanusekümnendid märkimisväärselt ei eristu. Andmetest nähtub, et vaatamata Haapsalu lastekodu tulekahjule on siiski enim hukkunuid vanuses 41-70 eluaastat, moodustades 58% ehk üle poole hukkunute üldarvust. Suhteliselt stabiilsena püsib hukkunute rahvuslik koosseis. 2010. aastal olid 72% hukkunutest eestlased, vaadeldaval perioodil 71%. Vene rahvusest inimesi hukkunute seas oli 18% ning 2010.aastal 14%. Võrreldes eelneva perioodiga (17 inimest), on toimetulekutoetuse saajate arv tõusnud 25ni, moodustades 34% hukkunute üldarvust.
3
Sotsiaalne staatus Kui 2010. aastal oli üle poole ehk 52% hukkunutest pensionärid, siis 2011. aastal on tendents vähenemisele, moodustades 42% hukkunute üldarvust. Kui võrrelda pensionäride osakaalu aastate 2009-2005 lõikes, siis 2009ndal aastal osakaal veidi langes (44%-ni) ning 2008nda statistiliste näitajate alusel hukkunutest taas üle poole pensionärid. Tavapäraselt on aastate lõikes pensionäride osakaal olnud protsendiliselt 30-40, näiteks 2005 – 42%, 2006 – 32%, 2007 – 30%. Tendents: tulekahjudes hukkunud pensionäride osakaal on langustendentsis. 2010. aastal olid 30% hukkunutest töötud (sama tendents esines ka 2009), vaadeldaval perioodil on töötute osakaal hukkunute üldarvust langenud 22% tasemele. Töökohta omas 5 inimest. Märkimisväärselt kõrgel tasemel on tulekahjudes hukkunud kodutute inimeste osakaal, püsides viimasel kolmel aastal 10%-11% tasemel kõikidest tulesurmadest. 2011. aastal hukkus 8 inimest, 2010. aastal 7 ja 2009. aastal 9 kodutut inimest. Tegemist on laiema sotsiaalse probleemiga – kindla elu- ja töökohata inimesed asustavad aastaringselt kasutuseta hooneid ning põhjustavad traagiliste tagajärgedega tulekahjusid. Kasutuseta hoonete omanikud on kohustatud tõkestama hoonele juurdepääsud, sulgedes võõrastele isikutele sissepääsuks uksed ja aknad. Tendents: tulekahjudes hukkunud kodutute inimeste osakaal püsib kõrgel tasemel. Tulekahjude tekkepõhjused 84% hooletus Kui eelneval perioodil hukkus 86% inimestest tulekahjudes, mille põhjuseks oli hooletus, siis vaadeldaval perioodil on hooletuse osakaal 2% ulatuses langenud 84%-ni. Siseruumides hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud inimeste osakaal on eelnevate aastatega võrreldes langustendentsis. 2011. aastal on suitsetamise tagajärjel hukkunud 42% (30), 2010. aastal 49% ja 2009.a 68%. Tendents 1: hooletusest põhjustatud tulekahjudes hukkunud inimeste osakaal püsib viimased kolm aastat 84%-90% tasemel. Tendents 2: suitsetamise tagajärjel hukkunud inimeste osakaal on langustendentsis. Märkimisväärselt kõrge on aastate lõikes voodis, diivanil või tugitoolis hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud inimeste arv. Kui 2011. aastal on 30-st hooletust suitsetajast voodis vms hukkunud 19 inimest, moodustades 67% kõikide suitsetajate arvust, siis 2010. aastal oli see näitaja 79% ning sarnane seis oli 2009. aastal osakaaluga 67% (suitsetamise tagajärjel kokku hukkus 43 inimest). 2008. aastal oli näitaja 74%. Eelneva põhjal võib järeldada, et siseruumides ja just voodis vms kohas suitsetamine on üsna levinud ning õnnetuse vältimiseks tuleks leida võimalus inimeste käitumisharjumuste muutmiseks (suitsetada välitingimustes, suitsetamisest loobumine). Hooletu suitsetamine (tervikuna, välja jäetud täpsustus voodi vms suhtes) tulekahju tekkepõhjusena on kõikidest tulesurmadega lõppenud tulekahjusündmustest olnud esikohal alates aastast 2002. Kui käesoleva ajani oli kõrgeim näitaja 2004ndal aastal, mil suitsetamine tekkepõhjusena muude põhjuste seas moodustas täpselt poole ehk 50% hukkudest, siis 2009. aastal tõusis suitsetamise osakaal märgatavalt juba üle poole 68%-ni. Tendents: kui suitsetamise tagajärjel hukkunud inimeste osakaal on langustendentsis, siis suitsetamise tekkepõhjuse täpsustusel ilmneb, et suhteliselt kõrgel tasemel püsib eluruumis voodis, diivanil või tugitoolis suitsetamise tagajärjel hukkunute arv, moodustades viimasel neljal
4
aastal 67%-79%. Lahtise tule kasutamine Lahtise tule kasutamise tõttu hukkus 2011. aastal 23 inimest. Kui 2010. aastal hukkus lahtise tule kasutamise tagajärjel 24% hukkunutest (! kõikidest hooletusest põhjustatud surmadest), siis vaadeldaval perioodil on antud osakaal tõusnud 38%-ni. 2009. aastal toimus võrreldes 2008ndaga (32%) märkimisväärne langus 19% tasemele.2010ndal aastal tekkis tõus 24%-ni ning ka 2011. aastal on võrdluses eelneva perioodiga tekkinud tõus 38%-ni. Lahtise tule allikatest on enamlevinud järelevalveta jäetud küünal, prügikasti süttimine. Hooletus kütteseadmete kasutamisel 2011. aastal hukkus kütteseadmega hooletu ümberkäimise tõttu 3 inimest, mis on 4 võrra vähem möödunud perioodiga võrreldes. Kui 2009ndal aastal hukkus kütteseadmete hooletu kasutamise tagajärjel 2 inimest, siis 2010. aastal tekkis märkimisväärne tõus – hukkus 7 inimest. Muud põhjused Tehniliste põhjustega seotult (rike elektripaigaldises, amortiseerunud elektrijuhistik) on hukkunud 6% hukkunute üldarvust. Peamiselt kerkivad siiski esile inimeste käitumuslikud põhjused, nagu hooletus ja ettevaatamatus. Tulekahjude tekkekoht 82% ulatuses hukkusid inimesed tulekahjudes, mis toimusid eluhoonetes (korteris 25, üksikelamus 29, ajutises eluhoones 3). Kui 2006. aastal ja ka enne seda, oli enim hukkunuid korteritulekahjudes, siis 2006. aastal ilmnes järkjärguline tõus üksikelamute osas ning 2007. aasta algusest ületas üksikelamutes hukkunute arv esmakordselt korteritulekahjudes hukkunud inimeste arvu. 2007. aasta jooksul hukkus üksikelamutes 51% eluhoonetes hukkunute üldarvust ning 2008. aasta lõikes ilmnes taas tõus korteritulekahjude osas. 2009. aastal on taas üksikelamute osakaal tõusnud – hukkus 22 inimest ning korteritulekahjudes 20. Sama tendents esineb ka 2010ndal aastal, kus 62% eluhoonetes hukkunutest on leitud üksikelamust.
Tulekahjude tekkekoha täpsustus ruumide lõikes Eluhoonetes (kaasaarvatud ajutine eluhoone) toimunud tulekahjude tekkekoha täpsustamisel ilmneb, et kõige enam ehk 39% ulatuses on tulekahjud alguse saanud elutubadest ning võrreldes eelmise aastaga on vähenenud magamistubade osakaal, moodustades 15% ning tõusnud on esikust, koridorist või pööningult alguse saanud tulekahjude arv, moodustades 20%. Hoonete ehitusmaterjal 2009ndal aastal (56%) ning 2010ndal aastal (52%) hukkus puithoonetes üle poole inimestest,
5
siis vaadeldaval perioodil on osakaal jäänud samasse suurusjärku – 50%-le. Sõltuvalt ehitusmaterjalist on tule levik puithoonetes väga kiire ning saabuvad tagajärjed võivad olla raskemad. Kiviehitistes hukkus 18% ja segakonstruktsiooniga ehitistes 30% hukkunutest. Tulekahju avastamisseadmed 2010. aastal puudus 42 juhul hoonetes (valdavalt eluhooned) kohustuslik autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ehk suitsuandur, moodustades 61% tules hukkunute üldarvust. 2011. aastal on osakaal suurenenud 50 juhuni, moodustades juba 69% hukkunute üldarvust. Vaid 7 juhul oli suitsuandur paigaldatud ja rakendunud ka töösse, kuid sellest hoolimata antud tuleohutuspaigaldis inimelu päästmisele kaasa ei aidanud. 2010. aastal rakendus suitsuandur 15 juhul ja 2009. aastal 5 juhul, kuid hoolimata sellest inimene hukkus. Võimalik, et eelnimetatud asjaolusid analüüsides võib tulla järeldusele, et pigem on tegemist üksielavate inimestega, kes ühel või teisel põhjusel ei saa hädaabiteadet ise edastada ning tulekahju kahjulik toime selleks ajaks, kui kõrvaline isik abi kutsub, on juba toimunud. Alkoholijoove Alkoholijoove tulekahju hetkel on tuvastatav politsei poolt määratava ekspertiisi ja eksperdi arvamuse põhjal või tugineb haiglast saadud andmetele või põhineb järelevalveametniku poolt sündmuskohalt kogutud usaldusväärsetel andmetel. Käesolevaks ajaks laekunud andmete põhjal oli 6 inimest tulekahju puhkemise hetkel oletatavalt alkoholijoobes, enamuse hukkunute osas usaldusväärne info analüüsi koostamise ajaks puudub. Nädalate, kuupäevade jaotus Analüüsitaval perioodil on üle poole ehk 58% inimestest hukkunud nädala lõppudel reedest pühapäevani. Nädala sees hukkus 42% hukkunutest. Kui varasemalt mängis rolli kuualgus, mida võis ehk seostada palgapäevade vms sissetulekutega, siis enam antud tendents paika ei pea ja kuualgus näitajaid ei mõjuta. Analüüsitaval perioodil on kuupäevade lõikes kõige vähem hukkunuid kuu lõppudel (15 inimest) ja kõige rohkem kuu keskpaigas (33 inimest). Jaotus maakondade ja regioonide lõikes Maakondade lõikes on enim hukkunuid Harjumaal – 16 inimest (sh Tallinnas 8 inimest). Läänemaal, kus 2010. aastal hukkunud ühtegi inimest, hukkus 2011. aastal 12 inimest ning Lääne-Virumaal, kus 2009. aastal ei hukkunud ühtegi inimest, hukkus 2011.aastal 10 inimest. Ida-Virumaal hukkus samuti 10 inimest. Regionaalselt on enim hukkunuid Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas – 24 inimest ning Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas – 20 inimest. Kui vaadelda tulekahjudes hukkunute suhtarve 100 000 elaniku kohta päästekeskuste tegevuspiirkondade lõikes (vt tabel 1), siis 2011. aastal sõltuvalt elanike asutustihedusest ning piirkonnas hukkunud inimeste arvust eristub teistest keskustest Lääne päästekeskuse tegevuspiirkond, kus 100 000 inimese kohta on 10,31 hukkunut ning Ida päästekeskuse tegevuspiirkond, kus on 8,3 hukkunut. Oluliselt on langenud hukkunute suhtarv eelnevate
6
aastatega võrreldes Lõuna ja Põhja päästekeskuse tegevuspiirkondades. Seejuures on Põhja päästekeskuse tase püsinud suhteliselt stabiilsena alates 2008. aastast. Päästekesk us Ida Lääne
2011 8,53 10,31 3,77 3,03
20105,5 25,586, 963,61
20096,3 35,575, 223,24
200710, 0315,77 10,116, 89 Tabel 1. Tulekahju des hukkunut e suhtarvud tegevuspi irkondad es 20072011.
Lõuna Põhja
7