Märkmik: Enne muna oli munarakk, mille avastas von Baer Eestist

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, hiljem hakati tähistama kristlikke liha võttepühi ja alles siis tuli Eestis sündinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kõik eelneva.

Ta oli nimelt esimene inimene, kes avastas imetaja munaraku (the mammalian ovum). Nii võiks kirjeldada kiirkäigul muna ajaloopaela, mõningate väikeste lünkadega...

Maailmakuulus ja maailma muutev imetaja (ja aasta hiljem ka inimese) munaraku avastus von Baeri poolt toimus Könings bergi ülikoolis. Aga enne seda oli baltisaksa aadliperest pärit von Baer kaitsnud doktori-väitekirja Tartu ülikoolis (Kaiserliche Universität zu Dorpat) ja varem veel sündinud Piibe mõisas Järvamaal nagu ka tema Eestimaa rüütelkonna peamehest isa Magnus.

(Full story available via link below)

Lihavõttepühade eel panevad mõned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapäevaseltki rõhutab, et munad pärinevad Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Pühademunadel on üks oluline omadus – need peavad olema valged, et värvida saaks. Muidu väga populaarsete pruunide munade müük kahaneb järsult korra aastas enne kevadpühi; nii on ilmselt kõikjal. Antud pühademuna karp on kirevat lihavõttesümboolikat täis lisakirjeldusega: „L, Pirakad munad“. Aga suurelt ei kuulutata, et munejateks on puuris peetud kanad.

Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a. väikese sissetulekuga pensionäridele, vabalt peetavate kanade munade kallim hind võrreldes nendega, mida on munenud puuri- või õrrekanad. Eestis ei müüda mune karbis tosina-, vaid kümnekaupa.

Fotod: Riina Kindlam