VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Võsu päästekomando Päästeteenistujaid: 10 Sõidukid: ametiauto-1 põhiauto -1 tulekustutusauto -1 paakauto -1 päästepaat-2 töölaev-1 veesõiduki haagis-2
1
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine. Võsu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida päästesündmusele. Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimisel: 1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26); 2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011 aasta tase 57); 3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest; 4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta tase 8.50 minutit); 5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90% elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86%); 6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga päästemeeskond; Võsu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid Võsu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on: 1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA); 2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister); 3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus); 4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 19 minuti ajatsoonis.
2
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
2. Analüüs Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond Võsu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Vihula valda, aga mõjutatud on ka Haljala ja Kadrina vallad. Muudatus puudutab ka Kuusalu valda. Nimetatud vallad jäävad, Loksa, Rakvere ja Tapa päästekomandode teeninduspiirkonda.
Kaart: Kohalikud omavalitsused Võsu päästekomando teeninduspiirkonnas. Vihula vald asub Lääne-Viru maakonnas, piirneb Soome lahe, Haljala, Kadrina vallaga LääneViru maakonnas ning Kuusalu vallaga Harju maakonnas. Valla pindala on 364,91 km² ja rannajoone pikkus ca 100 km. Enamus maadest (ca 60%) paikneb Lahemaa Rahvuspargi territooriumil- 72% Vihula vallast on kaetud metsaga. Täpsem info Vihula valla kohta http://www.vihula.ee/. Piirkonna ohud I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing 3
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud. II Metsatulekahjud Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti: A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga. B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja kõrge). III Üleujutusalad Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka. Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise riskipiirkonnana nimetatud. IV Rannikureostus Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana, mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskianalüüsiga. V Raudteeõnnetused Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega. VI Maanteed Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“ riskianalüüsiga. Vihula vald I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – EI 4
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Kõrge III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - JAH V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: A Põhimaantee – EI B Tugimaantee – EI Haljala vald
AS Viru Õlu Ohtlik Premium 7 Ohtlik
Mix100BPRD43(1); lämmastikhape(0,5); P3OxoniaAktiv(0,9); P3trimetaHC(1,5); veeldatud ammoniaak(2); P3Lubodrive(1,5); Soolhape(0,6); seebikivi(5); P3mipFL(1); Naatriumhüpoklorit(0,3); lämmastik(5); propaan(0,6); süsihappegaas(18); hapnik; argoon; atsetüleen; süsinik bensiin(50); diislikütus(50); propaan-butaan(0,3)
Rakvere mnt 7 Rakvere mnt 26
Haljala Haljala
Haljala vald Haljala vald
Maakond
Omavalitsus
Asula
Aadress
Kemikaalid (t)
Ohu kategooria
Ettevõtte nimi
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond
II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Keskmine III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - EI VI Maanteed: 5
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva B Tugimaantee – JAH Kadrina vald
diislikütus(5);põlevkiviõli(200);r AS Kadrina audsulfaat(0,8); propaan; Soojus Ohtlik atsetüleen; hapnik hapnik;lämmastik;argoon;propaa n(1,1); süsinikdioksiid(0,4); atsetüleen(0,1); diislikütus(10); Heti Pere vesinik; mison 18/Freoon 11; OÜ Ohtlik värvid(1,5) hapnik(2);propaan(2);propaanbut OÜ Galo aan(2); atsetüleen(0,2); Gaasid Ohtlik süsihappegaas(0,7) OÜ Telfer Grupp bensiin(75);diislikütus(25);kerge Hulja tankla Ohtlik kütteõli(25) OÜ Telfer Grupp Kadrina bensiin(75);diislikütus(25);propa tankla Ohtlik an(20 bal); kerge kütteõli(25)
Premium 7
Kadrina
Raua 1
Kadrina
Lootusvälja talu
Võduvere k
Rakvere tee 6
Hulja
Ohtlik bensiin;diislikütus
Kadapiku k Kadapiku k
Maakond
Omavalitsus
Asula
Aadress
Kemikaalid (t)
Ohu kategooria
Ettevõtte nimi
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
LääneKadrina Viru vald maakond LääneKadrina Viru vald maakond LääneKadrina Viru vald maakond LääneKadrina Viru vald maakond LääneKadrina Viru vald maakond LääneKadrina Viru vald maakond
II Metsatulekahjud: A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht B Tuleohtlik mets - Keskmine III Üleujutusalad: A Oluline riskipiirkond - EI IV Rannikureostus - EI V Raudteeõnnetus - JAH VI Maanteed: A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru B Tugimaantee – JAH Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid 6
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul. Objekt Aasere Vanadekodu Haljala Gümnaasium Haljala lasteaed Haljala rahvamaja Maheda Palkmaja OÜ Essu mõis OÜ Bellus Furniture Halver puit AS Haljala ehitus Valdepol OÜ OÜ Baltic Fibres Kadrina hooldekodu OÜ AS Hoolekandeteenused Udriku hooldekodu As Reideni plaat Kadrina Keskkool Kadrina lasteaed Sipsik Kadrina lasteaed Sipsik Hulja rühmad Kadrina spordikompleks+ hostel+ vallamaja OÜ Viitna Puhkekeskus AS Plokk AS Aru grupp OÜ Pixner Flexa Eesti AS Vohnja lasteaed-algkool RMK Sagadi metsakeskus OÜ Lainela Tallinna huvikeskus Kullo MTÜ Viking-Tiigrid Virumarket OÜ AS Parkkontakt Võsu põhikool Võsu põhikooli Võsupere lasteaiarühm Vihula lasteaed algkool
Vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Haljala vald Kadrina vald
Aadress Aaspere küla Haljala Rakvere mnt 10 Haljala Võsu mnt 2 Haljala Tallinna mnt 13 Haljala Rakvere mnt 15 Haljala essu küla Haljala Rakvere mnt 23a Haljala vanamõisa küla Haljala Rakvere mnt 17 Haljala Vanamõisa küla Haljala Tallinna mnt 25 Kadrina Undla küla
Kasutusala Hooldusasutus III Haridusasutus IV Haridusasutus IV Kogunemishoone IV Tööstus VI Kogunemishoone IV Tööstus VI Tööstus VI Tööstus VI Tööstus VI Tööstus VI Hooldusasutus III
Kadrina vald
Kadrina Udriku küla
Hooldusasutus III
Kadrina vald Kadrina vald Kadrina vald
Kadrina Tööstuse 29 Kadrina Rakvere tee 4 Kadrina Pargi 5
Tööstus VI Haridusasutus IV Haridusasutus IV
Kadrina vald
Kadrina Hulja
Haridusasutus IV
Kadrina vald
Kadrina Rakvere tee 14
Kogunemishoone IV
Kadrina vald Kadrina vald Kadrina vald Kadrina vald Kadrina vald Kadrina vald Vihula vald Vihula vald Vihula vald Vihula vald Vihula vald Vihula vald Vihula vald
Kadrina Viitna Kadrina Pargi 7 Kadrina Hulja Kadrina kauba 27 Kadrina Rakvere tee 14 Kadrina Vohnja Vihula Sagadi küla Käsmu Neeme tee 70 Vihula Karepa küla Võsu Karja 9 Võsu Lääne 11, 13 Vihula Palmse küla Võsu Kooli1
Kogunemishoone IV Tööstus VI Tööstus VI Tööstus VI Tööstus VI Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Kogunemiskoht IV Haridusasutus IV
Vihula vald
Vihula Võsupere küla
Haridusasutus IV
Vihula vald
Vihula küla
Haridusasutus IV
Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Vihula, Kadrina, Haljala valla piirkonnas
7
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile
ja
ehitised,
millelt
tuleb
automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.
Maakond
Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa
Linn-vald
Kadrina Kadrina Kadrina Kadrina Kadrina Haljala Haljala Haljala
Aadress
Kadrina Udriku küla Kadrina Tööstuse 27 Kadrina Rakvere tee 4 Kadrina Tööstuse 29 Kadrina Hulja Haljala Rakvere mnt 23a Haljala Rakvere mnt 10 Haljala tallinna mnt 13
Objekti nimetus
Hooldusasutus Tööstus Haridusasutus tööstus tööstus Tööstus haridusasutus Kogunemiskoht
Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid Vihula, Kadrina ja Haljala, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse Piirkonna elanikud Vihula rahvaarv on 1970. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, 2
2
Võsupere, Vergi ja Vihula. Püsielanike tihedus on 5,4 in/km (Eesti keskmine 31,3 in/km ), suured tiheasustusega alad puuduvad. Tähtsamad objektid Vihula vallas on Sagadi ja Palmse mõisakompleksid, 2 kooli, 5 raamatukogu, 5 rahvamaja, Võsu spordikompleks. Võsu päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Võsu päästekomando on lähimaks komandoks 2074 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse ajatsoonidesse: -
5 minuti tsoonis elab 513 inimest; 10 minuti tsoonis elab 1010 inimest; 15 minuti tsoonis elab 1632 inimest; 20 minuti tsoonis elab 1918 inimest; 8
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS -
2011. a.
23 minuti tsoonis elab 2074 inimest.
Peale Võsu päästekomando ümberkorraldamist teenindavad riiklikud päästekomandod elanikke elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides: -
15 minuti tsoonis elab 72 inimest; 20 minuti tsoonis elab 1259 inimest; 30 minuti tsoonis elab 2045 inimest; 32 minuti tsoonis elab 2074 inimest. Võsu PK aeg (min)
2 komando aeg (min)
Nimi
Vald
Komando
Võsu alevik
Vihula
VÕSU
2 Loksa
18
455
Koljaku küla
Vihula
VÕSU
4 Loksa
18
38
Lahe küla
Vihula
VÕSU
5 Loksa
23
20
Sagadi küla
Vihula
VÕSU
7 Loksa
22
51
Koolimäe küla
Vihula
VÕSU
7 Loksa
25
5
Käsmu küla
Vihula
VÕSU
8 Loksa
18
133
Lobi küla
Vihula
VÕSU
8 Loksa
26
18
Ilumäe küla
Vihula
VÕSU
9 Loksa
14
25
Palmse küla
Vihula
VÕSU
9 Loksa
18
77
Natturi küla
Vihula
VÕSU
9 Loksa
27
6
Pihlaspea küla
Vihula
VÕSU
9 Loksa
27
10
Muike küla
Vihula
VÕSU
10 Loksa
16
23
Villandi küla
Vihula
VÕSU
10 Rakvere
21
5
Kakuvälja küla
Vihula
VÕSU
10 Loksa
24
17
Oandu küla
Vihula
VÕSU
10 Loksa
24
15
Tepelvälja küla
Vihula
VÕSU
10 Rakvere
25
19
Vergi küla
Vihula
VÕSU
10 Loksa
28
93
Tõugu küla
Vihula
VÕSU
11 Loksa
12
10
Eru küla
Vihula
VÕSU
11 Loksa
15
20
Adaka küla
Vihula
VÕSU
11 Rakvere
20
21
Altja küla
Vihula
VÕSU
11 Loksa
26
21
Võhma küla
Vihula
VÕSU
12 Loksa
16
44
Korjuse küla
Vihula
VÕSU
12 Loksa
19
9
Võsupere küla
Vihula
VÕSU
12 Loksa
20
129
Joandu küla
Vihula
VÕSU
13 Loksa
14
17
Metsiku küla
Vihula
VÕSU
13 Rakvere
19
25
Lauli küla
Vihula
VÕSU
13 Rakvere
27
5
Salatse küla
Vihula
VÕSU
14 Rakvere
18
11
Viitna küla
Kadrina
VÕSU
14 Rakvere
18
79
Paasi küla
Vihula
VÕSU
14 Rakvere
21
22
Vihula küla
Vihula
VÕSU
14 Kunda
24
104
Pedassaare küla
Vihula
VÕSU
14 Loksa
32
14
Kavastu küla
Haljala
VÕSU
15 Rakvere
17
60
Uusküla küla
Vihula
VÕSU
15 Loksa
21
13
Sakussaare küla
Vihula
VÕSU
15 Rakvere
22
18
Karula küla
Vihula
VÕSU
16 Rakvere
21
78
Metsanurga küla
Vihula
VÕSU
16 Loksa
25
29
Vila küla
Vihula
VÕSU
16 Rakvere
28
6
Tiigi küla
Vihula
VÕSU
17 Rakvere
25
39
2 komando
Elanike arv
9
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Loobu küla
Kadrina
VÕSU
18 Tapa
19
43
Pajuveski küla
Vihula
VÕSU
18 Kunda
20
15
Rõmeda küla
Kadrina
VÕSU
18 Rakvere
20
25
Kosta küla
Vihula
VÕSU
18 Rakvere
27
0
Mustoja küla
Vihula
VÕSU
18 Loksa
32
15
Läsna küla
Kadrina
VÕSU
20 Tapa
21
36
Aasumetsa küla
Vihula
VÕSU
21 Loksa
21
5
Noonu küla
Vihula
VÕSU
21 Rakvere
21
17
Haili küla
Vihula
VÕSU
21 Rakvere
30
6
Ama küla
Kadrina
VÕSU
23 Rakvere
23
128
2011. a.
Tabel: Võsu päästekomando piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt. Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik Lähimad riiklikud päästekomandod Võsule on: -
Loksa (21 km, 19 min); Rakvere (37 km, 35 min); Kunda (45 km, 37 min); Tapa (46 km, 36 min);
Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võsule on: -
Kolga (25 km, 20 min); Kadrina (33 km, 28 min).
Võsu päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond ning ümberkorraldus toob kaasa piirnevate päästekomandode teeninduspiirkondade suurenemise. Endine Võsu päästekomando teeninduspiirkond jaotatakse Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode teeninduspiirkondade vahel. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad piirkonnas kaks vabatahtlikku (Kolga ja Kadrina) päästekomandot ning planeeritav uus Võsu vabatahtlik päästekomando. Piirkonna päästesündmuste analüüs Peamised sündmused Vihula vallas 2008 - 2010 olid loodusjõududest põhjustatud sündmused (82) ja tulekahjud (37). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes (2008) – 1 ja (2010) – 2 inimest ning veeõnnetustes uppus (2010) - 2 inimest. Vald Vihula
Sündmuse liik TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL LÕHKEKEHA POMMIKAHTLUS LIIKLUSÕNNETUS ÕPPUS ÕNNETUS VEEKOGUL LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS
2008 2009 2010 Kokku 6 7 5 18 7 7 2 16 1 0 0 1 6 6 6 18 0 0 1 1 0 2 3 5 21 16 45 82
10
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS KOMMUNAALAVARII MUUD TULEKAHJU ELEKTRIVÕRKUDE AVARII LOOM/LIND Vihula vald kokku
0 10 14 0 3 68
0 5 11 0 5 59
1 6 12 1 1 83
2011. a.
1 21 37 1 9 210
Tabel: Päästesündmused Vihula vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Vihula vallas: -
II astme sündmus 2.01.2010, tulekahju Tiigi külas; II astme sündmus 7.01.2010, liiklusõnnetus Altja külas; II astme sündmus 26.02.2010, avariipäästetööd Sagadi külas; II astme sündmus 18.07.2010, metsa- ja maastikutulekahju Sakussaare külas; II astme sündmus 24.07.2010, õnnetus veekogul Vergi külas; II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Annikvere külas; II astme sündmus 14.08.2010, õnnetus veekogul Võsu alevikus.
Peamised sündmused Kadrina vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (45) ja liiklusõnnetused (41). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene. Vald Sündmuse liik Kadrina LIIKLUSÕNNETUS RAUDTEEÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS ELEKTRIVÕRKUDE AVARII LÕHKEKEHA MUUD LOOM/LIND NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL TULEKAHJU ÕPPUS TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Kadrina vald kokku
2008 14
2009 10
7
7
6 7 1
3 5 2
17
17 2 5 19 70
4 12 68
2010 Kokku 17 41 1 1 23 37 3 3 4 13 14 26 5 8 1 1 1 1 11 45 1 3 2 11 29 60 112 250
Tabel: Päästesündmused Kadrina vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Kadrina vallas: -
II astme sündmus 8.02.2010, hoone tulekahju Võipere külas; II astme sündmus 11.02.2010, liiklusõnnetus Viitna külas; II astme sündmus 11.08.2010, hoone tulekahju Kadapiku külas; III astme sündmus 28.09.2010, hoone tulekahju Udriku külas.
Peamised sündmused Haljala vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (48) ja liiklusõnnetused (30). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene. 11
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS Vald Haljala
Sündmuse liik LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA LOOM/LIND MUUD GAASIAVARII NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM Haljala vald kokku
2008 10 10 4 5 6
2009 5 3 1 1 5
24 2 2 63
14 3 25 57
2011. a.
2010 Kokku 15 30 13 26 6 11 3 9 4 15 1 1 3 3 10 48 2 7 33 60 90 210
Tabel: Päästesündmused Haljala vallas perioodil 2008-2010 2010 aasta suuremad päästesündmused Haljala vallas: II astme sündmus 24.01.2010, hoone tulekahju Essu külas; II astme sündmus 27.01.2010, hoone tulekahju Auküla külas; II astme sündmus 4.08.2010, hoone tulekahju Põdruse külas; II astme sündmus 17.12.2010, hoone tulekahju Sauste külas.
-
Võsu päästekomando väljasõitude analüüs Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 9,4 väljasõitu. Eesti keskmine antud perioodil oli 35,4 väljasõitu kuus. 180 160
KUNDA PÄÄSTEKOM ANDO LOKSA PÄÄSTEKOM ANDO RAKVERE PÄÄSTEKOM ANDO TAPA PÄÄSTEKOM ANDO VÕSU PÄÄSTEKOM ANDO
140 120 100 80 60 40 20 0 0
4
8
12
16
20
24
28
32
36
Joonis: Võsu piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.
12
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS HALJAL A VALD
KADRIN A VALD
KUUSA LU VALD
RAKVE RE VALD
VIHULA VALD
KOKKU
SÜNDMUSE LIIK ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND ELEKTRIVÕRKUDE AVARII GAASIAVARII KOMMUNAALAVARII LIIKLUSÕNNETUS LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS LÕHKEKEHA MUUD MUUD TOIMINGUD NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE PLAHVATUS POMMIKAHTLUS POMMIÄHVARDUS RAUDTEEÕNNETUS TRANSPORT TULEKAHJU TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL TULETÕRJE ALARM UPPUMINE ÕNNETUS VEEKOGUL ÕPPUS KOKKU
2011. a.
3
5 3
1
1 1
16 15 6 3
20 28 4 7
17 21 19 8
3
4
1
23 5 3 1 33 54 7 62 2 13 1 13 7
33 9 4 2 92 164 38 87 2 21 1 13 7 2 1 485 89 192 1 14 38 1295
1
1 6 46 2 7
2 39 4 33
123
36 3 40 1 3 156
94 47 27
1 292 22 92
8 1 244
28 659
24 13
6 6 113
Tabel: Pääste väljasõidud Vihula ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010. Võsu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija (st jõudis esimesena sündmuskohale) Vihula valla 83 sündmusest 63 korral. Kuusalu ja Rakvere valda Võsu päästekomando esimene reageerija ei olnud. VALLA NIMETUS HALJALA VALD KADRINA VALD VIHULA VALD KOKKU
VÕSU 11 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU 1 1 2 21 1 22 49 13 1 63 71 15 1 87
Tabel: Võsu päästekomando esmareageerimine Vihula, Haljala ja Kadrina valda 2010. VALLA NIMI HALJALA VALD KADRINA VALD KUNDA LINN KUUSALU VALD LOKSA VALD VIHULA VALD KOKKU
VÕSU 11 VÕSU 21 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU 4 1 5 23 1 5 29 1 1 2 13 3 1 17 11 2 13 54 3 14 1 72 106 9 21 2 138
13
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Tabel: Võsu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010. Võsu päästekomando väljasõitude arv viimase 8 aasta jooksul on olnud vahemikus 61 kuni 166. Keskmine väljasõitude arv sel perioodil on 102. Aasta Väljasõitude arv
2003 77
2004 61
2005 71
2006 166
2007 105
2008 89
2009 111
2010 138
Tabel: Võsu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010. Võsu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väikse väljasõidukoormusega piirkonda. Võsu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 338 väljasõitu. Lähimatel Loksa päästekomandol oli antud perioodil 422, Rakvere päästekomandol 2954, Tapa päästekomandol 945 ja Kunda päästekomandol 560 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu. 2954
3000
2500
2000
1500
945
1000 560 500
422
338
0 KUNDA LOKSA RAKVERE TAPA VÕSU PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTEKOMANDO
Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus Piirkonna ajalise katmise analüüs Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade 14
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal. Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata:
millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.
Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Vihula vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks sündmusele 12 - 32 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda. Kunda ja Tapa komandode valvekoosseisu planeeritakse 2012 aastal suurendada järjepidevalt elupäästevõimekust pakkuvateks päästekomandodeks. Ümberkorraldamisel jaotub piirkond Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode vahel. Suurematest asustusüksustest, näiteks Võsu alevikku teenindab Loksa päästekomando 18 minutiga, Käsmu küla 18 minuti ja Võsupere küla 20 minutiga. Võsu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.
15
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.
16
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale ümberkorraldamist.
3. Valvekoosseis Võsu päästekomando isikkoosseis -10 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:
24h valvekooseis komandos Arvestuslik koosseis Valvekoosseis kokku Valvekoosseis kokku komandopealikuga
1 5,2 6 7
2 10,3 11 12
3 15,4 16 17
4 20,5 21 22
Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine Päästekomando 10 - liikmelise koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando kogukoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat. Näiteks perioodil 1.05.2011 – 31.08.2011 (123 päeva) oli tagatud 2- liikmeline valve 122-l ööpäeval ja 1- liikmeline valve 2- l ööpäeval. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Võsul on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil. Võsu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta Kunda ja Tapa jt piirkonna päästekomandodes.
4. Komandohoone Siseministeeriumi omandis olev hoone on kahekorruseline, mille esimesel korrusel asuvad garaaž ja teenindusruumid ning teisel korrusel valvemeeskonna ruumid. Komandohoones on kaks autokohta ning lisaks abihoone, kus saab hoida päästetehnikat. Hoone asub peatänavast 200 meetri kaugusel, neid ühendav asfalttee on rahuldavas korras. Hoone on elektri- ja õhksoojuspumba küttel, siseruumid on rahuldavas, pigem heas korras. KOV kasutab suviti ruume vetelpäästeteenuse osutamiseks. Võsu päästekomando hoones on planeeritud renoveerimistööd CO2 projekti raames. 17
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
5. Päästetehnika Võsu päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika: Reg. nr 282 ANN 710 TFE 417 AOX 826 MKK
Sõiduki liik Päästeauto Päästeauto Päästeauto Sõiduauto
655 DG Pääste haagis 033 GG Pääste haagis Pääste VLD 454 veesõiduk Pääste veesõiduk Pääste veesõiduk
Sõiduki mudel P94GB4X2 F10 131 Berlingo
Väljalaske aasta 1998 1982 1991 2007
Omanik IEPK IEPK IEPK Liising
2002
IEPK
2007
IEPK
2007
IEPK
Brig
BT-600 Starset 3500 FasteCat 850 Baltic B460
2002
IEPK
Krõm
Krõm 5420 1982
IEPK
Sõiduki alaliik Põhiauto Paakauto Tulekustutusauto Tüüp 3 Veesõiduki haagis Veesõiduki haagis
Sõiduki mark SCANIA VOLVO ZIL Citroen
Töölaev
FasterCat
Päästepaat Päästepaat
Tiki- Treiler Starset
18
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS
2011. a.
Tabel: Võsu päästekomando päästetehnika 2011 seisuga Ida-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas rotatsiooni korras anda teistele riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Citroen Berlingo liising kehtib kuni 2011
6. Võsu vabatahtlik päästekomando Võsu piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15 minutit. Võsul asub Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing (esimees Valdek Kilk), kes tegeleb päästeala noorteringi ja ennetustööga. Võsu alevikus asuvale MTÜ Võsu Vabatahtlikule Tuletõrjeühingule võiks teha ettepaneku lepingu sõlmimiseks Võsu piirkonnas päästeteenuse osutamiseks. Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Võsu vabatahtliku päästekomando planeerimisel on järgmised: -
Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima päästesündmusele 1 tulekustutusautoga ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga; Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale väljakutse saamist Häirekeskuselt (2011 tase näiteks IEPK keskmine 7 minutit); Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.
Päästeamet loob rahastamise tingimused Võsu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võsu päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Piirkonna kogukondlik aktiivsus
Kogukonna üldise aktiivsuse näitajad – laadad, turud jms
Kohaliku omavalitsuse aktiivsus kogukondliku tegevuse toetamisel
Muud kogukondlikku aktiivsust iseloomustavad näitajad
Vihula
Küla- ja kultuuriseltside hulk piirkonnas
Piirkond
Piirkonna kogukondlik aktiivsuse tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:
17 külaseltsi ( nendest 12 on
Võsu alevis turg, Viru Folk Käsmu külas. Merepäevad. Lõõtspilli festival. Erinevad ranna
KOV alati, võimaluse piires toetab kogukondlikku
Vihula vallas väga aktiivne osalemine Teeme ära talgutel.
19
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS aktiivsed)
üritused
2011. a.
tegevuse.
Tabel: Vihula valla piirkondlik aktiivsus
20